Sisendipalve
| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 5-5/26/5971-1 |
| Registreeritud | 24.07.2026 |
| Sünkroonitud | 29.07.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 5 Teabe- ja arhiivihaldus |
| Sari | 5-5 Terviseameti kirjavahetus |
| Toimik | 5-5-8/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Heidi Käär (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Hea koostööpartner!
17.07 avaldas Euroopa Komisjon heitkogustega kauplemise esimese süsteemi (HKS1, ing k ETS) ülevaatamise ettepaneku paketi, et viia HKSi õigusraamistik vastavusse hiljuti jõustunud 2040. aasta ELi kliimaeesmärgiga.
Algatusega vaadatakse muuhulgas üle HKS1 skoop ja heiteallikad, tasuta ühikute vähendamise tempo ja arvutusalused, HKS1 tulud ja nende jaotamine, sh seotud fondide tulevik ja uued rahastusallikad, tegeletakse CO2 ühikute arvu ja hinnakujundamise ülevaatamisega stabiliseerimise eesmärgil, käsitletakse ELi HKS1 süsteemi ja sarnaste rahvusvaheliste merendus- ja lennundussektori süsteemide koostoimet ning sektorites kestlike kütuste kasutuselevõtu toetamist, täpsustatakse süsiniku kogumise, kasutamise ja ladustamise reegleid, lihtsustatakse seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustusi.
Paketis sisalduvate algatuste tekstid on kättesaadavad:
HKS direktiivi ülevaatamise ettepanek – https://climate.ec.europa.eu/document/download/c0b4ca8e-0e12-4b4e-9976-98c0b4224410_en
Monitoorimise, raporteerimise ja tõendamise määruse uuendamise ettepanek - EUR-Lex - 52026PC0620 - EN - EUR-Lex
Võrdlusaluste (ing k benchmarks) arvestamise (2026-2030) uuendamise ettepanek - EUR-Lex - 52026PC0619 - EN - EUR-Lex
Ülevaatliku kokkuvõtte algatuse sisust leiab manusest.
Komisjoni pressiteate leiab: Commission boosts Europe's competitiveness, decarbonisation and independence
Eesti esialgsed huvid algatuse läbirääkimistel on:
- HKSi tasuta ühikute arvestuse ülevaatamine, et need ei väheneks ettevõtetele liiga kiires tempos ja neid eraldataks ka pärast 2040. aastat.
- Suurem hinnastabiilsus ja investeerimiskindlus.
- Tagada Euroopa ja Eesti tööstuse konkurentsivõime üleminekuperioodil.
- Vähendada ettevõtete ja liikmesriikide halduskoormust.
- Tunnustada ja õiglaselt kohelda liikmesriike ning ettevõtteid, kes on juba varakult heitmeid vähendanud.
- Säilitada liikmesriikide paindlikkus HKSi tulude kasutamisel vastavalt riiklikele vajadustele.
- Tagada, et HKS toetaks jätkuvalt kulutõhusat heitmete vähendamist ning Euroopa majanduse pikaajalist vastupidavust ja konkurentsivõimet.
- Seista merenduse-HKSis jääklassi laevade erandi jätkumise eest ning laiendada seda navigatsioonile.
- Toetame toetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist keskkonnasõbralikumate merenduskütuste kasutuselevõtu soodustamiseks.
- ELi ja rahvusvaheliste süsteemide selge ja koherentne koostoime, et vältida kattuvaid kohustusi ja topeltregulatsiooni.
Ettepanekut arutatakse edasi liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendis. Läbirääkimistega soovitakse jõuda lõpule suhteliselt kiiresti – juba käesoleva aasta detsembris on eesmärk jõuda liikmesriikide vahel ühispositsioonile, mille järel alustada trilooge Euroopa Parlamendiga.
Seetõttu oleme ettepaneku läbirääkimisteks koostamas tempokalt täpsemaid Eesti seisukohti, mille osas palume teie arvamusi ettepaneku kohta tähtajaga hiljemalt 19.08 ([email protected]; [email protected]; [email protected] ). Seisukohtadega on kavas jõuda Vabariigi Valitsuse istungile septembris.
Algatuse tutvustamiseks on Kliimaministeeriumil kavas korraldada ka infoseminar, mis toimub 29.07 kl 14 Teamsi vahendusel. Infoseminari kalendrikutse leiab manusest ning sellega on võimalik liituda ka otse järgneval lingil: https://teams.microsoft.com/meet/34692724641934?p=6o0nWxsHZnOGykqrhP
Lugupidamisega,
|
|
Eliise Merila EL teemade valdkonna juht | Välissuhete osakond +372 626 2843 | [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti |
|
|
Koostöö. Vastutus. Austus. Areng. Tulemuslikkus. |
||
Lühiülevaade Euroopa Komisjoni ettepanekust EL HKS1 ülevaatuse kohta:
• ETSi ühikute piirmäära kohendamine. Lineaarset vähendamistegurit muudetakse võrreldes kehtiva direktiiviga laugemaks - iga-aastase 4,4% vähendamise asemel aastatel 2031-2035 3,7% ning sealt edasi 1,7%. Trajektoori viimases etapis pakub täiendavat paindlikkust rahvusvaheliselt kaubeldavate KHG ühikute kasutuselevõtt, ühtlasi integreeritakse ETSi püsiv CO2 eemaldamine 250 mt ulatuses.
• Turustabiilsusreservi (MSR) kohendamine. Esimese sammuna on juba kevadest laual ettepanek tühistada MSR ühikute tühistamisklausel. Sellele lisaks suurendatakse uute elementide (nagu püsiv CO2 eemaldamine ja rahvusvaheliselt kaubeldavad KHG ühikud) arvelt MSRi mahtu. Lisaks suunatakse igal aastal turult ära väiksem osa lubatud heitkoguste ühikutest – varasema 24% asemel ainult 12%. Selle tulemusena jääb suurem hulk lubatud heitkoguse ühikuid pikemaks ajaks turule kättesaadavaks.
• Tasuta ühikute kasutuse jätkamine, kuid tingimuslikult. Tasuta ühikute kasutus soovitakse muuta nn investeerimist edendavaks mehhanismiks. Niisiis saab edaspidi tasuta ühikuid kasutada põhimõttel, et 80% mahust on kättesaadav pärast seda, kui ettevõte on koostanud dekarboniseerimisse investeerimise kava ning ülejäänud 20% siis, kui selles kavas ette nähtud investeeringud on tehtud ja dekarboniseerimine toimub.
• Võrdlusalused (nn benchmarks). Komisjon püüab leevendada tööstuse muresid kolmes etapis. Alates 1. juulist kehtivad ajakohastatud võrdlusalused, mis võtavad osaliselt arvesse elektri kaudseid heitkoguseid ning annavad tööstusele hinnanguliselt u 4 mlrd euro ulatuses täiendavat tasuta eraldamist perioodil 2026–2030. Lisaks esitas komisjon täiendava eraldiseisva ettepaneku leevendada fallback-võrdlusaluste ajakohastamist, et vältida sektoritevahelise paranduskoefitsiendi rakendumist (täiendav paindlikkus hinnanguliselt ~6 miljardit eurot). Lisaks sisaldab ETSi põhiosa ettepanek ka pikemaajalisi muudatusi, mille eesmärk on muuta tasuta eraldamise süsteem stabiilsemaks ja prognoositavamaks.
• Solidaarsusmehhanismid. Säilib Moderniseerimisfond 12 liikmesriigile, sh Eestile, kasutus piiratud nagu ka kehtival perioodil, et ei võimaldataks investeeringuid fossiilkütuste põhisesse energiatootmisesse ega taristusse. 10% solidaarsusühikud säilivad sarnaselt kehtivale direktiivile (sh Eestile), kriteeriumid kasutuseks sarnased Moderniseerimisfondiga. Lisaks nähakse uues investeeringute kiirendis ette eraldi osa (25% kogumahust) Moderniseerimisfondi saavatele liikmesriikidele.
• Tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ja Innovatsioonifond. Raha jagamine toimub kahes faasis. 2027-2030 investeeringute kiirendina, „kes ees, see mees“ põhimõttel kiireteks investeeringuteks. 2031-2040 dekarboniseerimise rahastu, mis on konkurentsipõhine. Maht kokku 100 mlrd eurot. Samuti jätkub Innovatsioonifond ning parendatakse sellega seotud tehnilist tuge.
• ETSi tulude kasutamise tingimuslikkus. Euroopa Komisjon on hinnanud, et hetkel liigub tulusid tööstuse dekarboniseerimisse tagasi vaid ligi 5% ning seda tuleb muuta. Nii nähakse ette, et liikmesriigid peavad vähemalt 50% tuludest suunama prioriteetvaldkondadesse (sh energeetika, tööstus, cleantech ja lennundus, merendus). Ka siin piiratakse võimalusi raha suunata fossiilkütuste kasutamise jätkamisse.
• Jäätmepõletusele laiendamine. Sammhaaval plaanitakse ETSi laiendada jäätmepõletusele (perioodil 2031-2034). Sealjuures säilib seotud kaugküttele tasuta ühikute kasutus 2030. aastast edasi ning võimalus on ka eranditeks, milleks peavad kaks kolmest kriteeriumist olema täidetud – võrdväärne riiklik CO2 maks, ringlussevõtu eesmärkide saavutamine, prügilasse ladestamise eesmärgi saavutamine.
• Lennundussektor. Komisjon teeb ettepaneku piiratud laiendamiseks, st EList väljuvatele lendudele kuni 5000 km raadiuses Frankfurdi lennujaamast (et naabruskonnas tagada võrdne mänguväli). Lisaks toetatakse Euroopas toodetud kestlike lennukikütuste (SAF) kasutamist.
• Merendussektor. Komisjon teeb ettepaneku ETSi laiendamiseks väiksematele laevadele (mis jäävad 5000 gt ja 400 gt vahele), kuid teatud eranditega, sh praamidele. Ka siin suunatakse sektorisse täiendavat toetust kestlike alternatiivsete laevakütuste- ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks, lihtsustatakse aruandlust. Pikendatakse saarte ning jääklassilaevade erandit 2035. aastani.
• ETSi ühikute piirmäära kohendamine. Lineaarset vähendamistegurit muudetakse võrreldes kehtiva direktiiviga laugemaks - iga-aastase 4,4% vähendamise asemel aastatel 2031-2035 3,7% ning sealt edasi 1,7%. Trajektoori viimases etapis pakub täiendavat paindlikkust rahvusvaheliselt kaubeldavate KHG ühikute kasutuselevõtt, ühtlasi integreeritakse ETSi püsiv CO2 eemaldamine 250 mt ulatuses.
• Turustabiilsusreservi (MSR) kohendamine. Esimese sammuna on juba kevadest laual ettepanek tühistada MSR ühikute tühistamisklausel. Sellele lisaks suurendatakse uute elementide (nagu püsiv CO2 eemaldamine ja rahvusvaheliselt kaubeldavad KHG ühikud) arvelt MSRi mahtu. Lisaks suunatakse igal aastal turult ära väiksem osa lubatud heitkoguste ühikutest – varasema 24% asemel ainult 12%. Selle tulemusena jääb suurem hulk lubatud heitkoguse ühikuid pikemaks ajaks turule kättesaadavaks.
• Tasuta ühikute kasutuse jätkamine, kuid tingimuslikult. Tasuta ühikute kasutus soovitakse muuta nn investeerimist edendavaks mehhanismiks. Niisiis saab edaspidi tasuta ühikuid kasutada põhimõttel, et 80% mahust on kättesaadav pärast seda, kui ettevõte on koostanud dekarboniseerimisse investeerimise kava ning ülejäänud 20% siis, kui selles kavas ette nähtud investeeringud on tehtud ja dekarboniseerimine toimub.
• Võrdlusalused (nn benchmarks). Komisjon püüab leevendada tööstuse muresid kolmes etapis. Alates 1. juulist kehtivad ajakohastatud võrdlusalused, mis võtavad osaliselt arvesse elektri kaudseid heitkoguseid ning annavad tööstusele hinnanguliselt u 4 mlrd euro ulatuses täiendavat tasuta eraldamist perioodil 2026–2030. Lisaks esitas komisjon täiendava eraldiseisva ettepaneku leevendada fallback-võrdlusaluste ajakohastamist, et vältida sektoritevahelise paranduskoefitsiendi rakendumist (täiendav paindlikkus hinnanguliselt ~6 miljardit eurot). Lisaks sisaldab ETSi põhiosa ettepanek ka pikemaajalisi muudatusi, mille eesmärk on muuta tasuta eraldamise süsteem stabiilsemaks ja prognoositavamaks.
• Solidaarsusmehhanismid. Säilib Moderniseerimisfond 12 liikmesriigile, sh Eestile, kasutus piiratud nagu ka kehtival perioodil, et ei võimaldataks investeeringuid fossiilkütuste põhisesse energiatootmisesse ega taristusse. 10% solidaarsusühikud säilivad sarnaselt kehtivale direktiivile (sh Eestile), kriteeriumid kasutuseks sarnased Moderniseerimisfondiga. Lisaks nähakse uues investeeringute kiirendis ette eraldi osa (25% kogumahust) Moderniseerimisfondi saavatele liikmesriikidele.
• Tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ja Innovatsioonifond. Raha jagamine toimub kahes faasis. 2027-2030 investeeringute kiirendina, „kes ees, see mees“ põhimõttel kiireteks investeeringuteks. 2031-2040 dekarboniseerimise rahastu, mis on konkurentsipõhine. Maht kokku 100 mlrd eurot. Samuti jätkub Innovatsioonifond ning parendatakse sellega seotud tehnilist tuge.
• ETSi tulude kasutamise tingimuslikkus. Euroopa Komisjon on hinnanud, et hetkel liigub tulusid tööstuse dekarboniseerimisse tagasi vaid ligi 5% ning seda tuleb muuta. Nii nähakse ette, et liikmesriigid peavad vähemalt 50% tuludest suunama prioriteetvaldkondadesse (sh energeetika, tööstus, cleantech ja lennundus, merendus). Ka siin piiratakse võimalusi raha suunata fossiilkütuste kasutamise jätkamisse.
• Jäätmepõletusele laiendamine. Sammhaaval plaanitakse ETSi laiendada jäätmepõletusele (perioodil 2031-2034). Sealjuures säilib seotud kaugküttele tasuta ühikute kasutus 2030. aastast edasi ning võimalus on ka eranditeks, milleks peavad kaks kolmest kriteeriumist olema täidetud – võrdväärne riiklik CO2 maks, ringlussevõtu eesmärkide saavutamine, prügilasse ladestamise eesmärgi saavutamine.
• Lennundussektor. Komisjon teeb ettepaneku piiratud laiendamiseks, st EList väljuvatele lendudele kuni 5000 km raadiuses Frankfurdi lennujaamast (et naabruskonnas tagada võrdne mänguväli). Lisaks toetatakse Euroopas toodetud kestlike lennukikütuste (SAF) kasutamist.
• Merendussektor. Komisjon teeb ettepaneku ETSi laiendamiseks väiksematele laevadele (mis jäävad 5000 gt ja 400 gt vahele), kuid teatud eranditega, sh praamidele. Ka siin suunatakse sektorisse täiendavat toetust kestlike alternatiivsete laevakütuste- ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks, lihtsustatakse aruandlust. Pikendatakse saarte ning jääklassilaevade erandit 2035. aastani.
Lühiülevaade Euroopa Komisjoni ettepanekust EL HKS1 ülevaatuse kohta:
• ETSi ühikute piirmäära kohendamine. Lineaarset vähendamistegurit muudetakse võrreldes kehtiva direktiiviga laugemaks - iga-aastase 4,4% vähendamise asemel aastatel 2031-2035 3,7% ning sealt edasi 1,7%. Trajektoori viimases etapis pakub täiendavat paindlikkust rahvusvaheliselt kaubeldavate KHG ühikute kasutuselevõtt, ühtlasi integreeritakse ETSi püsiv CO2 eemaldamine 250 mt ulatuses.
• Turustabiilsusreservi (MSR) kohendamine. Esimese sammuna on juba kevadest laual ettepanek tühistada MSR ühikute tühistamisklausel. Sellele lisaks suurendatakse uute elementide (nagu püsiv CO2 eemaldamine ja rahvusvaheliselt kaubeldavad KHG ühikud) arvelt MSRi mahtu. Lisaks suunatakse igal aastal turult ära väiksem osa lubatud heitkoguste ühikutest – varasema 24% asemel ainult 12%. Selle tulemusena jääb suurem hulk lubatud heitkoguse ühikuid pikemaks ajaks turule kättesaadavaks.
• Tasuta ühikute kasutuse jätkamine, kuid tingimuslikult. Tasuta ühikute kasutus soovitakse muuta nn investeerimist edendavaks mehhanismiks. Niisiis saab edaspidi tasuta ühikuid kasutada põhimõttel, et 80% mahust on kättesaadav pärast seda, kui ettevõte on koostanud dekarboniseerimisse investeerimise kava ning ülejäänud 20% siis, kui selles kavas ette nähtud investeeringud on tehtud ja dekarboniseerimine toimub.
• Võrdlusalused (nn benchmarks). Komisjon püüab leevendada tööstuse muresid kolmes etapis. Alates 1. juulist kehtivad ajakohastatud võrdlusalused, mis võtavad osaliselt arvesse elektri kaudseid heitkoguseid ning annavad tööstusele hinnanguliselt u 4 mlrd euro ulatuses täiendavat tasuta eraldamist perioodil 2026–2030. Lisaks esitas komisjon täiendava eraldiseisva ettepaneku leevendada fallback-võrdlusaluste ajakohastamist, et vältida sektoritevahelise paranduskoefitsiendi rakendumist (täiendav paindlikkus hinnanguliselt ~6 miljardit eurot). Lisaks sisaldab ETSi põhiosa ettepanek ka pikemaajalisi muudatusi, mille eesmärk on muuta tasuta eraldamise süsteem stabiilsemaks ja prognoositavamaks.
• Solidaarsusmehhanismid. Säilib Moderniseerimisfond 12 liikmesriigile, sh Eestile, kasutus piiratud nagu ka kehtival perioodil, et ei võimaldataks investeeringuid fossiilkütuste põhisesse energiatootmisesse ega taristusse. 10% solidaarsusühikud säilivad sarnaselt kehtivale direktiivile (sh Eestile), kriteeriumid kasutuseks sarnased Moderniseerimisfondiga. Lisaks nähakse uues investeeringute kiirendis ette eraldi osa (25% kogumahust) Moderniseerimisfondi saavatele liikmesriikidele.
• Tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ja Innovatsioonifond. Raha jagamine toimub kahes faasis. 2027-2030 investeeringute kiirendina, „kes ees, see mees“ põhimõttel kiireteks investeeringuteks. 2031-2040 dekarboniseerimise rahastu, mis on konkurentsipõhine. Maht kokku 100 mlrd eurot. Samuti jätkub Innovatsioonifond ning parendatakse sellega seotud tehnilist tuge.
• ETSi tulude kasutamise tingimuslikkus. Euroopa Komisjon on hinnanud, et hetkel liigub tulusid tööstuse dekarboniseerimisse tagasi vaid ligi 5% ning seda tuleb muuta. Nii nähakse ette, et liikmesriigid peavad vähemalt 50% tuludest suunama prioriteetvaldkondadesse (sh energeetika, tööstus, cleantech ja lennundus, merendus). Ka siin piiratakse võimalusi raha suunata fossiilkütuste kasutamise jätkamisse.
• Jäätmepõletusele laiendamine. Sammhaaval plaanitakse ETSi laiendada jäätmepõletusele (perioodil 2031-2034). Sealjuures säilib seotud kaugküttele tasuta ühikute kasutus 2030. aastast edasi ning võimalus on ka eranditeks, milleks peavad kaks kolmest kriteeriumist olema täidetud – võrdväärne riiklik CO2 maks, ringlussevõtu eesmärkide saavutamine, prügilasse ladestamise eesmärgi saavutamine.
• Lennundussektor. Komisjon teeb ettepaneku piiratud laiendamiseks, st EList väljuvatele lendudele kuni 5000 km raadiuses Frankfurdi lennujaamast (et naabruskonnas tagada võrdne mänguväli). Lisaks toetatakse Euroopas toodetud kestlike lennukikütuste (SAF) kasutamist.
• Merendussektor. Komisjon teeb ettepaneku ETSi laiendamiseks väiksematele laevadele (mis jäävad 5000 gt ja 400 gt vahele), kuid teatud eranditega, sh praamidele. Ka siin suunatakse sektorisse täiendavat toetust kestlike alternatiivsete laevakütuste- ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks, lihtsustatakse aruandlust. Pikendatakse saarte ning jääklassilaevade erandit 2035. aastani.
• ETSi ühikute piirmäära kohendamine. Lineaarset vähendamistegurit muudetakse võrreldes kehtiva direktiiviga laugemaks - iga-aastase 4,4% vähendamise asemel aastatel 2031-2035 3,7% ning sealt edasi 1,7%. Trajektoori viimases etapis pakub täiendavat paindlikkust rahvusvaheliselt kaubeldavate KHG ühikute kasutuselevõtt, ühtlasi integreeritakse ETSi püsiv CO2 eemaldamine 250 mt ulatuses.
• Turustabiilsusreservi (MSR) kohendamine. Esimese sammuna on juba kevadest laual ettepanek tühistada MSR ühikute tühistamisklausel. Sellele lisaks suurendatakse uute elementide (nagu püsiv CO2 eemaldamine ja rahvusvaheliselt kaubeldavad KHG ühikud) arvelt MSRi mahtu. Lisaks suunatakse igal aastal turult ära väiksem osa lubatud heitkoguste ühikutest – varasema 24% asemel ainult 12%. Selle tulemusena jääb suurem hulk lubatud heitkoguse ühikuid pikemaks ajaks turule kättesaadavaks.
• Tasuta ühikute kasutuse jätkamine, kuid tingimuslikult. Tasuta ühikute kasutus soovitakse muuta nn investeerimist edendavaks mehhanismiks. Niisiis saab edaspidi tasuta ühikuid kasutada põhimõttel, et 80% mahust on kättesaadav pärast seda, kui ettevõte on koostanud dekarboniseerimisse investeerimise kava ning ülejäänud 20% siis, kui selles kavas ette nähtud investeeringud on tehtud ja dekarboniseerimine toimub.
• Võrdlusalused (nn benchmarks). Komisjon püüab leevendada tööstuse muresid kolmes etapis. Alates 1. juulist kehtivad ajakohastatud võrdlusalused, mis võtavad osaliselt arvesse elektri kaudseid heitkoguseid ning annavad tööstusele hinnanguliselt u 4 mlrd euro ulatuses täiendavat tasuta eraldamist perioodil 2026–2030. Lisaks esitas komisjon täiendava eraldiseisva ettepaneku leevendada fallback-võrdlusaluste ajakohastamist, et vältida sektoritevahelise paranduskoefitsiendi rakendumist (täiendav paindlikkus hinnanguliselt ~6 miljardit eurot). Lisaks sisaldab ETSi põhiosa ettepanek ka pikemaajalisi muudatusi, mille eesmärk on muuta tasuta eraldamise süsteem stabiilsemaks ja prognoositavamaks.
• Solidaarsusmehhanismid. Säilib Moderniseerimisfond 12 liikmesriigile, sh Eestile, kasutus piiratud nagu ka kehtival perioodil, et ei võimaldataks investeeringuid fossiilkütuste põhisesse energiatootmisesse ega taristusse. 10% solidaarsusühikud säilivad sarnaselt kehtivale direktiivile (sh Eestile), kriteeriumid kasutuseks sarnased Moderniseerimisfondiga. Lisaks nähakse uues investeeringute kiirendis ette eraldi osa (25% kogumahust) Moderniseerimisfondi saavatele liikmesriikidele.
• Tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ja Innovatsioonifond. Raha jagamine toimub kahes faasis. 2027-2030 investeeringute kiirendina, „kes ees, see mees“ põhimõttel kiireteks investeeringuteks. 2031-2040 dekarboniseerimise rahastu, mis on konkurentsipõhine. Maht kokku 100 mlrd eurot. Samuti jätkub Innovatsioonifond ning parendatakse sellega seotud tehnilist tuge.
• ETSi tulude kasutamise tingimuslikkus. Euroopa Komisjon on hinnanud, et hetkel liigub tulusid tööstuse dekarboniseerimisse tagasi vaid ligi 5% ning seda tuleb muuta. Nii nähakse ette, et liikmesriigid peavad vähemalt 50% tuludest suunama prioriteetvaldkondadesse (sh energeetika, tööstus, cleantech ja lennundus, merendus). Ka siin piiratakse võimalusi raha suunata fossiilkütuste kasutamise jätkamisse.
• Jäätmepõletusele laiendamine. Sammhaaval plaanitakse ETSi laiendada jäätmepõletusele (perioodil 2031-2034). Sealjuures säilib seotud kaugküttele tasuta ühikute kasutus 2030. aastast edasi ning võimalus on ka eranditeks, milleks peavad kaks kolmest kriteeriumist olema täidetud – võrdväärne riiklik CO2 maks, ringlussevõtu eesmärkide saavutamine, prügilasse ladestamise eesmärgi saavutamine.
• Lennundussektor. Komisjon teeb ettepaneku piiratud laiendamiseks, st EList väljuvatele lendudele kuni 5000 km raadiuses Frankfurdi lennujaamast (et naabruskonnas tagada võrdne mänguväli). Lisaks toetatakse Euroopas toodetud kestlike lennukikütuste (SAF) kasutamist.
• Merendussektor. Komisjon teeb ettepaneku ETSi laiendamiseks väiksematele laevadele (mis jäävad 5000 gt ja 400 gt vahele), kuid teatud eranditega, sh praamidele. Ka siin suunatakse sektorisse täiendavat toetust kestlike alternatiivsete laevakütuste- ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks, lihtsustatakse aruandlust. Pikendatakse saarte ning jääklassilaevade erandit 2035. aastani.