Taotlus

10-11_1792-1_24072026_363280.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIIS KORP PNOEE-48603314229 2026-07-24 08:53:53

Kiri_10-11__24072026_110513.rtf

2

Harju 13

10130 Tallinn+372 645 7191

[email protected]Rg-kood

75014913tallinn.ee

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]Meie 24.07.2026 nr 10-11/1792 - 1

Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 küsime Teie seisukohta Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22. detsembri 2025 käskkirja number T-11-1/25/43 „Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu algatamine, Kristiine linnaosas“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Rahumäe tee 3g kinnistu elamu- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata hoonestatavale krundile ehitusõigus 6 kuni 12-korruseliste hoone rajamiseks. Samuti määratakse planeeringuga juurdepääsuteede võimalikud asukohad, hoonete ehitus- ja kujundustingimused ning liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala suurus on 1,03 ha.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaalunud Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik. Vastavad põhjendused on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja eelnõus (Lisa 1) ning Alkranel OÜ, 2026 poolt koostatud Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (Lisa 2).

Detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalid on leitavad Tallinna planeeringute registrist aadressil https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP047690/yld

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

välisõhu ja keskkonnamüra spetsialist

osakonna juhataja ülesannetes

Lisad:1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja „Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas“ eelnõu.

2. Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kärt Talimaa-Eelmaa

640 4771 [email protected]

Lisa 1. TLPA käskkiri DP KSH algatamata jätmiseks.docx

Tallinna Linnaplaneerimise Amet
KÄSKKIRI

[kuupäev] nr [number]
Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 , Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1 alusel ning arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22. detsembri 2025 käskkirja number T-11-1/25/43 „Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu algatamine, Kristiine linnaosas“, Keskkonnaameti … ja Terviseameti … esitatud seisukohti
1. Mitte algatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22. detsembri 2025 käskkirjaga nr T-11-1/25/43 algatatud Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneeringu (Tallinna planeeringute registris nr DP047690, edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Rahumäe tee 3g kinnistu elamu- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata hoonestatavale krundile ehitusõigus 6 kuni 12-korruseliste hoone rajamiseks. Samuti määratakse planeeringuga juurdepääsuteede võimalikud asukohad, hoonete ehitus- ja kujundustingimused ning liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
2. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
3. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta KSH eelhinnang juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud muu hulgas elurajooni arendamist.
4. Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaministeeriumi juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ning KeHJS § 33 lg-test 4 ja 5.
5. KSH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis võiksid põhjustada keskkonna taluvusvõime ületamist, pöördumatuid muutusi keskkonnas või olulist ohtu inimese tervisele, heaolule, kultuuripärandile või varale. Planeeringuga kavandatakse olemasoleva hoonestatud ärimaa ümberkujundamine elu- ja ärifunktsiooniga linnaliseks hoonestusalaks, mis on kooskõlas piirkonna väljakujunenud maakasutuse ning Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega.
5.2 Planeeringuala ei paikne kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega Natura 2000 võrgustiku alal ning alal puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja väärtuslikud looduskooslused. Lähimad kaitstavad alad on ligikaudu 400 m kaugusel paiknevad Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) ja sellega kattuv Rahumäe loodusala (RAH0000451; EE0010143). Arvestades planeeringuala paiknemist väljakujunenud linnakeskkonnas ning kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole ette näha olulist negatiivset mõju nende alade kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele.
5.3 Planeeringuala läheduses paikneb II kaitsekategooria kanakulli registreeritud leiukoht, kuid kavandatav tegevus ei paikne liigi kaitsealal ega püsielupaigas. Planeeringu koostamisel rakendatakse meetmeid lindude kokkupõrgete vältimiseks, kasutades klaaspindadel sobivaid lahendusi, mistõttu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kaitstavale liigile ega tema soodsale seisundile.
5.4 Planeeringuala on varasemalt hoonestatud ja tehnogeenselt kasutusel olnud ala. Detailplaneeringuga suureneb olemasoleva olukorraga võrreldes haljastuse osakaal ning planeeringu koostamisel rakendatakse Tallinna rohefaktori põhimõtteid. Kavandatav maapinnaga ühendatud haljastus, kõrghaljastus ja haljastatud katusealad toetavad sademevee looduslähedast käitlemist, vähendavad soojussaare efekti ning parandavad piirkonna keskkonnaseisundit, mistõttu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
5.5 Planeeringuala paikneb olemasolevas linnakeskkonnas, kus keskkonnatingimusi mõjutavad eelkõige Rahumäe tee liiklus ning lähiümbruse tegevused. Lisaks kavandatakse planeeringu elluviimisel Tervise tänava pikendus, millega kaasneb liikluskoormuse suurenemine. Detailplaneeringu koostamisel koostatakse liiklus- ja müramodelleerimine, milles hinnatakse olemasolevast ja kavandatavast liiklusest, sealhulgas Tervise tänava pikendusest, rongiliiklusest ning läheduses paiknevatest äri- ja tootmisaladest tulenevat müra. Hindamise tulemuste alusel kavandatakse vajalikud leevendusmeetmed, et tagada kehtivate müra normtasemete täitmine ja nõuetekohane elukeskkond.
5.6 Planeeringualal ei paikne riiklikke kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte. Lähim kultuurimälestis, Rahumäe kalmistu (kultuurimälestiste register 1211), asub ligikaudu 80 m kaugusel planeeringualast. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kultuuripärandile, mälestise vaadeldavusele ega ajaloolise keskkonna säilimisele.
5.7 Detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldatavalt ette näha olulist negatiivset mõju pinna- ega põhjaveele. Planeeringuala on võimalik liita olemasolevate vee- ja kanalisatsioonivõrkudega. Sademevee käitlemine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel kooskõlas veeseaduse, Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 ning teiste asjakohaste õigusaktide ja juhendmaterjalidega. Arvestades, et planeeringulahendus näeb ette kõvakattega pindade osakaalu vähenemist ja haljastuse suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga, tuleb eelistada sademevee looduslähedasi käitlusviise ning võimalusel sademevee kohapealset immutamist või viivitamist.
5.8 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Ehitusaegsed müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringud on ajutised ning piirduvad peamiselt ehitusperioodiga. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustööde kavandamisel tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid ehitustegevusest tulenevate häiringute vähendamiseks ning tagada kehtivate müra-, vibratsiooni- ja õhukvaliteedi nõuete täitmine. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kasutusperioodil põhjustaksid olulist müra-, vibratsiooni- või õhusaastet. Nõuete järgimisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule.
5.9 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised.
5.10 Planeeringuala on varasemalt olnud lao- ja äriotstarbelises kasutuses, mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel koostada ala keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajaduse korral reostusuuring. Juhul kui ehitus- või pinnasetööde käigus ilmneb pinnasereostus, maa-alused mahutid või muud reostusele viitavad asjaolud, tuleb tööd viivitamata peatada ning rakendada õigusaktidest tulenevaid meetmeid. Nende tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju pinnasele ega põhjaveele.
5.11 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Suurem jäätmeteke on seotud peamiselt ehitusperioodiga ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele, eelistades võimaluse korral materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu. Detailplaneeringus tuleb ette näha jäätmete liigiti kogumine ning nõuetekohased jäätmekogumiskohad, vältides jäätmete sattumist ümbritsevatele loodus- ja haljasaladele ning tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise.
5.12 Avariiolukordade ja suurõnnetuste risk on madal. Planeeringuala lähiümbruses ei paikne suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ning detailplaneeringuga ei kavandata ohtlikke käitisi. Võimalikud ehitusaegsed riskid, sealhulgas kütuse- või õlilekked, on lokaalsed, ajutised ning maandatavad tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega. Kliimamuutustest tulenev risk ei suurene võrreldes tavapärase linnaehitusliku arendusega.
5.13 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Samuti ei ole ette näha olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju.
6. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt.
6.1 Keskkonnaamet …
6.2 Terviseamet …
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee.
8. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule A-VARAHALDUSE OÜ ja detailplaneeringu koostajale Ruum ja Maastik OÜ.

Lisa 2. Rahumäe tee 3g kinnistu DP KSH eelhinnang.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELAR PÕLDVERE PNOEE-38002132714 2026-03-06 09:11:23

Tln_Rahum2e_3g_KSH_eH_2026_03_06_alkranel.docx

Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise
protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: A-varahaldus OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2026

Publitseerimise üldandmed:
• Töö koostatud / vormistust täiendatud – 02.03.2026. a. / 06.03.2026. a.
• Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

Sisukord
Sissejuhatus 4
1. Strateegilise planeerimisdokument ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus 5
2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus 9
2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt 10
2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt 14
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine 19
3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 19
3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit 21
3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 21
3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 21
3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) 22
3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale) 22
3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) 23
3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 24
3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale 24
3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid 25
3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes 25
3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised 26
Kokkuvõte 28
Kasutatud allikad 29

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objektiks on Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis asuva Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistu detailplaneering (DP047690). Eesmärk on kruntide moodustamine, äri-elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine ja Tervise tänava läbimurde kavandamiseks tänavamaa krundi moodustamine (vt ka ptk 1).

Tegevuse arendaja on A-varahaldus osaühing ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud planeeringulahenduse illustratiivsest materjalist. Arhitektuurse kontseptsiooni koostas ARHITEKTIBÜROO PEIL OÜ. Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ Amaate AKM (töö nr T-128-1).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu menetluse suunamine jms) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:
• „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);
• „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017);
• „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

1. Strateegilise planeerimisdokument ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on detailplaneering (DP047690), mis asub Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul, vt ka joonist 1.1. Rahumäe tee 3g kinnistu (ärimaa 100%) pindala on 10250,0 m², mis kõik on määratletud kui muu maa. Kinnistu senist kasutust ja ümbrust iseloomustatakse ka ptk 2.

Joonis 1.1. Rahumäe tee 3g kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joonega). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

Kavandatud on hooned maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 3905 m2 ja maa-aluse ehitisealuse pinnaga 5537 m2 (-1. korruse parkla). Rahumäe tee poolt on kahesuunaline ramp pääsuks keldriparklasse. Keldriparkla asub osaliselt ka kõnnitee– ja jalgrattatee all (parkla siselaius 34 m). Kinnistule on kavandatud 4 maapealset kõrgemat hoonemahtu (joonis 1.2), mis omavahel on ühendatud maa-aluse parklaga. Sihtotstarbelt on kavandatud 25% äri funktsioone (Ä) ja 75% elamu funktsioone (EK). Hoonete maksimaalne kõrgus 44,5 m (12 korrust ̶ A, vt joonis 1.2). 1. korrus hoonete A-B (joonis 1.2) all ja nende vahel teenindus- ja kaubanduskeskus. Hoonete B ja C (joonis 1.2) vahel asub 31 m laiune haljasala kõrghaljastusega (maaga kokkupuutes haljastus), samasugused haljasalad on ka kinnistu kirde ja edelanurgas, mujal parkla peal katuseterrass ekstensiivse katusehaljastusega ja terrass konteinerhaljastusega. Hoonete C ja D (joonis 1.2) vahel ja E 1. korruse katusel urbanistlik park, eesväljak, mänguväljak, puhkeala. Hoonestuse A, B, C, D teadaolev korruselisus vastavalt 12, 8, 6, 7, st Järve hooldushaigla suunas on vahelduv ja vähenev. E kaubanduspind – kohalik toidupood koos vajalike teenustega (samuti hoonete A ja B vahel ning all). Jalgrataste pikaajaline parkimine ja lapsevankrite hoid on lahendatud elamuhoonete 1. korruse mahus.

Kinnistu asub Kristiine linnaosa ja Nõmme linnaosa rohevööndi piiril: Rahumäe kalmistu, Nõmme-Mustamäe parkmets, kõrval kinnistu Järve hooldushaigla parkmets. Kavandatava kinnistu Tervise tn äärne ala on kõrghaljastusega haljasala/vahevöönd 15 puud (jääb linna tänavakoridori kinnistule). 15 puud hoonete B ja C (joonis 1.2) vahelisel haljasalal, 5 puud kinnistu edelanurgas, 8 puud kinnistu idaservas ja 23 keskmisekasvulist puud kinnistu põhjaservas. Kokku haljastuse alune pind 20% (moodustatava krundi pinnast). Kõrgemate hoonete vahel, ees ja taga on linnalikud pargid kõrghaljastuse ja konteinerhaljastusega, 1-korruselise kaubandus-teenindushoone peal on samuti puhkeala katuseterrassi, konteinerhaljastusega ja tõstetud katusehaljastuse murualadega. Hoonete C ja D (joonis 1.2) vaheline ala on linnalik park kõrghaljastusega. Kõrghaljastus on samuti kogu Tervise tn linnatänava tsoonis. Kinnistul on keskel ja otstes kõrghaljastusega haljasalad (kokku 1350 m2, 13% moodustatava kinnistu pinnast). Lisaks haljasala linnale antavas tänavatsoonis (ca 300 m2) ning keldriparkla - pealne tõstetud murualaga haljastus (ca 4000 m2).

Kavandatud 130 parkimiskohta hoonemahus ja 10 peatuskohta Tervise tn ääres. Siia on planeeritud Viljandi mnt – Tervise tn ühendustee (nn Tallinna sisemine ringtee). Lahendus on kooskõlas linna planeeritava Tervise tänava projektiga, käesolevas eskiisis V07 on arvestatud Strateegiakeskuse Tervise tn eskiisiga: 3 m kõnnitee – 2 m rattatee – 4 m vahevöö (haljastus, peatumiskohad) – 3,5 m sõidutee – 7 m ühistranspordi rajad – 3,5 m sõidutee – 4 m vahevöö (haljastus, peatumiskohad) – 2 m rattatee – 3 m kõnnitee. 4 m vahevööle on arvestanud 10 sõidukite peatumiskohta, mis on katkestatud kõrghaljastusega. Kõnnitee kohale eenduvad kõrgemate hoonete mahud konsoolselt. Teede, tänavate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

Kavandatava tegevuse ala asub ühisvee- ja kanalisatsiooni ning kaugküttepiirkonnas (vt ka ptk 2.1). Planeeritava ala kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Edasine DP koostatakse (asjakohases menetluses) vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele (Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43; kokkuvõtlikult):
• kavandada hoonestustiheduseks kuni 1,5, korruselisus 1 kuni 12;
• hoonestatava krundi sihtotstarve kavandada elamumaa 75–85% ja ärimaa 15–25%;
• kavandada Tervise tänava ja Rahumäe tee väljaehitamiseks vajalik tänavamaa;
• kavandatav Tervise tänava ja Rahumäe tee ristmik ei ole täisnurkne ristmik, seega sõiduradadel arvestada suuremate pöörderaadiustega. Ristmikul sõidurajad tuleb suunata maksimaalselt täisnurga alla;
• arvestada Tervise tänavale, Tervise tänava ja Rahumäe tee ristmiku piirkonda, ühistranspordipeatuste rajamise vajadusega;
• jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele.
• kavandada hoonestatava krundi maapinnaga ühendatud haljastuse osakaaluks vähemalt 15–20% planeeritud krundi pindalast;
• luua ruum viie jäätmemahuti mahutamiseks (segaolmejäätmed, biojäätmed, paber, plast- ja metallpakend, klaaspakend);
• vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi;
• tagada otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates ja uutes eluruumides;
• ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

DP koostamisel tuleb koostada ka vähemalt järgmised uuringud/ analüüsid (kokkuvõtlikult):
• liiklusest (sh rongiliiklus) ning läheduses olevate äri- ja tootmisaladelt tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Hindamise tulemusena anda konkreetsed juhised ala planeerimiseks;
• haljastuse inventeerimine ning esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.
• keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuringute aruanded;
• ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

Joonis 1.2. Rahumäe tee 3g kinnistu maakasutusliku visiooni (Ruum ja Maastik OÜ, 02.12.2025) joonise tõmmis.
2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (30.01.2026 a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2026). Antud töös on käsitletud võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestusaladest, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul. Käesolevalt on Rahumäe tee 3g kinnistu hoonestatud. Hetkel on Ehitisregistris (EHR) selle ala osas 11 kannet, mh järgnevad objektid:
• Ladu (Maa-Alune Kütteõlide Ladu) registrikoodid (EHR kood) 101021561;
• Ladu (Kemikaalide Ladu) EHR kood 101021515;
• Ladu (Tehniliste Materjalide Ladu) EHR kood 101021560;
• Väravavalvehoone (Vagunelamu) EHR kood 101021514;
• Ladu-Katusealune (Lauamaterjalide Katusealune, Puitehitis) EHR koodid 220391245; 220391213; 220391211; 220391212;
• Laoplats EHR kood 220391210;
• Teed (sõidu, kõnni, jalgratta), valgustus, foor EHR koodid 291663085 ja 291663085.

Tallinna Kristiine linnaosas oli kohaliku omavalitsuse andmetel 2025. a 1. detsembri seisuga 34141 elanikku (Tallinna linna koduleht). Rahumäe tee 3g kinnistu ümbruses on elamumaad, transpordimaad, riigikaitsemaa ja ühiskondlike ehitiste maa ning üldkasutatav maa (vt ka tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel (Maa- ja Ruumiameti, 2026; antud kaugused linnulennult hoonestusala suhtes) välja tuua veel järgnevat:
• ca 7 m kaugusel lõunas Rahumäe kalmistu;
• ca 78 m kaugusel loodes Lääne-Harju politseijaoskond (vt täpsemalt 2.1);
• ca 80 m kaugusel idas Ida-Tallinna Keskhaigla Järve polikliinik (78407:703:0009);
• ca 90 m kaugusel põhjas Tallinna Energia tn 6c jõulinnak;
• ca 96 m kaugusel kagus Rahumäe jäätmejaam (vt täpsemalt 2.2);
• lähimad bussipeatused „Energia“ (mõlema suunaline) ca 175 m (lähim) kaugusel põhjas ja „Järve haigla “ (ühes suunas) ca 190 m kaugusel idas.

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1 ja ptk 2, joonis 2.1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral on toodud ka järgmine katastriüksus (Maa- ja Ruumiameti, 2026).
Nr
Lähiaadress
Katastri tunnus
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala m2
1
Energia tn 8 // Tervise tn 8
78407:703:0009
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
27799,0
2
Rahumäe tee 3e
78407:703:1440
Elamumaa 100%
1856,0
3
Rahumäe tee 3f
78407:703:0045
Elamumaa 100%
1629,0
4
Rahumäe tee T3
78407:703:0084
Transpordimaa 100%
32544,0
5
Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20
78407:703:0190
Riigikaitsemaa 100%
52019,0
6
Rahumäe tee 5c
78404:402:0073
Üldkasutatav maa 100%
38787,0

Joonis 2.1. Rahumäe tee 3g kinnistu (helesinise joonega tähistatud) ja piirnevad (vt ka tabel 2.1) ning ka ümbruskonnaga seotud kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012), kus soovitati tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Rahumäe tee 3g kinnistu ei jää rohevõrgustikku ja jääb linnalise asustusega alale. Linnalise keskkonna arendamise tingimustest nähtub, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inimmõõtmeline (soovituslikult kuni neli korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). On antud ka tingimus, et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida asjakohaseid suuniseid ja standardeid, vastava ohu minimeerimiseks. Rahumäe tee 3g kinnistust ca 60 m kaugusel edelas suunal on väärtuslik maastik „Mustamäe nõlv“ (15), mis kuulub loodus- ja puhkemaastikute hulka ja tähtsusklass on II. Rahumäe tee 3g kinnistust ca 100 m kaugusel lõuna suunal on rohevõrgustiku ala.

Tallinna üldplaneeringu (2001) kohaselt on valdav osa Kristiine territooriumist tihendatav ala. Kristiine linnaosa üldplaneeringu (ÜP; 2016) eesmärgiks oli mh Tallinna üldplaneeringu täpsustamine. Kristiine linnaosa ÜP näeb ette erinevate linnaosa piirkondade omavahelise sidususe tagamise ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamise. DP alal näeb ÜP piirkonda ette segahoonestusala (joonis 2.2) funktsionaalsuses (nt elamud ja nende naabrusse sobivad äri- ja ühiskondlikud hooned). Üldised maakasutustingimused:
• kõrgus üldjuhul kuni 18 m;
• piirkonnale iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus ̶ üldjuhul kuni 1,2;
• haljastatud pinna osatähtsus krundist ̶ üldjuhul 20% (ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus);
• uute elamute õuealale kavandada ühiselt kasutatav välisruum, sh mänguväljak.

Perspektiivselt on ette nähtud Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendamine ning Tervise tänav kujuneks ühistranspordi eelistusega põhitänavaks. Lisaks paikneb kavandatava tegevuse kinnistu ääres magistraaltänavaäärne ärivöönd, mille üldised maakasutustingimused on järgnevad:
• hoonestustihedus ligikaudu 3,0, ärivööndi laiuseks loetakse tinglikult ligikaudu 50 m;
• alale võib kavandada põhiliselt ärifunktsiooniga hooneid, nagu kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtteid, mitmefunktsioonilisi büroohooneid jm magistraaltänavate äärde linnaehituslikult kohaseid ehitisi. Alale võib põhjendatud juhtudel kavandada ka elamuid tingimusel, et nende alakorrustel paiknevad peatänavale avaneva sissepääsuga äriruumid ning võetakse ehituslikke meetmeid, et leevendada hoonetes magistraaltänavast vm tuleneva müra mõju;
• haljastatud pinna osatähtsus krundist ̶ üldjuhul minimaalselt 15%.

Joonis 2.2. ÜP põhijoonis ̶ maakasutus (Kristiine linnaosa üldplaneering, 2016) ja kavandatav tegevus (violetsega indikatiivne asukoht).

Kristiine linnaosa üldplaneeringu alusel on kavandatud tegevuse piirkonnas olemas veevarustus, sidevarustus, kanalisatsioon ning energiavarustus. DP ala asub ka kaugküttepiirkonnas (mh vastavalt https://gis.tallinn.ee/veebikaart, 2025), kus mh vastavad trassid Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt paikkonnas olemas. DP ala ümbruses (ca 100 m) ei asu teadaolevalt uuemaid (kehtestatud) DP-sid kui linnaosade üldplaneeringud. DP ala kohta on varasemalt kahel korral (DP019570; DP035340) esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus, kuid mõlemal juhul on menetlus lõpetatud. DP alast ca 95 m kaugusel kagus (idas) on menetluses „Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (DP041840).

Kristiine linnaosas Rahumäe teel paikneb riigikaitseline ehitis. Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” alusel on selle ümber määratud 300 m piiranguvöönd. Kõik piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitamise teatised tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kavandatavad hooned A; B; D ja E (vt ptk 1, joonis 1.2) jäävad osaliselt sellesse vööndisse.

Kristiine linnaosa ÜP-s on piirkondade kujundamisel arvestatud ka varasema teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” (2009; eesmärk oli vanalinna silueti vaadeldavuse ja kõrgusliku dominantsuse sihipärase kontroll). Hilisem dokumentatsioon otseseid ja teemaplaneeringu eesmärgist tulenevaid piiranguid kõrgustele ei sea (paikkonnas oli juba ka 10 ja 12 korruseline hoone). Samas saab siinkohal esile tuua, et maapinnast 45 m kõrgemale ulatuva hoone rajamine võib kujuneda takistuseks lennuliiklusele ning see tuleb kooskõlastada asjakohast valdkonda kureeriva ametkonnaga. Käsitletava DP-ga vastav tingimus ei haaku, st jäädaks allapoole vastavast kõrgustasemest. Samamoodi järgnev tingimus ei ole asjakohane ̶ kõrghoonete ehitusprojektid (üle 45 m kõrgused hooned) ning detailplaneeringud, millega lubatakse Tallinna ehitada 45 meetrist kõrgemaid hooneid, tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga.

DP ala külgneb Nõmme linnaosaga. Nõmme linnaosa üldplaneeringu (2021) eesmärk on mh suunata linnaosa arengut selliselt, et säiliks ka edaspidi Nõmme kui metsalinna miljöö, mille loob linnaosa hooneid ümbritsev looduslik männimets. Piirkondade eripära arvesse võttes on määratud kindlaks maakasutuse juhtfunktsioonid ja ehitustingimused. Eesmärgiks ei ole seatud üldist hoonestusstruktuuri tihendamist ja olemasolevate hoonete asendamist, vaid rõhk on kvaliteetse (elu)keskkonna säilitamisel, linnaruumi korrastamisel ja väärtuste rõhutamisel. Kavandatavast tegevusest teisel poole teed on kalmistu maa-ala (vt joonis 2.3).

Joonis 2.3. ÜP põhijoonis ̶ maakasutus (Nõmme linnaosa üldplaneering, 2021) ja kavandatav tegevus.

Kalmistute maa-ala (K) on tähistatud ja vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ning surnute mälestamiseks. Kalmistu alal on lubatud tavaline ja urnimatus, kalmistut teenindavate ehitiste ja külastajatele mõeldud parklate rajamine. ÜP-s on antud järgnevad detailplaneeringute koostamise tingimused (kokkuvõtlikult):
1) kalmistu piiriga külgnev ala säilitatakse 50 m laiuselt maksimaalse haljastusega ja soovitatavalt hoonestamata kaitsevööndina (vaikuseala). Kalmistu vaadeldavuse sulgemine kaitsevööndis on keelatud. Elamukruntide jagamine ning uute elamute ehitamine ei ole lubatud (välja arvatud väljakujunenud elamualal olemasolevate hoonete asemele või vahele);
2) kalmistute soovituslik sanitaarkaitsevöönd on 100 m kalmistu piirist. Tuleb vältida sinna uute elamute ehitamist, välja arvatud väljakujunenud elamualal olemasolevate hoonete asemele või vahele;
3) elamud tuleb varustada tsentraalse joogiveega ja krundid on soovitatav lisaks piirdeaiale ümbritseda haljaspiirdega (hekid, puu- ja põõsarühmad).

Rahumäe kalmistu (pindala 33,0 ha) on Eestis üks mälestiserikkamaid kalmistuid. Paljusid kalme on kujundanud ja neile hauatähised loonud tuntud Eesti arhitektid ja skulptorid. Siia on maetud palju väärikaid ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Praeguseks on kalmistu enam-vähem täis maetud ning seda laiendada ei ole võimalik. Kuna aasta aastalt suureneb tuhastamiste arv ning praeguseks on selle osakaal matmistoimingutest üle 25%, siis tuleks tulevikus kaaluda siia kolumbaariumi (urnimüüri) ehitamist. Osa kalmistust on muinsuskaitse all. Muinsuskaitseala paikneb DP alast ligikaudu 80 m edelas, mistõttu kavandatav tegevus ei ohusta mälestise vaadeldavust ega ajalooliste vaadete säilimist.

Joonis 2.4. ÜP joonis ̶ piirangud ja väärtused (Nõmme linnaosa üldplaneering, 2021; mälestise kaitsevöönd markeerib ka kalmistu üldist kaitsevööndit, kultuurimälestis DP alast ca 80 m edelas) ja kavandatav tegevus (violetsega indikatiivne asukoht).

Lisaks ÜP-le saab täiendavalt esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendi Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 (2012) eesmärki ̶ kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas. Kristiine linnaosa sademeveekanalisatsioon on osaliselt ühisvoolne (Seewaldi valgalal) ja osaliselt lahkvoolne (Mustoja valgalal) ning tegeletakse lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamisega. Soositakse sademevee kogumist kastmisveeks. Kastmise eesmärkidel kogutakse ainult katustelt tulevat sademevett.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis- koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal). Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil soovitakse sh parandada linna keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6 strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks. Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriista https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). Tegemist on tööriistaga, mille eesmärk on toetada planeeritaval alal tervikliku ja kõrge kvaliteediga rohetaristu kavandamist. Esmalt on vajalik rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendada detailplaneeringus. Ehitusprojekti staadiumis tuleb taotlusväärtuse saavutamiseks vajalikud lahendused esitada. Kavandatava tegevuse lähteseisukohtade (Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43) lisas 1 on toodud nõue, et esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) või 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) ja 2.1 esitatut).

Maa- ja Ruumiameti (2026) 1 : 50 000 kaardistuse alusel moodustab DP ala aluspõhja Lontova kihistu. DP alal on peamiselt pinnakatteks peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust) ja Antsülusjärve setted (järvesetted ̶ kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda)). Mullastikku vastavas linnalises keskkonnas kirjeldatud ei ole. Maa- ja Ruumiameti (2026) andmetel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud (1:50 000 kaardistuse alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-riski klass kõrge või väga kõrge (üldistatult, ilma kohtmõõtmisi arvestamata). Samas on paikkonnas tehtud kohtmõõtmiste põhjal saadud teabe alusel DP kava ala hinnatud riskitaset madalaks ehk 30-50 kBq/m³ (viimase mõõtmise aasta 2007; mõõtmiste arv 1 - 5).

Potentsiaalse arendusala ümbruses (ca 100 m) ei asu soid ega märgalasid ning maaparandussüsteeme, maaparandusehitisi ega ka maardlaid ning suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. DP alal ja ümbruses ei ole ka karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaid. DP alal ei ole riiklike kultuurimälestisi ega ka pärandkultuuri objekte. DP alast ca 80 m edelas on ajaloomälestis „Rahumäe kalmistu“ (kultuurimälestiste register 1211), mille kinnismälestise ala paikneb sama kaugel ja mida on mainitud ka ptk 2.1. DP ala ümbruses (ca 100 m) ei asu pärandkultuuri objekte.

Maa- ja Ruumiameti (2026) kohaselt on soojasaari esinenud DP ala ümbruskonnas 2014-2024 a. 17 korral, neist 9 korral kahel lähestikusel kuupäeval. DP alal ja lähistel esines soojasaari 5 korral (vähemalt 2014, 2018, 2020, 2021 ja 2024. a), kus maapinna temperatuur > 30°C ja < 35°C.

Lähtudes strateegiliste (2022. a) mürakaartide (Maa- ja Ruumiameti, 2026) andmetest, siis Rahumäe tee 3g kinnistule ulatus magistraaltänava liikluse (Rahumäe tee; joonis 2.5) müra. Siseriiklik (2022. a) mürakaartide (Maa- ja Ruumiameti, 2026) andmetel ulatus DP alale ka päevane tööstusmüra (Ld; kohaliku omavalitsuse jäätmejaamast), joonis 2.6. DP alast ca 96 m kaugusel kagus on Rahumäe jäätmejaam. Keskkonnaloa nr L.JÄ/332573 väljastamise korralduses (Keskkonnaamet; 15.07.2020 nr DM-109802-5) on leitud, et ettevõtte tegevuse mõjuala on lokaalne. Tavajäätmeid, välja arvatud vanarehve (jäätmekood 16 01 03) ja biolagunevaid jäätmeid (jäätmekood 20 02 01) kogutakse konteinerites. Arvestades Rahumäe tee 3g kinnistu ja Rahumäe jäätmejaam paiknemist, saab välja tuua, et valdavad tuule suunad on lõhnahäiringute levikut pigem taunivad (joonis 2.7). Keskkonnaamet (27.01.2026 kirjaga nr 2-6/26/26-2) on öelnud, et ajaperioodil 01.01.2021 kuni 26.01.2026 ei ole laekunud kaebusi, mis oleks seostatavad Rahumäe jäätmejaamaga. Terviseameti (02.02.2026 kirja) kohaselt viimase kuue aasta andmete põhjal ei ole Rahumäe jäätmejaamaga seonduvalt kaebusi esitatud.

Joonis 2.5. Strateegiliste (2022. a) mürakaart päevane tänavaliikluse müra (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Joonis 2.6. Siseriiklik mürakaart (2022. a) päevane tööstusmüra (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Joonis 2.7. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Tallinn-Harku aeroloogiajaamas 1991-2020 (Keskkonnaagentuur, 30.01.2026).

EELIS (30.01.2026 a) põhjal jäävad DP alast ja kontaktvööndist välja vääriselupaigad ning kaitsealused taimede, seente ja samblikute kaitsekategooriatesse kuuluvad liigid. Kavandtava tegevuse kinnistutel ei esine väärtuslikke kooslusi. DP alast ca 75 m kaugusel on kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9126827; II kaitsekategooria) leiukoht (sigimispaik; viimane kinnitatud vaatlus 30.06.2024 a. 2 paari). Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 2 põhjal on liigi soodne seisund tagatud, kui II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade (PEP) kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Eestis on kaitse all üle 50% kanakulli pesapaikadest (pole seotust käesoleva DP ala lähedase leiukohaga).

Kanakull on üks levinumaid kullilisi maailmas, kes esineb nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerika okasmetsavööndis. Eestis on kanakull peamiselt paikne liik, vaid väike osa lindudest (peamiselt noored) lendavad lõunapoolsetele aladele. Eestis pesitseb kanakull nii loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, üksikuid paare on meil registreeritud aga ka suuremates linnametsades. Kanakull viibib pesa juures juba hilistalvel, munemist alustatakse aprilli esimesel poolel. Kodupiirkonna maastikus on metsa keskmiselt 51%, avamaastikku 29% ning üleminekulisi metsaalasid 11%. Kodupiirkonna suurus võib ulatuda 10-25 km2, kuid see võib olla alahinnatud. Peamiselt ohustavateks teguriteks on pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi langus ja pesitsusaegne häirimine. Pesapaiga kaitseks moodustatakse vajadusel pesa või pesade ümber sihtkaitsevöönd. Pesitsusaegse häirimise vältimiseks (01.03-31.07) tuleks sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets kaasata piiranguvööndina ca 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire.

Töös „Tartu linnas Kalda tee 5, Kalda tee 11 ja Ihaste tee 2a kinnistute ja lähiala DP KSH eelhinnangu kanakulli (Accipiter gentilis) eksperthinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2023) on toodud järgnevat: Saksamaa linna- ja külamaastiku kanakullide peamiseks hukkumise põhjuseks on traumad, eeskätt vastu aknaid lendamise järel, kuid oluline osa, eeskätt linnakanakullidel, oli ka haigustel (trihhomonoos), mis tulenes nakatunud kodutuvide suurest osast menüüs (cit in Kanakulli KTK, 2022-2026: Merling de Chapa 2020). Põhja-Ameerikas on leitud, et 31% kanakullide surma põhjuseks on kokkupõrge mingi objektiga, neist 78% moodustasid aknad, 14% elektriliinid ja 8% sõidukid (Kanakulli KTK, 2022-2026: Curnutt 2009). Linna kanakullide puhul on aga täheldatud Euroopa populatsioonidel suuremat pesitsusedukust (cit in Grosberg, 2023: Rutz et al. 2006, Merling de Chapa et al. 2020, Tuule 2021).

Käesolevas töös käsitletava DP lähteseisukohtade (Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43) lisas 1 on toodud nõue, et vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi.

Eelnevale lisaks võib välja tuua, et kavandatavast tegevusest ligikaudu 400 m edelas paikneb Rahumäe loodusala (RAH0000451; EE0010143), mille territoorium kattub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga (KLO1000548). Loodusala pindala on 23,69 ha ning selle kaitse eesmärk on nõmmenelgi elupaik. Maastikukaitseala eesmärkide hulka kuulub muu seas kanakulli kaitse. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kogupindala on 199,9 ha, millest veeosa moodustab 0,3 ha. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk (Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrus nr 28 "Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri"):
1) kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, liivikuid, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva ning kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive;
2) kaitsta kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas, ning tema elupaika (nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius));
3) kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);
5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale);
5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP ala Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul. Harju maakonnaplaneering 2030+ lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Kristiine linnaosa ÜP (2016) täpsustab Tallinna üldplaneeringut (2001) nähes ette erinevate linnaosa piirkondade omavahelise sidususe tagamise ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamise. DP ala on segahoonestusele mõeldud piirkond, mis paikneb lisaks magistraaltänavaäärses ärivööndis (vt ptk 2.1). Senine ala on hoonestatud (mitte elamumaa, arvestatud ka ptk 1 kirjeldatud uuringute vajaduses). Kuivõrd tulevase elamumaa ja naabruses oleva surnuaia vahele jääb linna üldistest transpordivajadustest tulenev transiittänav ja ala varustataks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, siis ei ole olulist vastuolu surnuaia (vt ptk 2.1) lähedusega. Ptk 2.2 baasil ei ole esinenud ka lõhnahäiringuid kohaliku omavalitsuse jäätmejaamast, mistõttu kavandatav elamumaa (koos ärifunktsiooni võimaldamisega) on paikkonda sobiv.

Linnaosa ÜP-st tuleneb nõue, et tagada hoonestuskõrguse sujuv üleminek madalamalt kõrgemale, mida kavandatava tegevuse juures arvestatakse (ptk 1; hoonestuse A, B, C, D teadaolev korruselisus vastavalt 12, 8, 6, 7). Täielikuks järgimiseks, võiks D olla madalam (5 või 6 korrust) kui C, sest Ida-Tallinna Keskhaigla Järve polikliinik (78407:703:0009) on 4 korruseline (vastavat lõpliku kaalutlust võimaldab DP edasine menetlus juba nö orgaaniliselt ning seda otseseks meetmeks siinkohal ei seata). Ptk 1 nähtuvale võib siinkohal veel lisada, et eluhoonete kavandamist koos maa-aluste parkimiskorrustega soosib ka Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025), mis tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013). Kristiine linnaosa ÜP (2016) suunab piirkonnas ärifunktsiooni arendamist, mida kavandatava tegevuse juures arvestatakse.

Haljastuse osakaal on ca 20% (st vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringu miinimumile), millele lisandub visuaalselt sarnane maa-aluse parkla pealne haljastus. Maa-aluste parklate katusehaljastuse kavandamine on kooskõlas Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030, kui ka Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 ning Tallinna haljastu tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks aitab haljastuse suurendamine vähendada soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2). Haljastuse ja liikide liikumisega seotud tegurid, millele tuleb edasises protsessis tähelepanu pöörata, on esile toodud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkirjas nr T-11-1/25/43 lähteseisukohtades (vt ka eelhinnangu ptk 1). DP lahenduses kavandatakse välialadele ka rekreatsioonialad, millega mitmekesistatakse paikkonna mängu- ja puhkealade (välijõusaal) võrgustikku.

Hetkel kavandatu kohaselt on jalgrataste pikaajaline parkimine ja lapsevankrite hoid lahendatud elamuhoonete 1. korruse mahus. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv ja sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid käsitletaval momendil ei ole teada infot, mis välistaks jalgrataste parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist. DP menetlemisel tuleb arvestada ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.12.2025. a käskkirjas nr T-11-1/25/43 toodud lähteseisukohtades, mis käsitlevad vajadust rajada ühistranspordipeatus Tervise tänavale, Tervise tänava ja Rahumäe tee ristmiku piirkonda. Hetkel paiknevad lähimad bussipeatused „Energia“ ca 175 m kaugusel põhjas ja „Järve haigla“ ca 190 m kaugusel idas.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja 2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (linnaruumi tihendamine) ning selle senisest jätku-suutlikkusest. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks. Sh finantsvahendite hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse elluviimiseks on pigem head.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP loob selle edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest linnaosa ÜP maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetlusel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetlusel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval hetkel on ala tehnogeenne (ärimaa). Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Kristiine linnaosa üldplaneering. Toetudes ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas ja viisil (mh maa-aluse parklaga, maksimeerides haljastatavat pinda) on soositud.

Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas oluliste looduslike ressursside pöördumatuid muutusi. Muuhulgas tuleb esile tuua, et laoplatsi ja laohoonete asemele rajatakse osaliselt rohelust. Samuti ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on juhindutud ka ptk 2 ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest. Kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse (vajadusel ka reostusuuring) ja radooniohu minimeerimise tingimusi on refereeritud (DP lähteseisukohad) juba eelhinnangu ptk 1.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Tiheasustusala maakasutuse efektiivsemaks muutmine võimaldab minimeerida ka liikumisvajadusi. DP kava alal suureneb haljastuse osakaal võrreldes käesoleva olukorraga on mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte). Rohefaktori metoodika rakendamist käsitleb ka ptk 1 ning 2.1 refereeritud DP lähteseisukohtade osa. Ka teadaolevad võimalikud küttelahendused on piirkonda sobivad ning ei vaja märkimisväärseid ja negatiivsete mõjueeldustega ressursse.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):
• Ehitiste ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata ja liigituvad jäätmeteks, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Järve asumis (Tallinn, Kristiine linnaosas tiheasustus) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevuse lähistel asuvad elamud ja ühiskondlikud hooned ning riigikaitselased hooned. DP ala on sobiv kavandatavaks (elamufunktsioon ja ärifunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP ala on sobiv piirkonda (vähemalt 200 m tsoon DP ala ümbruses), mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (vähem kui 200 m kaugusel; vt ptk 2 ja 3.1). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise vajadust. Kuna DP esitatud tingimustes (Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43; kokkuvõtlikult) rattaparkla vajadust on käsitletud, siis käesoleva ptk lõpus ei tooda esile viidet Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele.

Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil viiakse juba ptk 1 esitatud tingimuste alusel läbi keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 1 ja 2.2. St vastavate teemade kohaste analüüside teostamise vajadusi eraldi allpool ei rõhutata. Samuti on ptk. 1 toodud andmete alusel määratletud vajadus mürauuringuks, seega seda eraldi tingimuseks ei määratleta. Ka on ptk 1 alusel arvestatud tulevase võimaliku ehitusaegse müra temaatikaga, mistõttu ka seda eraldi meetmena ei käsitleta.

Ptk 2.2 nähtuva andmestiku põhjalt ei asu alal maardlaid, ohtlikke ettevõtteid ning pole ka maaparandussüsteeme ja maaparandusehitisi. Inimeste heaolu võib vastava arenduse puhul muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni ja valgusreostuse valdkondadega. Insolatsiooni temaatikat on puudutatud ptk 1 ja esitatud tingimuste alusel tuleb läbi viia juhendi kohane otsese päikesevalguse kestuse arvutus siinkohal eelkõige uutes eluruumides. Planeeritav arendusala liidetaks tulevikus Tallinna linna korraldatud jäätmeveoga, alal tekkivad jäätmed kogutakse kokku vastavalt normidele (tagatav ka ehitusajal, vt ka suunist ptk 3.5.1 lõpust). Seega ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid seoses jäätmetekkega. Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette näha vibratsiooni või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua oluliseid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas). DP kavaga kavandatava maa-aluse korruse tõttu on DP kava ala lähinaabruses oleva Rahumäe tee 3f (78407:703:0045) osas siiski soovitatav enne ehitustegevust fikseerida vastava hoonestuse ja sellega seotud rajatiste tehniline seisukord ning jälgida ehitiste seisundit DP alal läbiviidavate ehitustööde ajal. Kahjustuste tekkimisel (Rahumäe tee 3f ehitistel) tööd peatada ja fikseerida mh edasised tegevused (sh kahjude hüvitamine).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):
• DP kava ala lähinaabruses oleva Rahumäe tee 3f (78407:703:0045) osas on soovitatav enne ehitustegevust fikseerida vastava hoonestuse ja sellega seotud rajatiste tehniline seisukord ning jälgida ehitiste seisundit DP alal läbiviidavate ehitustööde ajal. Kahjustuste tekkimisel (Rahumäe tee 3f) tööd peatada ja fikseerida mh edasised tegevused (sh kahjude hüvitamine).

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed (sh ptk 2.2 ja 3.1) käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga. Ala ja selle ümbruskonna senise maakasutusega seotud aspekte, mida on vaja kontrollida enne elamumaana kasutusele võttu, on kirjeldutud juba ptk 3.5.1 – 3.5.2, sh arvestades DP osas väljastatud lähteseisukohti (vt refereeringuid ka eelhinnangu ptk 1 ja 2).

DP kava alal ja ümbruses (ca 100 m) ei ole teadaolevalt karuputke kolooniaid. DP alast loodesuunal ca 80 m edela suunal on ajaloomälestis „Rahumäe kalmistu“ (kultuurimälestiste register 1211). Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju ajaloomälestisele. Samuti ei esine pärandkultuuri objekte, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla.

Praegusel DP alal pesitseda võivate lindude lühiajaliste mõjutuseelduste vähendamiseks tuleb vältida puude raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):
• Raietegevust on soovitatav läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP ala vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Kavandtava tegevuse kinnistutel ei esine väärtuslikke kooslusi. DP alast ca 75 m kaugusel on kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9126827) leiukoht (vt ptk 2.2). Käesoleva töös kavandatav tegevus ei paikne kanakulli leiukohas. Kavandatava tegevuse lähteseisukohtade (Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43) lisas 1 on toodud nõue, et vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi. Linnistikuga seotud tingimusi on refereeritud (DP lähteseisukohad) juba eelhinnangu ptk 2.2. Kuna vastav nõue on juba toodud lähteseisukohtades, siis eraldi tingimust alapeatüki lõpus ei seata. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse (planeeringu menetluse järgse kehtestamise järgselt) elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:
• maa ja maakasutus.
• märgalad.
• jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.
• veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.
• muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).
• maavarade kasutus.
• ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.
• maastik (sh pinnavormid).
• looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).
• elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
• suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1 kuni 3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on kajastatud juba ptk 1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh ptk 3.5.1 kuni 3.5.3. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (ehitusaegne töökorraldus), väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1 ja 3.5.2). Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (ehitusaegne töökorraldus), väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meede väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk 4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1; 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Kokkuvõte

Käesoleva KSH EH objekt on detailplaneering (DP047690), mis asub Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis asuva Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul. Eesmärk on kruntide moodustamine, äri-elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine ja Tervise tänava läbimurde kavandamiseks tänavamaa krundi moodustamine (vt ka ptk 1).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar, 2015.
• Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 30.01.2026.
• Eesti pinnase radooniriski kaart https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.
• Ehitisregister (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1), 28.01.2026.
• Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.
• Ilm (https://www.ilmateenistus.ee/meist/vaatlusvork/tallinn-harku-aeroloogiajaam/), Keskkonnaagentuur, 30.01.2026.
• Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Eesti Standardikeskus, 2017.
• Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava Keskkonnaamet, 2022.
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025.
• Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030, 2021.
• Kristiine linnaosa üldplaneeringu, 2016.
• Kultuurimälestiste register, Muinsuskaitseamet (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1211 ), 30.01.2026.
• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2026.
• Nõmme linnaosa üldplaneeringu, 2021.
• Rohefaktor, https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor, 2026.
• Rutz, C., 2006. Home range size, habitat use, activity patterns and hunting behaviour of urban-breeding Northern Goshawks Accipiter gentilis. ARDEA-WAGENINGEN-, 94(2), p.185.
• Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.
• Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.
• Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 27.01.2026.
• Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034, 2023.
• Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 23.01.2026.
• Tallinna Rattastrateegia 2018-2027. Tallinna Kommunaalamet, 2017.
• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.
• Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.
• Tartu linnas Kalda tee 5, Kalda tee 11 ja Ihaste tee 2a kinnistute ja lähiala DP KSH eelhinnangu kanakulli (Accipiter gentilis) eksperthinnang. OÜ Loodusekspert, 2023.
• Teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”, 2009.
• Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrus nr 28 "Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
• Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

Tln_Rahum2e_3g_KSH_eH_2026_03_06_alkranel.pdf

Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Arendaja: A-varahaldus OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2026

2 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:

•Töö koostatud / vormistust täiendatud – 02.03.2026. a. / 06.03.2026. a.

•Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

•Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokument ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 9

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt .... 10

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 19

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 19

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 21

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 21

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 21

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 22

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 22

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 23

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 24

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 24

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................ 25

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 25

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 26

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 28

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 29

4 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objektiks on

Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis asuva Rahumäe tee 3g

(78407:703:0960) kinnistu detailplaneering (DP047690). Eesmärk on kruntide moodustamine,

äri-elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine ja Tervise tänava läbimurde kavandamiseks

tänavamaa krundi moodustamine (vt ka ptk 1).

Tegevuse arendaja on A-varahaldus osaühing ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud

planeeringulahenduse illustratiivsest materjalist. Arhitektuurse kontseptsiooni koostas

ARHITEKTIBÜROO PEIL OÜ. Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ Amaate AKM (töö

nr T-128-1).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu menetluse suunamine jms) ja sellele

eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine

ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt

asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava

asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu)

tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

• „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

• „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

• „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Strateegilise planeerimisdokument ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on detailplaneering (DP047690), mis asub Harju maakonnas

Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul, vt ka

joonist 1.1. Rahumäe tee 3g kinnistu (ärimaa 100%) pindala on 10250,0 m², mis kõik on

määratletud kui muu maa. Kinnistu senist kasutust ja ümbrust iseloomustatakse ka ptk 2.

Joonis 1.1. Rahumäe tee 3g kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joonega). Alus: Maa- ja

Ruumiameti, 2026.

Kavandatud on hooned maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 3905 m2 ja maa-aluse ehitisealuse

pinnaga 5537 m2 (-1. korruse parkla). Rahumäe tee poolt on kahesuunaline ramp pääsuks

keldriparklasse. Keldriparkla asub osaliselt ka kõnnitee– ja jalgrattatee all (parkla siselaius 34

m). Kinnistule on kavandatud 4 maapealset kõrgemat hoonemahtu (joonis 1.2), mis omavahel

on ühendatud maa-aluse parklaga. Sihtotstarbelt on kavandatud 25% äri funktsioone (Ä) ja 75%

elamu funktsioone (EK). Hoonete maksimaalne kõrgus 44,5 m (12 korrust ̶ A, vt joonis 1.2). 1.

korrus hoonete A-B (joonis 1.2) all ja nende vahel teenindus- ja kaubanduskeskus. Hoonete B

ja C (joonis 1.2) vahel asub 31 m laiune haljasala kõrghaljastusega (maaga kokkupuutes

haljastus), samasugused haljasalad on ka kinnistu kirde ja edelanurgas, mujal parkla peal

katuseterrass ekstensiivse katusehaljastusega ja terrass konteinerhaljastusega. Hoonete C ja D

(joonis 1.2) vahel ja E 1. korruse katusel urbanistlik park, eesväljak, mänguväljak, puhkeala.

Hoonestuse A, B, C, D teadaolev korruselisus vastavalt 12, 8, 6, 7, st Järve hooldushaigla

suunas on vahelduv ja vähenev. E kaubanduspind – kohalik toidupood koos vajalike teenustega

(samuti hoonete A ja B vahel ning all). Jalgrataste pikaajaline parkimine ja lapsevankrite hoid

on lahendatud elamuhoonete 1. korruse mahus.

Kinnistu asub Kristiine linnaosa ja Nõmme linnaosa rohevööndi piiril: Rahumäe kalmistu,

Nõmme-Mustamäe parkmets, kõrval kinnistu Järve hooldushaigla parkmets. Kavandatava

kinnistu Tervise tn äärne ala on kõrghaljastusega haljasala/vahevöönd 15 puud (jääb linna

tänavakoridori kinnistule). 15 puud hoonete B ja C (joonis 1.2) vahelisel haljasalal, 5 puud

kinnistu edelanurgas, 8 puud kinnistu idaservas ja 23 keskmisekasvulist puud kinnistu

põhjaservas. Kokku haljastuse alune pind 20% (moodustatava krundi pinnast). Kõrgemate

6 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

hoonete vahel, ees ja taga on linnalikud pargid kõrghaljastuse ja konteinerhaljastusega, 1-

korruselise kaubandus-teenindushoone peal on samuti puhkeala katuseterrassi,

konteinerhaljastusega ja tõstetud katusehaljastuse murualadega. Hoonete C ja D (joonis 1.2)

vaheline ala on linnalik park kõrghaljastusega. Kõrghaljastus on samuti kogu Tervise tn

linnatänava tsoonis. Kinnistul on keskel ja otstes kõrghaljastusega haljasalad (kokku 1350 m2,

13% moodustatava kinnistu pinnast). Lisaks haljasala linnale antavas tänavatsoonis (ca 300

m2) ning keldriparkla - pealne tõstetud murualaga haljastus (ca 4000 m2).

Kavandatud 130 parkimiskohta hoonemahus ja 10 peatuskohta Tervise tn ääres. Siia on

planeeritud Viljandi mnt – Tervise tn ühendustee (nn Tallinna sisemine ringtee). Lahendus on

kooskõlas linna planeeritava Tervise tänava projektiga, käesolevas eskiisis V07 on arvestatud

Strateegiakeskuse Tervise tn eskiisiga: 3 m kõnnitee – 2 m rattatee – 4 m vahevöö (haljastus,

peatumiskohad) – 3,5 m sõidutee – 7 m ühistranspordi rajad – 3,5 m sõidutee – 4 m vahevöö

(haljastus, peatumiskohad) – 2 m rattatee – 3 m kõnnitee. 4 m vahevööle on arvestanud 10

sõidukite peatumiskohta, mis on katkestatud kõrghaljastusega. Kõnnitee kohale eenduvad

kõrgemate hoonete mahud konsoolselt. Teede, tänavate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline

ning täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

Kavandatava tegevuse ala asub ühisvee- ja kanalisatsiooni ning kaugküttepiirkonnas (vt ka ptk

2.1). Planeeritava ala kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu

koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Edasine DP koostatakse

(asjakohases menetluses) vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele (Tallinna

Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43; kokkuvõtlikult):

• kavandada hoonestustiheduseks kuni 1,5, korruselisus 1 kuni 12;

• hoonestatava krundi sihtotstarve kavandada elamumaa 75–85% ja ärimaa 15–25%;

• kavandada Tervise tänava ja Rahumäe tee väljaehitamiseks vajalik tänavamaa;

• kavandatav Tervise tänava ja Rahumäe tee ristmik ei ole täisnurkne ristmik, seega

sõiduradadel arvestada suuremate pöörderaadiustega. Ristmikul sõidurajad tuleb

suunata maksimaalselt täisnurga alla;

• arvestada Tervise tänavale, Tervise tänava ja Rahumäe tee ristmiku piirkonda,

ühistranspordipeatuste rajamise vajadusega;

• jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26

heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele.

• kavandada hoonestatava krundi maapinnaga ühendatud haljastuse osakaaluks vähemalt

15–20% planeeritud krundi pindalast;

• luua ruum viie jäätmemahuti mahutamiseks (segaolmejäätmed, biojäätmed, paber,

plast- ja metallpakend, klaaspakend);

• vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või

kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava

tihedusega visuaalseid markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi;

• tagada otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane

insolatsiooni kestus olemasolevates ja uutes eluruumides;

• ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

7 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

DP koostamisel tuleb koostada ka vähemalt järgmised uuringud/ analüüsid (kokkuvõtlikult):

• liiklusest (sh rongiliiklus) ning läheduses olevate äri- ja tootmisaladelt tuleneva müra

modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete

fassaadidel. Hindamise tulemusena anda konkreetsed juhised ala planeerimiseks;

• haljastuse inventeerimine ning esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia

ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn.

Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud

eesmärke.

• keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuringute aruanded;

• ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

8 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 1.2. Rahumäe tee 3g kinnistu maakasutusliku visiooni (Ruum ja Maastik OÜ, 02.12.2025) joonise tõmmis.

9 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (30.01.2026

a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2026). Antud töös on käsitletud

võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestusaladest, igas suunas. Üldise

taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis

Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul. Käesolevalt on Rahumäe tee 3g kinnistu

hoonestatud. Hetkel on Ehitisregistris (EHR) selle ala osas 11 kannet, mh järgnevad objektid:

• Ladu (Maa-Alune Kütteõlide Ladu) registrikoodid (EHR kood) 101021561;

• Ladu (Kemikaalide Ladu) EHR kood 101021515;

• Ladu (Tehniliste Materjalide Ladu) EHR kood 101021560;

• Väravavalvehoone (Vagunelamu) EHR kood 101021514;

• Ladu-Katusealune (Lauamaterjalide Katusealune, Puitehitis) EHR koodid 220391245;

220391213; 220391211; 220391212;

• Laoplats EHR kood 220391210;

• Teed (sõidu, kõnni, jalgratta), valgustus, foor EHR koodid 291663085 ja 291663085.

Tallinna Kristiine linnaosas oli kohaliku omavalitsuse andmetel 2025. a 1. detsembri seisuga

34141 elanikku (Tallinna linna koduleht). Rahumäe tee 3g kinnistu ümbruses on elamumaad,

transpordimaad, riigikaitsemaa ja ühiskondlike ehitiste maa ning üldkasutatav maa (vt ka tabel

2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel (Maa- ja Ruumiameti, 2026;

antud kaugused linnulennult hoonestusala suhtes) välja tuua veel järgnevat:

• ca 7 m kaugusel lõunas Rahumäe kalmistu;

• ca 78 m kaugusel loodes Lääne-Harju politseijaoskond (vt täpsemalt 2.1);

• ca 80 m kaugusel idas Ida-Tallinna Keskhaigla Järve polikliinik (78407:703:0009);

• ca 90 m kaugusel põhjas Tallinna Energia tn 6c jõulinnak;

• ca 96 m kaugusel kagus Rahumäe jäätmejaam (vt täpsemalt 2.2);

• lähimad bussipeatused „Energia“ (mõlema suunaline) ca 175 m (lähim) kaugusel

põhjas ja „Järve haigla “ (ühes suunas) ca 190 m kaugusel idas.

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1 ja ptk 2, joonis 2.1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral on

toodud ka järgmine katastriüksus (Maa- ja Ruumiameti, 2026). Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala m2

1 Energia tn 8 // Tervise tn 8 78407:703:0009 Ühiskondlike ehitiste maa

100%

27799,0

2 Rahumäe tee 3e 78407:703:1440 Elamumaa 100% 1856,0

3 Rahumäe tee 3f 78407:703:0045 Elamumaa 100% 1629,0

4 Rahumäe tee T3 78407:703:0084 Transpordimaa 100% 32544,0

5 Rahumäe tee 6 // Tervise tn

20

78407:703:0190 Riigikaitsemaa 100% 52019,0

6 Rahumäe tee 5c 78404:402:0073 Üldkasutatav maa 100% 38787,0

10 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.1. Rahumäe tee 3g kinnistu (helesinise joonega tähistatud) ja piirnevad (vt ka tabel 2.1) ning

ka ümbruskonnaga seotud kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitati tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Rahumäe tee 3g kinnistu ei

jää rohevõrgustikku ja jääb linnalise asustusega alale. Linnalise keskkonna arendamise

tingimustest nähtub, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud

linnaehituslikule ilmele ja oleks inimmõõtmeline (soovituslikult kuni neli korrust, üldjuhul

orienteeritud tänavajoonele). On antud ka tingimus, et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida asjakohaseid suuniseid ja standardeid, vastava ohu

minimeerimiseks. Rahumäe tee 3g kinnistust ca 60 m kaugusel edelas suunal on väärtuslik

maastik „Mustamäe nõlv“ (15), mis kuulub loodus- ja puhkemaastikute hulka ja tähtsusklass

on II. Rahumäe tee 3g kinnistust ca 100 m kaugusel lõuna suunal on rohevõrgustiku ala.

Tallinna üldplaneeringu (2001) kohaselt on valdav osa Kristiine territooriumist tihendatav

ala. Kristiine linnaosa üldplaneeringu (ÜP; 2016) eesmärgiks oli mh Tallinna üldplaneeringu

täpsustamine. Kristiine linnaosa ÜP näeb ette erinevate linnaosa piirkondade omavahelise

sidususe tagamise ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamise. DP alal näeb ÜP piirkonda

11 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ette segahoonestusala (joonis 2.2) funktsionaalsuses (nt elamud ja nende naabrusse sobivad äri-

ja ühiskondlikud hooned). Üldised maakasutustingimused:

• kõrgus üldjuhul kuni 18 m;

• piirkonnale iseloomulik keskmine soovituslik hoonestustihedus ̶ üldjuhul kuni 1,2;

• haljastatud pinna osatähtsus krundist ̶ üldjuhul 20% (ei kuulu katuse- ja garaažipealne

jm maapinnaga ühendamata haljastus);

• uute elamute õuealale kavandada ühiselt kasutatav välisruum, sh mänguväljak.

Perspektiivselt on ette nähtud Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendamine ning Tervise

tänav kujuneks ühistranspordi eelistusega põhitänavaks. Lisaks paikneb kavandatava tegevuse

kinnistu ääres magistraaltänavaäärne ärivöönd, mille üldised maakasutustingimused on

järgnevad:

• hoonestustihedus ligikaudu 3,0, ärivööndi laiuseks loetakse tinglikult ligikaudu 50 m;

• alale võib kavandada põhiliselt ärifunktsiooniga hooneid, nagu kaubandus-, teenindus-

ja toitlustusettevõtteid, mitmefunktsioonilisi büroohooneid jm magistraaltänavate äärde

linnaehituslikult kohaseid ehitisi. Alale võib põhjendatud juhtudel kavandada ka

elamuid tingimusel, et nende alakorrustel paiknevad peatänavale avaneva sissepääsuga

äriruumid ning võetakse ehituslikke meetmeid, et leevendada hoonetes

magistraaltänavast vm tuleneva müra mõju;

• haljastatud pinna osatähtsus krundist ̶ üldjuhul minimaalselt 15%.

Joonis 2.2. ÜP põhijoonis ̶ maakasutus (Kristiine linnaosa üldplaneering, 2016) ja kavandatav tegevus

(violetsega indikatiivne asukoht).

Kristiine linnaosa üldplaneeringu alusel on kavandatud tegevuse piirkonnas olemas

veevarustus, sidevarustus, kanalisatsioon ning energiavarustus. DP ala asub ka

kaugküttepiirkonnas (mh vastavalt https://gis.tallinn.ee/veebikaart, 2025), kus mh vastavad

trassid Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt paikkonnas olemas. DP ala ümbruses (ca 100 m) ei

12 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

asu teadaolevalt uuemaid (kehtestatud) DP-sid kui linnaosade üldplaneeringud. DP ala kohta

on varasemalt kahel korral (DP019570; DP035340) esitatud detailplaneeringu algatamise

taotlus, kuid mõlemal juhul on menetlus lõpetatud. DP alast ca 95 m kaugusel kagus (idas) on

menetluses „Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (DP041840).

Kristiine linnaosas Rahumäe teel paikneb riigikaitseline ehitis. Ehitusseadustiku ja

kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid,

piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste

kohta” alusel on selle ümber määratud 300 m piiranguvöönd. Kõik piiranguvööndisse jäävad

või ulatuvad planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitamise teatised

tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kavandatavad hooned A; B; D ja E (vt ptk 1,

joonis 1.2) jäävad osaliselt sellesse vööndisse.

Kristiine linnaosa ÜP-s on piirkondade kujundamisel arvestatud ka varasema

teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” (2009; eesmärk oli vanalinna

silueti vaadeldavuse ja kõrgusliku dominantsuse sihipärase kontroll). Hilisem

dokumentatsioon otseseid ja teemaplaneeringu eesmärgist tulenevaid piiranguid kõrgustele ei

sea (paikkonnas oli juba ka 10 ja 12 korruseline hoone). Samas saab siinkohal esile tuua, et

maapinnast 45 m kõrgemale ulatuva hoone rajamine võib kujuneda takistuseks lennuliiklusele

ning see tuleb kooskõlastada asjakohast valdkonda kureeriva ametkonnaga. Käsitletava DP-ga

vastav tingimus ei haaku, st jäädaks allapoole vastavast kõrgustasemest. Samamoodi järgnev

tingimus ei ole asjakohane ̶ kõrghoonete ehitusprojektid (üle 45 m kõrgused hooned) ning

detailplaneeringud, millega lubatakse Tallinna ehitada 45 meetrist kõrgemaid hooneid, tuleb

kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga.

DP ala külgneb Nõmme linnaosaga. Nõmme linnaosa üldplaneeringu (2021) eesmärk on mh

suunata linnaosa arengut selliselt, et säiliks ka edaspidi Nõmme kui metsalinna miljöö, mille

loob linnaosa hooneid ümbritsev looduslik männimets. Piirkondade eripära arvesse võttes on

määratud kindlaks maakasutuse juhtfunktsioonid ja ehitustingimused. Eesmärgiks ei ole seatud

üldist hoonestusstruktuuri tihendamist ja olemasolevate hoonete asendamist, vaid rõhk on

kvaliteetse (elu)keskkonna säilitamisel, linnaruumi korrastamisel ja väärtuste rõhutamisel.

Kavandatavast tegevusest teisel poole teed on kalmistu maa-ala (vt joonis 2.3).

Joonis 2.3. ÜP põhijoonis ̶ maakasutus (Nõmme linnaosa üldplaneering, 2021) ja kavandatav tegevus.

Kalmistute maa-ala (K) on tähistatud ja vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või

nende tuha matmiseks ning surnute mälestamiseks. Kalmistu alal on lubatud tavaline ja

urnimatus, kalmistut teenindavate ehitiste ja külastajatele mõeldud parklate rajamine. ÜP-s on

antud järgnevad detailplaneeringute koostamise tingimused (kokkuvõtlikult):

1) kalmistu piiriga külgnev ala säilitatakse 50 m laiuselt maksimaalse haljastusega ja

soovitatavalt hoonestamata kaitsevööndina (vaikuseala). Kalmistu vaadeldavuse

sulgemine kaitsevööndis on keelatud. Elamukruntide jagamine ning uute elamute

13 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ehitamine ei ole lubatud (välja arvatud väljakujunenud elamualal olemasolevate

hoonete asemele või vahele);

2) kalmistute soovituslik sanitaarkaitsevöönd on 100 m kalmistu piirist. Tuleb vältida

sinna uute elamute ehitamist, välja arvatud väljakujunenud elamualal olemasolevate

hoonete asemele või vahele;

3) elamud tuleb varustada tsentraalse joogiveega ja krundid on soovitatav lisaks

piirdeaiale ümbritseda haljaspiirdega (hekid, puu- ja põõsarühmad).

Rahumäe kalmistu (pindala 33,0 ha) on Eestis üks mälestiserikkamaid kalmistuid. Paljusid

kalme on kujundanud ja neile hauatähised loonud tuntud Eesti arhitektid ja skulptorid. Siia on

maetud palju väärikaid ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Praeguseks on kalmistu enam-vähem

täis maetud ning seda laiendada ei ole võimalik. Kuna aasta aastalt suureneb tuhastamiste arv

ning praeguseks on selle osakaal matmistoimingutest üle 25%, siis tuleks tulevikus kaaluda

siia kolumbaariumi (urnimüüri) ehitamist. Osa kalmistust on muinsuskaitse all.

Muinsuskaitseala paikneb DP alast ligikaudu 80 m edelas, mistõttu kavandatav tegevus ei

ohusta mälestise vaadeldavust ega ajalooliste vaadete säilimist.

Joonis 2.4. ÜP joonis ̶ piirangud ja väärtused (Nõmme linnaosa üldplaneering, 2021; mälestise

kaitsevöönd markeerib ka kalmistu üldist kaitsevööndit, kultuurimälestis DP alast ca 80 m edelas) ja

kavandatav tegevus (violetsega indikatiivne asukoht).

Lisaks ÜP-le saab täiendavalt esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude

haldust ja arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a

strateegiadokumendi Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 (2012) eesmärki ̶

14 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas. Kristiine linnaosa sademeveekanalisatsioon

on osaliselt ühisvoolne (Seewaldi valgalal) ja osaliselt lahkvoolne (Mustoja valgalal) ning

tegeletakse lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamisega. Soositakse sademevee

kogumist kastmisveeks. Kastmise eesmärkidel kogutakse ainult katustelt tulevat sademevett.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht

50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil soovitakse sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu

rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel

enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete

kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks.

Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste

parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude

ja muude kergliiklusvahendite hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas

haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a

väljatöötatud planeerimistööriista https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). Tegemist on

tööriistaga, mille eesmärk on toetada planeeritaval alal tervikliku ja kõrge kvaliteediga

rohetaristu kavandamist. Esmalt on vajalik rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendada

detailplaneeringus. Ehitusprojekti staadiumis tuleb taotlusväärtuse saavutamiseks vajalikud

lahendused esitada. Kavandatava tegevuse lähteseisukohtade (Tallinna Linnaplaneerimise

Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43) lisas 1 on toodud nõue, et esitada rohefaktori

metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41

“Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1, 2 (sissejuhatav

osa) või 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada

ka ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) ja 2.1 esitatut).

Maa- ja Ruumiameti (2026) 1 : 50 000 kaardistuse alusel moodustab DP ala aluspõhja Lontova

kihistu. DP alal on peamiselt pinnakatteks peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5

15 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust) ja

Antsülusjärve setted (järvesetted ̶ kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda)).

Mullastikku vastavas linnalises keskkonnas kirjeldatud ei ole. Maa- ja Ruumiameti (2026)

andmetel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud (1:50 000 kaardistuse alusel). Eesti

pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt on piirkonnas pinnase

õhu interpoleeritud Rn-riski klass kõrge või väga kõrge (üldistatult, ilma kohtmõõtmisi

arvestamata). Samas on paikkonnas tehtud kohtmõõtmiste põhjal saadud teabe alusel DP kava

ala hinnatud riskitaset madalaks ehk 30-50 kBq/m³ (viimase mõõtmise aasta 2007; mõõtmiste

arv 1 - 5).

Potentsiaalse arendusala ümbruses (ca 100 m) ei asu soid ega märgalasid ning

maaparandussüsteeme, maaparandusehitisi ega ka maardlaid ning suurõnnetuse ohuga

ettevõtteid. DP alal ja ümbruses ei ole ka karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaid. DP

alal ei ole riiklike kultuurimälestisi ega ka pärandkultuuri objekte. DP alast ca 80 m edelas on

ajaloomälestis „Rahumäe kalmistu“ (kultuurimälestiste register 1211), mille kinnismälestise

ala paikneb sama kaugel ja mida on mainitud ka ptk 2.1. DP ala ümbruses (ca 100 m) ei asu

pärandkultuuri objekte.

Maa- ja Ruumiameti (2026) kohaselt on soojasaari esinenud DP ala ümbruskonnas 2014-2024

a. 17 korral, neist 9 korral kahel lähestikusel kuupäeval. DP alal ja lähistel esines soojasaari 5

korral (vähemalt 2014, 2018, 2020, 2021 ja 2024. a), kus maapinna temperatuur > 30°C ja <

35°C.

Lähtudes strateegiliste (2022. a) mürakaartide (Maa- ja Ruumiameti, 2026) andmetest, siis

Rahumäe tee 3g kinnistule ulatus magistraaltänava liikluse (Rahumäe tee; joonis 2.5) müra.

Siseriiklik (2022. a) mürakaartide (Maa- ja Ruumiameti, 2026) andmetel ulatus DP alale ka

päevane tööstusmüra (Ld; kohaliku omavalitsuse jäätmejaamast), joonis 2.6. DP alast ca 96 m

kaugusel kagus on Rahumäe jäätmejaam. Keskkonnaloa nr L.JÄ/332573 väljastamise

korralduses (Keskkonnaamet; 15.07.2020 nr DM-109802-5) on leitud, et ettevõtte tegevuse

mõjuala on lokaalne. Tavajäätmeid, välja arvatud vanarehve (jäätmekood 16 01 03) ja

biolagunevaid jäätmeid (jäätmekood 20 02 01) kogutakse konteinerites. Arvestades Rahumäe

tee 3g kinnistu ja Rahumäe jäätmejaam paiknemist, saab välja tuua, et valdavad tuule suunad

on lõhnahäiringute levikut pigem taunivad (joonis 2.7). Keskkonnaamet (27.01.2026 kirjaga nr

2-6/26/26-2) on öelnud, et ajaperioodil 01.01.2021 kuni 26.01.2026 ei ole laekunud kaebusi,

mis oleks seostatavad Rahumäe jäätmejaamaga. Terviseameti (02.02.2026 kirja) kohaselt

viimase kuue aasta andmete põhjal ei ole Rahumäe jäätmejaamaga seonduvalt kaebusi esitatud.

16 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.5. Strateegiliste (2022. a) mürakaart päevane tänavaliikluse müra (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Joonis 2.6. Siseriiklik mürakaart (2022. a) päevane tööstusmüra (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Joonis 2.7. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Tallinn-Harku aeroloogiajaamas 1991-2020

(Keskkonnaagentuur, 30.01.2026).

EELIS (30.01.2026 a) põhjal jäävad DP alast ja kontaktvööndist välja vääriselupaigad ning

kaitsealused taimede, seente ja samblikute kaitsekategooriatesse kuuluvad liigid. Kavandtava

17 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

tegevuse kinnistutel ei esine väärtuslikke kooslusi. DP alast ca 75 m kaugusel on kanakulli

(Accipiter gentilis; KLO9126827; II kaitsekategooria) leiukoht (sigimispaik; viimane

kinnitatud vaatlus 30.06.2024 a. 2 paari). Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 2 põhjal on liigi

soodne seisund tagatud, kui II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja Eesti

looduse infosüsteemis (EELIS) registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade (PEP) kindlaksmääramisega

lähtuvalt alade esinduslikkusest. Eestis on kaitse all üle 50% kanakulli pesapaikadest (pole

seotust käesoleva DP ala lähedase leiukohaga).

Kanakull on üks levinumaid kullilisi maailmas, kes esineb nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerika

okasmetsavööndis. Eestis on kanakull peamiselt paikne liik, vaid väike osa lindudest

(peamiselt noored) lendavad lõunapoolsetele aladele. Eestis pesitseb kanakull nii

loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, üksikuid paare on meil

registreeritud aga ka suuremates linnametsades. Kanakull viibib pesa juures juba hilistalvel,

munemist alustatakse aprilli esimesel poolel. Kodupiirkonna maastikus on metsa keskmiselt

51%, avamaastikku 29% ning üleminekulisi metsaalasid 11%. Kodupiirkonna suurus võib

ulatuda 10-25 km2, kuid see võib olla alahinnatud. Peamiselt ohustavateks teguriteks on

pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi langus ja pesitsusaegne häirimine. Pesapaiga

kaitseks moodustatakse vajadusel pesa või pesade ümber sihtkaitsevöönd. Pesitsusaegse

häirimise vältimiseks (01.03-31.07) tuleks sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets

kaasata piiranguvööndina ca 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire.

Töös „Tartu linnas Kalda tee 5, Kalda tee 11 ja Ihaste tee 2a kinnistute ja lähiala DP KSH

eelhinnangu kanakulli (Accipiter gentilis) eksperthinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2023) on

toodud järgnevat: Saksamaa linna- ja külamaastiku kanakullide peamiseks hukkumise

põhjuseks on traumad, eeskätt vastu aknaid lendamise järel, kuid oluline osa, eeskätt

linnakanakullidel, oli ka haigustel (trihhomonoos), mis tulenes nakatunud kodutuvide suurest

osast menüüs (cit in Kanakulli KTK, 2022-2026: Merling de Chapa 2020). Põhja-Ameerikas

on leitud, et 31% kanakullide surma põhjuseks on kokkupõrge mingi objektiga, neist 78%

moodustasid aknad, 14% elektriliinid ja 8% sõidukid (Kanakulli KTK, 2022-2026: Curnutt

2009). Linna kanakullide puhul on aga täheldatud Euroopa populatsioonidel suuremat

pesitsusedukust (cit in Grosberg, 2023: Rutz et al. 2006, Merling de Chapa et al. 2020, Tuule

2021).

Käesolevas töös käsitletava DP lähteseisukohtade (Tallinna Linnaplaneerimise Amet

22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43) lisas 1 on toodud nõue, et vältimaks lindude

kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis

muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid

markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi.

Eelnevale lisaks võib välja tuua, et kavandatavast tegevusest ligikaudu 400 m edelas paikneb

Rahumäe loodusala (RAH0000451; EE0010143), mille territoorium kattub Nõmme-Mustamäe

maastikukaitsealaga (KLO1000548). Loodusala pindala on 23,69 ha ning selle kaitse eesmärk

on nõmmenelgi elupaik. Maastikukaitseala eesmärkide hulka kuulub muu seas kanakulli kaitse.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kogupindala on 199,9 ha, millest veeosa moodustab 0,3

ha. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk (Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023.

a määrus nr 28 "Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri"):

1) kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, liivikuid, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust

ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva ning kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi

allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive;

18 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2) kaitsta kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

nimetab II lisas, ning tema elupaika (nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius));

3) kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

19 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP ala Harju maakonnas Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis

Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul. Harju maakonnaplaneering 2030+ lähtub

Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel

kompaktsust. Kristiine linnaosa ÜP (2016) täpsustab Tallinna üldplaneeringut (2001) nähes

ette erinevate linnaosa piirkondade omavahelise sidususe tagamise ning nende

funktsionaalsuse mitmekesistamise. DP ala on segahoonestusele mõeldud piirkond, mis paikneb lisaks magistraaltänavaäärses ärivööndis (vt ptk 2.1). Senine ala on hoonestatud (mitte

elamumaa, arvestatud ka ptk 1 kirjeldatud uuringute vajaduses). Kuivõrd tulevase elamumaa

ja naabruses oleva surnuaia vahele jääb linna üldistest transpordivajadustest tulenev

transiittänav ja ala varustataks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, siis ei ole olulist vastuolu

20 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

surnuaia (vt ptk 2.1) lähedusega. Ptk 2.2 baasil ei ole esinenud ka lõhnahäiringuid kohaliku

omavalitsuse jäätmejaamast, mistõttu kavandatav elamumaa (koos ärifunktsiooni

võimaldamisega) on paikkonda sobiv.

Linnaosa ÜP-st tuleneb nõue, et tagada hoonestuskõrguse sujuv üleminek madalamalt

kõrgemale, mida kavandatava tegevuse juures arvestatakse (ptk 1; hoonestuse A, B, C, D

teadaolev korruselisus vastavalt 12, 8, 6, 7). Täielikuks järgimiseks, võiks D olla madalam (5

või 6 korrust) kui C, sest Ida-Tallinna Keskhaigla Järve polikliinik (78407:703:0009) on 4

korruseline (vastavat lõpliku kaalutlust võimaldab DP edasine menetlus juba nö orgaaniliselt

ning seda otseseks meetmeks siinkohal ei seata). Ptk 1 nähtuvale võib siinkohal veel lisada, et

eluhoonete kavandamist koos maa-aluste parkimiskorrustega soosib ka Tallinn 2035

Arengustrateegia (2020/2025), mis tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia

aastani 2030 (2013). Kristiine linnaosa ÜP (2016) suunab piirkonnas ärifunktsiooni

arendamist, mida kavandatava tegevuse juures arvestatakse.

Haljastuse osakaal on ca 20% (st vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringu miinimumile),

millele lisandub visuaalselt sarnane maa-aluse parkla pealne haljastus. Maa-aluste parklate

katusehaljastuse kavandamine on kooskõlas Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030,

kui ka Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 ning Tallinna haljastu tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks

aitab haljastuse suurendamine vähendada soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2).

Haljastuse ja liikide liikumisega seotud tegurid, millele tuleb edasises protsessis tähelepanu

pöörata, on esile toodud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkirjas nr T-11-

1/25/43 lähteseisukohtades (vt ka eelhinnangu ptk 1). DP lahenduses kavandatakse välialadele

ka rekreatsioonialad, millega mitmekesistatakse paikkonna mängu- ja puhkealade (välijõusaal)

võrgustikku.

Hetkel kavandatu kohaselt on jalgrataste pikaajaline parkimine ja lapsevankrite hoid

lahendatud elamuhoonete 1. korruse mahus. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv ja sellest

tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid käsitletaval momendil ei ole teada

infot, mis välistaks jalgrataste parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist. DP

menetlemisel tuleb arvestada ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.12.2025. a käskkirjas nr

T-11-1/25/43 toodud lähteseisukohtades, mis käsitlevad vajadust rajada ühistranspordipeatus

Tervise tänavale, Tervise tänava ja Rahumäe tee ristmiku piirkonda. Hetkel paiknevad lähimad

bussipeatused „Energia“ ca 175 m kaugusel põhjas ja „Järve haigla“ ca 190 m kaugusel idas.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud

arendustegevusest (linnaruumi tihendamine) ning selle senisest jätku-suutlikkusest. Seega ei

ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks.

Sh finantsvahendite hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse elluviimiseks on

pigem head.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

21 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP põhimõttelisi

arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava tegevuse iseloomu

(mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP loob selle edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka

kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas

kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest linnaosa ÜP maakasutuslike

eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetlusel)

riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik

võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase

(tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste

perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik

lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess (DP menetlusel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest),

toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt

ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

22 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on ala tehnogeenne (ärimaa). Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole

maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat

maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Kristiine linnaosa üldplaneering. Toetudes

ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas

asukohas ja viisil (mh maa-aluse parklaga, maksimeerides haljastatavat pinda) on soositud.

Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas)

lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas oluliste

looduslike ressursside pöördumatuid muutusi. Muuhulgas tuleb esile tuua, et laoplatsi ja

laohoonete asemele rajatakse osaliselt rohelust. Samuti ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse

järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast

infrastruktuurist. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on juhindutud ka ptk 2 ja 3.5.3 ja 3.5.4

nähtuvast teabest. Kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse (vajadusel ka reostusuuring) ja

radooniohu minimeerimise tingimusi on refereeritud (DP lähteseisukohad) juba eelhinnangu

ptk 1.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Tiheasustusala maakasutuse efektiivsemaks muutmine võimaldab

minimeerida ka liikumisvajadusi. DP kava alal suureneb haljastuse osakaal võrreldes käesoleva

olukorraga on mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh

soojussaarte tekke ohte). Rohefaktori metoodika rakendamist käsitleb ka ptk 1 ning 2.1

refereeritud DP lähteseisukohtade osa. Ka teadaolevad võimalikud küttelahendused on

piirkonda sobivad ning ei vaja märkimisväärseid ja negatiivsete mõjueeldustega ressursse.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

• Ehitiste ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata ja liigituvad

jäätmeteks, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda

vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja

23 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Järve asumis (Tallinn, Kristiine

linnaosas tiheasustus) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevuse lähistel asuvad elamud ja

ühiskondlikud hooned ning riigikaitselased hooned. DP ala on sobiv kavandatavaks

(elamufunktsioon ja ärifunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP ala

on sobiv piirkonda (vähemalt 200 m tsoon DP ala ümbruses), mh tagatud ühistranspordi

kasutamise võimalused (vähem kui 200 m kaugusel; vt ptk 2 ja 3.1). Ühistranspordi kasutamine

on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise vajadust. Kuna DP esitatud

tingimustes (Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43;

kokkuvõtlikult) rattaparkla vajadust on käsitletud, siis käesoleva ptk lõpus ei tooda esile viidet

Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele.

Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil viiakse juba ptk 1 esitatud tingimuste

alusel läbi keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Pinnasega seotud

radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 1 ja 2.2. St vastavate teemade kohaste

analüüside teostamise vajadusi eraldi allpool ei rõhutata. Samuti on ptk. 1 toodud andmete

alusel määratletud vajadus mürauuringuks, seega seda eraldi tingimuseks ei määratleta. Ka on

ptk 1 alusel arvestatud tulevase võimaliku ehitusaegse müra temaatikaga, mistõttu ka seda

eraldi meetmena ei käsitleta.

Ptk 2.2 nähtuva andmestiku põhjalt ei asu alal maardlaid, ohtlikke ettevõtteid ning pole ka

maaparandussüsteeme ja maaparandusehitisi. Inimeste heaolu võib vastava arenduse puhul

muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni ja valgusreostuse valdkondadega.

Insolatsiooni temaatikat on puudutatud ptk 1 ja esitatud tingimuste alusel tuleb läbi viia juhendi

kohane otsese päikesevalguse kestuse arvutus siinkohal eelkõige uutes eluruumides.

Planeeritav arendusala liidetaks tulevikus Tallinna linna korraldatud jäätmeveoga, alal tekkivad

jäätmed kogutakse kokku vastavalt normidele (tagatav ka ehitusajal, vt ka suunist ptk 3.5.1

lõpust). Seega ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid seoses jäätmetekkega. Kavandatava

tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette näha vibratsiooni

või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua oluliseid negatiivseid mõjusid

(käsitletud piirkonnas). DP kavaga kavandatava maa-aluse korruse tõttu on DP kava ala

lähinaabruses oleva Rahumäe tee 3f (78407:703:0045) osas siiski soovitatav enne

ehitustegevust fikseerida vastava hoonestuse ja sellega seotud rajatiste tehniline seisukord ning

jälgida ehitiste seisundit DP alal läbiviidavate ehitustööde ajal. Kahjustuste tekkimisel

(Rahumäe tee 3f ehitistel) tööd peatada ja fikseerida mh edasised tegevused (sh kahjude

hüvitamine).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil).

Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski

järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• DP kava ala lähinaabruses oleva Rahumäe tee 3f (78407:703:0045) osas on soovitatav

enne ehitustegevust fikseerida vastava hoonestuse ja sellega seotud rajatiste tehniline

24 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

seisukord ning jälgida ehitiste seisundit DP alal läbiviidavate ehitustööde ajal.

Kahjustuste tekkimisel (Rahumäe tee 3f) tööd peatada ja fikseerida mh edasised

tegevused (sh kahjude hüvitamine).

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed (sh ptk 2.2 ja 3.1) käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga. Ala ja selle ümbruskonna senise

maakasutusega seotud aspekte, mida on vaja kontrollida enne elamumaana kasutusele võttu,

on kirjeldutud juba ptk 3.5.1 – 3.5.2, sh arvestades DP osas väljastatud lähteseisukohti (vt

refereeringuid ka eelhinnangu ptk 1 ja 2).

DP kava alal ja ümbruses (ca 100 m) ei ole teadaolevalt karuputke kolooniaid. DP alast

loodesuunal ca 80 m edela suunal on ajaloomälestis „Rahumäe kalmistu“ (kultuurimälestiste

register 1211). Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju ajaloomälestisele. Samuti ei esine

pärandkultuuri objekte, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda

mõju olla.

Praegusel DP alal pesitseda võivate lindude lühiajaliste mõjutuseelduste vähendamiseks tuleb

vältida puude raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes

tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes

tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• Raietegevust on soovitatav läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum

periood 15.04 kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate

lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP ala vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Kavandtava tegevuse kinnistutel ei esine

väärtuslikke kooslusi. DP alast ca 75 m kaugusel on kanakulli (Accipiter gentilis;

KLO9126827) leiukoht (vt ptk 2.2). Käesoleva töös kavandatav tegevus ei paikne kanakulli

leiukohas. Kavandatava tegevuse lähteseisukohtade (Tallinna Linnaplaneerimise Amet

22.12.2025. a käskkiri nr T-11-1/25/43) lisas 1 on toodud nõue, et vältimaks lindude

kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis

muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid

markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi. Linnistikuga seotud tingimusi on

refereeritud (DP lähteseisukohad) juba eelhinnangu ptk 2.2. Kuna vastav nõue on juba toodud

lähteseisukohtades, siis eraldi tingimust alapeatüki lõpus ei seata. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil) vastavas valdkonnas.

25 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse (planeeringu menetluse järgse kehtestamise järgselt) elluviimisega

seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas

toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud

alljärgnevate teemadega:

• maa ja maakasutus.

• märgalad.

• jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

• veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

• muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

• maavarade kasutus.

• ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

• maastik (sh pinnavormid).

• looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

• elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

• suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1 kuni 3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju

eeldused puuduvad.

26 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1 kuni 3.5.3. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida

ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (ehitusaegne töökorraldus), väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1 ja 3.5.2). Muuhulgas on juba

arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (ehitusaegne

töökorraldus), väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meede väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

27 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1; 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

28 Rahumäe tee 3g kinnistu detailplaneering (DP047690) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH EH objekt on detailplaneering (DP047690), mis asub Harju maakonnas

Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis asuva Rahumäe tee 3g (78407:703:0960) kinnistul. Eesmärk on kruntide moodustamine, äri-elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine ja

Tervise tänava läbimurde kavandamiseks tänavamaa krundi moodustamine (vt ka ptk 1).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.