Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Europolis OÜ

[email protected]

Teie 06.07.2026

Meie 17.07.2026 nr 9.2-5/26/5342-2

Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2026-2037 (kooskõlastamata)

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava eelnõu aastateks 2026-2037 (edaspidi ÜVKA).

ÜVKA-s on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest

tulenevate nõuete täitmiseks.

Kohtla-Järve linna ÜVKA-s kavandatud tegevused on jaotatud kahte perioodi: lühiajaline

investeeringuprogramm aastateks 2026-2029 ning pikaajaline investeeringuprogramm aastateks

2030-2037 vastavalt investeeringute rahastamise skeemile.

Investeeringuprojektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse investeeringuprogrammi on tehtud

vastavalt investeeringuprojektide prioriteetsusele, hõlmatavate objektide seisundile ning mõjule

piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale.

Käesolev arendamise kava hõlmab kõiki Kohtla-Järve linnaosasid: Järve, Sompa, Ahtme, Oru

linnaosa ja Kukruse linnaosa.

ÜVKA-s on muu hulgas välja toodud järgmine:

 Kohtla-Järve piirkonnas on vee-ettevõtjaks Järve Biopuhastus OÜ, kes osutab

veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust.

 Järve Biopuhastus OÜ tegevuspiirkonnad on Kohtla-Järve linn (Ahtme, Järve, Sompa,

Kukruse ja Oru linnaosa), Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald (Kohtla vald).

 Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid varustatakse joogiveega Ahtme

veetöötlusjaamast.Ahtme veetöötlusjaama veeallikateks on Kurtna-Vasavere veehaarde

puurkaevud (asuvad Alutaguse valla territooriumil) ja Ahtme veehaarde puurkaevud.

 Kurtna-Vasavere veehaare asub Alutaguse vallas Vasavere külas ja koosneb 14

puurkaevust. Aastatel 2011-2012 rekonstrueeriti vanemate puurkaevpumplate torustikud.

Puurkaevude toorvesi pumbatakse Kurtna-Vasavere II-astme pumpla reservuaaridesse,

mille maht 2 x 500 m3.

 ÜVKA koostamise perioodil on töös Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevarude

ümberhindamine, lähtudes 2025. aastal Tartu Ülikooli geoloogia osakonna poolt välja

pakutud alternatiivist, mille kohaselt rajatakse viis uut puurkaevu ning vähendatakse

veevõttu olemasolevatest puurkaevudest.

2(4)

 Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt elluviidava projekti „Põlevkivi kaevandamise

tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine“ ühe peamise tegevusena on uue

veehaarde rajamine, mis võimaldab sulgeda Kurtna järvi mõjutavad puurkaevud Vasavere

veehaardes. Lisaks rajatakse elektri- ja automaatikalahendused ning ühendustorustik II

astme mahutiteni. Tööd on kavandatud aastateks 2027-2029.

 Kohtla-Järve linna piirile Ahtme mnt äärde on rajatud kuuest puurkaevust koosnev Ahtme

veehaare. Puurkaevud rajati 2012. aastal eesmärgiga anda lisavett Kurtna-Vasavere

puurkaevudest pumbatavale veemahule Kohtla-Järve ja Jõhvi elanike veevajaduse

tagamiseks.

 Ahtme veetöötlusjaam on rajatud Jõhvi valla territooriumil. Selle eesmärk on kasutada

veevõtul maksimaalselt Kurtna-Vasavere veehaarde taastuva veeallika madala

radionukliidide ja kloriidide sisaldusega põhjavett. Veetöötlusjaamas rakendatavad

veetöötlusprotsessid on vee aereerimine, filtreerimine ning vajadusel vee

järeldesinfitseerimine NaOCl lahusega. Veetöötlusjaama reservuaaride maht on 2 x 1500

m3. Veetöötlusjaam on varustatud diiselgeneraatoriga, mis tagab veevarustuse toimimise

ka elektrikatkestuse korral. Ahtme veetöötlusjaam vajab rekonstrueerimist. Ahtme

veetöötlusjaam ja Ahtme veehaarde puurkaevpumplate tööprotsess vajab optimeerimist

pikemas plaanis seoses veevõtu vähendamisega Kurtna-Vasavere veehaardest ning veevõtu

suurendamisega Ahtme veehaardest.

 Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on ette nähtud paigaldada

veepuhastustehnoloogia radionukliidide eemaldamiseks Ahtme veetöötlusjaamas ning

Ahtme ja Kurtna-Vasavere veehaardes.

 Kohtla-Järve Järve linnaosas paikneb 2011. a. rajatud neljast puurkaevust-pumplast

koosnev Lõuna veehaare.Puurkaevud on peamiselt reservis. Lõuna veehaarde puurkaevud

on rajatud eelkõige Järve linnaosa veevarustuse tagamiseks olukorras, kus esineb tõrkeid

Lõuna veehaarde survetõstepumpla varustamisel Ahtme veetöötlusjaamast. Lõuna

veehaarde pumpla reservuaaride maht on 2 x 1000 m3. 2012. aastal rekonstrueeritud IV-

astme pumplas on paigaldatud kaheastmeline NaOCl ehk naatriumhüpokloriti

doseerimissüsteem, mida kasutatakse ainult vajaduse korral, näiteks mikrobioloogilise

reostuse esinemisel. Survetõstepumpla on varustatud diiselgeneraatoriga.

 Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud vee ja Lõuna veehaardest pumbatud töötlemata vee

segu vastab joogivee kvaliteedinõuetele.

 Kohtla-Järve Järve linnaosa varustatakse töödeldud veega Ahtme veetöötlusjaamast.

Vesi juhitakse Järve linnaosas Outokumpu tänaval paikneva Lõuna veehaarde IV-astme

survetõstepumpla reservuaaridesse. Järve linnaosaveevõrk on suures osas rekonstrueeritud.

Tehase tänava piirkonna veevarustuse tagamiseks on vajalikud suured investeeringud, kuna

Järve linnaosa olemasoleva ühisveevärgi reservi puudumise tõttu tuleb olemasolevat

ühisveevärki oluliselt rekonstrueerida.

 Ahtme linnaosa võib vaadelda kahe erineva asumina: Ahtme ja Vana-Ahtme. Ahtme

linnaosa ühisveevarustussüsteem baseerub Ahtme veetöötlusjaama veetoodangul. Ahtme

mnt ja Romoti tn ristumisel paiknevat suvilapiirkonda varustatakse veega Kurtna-Vasavere

toorveetorust. Kuna Kurtna-Vasavere kaevudes on probleemiks raua ja mangaani sisaldus,

tuleb rajada Tabori veetöötlusjaam. Samuti on vajalik veetorustiku rekonstrueerimine.

Vana-Ahtmes paikneb vana pumpla, mis on kavandatud lammutada. Linnaosa veevõrk on

suures osas rekonstrueeritud ning olemas on toimiv ühisveevarustuse võrk koos

tuletõrjehüdrantidega.

 Alates 2013. aasta märtsikuust tagatakse Kukruse linnaosa joogiveega varustamine Ahtme

veetöötlusjaamast. Ahtme veetöötlusjaama-Järve linnaosa magistraaltorule on tehtud

Kukruse linnaosa tarbeks väljavõte ning paigaldatud on survetõstepumpla ilma

reservuaarideta. Ühisveevarustussüsteemis on lisaks kaks puurkaevu, millest üks oli töös

kuni 2013. aastani. Käesoleval ajal on puurkaev reservis. Kaevu kohal paikneb

amortiseerunud puurkaevpumpla. Teine puurkaev on kasutusest väljas ning see tuleb

tamponeerida ja amortiseerunud pumpla lammutada. Kukruse ülestõstepumpla veetorustik

vajab rekonstrueerimist.

3(4)

 Oru linnaosa veevarustus baseerub Ahtme veetöötlusjaamas toodetud joogiveel. Rajatud

on veetorustik Ahtme veetöötlusjaama - Kohtla-Järve magistraalist, mis läbib Jõhvi valla

territooriumi. Rekonstrueerimist vajab ca 2,2 km veetorustikku. Lisaks on Oru linnaosas

kaks puurkaevu. Üks puurkaev on reservis ja teine koos pumplahoonega kuulub

likvideerimisele. Vajalik on rekonstrueerida Männi 10/4 proovivõtukaev.

 Sompa linnaosa veevarustus baseerub Sompa veetöötlusjaamal koos II astme pumpla ja

reservuaaridega mahuga 2x150 m3 ning kahel puurkaevul. Veetöötlusjaam on

rekonstrueeritud ning varustatud raua, mangaani ja kloriidide eemaldamise tehnoloogiaga.

2024. aastal rekonstrueeriti Tulika tänava ühisveevärgi torustik. Veevõrgu laiendamiseks

tuleb rajada 0,7 km ning rekonstrueerida ca 5,9 km veetorustikku. Sompa pk 33, katastri nr

2350, on reservis ja vajab rekonstrueerimist. Humala tn 1 proovivõtukaev vajab samuti

rekonstrueerimist. Sompa veehaare ja veetootmisrajatised on uued ja heas korras.

 Kohtla-Järve linnas on kinnitatud Sompa linnaosa, Oru linnaosa, Kukruse linnaosa, Kohtla-

Järve, Ahtme linnaosa ja osaliselt Tammiku reoveekogumisalad. Käesolevas ÜVKA-s

käsitletakse ainult Ahtme linnaosa territooriumile jäävat Tammiku reoveekogumisala osa

ja sellega seonduvaid investeeringuid.

 Ühiskanalisatsioon on Kohtla-Järvel rajatud kõikidesse korruselamutega

elamurajoonidesse. Ühiskanalisatsioon puudub Järve, Ahtme ja Sompa suvilapiirkondades.

 ÜVKA-s ei ole otseselt ette nähtud investeeringuid tööstuspiirkondade veevarustuse ja

kanalisatsiooni arendamiseks.

ÜVKA osas toob amet välja järgneva:

 ÜVKA-s puudub informatsioon Kohtla-Järve linna veevärkide joogivee radionukliidide

sisalduse kohta.

 ÜVKA-s puudub informatsioon Kohtla-Järve Sompa linnaosa joogivee kvaliteedi

nõuetele vastavuse kohta.

 Lk 29 on välja toodud: „OÜ Järve Biopuhastus tegevuspiirkondadeks on: Kohtla-Järve

linn (Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa), Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila

vald (Kohtla vald)“. Juhime tähelepanu, et seoses Toila ja Jõhvi valla ühinemisega

moodustus uus omavalitsus – Jõhvi vald. Seetõttu viiakse kõik senise Toila valla (Kohtla

valla) piirkonnad üle Jõhvi valda.

 Lk 50 on välja toodud: „Vastavalt Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61

“Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal

olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett

töödeldakse“. Juhime tähelepanu, et määruse nr 61 nõudeid, sh joogivee kontrolli kava

koostamise kohustust, kohaldatakse juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja

majandustegevusest. Joogivee kontrolli kava koostamise kohustust ei sõltu ööpäevasest

veetarbimise mahust ega vee töötlemise olemasolust.

 Lk 50 on välja toodud Kohtla-Järve linnas asuvad proovivõtukohad. Esitatud andmed

vajavad ajakohastamist, kuna mõned andmed on aegunud.

o Vastavalt Järve Biopuhastus OÜ koostatud joogivee kontrolli kavale on Järve

linnaosas lisaks ÜVKA-s loetletud proovivõtukohtadele proovivõtukohad Põhja

allee 20, lasteaed Karuke ning Järveküla tee 41, Kohtla-Järve Spordikeskus.

o Ahtme linnaosas mitme proovivõtukoha nimetused on alates 01.09.2025 muutunud.

Kohtla-Järve Ahtme põhikooli asemel on Kohtla-Järve Iidla Põhikooli Altserva

õppekoht ning Kohtla-Järve Tammiku põhikooli asemel Kohtla-Järve Iidla

Põhikooli Puru tee õppekoht.

o Vastavalt Järve Biopuhastus OÜ koostatud joogivee kontrolli kavale on Sompa

linnaosas üks proovivõtukoht: Humala 1, Kohtla-Järve Kultuurikeskuse Sompa

klubi.

o Kukruse linnaosas on proovivõtukohaks Mäe 7, endise lasteaia Tuvike

liitumispunkt.

 Lk 58 tabelis 5.7 on proovivõtukohtade nimekirjas Ahtme Gümnaasium. Õige

proovivõtukoha nimetus on Kohtla-Järve Iidla Põhikooli Altserva õppekoht.

4(4)

Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta ametesitatud Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seaduse § 14 lg 1 kohaselt vajab ÜVKA täiendamist.

Palume teha ÜVKA-s täiendusi ning esitada ÜVKA ametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Kalinina

vaneminspektor (keskkonnatervis)

505 3776 [email protected]