Pärnumaa Saarde valla Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

[email protected]

Teie 02.04.2024

Meie 04.04.2024 nr 7.1-2/24/5584-2

Väike-Vohu maaparandusehitise

rekonstrueerimisprojekti kooskõlastus

riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee

maaüksusel ja kaitsevööndis Pärnumaal

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnumaal, Saarde vallas, Jaamaküla külas

Väike-Vohu maaparandusehitise rekonstrueerimisprojekti. Projektala asub osaliselt riigitee nr

19343 Surju-Seljametsa tee kaitsevööndis km 8,135-8,68.

Riigitee kaitsevööndis on planeeritud olemasolevate maaparanduskraavide puhastamine settest

ning haljas- ja puittaimestiku eemaldamine.

Projekt on koostatud Põllumajandus- ja Toiduameti projekteerimistingimuste (teenus 2311981)

alusel. Projekteerimistingimuste menetlusse Transpordiametit ei kaasatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja

lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME Projektbüroo Maa ja Vesi AS töö

nr 231469 „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada. Rekonstrueerimistööde

käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida.

2. Riigitee nr 19343 teelõik km 5,442-8,642 oli pindamistööde objekt 2022. aastal. Tuleb arvestada,

et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast so kuni 13.10.2025. aastal

ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele

ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav

taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid

#td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele

lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

4. Riigitee ja riigitee ristumiste olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu

kindlustused peavad projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude

teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.

2 (2)

5. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja

mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning

muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

7. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või

selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil

ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus-

ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

8. Rekonstrueerimisprojektiga elluviidav peab vastama maaparandusseadusest ja ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

9. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42

lg 7).

Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi

ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud

korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Projekti seletuskiri ja asendiplaan (2 faili)

Liisa Unt

58303908, [email protected]

MTR majandustegevusteade EP10033667-0001 Töö nr 231469 MATER majandustegevusteade MP0008-00 Maaparandusehitiste omanik/tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Objekti asukoht: Pärnu maakond, Saarde vald, Jaamaküla küla

VÄIKE-VOHU MAAPARANDUSEHITISTE REKONSTRUEERIMISPROJEKT

RMK Väike-Vohu REK2023

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood/ehitise nimetus/Ehitise lühitähis 6114760020110 002 Vohu (TP-639) EH1

Juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Henri Daniel Ots Autor (allkirjastatud digitaalselt) Harri Hiisjärv Vastutav spetsialist (allkirjastatud digitaalselt) Henri Daniel Ots Tallinn 2024

2

SISUKORD

Maaparanduse projekteerimistingimuste andmine nr 6.1-1/22436 .......................... 4 RMK Lähteülesanne ................................................................................................................... 10 Väike-Vohu maaparandusehitise lähteülesande kooskõlastused .............................. 14 Tabel 1 Rekonstrueeritud maaparandusehitise tehnilised andmed .......................... 20 Tabel 2A Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud ..................... 21 Tabel 3 Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed ............................................................ 22 SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 23 1. Üldosa ........................................................................... 23 Tabel 4.Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed .......................................... 23 1.1. Maa-ala asukoha kaart ......................................................................................................... 25 2. Uurimistööd .................................................................................................................... 26 2.1. Tabel 5 Uurimistööde loetelu ............................................................................................... 30 2.2. Tabel 6 Reeperite loetelu ..................................................................................................... 30 3. Geoloogia, mullastik ja pinnas ......................................................................................... 32 4. Kultuurtehnilised tööd .................................................................................... 32 4.1. Trasside ettevalmistustööd ................................................................................................... 32 4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele ........................................................................................... 32 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine .................................................................................... 33 5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine ................................................................................ 33 5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine ......................................................................................... 33 6. Truubid .................................................................................................................................... 34 7. Tee rekonstrueerimine ...................................................................................... 35 8. Keskkonnakaitse...................................................................................................................... 35 8.1.Keskonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel ........... 36 8.2. Keskkonnakaitserajatised ....................................................................................... 37 9. Ehitustöödele seatud piirangud ............................................................................................ 39 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid ................................................................................... 39 10. Juhenddokumendid. ................................................................................................ 39 11. Töömahtude tabelid ............................................................................................................. 40 Tabel 7 Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ......................................... 40 Tabel 8 Rekonstrueeritavate- ja ehitatavate truupide töömahud ............................................. 42 Tabel 8A Rekonstrueeritavad truubid ............................................. 42 Tabel 8B Ehitatavad truubid ............................................. 43 Tabel 8C Olemasolevasse seisukorda jäävad truubid ............................................. 43 Tabel 9 Truupide ja veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused ................................. 44 Tabel 10 Keskkonnakaitserajatiste tööde mahud .................................................. 45 Tabel 11A Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus .......... -- Lisad Lisa 1- Kooskõlastused Lisa 2- RMK Keskkonnamõju analüüs Lisa 3- RMK töökoosoleku protokoll Lisa 4- Mapinfo (digitaalne lisa) Lisa 5- Raieala kiht (digitaalne lisa) Lisa 6- Ekspertarvamus kuivenduse mõju ulatuse kohta. Lisa 7- Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang.

3

JOONISED Joonis 1.1. Kuivendusvõrgu plaan M1:5000

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Tabel 1 Rekonstrueeritud maaparandusehitise tehnilised andmed.

Maaparandussüsteemi kood 6114760020110 Maaparandusehitise nimetus Vohu (TP-639) Maaparandusehitise kood 002 Maaparandsehitise lühitähis EH1 Kokku

Tehniliste andmete nimetus Mõõt ühik

Uue ehit. või lisand.

osa andmed

Likvid. osa

andmed

Rek. osa andmed

1. Maaparandussüsteemi maa-ala andmed maaparandusehitise piires

Metsamaal paikneva kuivendussüsteemi maa-ala pindala ha 145,0

145,0 2. Eesvoolude ja kuivenduskraavide ning neil paiknevate rajatiste andmed

Eesvoolu pikkus km Kuivenduskraavi pikkus km 8,02 8,02 Truupide arv tk 6 3 9 Purrete arv tk

3. Maaparandusehitisi teenindava tee andmed Tee nimetus Tee järk Tee number teeregistris Tee pikkus km Teekraavi pikkus km 0,20 0,20 Sõiduki mahasõidukohtade arv tk Sõiduki möödasõidukohtade arv tk Sõiduki tagasipööramiskohtade arv tk Teetruupide arv tk

4. Keskkonnakaitserajatiste andmed Settebasseinide arv tk 2 1 3 Kraavilaiendite arv tk 8 8

21

Tabel 2A Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud.

Jrk Ehitustöö kirjeldus Mõõt- Maht nr ühik EH1 KOKKU

A B C K K 1 I Ettevalmistustööd 2 Madala võsa raie (MV) ja koondamine ha 4,91 4,91 3 Madala võsa vedu kuni 1km (MV). ha 4,91 4,91 4 Kõrge võsa raie (KV) ja koondamine ha 3,31 3,31 5 Kõrge võsa vedu kuni 1km (KV). ha 3,31 3,31 6 Peenpuistu raie, tüve läbimõõt 8-15 cm (PP). ha 3,18 3,18 7 Peenpuistu tüveste vedu kuni 1km (PP). ha 3,18 3,18 8 Jämepuistu raie, tüve läbimõõt üle 15 cm (JP). ha 0,61 0,61 9 Jämepuistu tüveste vedu kuni 1km (JP). ha 0,61 0,61

10 Kändude juurimine veejuhtmete trassidelt ha 12,01 12,01 11 Puude väljatõstmine kraavist tm 10 10 12 13 II Veejuhtmete tööd 14 Veejuhtmete kaevamine ja puhastamine I-II gr pinnas 1000m³ 16,10 16,10 15 Vana kraavivalli ümberkaevamine, tasandamine I-IIgr pinnas 1000m³ 1,60 1,60 16 Metsakuivenduskraavide mullavallide tasandus 1000m³ 9,66 9,66

17 Ekspluatatsioonieelne sette eemaldamine ja tasandamine (10% põhikaevest) 1000m³ 1,61 1,61

18 19 III Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine 20 Väikeste hüdrotehniliste ehitiste mahamärkim. tk 9 9 21 Ø 30cm plasttorustikust veeviimari (L=8m) paigaldamine mullavalli alla m 96 96 22 Lisakaeve vana truubi eemaldamiseks m³ 80 80 23 Ø 50 cm truubitoru (rb) väljatõstmine ja utiliseerimine m 18 18 24 Ø 75 cm truubitoru (rb) väljatõstmine ja utiliseerimine m 8 8

25 Di40cm plasttruubi torustiku ehitamine, tüüp 40PT (profileeritud plasttoru SN8) m 46 46

26 Di50cm plasttruubi torustiku ehitamine, tüüp 50PT (profileeritud plasttoru SN8) m 32 32

27 Di60cm plasttruubi torustiku ehitamine, tüüp 60PT (profileeritud plasttoru SN8) m 12 12

28 Di80cm plasttruubi torustiku ehitamine, tüüp 80PT (profileeritud plasttoru SN8) m 10 10

29 Ø 40cm truubi mattotsaku ehitamine (tüüp MA0) 2 otsakut 3 3 30 Ø 50cm truubi mattotsaku ehitamine (tüüp MA0) 2 otsakut 2 2 31 Ø 40cm truubi mattotsaku kivikindlustusega ehit (tüüp MA0K) 2 otsakut 1 1 32 Ø 50cm truubi mattotsaku kivikindlustusega ehit (tüüp MA0K) 2 otsakut 1 1 33 Ø 60cm truubi mattotsaku kivikindlustusega ehit (tüüp MA0K) 2 otsakut 1 1 34 Ø 80cm truubi mattotsaku kivikindlustusega ehitam (tüüp MA0K) 2 otsakut 1 1 35 Täiendav kaeve truupide ehitamisel, I-II gr pinnas m³ 165 165 36 Teekatte taastamine truupide kohal m³ 40 40 37 Tähispost ja paigaldamine -2tk/truubile tk 2 2 38 IV Settebasseinide ja leevendusveekogude ehitamine 39 Kõrge võsa raie (KV) ja koondamine ha 0,16 0,16 40 Kõrge võsa (KV) kändude juurimine ha 0,16 0,16 41 Kõrge võsa vedu kuni 1km (KV). ha 0,16 0,16

22

42 Peenpuistu raie, tüve läbimõõt 8-15 cm (PP). ha 0,13 0,13 43 Peenpuistu tüveste vedu kuni 1km (PP). ha 0,13 0,13 44 Peenpuistu (PP) kändude juurimine ha 0,13 0,13 45 Jämepuistu raie, tüve läbimõõt üle 15 cm (JP). ha 0,04 0,04 46 Jämepuistu tüveste vedu kuni 1km (JP). ha 0,04 0,04 47 Jämepuistu (JP) kändude juurimine ha 0,04 0,04 48 Settebasseinide ja kraavilaiendite kaevamine I-II gr pinnas 1000m³ 0,93 0,93 49 Kaevepinnase laialiplaneerimine ja tihendamine buldooseriga, lüke 20m. 1000m³ 0,56 0,56 50 38 IV Muud tööd 39 Nõuetekohase teostusjoonise koostamine töö 1 1

Tabel 3 Vajalike ehitusmaterjalide- ja toodete andmed.

Jrk Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõt- Kogus nr ühik A B C D 1 Truubid, otsakud ja veeviimarid 2 Plasttoru Di30 cm, SN8, pealt gofreeritud m 96 3 Kivid ja veeris d15-30 cm. m³ 3,6 4 Geotekstiil NGS2 (otsakutele) m² 18 5 Plasttoru Di40 cm, SN8, pealt gofreeritud m 46 6 Plasttoru Di50 cm, SN8, pealt gofreeritud m 32 7 Plasttoru Di60 cm, SN8, pealt gofreeritud m 12 8 Plasttoru Di80 cm, SN8, pealt gofreeritud m 10 9 Erosioonitõkkematt džuudikiust võrguga m² 492

10 Kivid ja veeris d15-30 cm. m³ 15,4 11 Geotekstiil NGS2 (otsakutele) m² 65 12 Muruseeme erosioonitõkkemati alla kg 14,7 13 Puuvaiad, pikkus 20-30 cm tk 2775 14 Huumusmuld m³ 24,8 15 Truupide tähispostid tk 2

23

SELETUSKIRI

1. Üldosa Käesolev projekt on koostatud AS Projekteerimisbüroos Maa ja Vesi (Mater reg.nr. MP0008-00) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.05.2023.a väljastatud projekteerimistingimustele nr 6.1-1/22436 on koostatud Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekt. Kavandatava tegevuse asukoht on: Jaamaküla küla, Saarde vald, Pärnu maakond. Kavandatud tegevus toimub alal kus kuivendusvõrk on olemas ja uusi alasid kuivendusvõrguga ei hõlmata. Projektiga hõlmatud metsaparandusobjekt, pindalaga 145,0 ha, asub 19343 Surju-Seljametsa kõrvalmaanteest idapool. Varasem kuivendussüsteem on kasutusele võetud 1969. a. Rekonstrueeritava maaparandusehitise üldandmed on esitatud tabelis 4. Maaparandusehitisele juurdepääs on 19343Surju-Seljametsa kõrvalmaantee 8,68 km, mahasõiduga maaparandusehitist teenindavale Laimetsa teele (nr 7560703), tee pikkus objektil on 2,48 km. Juurdepääsutee ja ristumiskohtade seisukord võimaldab ehitustehnika pääsu rekonstrueeritavale maaparandusehitisele. Plaanile on kantud riigitee kaitsevöönd, mis on tee servast 30m. Maaparandusehitise suublaks on Vaskjõgi (VEE1147600), mis asub Surju- Seljametsa teest ca 70m läänepool. Vaskjõgi on ühiseesvool, mille korrashoiu tagab riik. Tabel 4 Rekonstrueeritava maaparandusehitise üldandmed.

Maaparandusehitise Ehitise

lühi-tähis Maaparandus- süsteemi kood kood nimetus rek pindala

(ha) rek tee (km)

Eesvoolu uuendamine

(km) EH1 6114760020110 002 Vohu (TP-639) 145,0 - 0,55

Kokku: 145,0 - 0,55

Objektile juurdepääsuks on maaparandusehitist teenindav Laimetsa tee.

24

Maaparandusehitis asub RMK Pärnumaa metskonna katastriüksusel 75601:001:0679 Surju metskond 2 ja paikneb kvartalitel SJ107...SJ114 ja KI045. Telia Eesti AS kirjaga 09.02.2023. antud mõõdistusalas Telia sideehitised puuduvad. Objekti loodeosas asuvad kaks elektri keskpinge õhuliini (1-20kV; Elektrilevi OÜ). Looduskaitselised piirangud on kirjeldatud Keskkonnaameti arvamuses Väike-Vohu metsaparandusobjekti rekonstrueerimise kohta 24.03.2023.a nr 7-9/23/3838-2, RMK 23.06. 2022. koostatud Keskkonnamõju analüüsis. Projektalal asuvad järgnevad looduskaitselised või muud olulist väärtust omavad objektid: -Lähim kaitseala on Vaskjõe LKA, mis asub objektist minimaalselt 70 m kaugusel, kuid on teiselpool riigiteed ja Vaskjõge. Siia võib lühiajalise häiringuna ulatuda kavandatava tegevuse alalt ehitusaegne müra. -Lähim Natura ala on Valgeraba loodusala, mis on objektist 750m kaugusel. Asub väljaspool kavandatava tegevuse mõjuala. -Projektalal on III kaitsekategooria liigi suur nööpsamblik, kaheleheline käokeel, helleri ebatähtlehik ja II kat liigi kolmehõlmaline batsaania leiukohad. -Väike-Vohu maaparandusehitise kirdenurgast 100m kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse linnu metsise elupaiga läänepiir. -Väike-Vohu maaparandusehitisest 200m läänesuunda, teiselpool riigiteed ja Vaskjõge, jääb III kategooria kaitsealuse linnu hiireviu elupaik. -Pärandkultuuri objektid: Piiri talukoht, Vahemets (Punane männik) ja Laua siht. -Veekogu piiranguvöönd: -Vaskjõgi. -Projektalal või sellega piirneval alal on vääriselupaigad: -VEP126004, VEP126005, VEP126007, VEP126010, VEP126026, VEP126051. Nende asukohad on kantud projekti joonisele. Maavarade maardlaid ega leiukohti, samuti kehtestatud põhjaveevaruga ala projekti piirkonnas ei ole. Rekonstrueeritaval maaparandusehitisel elamuid ei ole. Ehitise lõunaosas on läänepiiri läheduses mõned elamud ja põhjapiiri läheduses üks elamu, keda töödega kaasnev müra võib lühiajaliselt häirida. Kavandatavate tööde piirkonnas muinsuskaitse objekte ei ole. OÜ Metsabüroo on 2023 koostanud ekspertarvamuse kuivenduse mõju ulatuse kohta metsakuivendusobjektil „Väike-Vohu“. Ekspertarvamus on esitatud lisas 6. Maves OÜ on 03.2024 koostanud „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnangu“. Eelhindamine annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik või mitte. Eelhinnangu järeldus: kavandataval tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju looduskeskonnale ega kaitstavatele liikidele. Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele, kaitse eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele. Keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Rekonstrueeritava maaparandusehitise asukoht on märgitud lk. 25 maa-ala asukoha kaartile. Projekti koostamise aluseks olevad uurimistööde materjalid säilitatakse AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi arhiivis ( Tulika 19, 10613 Tallinn ).

25

26

2. Uurimistööd Uurimistööd objektil viisid läbi AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi insenerid Henri Daniel Ots ja Harri Hiisjärv. Uurimistööd viidi läbi 2023 aasta augusti- ja septembrikuus. Täpsema ülevaate teostatud uurimistöödest annab tabel 5. Väike-Vohu metsakuivenduse maaparandussüsteem on kasutusele võetud 1969.a ning on tekkinud vajadus rekonstrueerida kuivendusvõrk ja truubid. Veejuhtmete voolusängi on kogunenud setet ja kasvanud puittaimestik, kuivendusintensiivsus ei vasta algselt projekteeritule. Olemasolevad betoontruubid on amortiseerunud ja settega ummistunud. Laimetsa tee, mahasõidukohad, möödasõidukohad, teekraavid, teega piirnev eesvool ja teetruubid on rekonstrueeritud 2015.a ja on heas seisukorras. Eesvoolu korras truupide T20A (riigitee truup 100BT16), T24, T25 ja T27 mõõdistamine teostati seadmega GPS Spectra Precision. Paigaldati 3 ajutist reeperit. Reeperite asukohad ja kõrgused on kantud uurimistööde plaanile ja reeperite loetellu (tabel 6). Olemasolevaid korras truupe maaparandusehitist teenindaval Laimetsa teel ja mahasõidukohtadel on kokku 13. Välitööde käigus on need truubid üle vaadatud ja kantud uurimistööde plaanile.

Eesvoolukraavil olev korras truup T27 (100PT14), eesvoolukraav pk 9+00.

Olemasolevate korras truupide numbrid uurimistööde plaanil on samad, mis Laanekraav OÜ poolt 2012.a koostatud Laimetsa tee rekonstrueerimise projektis: 1. T25 eesvool 20 plasttorutruup 100PT14; 2. T27 eesvool 20 plasttorutruup 100PT14; 3. T24 eesvool 20 plasttorutruup 80PT14; 4. T23 teekraav 112 plasttorutruup 80PT14; 5. T26 teekraav 121 plasttorutruup 50PT12; 6. T16 kuivenduskraav 131 plasttorutruup 60PT14; 7. T18 teekraav 118 plasttorutruup 50PT14;

27

8. T11 teekraav 119 plasttorutruup 40PT12; 9. T17 teekraav plasttorutruup 40PT10; 10. T19 olev.kraav , plasttorutruup 50PT12 11. T20 kuivenduskraav 115 plasttorutruup 50PT14; 12. T21 teekraav 116, plasttorutruup 40PT12 13. T22 teekraav 112, plasttorutruup 60PT14;

Truup T1/50BT9, eesvool pk.10+00 ja truup T3/75BT8 Vaskrääma kraavil (objekti lõunanurgas). Rekonstrueerimist vajavaid betoontoru truupe on kokku 3: 1. Truup T1 on eesvoolul pk 10. Truup on betoontorudest d=50 cm, pikkusega 9 m. Kapitaalsed otsakud puuduvad. Truubis on setet ja torud nihkunud, vajalik asendada plasttorutruubiga. 2. Truup T2 on kuivenduskraavi 111 ja Laimetsa tee ristumiskohas. Truup on betoontorudest d=50 cm, pikkusega 9 m. Kapitaalsed otsakud puuduvad. Truup on liiga lühike, vajalik asendada plasttorutruubiga. 3. Truup T3 on Vaskrääma kraavil. Truup on betoontorudest d=75 cm, pikkusega 8 m. Kapitaalsed otsakud puuduvad. Truup liiga lühike ja setet 20cm, vajalik asendada plasttorutruubiga. Truupide uurimisel mõõdeti truubitorude läbimõõt, truubi pikkus, truubi seisukord ja sette paksus truubitorudes. Väike-Vohu metsaparandusobjekti eesvool on nr 20 (pikkusega 1,00 km). Eesvoolu suubuvad Laimetsa teekraavid 112, 113, 116, 118, 119 ja 121. Eesvoolu suubuvad veel kvartalitel SJ107, SJ108, SJ111 ja osaliselt kv SJ112 olevad kuivenduskraavid 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 114, 115, 117 ja 120. Eesvool suubub Vaskjõkke. Eesvool Vaskjõest kuni riigitee truubini T20 ja sealt edasi piki riigitee serva kuni Laimetsa teeni (kokku 0,21 km) on korras ning jäetakse looduslikku seisukorda. Sealt edasi piki Laimetsa tee põhjaserva kuni RMK kinnistu piirini (0,21km)

28

projekteeritakse eesvoolu hooldustööd. RMK kinnistu piirides oleval eesvoolul (0,55km) projekteeritakse uuendustööd. Laimetsa teekraavid 112, 113, 116, 118 ja 121 on suhteliselt heas seisukorras ja rekonstrueerimist ei vaja, projekteeritakse teekraavide hooldustööd ja teekraavil 112 uuendustööd. Kuivenduskraavidel projekteeritakse rekonstrueerimistööd. Kuivendusraavid 100, 101, 102, 105, 110, 115 piirnevad osaliselt või kogu pikkuses VEP nr 126005, VEP nr 126007 ja VEP nr 126026. VEP`i piires ja kuni 50m kaugusel kuivenduskraave ei rekonstrueerita. Laimetsa teest lõunapool, kvartalitel SJ109, SJ110 ja osaliselt kv SJ112 olevad teekraavid 123, 124, 126 ja kuivenduskraavid 122, 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130 suubuvad Surju- Seljametsa kõrvalmaateel (km 8,14) olevasse truupi 60PT15 või Vaskrääma maaparandusehitise põlluäärsesse kraavi. Laimetsa teekraavidel 123, 124 ja 126 projekteeritakse hooldustööd. Kuivenduskraavidel projekteeritakse rekonstrueerimistööd. Kuivenduskraavid 122, 124, 125 piirnevad osaliselt või kogu pikkuses VEP-iga nr 126004. VEP`i piires ja kuni 50m kaugusel kuivenduskraave ei rekonstrueerita. Kuivenduskraavid 123 ja 124 on võimalik suunata RMK kinnistu lõunapiiril olevasse kraavi 122. Kuivenduskraav 122 paikneb RMK kinnistul ja mulle projekteeritakse kraavi põhjapoolsele kaldale, selle lahendusega ei ole vaja kuivenduskraave 123 ja 124 rekonstrueerida eramaal. Objekti lõunaosas Laimetsa teest põhjapool olevad teekraavid ja kv SJ113 olev kuivenduskraav 131 suubuvad objekti lõunapiiril olevasse Vaskrääma kraavi. Nendel veejuhtmetel on ette nähtud rekonstrueerimistööd. Uurimistööde käigus hinnati veejuhtmete sette ja puittaimestike eemaldamise töömahud. Uuritud veejuhmete numbrid, voolusuunad, settemahud ning ehitustöödeks vajaliku trassiriba puittaimestiku kirjeldus on esitatud uurimistööde plaanil (joonis 1), mille originaal säilitatakse Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS arhiivis. Uuriti keskkonnakaitserajatiste rajamise vajadust ja asukohti. Metsakuivendusobjekti suublaks on Vaskjõgi ja rekonstrueerimistöödel tuleb tagada, et heljum ja sette ei kanduks jõkke. Selle tagamiseks projekteeritakse settebasseinid SB1 ja SB2 ning nähakse ette eesvoolul oleva settebasseini SB3 puhastamine. Settebassein SB1 projekteeritakse eesvoolule RMK kinnistu läänepoolsele alale, kuhu suubuvad kuivenduskraavid 100 ja 101. Olemasolev settebassein SB3 on mõõtmetega 44x10m. Uurimistööde ajal oli sette paksus sissevoolul 50cm ja väljavoolul 10cm. Eesvoolul oleva settebasseini SB3 puhastamine ja uue settebasseini SB1 rajamine tagavad et heljum ja sette ei kanduks Vaskjõkke. Metsakuivendusobjekti edelanurka, kuhu suubuvad kv SJ110 kraavid, projekteeritakse settebassein SB2 (kuivenduskraavile 122). Settebasseini asukoht on ette nähtud RMK kinnistule väljapoole teekaitsevööndit. Settebassein SB2 tagab, et heljum ja sete ei kanduks Vaskjõkke. Objektil on kaks tuletõrjetiiki, uuriti tuletõrjetiikide seisukorda ja rekonstrueerimise vajadust. Tuletõrjetiik TT1 asub Laimetsa tee lõunaservas, kv SJ110 kirdenurgas. Tuletõrjetiik on mõõtmetega 45x25m, veepinna kõrgus oli 10,25 ja põhja kõrgus 8,20. Tuletõrjetiigi kaldaäärses osas kasvas veetaimestik. Tuletõrjetiik TT2 asub Laimetsa tee lõpus, kv SJ113 kirdenurgas. Tuletõrjetiik on mõõtmetega 48x20m, veepinna kõrgus oli 11,18 ja põhja kõrgus 9,00. Tuletõrjetiigis kasvas osaliselt veetaimestik. Tuletõrjetiigid on heas seisukorras ja käesoleva projektiga nende korrastamist ei ole ette nähtud.

29

Settebassein SB3 eesvoolul 20 pk 8+10...8+54. Rekonstrueerimist vajav kuivenduskraav 111

Tuletõrjetiik TT1 Laimetsa tee käänakus Kuivendusraavi 104 mulle VEP 126005 kohal

30

Tabel 5 Uurimistööde loetelu.

Uurimistöö Jrk maht tegemise aeg nr nimetus mõõt- kokku sealhulgas algus- ja tegija ühik EH1 lõppkuupäev nimi 1 Maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimine ja töömahtude ha 145,0 145,0 01.09.2023- Harri Hiisjärv määramine mahus, mis tagab projektalal olevate ehitiste toimimise. 29.09.2023. 2 Keskonnakaitserajatiste rajamise vajaduse uurimine ha 145,0 145,0 01.09.2023- Harri Hiisjärv 29.09.2023. 3 Ajutiste reeperite paigaldamine tk 3 3 14.08.2023. Harri Hiisjärv Henri Daniel Ots 4 Eesvoolu tehnilise seisukorra uurimine, km 1,00 1,00 14.08.2023. Harri Hiisjärv Henri Daniel Ots 5 Looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevate kitsenduste ha 145,0 145,0 01.09.2023- Harri Hiisjärv uurimine, arvestades sealjuures kaitseala valitseja seisukohtadega 29.09.2023. 6 Uurimistööde aruande ja uurimistööde plaani koostamine tk 1 1 02.10.2023- Harri Hiisjärv 31.10.2023.

Tabel 6 Reeperite loetelu.

Reeperi Jrk asukoha kõrgusarv nr number klass kirjeldus kirjeldus koordinaadid L-Est97 EH2000 x y m 1 1 tehniline Betoonotsaku 19343 Surju-Seljametsa riigitee betoontruubi 6465729.60 540488.83 9,02 keskkohas sissevoolu (idapoolsel) kapitaalsel otsakul, maantee ja eesvoolukraavi ristumiskohas. 2 2 tehniline Plasttruubitoru Plasttruubi DN80cm sissevoolu poolsel 6465502.75 541133.72 10,06 keskkohas torul, Laimetsa pikendustee ja kraavi ristumiskohas, Laimetsa tee käänakust ca 20m

31

3 3 tehniline Plasttruubitoru Plasttruubi DN60cm sissevoolu (põhja) poolsel 6464216.71 541496.30 10,41 keskkohas torul, Laimetsa tee ja kraavi ristumiskohas, tuletõrjetiigi idapoolsest nurgast ca 20m

32

3. Geoloogia, mullastik ja pinnas Väike-Vohu projektala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Reljeef on tasane, maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 10...12 m, tõusuga ida suunas. Looduslikult on piirkond olnud liigniiske. Maa-ameti ajalooliste kaardite järgi on kraavivõrk projektipiirkonda rajatud enne 1906.a. Pinnakatteks on valdavalt moreen, paksus on piirkonnas 3-15m. Mullaerimid on leostunud ja leetjad gleimullad (Go ja GI), leede-turvastunud muld LG1 ja leetunud gleimuld LkG. Kohati esineb (kv SJ107) väga õhuke madalsoomuld M` (turbast 30...50cm) ja kv SJ113 kirdeosas õhuke madalsoomuld M´´ (50...100cm) ning sügav madalsoomuld M´´´ (üle 100cm). Maa-ameti geoportaali mullakaarti andmetel on põhiliseks pinnaseliigiks liivapinnas (pl), kohati esineb kerge kuni raske liivsavi (ls`...ls```) ja rähkne kerge liivsavi (r1ls`). Väike-Vohu maaparandusehitis asub järgmistel kasvukohatüüpidel: jänesekapsa-pohla(JP), sinilille(SL), jänesekapsa (JK), jänesekapsa-mustika (JM), mustika (MS), naadi (ND), karusambla-mustika (KM), angervaksa (AN), tarna-angervaksa (TA), tarna (TR), sinika (SN), sõnajala (SJ), mustika-kõdusoo (MO), jänesekapsa-kõdusoo (JO). 4. Kultuurtehnilised tööd. 4.1. Trasside ettevalmistustööd. Trasside ettevalmistustööd on kraavi nõlvade ja kraavi mullete puhastamine puittaimestikust. Esmane töö on kraavist ja kraavi olemasoleva mulde poolselt kaldalt puittaimestiku eemaldamine. Kuivendusvõrgu plaanil on märgitud trassiraie laiused meetrites, mis eesvoolukraavil ja kuivenduskraavidel on arvestatud olemasoleva kraavi teljest ja teekraavidel tee teljest. Trassiraie laiused on määratud vastavalt kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ arvestades. Setetest puhastataval veejuhtmel raiuda puittaimestikust puhtaks järgmise laiusega ala: kraavi muldel olev siht laiusega 6m, kraavis olev puittaimestik ja 1m laiune riba kraavi vastaskaldal. Teekraavide trassilaiused on tee teljest kuni 10m, üle kraavi metsa poole on trassilaius kuni 2m. Kännud on ette nähtud juurida kogu trassi laiuse ulatuses. Võsa on ette nähtud koondada hunnikutesse, kuivenduskraavide trassidel ja teedel asetada kännud hajusalt trassi äärde. Veejuhtmete kultuurtehnilised ja mullatööde mahud on tabelis 7 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud“. 4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele. Kultuurtehnilised tööd tuleb teostada vastavalt maaeluministri 28.03.2019. määrusele nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“. Likvideeritav puit koondatakse trassi mullavallipoolsele servale või veetakse tee äärde hunnikutesse. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt ja kraavist eemaldada ka jäme lamapuit, et see ei takistaks kändude juurimist ja hilisemat mullavalli töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud kändude juurimine. Kaeve- ja raietööd viiakse läbi kaldalt, millele on märgitud voolusuuna nool. Juuritud kännud paigaldatakse mulde äärde või kraavi vastaskaldale nii, et ei moodustuks pidevat valli. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada eramaale ning kraavide ja teede mulletesse. Trassiraied erakinnistutel või nendega piirnevatel lõikudel tuleb teostada vastavalt maaomaniku kooskõlastuse tingimustele. Enne tööde algust võtta ühendust objektiga piirnevate maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirnevatel kinnistutel. Enne tööde algust täpsustada piirimärkide olemasolu ning RMK ja eramaade vahelise piiri täpne asukoht.

33

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022-2027 järgi on metsamaadel paiknevate kuivenduskraavide ülesanne metsamaade üleujutuste vältimine. Kavandatav tegevus täidab seda eesmärki. Eesti maaelu arengukava järgi on metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Kuivenduskraavid ja eesvool ei ava ega mõjuta projekti piirkonnas põhjaveekihte. Metsakuivenduskraavid on rajatud pinnavee ärajuhtimiseks metsast ja nende taastamise mõju põhjavee tasemele projekti alal piirdub valdavalt mõnekümne meetriga rekonstrueeritavast kraavist. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise eesmärk on praeguse maakasutuse jätkumise võimaldamine. 5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine. Projektalal olevate veejuhtmete hüdrotehniline seisukord on erinev. Sellest tulenevalt on olemasolevatel veejuhtmetel projekteeritud kaevetööd hooldustööde-, uuendustööde- või rekonstrueerimistööde mahtudega. Hooldustööde kaevemaht on kuni 0,5 m3/m, uuendustööde maht kuni 1,2 m3/m ja sellest suurema kaevemahu puhul on tegu rekonstrueerimisega. Väike-Vohu maaparandussüsteemi eesvool on 20 (kogupikkus 1,00 km). Eesvoolu suubuvad Laimetsa teekraavid 112, 113, 116, 118, 119 ja 121 ja kuivenduskraavid 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 114, 115, 117 ja 120. Eesvool Vaskjõest kuni Laimetsa teeni (0,21km) on korras ja jääb looduslikku seisukorda, sealt alates kuni RMK kinnistu piirini (0,21km) on projekteeritud eesvoolu hooldustööd. Alates RMK kinnistu piirist (0,55km) on eesvoolul projekteeritud uuendustööd. Laimetsa teekraavidel 113, 116, 118 ja 121 on projekteeritud hooldustööd ja teekraavil 112 projekteeritud uuendustööd. Kuivenduskraavidel 100, 103, 104, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 115, 117 ja 120 on projekteeritud rekonstrueerimistööd ja kuivenduskraavil 114 on projekteeritud uuendustööd. Kuivendusraavid 100, 101, 102, 105, 110, 115 piirnevad osaliselt või kogu pikkuses VEP nr 126005, VEP nr 126007 ja VEP nr 126026. VEP`i piires ja kuni 50m kaugusel kuivenduskraave ei rekonstrueerita, projekeeritud on uuendustööd ja kraav 101 on jäetud looduslikku seisundisse. Laimetsa teest lõunapool olevad teekraavid 123, 124, 126 ja kuivenduskraavid 122, 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130 suubuvad Surju-Seljametsa kõrvalmaateel km 8,14 olevasse truupi 60PT15 või Vaskrääma maaparandusehitise põlluäärsesse kraavi. Laimetsa teekraavidel 123, 124 ja 126 on projekteeritud hooldustööd. Kuivenduskraavidel 122, 123, 123A, 124, 126, 127, 128, 128A, 129 ja 130 on projekteeritud rekonstrueerimistööd. Kuivenduskraavid 122, 124, 125 piirnevad osaliselt või kogu pikkuses VEP-iga nr 126004. VEP`i piires ja kuni 50m kaugusel kraave ei rekonstrueerita, kraavid on jäetud looduslikku seisundisse. Kuivenduskraavid 123 ja 124 on võimalik suunata RMK kinnistu lõunapiiril olevasse kraavi 122. Kuivenduskraav 122 paikneb RMK kinnistul ja mulle on projekteeritud kraavi põhjapoolsele kaldale, selle lahendusega ei ole vaja kuivenduskraave 123 ja 124 rekonstrueerida eramaal. Objekti lõunaosas Laimetsa teest põhjapool olevad teekraavid ja kuivenduskraav 131 ja 132 suubuvad objekti lõunapiiril olevasse Vaskrääma kraavi. Kuivenduskraavidel 131, 132 ja Vaskrääma kraavil (RMK kinnistu piirides) on projekteeritud rekonstrueerimistööd. Uusi kraave ega nõvasid ei ole projekteeritud. Veejuhtmete numbrid, voolusuunad, pikkused, töömahud on märgitud kuivendusvõrgu plaanile ja esitatud tabel 7 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud“

34

5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel tuleb juhinduda Maaeluministri 28.03.2019.a määrusest nr. 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2. peatükk „Maaparandusüsteemi ehitamise nõuded“ §2 ja 3. RMK ja eramaade piiril olevate kraavide taastamisel jälgida et säiliksid piirimärgid, kaevetööd ja settepinnase tasandamine on ette nähtud olemasoleval muldel. Veejuhtmete mullavallide taha koguneva vee ärajuhtimiseks on projekteeritud plasttorudest veeviimareid. Veeviimarid on ette nähtud ehitada kohtadesse, kus on ehitustööde käigus märgata vee kogunemist mullavalli taha, nende asukohad täpsustada tööde käigus. Teekraavidel paigutatakse väljatõstetud sete teekraavi metsapoolsele kaldale, kuni 2m laiuselt ja kihi paksusega kuni 50cm. Kaevetööd teostatakse üldjuhul tee poolt. Kraavidest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (60% kaevemahust). Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtmete kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on arvestatud 10% põhikaevest. Ehitustööde soovitav järjekord ja nõuded:

1. Veejuhtmete kallaste ja trassi puhastamine puittaimestikust. Veejuhtmete projekteeritud trassilaius on kantud joonisele 1.

2. Settebasseinide ja kraavilaiendite rajamine. 3. Veejuhtmete kaevetööd projekteeritud mahtudes. 4. Veeviimarite rajamine mulletesse kohtades, kus on märgata vee kogunemist mulde taha ja

kohtades, kus olemasolevasse seisukorda jäävad kraavid läbivad rekonstrueeritava (uuendatava) kraavi mullet.

5. Mullete tasandamine. Soovitav jätta mulded peale veejuhtmete puhastamist esimeseks aastaks nõrguma ja alles pärast seda buldooseriga tasandad.

6. Truubid. Ehitustööde tegemisel peab juhinduma maaeluministri 28.03.2019. määrusest nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ . Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi ning metsamassiivide majandamise võimalusi. Uute truupide vajadus ja asukohad on täpsustatud RMK Edela regiooniga. Projektis on ette nähtud olemasolevate (3tk) betoontruupide T1, T2 ja T3, läbimõõduga 50cm ja 75cm asendamine plasttorutruupidega läbimõõduga 50 cm, 60cm ja 80 cm. Olemasolevate korras truupide numbrid kuivendusvõrgu plaanil on samad, mis Laanekraav OÜ poolt 2012.a koostatud Laimetsa tee rekonstrueerimise projektis. Korras truubid on: T11; T16; T17; T18; T19; T20; T20A; T21; T22; T23; T24; T25; T26 ja T27. Projekteeritud uued truubid 6tk (T30, T31, T32, T33, T34, T35) on ette nähtud ehitada plasttorudest läbimõõt 40cm ja 50cm. Truupide asendamisel tuleb tööd teostada vastavalt maaparandusrajatiste tüüpjoonistele, truubitorud ehitada liivalusele ja truupide otsakud vastavalt tüüpjoonistele. Vanad truubitorud vedada laoplatsile. Plasttruubitorud peavad vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8. ISO 9969 ja olema seest siledaseinalised. Truupide vähim pikikalle peab olema 1%. Truupide nõutav eluiga peab olema 50a. Plasttorutruupide mis on kuivenduskraavidest ülepääsuks (läbimõõduga 40cm ja 50cm) otsakud on ette nähtud ehitada matt-kergotsakud (MAO), truupide läbimõõduga 60 cm ja 80cm otsakud on ette nähtud ehitada kivisillutisega mattkergotsakud (MAOK). Maaparandussüsteemi teenindavate teedelt mahasõidukohtade truupide otsakud ehitada kivisillutisega mattkergotsakud (MAOK).

35

Truubi kohal peab muldkeha ja katendi kogupaksus läbimõõduga 50...80cm plasttruubil olema minimaalselt 0,5...0,65 m. Truubitoru ümbruse tagasitäide (l-sl) tihendatakse 20-30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal. Truupide täitepinnase mahtusid käesolevas projektis ei ole esitatud. Truubile T2 on ette nähtud tähispostide paigaldamine, 2 tähisposti truubile. Tähispostid tuleb paigaldada mulde servast vähemalt 0,35m kaugusele ja sõidutee servast vähemalt 0,75 m kaugusele. Truupide ja otsakute ehitamisel juhinduda „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ Tallinn 2019. Truupide asukohad, numbrid, toru põhja kõrgused, läbimõõdud ja töömahud on toodud „Kuivendusvõrgu plaanil“ ja töömahtude tabelis 8-„Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide töömahud“ ja tabelis 9-„Truupide ja veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused“. Truupide ja otsakute ehitamisel juhinduda „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ Tallinn 2019.a. 7. Tee rekonstrueerimine. Laimetsa tee, mahasõidukohad, möödasõidukohad, teekraavid, teega piirnev eesvool ja teetruubid on rekonstrueeritud 2015.a ja on heas seisukorras. Käesolevas projektis tee rekonstrueerimist ei ole ette nähtud. 8. Keskkonnakaitse Väike-Vohu metsakuivenduse maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti koostamisel on keskkonnakaitse osas arvestatud Keskkonnaameti poolt esitatud seisukohtaga lähteülesandele ning hilisemaid seisukohti projektlahendusele. Projekti koostamisel on arvestatud RMK poolt koostatud keskkonnamõju analüüsiga, mille leevendavad meetmed tuginevad Keskkonnaameti poolt koostatud kaitsekorralduskava eesmärkidele. Veejuhtmete kuivendava mõju hindamiseks on kasutatud maaeluministri 06.05.2019 määrust nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”. Käesoleva projektiga ei rajata uut maaparandussüsteemi. Metsaseaduse mõistes ei toimu käesoleva projekti alusel raadamist. Objektil asuvad järgnevad looduskaitselised või muud olulist väärtust omavad objektid: Looduskaitselised piirangud on kirjeldatud Keskkonnaameti arvamuses ja RMK Keskkonnamõju analüüsi (KMA) tabelis 3. Keskkonnaameti arvamus Väike-Vohu metsaparandusobjekti rekonstrueerimise kohta 24.03.2023 kirjaga nr 7-9/23/3838-2 on järgmine. Projekti alal on registreeritud III kaitsekategooria liigi suur nööpsamblik (Megalaria grossa) leiukoht. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Suur nööpsamblik kasvab puudel. Kraavide uuendamine/rekonstrueerimine suure nööpsambliku säilimist selles elupaigas ei ohusta. Maaparandusehitisele lähim kaitseala on Vaskjõe looduskaitseala, mis on rekonstrueeritavast alast minimaalselt 70m kaugusel, kuid teiselpool Surju-Seljametsa teed ja Vaskjõge. Lähim Natura 2000 ala on Valgeraba loodusala, mis on 730m kaugusel. Metsaparandusobjekti rekonstrueerimisega kaitstavatele aladele avalduv ebasoodne mõju tõenäoline ei ole. Keskkonnaametil Väike-Vohu metsaparandusobjekti rekonstrueerimisprojekti koostamisele vastuväiteid ja märkuseid ei ole. RMK poolt 23.06.2022. koostatud Keskkonnamõju analüüsi Tabel 2 alusel on märjad metsad järgmised eraldised: Kv SJ112 er 4 (sõnajala kasvutoha tüüp). RMK tellimusel on koostatud eksperthinnang Väike-Vohu metsaparandusobjekti kohta- „Ekspertarvamus kuivenduse mõju ulatuse kohta metsakuivendusobjektil VÄIKE-VOHU“, Metsabüroo Tallinn 2023. Töö eesmärk oli välja selgitada alljärgnev: -kas planeeritavate kuivenduskraavide mõjualas on seni olemasolevast kraavivõrgust mõjutamata märgi metsi (lodu ja sõnajala kasvukohatüüpe);

36

-kas kraavide rekonstrueerimisel kuivenduse mõju ulatus suureneb loetletud lodu ja sõnajala kasvukohatüüpidele, millised negatiivsed keskkonnamõjud ja riskid sellega kaasnevad; -milliseid meetmeid on võimalik rakendada negatiivse mõju vähendamiseks. Eksperthinnangu välitööde käigus selgitati välja sõnajala kasvukohatüübi esinemine ning paiknemine rekonstrueeritava maaparandusobjekti piires. Lodu kasvukohatüüpi uuritud objektil ei esine. Tellitud eksperthinnangu järgi ei ole kv SJ112 er 4 tegemist sõnajala (SJ) kasvukohaga, vaid kuivendatud jänesekapsa-mustika (KJM) kasvukoha tüübiga. Kuivenduse rekonstrueerimine ei avalda olulist negatiivset mõju, sest ala on kuivenduse mõju all. Kuivendusest tuleneva negatiivse mõju vähendamiseks lisameetmeid ei ole vaja rakendada, kuna ala on olnud pikaajaliselt kuivendatud. Maves OÜ on 03.2024 koostanud „Väike-Vohu maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnangu“. Eelhinnangu järeldus: kavandataval tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju looduskeskonnale ega kaitstavatele liikidele. Objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandatava tegevusega kaasneks eraldi või koos muude tegevustega ebasoodne mõju Natura alade terviklikkusele, kaitse eesmärgiks olevatele elupaikadele või liikidele. Keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik Projektalal asuvad järgnevad looduskaitselised või muud olulist väärtust omavad objektid: -Vaskjõe LKA, mis asub objektist minimaalselt 70 m kaugusel, kuid on teiselpool riigiteed ja Vaskjõge. Metsakuivendusobjekti rekonstrueerimine ei avalda kahjulikku mõju looduskaitseala veerežiimile, sest eesvoolu ega kuivenduskraave sügavamaks ei kaevata. LKA-le võib lühiajalise häiringuna ulatuda kavandatava tegevuse alalt ehitusaegne müra. Kavandatud tegevusel ei ole olulist mõju LKA kaitsealustele linnuliikidele, sest nad peaksid olema harjunud Surju-Seljametsa riigiteelt tuleva mürafooniga. -Veekogu piiranguvöönd (Vaskjõgi), oht heljumi ja sette ärakande tõttu. Ehitustööde ajal ja mõne aja jooksul peale seda kandub rohkem setteid ja heljumit allavoolu. Tavaliselt kaob väiksemgi mõju ühe või paari suurveega. Projekteeritud on settebassein SB1, eesvoolu 0,21 km pikkune lõik on jäetud looduslikku seisukorda. Projektiga kavandatud abinõude rakendamisel ei ole kavandatud tegevusel olulist mõju Vaskjõe ökoloogilisele seisundile. -Lähim Natura ala on Valgeraba loodusala, mis on 750m kaugusele projektala kagunurgast. Metsaääre loodusala on projektalast lõunapool, 2km kaugusel. Asub väljaspool kavandatava tegevuse mõjuala, kaugemal kui 500m. -Liigi leiukoht (taimed III kat, kaheleheline käokeel), Liigi leiukoht (taimed III kat, helleri ebatähtlehik), Liigi leiukoht (taimed II kat, kolmehõlmaline batsaania), mõju kaitseväärtusele on oht liigi leiukoha kahjustamiseks. Kuni Laimetsa teeni ei ole kuivendamist ette nähtud. Kraavide 131, 132 rekonstrueerimine on projekteeritud teest lõunapool, mis ei kahjusta liigi leiukohti. -Väike-Vohu ehitise kirdenurgast 100m kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse linnu metsise elupaiga läänepiir, kulgeb kogu projektala ulatuses piki Kilingi-Nõmme 220-330 kV elektriliini. Metsise püsielupaigad jäävad projektalast üle 3km kaugusele, lähim metsise mänguala jääb 1 km kaugusele. Tõenäoliselt kavandatud tegevus olulist mõju metsiste mängupaigale ei avaldu. -Eehitisest 200m läänesuunda, teiselpool Surju-Seljametsa riigiteed ja Vaskjõge, jääb III kategooria kaitsealuse linnu hiireviu elupaik. Kuna ta on väga tundlik pesitsusaegsele häirimisele, ei tohiks metsatöid teha asustatud pesale lähemal kui 300-450m. Seetõttu tuleb projektala loodunurgas leevendava meetmena vältida tööde tegemist hiireviu pesitsusperioodil 11.03-10.08. -Vääriselupaigad-VEP126004, VEP126005, VEP126007, VEP126010, VEP126026, VEP126051. Mõju kaitseväärtusele on veerežiimi mõjutamine, oht kaitseväärtuse kahjustamiseks. Kuivendusraavid 100, 101, 102, 105, 110, 115 piirnevad osaliselt või kogu

37

pikkuses VEP nr 126005, VEP nr 126007 ja VEP nr 126026. VEP`i piires ja kuni 50m kaugusel kuivenduskraave ei rekonstrueerita, projekeeritud on uuendustööd ja kraav 101 on jäetud looduslikku seisundisse. Kuivenduskraavid 122, 124, 125 piirnevad osaliselt või kogu pikkuses VEP-iga nr 126004. VEP`i piires ja kuni 50m kaugusel kraave ei rekonstrueerita, kraavid on jäetud looduslikku seisundisse. Kavandatavad meetmed on piisavad et vältida olulist negatiivset mõju vääriselupaikadele. -Pärandkultuuri objektid on järgmised: Piiri talukoht, Vahemets (Punane männik) ja Laua siht. Pärandkultuuriobjektid on kantud projekti kuivendusvõrgu plaanile teadmiseks ehitajale. Kavandatud tegevus pärandkultuuri objekte ei kahjusta, objektid ei ole riikliku kaitse all. 8.1. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide rekonstrueerimine. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid: 1. Mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvisel madalvee perioodil, kuid kinni pidada peatükis 8 esitatud ajalisest piirangust. 2. Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni. 3. Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine, nõlva uhtumine, nõlvajalami voolamine). 4. Kaevetöödel veekogus tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või eeldused selle kiireks taastumiseks. Selleks säilitada mahavõetud puude kännud ja juurestik, seda eriti puhverribalt. 5. Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja puhverribalt. 6. Maaparandustööde mõjul looduskeskonnas toimunud muudatused ei tohi põhjustada vee keemilise koostise halvenemist üle kahe korra, võrreldes fooniks oleva eesvoolu tasemega. 7. Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. 8. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest lähemal kui 10m. Masinatel, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatud õlileke, kasutamine on keelatud. 9. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 8.2. Keskkonnakaitserajatised. Settebasseinide projekteerimise aluseks on RMK poolt tellitud töö „Metsaparanduses kasutatavate settebasseinide projekteerimise soovitused“ koostaja PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009.a. Liikuva sette mahu määramiseks on määratud SB-i valgala. Settebasseini valgalas on määratud kraavide pikkused, pinnaseks on L...sL. Aastase settemahu saamiseks korrutatakse settebasseini valgalas olevate kraavide pikkused pinnase koefitsendiga 0,005m³/m (S=Lx0,005). Settebasseini mõõtmete valikul on hooldustööde tsükli pikkuseks arvestatud 3 aastat. Settebasseinide konstruktiivsed mõõtmed on määratud kraavide parameetrite ja settesüvise mahu alusel, milleks on arvestatud vähemalt kolmeaastane settemaht. Settebasseinide valgala, kraavide pikkused ja aastane settemaht on järgmine: SB-1 Fvalg=0,35 km² Lkraavid=3,0 km settemaht Saasta =15 m³

SB-2 Fvalg=0,26 km² Lkraavid=2,0 km settemaht Saasta =10 m³

Metsakuivendusobjekti suublaks on Vaskjõgi ja rekonstrueerimistöödel tuleb tagada, et heljum ja sette ei kanduks jõkke. Selle tagamiseks on projekteeritud settebasseinid SB1 ja SB2 ning

38

eesvoolu oleva settebasseini SB3 puhastamine. Settebassein SB1 (mõõtmed maapinnal 24x10m) on projekteeritud eesvoolule 20, RMK kinnistu piirile, kuhu suubuvad kuivenduskraavid 100 ja 101. Olemasolev settebassein SB3 on maapinnalt mõõtmetega 44x10m. Uurimistööde ajal oli sette paksus sissevoolul 50cm ja väljavoolul 20cm. Eesvoolul oleva settebasseini SB3 puhastamine ja uue settebasseini SB1 rajamine tagavad et heljum ja sette ei kanduks Vaskjõkke. Ehitise edelanurka, kraavile 122, on projekteeritud SB2 (mõõtmed maapinnal 16x9m). SB2 on projekteeritud RMK kinnistu poolsele kraavikaldale, väljapoole teekaitsevööndit. Settebasseini SB2 rajamine tagab, et heljum ja sete ei kanduks Vaskjõkke. Settebassein on veejuhtmele kaevatud laiendatud ja süvendatud osa kus on oluliselt suurem vooluristlõige. Settebasseini ülesanne on ehitusaegse ja järgnevate aastate setete kinnipüüdmine ja kõrvaldamine hüdrograafilisest võrgust. Settebasseini põhi on projekteeritud 1,0 m sügavam kraavi põhjast. Settebasseine tuleb regulaarselt puhastada madalveeperioodil. Settebasseinid tuleb rajada enne veejuhtmete puhastustöid ja peale kaevetöid settest puhastada. Settebasseinide kujundamisel juhinduda kogumiku Maaparandusrajatiste tüüpjoonised (Tallinn 2019) joonis 5.3 Settebasseinide asukoht on märgitud kuivendusvõrgu plaanile ja töödemahud tabelis 10- Keskonnakaitserajatiste ehitamise mahud. Projekteeritud on ette 8 uue kraavilaiendi ehitamine. Kraavilaiendid kaevata kraavi põhjast 0,4 m madalamad, põhjalaiusega 2,0 m ja põhja pikkusega 4,0 m. Leevendusveekogu vastasnõlv (valli suhtes) kaevata nõlvusega 1:3. Kraavilaiendid töötavad osaliselt väikeste settebasseinidena ja aitavad suurvee ajal edasikanduvaid setteid kinni püüda. Kraavilaiendites püsib vesi ka kuivemal perioodil kui maaparandussüsteemi kraavides on veetase minimaalne, seega on need sobivaks paigaks sellise vee-elupaiganõudlusega liikidele (näiteks kiilid, liblikad jms). Kraavilaiendid pakuvad elupaika muuhulgas metsakuivendusmaastikul muidu haruldastele liikidele nagu näiteks kiilid, ühepäevakulised (harilik tiigipäevik) ja lutikad. Kraavilaiendid ehitada järgneva skeemi alusel:

39

Skeem 1: Kraavilaiend Settebasseinide ja leevendusveekogudega seotud tööd on esitatud tabelis 12. Settebasseinide ja kraavilaiendite asukohad on esitatud joonistel 2.1-2.5 Metsakuivendusobjektil on kaks tuletõrjetiiki. Tuletõrjetiik TT1 (mõõtmed 45x25m) asub Laimetsa tee lõunaservas, kv SJ110 kirdenurgas. Tuletõrjetiik TT2 (mõõtmed 48x20m) asub Laimetsa tee lõpus, kv SJ113 kirdenurgas. Tuletõrjetiigid on korras ja käesoleva projektiga mingeid töid ei ole ette nähtud. 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid. Telia Eesti AS kirjaga 09.02.2023. antud mõõdistusalas Telia sideehitised puuduvad. Objekti loodeosas asuvad kaks elektri keskpinge õhuliini (1-20kV; Elektrilevi OÜ). 10. Juhenddokumendid. Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate õigusaktide ja kordusprojektide loetelu:

1. Maaparandusseadus 2019. 2. „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38.

3.„Maaparandushoiutööde nõuded“, maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. 4. trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised” Põllumajandusministeerium, Tallinn 2019. 5. „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelvalve tegemise kord“ Maaeluministri

20.12.2018 määrus nr 79. 6. „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning

ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded“ Maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72.

7. trükis „Kuivendussüsteemide majandamise strateegia“, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinn 2011.

40

Tabel 7. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud

Veejuhtme Keskmine Kaevemaht (m3) Pinnasevalli Puittaimestiku raie ha Kän- Muu Lama Vee- Jrk Nime- Kvartali Liigi Põhja Nõlvus süga- kaeve ekskavaatoriga laialiajamine m³ Võsa, 2-8cm Puistu dude voolutak puit viimari Märkused nr. tus nr. tähis Pikkus laius tegur vus ristlõige pinnase grupp Kokku vana Kaevest Madal Kõrge Peen Jäme juurim likv. rajamine m m m m² I-II III vall (MV) (KV) (PP) (JP) ha m tm tk A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W 1 EH 1 2 20 SJ109 HE 205 0,6 1,75 2,2 0,5 103 62 0,10 0,10 3 20 SJ110 UE 401 0,6 1,75 2,1 1,2 481 289 0,32 0,32 4 20 SJ108 UE 147 0,6 1,75 1,8 1,2 176 106 0,06 0,06 5 100 SJ108 RK 115 0,6 1,5 1,2 1,4 161 97 0,12 0,12 6 100 SJ108 RK 76 0,6 1,5 1,2 1,4 106 64 0,04 0,02 0,02 0,08 7 100 SJ108 UK 162 0,6 1,5 1,2 1,2 194 117 0,05 0,10 0,15 8 100 SJ108 RK 77 0,6 1,5 1,2 1,4 108 65 0,02 0,04 0,02 0,08 9 100 SJ107 RK 120 0,6 1,5 1,2 1,3 156 94 0,06 0,06 0,12 10 100 SJ107 RK 500 0,6 1,5 1,2 1,3 650 390 0,25 0,25 0,50 1 11 101 SJ108 UK 106 0,6 1,5 1,2 1,2 127 76 0,11 0,11 12 102 SJ108 UK 250 0,6 1,5 1,2 1,2 300 180 0,28 0,28 13 103 SJ108 RK 197 0,6 1,5 1,2 1,3 256 154 0,16 0,06 0,22 14 104 SJ108 UK 208 0,6 1,5 1,2 1,2 250 150 0,21 0,21 15 104 SJ108 RK 150 0,6 1,5 1,2 1,3 195 117 0,17 0,17 16 104 SJ107 RK 179 0,6 1,5 1,2 1,3 233 140 0,09 0,11 0,20 1 17 105 SJ108 UK 217 0,6 1,5 1,2 1,2 260 156 0,24 0,24 18 106 SJ108 RK 209 0,6 1,5 1,2 1,3 272 163 0,23 0,23 19 107 SJ108 RK 142 0,6 1,5 1,2 1,3 185 111 0,11 0,04 0,16 20 107 SJ108 RK 216 0,6 1,5 1,2 1,3 281 168 0,17 0,06 0,24 21 107 SJ107 RK 351 0,6 1,5 1,2 1,3 456 274 0,18 0,21 0,39 1 22 108 SJ108 RK 100 0,6 1,5 1,2 1,3 130 78 0,11 0,11 23 109 SJ107 RK 204 0,6 1,5 1,2 1,3 265 159 0,22 0,22 24 110 SJ108 RT 201 0,6 1,5 1,2 1,3 261 157 0,08 0,08 Laimetsa pikendus 25 110 SJ108 UK 125 0,6 1,5 1,2 1,2 150 90 0,05 0,04 0,05 0,14 26 110 SJ108 RK 275 0,6 1,5 1,2 1,4 385 231 0,11 0,08 0,11 0,30 27 110 SJ107 RK 247 0,6 1,5 1,2 1,4 346 207 0,10 0,07 0,10 0,27 28 110 SJ107 RK 281 0,6 1,5 1,2 1,4 393 236 0,17 0,11 0,28 1

41

29 111 SJ111 RK 289 0,6 1,5 1,2 1,4 405 243 0,17 0,14 0,32 30 112 SJ111 UT 670 0,6 1,5 1,2 1,2 804 482 0,27 0,27 Laimetsa tee 31 112 SJ111 UT 201 0,6 1,5 1,2 1,2 241 145 0,08 0,08 Laimetsa tee 32 113 SJ110 HT 414 0,6 1,5 1,2 0,5 207 124 0,17 0,17 Laimetsa tee 33 114 SJ111 UK 165 0,6 1,5 1,2 1,2 198 119 0,10 0,03 0,05 0,18 34 115 SJ112 UK 182 0,6 1,5 1,2 1,2 218 131 0,07 0,04 0,05 0,16 35 115 SJ112 RK 235 0,6 1,5 1,2 1,4 329 197 0,12 0,12 0,02 0,26 1 36 115 SJ112 RK 237 0,6 1,5 1,2 1,4 332 199 0,12 0,12 0,02 0,26 37 116 SJ112 HT 92 0,6 1,5 1,2 0,5 46 28 0,04 0,04 Laimetsa tee 38 117 SJ111 RK 340 0,6 1,5 1,2 1,3 442 265 0,17 0,17 0,03 0,37 1 39 117 SJ111 UK 118 0,6 1,5 1,2 1,2 142 85 0,05 0,06 0,01 0,12 40 118 SJ112 HT 169 0,6 1,5 1,2 0,5 85 51 0,07 0,07 Laimetsa tee 41 119 SJ112 HT 648 0,6 1,5 1,2 0,5 324 194 0,26 0,26 Laimetsa tee 42 119 SJ112 UT 86 0,6 1,5 1,2 1,2 103 62 0,03 0,03 Laimetsa põik 43 120 SJ112 RK 146 0,6 1,5 1,2 1,4 204 123 0,09 0,04 0,03 0,16 44 121 SJ109 HT 151 0,6 1,5 1,2 0,5 76 45 0,06 0,06 Laimetsa tee 45 122 SJ109 RK 197 0,6 1,5 1,2 1,5 296 177 0,22 0,22 1 46 122 SJ109 RK 133 0,6 1,5 1,2 1,4 186 112 0,15 0,15 47 123 SJ109 RK 149 0,6 1,5 1,2 1,4 209 125 0,06 0,10 0,16 48 123 SJ109 RK 351 0,6 1,5 1,2 1,3 456 274 0,21 0,11 0,07 0,39 1 49 123 SJ109 HT 143 0,6 1,5 1,2 0,5 72 43 0,06 0,06 Laimetsa tee 50 123A SJ109 RK 178 0,6 1,5 1,2 1,5 267 160 0,14 0,05 0,20 51 124 SJ110 RK 245 0,6 1,5 1,2 1,4 343 206 0,20 0,07 0,27 52 124 SJ110 HT 164 0,6 1,5 1,2 0,5 82 49 0,07 0,07 Laimetsa tee 53 126 SJ110 RK 101 0,6 1,5 1,2 1,3 131 79 0,08 0,03 0,11 54 126 SJ110 RK 235 0,6 1,5 1,2 1,4 329 197 0,19 0,07 0,26 1 55 126 SJ110 RK 217 0,6 1,5 1,2 1,4 304 182 0,13 0,11 0,24 56 126 SJ110 HT 129 0,6 1,5 1,2 0,5 65 39 0,05 0,05 Laimetsa tee 57 127 SJ110 RK 176 0,6 1,5 1,2 1,3 229 137 0,07 0,07 0,05 0,19 58 128 SJ112 RK 224 0,6 1,5 1,2 1,4 314 188 0,13 0,07 0,04 0,25 1 59 128 SJ112 HT 104 0,6 1,5 1,2 0,5 52 31 0,04 0,04 Laimetsa tee 60 128A SJ112 RK 197 0,6 1,5 1,2 1,5 296 177 0,16 0,06 0,22 61 129 SJ112 RK 157 0,6 1,5 1,2 1,4 220 132 0,06 0,05 0,06 0,17 62 130 SJ112 UT 148 0,6 1,5 1,2 1,2 178 107 0,06 0,06 Laimetsa põik 63 131 SJ114 RK 489 0,6 1,5 1,2 1,3 636 381 0,20 0,20 0,05 0,44 1 64 132 SJ113 RK 175 0,6 1,5 1,2 1,4 245 147 0,05 0,14 0,19 1

42

65 Vaskrä SJ113 RK 110 0,6 1,5 1,2 1,4 154 92 0,09 0,03 0,12

67 kokku HE 205 103 0 0 0 62 0,10 0,00 0,00 0,00 0,10 0 0 68 kokku UE 548 658 0 0 0 395 0,32 0,06 0,00 0,00 0,38 0 0 69 kokku RK 8020 10903 0 0 0 6542 2,14 2,96 2,96 0,56 8,62 0 0 12 70 kokku UK 1533 1840 0 0 0 1104 1,10 0,21 0,21 0,05 1,57 0 0 0 71 kokku RT 201 261 0 0 0 157 0,00 0,08 0,00 0,00 0,08 0 0 0 72 kokku UT 1105 1326 0 0 0 796 0,44 0,00 0,00 0,00 0,44 0 0 0 73 kokku HT 2014 1007 0 0 0 604 0,81 0,00 0,00 0,00 0,81 0 0 0 74 EH1 kokku 13626 16097 0 0 0 9658 4,91 3,31 3,18 0,61 12,01 0 12

UE - uuendatav eesvoolukraav. HE - hooldatav eesvoolukraav. RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav. UK - uuendatav kuivenduskraav. RT - rekonstrueeritav teekraav. UT - uuendatav teekraav. HT - hooldatav teekraav.

Tabel 8. Rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud

Tabel 8A. Rekonstrueeritavad truubid Veejuhtme Projekt.normide Projekteeritud truubi/purde andmed Olemasoleva truubi andmed

Jrk Truubi Ehitise kohane arvutuslik Asukoht Katte/ Katte/ Põhja Sügavus Teekatte Täiend Veejuht. Tähis Otsaku Lisakaeve nr nr lühi- Nimetus Valgala Aravoolu Voolu- pk nr/ mulde mulde kõrgus tee Pikkus Tähis kruus kaeve täide post Märkused Tähis Pikkus lammu- vana tr tähis moodul hulk kaugus kr laius kõrgus arv (sv) pinnast pinnas tus eemalda km² ls/km² l/s suudmest m m m m m m³ m³ m³ tk m m³ m³

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W 1 2 T1 EH1 20 0,62 300 186 10+00 6,0 11,01 9,59 1,42 12 60PT12MAOK 10 20 mulle 50BT9 9 25 3 T2 EH1 111 0,07 300 21 10 5,0 1,40 10 50PT10MAOK 10 15 2 tee 50BT9 9 25 4 T3 EH1 Vaskr 1,03 330 340 10 5,0 1,40 10 80PT10MAOK 25 mulle 75BT8 8 30

5 Kokku 32 20 60 0 2 26 0 80

43

Tabel 8B. Ehitatavad truubid

Veejuhtme Projekt.normide Projekteeritud truubi/purde andmed Jrk Truubi Ehitise kohane arvutuslik Asukoht Katte/ Katte/ Põhja Sügavus Teekatte Täiend Veejuht. Tähis nr nr lühi- Nimetus Valgala Aravoolu Voolu- pk nr/ mulde mulde kõrgus tee Pikkus Tähis kruus kaeve täide min post Märkused tähis moodul hulk kaugus kr laius kõrgus arv (sv) pinnast pinnas km² ls/km² l/s suudmest m m m m m m³ m³ m³ tk

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S 1 T30 EH1 101 0,05 300 15 10 6,0 1,50 12 40PT12MAOK 20 mulle 2 T31 EH1 100 0,14 300 42 120 5,0 1,40 10 50PT10MAO 15 mulle 3 T32 EH1 123a 0,05 300 15 170 5,0 1,40 10 40PT10MAO 15 mulle 4 T33 EH1 123 0,13 300 39 10 6,0 1,40 12 50PT12MAO 20 mulle 5 T34 EH1 128 0,03 300 9 130 6,0 1,40 12 40PT12MAO 15 mulle 6 T35 EH1 olev 0,03 300 9 10 7,0 1,40 12 40PT12MAOK 20 20 M3

7 Kokku 68 20 105 0 0

Tabel 8C. Olemasolevasse seisukorda jäävad truubid

Veejuhtme Olemasoleva truubi andmed Jrk Truubi katte/ põhja sügavus nr nr nimetus valgala mulde kõrgus tee tähis kõrgus arv (sv) pinnast km² m m m A B C D I J K M 1 T20a eesv 20 10,61 7,62 2,99 100BT16KOK 2 T25 eesv 20 3,00 10,87 8,57 2,30 100PT14KOK 3 T27 eesv 20 2,99 11,16 8,69 2,47 100PT14KOK 4 T24 eesv 20 2,50 10,85 9,19 1,66 80PT14KOK 5 T23 112 1,80 10,87 9,19 1,68 80PT14KOK 6 T26 121 10,85 8,70 2,15 50PT12KOK 7 T16 131 0,50 12,00 9,75 2,25 60PT14KOK 8 T18 119 0,50 11,82 10,03 1,79 50PT14KOK 9 T11 119 0,10 40PT12KOK 10 T17 teekraav 0,05 40PT10KOK

44

11 T19 olev kr 0,20 50PT12KOK 12 T20 115 0,50 50PT14KOK 13 T21 116 0,05 40PT12KOK 14 T22 112 0,05 60PT14KOK

Tabel 9. Truupide ja veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused

Jrk Ehitustöö kirjeldus Mõõt- Töömaht nr ühik EH1 KOKKU

A B C D E 1 Väljatõstetavad torud, otsakud (otsakute lammutus) 2 Ø 50 (r/b) m 18 18 3 Ø 75 (r/b) m 8 8 4 Truupide kogused 5 Rekonstrueeritavad truubid tk 3 3 6 Ehitatavad truubid tk 6 6 7 Projekteeritud truupide kogupikkused 8 plasttruup Ø 40 cm, tüüp 40PT, SN8 m 46 46 9 plasttruup Ø 50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 32 32

10 plasttruup Ø 60 cm, tüüp 60PT, SN8 m 12 12 11 plasttruup Ø 80 cm, tüüp 80PT, SN8 m 10 10 12 Truubi otsakud 13 Ø 40 MAO, truubi mattotsak 2 otsakut 3 3 14 Ø 50 MAO, truubi mattotsak 2 otsakut 2 2 15 Ø 40MAOK, truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 16 Ø 50MAOK, truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 17 Ø 60MAOK, truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 18 Ø 80MAOK, truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 19 Muud tööd 20 Tähispostid tk 2 2 21 Lisakaeve vana truubi eemaldamiseks m³ 80 80 22 Teekatte taastamine (kruus) m³ 40 40 23 Täiendav kaeve m³ 165 165 24 Veeviimarid 25 plasttoru Ø 30 cm, L=8m tk 12 12

45

Tabel 10. Keskkonnakaitserajatiste ehitamise mahud

Jrk Settebasseini või Settebasseini või kraavilaiendi Puittaimestiku raie Kändude nr kraavilaiendi mõõdud maapinna põhja sügavus Nõlvus- Raadius Kaeve- Kaeve laiali- Sette Raiutava Võsa Puistu juurimine

nimi/nr Asukoht maapinnalt põhjast kõrgus kõrgus maap-st tegur maht,I-II gr ajamine süvise platsi mõõt kõrge peen jäme m m m m m m m³ m³ maht m³ m ha ha ha ha

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R 1 SB1 Veejuhe 100 24x10 15x1 2,40 1,75 240 144 45 45x20 0,09 0,09 kv SJ108 er 9 2 SB2 Veejuhe 122 16x9 8x1 2,20 1,75 130 78 27 35x20 0,07 0,07 kv SJ109 er 10 3 SB3 Veejuhe 20 Settebasseini settest puhastamine( SB gabariidid tuleb säilitada) 96 58 135 50x20 0,10 0,10 kv SJ110 er 12 4 KL1 Veejuhe 104 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ108 er 14 5 KL2 Veejuhe 107 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ108 er 5 6 KL3 Veejuhe 110 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ108 er 12 7 KL4 Veejuhe 115 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ112er 5 8 KL5 Veejuhe 117 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ111 er 5 9 KL6 Veejuhe 123A 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ109 er 9

10 KL7 Veejuhe 126 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ110 er 10

11 KL8 Veejuhe 131 13,0x9,0 4,0x2,0 3,00 2 88 53 15x10 0,02 0,02 kv SJ114 er 1

Kokku 930 560 0,16 0,13 0,04 0,33