Taotlus

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.3-4/26/4352-3
Registreeritud	23.07.2026
Sünkroonitud	29.07.2026
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.3 Teenuste terviseohutus
Sari	9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik	9.3-4/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Lüganuse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Lüganuse Vallavalitsus
Vastutaja	Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

23072026_Aidu ja Aidu-Liiva DP LS ja KSH programmi täiendatud vers.pdf

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskko.asice

2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR.PDF

2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused.PDF

23072026_Aidu ja Aidu-Liiva DP LS ja KSH programmi täiendatud vers.pdf

E-kiri.eml

23072026_Aidu ja Aidu-Liiva DP LS ja KSH programmi täiendatud vers.pdf

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskko.asice

2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR.PDF

2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused.PDF

23072026_Aidu ja Aidu-Liiva DP LS ja KSH programmi täiendatud vers.pdf

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

23.07.2026 nr 6-1/40-65

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi täiendatud versiooni ja ettepanekute edastamine

Lüganuse Vallavalitsus küsis varasemalt ettepanekuid Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.

Anname teada, et laekunud ettepanekud ning nendele koostatud vastused on leitavad kirja lisast 1

ning ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm lisast 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Horn

vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes

Lisad: 1. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused

2. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR

Liisa Maria Mihhailov

5883 4908, [email protected]

2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR.PDF

TÖÖ NR 2026-065

Juhatuse liige: Erki Kõnd

Projektijuht, vastutav planeerija: Teele Nigola

KSH juhtekspert: Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Kadri Hänni

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

X=6580308, Y=674247

AIDU JA AIDU-LIIVA DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM

Juuli 2026

Tellija: Lüganuse Vallavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 82

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programm

PLANEERINGUALA: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

TÖÖ EESMÄRK: Lüganuse vallas üldplaneeringuga määratud tuulepargi rajamiseks sobilikul

alal nr 24 kavandatava taastuvenergiapargi (tuulepark, väiketuulikud,

päikesepark ja elektrienergiasalvesti) rajamise võimaluste ja tingimuste

hindamiseks ja määramiseks vajaliku detailplaneeringu koostamine ja

keskkonnamõjude strateegiline hindamine

TÖÖ LIIK: Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA:

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Lüganuse Vallavalitsus

Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, 43199, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Kontaktisik: Liisa Maria Mihhailov

Tel 5883 4908

[email protected]

ARENDAJAD: TMV Green OÜ

Registrikood 16162236

Indrek Aps

Tel 512 6226

[email protected]

Aidu Veespordikeskus SA

Registrikood 90010388

Hardi Murula

Tel 503 6817

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

Projektijuht / planeeringu

koostaja:

Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 518 7602

[email protected]

KSH juhtekspert: Noeela Kulm

Tel 5693 9300

[email protected]

KSH juhteksperdi abi: Kadri Hänni – KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert

Tel 5348 8224

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 82

[email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 82

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola, Noeela Kulm

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 82

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................. 7

1. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUST ........................................................................................ 9

1.1. TUULIKUD JA NENDE PAIGUTUS ........................................................................................................................................................... 9

1.2. ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT ........................................................................................................................................................... 10

1.3. MONTAAŽIPLATSID ............................................................................................................................................................................. 10

1.4. TEED ..................................................................................................................................................................................................... 11

1.5. ELEKTRIÜHENDUS ................................................................................................................................................................................ 11

1.6. PÄIKESEPARK ....................................................................................................................................................................................... 11

1.7. VÄIKETUULIKUD ................................................................................................................................................................................... 12

1.8. ENERGIASALVESTID ............................................................................................................................................................................. 12

2. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ........................................................................................................ 12

2.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS .................................................................................................................................... 12

2.2. DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS ........................................................................................................................ 14

2.3. DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ................................................................................................................... 14

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM ....................................................................... 15

3.1. EESMÄRK JA METOODIKA ................................................................................................................................................................... 15

3.1.1. KSH RAAMES LÄBIVIIDAVAD UURINGUD JA ANALÜÜSID ......................................................................................................... 16

3.2. KSH RUUMILINE ULATUS ................................................................................................................................................................... 18

3.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ............................................................................................. 18

3.3.1. RIIKLIKUD ARENGUDOKUMENDID ............................................................................................................................................... 18

3.3.2. PIIRKONDLIKUD ARENGUDOKUMENDID ..................................................................................................................................... 20

3.3.3. DETAILPLANEERINGUALAL KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD .................................................................................................. 29

3.3.4. LÄHIPIIRKONNA TAASTUVENERGEETIKA PLANEERINGUD JA MUUD ARENDUSED ................................................................... 30

3.4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................................................................................................... 31

3.4.1. TUULEOLUD .................................................................................................................................................................................. 31

3.4.2. MAASTIK, MULLASTIK, GEOLOOGIA (SH MAARDLAD) JA HÜDROGEOLOOGIA ........................................................................ 32

3.4.3. PINNAVESI JA MAAPARANDUSSÜSTEEMID ................................................................................................................................. 36

3.4.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED .............................................................................................. 36

3.4.5. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................................... 40

3.4.6. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURI OBJEKTID ............................................................................................................ 41

3.4.7. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND ......................................................................................................................................... 42

3.5. ALTERNATIIVID .................................................................................................................................................................................... 44

3.6. EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...................................................................................................................................... 44

3.6.1. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKULE ....................................................................................................................................... 44

3.6.2. MÕJU KAITSTAVATELE ALADELE JA KAITSTAVATELE LIIKIDELE .................................................................................................. 46

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 82

3.6.2.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE .................................................................................................................. 46

3.6.2.1.1 Taimestik .................................................................................................................................................................................... 47

3.6.2.1.2. Loomastik .................................................................................................................................................................................. 48

3.6.2.1.2.1 Linnustik .................................................................................................................................................................................. 48

3.6.2.1.2.2. Käsitiivalised ......................................................................................................................................................................... 50

3.6.2.1.2.3. Muud loomad ...................................................................................................................................................................... 50

3.6.2.2. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................... 51

3.6.3. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................................................................................... 51

3.6.3.1. PINNAVEEKOGUD .......................................................................................................................................................... 51

3.6.3.2. MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA MÄRJAD ELUPAIGAD ................................................................................................. 51

3.6.3.3. PÕHJAVESI ..................................................................................................................................................................... 51

3.6.4. MÕJU PINNASELE, SH VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE ............................................................................................ 52

3.6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE...................................................................................................................... 52

3.6.5.1. MÜRA ............................................................................................................................................................................. 53

3.6.5.2. VARJUTUS ...................................................................................................................................................................... 58

3.6.5.3. VIBRATSIOON ................................................................................................................................................................ 59

3.6.5.4. MÕJU KINNISVARALE JA MAAKASUTUSELE ................................................................................................................. 60

3.6.5.5. MÕJU PIIRKONNA ARENGULE, SH ETTEVÕTLUSELE .................................................................................................... 60

3.6.6. MÕJU MAASTIKELE E VISUAALNE MÕJU ..................................................................................................................................... 61

3.6.7. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE ................................................................................................................................................... 61

3.6.8. MÕJU MAAVARAVARUDELE ........................................................................................................................................................ 62

3.6.9. JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................................................................. 62

3.6.10. KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE ................................................................................................................................................... 63

3.6.11. MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE ................................................................................................................................... 64

3.6.12. MUUD MÕJUD ........................................................................................................................................................................... 66

3.6.13. KUMULATIIVSE MÕJU VÕIMALIKKUS, ARVESTADES TEISTE ÜMBRUSKONNA ARENDUSPROJEKTIDEGA .............................. 66

3.6.14. PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ........................................................................................................ 70

4. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM ........................................................................................................................... 70

4.1. AJAKAVA .............................................................................................................................................................................................. 71

5. KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD ............................................................................................................ 72

6. KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................................... 76

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 82

Lisad:

Lisa 1. Lüganuse Vallavolikogu 18. detsember 2025. a otsus nr 12 ja 30. juuni 2026. a otsus nr 50

Lisa 2. Nahkhiirte uuringu metoodika

Lisa 3. Taimestiku uuringu metoodika

Lisa 4. Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lisa 5. Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

SISSEJUHATUS

Käesolev dokument ühendab endas Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja sellega seotud

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi.

Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute

rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).

Detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine on algatatud Lüganuse Vallavolikogu 18. detsembri 2025. a

otsusega nr 12 (lisa 1). Detailplaneeringu peamine eesmärk on välja selgitada taastuvenergiapargi rajamise

võimalikkus ja tingimused alal, mis valdavalt kattub Lüganuse valla üldplaneeringuga (kehtestatud 29.05.2025)

määratud tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobiva alaga nr 24. Vastavalt TMV Green OÜ

(registrikood 16162236) ja Aidu Veespordikeskus SA (registrikood 90010388) esitatud taotlusele soovitakse

rajada taastuvenergiaparki, mis hõlmab kuni 11-st tuulikust koosnevat tuuleparki, päikeseparki

koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikuid kogukõrgusega kuni 30 meetrit, energiasalvesteid ja neid

teenindavat taristut.

TMV Green OÜ osales pärast detailplaneeringu ja KSH algatamist riigimaa hoonestusõiguse enampakkumisel

ja omandas õiguse Kohtla metskond 199 (43801:001:0123) kinnistul tuuleenergeetika arendamiseks, mistõttu

võib detailplaneeringualale lisanduda lisaks seni kavandatud 11 tuulikule eeldatavalt veel kuni kaks tuulikut.

Lisaks on menetluse käigus pärast detailplaneeringu algatamist tuvastatud mõningased ebatäpsused otsuse

tekstis planeeringuala suuruse osas ning katastriüksuste loendis. Detailplaneeringu algatamise otsuse

tekstiosas oli ekslikult esitatud vale planeeringuala suurus (364 ha) ja puudulik katastriüksuste loend. Seetõttu

muudeti Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsust nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 30. juuni 2026 otsusega nr 50 „Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine (lisa 1) „Otsuse Aidu ja

Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine kohaselt on

planeeringuala suurus ligikaudu 435 ha ja hõlmab 46 katastriüksust. DP koostamise eesmärk on rajada kuni

13-st tuulikust koosnev tuulepark, päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikud kogukõrgusega

kuni 30 meetrit, energiasalvestid ja neid teenindav taristu.Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule tuleb

tuulepargi rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel aladel täpsustada detailplaneeringu

koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise käigus. Paralleelselt detailplaneeringu ja mõjude

hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud alusuuringud.

Vastavalt planeerimisseadusele on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 82

vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu

koostamisse kaasatavatest isikutest.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut. KSH esimeseks etapiks on KSH programmi

koostamine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 (KeHJS; RT I,

08.07.2025, 58) KSH programm:

 määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

 sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

 sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste

planeerimisdokumentidega;

 selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise

võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

 kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

 nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus

võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu;

 sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis

tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

 sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi allkirjastatud kinnitust, ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades,

milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

 kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.

KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on

planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi.

Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate

mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH raames

kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamist käesolevas KSH programmis kirjeldatud ulatuses.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 82

1.ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUST

Detailplaneeringuala hõlmab Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks

põhimõtteliselt sobivat ala nr 24 ning ulatub osaliselt ka sellega piirnevale alale. Planeeringuala ligikaudne

suurus on ca 435 ha ja hõlmab taastuvenergiapargi arendusala ning tehnovõrkude rajamiseks vajalikku maa-

ala.

Tuulikute ja tuulepargi alajaamade vahelised ülekandeliinid kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi

võib kasutada õhuliine. Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga liitumiseks,

selleks on eelistatud olemasolevad või uued alajaamad või liitumine otse 110 kV või 330 kV elektriliinile.

Planeeringus määratakse ka tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite

võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega. Detailplaneeringu käigus

määratakse tuulepargis elektrituulikute arv (maksimaalselt 13 tk) ning kavandatav maksimaalne kõrgus. Samuti

näidatakse ära võimalike elektrienergia salvestite asukohad.

Tuulepargi planeerimisel arvestatakse:

 arendusalale ette nähtud Lüganuse valla üldplaneeringust tulenevate nõuetega, mille ülevaade

on esitatud peatükis 3.3.2;

 Vabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määrusega nr 184 „Võrgueeskiri”, mille tähenduses tuulepark

koosneb mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatest seadmetest ning on ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

 samal planeeringualal võib planeeritav tuulepark koosneda ka mitmest eraldiseisvast

elektrituulikute grupist, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-, sidevõrk ning juurdepääsuteede

võrk;

 tuulikute lubatud maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;

 tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal määratletakse lähtudes tuulikutele sobiva

ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

Lüganuse valla üldplaneeringuga väiketuulikute püstitamiseks sobivaid potentsiaalseid alasid ette ei nähta,

neid võib püstitada kogu valla territooriumil projekteerimistingimuste alusel arvestades ÜP-s toodud tingimusi.

Võimalikud päikesepargi alad on ÜP-s välja toodud taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbena, teistel aladel

arvestatakse ÜP-s toodud tingimustega. Tuule ja päikese energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel

arvestatakse nende võimaliku mõjuga/riskidega teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju

päikesepaneelide toimimisele).

1.1.TUULIKUD JA NENDE PAIGUTUS

Planeeritavas tuulepargis soovitakse paigaldada kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Praegu on tuulikute

kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid teadaolevalt kuni 250-280 m tipukõrgusega. Seega on tuulikute

tiiviku ehk rootori diameeter vahemikus 150–180 m ja torni/masti kõrgus 140–200 m. Tuulikuid paigutatakse

üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu rootori 4–9 diameetri kaugusele ja teistes

tuulesuundades ligikaudu rootori 3–5 diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest,

soovitavast tootlusest, tuuleoludest ning võimalikest keskkonna piirangutest.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 82

Tuulikud on tavaliselt mati pinnaga ja heledat tooni - valget või halli värvi. Valge värv aitab tuulikutel silma

paista. See on oluline nii lennuohutuseks kui ka lindude turvaliseks liikumiseks. Öiseks nähtavuse tagamiseks

(lennuohutuseks) on gondlile paigaldatud punast värvi märgutuled.

Juhtivate tuulikutootjate maismaatuulikute seeriatootmises võib tänapäeval maksimaalne võimsus ulatuda kuni

7,2 MW, kuid see võib planeeringu käigus ka suureneda. Maismaatuulikute võimsus on pidevalt tõusnud.

Tuulikutootja Vestas andmetel suudavad tuulikud elektrienergiat toota tuule kiirusega 3–25 m/s (Vestas Wind

Systems A/S, 2025).

Tuulikute maksimaalne arv ja täpsed asukohad selgitatakse detailplaneeringu menetluse etapis. Arendajad on

avaldanud soovi kokku kuni 13 tuuliku püstitamiseks planeeringualale. Ühe tuulegeneraatori kavandatav

nimivõimsus on kuni 8 MW ja maksimaalne kogukõrgus kuni 300 meetrit.

1.2.ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT

Pinnase ehitusgeoloogiast tulenevalt valitakse tuuliku vundamendi tüüp (skeem 1) ja tehniline lahendus.

Maismaa tuulikute levinuimaks vundamenditüübiks on gravitatsioonivundament ehk raudbetoonist

vundamendi tüüp. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp ja hoiab

tuulikut püsti raskusjõul.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on 25 – 30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks

490,9 – 706,9 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla vahemikus

ligikaudu 2 – 6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatava pinnase maht on seega u 2000 m3 (ehitusprojektid

täpsustavad mahtusid vastavalt ala ehitusgeoloogiale). Pinnast kasutatakse osaliselt vundamendi katmiseks.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi

asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonivundamendist. Vaiad

võivad ulatuda 10–20 m sügavusele, kuid vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutatava

betooni hulk oluliselt väiksem.

Skeem 1. Erinevad tuulikute vundamendi tüübid (WSP Global Inc, 2025).

1.3.MONTAAŽIPLATSID

Tuulikute püstitamiseks on vaja rajada nn montaažiplatsid, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks

kraana ning muu vajaliku rasketehnika. Samuti on montaažiplats vajalik, et hoiustada tuuliku detaile enne

nende paigaldamist. Montaažiplatsi suurus on valdavalt standardlahendus, mida vajadusel muudetakse

lähtuvalt asukoha eripärast. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale selleks, et kraanal oleks võimekus

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 82

tuuliku komponendid paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega (kohati 5-10 tonni/m2).

Tuuliku ja kraana detailide hoiustamiseks ja kraana püstitamiseks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet

suurendama ja neid saab ladustada ka piirkonnas olevatel lagedatel aladel montaažiplatsi ja tee kõrval. Platsi

peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku

hooldustöödeks ning tuuliku hilisemaks likvideerimiseks.

1.4.TEED

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis on vajalikud tuulikute rajamiseks ja hilisemaks hoolduseks.

Tuuleparkide rajamisel püütakse maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat teedevõrku, mida vastavalt

vajadusele rekonstrueeritakse. Töötavate tuulikute puhul tuleb ligipääsuteed aastaringselt ligipääsetavana

hoida. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius

on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Kuna teedel on vaja transportida eriti suuremõõtmelisi detaile,

tuleb sellega tee kurvide ja kallete rajamisel arvestada.

Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Lisaks on

vajalik rajada teede korrashoiu tagamiseks teega külgnevad kuivenduskraavid. Lüganuse valla üldplaneeringu

kohaselt ei kavandata tuulikut riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus meetrites ja kõikidele

teistele avalikele teedele lähemale kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel võib

tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja

kavandatavate tuulikute parameetritest. Tuuliku kauguse määramisel lähtutakse tuuliku vundamendi servast.

1.5.ELEKTRIÜHENDUS

Detailplaneeringualale võidakse rajada vastavalt vajadusele alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse

tuulepargi alajaamaga maakaablitega või õhuliiniga. Maakaablite ja õhuliinide planeerimisel lähtutakse

Lüganuse valla üldplaneeringu ptk 6.5.8.1. nõuetest. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse.

Tuulepargi alajaam peab elektrienergia müümiseks olema ühendatud põhivõrguga. Lähim võimalik olemasolev

põhivõrgu alajaam on põhja suunas asuv Püssi alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda

sealt 110 või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi

ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide

paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringuala lähedusse jääb elektripaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga, kus on tegutsemise

piirangud. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku § 70 lõike 8

alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Olemasolevate ehitiste ohutuse

tagamiseks tuleb lähtuda elektriliini paigutamisel 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-

2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel.

Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme

vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.

1.6.PÄIKESEPARK

Planeeringualale rajatakse päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW. Päikeseelektrijaama tööpõhimõte

seisneb selles, et päikesepaneelid paigaldatakse kas maapinnale, katusele või muu rajatise külge ning need

toodavad alalisvoolu, mis inverteri kaudu muundatakse vahelduvvooluks, mis tarbitakse kas otse hoonetes või

suunatakse tarbimiseks edasi vooluvõrku.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 82

1.7.VÄIKETUULIKUD

Väiketuulikud on kuni 30 meetri kõrgused ja neid paigaldatakse eelkõige kohalikuks väikesemahuliseks elektri

tootmiseks ja tarbimiseks.

1.8.ENERGIASALVESTID

Planeeringualale või liitumispunktis alajaama kõrvale paigaldatakse energiasalvesti ehk akupank, mis aitab

tasakaalustada energia tootmise kõikumist. Akupanga ruumivajadus on ligikaudu 0,5-1 ha 50 MWh süsteemi

jaoks. Võimalikud akupanga tüübid on liitiumioonakud või vanaadium-redoks-akud ning võimsus vastavalt

pargi suurusele.

2.DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

2.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise algatamise otsuse kohaselt asub planeeringuala Aidu ja Aidu-

Liiva külades ning hõlmab ligikaudu 435 ha suurust ala (skeem 2).

Skeem 2. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala paiknemine Lüganuse vallas.

Planeerimisseaduse § 125 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ning olulise ruumilise mõjuga ehitise

ehitamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ on tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 82

Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute

rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on rajada Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud

tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 24 (skeem 3) ja osaliselt sellega piirneval alal

taastuvenergiapark, mis hõlmab kuni 13-st tuulikust koosneva tuuleenergiapargi ja kuni 20 MW

koguvõimsusega päikeseenergiapargi, väiketuulikute (kogukõrgusega kuni 30 meetrit), energiasalvestite ning

neid teenindava taristu rajamist. TMV Green OÜ soovib kavandada kuni 10 tuulegeneraatori rajamist (ühe

tuulegeneraatori elektriline võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 280 meetrit maapinnast) ning

energiasalvesti rajamist koguvõimsusega kuni 100 MW. Sihtasutus Aidu Veespordikeskus soovib kavandada

kuni 3 tuulegeneraatori (ühe tuulegeneraatori võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 300 meetrit),

päikesepargi koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikute ala (tuulikute kõrgus kuni 30 meetrit) ning sobiva

võimsusega salvesti rajamist.

Skeem 3. Detailplaneeringuala paiknemine Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia

tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 24 ning sellega piirneval alal.

Detailplaneeringuga planeeritakse tuulikute, päikesepargi ja energiasalvestite asukohad ning lahendatakse

vajaliku taristu, sealhulgas teede ja tehnovõrkude, paiknemine. Planeeringuga määratakse kruntidele

juurdepääsud, põhimõtteline teenindusteede võrk ja tehnovõrkude paigutus ning heakorraga seotud

lahendused. Samuti määratakse kitsendustega alad ning hinnatakse vajadust maa avalikku kasutusse võtmiseks

ja/või servituutide seadmiseks.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 82

Detailplaneeringu menetluse tulemusena muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia

tootmise, salvestamise ja jaotamise alaks. Lisaks nähakse vajadusel ette eraldi kruntide moodustamine ning

määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi, alajaamade ning energiasalvestite rajamiseks. Tuulikuid saab

kavandada kinnistule huvitatud isiku ja maaomaniku vahelise kokkuleppe tulemusena.

Detailplaneeringu eesmärk on leida tasakaal võimalikest mõjudest ning riiklike ja kohalike eesmärkide vahel.

2.2.DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS

Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii

pdf-formaadis kui ka joonise andmekihtidena). Planeering esitatakse kujul, mis on sobilik planeeringute

andmekogusse esitamiseks.

Nõuded detailplaneeringule:

 DP koosseisus esitatakse vähemalt põhijoonis ning teede ja tehnovõrkude joonis;

 DP joonistel näidatakse võimalik tuulikute ja päikesepargi paiknemine, olemasolev ja kavandatav

teedevõrk, olemasolevad ja perspektiivsed elektripaigaldised, sh alajaamad ja liinikoridorid ning

muud taastuvenergiapargi toimimiseks vajalikud rajatised;

 kavandatavast keskkonnast ja rajatistest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse DP lisana

planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon (3D joonis);

 DP seletuskiri sisaldab planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, sh ehitusjärjekorda.

2.3.DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED

Detailplaneeringuga lahendatakse järgnevalt kirjeldatud ülesanded:

 planeeringuga kavandatakse kuni13 tuulikust koosnev tuulepark, mis vastab Vabariigi Valitsuse

26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” määratlusele. Määratluse järgi koosneb tuulepark

mitmest elektrituulikust ning neid omavahel ja liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,

ehitistest ja rajatistest. Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast

elektrituulikute grupist samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk

ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk;

 planeeringuga kavandatakse päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW, mis vastab määruse nr

184 „Võrgueeskiri” määratlusele. Päikeseelektrijaam on elektrijaam, mis muundab valguskiirgust

elektrienergiaks;

 planeeringuga kavandatakse väiketuulikud kogukõrgusega kuni 30 meetrit;

 planeeringuga kavandatakse energiasalvestid;

 muudetakse maakasutuse sihtotstarvet osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks.

Vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse hoonestusala ja ehitusõigus tuulikute,

väiketuulikute, päikesepargi ja energiasalvestite rajamiseks;

 määratakse tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal lähtudes tuulikutele sobiva ala

asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lubatud

maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 82

 määratakse kruntidel teede asukohad (sh juurdepääsud), tehnovõrkude paigutus ning

heakorranõuded. Vajadusel kavandatakse uued teed või laiendatakse olemasolevaid;

 planeeritakse tuuleparki, päikeseparki ja väiketuulikuid teenindavate elektriliinide trassikoridorid

ja liitumispunktid. Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb vajadus tehnovõrkude

rajamiseks laiemal alal, siis planeeringuala laiendamise otsustamine toimub eraldi ning

kaasatakse laiendatud alale jäävate maade omanikud. Arvestatakse, et maakaablil eraldiseisva

rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13 tähenduses;

 määratakse tuulikute, päikesepargi, väiketuulikute ja alajaamade vahelise elektriühenduse

tehniline lahendus ja trassi asukoht;

 vajadusel määratakse ehitiste ehituslikud tingimused;

 määratakse tuletõrje veevõtukohad ning vajadusel lisatakse uusi;

 ehitusõiguse määramisel arvestatakse kõiki võimalikke mõjusid, sealhulgas sotsiaalseid ja

keskkonnaalaseid aspekte. Sotsiaalsed mõjud hõlmavad elukeskkonna muutusi, nagu müra,

visuaalne häiring ja varjutus;

 sätestatakse müra normtasemed, vibratsiooni ja varjutuse nõuded ning muud keskkonnanõuded;

 täpsustatakse kitsendustega alad ning vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või

servituutide seadmiseks;

 detailplaneeringu koostamise käigus selguvad täiendavad võimalikud ülesanded lahendatakse

vastavalt planeerimisseadusele ja teistele kehtivatele õigusaktidele. Planeering koostatakse

koostöös huvitatud osapooltega ning selles määratletakse detailplaneeringu elluviimise

põhimõtted ja etapid.

PlanS § 126 lõikes 2 toodud teised detailplaneeringuga lahendatavad kohustuslikud ülesanded ei ole

asjakohased arvestades antud detailplaneeringuga kavandatut, mistõttu neid ülesandeid eelpool välja toodud

ei ole.

3.KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM

3.1.EESMÄRK JA METOODIKA

KSH koostatakse vastavalt Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Aruande

koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40 esitatud

sisunõuetest. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest

juhendmaterjalidest, olulisim on „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (Peterson, Kutsar,

Metspalu, & Vahtrus, 2017).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on (KeHJS § 311):

 arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning

kehtestamisel;

 tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

 edendada säästvat arengut.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 82

Keskkonnamõjude olulisuse määramisel lähtutakse õigusaktides sätestatud normidest. KeHJS § 22 sätestab

„Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“.

KSH programmi koostamise eesmärk on tuvastada võimalikud olulised mõjud ja valdkonnad, mis vajavad

hindamist. Keskkonnaelemendid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul olulist negatiivset mõju ei esine, jäetakse KSH

aruandes käsitlemata. See võimaldab keskenduda aruande koostamisel kõige olulisematele teemadele. Kui aga

KSH aruande koostamise käigus selgub lisanduva teabe põhjal, et mõni esialgu ebaoluliseks hinnatud valdkond

vajab siiski põhjalikumat käsitlemist, siis see lisatakse aruandesse.

KSH käigus:

 esitatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisundi hinnang lähtudes

andmebaasidest (EELIS, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaagentuur, Metsaportaal, Statistikaamet

jt) ja varasemalt läbiviidud uuringutele tuginedes.

 viiakse läbi täiendavad uuringud mis on toodud ptk 3.1.1. Uuringute andmed esitatakse KSH

koosseisus vastavuses looduskaitseseaduse § 53 lg 1, mis keelab I ja II kaitsekategooria liigi isendi

täpse elupaiga asukoha avalikustamise massiteabevahendites. ;

 analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (kaasnevate

tagajärgede kaudu) ning hinnatakse mõjude ulatust;

 hinnatakse kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid ning koosmõju teiste tegevustega;

 tehakse koostööd asutustega, millel on mõju hindamise läbiviimiseks asjakohast teavet ning

kaasatakse avalikkus;

 antakse ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest kehtivatele kõrgema taseme

planeeringutele ja arengukavadele;

 analüüsitakse meetmeid, mis on kavandatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

leevendamiseks, ning hinnatakse nende tõhusust;

 alternatiivide tekkimisel käsitletakse võimalikke alternatiive (need võivad seisneda tuulikute

paiknemises, arvus, ühenduskaablite või juurdepääsuteede asukohtades);

 mõju hindamise tulemusel tehakse põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste

määramiseks;

 antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja avalikkuse kaasamisest;

 viiakse läbi Natura asjakohane hindamine Muraka linnualale.

3.1.1.KSH raames läbiviidavad uuringud ja analüüsid

KSH raames viiakse läbi või on juba teostamisel järgmised uuringud ja analüüsid:

 linnustiku uuring – Margus Pensa teostas linnustiku uuringu välitööd 2024 sügisest kuni 2025

sügiseni ja aruande lõplikud järeldused on koostamisel. Linnustiku uuring teostati lähtuvalt

Keskkonnaameti koostatud juhisest „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire

miinimumnõuded“ (2025). Linnustiku uuringu ülesandeks on selgitada välja ja kaardistada

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 82

kaitstavate linnuliikide elupaigad detailplaneeringualal ning selle 500 m puhvris ning selgitada

välja haudelinnustiku koosseis ja arvukus potentsiaalsel tuulepargi alal. Samuti pakkuda välja

leevendusmeetmed linnustikule avalduvate oluliste mõjude leevendamiseks;

 nahkhiirte uuring - eesmärgiks on välja selgitada kaitsealuste nahkhiirte levik

detailplaneeringuala piirkonnas, et hinnata kavandatavate tuuleparkide võimalikku mõju

nahkhiirtele. Vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Uuringu viib läbi Ants Tull, OÜ

Loodusekspert, uuringu teostamise metoodika on esitatud lisas 2;

 taimestiku inventuur – eesmärgiks on kavandatava tegevusega avalduva mõju väljaselgitamine

taimestikule. Selleks koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS,

Keskkonnaagentuur, PlutoF, Metsaregister) teavet; teostatakse välitööd, mille käigus

kontrollitakse üle teadaolevad kaitsealuste taimede leiukohad ning dokumenteeritakse uued

leiud ning tehakse ettepanekud tuulikute ja muude ehitiste asukoha muutmiseks või

leevendusmeetmete rakendamiseks. Inventuuri teostab Robin Gielen, Mükofloora OÜ vastavalt

lisas 3 esitatud metoodikale.

 müraanalüüs – sisaldab müra leviku modelleerimist lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest,

alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva keskkonna andmetest

ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse kasutades

spetsiaaltarkvara WindPro. Müra leviku modelleerimisel lähtutakse kõige võimsamate turul

saadaolevate tuulegeneraatori mudelite parameetritest ning asukohavaliku analüüsi tulemustena

saadud aladele maksimaalselt paigutavate tuulikute arvust ja arendajate analüüsidel

põhinevatest asukohtadest. Samuti on võimalik leevendusmeetmena seada piirang paigaldavate

tuulegeneraatorite müratasemele. Tuulikute võimalike asukohtade määramisel lähtutakse

müratundlike objektide suhtes seejuures kõige ebasoodsamast olukorrast. Müratasemed

esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja maakonnaplaneeringuga kehtestatud müra normtasemetega. Müra

mõju hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise

juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;

 varjutuse modelleerimine – varjutuse modelleerimiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPro.

Varjutuse modelleerimine teostatakse esimesena halvima võimaliku olukorra kohta. Kui sel juhul

ületatakse Kliimaministeeriumi tellitud juhises toodud norme, siis tehakse arvutused ka reaalse

tõenäolise stsenaariumi kohta, arvestades päikesevalguse levikut takistavaid objekte (hooned,

puud jmt), piirkonna reaalsed meteoroloogilisi tingimusi (päikesepaiste kestus, tuule suund) ja

prognoositavat tuulikute tööaega. Reaalse varjutuse kestuse arvutamisel arvestatakse otsese

päikesepaiste kestust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise

aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.

Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestuse arvutamisel

arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut

takistav objekt (mets, hooned vms), ei jõua tuulegeneraatori vari tundliku objektini. Varjutuse

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 82

modelleerimisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise

juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;

 nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud

(fotomontaažid) – visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on

elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (nt puhkeala,

ühiskondlik hoone, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asub mõni suurem asula (5 km

raadiuses). Visuaalse mõju hindamisel juhindutakse meretuulikuparkide arendamise

edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist1, mis on

kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Tuulikupargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse

spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2 funktsiooni ZVI (zone of visual impact) või sellel hetkel kõige

uuemast mudelist;

 tuulepargi wake-analüüs on uuring, millega hinnatakse, kuidas üks tuuleturbiin mõjutab tema

taga liikuvat õhuvoolu ja seeläbi teiste turbiinide tootlikkust. Wake-analüüs koostatakse Aidu ja

Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatavate tuulikute poolt avalduva mõju väljaselgitamiseks

OÜ Aidu Wind Park tuulikutele.

3.2.KSH RUUMILINE ULATUS

Vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026. a otsusele nr 50 hõlmab planeeringuala ca 435 ha suuruse ala

(vt skeem 2). Juhul, kui see on asjakohane, planeeritakse taastuvenergiapargi toimimiseks vajalik taristu

väljapoole detailplaneeringuala.

Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige ulatuslikum visuaalne

mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Lüganuse vallast väljapoole, naaberomavalitsustesse.

3.3.KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA

3.3.1.Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,

teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas

elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja

positiivseid mõjusid parimal viisil kasutada. Arengustrateegia toob välja vajaduse suurendada Eestis

taastuvenergia osakaalu ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. „Eesti 2035“ tegevuskava seab aastaks 2035

kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 miljonit tonni CO2-ekvivalenti.

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis (Riigikogu otsus, 2023) lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika

pikaajaline visioon ja teekond selle poole liikumisel. Eesti sihiks on liikuda vähese süsinikuheitega majanduse

suunas, mis eeldab järkjärgulist ja sihipärast majandus- ning energiasüsteemi ümberkujundamist, et

suurendada ressursitõhusust, tootlikkust ja keskkonnahoidu. 2023. aastal ajakohastati „Kliimapoliitika

1 Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist, AB Artes Terrae OÜ,

2020

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 82

põhialused aastani 2050“, see näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide

ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullile.

Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena välja:

 soodustada kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu

lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada

energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustada kodumaiste bio- ning teiste

taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka

transpordikütustena.

Energiamajanduse korralduse seadus (jõustunud 20.10.2024. a) § 321 sätestab, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% (Riigikogu, 2024).

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Kliimaministeerium, 2017) strateegiliseks eesmärgiks

on tugevdada Eesti riigi (sh kohaliku tasandi) valmidust ning võimet kliimamuutustega kohanemiseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna üheks alaeesmärgiks seatud: „Kliimamuutuste tõttu

ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning

ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse,

varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme rakendamine. See hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tuginemist ning

taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019) (edaspidi

REKK 2030) laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult

täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud

energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

REKK 2030 asjakohased eesmärgid, mis toetavad planeeringu tegevust, on järgmised:

 Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030);

 taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab 2030. aastal olema vähemalt

42%. See tähendab, et 2030. aastal moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia

lõpptarbimisest, sealhulgas taastuvelekter 4,3 TWh (2018: 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018:

9,5 TWh) ja transport 0,7 TWh (2018: 0,3 TWh);

 energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal,

selleks hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel tasemel (sh suurendatakse

kütusevabade energiaallikate kasutust) ning rakendatakse biometaani tootmise ja kasutamise

potentsiaali.

Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 dokumenti uute suunistega: aastaks 2050 seati eesmärk saavutada

kliimaneutraalsus, 2030. aastal peab taastuvenergia osakaal riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest

olema 65% ning 2030. aastaks peab 100% elektrienergia summaarsest aastasest tarbimisest pärinema

taastuvatest allikatest.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 82

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 kirjeldab eesmärke ja tegevusi energiajulgeoleku

tagamiseks konkurentsivõimelise hinnaga üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050.

Arengukava on koostatud lähtudes Eesti ja Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja

suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning arengustrateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, milles on

muuhulgas vajaliku muutusena välja toodud üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades samas ka

energiajulgeolek.

Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk on

jõuda 2030. aastaks energia kogutarbimises vähemalt 42,5% taastuvenergia osakaaluni, tehes pingutusi 45%

eesmärgi täitmiseks. Eestis oli taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest 2023. aastal 41%

ja aastaks 2030 on kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärgiks 65%. Kaugem eesmärk

on jõuda Euroopa Liidus 2050. aastaks süsiniku netoheite nulli viimiseni. Eestis on selle eesmärgi täitmiseks

kavandatud sama siht strateegias „Eesti 2035“ ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla

majanduse seaduse eelnõus. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta

elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt ehk

tegevustoetusteta.

2035. aasta vaates aitavad ENMAK 2035 kavandatud tegevused (nt võrgu arendamine, kütusevabade

energiaallikate osakaalu suurendamine eelkõige tuule ja päikeseparkide rajamise abil, investeerimisriskide

maandamine) saavutada elektri lõpphinda, mis jääb alla võrdlusriikide Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome

keskmise elektri lõpphinna, ning vähendavad hinnavahet Soome elektri lõpphinnaga. Soodsam elektri lõpphind

aitab kaasa erinevate sektorite elektrifitseerimisele. Eelkõige taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab

hoida elektrienergia lõpphinda võrdlusriikide keskmise elektri lõpphinnaga taskukohase ja

konkurentsivõimelisemana.

Tuuleenergia on taastuv energialiik. Detailplaneeringu elluviimine loob eeldused suurendamaks riigi

energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist, mistõttu aitab Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneering kaasa Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030, strateegias „Eesti 2035“

ja Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning

arengusuundade elluviimisele.

3.3.2.Piirkondlikud arengudokumendid

Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakavas (2024) on üheks maakonnale püstitatud strateegiliseks eesmärgiks

vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist, tänu millele jõutakse aastaks 2050

kliimaneutraalsuseni. Eesmärgi täitmise üheks meetmeks on taastuvenergia võimsuste ja osakaalu kasvatamine

ning vastava taristu arendamine. Meetme eesmärk on viia ellu tegevusi, mis on seotud taastuvenergia

võimsuste suurendamisega (roheenergia tootmine erinevatest allikatest, sh päike, tuul, biomass, vesinik),

taastuvenergia lahenduste suurema kasutamisega (nii eramajapidamised kui ka organisatsioonid) kui ka

vastava taristu võimekuse kasvatamisega (elektri põhivõrgu tugevdamine, elektriautode laadimise taristu

arendamine jms). Eraldi tegevussuunaks on koosloomeliste taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste

arendamine (energiaühistud jms).

Seega tuuleenergeetika arendamine aitab kaasa Ida-Viru maakonna kliima- ja energiakava eesmärkide

täitmisele.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 82

Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016) on määratud maakonna pikaajalised strateegilised

arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur keskuste võrgustiku ja

linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele

ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Ida-Virumaa on tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks

tuuleenergia tootmise piirkonnaks. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt

arendada kohalikul tasemel päikesel baseeruvat energeetikat.

Maakonnaplaneeringus on toodud üldised taastuvenergia arendamistingimused:

 Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub

läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse

üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste

funktsioonide toimimine;

 Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja

tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid;

 Tuuleparkide planeerimisel kooskõlastatakse tuulikute paigutus ja kõrgused Siseministeeriumi

haldusala vastavate asutustega;

 Tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi

piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute

planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;

 Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel

leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel piirkondades, mis seni on

märkimisväärsest mürast mõjutamata (nt elamumaad hajaasustusalal), tuleb lähtuda

tööstusmüra taotlustasemest, mis tagab head tingimused. Olemasolevate tootmispiirkondade

läheduses või kokkuleppel maaomanikuga/mõjupiirkonda jääva elanikuga võib tuulikute

kavandamisel lähtuda ka piirtaseme nõuetest, mis tagab rahuldavad tingimused;

 Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja

väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike

alade kasutamisest.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019 – 2030+. Ida-Viru maakonna arenguvisioon 2030+ on, et aastaks

2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud

elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast.

Ida-Viru maakonna üheks strateegiliseks eesmärgiks on kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond,

mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele

energialahendustele.

Lüganuse valla üldplaneeringuga (ÜP) (2025) on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide

kavandamiseks põhimõtteliselt sobivad alad. Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu

täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse

ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 22 / 82

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise tulemusena. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka

üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus. Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet,

kokkuleppeid elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanike ja trassivaldajatega ning uuringute tulemusi võib

ORME ala piiri detailplaneeringuga täpsustada. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist

hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste

ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused). Põhimõtteliselt sobivad alad võivad

jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha

ühine detailplaneering kogu alale, samas on võimalik ala arendada ka osade kaupa, ühele või mitmele

katastriüksusele koostatava detailplaneeringu kaudu.

Põhimõtteliselt sobivate alade väljaselgitamiseks kasutati välistamise meetodit. Allpool on toodud loetelu

kriteeriumitest, millega on arvestatud ORME alade leidmisel ja mida tuleb aluseks võtta järgnevate

planeeringutega ORME alasid täpsustades ja tuulikute asukohti määrates:

 olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos välistava alaga hoonest 1000 m;

kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m;

 teadaolevad RMK puhkealad ja 1000 m puhver;

 kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

 riigikaitselised objektid (puhvertsooni ulatus täpsustub edaspidi Kaitseministeeriumiga koostöö

käigus);

 kalmistud ja 500 m puhver;

 riigimaanteed ja 300 m puhver (teemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga

detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

 raudtee ja 300 m puhver (raudteemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga

detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;

 elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja enam puhver 300 m, madalama nimipingega

liinidel 40 m; puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus

täpsustada;

 gaasitrass koos kaitsevöönditega;

 kaitstavad loodusobjektid ja puhvrid täpsustatakse koostöös Keskkonnaametiga;

 veekogude ehituskeeluvööndiga vastavalt looduskaitseseadusele tuleb arvestada detailsemal

planeerimisel.

Üldplaneeringus on toodud tingimused (

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 23 / 82

Tabel 1) detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 24 / 82

Tabel 1. Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel ja nõuetega arvestamine Aidu

ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.

Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks

sobivatel (ORME) aladel

Kuidas arvestatakse

Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele

detailplaneeringu alusel. Tuuleparki teenindav tehniline taristu (sh

elektrituulikute ühendus põhivõrguga ja liitumispunkti asukoht)

kavandatakse vastavalt detailplaneeringuga,

projekteerimistingimustega vm aja- ja asjakohase õigusaktiga

määratud menetluse kaudu.

Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringuala kattub

valdavas osas ÜP-ga määratud

alaga.

Tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri

põhivõrguga) võib jääda ala piiridest väljaspoole.

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja võimalikud trasside asukohad.

Tuuleparkide kavandamise algetapis tuleb:

 küsida Kaitseministeeriumilt lähtetingimusi, et tagada

riigikaitseliste ehitiste töövõime ja täpsustada tuulikute

lubatud kõrgus;

 teha koostööd Transpordiametiga lennuohutuse

tagamiseks;

 teha koostööd Keskkonnaametiga, et tagada

loodusväärtustega arvestamine;

 paiknemisel arheoloogiatundlikel aladel teha koostööd

Muinsuskaitseametiga;

 maardlale tuuliku või tuulepargi rajamiseks tuleb teha

koostööd Kliimaministeeriumiga või valdkonna eest

vastutava ministri volitatud asutusega. Maavarade

maardla alale tuuliku või tuulepargi rajamiseks loa

andmine toimub maapõueseaduses sätestatud korras;

 kavandamise huvi korral riigimetsa aladel tuleb

varajases etapis alustada koostööd RMK-ga.

Arvestada tuleb, et RMK maadel jätkub ka tuulikute

kavandamisel metsa majandamine;

 teha koostööd Siseministeeriumiga. Koostöö käigus

täpsustatakse raadioside uuringu vajadus ja vajalikud

kompensatsioonimehhanismid.

Detailplaneeringu algatamisest on

asutusi teavitatud ja tehakse

koostööd DP ja KSH koostamisel.

Maardlale tuuliku või tuulepargi rajamisel, mille kohta on kehtiv

kaevandamisluba, tuleb läbi rääkida kaevandamisloa omaja(te)ga, et

selgitada võimalused rajada tuulikuid kohtadesse, kus ehitised ei

halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara kaevandamisväärsuse

osas olemasolevat olukorda kaevandamisloa järgsel mäeeraldisel.

Ehitisele või ehitamiseks määratav tähtaeg lepitakse kokku koostöö

käigus.

DP alaga kattuval maardla osal ei ole

kehtivat kaevandamisluba. Tuulikute

täpsed asukohad selgitatakse välja

DP ja KSH käigus.

Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid koostööpartnereid,

kelle arvamust peab tuulikute kavandamisel kaaluma ja põhjendatud

juhul arvestama.

Kaasatavate ja koostöö tegijate

nimekiri koostatakse koostöös

kohaliku omavalitsusega.

Tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui

1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule

ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad

arvestades sh elamute ja

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 25 / 82

Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks

sobivatel (ORME) aladel

Kuidas arvestatakse

hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe

ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset

mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid.

ühiskondlike hoonete

paiknemisega.

Tuulikut ei kavandata riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku

kogukõrgus meetrites ja kõikidele teistele avalikele teedele lähemale

kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel

võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada

lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute

parameetritest.

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad,

arvestades sh riigi- ja avalike teede

paiknemisega.

Raudtee lähedusse tuuliku kavandamisel tuleb need raudtee

kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30 m kaugusele rööpme

teljest) servast paigutada vähemalt tuuliku tipukõrguse kaugusele.

Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist

selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja

kavandatavate tuulikute parameetritest.

Ei kohaldu, DP ala asub raudteest ca

2 km kaugusel.

Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti

kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter

olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute

vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike

kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu

algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda

detailplaneeringu algatamisest loobumist.

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad

arvestades sh olemasolevate ja

ehitusõigust omavate tuulikute

paiknemisega.

Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist.

Metsa raadamisega tuleb arvestada ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku

rajamiseks, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha

eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud juurdepääsuteeks

või muu tuulikute püstituseks vajaliku taristu rajamiseks.

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad

arvestades sh, et eelistatud on

minimaalne metsa raadamine.

Tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) määratakse igakordselt

detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimustega lähtuvalt

konkreetse tuulikutüübi tehnilistest parameetritest ning arvestades

uuringute ja detailplaneeringu (või muu konkreetsel ajahetkel kehtiva

õigusraamistiku kohase tegevuse alusel) protsessi tulemusi ja

asjakohaste asutuste kooskõlastusi. Planeeringus kajastatud tuulikute

asukohtades, kuhu on varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel

väljastatud ehitus- ja/või kasutusload tuulikute püstitamiseks, on

lubatud tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) arvestades

projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel

ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastust asjakohaste

asutustega.

Tuulikute maksimaalne kõrgus

selgitatakse välja koostöös

Kaitseministeeriumiga.

Tuulikute kavandamisel arvestada arheoloogiatundlike aladega, kus

võib eeldada veel leidmata leidude paiknemist maapõues. Tuulikute

kavandamisel arheoloogiatundlikele aladele tuleb küsida planeeringu

või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

DP alal asub arheoloogiatundlik ala

ja tehakse koostööd

Muinsuskaitseametiga.

Tuulikute kavandamisel arvestada kaevandustaristute paiknemisega

(nt Uus-Kiviõli jt).

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad

arvestades sh kaevandustaristu

paiknemisega.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 26 / 82

Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks

sobivatel (ORME) aladel

Kuidas arvestatakse

Tuulikut püstitades tuleb arvestada, et tuuliku vundament, torn ning

generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja

funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Tuulik funktsionaalselt

seotud tervikliku ehitisena peab asuma detailplaneeringuga

täpsustatud/määratud ORME ala sees.

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad,

arvestades sh, et kogu tuulik

tervikuna peab asuma DP alal.

Tuulepargi infrastruktuuri osad (teed, kaablid, liinid) võivad paikneda

ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika

arendamiseks sobivat ala, ehitusloa väljastamisel tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamist.

DP ja KSH koostamisel arvestatakse

võimalusega, et tuulepargi

infrastruktuur võib asuda väljaspool

DP ala.

Tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee,

elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate

kaitsevöönditega.

DP ja KSH koostamisel selgitatakse

välja täpsed tuulikute asukohad,

arvestades sh rajatiste

kaitsevöönditega.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise käigus tuleb täpsustada uuringute vajadus ja vajadusel

läbi viia järgmised uuringud:

Kuidas arvestatakse

 Kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega

konkreetsete kohapõhiste tingimuste väljatöötamiseks:

• tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on

vajalik välja selgitada mõju lindudele,

nahkhiirtele, lendoravatele (rändekoridoridele,

pesitsus- ja toitumispaikadele).

Tuuleenergeetika alade edasisel planeerimisel

on vajalik tähelepanu pöörata vähemalt

järgmiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele

ja läbi mõju hindamise (ning osadel juhtudel ka

Natura hindamise) välja selgitada mõju tekke

võimalused ning vajadusel neid leevendada:

Alutaguse Rahvuspark; Sirtsi looduskaitseala;

Uljaste maastikukaitseala; kõik metsise,

kotkaste, lendorava püsielupaigad ja leiukohad

(eriti oluline on elupaikade vahelise sidususe

tagamine). Natura hindamise vajadus on välja

toodud ÜP ptk 6.3.1;

DP ja KSH koostamisel viiakse läbi

lindude, nahkhiirte ja taimede,

sammalde (vajadusel ka seente ja

samblike) inventuur. Lendorava

inventuuri ei teostata, sest alal ja

lähipiirkonnas ei ole sobivaid

elupaiku. Viiakse läbi Natura

asjakohane hindamine.

• tuuleenergeetika edasisel arendamisel leida

lahendused, mis tagavad metsaseadusega

kaitstavate vääriselupaikade säilimise ja

väärtuse;

Ei kohaldu, DP alal vääriselupaiku

registreeritud ei ole.

• selgitada välja mõju rohelise võrgustiku

toimivusele ja sidususele ning ökosüsteemide

seisundile ning kaitstavatele liikidele.

DP ala ei asu rohevõrgustiku alal,

mõju hindamine ei ole vajalik.

 Müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute

paigutusest ja parameetritest, sh hinnata

madalsagedusliku müra mõju.

DP ja KSH koostamisel viiakse läbi

müra modelleerimine ja hinnatakse

mh madalsagedusliku müra mõju.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 27 / 82

Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks

sobivatel (ORME) aladel

Kuidas arvestatakse

 Varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete

tuulikute parameetritest ja paigutusest.

DP ja KSH koostamisel viiakse läbi

varjutuse modelleerimine lähtuvalt

tuulikute parameetritest ja

paiknemisest.

 Visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms

illustreerivad materjalid), sh mõju riiklikule ja kohalikule

kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele

maastikele), vaadetele.

DP ja KSH koostamisel viiakse läbi

visuaalse mõju hindamine, sh

koostatakse fotomontaažid.

 Altkaevandatud ja altkaevandatavatel aladel selgitada

välja alade stabiilsus.

Ei kohaldu, DP ala ei asu

altkaevandatud ega

altkaevandataval alal.

 Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja

visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada

koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste

piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude

koosmõju avaldada võivate objektidega.

DP ja KSH koostamisel viiakse läbi

kumulatiivse mõju hindamine.

Lüganuse–Purtse väärtuslikul maastikul on tuuleparkide

kavandamine võimalik põhimõtteliselt sobiva ala piirides. Valla teistel

väärtuslikel maastikel tuuleparke ei kavandata.

DP ala ei asu Lüganuse-Purtse

väärtuslikul maastikul ega teistel

väärtuslikel maastikel, mõju

hindamise vajadus puudub.

Põhimõtteliselt sobival alal võib sobivuse korral kombineeritult

kavandada ka teisi energiatootmisviise (päikesepargid,

salvestusseadmed jms), eelkõige avamaastikule jäävatel maa-aladel

(vt päikeseenergeetika tingimusi ÜP ptk 6.5.8.3). Tuule ja päikese vms

energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada

nende võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute

varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele).

DP ja KSH koostamisel arvestatakse

tuulest ja päikesest energiatootmise

ehitiste lähestikku kavandamisel

nende mõju ja riskidega teineteisele.

Põhimõtteliselt sobival alal on lubatud ka muud arendustegevused

detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik

päikesepargi kavandamisel ja kaevandamisel). Detailplaneeringu

menetlemisel tuleb kaaluda ja hinnata arendustegevuse sobivust

piirkonda ning kaasnevaid mõjusid, kui ülejäänud üldplaneeringuga

määratud ala soovitakse kavandada tuulepargina.

DP-ga kavandatakse ehitusõigus

lisaks tuulepargile ka päikesepargile

ja väiketuulikutele ning neile

vajalikule taristule.

Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused tuuleparkide

põhivõrku ühendamiseks:

Kuidas arvestatakse

Elektriühenduse tehniline lahendus ja trassi asukoha valik

lahendatakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste vm

õigusaktist tuleneva asjakohase menetluse raames. Vajadusel viiakse

läbi keskkonnamõju hindamine.

Elektriühenduse tehniline lahendus ja

trassi asukoht lahendatakse

detailplaneeringuga ja trassi

rajamisega kaasnevat mõju hinnatakse

vajadusel KSH-s.

Juhul, kui elektriühendus luuakse õhuliiniga, tuleb:

 vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni

100 m) ja võimalusel mastide püstitamist eluhoonete

vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju.

Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel

võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist

Kui DP-s kavandatakse elektriühendus

õhuliiniga, arvestatakse vajalike kujade

ja puhvritega negatiivsete mõjude

välistamiseks.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 28 / 82

Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks

sobivatel (ORME) aladel

Kuidas arvestatakse

võrdsetele kaugustele, v.a kui on olemas kokkulepe

kinnistute omanikega;

 võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva

elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle

vahetusse lähedusse, et vältida täiendava

tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi

erinevate kaitsevööndite;

 õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena

kulgevana;

 võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi

kattumist kaitstava loodusobjektiga. Elektriliini ehitus-

ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud

kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura

2000 aladele tuleb välistada.

Juhul, kui elektriühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada

alljärgnevaga:

 maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada

kaitstavate loodusobjektidega lähtuvalt kaitsekorrast,

kultuuriväärtustega ja vältida elu- ning ühiskondlike

hoonete vahetut lähedust;

 maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised

ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja

Natura 2000 aladele tuleb välistada;

 võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise

taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida

täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist

looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist

läbi erinevate kaitsevööndite;

 maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla

vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd.

Kui DP-s kavandatakse elektriühendus

maakaabliga, arvestatakse asjakohaste

kitsendustega, et negatiivsed mõjud

välistada.

Võimalusel eelistada tuuleparkide ühendamisel elektri põhivõrguga

linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.

DP koostamisel selgitatakse

põhivõrguga ühendamise tehniline

lahendus.

Väiketuulikute jaoks üldplaneeringus sobivaid potentsiaalseid alasid ette ei nähta, üldplaneeringu kohaselt

võib väiketuulikute püstitamine toimuda kogu valla territooriumil projekteerimistingimuste alusel ja järgides

alltoodud tingimusi (Tabel 2). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga lahendatakse lisaks tuulepargile ka

väiketuulikute ja selleks vajaliku taristu asukohad.

Tabel 2. Üldplaneeringus seatud tingimused väiketuulikute püstitamiseks ja nõuetega arvestamine Aidu ja

Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.

Üldplaneeringus esitatud tingimused väiketuulikute püstitamiseks Kuidas arvestatakse

Hajaasustatud aladel võib tuuleenergeetika rakendamiseks püstitada

väiketuulikuid oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.

DP-ga kavandatakse väiketuulikuid

ettevõtte tarbeks.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 29 / 82

Väiketuulikute kavandamine väärtuslikel maastikel ja

miljööväärtuslikel aladel on erandiks ning toimub vallavalitsuse

kaalutlusotsuse alusel.

Ei kohaldu, väiketuulikuid ei

kavandata väärtuslikul maastikul ega

miljööväärtuslikul alal.

Väiketuuliku masti ja pöörlevate labade varjude langemist

naaberkinnistu elamu õuemaale ja üldkasutatavale puhkealale tuleb

vältida.

KSH koostamisel hinnatakse

väiketuulikutega kaasnevat mõju ja

selle järgi määratakse DP-s

väiketuulikute asukohad.

Projekteerimistingimuste taotlemisel tuleb esitada müra

modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused.

Müra modelleerimisel ja varjutuse

hindamisel arvestatakse lisaks

tuulepargile ka väiketuulikutega.

Projekteerimistingimuste väljastamise eelselt tuleb küsida

lähtetingimused Kaitseministeeriumilt veendumaks, et tagatud on

riigikaitseliste ehitiste töövõime.

DP ja KSH käigus tehakse koostööd

Kaitseministeeriumiga.

Projekteerimistingimused väiketuulikute kavandamiseks antakse

vajadusel (lähedalasuvad elamud, puhkealad, miljööväärtus) läbi

avatud menetluse.

Väiketuulikute asukohad

kavandatakse DP-ga, millel on

avatud menetlus.

Päikeseenergeetika tootmise olemasolevad ja kavandatavad alad on üldplaneeringus välja toodud

taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbega. Täiendavalt on võimalik päikesepaneele ja päikeseparke

kavandada vastavalt alltoodud tingimustele (Tabel 3).

Tabel 3. Üldplaneeringus seatud tingimused päikeseparkide püstitamiseks ja nõuetega arvestamine Aidu ja

Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.

Üldplaneeringus esitatud tingimused päikeseparkide püstitamiseks Kuidas arvestatakse

Päikeseparkide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul

eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt

endisi karjääride alasid, puistanguid, tootmisest väljalangenud

tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid.

DP ala on endine karjääriala.

Päikeseparkide kavandamisel väärtuslike maastike avamaastikule

tuleb projekteerimistingimuste andmisel hinnata visuaalseid mõjusid

maastike väärtuste säilimisele.

Ei kohaldu, DP ala ei ole väärtuslik

maastik.

Väärtuslikul maastikul on lubatud paigaldada päikesepaneele:

 elamute puhul omatarbeks (kuni 15 KW) elu-

kõrvalhoonetele, rajatistele või õuemaale. Erisused

lahendatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse

alusel ja arvestades mõju maastikule;

 tootmishoonete puhul omatarbeks hoonetele,

rajatistele või teenindusmaale.

Ei kohaldu, DP ala ei ole väärtuslik

maastik.

Miljööväärtuslikul alal on lubatud päikesepaneelide paigaldamine

hoone katusele.

Ei kohaldu, DP ala ei ole

miljööväärtuslik ala.

Päikeseparke ei rajata kaitsealadele. Ei kohaldu, DP ala ei kattu

kaitstavate loodusobjektidega.

Päikeseparke ei rajata väärtuslikele põllumajandusmaadele. DP alal asub väärtuslik

põllumajandusmaa, millele

päikeseparki ei kavandata.

Päikeseparke ei rajata metsamaale. DP alal asub metsamaad, millele

päikeseparki ei kavandata.

Päikeseparkide kavandamisel rohelise võrgustike aladel tuleb täita

rohevõrgustiku kasutustingimusi (ÜP ptk 6.3.2).

Ei kohaldu, DP ala ei kattu rohelise

võrgustikuga.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 30 / 82

Päikseparke ei rajata ilusate vaatekohtade vaatekoridoridesse. Ei kohaldu, DP ala ei asu ilusa

vaatekoridori alas.

Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele

standarditele.

Arvestatakse DP ja KSH koostamisel.

Tiheasustusaladel on päikeseparkide ja salvestusseadmete puhul

kohustus koostada detailplaneering. Juhul, kui

päikesepaneelide/pargi ja salvestusseadmete kavandamine

lahendatakse hoone elektrisüsteemi ümberehitusena, ei ole

detailplaneeringu koostamine vajalik.

Ei kohaldu, DP ei asu tiheasustusalal.

Tuule ja päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku

kavandamisel tuleb arvestada nende võimaliku mõju/riskidega

teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide

toimimisele).

DP ja KSH koostamisel arvestatakse

kavandatavate ehitiste asukohtade

valikul nende omavahelise mõju ja

riskidega.

Rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega

päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

DP kooskõlastatakse

Kaitseministeeriumiga.

Alutaguse valla üldplaneering (2020) – näeb valda ette ühe potentsiaalse tuulepargi ala, millele on 2023

kehtestatud Aidu taastuvenergia detailplaneering. Alutaguse valla üldplaneeringus ei ole seatud

taastuvenergeetika arendamiseks selliseid piiranguid, mis ulatuks naabervalda ja piiraks Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringualale tuule- ja päikesepargi ning väiketuulikute rajamist koos toimimiseks vajaliku taristuga.

Jõhvi valla üldplaneering (2013) - ei näe valda ette üle 100kW-se võimsusega elektrituulegeneraatorite

kavandamist. Koostatava Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud, et käesoleva

üldplaneeringuga ei ole kavas kavandada täiendavat olulise ruumilise mõjuga ehitist kuid kuna käesoleval

hetkel kavandatakse Jõhvi naabervallas, Lüganuse vallas mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid, peetakse

oluliseks jälgida planeeringute võimalikke mõjude vahetuid ja kaudseid mõjusid Jõhvi valla alale.

3.3.3.Detailplaneeringualal kehtivad detailplaneeringud

Aidu Veespordikeskuse detailplaneering (2014). Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergiapargi

detailplaneeringuala kattub osaliselt (lõunaosas) Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringualaga. Aidu

Veespordikeskuse planeeringuala hõlmab ca 386 ha suuruse maa-ala ja paikneb Aidu põlevkivikarjääri maa-

alal ja osaliselt Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel. Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks

jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude

ja –rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Taastuvenergiapargi

detailplaneeringuga kattub kavandatud puhkeala terviserada, suusakeskus, parkimisala ja osaliselt

puhkemajade ala. Detailplaneeringu elluviimist on alustatud, kuid selle täielik realiseerimine ei ole Aidu ja Aidu-

Liiva detailplaneeringualaga kattumise tõttu ja detailplaneeringu eesmärki arvestades võimalik. Aidu

Veespordikeskuse detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks alal/osas, kuhu Aidu ja Aidu-Liiva

taastuvenergiapargi detailplaneeringuga kavandatakse taastuvenergiarajatisi, mis satub konflikti Aidu

Veespordikeskuse detailplaneeringuga kavandatuga.

Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja

väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (2014). Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva

taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kattub põhjaosas kehtestatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 31 / 82

lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-

ala detailplaneeringualaga. Kattumine on detailplaneeringuga kavandatud säilitatava metsaalaga ja

hoonestusalaga. Detailplaneeringuga kavandatut on täpsustatud Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu

objektide teemaplaneeringuga (kehtestatud 2020), mille kohaselt ulatub taastuvenergiapargi

detailplaneeringuala põhjaosasse Aidu tööstusala tootmismaa. Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneering ei

takista kehtiva detailplaneeringu realiseerimist, avalduda võib kumulatiivne mõju müra osas, mida on käsitletud

ptk 3.6.13.

3.3.4.Lähipiirkonna taastuvenergeetika planeeringud ja muud arendused

Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava

infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“ alusel on osaliselt väljaehitatud Aidu

tuulepark. 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering muutis nimetatud teemaplaneeringu

kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks püstitatud 17 tuulikut. Samal arendusalal on 11 tuulikule

2015. aastal väljastatud ehitusload (kuni 185 m kõrgustele tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja soovib

väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute kõrgusi olulisel määral muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse

Vallavalitsusel samaaegselt käimas tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtival Lüganuse

valla üldplaneeringul.

Sirtsi-Rebu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (algatatud) eesmärgiks on ca 7300 ha suurusel alal kavandada

kuni 290 m kogukõrgusega tuulikuid, arvestades, et ühe tuuliku eeldatav võimsus on 8 MW.

Varja tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

avalikustatud) eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise Varja tuulikupargi parima võimaliku asukoha

valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Eriplaneeringu alaks on

kogu Lüganuse vald.

Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2026) – planeeringu

eesmärgiks oli kavandada aladele 1, 2a, 2b ja 3 kaks tuuleparki, kus on kuni 50 tuulikut, mille ühe tuuliku

eeldatav võimsus on kuni 9 MW ja kogukõrgus kuni 300 meetrit.

VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2024) - planeeringu eesmärk oli viia läbi

tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja prügila rajamise detailne

lahendus. Asukoha eelvalikul tuli arvestada, et ala pindala peab nõlvusega 1:3 ladestamise korral võimaldama

63 miljonit m3 (81,3 miljonit tonni) mahuga prügila rajamise. Kavandatava prügila puhul on tegemist

jäätmeseaduse § 34 lg 4 tähenduses ohtlike jäätmete prügilaga.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (osaliselt kehtestatud) on Põhja-Kiviõli eelvalikualal kehtestatud ja Aidu

eelvalikualal REP-i menetlus jätkub kaitsetööstuspargi rajamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali

ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks.

VKG Wind tuulepargi detailplaneering (eelnõu). Planeeringu koostamise eesmärk on rajada tuulepark ja selle

toimimiseks vajalik taristu. Planeeringuala koosneb kahest lahustükist, mis asuvad Varja küla ja Lüganuse

aleviku territooriumitel. Planeeringuala kodupindala on ca 270 ha. Kavandatav tuulepark koosneb seitsmest

tuulikust, millest kuus tuulikut on tipukõrgusega kuni 260 m ning üks tuulik kõrgusega kuni 239 m Lisaks

tuulikutele on krundile nr 8 kavandatud tuulepargi alajaama ning energia salvestusseadmete põhimõtteline

asukoht. Täpne asukoht ja alajaamade arv täpsustatakse edasises projekteerimise etapis

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 32 / 82

Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering (vastuvõetud). Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi

parima võimaliku asukoha valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja

vajalike tehnorajatiste detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Planeeringualal nr 3

planeeritakse püstitada kuni 7 tuulikut. Detailplaneeringuga määrata tuuliku kruntide suurus, asukoht ja

ehitusõiguse ulatus ning ehitustingimused 286,5 m kõrguse (laba tipu kõrgus maapinnast arvatuna) vähemalt

3 MW elektrituuliku püstitamiseks.

Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering (eelnõu) - 1 Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi

parima võimaliku asukoha valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja

vajalike tehnorajatiste detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Detailplaneeringuga

kavandatakse kuni 4 tuulikut. Detailplaneeringuga määrata tuuliku kruntide suurus, asukoht ja ehitusõiguse

ulatus ning ehitustingimused 300 m kõrguse (laba tipu kõrgus maapinnast arvatuna) vähemalt 3 MW

elektrituuliku püstitamiseks.

Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (2023) (Lüganuse vallas). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli

kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Detailplaneeringuga määratakse

tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama, kaabelliinide, ühendusteede soovitavad

asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise

vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide

rajamiseks. Lisaks selgitatakse detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi

ühendamiseks üldisesse energiavõrku.

Aidu taastuvenergia detailplaneering (2023) (Alutaguse vallas). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli

kavandada tingimused Aidu taastuvenergiapargi (tuule-ja päikeseenergiapargi) rajamiseks.

Detailplaneeringuga määratakse tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama,

kaabelliinide, ühendusteede soovitavad asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja

maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud

tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide rajamiseks. Lisaks selgitatakse

detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi ühendamiseks üldisesse energiavõrku.

Aasa gaasijaama detailplaneering (eskiis) – planeeringu koostamise eesmärk on Lüganuse vallas Varja külas

kuni 400 MW elektrilise võimsusega gaasijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine.

Eelpool nimetatud planeeringud iseseisvalt ei loo selliseid kitsendusi, mis välistaks Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringualal taastuvenergiapargi rajamist ja vastupidi. Eelpooltoodud arenduste koosmõju on

käsitletud ptk 3.6.13.

3.4.EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.4.1.Tuuleolud

Keskkonnaagentuur lõi IRENESe projekti raames kaardikihi, mis näitab 100 m kõrgusel tuulekiirusi

(Keskkonnaagentuur, 2025). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on valdavalt tuule kiirus rohkem kui 6 m/s

(skeem 4). Tuulekiirust, mis on suurem kui 6 m/s, on loetud suureks tuule kiiruses ja 0-6 m/s väikeseks tuule

kiiruseks.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 33 / 82

Skeem 4. Hinnanguline tuulekiirus detailplaneeringualal 100 m kõrgusel maapinnast (Keskkonnaagentuur,

2025).

3.4.2.Maastik, mullastik, geoloogia (sh maardlad) ja hüdrogeoloogia

Maastik

Detailplaneeringuala ei kattu ega piirne väärtusliku maastiku alaga (skeem 5). Lähim on algselt

maakonnaplaneeringuga määratud Maidla väärtuslik maastik, mis on Lüganuse vallas võetud kohaliku kaitse

alla Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määrusega nr 10. Kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta Maidla piirkonnas

ajaloo- ja kultuuriobjekte, miljööväärtuslikku hoonestusala (Maidla miljööväärtuslik ala), väärtuslikke põllumaid,

väärtuslikku maastikku ja nende üksikelemente ning määrata kasutamise tingimusi. Maidla miljööväärtuslik ala

asub detailplaneeringualast ca 340 m kaugusel. Kohaliku tasandi väärtuslikest maastikest on lähipiirkonnas veel

Oandu-Rääsa (3 km kaugusel), mis hõlmab omapäraseid metsalt võidetud põllumaid, mida ümbritsevad

Alutaguse paksud laaned.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 34 / 82

Lähim maakondliku taseme väärtuslik maastik on Lüganuse-Purtse (3,2 km kaugusel planeeringualast), mis on

mitmepalgeline maastikukompleks põllumajandusmaastiku, Purtse jõe kanjonoru, Lüganuse aleviku ja

mererannaga. Kohtla-Nõmme maakondliku taseme väärtusliku maastiku (3,6 km kaugusel planeeringualast)

unikaalsuseks on Kohtla kaevanduse ja Aidu karjääri sulgemisega kaasnevad maastikku muutvad protsessid.

Skeem 5. Väärtuslike maastike ja Maidla miljööväärtusliku ala paiknemine detailplaneeringuala suhtes

(Lüganuse valla üldplaneering).

Lähim väärtusliku vaate koht asub detailplaneeringualast ca 2,5 km kaugusel ja lähim väärtusliku miljöö ala

asub Püssi linnas, ca 2,5 km kaugusel detailplaneeringualast.

Detailplaneeringuala jääb osaliselt maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale. Ida-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks

põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest, ehk 38

boniteedipunktist. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest

peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud väärtuslik

põllumajandusmaa valdavalt kattub Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratuga. Detailplaneeringualale jääb

ca 40 ha suurune väärtuslik põllumajandusmaa ala. Üldplaneeringus on toodud tingimus, mille kohaselt

väärtuslikule põllumajandusmaale saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika

arendamiseks sobivate (ORME) alade sees. Detailplaneeringualal asub väärtuslik põllumajandusmaa

potentsiaalsel tuuleenergeetika arendamise alal nr 24 (skeem 6).

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 35 / 82

Skeem 6. Väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine detailplaneeringualal ja potentsiaalsel tuuleenergeetika

arendamise alal (Lüganuse valla üldplaneering).

Geoloogilised tingimused ja mullastik

Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergeetikapargi detailplaneeringuala asub ammendunud põlevkivikarjääri

territooriumil, mida liigendavad kunagiste väljaveoteede süvenditesse kujunenud kanalid. Maa- ja Ruumiameti

geoportaali mullastiku kaardi kohaselt on detailplaneeringualal valdavalt rekultiveeritud huumushorisondiga

koreserikkad rähkmullad, mis on kasutuses põllukultuuride kasvatamiseks ja inimtegevuse käigus muudetud

mullad/pinnas, mis on metsastatud.

Maardlad

Detailplaneeringuala põhjaosa kattub vähesel määral Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja põlevkivi passiivse

tarbevaru plokiga 2 ja 7 ning edelaosa kattub vähesel määral aktiivse tarbevaru plokiga 1 (skeem 7) (Maa- ja

Ruumiamet, maardlate kaardirakendus, 2026).

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 36 / 82

Skeem 7. Maardlate paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas (Maa- ja Ruumiamet, 2026).

Hüdrogeoloogilised tingimused

Alal levivad järgmised põhjaveekogumid:

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7), mille keemiline seisund on halb,

koguseline seisund halb ning koondhinnang halva keemilise seisundi tõttu halb;

 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2), mille keemiline seisund on halb, koguseline

seisund halb ning koondhinnang halva keemilise seisundi tõttu halb;

 Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1), mille keemiline ja koguseline seisund on hea ning

ka koondseisund on hea;

 Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a), mille keemiline

ja koguseline seisund on hea ning ka koondseisund on hea.

Maapinnalähedased põhjaveekihid on kaevandamise tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata või

nõrgalt kaitstud (skeem 8). Detailplaneeringuala ei asu nitraaditundlikul alal.

Detailplaneeringualal asub kolm puurkaevu: ala põhjaosas kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu

(PRK0003719 ja PRK0003720), millele ei ole seatud hooldus- ega sanitaarkaitseala ning ala lõunaosas Aidu

Veespordikeskuse alal puurkaev (PRK0071456) sanitaarkaitsealaga 10 meetrit. Aidu Veespordikeskuse

puurkaevust ammutatakse vett Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 37 / 82

Skeem 8. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks

looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa- ja Ruumiamet, 2026).

3.4.3.Pinnavesi ja maaparandussüsteemid

Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergiapargi detailplaneeringuala piirneb ida ja lääne suunas tehisjärvedega, mis on

kujunenud põlevkivimaardla veega täitunud väljaveoteede süvenditesse. Ida suunas asub nimetu tehisjärv

VEE2014590 ning lääne suunas Aidu-Sooküla järv (tehisjärv VEE2014600) ja nimetu tehisjärv VEE2014610.

Lõuna suunast piirneb taastuvenergiapargi ala Aidu sõudekanaliga, mis ei ole veekoguna registrisse kantud.

Detailplaneeringualal maaparandussüsteeme ei asu (Maa- ja Ruumiameti geoportaal, 2026).

3.4.4.Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal ei asu kaitseala, hoiuala ega püsielupaika, samuti kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndit ega Natura 2000 võrgustiku ala (skeem 9).

Lähim kaitseala on ca 2,2 km kaugusel asuv Maidla mõisa park (KLO1200447). Püssi mõisa park (KLO1200450)

asub ca 3,4 km kaugusel detailplaneeringualast (Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, 2026).

Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määruse nr 59 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk planeeringu, sealhulgas

ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku

pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise

ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse.

Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) asub ca 3,3 km kaugusel ja ala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi

ja teadusliku väärtusega karstivorme ning sellega seotud elupaigatüüpe (Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrus

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 38 / 82

nr 157). Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687) asub ca 4,1 km kaugusel ning ala kaitse-eesmärk on kaitsta,

säilitada ja taastada väärtuslikke metsakoosluseid (Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11). Sirtsi

looduskaitseala (KLO1000076) kaitse-eesmärk on kaitsta Sirtsi sood ja sellega piirnevaid metsakooslusi ning

kaitsealuste liikide (sh kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg) elupaiku (Vabariigi Valitsuse

31.07.2017 määrus nr 122).

Sirtsi looduskaitseala paikneb detailplaneeringualast enam kui 9 km ja Oandu parkmets enam kui 5 km

kaugusel edelas ning Alutaguse Rahvuspark kagulõunas enam kui 7 km kaugusel (projekteeritav Alutaguse

rahvuspargi ala enam kui 5 km kaugusel). Detailplaneeringualast 10 km kaugusel ei asu hoiualasid.

Skeem 9. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala ümbritsevad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000

võrgustiku alad (EELIS, 2026).

Lähim Natura 2000 loodusala on loode suunas ca 3,3 km kaugusel asuv Uhaku loodusala (EE0070132). Uhaku

loodusala on moodustatud ja kaitse-eesmärgid sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Loodusala kaitse-eesmärgiks on

karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280).

Muraka linnuala (EE0070172) ja loodusala (EE0070103) asuvad lõuna suunas ca 5,3 km kaugusel

planeeringualast. Muraka linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila

pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),

soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius),

rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 39 / 82

lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt

(Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao

urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus) (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615).

Muraka loodusala kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid:

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-

lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys

volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii) (Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615).

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 15.04.2026 seisuga) andmetel detailplaneeringualal kaitstavate liikide

leiukohti ei ole.

Lähimate (5000 m raadiuses) kaitsealuste looma- ja linnuliikide elupaigad koos kaugusega tuulealast on

esitatud Tabel 4. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad (EELIS, 2026)

Tabel 4. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad (EELIS, 2026).

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria

Rühm Registri kood Kaugus

meetrites DP

alast (ca)

Haliaeetus albicilla (merikotkas) I Linnud KLO9133783 3800

Clanga pomarina (väike-

konnakotkas)

I Linnud KLO9133772 2800

Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9102275 4600

Picoides tridactylus (laanerähn) II Linnud KLO9114290 1900

Picoides tridactylus (laanerähn) II Linnud KLO9114291 1500

Accipiter gentilis (kanakull) II Linnud KLO9117171 4000

Emberiza hortulana

(põldtsiitsitaja)

II Linnud KLO9121337 2800

Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9125502 3800

Podiceps auritus (sarvikpütt) II Linnud KLO9127488 2600

Unio crassus (paksukojaline

jõekarp)

II Limused KLO9201555 780

Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9133448 4300

Accipiter gentilis (kanakull) II Linnud KLO9137442 4500

Dendrocopos leucotos (valgeselg-

kirjurähn)

II Linnud KLO9138252 3900

Dryocopus martius (musträhn) III Linnud KLO9130782 4600

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) III Linnud KLO9136195 3900

Crex crex (rukkirääk) III Linnud KLO9136175 3900

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 40 / 82

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria

Rühm Registri kood Kaugus

meetrites DP

alast (ca)

Jynx torquilla (väänkael) III Linnud KLO9136198 4000

Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125074 3400

Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125062 4000

Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125073 4000

Junghuhnia pseudozilingiana

(haavanääts)

III Seened KLO9601017 3900

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9302886 4100

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9302887

4000

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9337727 4200

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9350544 3200

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9350509 2600

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9350529 2500

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9350701 2000

Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II Katteseemnetaimed KLO9356054 4600

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-

sõrmkäpp)

III Katteseemnetaimed KLO9308824 4300

Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9308822 4300

Dactylorhiza incarnata

(kahkjaspunane sõrmkäpp)

III Katteseemnetaimed KLO9308823 4300

Gymnadenia conopsea (harilik

käoraamat)

III Katteseemnetaimed KLO9308825 4300

Dactylorhiza maculata (kuradi-

sõrmkäpp)

III Katteseemnetaimed KLO9301686 4800

Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III Katteseemnetaimed KLO9334742 1600

Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip)

III Katteseemnetaimed KLO9302890 4100

Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9337745 4300

Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9337746 4500

Huperzia selago (harilik

ungrukold)

III Sõnajalgtaimed KLO9345907 4900

Huperzia selago (harilik

ungrukold)

III Sõnajalgtaimed KLO9345906 4600

Crossocalyx hellerianus (Helleri

ebatähtlehik)

III Helviksamblad KLO9402310 3900

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402589 4500

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402646 4300

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402638 3900

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402912 4900

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402653 4500

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 41 / 82

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria

Rühm Registri kood Kaugus

meetrites DP

alast (ca)

Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip)

III Katteseemnetaimed KLO9346625 4500

Platanthera bifolia (kahelehine

käokeel)

III Katteseemnetaimed KLO9347187 4900

Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9347211 4900

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404285 1400

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404286 4200

Neottia nidus-avis (pruunikas

pesajuur)

III Katteseemnetaimed KLO9353097 1300

Neottia nidus-avis (pruunikas

pesajuur)

III Katteseemnetaimed KLO9353098 4200

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404327 3800

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404328 2700

Huperzia selago (harilik

ungrukold)

III Sõnajalgtaimed KLO9354033 4700

Huperzia selago (harilik

ungrukold)

III Sõnajalgtaimed KLO9354034 3400

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9405221 4500

Dactylorhiza maculata (kuradi-

sõrmkäpp)

III Katteseemnetaimed KLO9354954 4800

Dactylorhiza maculata (kuradi-

sõrmkäpp)

III Katteseemnetaimed KLO9354956 4000

Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9406356 4000

Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip)

III Katteseemnetaimed KLO9356098 2600

Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356100 2100

Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip)

III Katteseemnetaimed KLO9356104 4300

Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9356097 2500

Neottia nidus-avis (pruunikas

pesajuur)

III Katteseemnetaimed KLO9356103 4300

Epipactis atrorubens (tumepunane

neiuvaip)

III Katteseemnetaimed KLO9356101 2100

Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356102 4200

Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9356099 2000

Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356116 4000

Gymnadenia conopsea (harilik

käoraamat)

III Katteseemnetaimed KLO9356162 2000

Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9301093 4300

Lähim lendorava (Pteromys volans) elupaik (KLO9133470) on rohkem kui 5 km kaugusel.

Lähim vääriselupaik (VEP207389) on ca 3,5 km kaugusel.

3.4.5.Rohevõrgustik

Ida-Virumaa roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna teemaplaneeringuga “Ida-Virumaa asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, rohelise võrgustiku piire on täpsustatud Ida-Viru

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 42 / 82

maakonnaplaneeringus 2030+. Lüganuse valla üldplaneeringuga on omakorda täpsustatud

maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi.

Detailplaneeringuala ei kattu Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku koridori ega

tugialaga, kuid koridorid jäävad planeeringuala lähedusse nii põhja kui ka lõuna suunas (skeem 10). Lüganuse

valla üldplaneeringuga nähakse ette Aidu karjääri ala kasutuselevõtmist kooskasutusalana, mis toob kaasa

maakasutuse intensiivistumise erinevate funktsioonide tõttu, nt päikese- ja tuulepargid, kaevandustaristud.

Seetõttu arvati üldplaneeringuga Aidu karjääri ala rohelise võrgustiku alalt välja, et vältida konflikti

rohevõrgustiku eesmärgiga.

Skeem 10. Detailplaneeringuala piirkonna rohevõrgustik vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule.

3.4.6.Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Detailplaneeringu alal ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ning lähimad muinsuskaitseobjektid on esitatud Tabel

Tabel 5. Lähimad kultuuriväärtuslikud objektid ja kaugused detailplaneeringu alast (Maa- ja Ruumiamet).

Nimetus Kood Kaugus tuulealast (m)

Kalmistu 9103 300

Kultusekivi 9105 400

Kultusekivi 9115 900

Kultusekivi 9113 900

Kalmistu 9104 800

Ülejäänud kultuuriväärtuslikud objektid jäävad alast kaugemale kui 1000 m.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 43 / 82

Lüganuse valla üldplaneeringu andmetel asub detailplaneeringualal arheoloogiatundlik ala (skeem 11). See on

piirkond, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada

täiendava arheoloogiapärandi paiknemist kultuurkihis. Maapõues paikneva arheoloogiapärandi seisundit

reeglina tavaline põllumajanduslik tegevus ei mõjuta, küll aga ulatuslikumad arendused, mis eeldavad ehitamist

või kaevandamist. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui ehitiste alla jääva

kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Skeem 11. Arheoloogiatundlikud alad Lüganuse valla üldplaneeringus detailplaneeringuala piirkonnas.

3.4.7.Sotsiaal-majanduslik keskkond

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ala suurus on n 435 ha ja hõlmab Tabel 6 nimetatud katastriüksuseid.

Tabel 6. Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused.

Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2

Koolme 43801:001:0080 Aidu küla Ärimaa 95% Veekogude maa 5%

Terviseraja 43801:001:0081 Aidu küla Ühiskondlike ehitiste maa

90%

Ärimaa 10%

Teesiilu 43801:001:0082 Aidu küla Transpordimaa 100%

Kanaliääre 43801:001:0083 Aidu küla Veekogude maa 70% Üldkasutatav maa

30%

Siilaka 43801:001:0084 Aidu küla Ärimaa 90% Veekogude maa 10%

Parkimisala 43801:001:0085 Aidu küla Transpordimaa 100%

Puhastuse 43801:001:0086 Aidu küla Jäätmehoidla maa 100%

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 44 / 82

Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2

Parkla 43801:001:0087 Aidu küla Transpordimaa 100%

Kaevu 43801:001:0088 Aidu küla Tootmismaa 100%

Puhke 43801:001:0093 Aidu küla Ärimaa 80% Veekogude maa 20%

Teepõllu 43801:001:0112 Aidu küla Transpordimaa 100%

Kolmnurga 43801:001:0113 Aidu küla Transpordimaa 100%

Metsatuka 43801:001:0114 Aidu küla Transpordimaa 100%

Koolmenurga 43801:001:0115 Aidu küla Transpordimaa 100%

Kanaliserva 43801:001:0116 Aidu küla Transpordimaa 100%

Kivikalda 43801:001:0117 Aidu küla Ärimaa 70% Veekogude maa 30%

Kohtla metskond

199

43801:001:0123 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Uus-Kiviõli konveier 43801:001:0131 Aidu küla Tootmismaa 100%

Kohtla metskond

201

43801:001:0132 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Kohtla metskond

200

43801:001:0133 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Teelise 43801:001:0138 Aidu küla Transpordimaa 100%

Konksu 43801:001:0166 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 60% Veekogude maa 40%

Ranna 43801:001:0168 Aidu-Sooküla Üldkasutatav maa 80% Veekogude maa 20%

Paadi 43801:001:0169 Aidu küla Ärimaa 70% Veekogude maa 30%

Sõudekanali 43801:001:0170 Aidu küla Veekogude maa 70% Üldkasutatav maa

30%

Otsa 43801:001:0172 Aidu küla Transpordimaa 100%

Triibu 43801:001:0173 Aidu küla Ärimaa 100%

Vesiliku 43801:001:0176 Aidu küla Veekogude maa 100%

Sõudekanali tee T1 44201:001:0236 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%

Sõudekanali tee T2 44201:001:0237 Aidu küla Transpordimaa 100%

Kivilille 44201:001:0655 Aidu-Liiva küla Sihtotstarbeta maa 100%

Vahe 44201:001:0791 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%

Jalaka 44201:001:0817 Aidu küla Sihtotstarbeta maa 100%

Sõudekanali tee 44201:001:1003 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%

Aidu karjäär 44201:001:1004 Aidu-Liiva küla Mäetööstusmaa 90% Jäätmehoidla maa

10%

Aidu karjäär 1 44201:001:1005 Aidu-Liiva küla Tootmismaa 100%

Nõmme tee L1 44201:001:1006 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%

Aidu karjäär 2 44201:001:1007 Aidu-Liiva küla Tootmismaa 100%

Kivinõmme 44901:002:0219 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%

Pihlaka 44901:002:0224 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Uuepõllu 44901:002:0230 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Nõmme 44901:002:0266 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Niitjärve 44901:002:0275 Aidu-Sooküla Maatulundusmaa 100%

Kuningamäe 44901:002:0277 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%

Põllu 44901:002:0283 Aidu küla Maatulundusmaa 100%

Karjäärivalli 44901:002:1500 Aidu-Liiva küla Jäätmehoidla maa 90% Tootmismaa 10%

Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt välistavad tuulepargi rajamist olemasolevad elu- ja ühiskondlikud

hooned (ETAK-i alusel) koos 1000 m puhvriga; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega võib

välistav ala hoonest olla minimaalselt 750 m.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 45 / 82

Lähimad tiheasutusalad on Kiviõli linn (1,8 km) ja Püssi linn (1,4 km) ning Uniküla (1 km).

Detailplaneeringualal asub Aidu veespordikeskuse territooriumil ühiskondliku kasutusega hoone, mis on

keskuse peamaja. Detailplaneeringualale lähimad elamud asuvad ca 400 meetri kaugusel põhja suunas ja ca

600 m kaugusel lääne suunas. Detailplaneeringuala piirist 1 km laiusesse puhvrisse jääb veel lisaks 2 elamut

loode suunas ja 3 elamut edela suunas. Lisaks on väljastatud projekteerimistingimused detailplaneeringualast

ca 360 meetri kaugusele elamu projekteerimiseks.

Piirkonnas on mitu tootmise sihtotstarbega maa-ala. Detailplaneeringuala ulatub Aidu karjääri alale ja piirneb

Uus-Kiviõli konveieri alaga. Lisaks on tootmise maa-ala Aidu Veespordikeskuse maa-alal ning ida suunas on

tuulepark.

Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid (Maa- ja Ruumiamet, 2026).

3.5.ALTERNATIIVID

Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad.

Kuna detailplaneeringuala paikneb Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud potentsiaalsel tuuleenergeetika

arendamise alal ja detailplaneering on algatatud konkreetsele alale, ei käsitleta teisi asukohti väljaspool

planeeringuala alternatiivina. Kui planeeringu koostamise käigus tekivad kavandatu elluviimiseks alternatiivid,

siis viiakse nende põhjalik analüüs läbi aruande koostamise protsessis, mis tugineb täiendavatel aladel tehtud

uuringute tulemustele ning tehniliste lahenduste väljatöötamisele koostöös asjaomaste ametkondade ja

valdkonna ekspertidega. KSH aruandes dokumenteeritakse kõik protsessi käigus välja pakutud alternatiivsed

lahendused ning kirjeldatakse parima lahenduse kujunemist, sealhulgas tuuleparkide lõplikke asukohavalikuid

ja tehnilisi parameetreid koos põhjendustega.

Nn null-alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, taastuvenergiaparki ega energiasalvesteid ei rajata.

Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta võrreldava

alternatiivina. KSH aruandes antakse ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida.

3.6.EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualale on LEMMA OÜ 2025 aastal koostanud kaks eelhinnangut:

 Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

(lisa 4);

 Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang (lisa 5).

Eelhinnangutes soovitati planeeringud liita üheks detailplaneeringuks, et oleks lihtsam ja efektiivsem hinnata

arenduse koosmõjusid. Mõju prognoosimisel on arvestatud eelpool nimetatud eelhindamiste tulemustega.

3.6.1.Mõju Natura 2000 võrgustikule

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Natura 2000

alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 46 / 82

direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud

linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine

Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamisel seatakse alati esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis

tähendab, et planeeritav tegevus ei tohi Natura 2000 alal loodusväärtusi kahjustada, hindamisel lähtutakse

asjakohastest juhenditest2, 3.

Detailplaneeringuala ei kattu ega piirne mitte ühegi Natura 2000 alaga (skeem 9). Lähim Natura 2000 loodusala

on 3,3 km kaugusel asuv Uhaku loodusala (EE0070132). Muraka linnuala (EE0070172) ja Muraka loodusala

(EE0070103) asuvad 5,3 km kaugusel planeeringualast.

Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast (Maismaa tuuleparkide

mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)). Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks

hinnata kuni 250 m. Eriti tundlike koosluste (siirdesood) puhul ulatub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate

kuivendusrajatiste mõju 400 meetrini (Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude

leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon). Loodusalade puhul, mille

kaitse-eesmärgiks on nahkhiired, võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Väljatoodud kaugustel ühtegi loodusala

ei asu.

EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumateks liikideks must-toonekurg

ja kaljukotkas, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Mõjuala ulatusse

jäävad linnualad on 5,3 km kaugusel lõuna suunas asuv Muraka linnuala (RAH0000075) ja 9 km kaugusele edela

suunda jääv Sirtsi linnuala (RAH0000077).

Natura-eelhindamine

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele

on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi

kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Eelhindamine hõlmab järgmisi samme:

 kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik;

2 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 3 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Tellija: Keskkonnaamet.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 47 / 82

 mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või

kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;

 kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-

eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;

 tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.

Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

LEMMA OÜ koostatud eelhinnangutes viidi läbi Natura eelhindamine (vt lisa 4 ptk 4.1 ja lisa 5 ptk 4.1), milles

jõuti kokkuvõttes järelduseni, et Natura asjakohase hindamise läbiviimine on vajalik Muraka linnuala

(EE0070172) osas, sest ala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane

linnualale jääv kaljukotka (KLO9128330) elupaigaga seotud tähelepanu vajav ala (tsoon 3) ulatub

planeeringualani. Mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku

uuringu tulemusteta välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Eelhinnangute kohaselt Sirtsi linnuala kaljukotka (KLO9127255) elupaiga tsoon 3 detailplaneeringualale ei

ulatu, mistõttu on mõju Sirtsi linnualale välistatud. Planeeringualani ulatub must-toonekure (KLO9127704)

elupaiga tsoon 3 ala, kuid liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks, mistõttu mõju ei hinnata Sirtsi linnualale, vaid

Sirtsi looduskaitsealale, mille kaitse-eesmärgiks on must-toonekurg.

Põhjusel, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei erine juba koostatud eelhinnangutes käsitletud

tegevusest, ning Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid ei ole muutunud ega eesmärgiks olevate

liikide leiukohad muutunud, ei viida täiendavalt läbi Natura eelhindamist, vaid eelhinnangutes läbi viidud

Natura eelhindamistega saab tutvuda lisas 2 ja 3.

Natura asjakohase hindamise läbiviimisel arvestatakse läbiviidava linnustiku uuringu tulemustega.

3.6.2.Mõju kaitstavatele aladele ja kaitstavatele liikidele

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatud tegevusel võib olla mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-

eesmärkidele, sest EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane must-toonekure (KLO9127704) tsoon 3 ulatub

detailplaneeringualale, ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, sest sama analüüsi kohane kaljukotka

(KLO9127255) tsoon 3 ulatub detailplaneeringualale. Mõju hindamisel Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse

rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võetakse aluseks linnustiku uuring, kus käsitletakse

võimalikku must-toonekure ja kaljukotka toitumisalade ja õhuruumi kasutust planeeringualal.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames viiakse läbi mõju hindamine kaitstavatele

loodusobjektidele, tuginedes õigusaktides sätestatud piirangutele ning peatükis 3.6.2.1.1, 3.6.2.1.2.1. ja

3.6.2.1.2.2. kirjeldatud loomastiku ja taimestiku uuringu tulemustele. Hinnang koostatakse lähtuvalt iga

kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist ning selle põhjal töötatakse välja meetmed olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks.

3.6.2.1.Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Bioloogilise mitmekesisuse (taimestik, loomastik, populatsioonid) mõjutamine on keskne teema, mida KSH

aruandes kavandatava tegevuse puhul hinnatakse, eriti tuulepargi rajamiseks sobivate alade valikul.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 48 / 82

Detailplaneeringuala on ammendunud ja rekultiveeritud põlevkivikarjäär, mistõttu ei ole tegemist väärtuslike

koosluste ega elurikka piirkonnaga. Aastatel 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis üleriigiliselt nn ELME1 ja

ELME2 projektide käigus maismaaökosüsteemide ulatus (ökosüsteemide kaart ehk baaskaart), seisund ja

ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved. Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: mets, niit, soo,

põllumajanduslikud ökosüsteemid. Detailplaneeringualal asuvad ökosüsteemid on D väärtusega, ehk

üldistatult on detailplaneeringualal ökosüsteemide seisund hinnatud viletsaks (skeem 12), mistõttu KSH raames

ei ole vajalik hinnata mõju ökosüsteemide teenusele.

Skeem 12. ELME keskmise detailsusega seisundikaart ökosüsteemide kaupa (ELME2 kaardikihtide kataloog).

Punase joonega on näidatud ligikaudne detailplaneeringuala.

Lüganuse valla üldplaneeringuga on määratud potentsiaalselt sobiv tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala,

mis suures osas kattub detailplaneeringualaga. Üldplaneeringu raames ei tehtud elustiku uuringuid. Seega

tuleb arvestada Keskkonnaameti 2025. aastal valminud juhendiga "Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika

ja järelseire miinimumnõuded", mistõttu on vajalik läbi viia täiendavad uuringud linnustiku, nahkhiirte ja

taimestiku (sh samblad) osas. Täiendavate uuringute maht on kirjeldatud peatükis 3.6.2.1.1, 3.6.2.1.2.1. ja

3.6.2.1.2.2.

3.6.2.1.1 Taimestik

Detailplaneeringuala asub endise karjääri alal, mis on küll rekultiveeritud osaliselt põllumaaks ja osaliselt

metsamaaks, kuid kooslused on saanud seal kujuneda lühikest aega, mistõttu tegemist ei ole kõrge

loodusväärtusega alaga. Sellegipoolest avaldub taimestikule suurim mõju eelkõige ehitusetapis, kus taimestik

eemaldatakse ja ehitustegevuse käigus toimub taimestiku tallamine. Mõjuala piir on määratud ehitusaluse

pinna ja selle vahetu ümbrusega. Kui arendataval alal kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu

arendusalalt. Puid on vaja eemaldada vaid tuulikute ehitusplatsidelt ja vundamendi aladelt ning tuulepargiga

kaasneva taristu ehitusaladelt (teede koridorid, alajaama plats jne). Raadamist teostatakse ainult juhul, kui need

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 49 / 82

alad asuvad metsamaal. Tuuliku tiiviku kogu ulatuses metsaraie ei ole vajalik, kuna tiivik paikneb kõrgemal kui

metsa maksimaalne kõrgus.

Kaudsete mõjudena võib ehitustegevusega kaasneda mõju taimestikule läbi veerežiimi, valgustingimuste või

metsaserva tuulemurrule vastuvõtlikumaks muutumise. Nende mõjude ulatus võib sõltuda koosluse tüübist ja

ehitustegevuse iseloomust. Eeltoodud mõjude ulatus võib mineraalmuldades jääda 60–100 meetri ümbrusesse

ja madalsoode puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda mitmesaja meetri kaugusel. Tuuleparkide

rajamisega ei kaasne reeglina ulatuslikku kuivendustegevust.

Taimestikule avalduv mõju võib osutuda oluliseks, kui tegevus mõjutab kaitsealuste taimeliikide kasvukohti või

kõrge looduskaitselise väärtusega taimekooslusi (vääriselupaigad ja inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad).

Olulist negatiivset mõju saab vältida, paigutades tuulikud ja nendega kaasneva taristu väljapoole tundlikke

taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste liikide kasvualasid. Vajadusel kaalub ekspert

leevendusmeetmete rakendamise võimalust. Tuuleparkidel puudub oluline teadaolev kasutusaegne mõju

taimestikule. Taimestikule avalduva mõju hindamiseks viiakse läbi inventuur (lähteülesanne lisas 4)

detailplaneeringualal ja selle puhveralal, mille käigus:

1) koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS, Keskkonnaagentuur, PlutoF,

Metsaregister) teavet;

2) teostatakse välitööd, mille käigus kontrollitakse üle teadaolevad kaitsealuste taimede leiukohad ning

dokumenteeritakse uued leiud;

3) leidude korral tehakse ettepanekud tuulikute ja muude ehitiste asukoha muutmiseks või

leevendusmeetmete rakendamiseks.

3.6.2.1.2. Loomastik

Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele

ning käsitiivalistele. Mõju lindudele ja käsitiivalistele võib olla oluline, kui tuulepark jääb lindude või käsitiivaliste

jaoks olulisele rändekoridorile või koondumispaigale. Detailplaneeringu koostamise raames analüüsitakse

olemasolevaid andmeid detailplaneeringuala linnustiku ja käsitiivaliste kohta. Piirkonna linnustikule ja

käsitiivalistele olulisemate alade väljaselgitamiseks viiakse läbi valdkonna ekspertide poolt täiendavad

uuringud. Koostöös ekspertidega leitakse detailplaneeringualal sobivad asukohad tuulikute ja teiste

taastuvenergiarajatiste paigutamiseks ning antakse hinnang nende väljaarendamisega ja kasutamisega

linnustikule ja nahkhiirtele kaasnevale võimalikule mõjule.

3.6.2.1.2.1 Linnustik

Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames on läbi viidud uuring „Tuuleenergeetika kavandamiseks

sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja tingimuste väljatöötamine“ (2020), kus on

tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade väljaselgitamiseks kasutatud välistusmeetodit,

kus on rakendatud 2000 m puhvrit kotkaste ja must-toonekure püsielupaikadest, 600 meetrit kanakulli ja

metsakanaliste leiukohtadest. Lisaks on Lüganuse valla üldplaneeringus toodud välistava kriteeriumina „Üle-

eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tsoon 1 alad. Seega

detailplaneeringuala kaugus liikide leiukohtadest arvestab küll Keskkonnaameti 2021. a juhistega, kuid kuna

detailplaneeringuala ei kattu täielikult Lüganuse valla üldplaneeringus määratud potentsiaalse

tuuleenergeetika arendamise alaga nr 24, ulatuvad detailplaneeringualale ka töös „Üle-eestiline

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 50 / 82

maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) toodud tsoon 1 alad. Töös esitatud

tsoneering koostati lähtuvalt lindude elupaikadest ja neid ümbritsevatest maastikest (võib olla kodupiirkonna

osa, aga ei pruugi). Kolm tsoneeringut on järgmised:

 tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine

põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata, kuid on siiski erandjuhtumid,

näiteks liigi elupaik on asustamata ja see on kahjustunud määrani, kus taasasustamise tõenäosus

on väike;

 tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu

ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda.

Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid

ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsooni 2 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Kui seda tehakse,

tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada;

 tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada

sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Paljudel

käsitletud liikidel eristati vähem kui kolm tsooni.

Detailplaneeringualal on kattuvus mitme liigi elupaiga kaitseks koostatud tsoonidega, mis on toodud

Tabel 7.

Tabel 7. Detailplaneeringuala kattumine töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ esitatud

tsoneeringutega (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022).

Liik (või liigirühm) DP ala kattumine tsooniga

Must-toonekurg 3

Kaljukotkas 3

Teder 1 ja 2

Suur-laukhani 3

Laanepüü 1 ja 2

Soolinnud 2

Jõgitiir 2

Must-toonekure elupaik (KLO9127704) asub planeeringualast 13 km kaugusel. Kaljukotka elupaik

(KLO9128330) on 10 km kaugusel (EELIS, 2026).

Tsooni 1 ja tsooni 2 kattuvatel aladel on tuulikute kavandamine piiratud. Erandite tegemine on võimalik ainult

eeluuringu ja teadusuuringute põhjal. Maismaalinnustiku analüüs on soovituslik dokument, mis võimaldab

tuvastada tähelepanu vajavad liigid ja edasised uuringu vajadused.

Täiendava linnustiku uuringu teostas Margus Pensa, mille välitööd toimusid 2024 sügisest kuni 2025 sügiseni

ja aruande lõplikud järeldused on koostamisel. Linnustiku uuring teostati lähtuvalt Keskkonnaameti koostatud

juhisest „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ (2025). Lühidalt on

uuringu eesmärk:

 kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja kaitsekorralduslikult

oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta. Liikide valiku aluseks on

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 51 / 82

“Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded” lisas 1 toodud 70

linnuliigist koosnev nimekiri (linnuliigid, keda tuulepargi ala uuring peab kindlasti kajastama);

 eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm ehitamist

oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm) ja vältida muu olulise

mõju avaldumist;

 saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide (eeldatav hukkumissagedus) modelleerimiseks;

 uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik: (a) detailplaneeringu KSH käigus hinnata

tuulepargi (erinevate alternatiivide) rajamise mõju linnustikule; (b) viia samu meetodeid

kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.

3.6.2.1.2.2. Käsitiivalised

Detailplaneeringualal tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, et saada infot võimaldamaks hinnata täpsemalt

kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisust ning vajadusel töötamaks välja leevendavaid meetmeid.

Käsitiivaliste uuringut teostab Ants Tull. Uuringu metoodika tugineb Keskkonnaameti juhisele „Tuuleparkide

elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ ja on esitatud lisas 5.

Uuringu eesmärk on selgitada välja ala kasutatavus nahkhiirte poolt nii suveperioodil kui ka kevad- ja

sügisrände ajal.

Saadud andmete baasilt hinnatakse käsitiivalistele võimalikku mõju ja esitatakse järgmine informatsioon:

 kuhu uuringualale on võimalik tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku taristut

(juurdepääsuteed, alajaamad, elektriliinid) ning elektrienergiasalvestit paigutada (tuulikute

esialgsed positsioonid antakse ette tellija poolt);

 kuhu on võimalik leevendusmeetmeid rakendades tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku

taristut paigutada ja millised on leevendusmeetmed? Vajadusel nähakse ette

kompensatsioonimeetmed;

 millised on järelseire nõuded lähtuvalt uuringutulemustest pärast tuulikute püstitamist ja tööle

hakkamist (käitamisaegne periood)?

3.6.2.1.2.3. Muud loomad

Lähim lendorava elupaik detailplaneeringualale on 5 km kaugusel. Detailplaneeringuala on osa rekultiveeritud

põlevkivikarjäärist ja sellest lääne poole jääb ulatuslik avatud maastik, kus on suured põllumassiivid ja asustus.

Lendoravale sobivaks elupaigaks Eestis on vanemad, üle 50 aastaste haabadega segametsad ja haavikud, kus

puistu koosseisus on vähemalt teises rindes kuusk (Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava). Selliseid

metsi detailplaneeringualal ei ole ja lähim lendorava elupaik on 5 km kaugusel loodes, kus kulgeb lendoravate

elupaigalaikudest koosnev loode-kagu suunaline koridor. Seetõttu detailplaneeringualale taastuvenergiapargi

kavandamine ei mõjuta lendorava elupaikade vahelist sidusust. Seega lendoravale detailplaneeringuga

kavandatav tegevus mõju ei avalda ja mõju lendoravale KSH aruandes ei hinnata.

Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige mõju avaldumisega nende

elupaikadele ja liikumisteedele, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele

rohevõrgustiku kaudu (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks antakse

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 52 / 82

ka ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta. KSH aruandes antakse ülevaade tuuleparkide

võimalikust mõjust kodu- ja kariloomadele teaduskirjanduse põhjal.

3.6.2.2.Rohevõrgustik

Detailplaneeringualal ei ole kattumist ega piirnemist rohevõrgustikuga. Lüganuse valla üldplaneeringuga

täpsustatud rohevõrgustiku koridor ega tugiala ei kattu detailplaneeringualaga (skeem 10), kuid koridorid

jäävad planeeringuala lähedusse nii põhja kui ka lõuna suunas. KSH aruandes hinnatakse mõju rohevõrgustiku

sidususele juhul, kui kavandatava taastuvenergiapargi tarbeks on vaja kavandada ehitisi väljapoole

detailplaneeringuala rohevõrgustiku alale. Hinnangu andmisel lähtutakse Keskkonnaameti 2025. aasta

juhendist „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Juhendi kohaselt tuleb

juhul, kui planeeringu ellu viimisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju RV-le, välja pakkuda ka leevendus-

ja kompensatsioonimeetmed.

3.6.3.Mõju pinna- ja põhjaveele

3.6.3.1.Pinnaveekogud

Tuuleparkide ja päikesepargi rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui

ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi ehitus- ja kasutusetapis võib

potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Planeeringuala kattub

veekogudele seatud kitsendustega (veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd), mistõttu tuulepargi

rajamise ja kasutamisega võib kaasneda potentsiaalseid avariiolukordi ning õlide või muude kemikaalide

keskkonda sattumisel avaldada mõju veekogudele.

Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb paigutada planeeritav lahendus väljapoole veekogude veekaitse- ja

ehituskeeluvööndeid.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele, kui eelpool toodut arvesse võtta, mistõttu mõju

pinnaveele KSH-s täiendavalt ei hinnata. Avariiolukorrad on erandid ning need ei iseloomusta tavapärast

olukorda, avariiolukordadest tekkivat mõju käsitletakse muude mõjude all ptk 3.6.12.

3.6.3.2.Maaparandussüsteemid ja märjad elupaigad

Tuuleparkide rajamisel on võimalik maaparandussüsteemide (drenaaži, eesvoolude) kahjustamisel või

muutmisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Detailplaneeringuala ei ole Maa- ja Ruumiameti

maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmete järgi kaetud maaparandusehitiste alaga. Lisaks ei ole

planeeringualal ega vahetus läheduses kaardistatud sooalasid ega märgasid elupaiku (EELIS,

Keskkonnaagentuur 2026). Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine märgadele elupaikadele

ja maaparandussüsteemide toimimisele ei ole oluliste mõjude puudumise tõttu vajalik.

3.6.3.3.Põhjavesi

Detailplaneeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee alal, mistõttu tuleb tuulepargi püstitamisel

ja käitamisel järgida, et ohtlikke aineid (nt hoolduse käigus õli) ei satuks pinnasele ning sealtkaudu põhjavette.

Tuuleparkide puhul võib mõju põhjaveele esineda ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutus- ja

sulgemisetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse

riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 600 l tuuliku kohta).

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 53 / 82

Põhjavee võimalik reostus seoses avariiga tuulikute ehitamisel või käitamisel võib olulise mõjuga olla eelkõige

juhul, kui see ohustab joogivee kvaliteeti. Detailplaneeringualal on veevõtuks üks olemasolev puurkaev ja kaks

olemasolevat hüdrogeoloogilise uuringu puurauku, seega tuleb vältida ehitamist puurkaevu sanitaarkaitseala

ja puuraukudega kattuvalt. Sellisel juhul on põhjavee reostamise oht ainult avariiolukordade ajal.

Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda, mistõttu käsitletakse neid muude mõjude

all ptk 3.6.12. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse realiseerimisega ei kaasne olulist mõju põhjavee

kvaliteedile ega režiimile ja seda KSH-s täiendavalt ei hinnata.

3.6.4.Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Tuulikute montaažiplatside, tuulikute vundamentide

ja uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse vajalike

omadustega materjalidega. Detailplaneeringu käigus ei viida läbi ehitusgeoloogilisi uuringuid, tuginetakse

olemasolevatele andmetele ja sellest lähtuvalt antakse suunised vundamendi rajamiseks.

Väljakaevatud pinnast saab kasutada teistes kohtades, nt maapinna täitmiseks, pinnase viljakat kihti ka

haljastuse rajamisel vms eesmärgil. Tuulepargi ehitamise käigus eemaldatava huumuskihi/mulla võimalikult

kiiresti laiali ajamine läheduses asuvale põllumajandusmaale on mulda kui keskkonda säästev lahendus ning

sellisel viisil saab mullaelustik eeldatavasti kõige vähem kahjustatud. Eemaldatava mulla kasutamine

põllumajandusmaal saab toimuda maaomaniku nõusolekul.

Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust,

montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte

omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul, kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa.

Ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning

põllumaade killustumine.

Lüganuse valla üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks võetud Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+, mille kohaselt jääb detailplaneeringualale ca 40 ha suurune väärtuslik

põllumajandusmaa ala. Üldplaneeringus on toodud tingimus, mille kohaselt väärtuslikule põllumajandusmaale

saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika arendamiseks sobivate (ORME) alade

sees. Detailplaneeringualal asub väärtuslik põllumajandusmaa potentsiaalsel tuuleenergeetika arendamise alal

nr 24. Sellest tulenevalt on vajalik KSH käigus hinnata mõju väärtusliku põllumajandusmaa säilimisele ja

edasistele kasutamise võimalustele.

3.6.5.Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

KeHJS § 22 sätestab: „Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.“ Tuuleparkidega kaasnevad mitmesugused mõjud (näiteks müra, varjutus, visuaalne muutus) võivad

tekitada elanikes tunde, et nende elukeskkonna kvaliteet on halvenenud. Inimese heaolu hinnatakse KSH-s

müra, vibratsiooni ja visuaalsete muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate muutuste, mis võivad

tuleneda tuuleparkide rajamisest.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 54 / 82

3.6.5.1.Müra

Inimese tervist võib mõjutada tuulikutest, energiasalvestitest ja alajaamadest tulenev müra. Tuulepargiga

kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus leviv müra on

atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli.

Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja

tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele

kuuldav ja suurimat müra põhjustav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate

osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt

rootori pöörete vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörded väiksemad ja sellega koos ka müratase

madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörded suurenevad, samas tugevneb ka looduslik mürafoon.

Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.

Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud

liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed

müraallikad, sh elektrituulikud.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

 I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,

rohealad;

 III kategooria – keskuse maa-alad;

 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.

Juhul kui olemasolevale õiguspärases kasutuses olevale elamule ei ole üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarvet ega mürakategooriat, tuleb mürakategooria määramisel lähtuda ala tegelikust kasutusest ja selle

müratundlikkusest ning määrata vastav kategooria.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna

parendamiseks või säilitamiseks. Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu

koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole

müra sihtväärtus ületatud. Müratundlik ala AÕKS-i tähenduses on ala, millele on vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele käesoleva seaduse § 57 alusel määratud I–IV

mürakategooria.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 55 / 82

Tabel 8. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA).

Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb taastuvenergiarajatiste kavandamisel üldjuhul lähtuda

müratundlike alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel

(elamumaadel ja hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja

öösel (23.00-07.00) 45 dB(A) (tabel 8).

Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt üksnes väljaspool

tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue müratundliku ala

puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ja millele on

kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate müratundlike alade puhul

lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et sihtväärtuse tagamise vajadus

on siiski pärast 2002. aastat4 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama

oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud ootus taotlustaseme tagamise

osas5. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes

rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel

müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud

töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele ehk rangematele nõuetele

(40 dB).

Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest

asetusest (olenevalt, millises suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga).

Üldjuhul piisab müra normtaseme täitmiseks üksikute tuulikute korral ca 600 meetrist. Tuulikute gruppide

korral on puhverala vajadus suurem, ca 700-900 m.

Taastuvenergiarajatiste ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks

on eelkõige ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva

mõjuga, st tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel

see lakkab. Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele (23.00-07.00)

ehitusmürale.

4 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. 5 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I kategooria -

virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed

alad

II kategooria -

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III kategooria -

keskuse maa-

alad

IV kategooria -

ühiskondlike

hoonete maa-

alad

Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45

Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 56 / 82

Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis võimaldab täita

kehtivaid müra piirväärtusi ning vältida inimeste tervisele ja heaolule olulise ebasoodsa mõju tekkimist.

Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas

pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks. On selge, et ka normtasemele

vastav müra on tajutav, seda eelkõige müra levikut soodustava tuule suuna korral ehk müra normtasemele

vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust ja häirimise intensiivsus on üsnagi subjektiivne (inimeste tundlikkus

ja vastuvõtlikkus mürale on erinev).

Eristuv heli, mida labad teevad mastist möödumisel, nimetatakse müra modulatsiooniks. Tartu Ülikooli

läbiviidud ülevaateuuringu6 I etapi aruandest selgus, et suuremat amplituudmodulatsiooni (AM) sügavust

sisaldavad kuuldavad tuulikute helid on kuulamiskatsete põhjal häirivamad kui väiksema AM sügavusega helid

ning tajutav AM võib suurendada inimeste häiritust tuuleparkidest. Mida ühtlasem on tuulikute müratase, seda

vähem häirivam see on. Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt

koostatud juhendi „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ (2025)

kohaselt selle efekti häirivusega arvestamiseks on parandustegurite rakendamist hinnatud, kuid täpset

metoodikat tuulikute müra modelleerimisel amplituudi modulatsiooni arvestamiseks ja eraldi parandusteguri

modelleerimisel rakendamiseks ei ole rahvusvahelises praktikas peetud asjakohaseks rakendada; seetõttu seda

modelleerimisel eraldi parandustegurina ei arvestata. Samas arvestatakse hindamisel juhendist tulenevat

konservatiivsust modelleerimistulemustele lisatakse +2 dB(A) määramatuse parandustegur.KSH läbiviimisel

tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes

arenduse müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva

keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud

asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Müra mõju

hindamisel lähtutakse juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon,

varjutamine“ (2025). Sellest juhendist lähtutakse muuhulgas ka varjutamise mõju hindamisel. Modelleerimise

tulemusel esitatakse halvima olukorra (maksimaalse töörežiimi) hajumiskaardid kõigi müraallikate koosmõjuna.

Madalsageduslik müra ning infraheli

Tuuleenergia rajatised genereerivad helisid väga erinevates sageduspiirkondades, sealhulgas madalatel ja väga

madalatel sagedustel. Teaduslikult defineeritakse madalsageduslik heli helilainetena vahemikus 20-200 Hz,

samas kui infraheli hõlmab sagedusi alla 20 Hz.

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus)

kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline

madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.

Madalsageduslikku müra on peetud tuulikute puhul läbivalt oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub

müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa

kiiremini kui madalsageduslik osa7. Madalsageduslik müra (ja ka laiaspektrilise müra madalsageduslik

6 Tartu Ülikool (2025). Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega seotud

teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes. Ülevaateuuringu I etapi aruanne.

7 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 57 / 82

komponent) levib kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku

müraga ei sumbu see nii efektiivselt atmosfääris ja erinevates tõketes. Heli kõrgemad sagedused neelduvad

(sumbuvad) efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka õhus). Madalsageduslikku müra summutavad

aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad hoonetel) ning seetõttu on avamaastikus suhteliselt

suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem) madalsageduslik müra mõnevõrra paremini kuuldav ning eristatav

kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on suuremal vahemaal olulisel määral juba ümbritsevas keskkonnas

sumbunud).

Müraallikatest eemaldudes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva müra spekter

tundub kuulaja jaoks mõnevõrra madalam (kuna kõrgsageduslik heli komponent sumbub ning hajub

efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et kaugemale kostub pigem madalama

sagedusega müraspekter. Samas tuuliku juures ei ole madalama sagedusega helide osa domineeriv. Sama

nähtus on tunnetatav ka teiste müraallikate puhul – ka nt maanteest eemaldudes tundub kaugemal valdav

madalamatel sagedustel liiklusmüra.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendis „Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ jõuti järeldusele: „Üldiselt on madalsageduslikku müra

mõjuhinnangutes käsitletud vaid inimese tervise kontekstis. Hinnangutes on välja toodud peamiselt kaks

järeldust: a) tuulikute tööst tingitud madalsageduslikku müra ei saa seostada tervisemuredega; b) selleks, et

tekiks tervisemõjusid, peab esinema kõrge (intensiivne) helirõhk, mida kaasaegsete tuulikute töötamisega ei

kaasne. Üheski analüüsitud mõjude hinnangus ei ole madalsagedusliku müra mõju käsitletud olulisena,

mistõttu ei ole ühelgi juhul määratud ka leevendusmeetmeid.“

Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud sotsiaalministri

12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Väliskeskkonna infraheli osas piirnormid puuduvad.

Tuulikute infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendist (Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:

 teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli alla inimese tajuläve;

 puudub oluline mõju inimeste tervisele.

Eelöeldut kinnitavad nimetatud juhendi peatükk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehe info ja

Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kiri nr 5.1-2/679-1.

Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendis (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025)

on kirjas: „Teadusuuringud ei ole tuvastanud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja

terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed“. Samuti on lisas 1 jõutud järeldusele:

„Tuulikute tööga kaasneva infraheli ja selle võimaliku negatiivse tervisemõju osas viidatakse sageli uuringutele,

mis ei ole läbi viidud üldtunnustatud teadustöö aluspõhimõtetele tuginedes“.

Terviseameti kodulehel on ülevaade uuringutest8. Pikaajalisi uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta

läheduses elavatele inimestele on tehtud nii Euroopas kui mujal maailmas. Infraheli mõju inimese tervisele on

8 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 58 / 82

põhjalikult uuritud Soomes, kus 2020. aastal viidi läbi valitsuse tellitud uuring. Uuringu eesmärk oli selgitada,

kas tuulikute tekitatud infraheli võib põhjustada tervisekaebusi, nagu peavalu, pearinglus ja unehäired.

Pikaajaliste mõõtmiste, kuulmiskatsete ja elanike küsitluste tulemusel jõuti järeldusele, et tuulikute tekitatud

infraheli ei põhjusta füüsilisi sümptomeid. Teadlased tuvastasid, et tervisekaebused on pigem seotud

psühholoogiliste teguritega, nagu isiklik tundlikkus või negatiivne suhtumine tuuleparkidesse, mitte

infraheliga9. Terviseamet jõudis järeldusele: „Kokkuvõttes viitavad uuringud sellele, et kuigi tuuleparkide

läheduses elavad inimesed võivad kogeda ärritust ja stressi, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid

otsest seost tuuleparkide pikaajalise kokkupuute ja tervisemõjude vahel. Teadusuuringud selles valdkonnas

jätkuvad, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule“.

Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kirjas nr 5.1-2/679-1 on esitatud järgmine informatsioon: „Tuulikute infraheli

ei ole tervisele ohtlik. Infraheli tõendatult ohtlik tase on alates 100-120 dB. Tuulikute vahetus läheduses

mõõdetud infraheli tasemed jäävad vahemikku 60-70 dB, mis on madalam, kui paljud muud igapäevased

allikad ja jääb ka allapoole inimese eluruumide sees kehtestatud normile 85 dB. Kui tuulikute infraheli on tuuliku

lähedal ca 70 dB, siis me ei eelda, et see inimese kodu lähedal võiks kasvada ohtliku tasemeni. Uuema

tehnoloogiaga tuulikute infraheli tase võib tuuliku vahetus läheduses jääda isegi alla 50 dB – see tähendab

ühtlasi ka seda, et uuemad tuulikud on üldjuhul tegelikult vaiksemad.“

Kliimaministeerium on 10.04.2026 kirjas nr 18-1/26/1055-3 selgitanud madalsagedusliku ja infraheli leviku

modelleerimise osas, et ei näe vajadust muuta Eestis kehtivaid hindamise põhimõtteid: „… mistahes välja

pakutud uute (arvutus)mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning

võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema võimelised

sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni. Selleks peab meetod olema lisaks

avaldamisele ka laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates

hindamisolukordades. Riiklikud müra hindamise metoodikad kujunevad laiapõhjalise teaduskirjanduse,

rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis kasutatavad metoodikad

(nt SoundPlan ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide

praktikaga. Nende metoodikate alusel koostatud mürahinnangud põhinevad konservatiivsel lähenemisel,

mille käigus eeldatakse mh tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt

ebasoodsaid ilmastiku-ja tuuleolusid vastuvõtjate suhtes, et vältida võimalike mõjude alahindamist.“

Seega tänaste teadmiste kohaselt (teaduskirjandusele tuginedes) ei ole infraheli oluline keskkonnamõju

elektrituulikutest tulenevalt. KSH aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes juhul, kui aruande koostamise

ajaks (võrreldes 2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad

põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumiseni lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud infraheli ei ole

olulise mõjuga ning madalsagedusliku heli kohta teostatakse müra modelleerimine lähtudes juhendist

„Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ (14.02.2025).

9 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T.,

Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the

Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 59 / 82

3.6.5.2.Varjutus

Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste esinemist,

kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega.

Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis

ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse

kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise

esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda

suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning

talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie

laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas.

Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestus

tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene

päikesekiirgus (ilm on pilves). Lisaks võib tuulikute rootori labadelt peegelduv päikesevalgus tekitada

perioodilisi valguspeegeldusi (nn disco-efekt), mis võib avalduda ebameeldiva sähvimisena. Selle efekti

intensiivsus sõltub rootori pinna läikeastmest ja kasutatava värvi peegeldusomadustest (Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ, 2025).

Tuulikute tekitatud varjutamine võib põhjustada visuaalset häiringut. Kuigi inimesed on harjunud loomuliku

valguse muutustega (näiteks ööpäevane vaheldumine), on tuulikute põhjustatud varjude vaheldumine liiga

kiire, et silmad jõuaksid kohaneda. Erinevalt üksikutest varjudest (näiteks õhusõidukite põhjustatud) on

tuulikute puhul häiring märgatavam labade arvu ja pöörlemiskiiruse tõttu. Erilist tähelepanu vajab mõju

fotosensitiivse epilepsiaga inimestele. Uuringud (Smedley A. R. D., 2010) näitavad, et krambioht tekib

varjutamise sagedusel üle 3 Hz (vastab kolme labaga tuuliku 60 pöördele minutis). Tänapäevased tuulikud

töötavad oluliselt aeglasemalt - näiteks Enercon E-92-2 MW pöörleb 5-16,5 ja Vestas V136-4.2 MW 5-10,8

pööret minutis, mistõttu on krampide tekke risk ebatõenäoline. Siiski võivad mõned inimesed kogeda

ebamugavustunnet, peavalu või visuaalset pinget. Oluline on arvestada võimaliku kumulatiivse mõjuga, kus

mitme tuuliku üheaegne varjutamine võib põhjustada kriitilise 3 Hz sageduse ületamist. Selle vältimiseks tuleb

tuuleparkide planeerimisel pöörata erilist tähelepanu tuulikute paigutusele ja vältida varjutusalade kattumist.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhendid. Senini on

tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid

normatiive/juhendmaterjale ning ühtlasi tuginetakse vastvalminud Kliimaministeeriumi poolt tellitud juhendile

(Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025).

Varjutuse mõju hindamise soovituslikud meetodid maismaatuulepargile (Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ, 2025):

 kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole vaja astuda;

 kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia reaaltingimustest

lähtuva olukorra arvutused;

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 60 / 82

• kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja

rakendada leevendusmeetmed.

Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks

tarkvara WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis

koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.

3.6.5.3.Vibratsioon

Vibratsiooni normtasemed Eestis on reguleeritud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54, mis kehtestab

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise korra. Tuulikute töötamisel

tekib vibratsioon peamiselt seadme mehaanilistest osadest - generaatorist, käigukastist ja laagrisüsteemidest.

See vibratsioon võib kanduda läbi gondli ja torni vundamendi kaudu maapinda. Viimastel aastakümnetel on

tuulikute tootjad pööranud erilist tähelepanu vibratsiooni vähendamisele, seda eelkõige seadmete kahjustuste

vältimiseks ja käitamiskulude alandamiseks. Teadusuuringute (Borowski, 2019) põhjal on tõestatud, et

maismaatuuleparkide puhul langeb vibratsioonitase juba 300 meetri kaugusel tuulikutest alla inimese tajuläve,

mistõttu ei kujuta see ohtu inimeste tervisele. Samale järeldusele jõuab 10.03.2025 Sotsiaalministeerium oma

kirjas nr 5.1-2/679-1 „Maismaatuuleparkide puhul on teadusuuringud10, kes on leidnud, et juba 300 m kaugusel

tuulikutest jäävad vibratsiooni tasemed alla inimese tajuläve ehk ei kujuta ohtu inimestele ja nende tervisele

ega peeta tuulikute tööga kaasnevat vibratsiooni oluliseks häiringuks.“

Terviseamet oma kirjas jõuab järeldusele: „Kliimaministeeriumi koostatud „Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhendit“ arvesse võttes tuleb arvestada, et vibratsiooni levik sõltub muu hulgas piirkonna

pinnaseomadustest ja tuulikute võimsusest. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on soovitatav negatiivsete

(sealhulgas kumulatiivsete) mõjude vältimiseks tagada, et tuulepargid paikneksid vibratsioonitundlikest

hoonetest – sealhulgas elamutest ja ühiskasutatavatest hoonetest – vähemalt 500 meetri kaugusel. /…/ Sellisel

juhul ei ole vajalik täiendavate vibratsiooniuuringute läbiviimine. Samuti ei ole soovitatav planeerida uusi

vibratsioonitundlikke hooneid tuulepargist lähemale kui 500 meetrit.“ Antud detailplaneeringualal vahemaa

detailplaneeringuala piirist lähima elamuni on ca 400 meetrit. Kuna hetkel ei ole teada tuulikute täpne

paiknemine, hinnatakse vibratsiooni mõju ja vajadusel teostatakse täiendavaid vibratsiooni arvutusi kui

tuulikupark kavandatakse vibratsioonitundlikule hoonele lähemale kui 500 meetrit.

KSH aruandes käsitletakse vibratsiooni mõju üksnes juhul, kui tuulikupark kavandatakse vibratsioonitundlikule

hoonele lähemale kui 500 m või aruande koostamise ajaks (võrreldes 2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad

riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumisel

lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud vibratsioon ei põhjusta olulist keskkonnamõju ja KSH aruandes

seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta kui tuulikupark jääb vibratsioonitundlikust hoonest vähemalt 500 m

kaugusele. Samas ei tähenda see seda, et leevendusmeetmete rakendamist ei kaaluta. Kuigi

vibratsioonitundlikud hooned asuvad tavaliselt maismaa tuuleparkidest piisavalt kaugel, et vältida olulise mõju

esinemist, on võimalik planeerimisetapis rakendada lisameetmeid, et minimeerida veelgi võimalikku

vibratsiooniga seotud mõju. Neid meetmeid tuleks kaaluda, kui on oht, et vibratsioon võib mõjutada lähedal

asuvaid tundlikke ehitisi või keskkonda.

10 LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 61 / 82

3.6.5.4.Mõju kinnisvarale ja maakasutusele

Tuulepargi pindalast ehk kogu kasutatavast maast vaid väike osa jääb otseselt planeeritavate rajatiste alla ning

enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ja seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.

Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine tuulikute

ümbruses. Tuuliku maakasutus sõltub ptk 1.2 toodud asjaoludest ja võib küündida kuni 0,7 ha-ni ühe tuuliku

kohta. Kui tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab

tuulikupargi likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni.

Kuna tuulepargi rajatised hõlmavad otseselt vaid väikese osa planeeringualast ning olemasoleva maa

sihtotstarbeline kasutamine on valdavas osas võimalik ka pärast tuulepargi rajamist, ei prognoosita olulist mõju

maakasutusele. Seetõttu ei käsitleta mõju maakasutusele KSH aruandes eraldiseisva hindamisteemana.

Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et

kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise

perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna väärtuse

langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak & Madlener

2016) ning tuulikute nähtavus elamu piirkonnas maastikus (Gibbons 2015). Tuuleparkide rajamisega kaasnevat

võimalikku mõju kinnisvara hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning

läbiviidud uuringute andmetest.

3.6.5.5.Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele

Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma

võrgutasu maksmata. Otseliini rajamise võimalus on tuulepargi alajaamast (tavapäraselt tuulepargi keskosas

või alajaama juures) kokkulepitud kaugusele. Eelkõige on tegemist energiamahukate ettevõtete ja/või

taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid

ettevõtteid kasutama taastuvenergiat või tegema muudatusi oma tootmistegevuses ning soodustada piirkonda

uute ettevõtete rajamist. Võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda

atraktiivsemaks suure energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele

elanikele.

Piirkonna arengut võib mõjutada juba kehtestatud detailplaneeringute realiseeritavus. Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringualaga kattub osaliselt kaks kehtestatud detailplaneeringut. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise

lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-

ala detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus algatatud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga

kavandatuga ja ei takista kehtiva detailplaneeringu realiseerimist. Siiski võib avalduda kumulatiivne mõju müra

osas, mida on käsitletud ptk 3.6.13. Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringuga on kavandatud puhketaristu,

mille realiseerimine ei pruugi olla võimalik, kui ala kattub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatud

tuulikutega või nende taristuga. Lisaks võib kaasneda puhkealale müra, varjutus ja visuaalne häiring, mida on

käsitletud kumulatiivsete mõjude peatükis 3.6.13.

Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne

mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalike elanikega on võimalik välja selgitada, milliste

teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning millised teed oleksid olulised ka

juurdepääsu rajamiseks tuulepargile. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on avaliku kasutusega

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 62 / 82

Sõudekanali tee (4420026), mille kasutamise võimalus eeldatavalt ei muutu detailplaneeringu realiseerimise

järel.

Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalist kompensatsiooni. 19.07.2022 võeti

vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendatakse keskkonnatasude

seadust peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude seaduse muudatused

jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise

tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik. Maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Keskkonnatasude seaduse § 37 lg 11 alusel kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt

kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus kord

aastas maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa tuulepargi mõjuala ulatub kuni

250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama

puhul kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava

aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Ülevaade on esitatud vastavalt programmi koostamise hetkel kehtiva

Keskkonnatasude redaktsiooni 01.07.2024 järgi.

Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast

ning läbiviidud uuringute andmetest.

3.6.6.Mõju maastikele e visuaalne mõju

Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel lähtutakse AB Artes Terrae OÜ 2020. aasta juhendmaterjali soovitustest,

mis on kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Nähtavuse hindamiseks kasutatakse WindPRO 4.0 tarkvara, mis

kombineerib Maa- ja Ruumiameti maapinna ja maakatte kõrgusmudeleid. See võimaldab koostada indikatiivse

kaardi tuulepargi nähtavuse kohta, tuvastada piirkonnad, kust tuulepark võib olla oluliselt nähtav ning arvutada

tuuliku nähtavuse vertikaalsed ja horisontaalsed vaatenurgad. Samuti kaasatakse analüüsi piirkonnas asuvad

teised tuuleparkide arendused (nt planeeringualast ida suunas asuv Aidu tuulepark).

Vaate muutust loetakse oluliseks keskkonnamõjuks, kui see avaldub väärtuslikel maastikel, väärtuslikel

vaadetel, kaitsealadega seotud vaadetel või kultuurimälestistele või neilt avanevatele vaadetele (nn

identiteediväärtusega alad). Kuni 5 km raadiuses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatavast

tuulepargi piirist viiakse läbi nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute teostamiseks asukohad,

kus elektrituulikud on nähtavad ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt puhkealad, ühiskondlikud

hooned, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad.

KSH aruandes hinnatakse mõju maastikule ja identiteediväärtusega aladele, sealjuures hinnatakse mõju

piirkonna kasutusele (Aidu piirkonna puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid) ja väärtustele.

3.6.7.Mõju kultuurimälestistele

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 63 / 82

keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Peatükis 3.4.6. on

kirjeldatud kultuuriväärtuste paiknemine. Neist lähim on 300 meetri kaugusel asuv kalmistu. Lüganuse valla

üldplaneeringu kohaselt on tuuleparkide rajamine välistatud kalmistutel ja neist 500 m puhvri alal. Seetõttu

hinnatakse KSH aruandes mõju kultuurimälestistele.

3.6.8.Mõju maavaravarudele

Detailplaneeringuala kattub põhja ja edela osas väikeses mahus Eesti põlevkivimaardla Aidu kaeveväljaga.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 21 sätestab, et Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri

volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:

 turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta

ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;

 savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat

kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;

 muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise

uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa

taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

MaaPS § 15 lõike 81 järgi võib MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute

kooskõlastamisel seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg

hakkab kehtima MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.

Maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara

ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maardla ala

suhtes kooskõlastuse või loa andmisel analüüsitakse, kas taastuvenergia ehitise ehitamine halvendab

olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas. Kui halvendab, siis arvestatakse

kooskõlastuse või loa andmisel MaaPS § 14 lõikes 21 sätestatut.

KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja hinnatakse tuulepargi rajamise võimalikkust maardlatel.

3.6.9.Jäätmeteke

Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega

kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv

praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju

jäätmetekkest ei avaldu.

Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on

väga väike.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on

maaomanikul/arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida

ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Amortiseerunud ja kasutuseta

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 64 / 82

tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus käsitletakse tuulikute utiliseerimist

rakendussätetes. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse, sealhulgas tornid,

vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne

taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest labades on kasutatud komposiitmaterjale.

Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi11.

Võrreldes teiste ehitus- ja lammutusjäätmetega on tuuleparkide lammutamisel tekkivad jäätmevood siiski

suhteliselt väikesed. Isegi maksimaalse koormuse ajal, prognoositavalt 2056. aastal, tekiks tuulikute

lammutusest pärit jäätmeid ligikaudu 28 500 tonni, mis moodustaks 2–3% ühe aasta jooksul Eestis tekkivatest

ehitus- ja lammutusjäätmetest. Sellest kogusest oleks võimalik ringlusesse suunata ligikaudu 25 650 tonni.

Tuulikute käitluse olulisus ei seisne aga niivõrd kogustes, vaid eelkõige jäätmete eripäras. Kui terase ja betooni

jäätmed on kergesti ringlusse võetavad, siis tuulikulabade komposiitmaterjali ringlussevõtu võimalused on

praegu veel üsna piiratud12.

Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt seadusandlusele ja heale tavale, ei saa

eeldada olulise mõju tekkimist ja jäätmeteket KSH aruandes ei käsitleta.

Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt

valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles

valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused

sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi

tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole

täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate

piirkondadega (Teng, W. jt. 2018). Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga ja KSH aruandes teemat täiendavalt

ei käsitleta.

3.6.10.Kliimakindluse hindamine

Kliimamuutuste all mõistetakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri

tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa

liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda

mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt

pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja

majanduslikku seisukorda.

Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside

netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi

kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa

pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet

kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

11 Jäätmete ringlusesse võtmise ülevaade https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 12 Keskkonnaagentuur (2026) „Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse tagamine“ https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2026-

02/Tuulikute%20demonteerimise%20ja%20lõppkäitluse%20tagamise%20analüüs.pdf

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 65 / 82

teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt

aastaks 2050.

Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete kütuste

põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine kliimamuutuste

mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku

talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga kaasneva taristu

ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel

kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil.

Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik

tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused

võivad planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH aruandes üldine hinnang ka

kliimamuutuste mõju kohta tuuleparkide toimimisele.

Viimasel ajal on järjest enam tõstatanud küsimus, kas tuulikud avaldavad mikrokliimale mõju. Teadlaste seas

puudub praegu üksmeel. Rumeenia tuulepargis ja selle ümbruses viidi viie aasta jooksul läbi taimestiku

uurimus, milles jõuti järelduseni, et olulisi muutusi taime liikide koosseisus ega ökoloogilistes näitajates ei

toimunud (Pătru-Stupariu et al. 2019). Võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuuleparkide

põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega on täheldatud mujalgi, kuid muutusi ei ole peetud oluliseks

(Diffendorfer et al., 2022.). Tegemist ei ole olulise mõjuga mikroklimaatilistele tingimustele ja teemat

täiendavalt seetõttu KSH aruandes ei käsitleta.

3.6.11.Mõju riigikaitselistele objektidele

Planeeringuala läheduses on riigikaitselistest ehitistest Aidu linnak ja Aidu lasketiir, mõlemal ehitisel on

piiranguvöönd 2000 meetrit kinnisasja välispiirist. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ulatub ca 200 m2

suuruse alana detailplaneeringualale.

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 on algatatud kaitsetööstuspargi asukoha leidmiseks riigi

eriplaneering (edaspidi REP). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala naabruses asub kaitsetööstuspargi Aidu

eelvalikuala (skeem 13).

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 66 / 82

Skeem 13. Kaitsetööstuspargi Aidu eelvalikuala ja ohutuskoefitsendi k22 alad.

Vastavalt Kaitseministeeriumi 18.06.2026 kirjas nr 12-1/26/129-2 esitatud ettepanekule tuleb kavandatava

tegevusega riigikaitselisele objektile avalduva mõju vältimiseks arvestada järgmiste tingimustega:

o elektrituuliku kaugus REP-ga kavandatavast kaitsetööstuspargi ala piirist peab olema suurem, kui

elektrituuliku tipukõrgus;

o energiasalvesteid elektrituulikutest kaitsetööstuspargi ala piiri poole mitte kavandada;

o päikesepaneele mitte kavandada skeemil 13 näidatud ohutuskoefitsendi k22 aladesse.

Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada valla territooriumil

mistahes kõrgusega elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamine. Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt

tuleb ka rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna

niisuguse võimsusega päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 3 lg 1 kohaselt ei tohi

riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või

ümberehitamine vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele.

Vastavalt maakonna- ja üldplaneeringule tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndites Kaitseministeeriumiga

kooskõlastada kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel

ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Tuulegeneraatorite ja päikesepargi rajamist puudutavate planeeringute

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 67 / 82

ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringulahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada kaitsetööstuspargi Aidu

eelvalikualast tulenevate kitsendustega, mis on toodud eespool ja KSH koostamisel hinnata kavandatava

tegevuse mõju kaitsetööstuspargile, sh hinnata ohutu puhvri ulatust kaitsetööstuspargi ja lähima tuuliku vahel

(suurem kui tuuliku tipukõrgus).

3.6.12.Muud mõjud

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse

täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, tuginedes sideoperaatorite senisele praktikale ja

kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele.

KSH aruandes käsitletakse tuuleparkide (sh võimaliku rajatava energiasalvestuse) tõrgete ja avariiolukordade

esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset

keskkonnamõju leevendada või vältida. Tuulikud ja energiasalvestid on tehnoseadmed, mille puhul võib ette

tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks võimalikuks ohuteguriks tuuliku ja energiasalvesti

süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel kiirusel lahti murduvate

jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH aruandes võimalikku reostusohtu.

3.6.13.Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida eelkõige seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega

detailplaneeringuala ümbruskonnas, põhjustades eelkõige kumuleeruvat müra ja visuaalset mõju, aga ka

kumulatiivset mõju linnustikule kokkupõrkeriski osas (eeskätt Aidu tuulepargiga).

Ümbruskonnas on teada Lüganuse vallas järgmised tuuleparkide arendamised:

 Aidu tuulepark - on kavandatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Olulise

ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning

lasketiiru asukohavalik“. 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering muutis nimetatud

teemaplaneeringu kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks püstitatud 17 tuulikut.

Samal arendusalal on 11 tuulikule 2015. aastal väljastatud ehitusload (kuni 185 m kõrgustele

tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja soovib väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute

kõrgusi olulisel määral muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse Vallavalitsusel samaaegselt

käimas tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtival Lüganuse valla

üldplaneeringul.

 Sirtsi-Rebu kohaliku omavalitsuse eriplaneering (algatatud);

 Varja tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering (eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programm avalikustatud);

 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering ala 1, 2a, 2b ja

3 osas (kehtestatud 28.05.2026);

 Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering;

 Varja tuulikupargi detailplaneeringuala nr 3 detailplaneering.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 68 / 82

Teised arendused, mis võivad koosmõju põhjustada:

 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine,

sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda

olukord, kus Aidu veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra,

varjutus ja/või visuaalne häiring;

 Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandus ning „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja

teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala

detailplaneering“, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõiguse

määramine kaevise lintkonveieri ja teenindustee rajamiseks, kaevise veokonveieri, abikallakšahti,

väljapumbatava vee settebasseini, tehnorajatiste asukoha määramine jm. Kaevandustega ja

nende taristuga kaasneb müra, mis võib kumuleeruda kavandatava tuulepargi tekitatava müraga;

 riigi eriplaneering (REP) Põhja-Kiviõli alale (kehtestatud) ja Aidu alale (REP-i menetlus jätkub)

kaitsetööstuspargi rajamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine

tootmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Võib tekkida kumuleeruv mõju müra

osas;

 Lüganuse vallas asuva Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (kehtestatud 2023)

eesmärgiks on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Koosmõju

võib tekkida müra ja visuaalse häiringu osas;

 Aasa gaasijaama detailplaneering – koosmõju võib tekkida müra osas;

 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering;

 Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2024) –

koosmõju võib tekkida visuaalse häiringu ja müra osas.

Naaberomavalitsustest on teada:

 Alutaguse vallas asuva Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (kehtestatud

2023) eesmärgiks on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine.

Koosmõju võib tekkida eelkõige visuaalse häiringu osas;

 Alutaguse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku

taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks valla lääneosas. Eriplaneeringuga on

kavandamisel 1 tuulepargi ala, mis asub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualast rohkem kui 20

km kaugusel, mistõttu mõju kumuleerumine ei ole tõenäoline;

 Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt ei ole Jõhvi valda lubatud üle 100kW-se võimsusega

elektrituulegeneraatorite kavandamine. Kumuleeruvat mõju Jõhvi vallas kavandatuga ei ole;

 Vinni valla üldplaneeringuga on määratud elektrituulikute arendusalad. Lähimad Aidu ja Aidu-

Liiva detailplaneeringualale on TU20a ja TU21, mis paiknevad ca 15 km kaugusel. Nimetatud

arendusaladel ei ole detailse lahenduse väljatöötamist alustatud (st ei ole nt detailplaneeringut

algatatud). Vinni vallas lähimad arendusalad, kus detailse lahenduse väljatöötamine on algatatud,

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 69 / 82

on TU3 ja TU4, mis paiknevad rohkem kui 20 km kaugusel detailplaneeringualast ja kumuleeruvat

mõju tõenäoliselt ei teki.

Ülevaade planeeringualade paiknemisest on kujutatud skeemil 14.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 70 / 82

Skeem 14. Detailplaneeringuala lähipiirkonnas asuvad planeeringualad ja arendused, mis võivad kavandatava

tegevusega koostoimes kumulatiivset mõju avaldada.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 71 / 82

Lõplik ülevaade koosmõju avalduvatest teistest arendustest või objektidest selgib KSH aruande koostamise

käigus. Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia ja teiste arendusprojektide

menetlusetapist ehk alusinfo olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad, kus

mõjude kumuleerumine võib esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt. Visuaalse ja müra

mõju kumuleerumine on võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang, kas

visuaalse või müra mõjude kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes. Kui mõjude kumuleerumine

on tõenäoline, arvestatakse seda mõjude üldises hinnangus. Lisaks arvestatakse KSH aruandes ka võimaliku

kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule (sh võimalikku kumuleeruvat kokkupõrkeriski kotkaste puhul),

loomastikule ning rohevõrgustikule.

3.6.14.Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat riigipiiri ülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole.

4.OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM

Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

 detailplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu ning

detailplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus.

 detailplaneeringust huvitatud isikud on:

• TMV Green OÜ (registrikood: 16162236, Meistri tn 16, Haabersti linnaosa, 13517 Tallinn, Harju

maakond, e-post: [email protected]);

• Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (registrikood: 90010388, Kanali, Aidu küla, Ida-Viru maakond

Lüganuse vald, e-post: [email protected]).

 detailplaneeringu ja KSH koostaja on Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-

post: [email protected]).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis

esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma

kuuluv isik hindama (

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 72 / 82

Tabel 9).

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 73 / 82

Tabel 9. KSH ekspertrühma koosseis.

Valdkond Ekspert

KSH juhtekspert Noeela Kulm (KSH juhteksperdi õigused,

KMH litsents nr KMH0159)

Mõju looduskaitselistele objektidele ja Natura hindamine. Kadri Hänni, Triin Sarnit, Noeela Kulm

Mõju rohevõrgustikule Margit Lillema

Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale Kadri Hänni

Mõju maardlatele Urmas Uri

Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kinnisvarale,

piirkonna arengule ja ettevõtlusele

Kadri Hänni, Triin Sarnit

Mõju riigikaitselistele objektidele Kadri Hänni

Kumulatiivne mõju Vastava valdkonna ekspert ja Noeela Kulm

Mõju kliimale Maikel Daniel

Mõju maastikule ning kultuuripärandile Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt,

tase 7, kutsetunnistus nr 142815)

Visuaalne mõju ja fotomontaaž Kadri Kattai, Teele Nigola

Nähtavusanalüüs, varjutuse modelleerimine/hindamine Piret Toonpere, OÜ Lemma

Mõju linnustikule Margus Pensa

Mõju nahkhiirtele Ants Tull, OÜ Loodusekspert

Mõju taimestikule Robin Gielen, Mükofloora OÜ

Müra mõju hindamine Piret Toonpere, OÜ Lemma

KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.

Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.

4.1.AJAKAVA

Detailplaneeringu (edaspidi DP) ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav pikkus on 24 kuud ja eeldatav ajakava on

esitatud Tabel 10.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 74 / 82

Tabel 10. Detailplaneeringu ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav ajakava.

5.KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD

Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal

avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada

planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu eelvaliku koostamisse

valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 75 / 82

olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse

detailplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,

kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate

kohalike omavalitsustega. Detailplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.

Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud

Tabel 11.

Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et detailplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist

valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -

rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu

koostamisse.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 76 / 82

Tabel 11. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad.

KOOSTÖÖ TEGIJAD

Huvigrupp Asutus või isik

Ministeeriumid Kaitseministeerium

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet (maaparandus)

Politsei- ja Piirivalveamet

Terviseamet

Muinsuskaitseamet

Eesti Geoloogiateenistus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Huvigrupp Asutus või isik

Ministeeriumid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Kliimaministeerium

Ametid ja riigiasutused

Maa- ja Ruumiamet (riigivara kasutamine, detailplaneeringu

heakskiitja)

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Naaberomavalitsused

Jõhvi Vallavalitsus

Alutaguse Vallavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Äriühingud ja ettevõtted

Eesti Erametsaliit

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Telia AS

Tele 2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse SA

AS Eesti Raudtee

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA

Eestimaa Looduse Fond)

TMV Green OÜ

Aidu Veespordikeskus SA

Aidu Wind Park OÜ

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 77 / 82

Aidu Wind OÜ

Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA

Eleon Green OÜ

Sunly AS

Varja Windfarm OÜ

Enefit Wind OÜ

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Sustainable Investments OÜ

Tartu Hoiu-laenuühistu

Utilitas Wind OÜ

Evecon OÜ

Enery Estonia OÜ

Alexela rePower OÜ

VKG Wind OÜ

Seltsid ja MTÜd

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda

Soonurme Külaselts MTÜ

Maidla Jahimeeste Selts

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

MTÜ Kinnisvara Kaitseks

MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

Kaasatavad isikud planeeringualal ja planeeringuala piirist kuni 3 km kaugusel

asuvate kinnistute omanikud

Soovi avaldanud eraisikud, ettevõtted ning seltsid ja MTÜ-d

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 78 / 82

6.KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti õigusaktid

• Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

• Energiamajanduse korralduse seadus, vastu võetud 16.06.2016.

• Kaitseministri määrus 26.06.2015 nr 16. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta.

• Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

• Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.

• Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 19.07.2022.

• Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.

• Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.

• Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

• Sotsiaalministri määrus 04.02.2002 nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

• Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61. Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid.

• Sotsiaalministri määrus 01.10.2025 nr 54. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni hindamise kord.

• Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 17.12.2015 nr 133. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused.

• Vabariigi Valitsuse määrus 28.07.2025 nr 59. Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 11.11.2013 nr 157. Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 26.02.2019 nr 11. Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade

moodustamine ja kaitse-eeskiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 31.07.2014 nr 122. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri.

• Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 Võrgueeskiri.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 79 / 82

Muud allikad

• AB Artes Terrae OÜ. (2020). Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise

metoodiliste soovituste juhendmaterjal. Allikas: https://www.fin.ee/media/2706/download.

• Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering (kehtestatud 27.02.2014). Planeeringute andmekogu. Allikas:

https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614.

• Alutaguse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu

rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks valla lääneosas (koostamisel). Allikas:

https://www.alutagusevald.ee/ehitus-planeeringud-transport-ja-elukeskkond/planeerimine-ja-

ehitus/eriplaneering#lahteseisukohtade-ja--4.

• Borowski, S. (2019). Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case

study. MATEC Web of Conferences 302, 01002.

• Diffendorfer et al. (2022). Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI

10.1088/1748 9326/ac8da9.

• Eesti energiamajanduse arengukava 2035. https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava.

• Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. (2022). Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Allikas:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-12/L%C3%B5pparuanne%20-

%20%C3%9Cle-eestiline%20maismaalinnustiku%20anal%C3%BC%C3%BCs_0.pdf.

• Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia.

• Eesti standard EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti

siseriiklikud erinõuded (SEN).

• ELME2 kaardikihtide kataloog. Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede

(ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed. Keskkonnaagentuur, 2025. Allikas:

https://storymaps.arcgis.com/stories/3e34000da265450bb7e4db54b03dde7c.

• Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025). Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise

juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. Allikas:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf.

• Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel,

28.9.2021 C(2021) 6913 final.

• Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule. Nõukogule, Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale. Puhas planeet

kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise

ja kliimaneutraalse majanduseni. Brüssel, 28.11.2018 COM(2018) 773 final.

• Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price.

Journal of Environmental Economics and Management. 72:177-196.

• Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 80 / 82

• Hendrikson & Ko (2020). Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames läbiviidav uuring

„Tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja

tingimuste väljatöötamine“ Allikas:

https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/4.+2020_11_30+Tuuleenergeetika+kavandamiseks+so

bivate+alade+kriteeriumite+täpsustamine%2C%20alade+määramine+ja+tingimuste+väljatöötamine.pd

f/9d0ab64e-435a-44c1-a652-8e256cafd76a.

• Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/426042024007.

• Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud 28.12.2016). Planeeringute andmekogu. Allikas:

https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102148.

• Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. Allikas:

www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/1201/9053/Ida-Viru%20arengustrateegia.pdf.

• Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013). Allikas: https://www.johvi.ee/keskkond-ehitus-ja-

teed/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering/.

• Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (kehtestatud 22.08.2025). Planeeringute andmekogu. Allikas:

https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/47115744.

• Keskkonnaagentuur (14. aprill 2026. a). Eesti Looduse Infosüsteem ehk EELIS.

• Keskkonnaagentuur (16. aprill 2026. a). IRENES 100m tuule kiirus maakonniti. Allikas:

https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/content/6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566/about.

• Keskkonnaagentuur (2026). Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse tagamine.

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2026-

02/Tuulikute%20demonteerimise%20ja%20lõppkäitluse%20tagamise%20analüüs.pdf.

• Keskkonnaamet (10. november 2021. a). Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti

soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes.

Allikas: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/planeerimine-

ja-ehitamine.

• Keskkonnaamet (06.02.2025). Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded.

Allikas: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-02/Tuuleparkide%20elustiku-

uuringute%20metoodika%20ja%20järelseire%20miinimumnõuded_6.02.25.pdf.

• Kliimaministeerium (2. märts 2017. a). Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf.

• Kliimaministeerium. Kiri 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-3. Selgitus Valga valla tuulepargi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise müra ja tervisemõjude teemadele.

https://atp.amphora.ee/valgavv/index.aspx?o=929&o2=12001&itm=788932&o=929&u=-

1&hdr=hp&tbs=all.

• Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

• Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldusega nr

1-3/23/2. Allikas: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/Lendorava_kaitse_tegevuskava_2023-2027_redigeeritud_versioon.pdf.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 81 / 82

• LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.

• Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 29.05.2025). Planeeringute andmekogu. Allikas:

https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20114026.

• Maa- ja Ruumiamet, Geoportaal. Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.

• Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine. Maidla Vallavolikogu

21.10.2010 määrus nr 10.

• Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi,

T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain

Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research

activities 2020:34.

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (19. detsember 2019. a). Eesti riiklik energia- ja kliimakava

aastani 2030 (REKK 2030). Allikas: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Eesti%20riiklik%20energia-%20ja%20kliimakava%20aastani%202030.pdf.

• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., & Vahtrus, S. J. (2017). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamat. Allikas: https://dge.ee/wp-content/uploads/2023/10/ksh_kasiraamat.pdf.

• Pătru-Stupariu I, Calotă AM, Santonja M, et al. (2019). Do wind turbines impact plant community properties

in mountain region? Biologia 74: 1613–1619, https://doi.org/10.2478/s11756-019-00333-9.

• Riigikogu otsus (9. veebruar 2023. a). Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Allikas:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-03/310022023003%20%281%29.pdf.

• Smedley A. R. D., W. A. (2010). Potential of wind turbines to elicit seizures under.

• Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-

in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91.

• Tartu Ülikool (2023). Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon.

• Tartu Ülikool (2025). Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate

võimalike tervisemõjudega seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes.

Ülevaateuuringu I etapi aruanne.

• Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics in a

wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution

Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

• Terviseamet. Tuuleparkide mõju inimese tervisele. https://www.terviseamet.ee/tuulepargid (viimati

vaadatud 24.04.2026).

• Tomson, A., 2025. Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema.

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-

tuuleparkide-laheduses-eluaseme-vaartuse (viimati vaadatud 24.04.2026).

• Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja

väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (kehtestatud 30.10.2014). Planeeringute

andmekogu. Allikas: https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102267.

• Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud 23.04.2020).

https://lyganuse.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Töö nr 2026-065 a

Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla

Koostaja: Kobras OÜ 82 / 82

• Vabariigi Valitsus (20. oktoober 2017. a). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Allikas:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Energiamajanduse%20arengukava%20aastani%202030.pdf.

• Vestas Wind Systems A/S. Vestas - tuulikute tootja koduleht. Allikas: https://www.vestas.com/en/energy-

solutions/onshore-wind-turbines/enventus-platform/V172-7-2-MW (viimati vaadatud 24.04.2026).

• Vinni valla üldplaneering (kehtestatud 27. juuni 2024. a). Planeeringute andmekogu. Allikas:

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20103207.

• WSP Global Inc (24. aprill 2026. a). Getting Your Wind Farm On The Right Footing. Allikas:

https://www.wsp.com/en-gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing.

2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused.PDF

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud

ja nendega arvestamine

Esitaja (eraisikul

initsiaalid), kuupäev

ja kirja nr

Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

M.O.

28.05.2026

Palun täpsustada, kas kavandatav detailplaneering mõjutab kuidagi järgmiseid

kinnistuid ja nende võimalikke kasutustingimusi tulevikus:

1. kinnistu 1 (kirja saatjale teada, järjekord muutmata)

2. kinnistu 2 (kirja saatjale teada, järjekord muutmata)

3. kinnistu 3(kirja saatjale teada, järjekord muutmata)

Selgitus.

Kinnistu 1 asub detailplaneeringualal, kus koostatav

detailplaneering võib mõjutada katastriüksuse

kasutamist, sest võib tekkida kattumine tuuliku

positsiooniga või tuulepargi toimimiseks vajaliku

taristuga. Tuuliku ja sellega seotud taristu kavandamine

kinnistule saab toimuda maaomaniku nõusolekul.

Kinnistu 2 ja 3 asuvad detailplaneeringuala

kontaktvööndis.

Võimalikud mõjud ja kasutustingimused selgitatakse

välja planeeringu käigus. Praegune teadmine on selline,

et küsitud kinnistud on kõik 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega ja maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks, st

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa

kasvatamiseks alal piiranguid eeldatavalt ei teki.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

R. E.

28.05.2026

Esitan käesolevaga vastuväite Aidu ja Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisele.

Minu peamine mure puudutab kohalike inimeste heaolu, tervist, une kvaliteeti

ja tegelikku elukeskkonda. Leian, et praeguses menetluses ei arvestata piisavalt

kohalike elanike reaalseid kogemusi ning mõju hinnatakse liiga formaalselt,

tuginedes administratiivsetele piiridele ja varasematele modelleerimistele.

Selgitus.

Detailplaneeringulahendust alles hakatakse koostama

ehk menetlus on algetapis ja mõjude hindamist alles

alustatakse. Praeguses etapis toimub mõjuvaldkondade

kaardistamine, millele mõju hakatakse hindama.

Vastavalt programmis toodule hinnatakse inimese

heaolu ja varale avalduvat mõju, tuginedes

keskkonnamõju hindamise ja

Olen vallavalitsusele varasemalt juba kirjutanud seoses olemasolevate

tuuleparkide mõjuga oma elukeskkonnale. Kirjeldasin oma pöördumises, et olen

täheldanud:

öiseid ärkamisi; ilmast ja tuule suunast sõltuvaid helisid, mida varasemalt ei

esinenud.

Vallavalitsuse 11.02.2025 vastuses ei vaidlustatud minu tähelepanekute

olemasolu, kuid sisuliselt jäeti need kontrollimata ja hindamata. Vastusest

nähtub, et vald ei pidanud vajalikuks täiendavate uuringute või mõõtmiste

läbiviimist ning tugines peamiselt:

• 2011. aastal koostatud KSH-le;

• vanadele müramodelleerimistele;

• administratiivsele 2 km mõjualale.

Pean oluliseks rõhutada, et vallavalitsus ise selgitas oma varasemas vastuses, et

2 km ja 3 km mõjualad tulenevad keskkonnatasude seadusest ning on seotud

tasude ja kompensatsioonimehhanismidega. See ei tähenda, et tegelik mõju

inimese heaolule või elukeskkonnale lõppeks täpselt selle piiri juures. Leian, et

kohalike inimeste reaalseid tähelepanekuid ei saa kõrvale jätta üksnes põhjusel,

et need ei mahu olemasolevatesse mudelitesse või administratiivsetesse

piiridesse.

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 4

(inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara). Inimeste

heaolu ja tervisele avalduvat mõju hinnatakse müra (sh

madalsageduslik müra), nähtavuse ja varjutuse mõju

kaudu. KSH aruandes hinnatakse tuulikute vibratsiooni

mõju ainult siis, kui tuulepark kavandatakse

vibratsioonitundlikule hoonele lähemale kui 500 meetrit

või kui aruande koostamise ajaks on avaldatud uued

ametlikud suunised, mis nõuavad põhjalikumat

hindamist. Kui tuulikud paiknevad tundlikest hoonetest

vähemalt 500 meetri kaugusel ja uusi nõudeid ei ole,

lähtutakse eeldusest, et vibratsioon ei põhjusta olulist

keskkonnamõju ning teemat KSH aruandes täiendavalt

ei käsitleta.

KSH-s modelleeritakse müra (sh madalsageduslik) mõju

ulatust, koostatakse nähtavusanalüüs ning hinnatakse

varjutust ja visuaalset mõju (kirjeldatud programmis ptk

3.6.5).

Nõustume, et 2 km ja 3 km mõjualad on vaid häiringu

kompensatsioonimehhanismidega seotud, mitte

reaalsete mõju ulatustega. Seepärast viiakse KSH

menetluses läbi asukohapõhised modelleerimised müra

ja varjutuse osas ning hinnatakse mõju inimese heaolule

ja varale.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Lüganuse Vallavolikogu otsusega algatati detailplaneering, mille eesmärk on

rajada kuni 11 tuulikust koosnev tuulepark koos energiasalvestite, päikesepargi

ning muu teenindava taristuga. Kavandatavate tuulikute kõrgus ulatub kuni 300

meetrini ning planeeringuala suurus on ligikaudu 364 hektarit.

Leian, et tegemist on väga suure ruumilise ja visuaalse mõjuga arendusega, mille

tegelik mõju kohalikele elanikele ei ole tänaseks piisavalt hinnatud.

Selgitus.

KSH programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise

ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute

vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu

Kõige problemaatilisem on asjaolu, et isegi planeeringu enda dokumentides

tunnistatakse vajadust täiendavate uuringute järele. Planeeringu materjalides

tuuakse välja vajadus läbi viia:

• linnustiku uuringud;

• nahkhiirte uuringud;

• Natura hindamine;

• mürauuringud;

• varjutuse hindamine;

• visuaalse mõju hindamine;

• ning muud täiendavad analüüsid.

See tähendab, et tänasel hetkel puudub tegelikult piisav teadmine, milline saab

olema arenduse tegelik mõju kohalikele inimestele ja keskkonnale.

keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev

hindamine.

KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise

protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas

kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid

leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH

menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH

programmi koostamine ja selle kohta ettepanekute

küsimine (praegune etapp), uuringute läbiviimine ja

nende alusel KSH aruande koostamine, avalikustamine ja

kaasamine (sh avalik arutelu), aruande täiendamine, KSH

aruande vastuvõtmine. Eeldatav ajakava on toodud

programmis ptk 4.1.

Selgitame, et praegu on alustatud uuringute

läbiviimisega ja sisuline mõju hindamine toimub

järgmises etapis, kus selguvad ka tuulikute ja nende

teenindamiseks vajaliku taristu täpsed asukohad ning

sellest lähtuvalt mõju inimese tervisele, heaolule, varale

ja keskkonnale.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Lisaks kinnitab teadmiste puudulikkust asjaolu, et juba on koostamisel

täiendavad kaitsealuste taimede ning nahkhiirte uuringud, mille eesmärk on

välja selgitada võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale ja kaitsealustele

liikidele.

Selgitus.

Väide, et täiendavate uuringute koostamine kinnitab

teadmiste puudulikkust, ei ole põhjendatud. Eestis on

tuuleparkide planeerimisel elustiku-uuringute

läbiviimine tavapärane ja nõutav osa planeerimis- ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist.

Kaitsealuste taimede, lindude ja käsitiivaliste jt

looduskaitseliselt oluliste liikide uuringute eesmärk on

koguda konkreetses planeeringualas paiknevat

asukohapõhist teavet, mis võimaldab hinnata võimalikke

mõjusid ning vajadusel kavandada vältimis- ja

leevendusmeetmeid.

Selliste uuringute läbiviimine on seega tuuleparkide

planeerimise tavapärane osa ning ilma vastavate

andmeteta ei ole võimalik mõju looduskeskkonnale

piisava kindlusega hinnata ega planeeringuotsuseid

teha. Uuringute koostamine näitab pigem seda, et

mõjude hindamine toimub süsteemselt ja

ettevaatuspõhimõttest lähtudes, mitte seda, et

olemasolevad teadmised oleksid ebapiisavad.

KSH aruande valmimisel toimub järgmine kaasamine ja

siis saavad kõik huvilised koostatud KSH aruandele ja

detailplaneeringulahendusele arvamust avaldada.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Leian, et olukorras, kus mõju ei ole veel selge ega lõplikult hinnatud, ei tohiks

nii suure mõjuga arendust käsitleda tavapärase või vähese riskiga projektina.

Selgitus

Tegemist on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015

määrusest nr 102 ORME (olulise ruumilise mõjuga

ehitis) objektiga. Detailplaneeringuala asub

üldplaneeringuga määratud ORME alal. Üldplaneeringu

koostamisel on seda suure mõjuga arendust juba

hinnatud ja põhimõtteliselt sobiv asukoht selleks valitud.

Selgitame, et hetkel on koostatud keskkonnamõju

strateegilise hindamise programm, millele järgneb KSH

aruande koostamise etapp, kus hinnatakse täiendavalt

programmis välja toodud eeldatavalt olulise mõjuga

mõjuvaldkondi (programmis ptk 3.6). KSH-s hinnatakse

mõju elusloodusele, mõju väärtuslikule

põllumajandusmaale, mõju inimese tervisele, heaolule ja

varale, visuaalset mõju ja varjutust, mõju

kultuurimälestistele ja maavaravarudele, mõju

kliimakindlusele ja riigikaitselistele objektidele, ning

kumulatiivset mõju.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Murettekitav on ka see, kuidas avalikkuses ja ametlikes vastustes käsitletakse

inimese heaolu küsimust. Sageli rõhutatakse, et otsest seost raskete

tervisekahjustuste ja tuuleparkide vahel ei ole teaduslikult lõplikult tõendatud.

Samas tunnistatakse ka ametlikes seisukohtades, et inimesed kogevad

tuuleparkide läheduses:

• häiritust;

• stressi;

• uneprobleeme;

• ning elukvaliteedi langust.

Leian, et inimese heaolu ei saa hinnata ainult selle järgi, kas mõju põhjustab

otseselt diagnoositava haiguse. Kodurahu, normaalne uni, vaikne elukeskkond

ja turvatunne oma kodus on samuti olulised väärtused.

Praegune lähenemine jätab mulje, et kohalike elanike kogemusi püütakse

hinnata ainult väga kitsaste tehniliste normide kaudu, samal ajal kui inimeste

tegelik elukeskkonna kogemus jäetakse tahaplaanile.

Samuti jätab praegune süsteem mulje, et inimesed, kes jäävad väljapoole

ametlikku mõjuala, jäetakse sisuliselt tähelepanuta isegi siis, kui nad reaalselt

mõju kogevad. Samal ajal jäävad need inimesed ilma võimalikest hüvedest ja

kompensatsioonidest.

Leian, et selline jäik administratiivne piir ei arvesta:

• ilmastikutingimusi;

• tuule suunda;

• maastiku eripära;

• madalsagedusliku heli võimalikku levikut;

• ega inimeste erinevat tundlikkust.

Selgitus.

Keskkonnamõju hindamise üks keskseid põhimõtteid on

keskendumine olulistele keskkonnamõjudele, mille

puhul hinnatakse nende ulatust ja olulisust ning

kavandatakse leevendusmeetmed eesmärgiga viia mõju

alla olulise künnise. Seejuures lähtutakse arusaamast, et

kõik häiringud ei ole täielikult välditavad – teatud mõjud,

sh müra võivad teatud tasemel püsima jääda ka pärast

leevendusmeetmete rakendamist. Ainuüksi häiringute

olemasolu ei ole iseenesest piisav põhjus kavandatava

tegevuse keelamiseks, kui on hinnatud ja näidatud, et

mõju ei ületa olulist taset ning keskkonnakasutus on

tasakaalus ja põhjendatud.

Vastavalt programmis toodule hinnatakse inimese

tervisele, heaolule ja varale avalduvat mõju, tuginedes

leskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 40 lõikele 4 (inimese tervis, sotsiaalsed

vajadused ja vara). Inimeste heaolu ja tervisele avalduvat

mõju hinnatakse müra ja varjutuse mõju kaudu.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Tekib õigustatud küsimus, miks selliseid suuri tööstuslikke arendusi

kavandatakse peamiselt väiksemate kogukondade ja maapiirkondade

lähedusse. Kui mõju inimese heaolule on tõepoolest nii minimaalne nagu sageli

väidetakse, siis oleks loogiline kavandada selliseid arendusi ka suuremate

Selgitus.

Tuuleparkide asukoha valik ei lähtu eeldusest, et

maapiirkondade elanike huvid oleksid vähem olulised

linnade vahetusse lähedusse, kus mõju jaguneks ühiskonnas võrdselt. See

tekitab kohalikes elanikes põhjendatud tunde, et maapiirkondade inimeste huve

ja elukeskkonda peetakse vähem oluliseks ning nende häiringuid ollakse valmis

lihtsamini aktsepteerima.

Lisaks tekitab küsimusi kohalike elanike tegelik kaasamine otsustusprotsessi. Nii

suure mõjuga arenduse puhul peaks kogukonna arvamus olema sisuline ja

otsuseid mõjutav osa menetlusest, mitte pelgalt formaalne nõue.

Samuti tuleb arvestada piirkonna visuaalse ja identiteedilise väärtusega. Aidu

piirkond on tuntud oma ainulaadse maastiku, puhkevõimaluste ja

turismipotentsiaali poolest. Kuni 300 meetri kõrgused tööstuslikud tuulikud

muudaksid piirkonna iseloomu väga ulatuslikult ning võivad kahjustada

piirkonna atraktiivsust nii kohalike elanike kui ka külastajate jaoks.

Leian, et enne sellise arenduse edasiviimist tuleb läbi viia sõltumatud ja

põhjalikud uuringud ning anda kohalikele elanikele reaalne võimalus kaasa

rääkida.

Palun detailplaneeringu ja KSH menetluses:

• hinnata mõju ka väljaspool ametlikku 2 km mõjuala;

• viia läbi sõltumatud täiendavad uuringud inimese heaolu, unehäirete,

madalsagedusliku heli ja kumulatiivse mõju osas;

• hinnata eraldi kõrgemate tuulikute võimalikku mõju;

• kaasata kohalikke elanikke sisuliselt, mitte üksnes formaalselt;

• arvestada kohalike inimeste tegelikke tähelepanekuid ja kogemusi;

• mitte käsitleda vanu modelleerimisi lõpliku ja vaieldamatu tõena

olukorras, kus piirkonda kavandatakse uusi ja suuremaid rajatisi.

Samuti palun käesolevale vastuväitele vastamisel mitte piirduda üksnes üldiste

viidete ja varasemate normatiivsete dokumentidega, vaid käsitleda sisuliselt ka

kohalike elanike reaalseid tähelepanekuid ja tõstatatud küsimusi.

Leian, et pelgalt administratiivsetele piiridele, vanadele modelleerimistele või

üldistele normidele tuginemine ei anna piisavat vastust küsimusele, kuidas

kavandatav arendus mõjutab tegelikku elukeskkonda ja kohalike inimeste

heaolu.

või nende elukeskkonna mõjutamine vastuvõetavam.

Suuremate linnade ümbruses on asustustihedus oluliselt

suurem ning seetõttu on keeruline leida piisava

ulatusega alasid, kus oleks võimalik täita kõik kehtivad

keskkonna-, müra-, varjutus- ja ohutusnõuded, sh

sobivad tuuleolud jm kriteeriumid.

Selgitame, et käesoleval juhul ei otsita tuulepargile

asukohta Eestis tervikuna ega Lüganuse valla

haldusterritooriumil, vaid menetluses on konkreetse ala

detailplaneering. Kõnealuse detailplaneeringu ala

paikneb Lüganuse valla üldplaneeringus määratud

potentsiaalselt sobival tuulenergeetika arendamise alal,

mille puhul on üldplaneeringus selgelt märgitud, et

arendusvõimalused selguvad detailplaneeringu,

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja vajalike

uuringute käigus.

Seega ei otsustata detailplaneeringu menetluses

tuuleenergia arendamise põhimõttelist sobivust valla

territooriumil, vaid hinnatakse, kas kavandatav arendus

on konkreetsel üldplaneeringus määratud alal võimalik

ning millised on selle mõjud ümbritsevale keskkonnale

ja kohalikele elanikele. Planeerimismenetluse eesmärk

ongi nende mõjude väljaselgitamine ning otsuse

tegemine pärast uuringute (sh nähtavusanalüüs ja

visualiseeringud) läbiviimist, mille tulemusi arvestatakse

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel, ja

avalikkuse kaasamise tulemusel.

Piirkonna maastikuliste, visuaalsete ja

identiteediväärtustega arvestamine on

detailplaneeringu menetluse oluline osa. Samas ei saa

eeldada, et kavandatav tuulepark kahjustab piirkonna

atraktiivsust või turismipotentsiaali ilma mõjusid

põhjalikult hindamata. Seetõttu analüüsitakse

planeeringu menetluses muu hulgas ka tuulikute

visuaalset mõju maastikule ning mõju piirkonna

kasutusele ja väärtustele.

Aidu piirkonna eripärad, sealhulgas maastik,

puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid, on

seejuures olulised lähtekohad. Menetluse eesmärk ongi

välja selgitada kavandatava arenduse tegelikud mõjud

ning hinnata, kas ja millistel tingimustel on arendus

selles asukohas võimalik.

Mõjuala ulatus sõltub mõju liigist ja retseptorist, ehk

mõjuala ei ole seotud 2 km alaga. Mõjuala ulatus on

kirjeldatud programmis ptk 3.2.

Sõltumatut uuringut tuulikute põhjustatud

tervisemõjudest koostab Tartu Ülikool ja selle

ülevaateuuringu I etapi aruanne on valminud ning

kättesaadav

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/docum

ents/2025-

09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid

%29.pdf

Täpsustame, et eelmainitud uuringut viiakse läbi riiklikul

tasandil, mitte tuulepargi detailplaneeringu raames.

Koostatava detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise raames võetakse arvesse

muuhulgas eelmainitud uuringut ning hinnatakse mõju

inimese heaolule, tervisele ja varale läbi müra ja varjutuse

mõju (modelleeritakse KSH raames) ning läbi mõju

kinnisvara hindadele (programmi ptk 3.6.5).

Detailplaneeringu koostamisel selguvates võimalikes

tuuliku asukohtades modelleeritakse müra mõju,

varjutust ja nähtavust vastavalt valitud tuuliku

parameetritele, st kui kavandatakse püstitada 300 m

kõrgused tuulikud, siis nende andmete alusel ka

modelleeritakse.

Eraldi unehäirete uuringut detailplaneeringu menetluses

ei kavandata. Planeerimismenetluses hinnatakse

kavandatava tegevuse vastavust kehtestatud normidele

ja nõuetele, sealhulgas müra osas. Kui uuringud

näitavad, et õigusaktides sätestatud normväärtusi ei ole

võimalik täita, tuleb kavandatavat lahendust muuta või

kaaluda selle elluviimise võimalikkust. Samuti tehakse

varjutuse analüüs. Seetõttu ei annaks eraldiseisva

unehäirete uuringu läbiviimine täiendavat sisendit

võrreldes nende mõjude hindamisega, mille kaudu

võimalikke unehäireid põhjustavad tegurid juba

planeerimismenetluses analüüsitakse.

Avalikes menetlustes inimeste kaasamine tähendab

läbipaistva ja avatud protsessi tagamist, kus

huvigruppidel ja kodanikel on võimalus oma arvamust

avaldada ning ettepanekuid esitada. Kaasamise eesmärk

on parandada otsuste kvaliteeti, tuua sisse erinevaid

vaatenurki ja suurendada otsuste legitiimsust.

Samas ei tähenda kaasamine, et kõik esitatud

ettepanekud tuleb automaatselt arvesse võtta või ellu

viia. Otsustajal on kohustus kaaluda erinevaid huve,

õiguslikke raame, avalikku ja erahuvi, uuringute tulemusi

ning praktilisi võimalusi. Kohalike elanike seisukohad on

seejuures oluline sisend, mis võib mõjutada nii

planeeringulahendust, kavandatavaid

leevendusmeetmeid kui ka lõplikku otsust planeeringu

kehtestamise üle. Oluline on, et ettepanekuid

analüüsitakse sisuliselt ning nende suhtes tehakse

põhjendatud otsus. Seega on kaasamise keskmes mitte

üksmeele saavutamine iga hinna eest, vaid õiglane,

läbipaistev ja argumenteeritud otsustusprotsess, kus

kõigil osapooltel on võimalus esitada ettepanekuid,

küsimusi ja vastuväiteid nii planeeringulahenduse,

keskkonnamõjude hindamise kui ka koostatud

uuringute kohta.

Detailplaneeringu LS ja KSH programmi ptk 3.6.6 lisati,

et KSH aruandes hinnatakse mõju maastikule ja

identiteediväärtusega aladele, sealjuures hinnatakse

mõju piirkonna kasutusele (Aidu piirkonna

puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid) ja

väärtustele.

Muinsuskaitseamet

29.05.2026

5-10/151-3

Muinsuskaitseamet nõustub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning

ei sea sellele lisatingimusi.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu

LS ja KSH programmi täiendamiseks.

OÜ S.A.Cito

I.A.

OÜ S.A.Cito omandis on kinnistu, mis jääb Aidusse planeeritava tuulepargi,

päikesepargi, väiketuulikute, energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku

taristu mõjualasse - Keskküla kinnistu (44901:002:0147).

Keskküla kinnistule on KOV-i poolt väljastatud projekteerimistingimused

üksikelamu projekteerimiseks ning OÜ S.A.Cito kavatseb ehitada nimetatud

kinnistule üksikelamu.

Esitatud materjalide kohaselt jääb kinnistu Aidusse planeeritava tuulepargi,

päikesepargi, väiketuulikute, energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku

taristu müra mõjualasse. Seetõttu leiame, et planeeritav planeeringu müra

mõjutab negatiivselt kinnistu kasutamist ning vähendab seega kinnistu väärtust.

Seetõttu oleme käesolevas etapis vastu tuulepargi, päikesepargi, väiketuulikute,

energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamisele Aidusse.

Leiame, et planeeringu kehtestamisel tuleb ette näha müra negatiivset mõju

vähendavad meetmed.

Selgitus. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH

programmi täiendatakse infoga, et Keskküla kinnistule

on väljastatud projekteerimistingimused elamu

projekteerimiseks. DP lahenduse väljatöötamisel ja KSH

aruandes analüüsitakse projekteerimistingimustega

hõlmatud alal modelleeritud mürataseme vastavust

kehtivatele normidele ja elamu projekteerimise ala ning

tuulepargi paiknemise vastavust üldplaneeringu

tingimustele (elamu kaugus tuulikust).

Transpordiamet

10.06.2026

Oleme Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

programmiga tutvunud ning teadmiseks võtnud. Meil ei ole täiendavaid

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu

LS ja KSH programmi täiendamiseks.

ettepanekuid ega märkusi. Täname kaasamise eest. 03.02.2026 kirjaga nr

7.21/26/1051-2 andsime seisukohad planeeringu koostamiseks.

Palume meie seisukohtadega arvestada ning vajadusel teha tuulikute asukoha

valikul meiega täiendavat koostööd, sh juurdepäästeede määramisel ja ohutu

liikluslahenduse väljatöötamisel.

E. V.

11.06.2026

26.02.2026.a. saatsin 22.05.2024.a. 87 isiku poolt esitatud ühispöördumise

esindajana (ühispöördumine lisatud dokumentides) vallavalitsusele taotluse

„Menetlusosalise õiguslik seisukoht, vastuväide ja taotlus detailplaneeringu ja

strateegilise keskkonnamõju hindamise menetluses avaliku huvi ja

menetlusnõuete tagamiseks“. Nimetatud taotluses märkisin juba ennetavalt

punktis 4 nõuded, mida programmis tuleb arvestada:

4. STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEGA SEOTUD ÕIGUSLIKUD

NÕUDED

Strateegiline keskkonnamõju hindamine peab olema sisuline, objektiivne ja

sõltumatu.

KSH programm peab hõlmama vähemalt järgmisi mõjusid:

4.1 mõju kultuurilisele ja ajaloolisele keskkonnale;

4.2 mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kogukonnale;

4.3 mõju maastikule ja ruumilisele keskkonnale;

4.4 mõju maa kasutusvõimalustele;

4.5 alternatiivsete asukohtade sisuline analüüs;

4.6 nullalternatiivi sisuline analüüs.

KSH ei tohi piirduda formaalse analüüsiga, vaid peab võimaldama teha

põhjendatud otsuse planeeringu sobivuse kohta.

28.05.2026.a. sain Lüganuse Vallavalitsuselt kirja nr 6 – 1/40 – 39 „Aidu ja Aidu-

Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi esitamine ettepanekute saamiseks“.

Tutvunud dokumendiga „Aidu ja Aidu – Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ selgub, et nimetatud

ettepanekut ei ole arvestatud programmis ning jääb arusaamatuks, miks eelpool

kirjeldatud mõjude hindamise vajadust programm ei sisalda.

Saadan veel kord Lüganuse Vallavalitsusele 26.02.2026.a. saadetud taotluse ning

palun nimetatud taotluse punktis 4 nimetatud mõjusid arvestada programmi

Arvestatakse osaliselt.

Nõustume, et strateegiline keskkonnamõju hindamine

peab olema sisuline, objektiivne ja sõltumatu.

Selgitame, nagu ka Lüganuse Vallavalitsuse 11.03.2026

vastuskirjas nr 6-1/40-26, et KSH programm peab olema

koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetest. Samas

toome välja, et Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu KSH

programm sisaldab mitmeid Teie poolt välja toodud

mõjuvaldkondi:

• mõju kultuurilisele ja ajaloolisele keskkonnale on

käsitletud ptk 3.6.7 (mõju kultuuriväärtustele);

Ajaloolise keskkonnana võib käsitleda ka

identiteediväärtusega alasid, millele avalduvat

mõju hinnatakse visuaalse mõju kaudu ja see on

kirjeldatud ptk 3.6.6.

• mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kogukonnale

on käsitletud ptk 3.6.5 (mõju inimese tervisele,

heaolule ning varale). Inimese heaolu hinnatakse

KSH-s müra, varjutuse ja visuaalsete muutuste

läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate

muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide

rajamisest;

• Mõju maastikele on käsitletud ptk 3.6.6 (mõju

maastikele ehk visuaalne mõju). KSH aruandes

hinnatakse mõju maastikule ja

identiteediväärtusega aladele, sealjuures

koostamisel ning taotlusele lisatud dokumente strateegilise keskkonnamõjude

hindamisel.

Kuna loodav Aidu kaitsetööstuspark asub tuuleala nr 24 vahetus läheduses, siis

täiendavalt palun programmis arvestada võimaliku kaitsetööstuspargiga.

hinnatakse mõju piirkonna kasutusele (Aidu

piirkonna puhkevõimalused ja väljakujunenud

kasutusviisid) ja väärtustele.

• Mõju maakasutusele on käsitletud ptk 3.6.5.4

(mõju kinnisvarale ja maakasutusele). Kuna

tuulepargi rajatised hõlmavad otseselt vaid

väikese osa planeeringualast ning olemasoleva

maa sihtotstarbeline kasutamine on valdavas

osas võimalik ka pärast tuulepargi rajamist, ei

prognoosita olulist mõju maakasutusele.

Seetõttu ei käsitleta mõju maakasutusele KSH

aruandes eraldiseisva hindamisteemana.

• ptk 3.5 on kirjeldatud alternatiivide käsitlemine,

sh nullalternatiivi käsitlemine. KSH aruandes

hinnatakse alternatiive juhul, kui

detailplaneeringu koostamise käigus kujunevad

välja erinevad lahendusvariandid, sealhulgas

tuulikute paiknemise, arvu ning taristu

asukohtade osas. Nn null-alternatiiviks on

olemasoleva olukorra jätkumine,

taastuvenergiaparki ega energiasalvesteid ei

rajata. Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga

soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta

võrreldava alternatiivina. KSH aruandes antakse

ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui

strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.

Programmis on välja toodud olulised mõjuvaldkonnad,

mille osas mõju hinnatakse KSH-s. Nendeks on

muuhulgas mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju

piirkonna arengule, ettevõtlusele ja kinnisvarale, mõju

maastikele ning mõju kultuurimälestistele. Samuti

hinnatakse visuaalset mõju, sh varjutust.

Programmis on toodud, et KSH aruandes tuleb

koosmõju hindamisel planeeritava kaitsetööstuspargiga

arvestada. Teie ettepanekut arvestades täiendatakse LS

ja KSH programmi ptk 3.6.11, kus tuuakse välja, et KSH-

s tuleb hinnata tuulepargi võimalik mõju

kaitsetööstuspargile.

O.R.

11.06.2026

Minu küsimused selle detailplaneeringu kohta on järgmised:

1) Mis saab kogu sellest Aidu-Karjääri alast terviklikult? Kas see suletakse

inimestele terviklikult?

Selgitus.

Aidu karjääri ala terviklikku sulgemist ei ole kavandatud.

Tuulepargi rajamise eesmärk ei ole piirata inimeste

juurdepääsu karjäärialale ega lõpetada selle seniseid

rekreatiivseid või muid õiguspäraseid kasutusviise.

Tuulikute ja nendega seotud tehnorajatiste ümbruses

tuleb siiski tagada kehtivatest õigusaktidest ja

ohutusnõuetest tulenevad nõuded. Selleks võidakse

üksikute rajatiste vahetus läheduses kasutada

ohutusmärke, hoiatussilte või vajaduse korral piirata

juurdepääsu konkreetsetele tehnorajatistele (nt alajaam,

elektriseadmed, energiasalvestid või hooldusala).

Sellised meetmed on tavapärased kõikide elektri- ja

energiataristu objektide puhul ning nende eesmärk on

tagada külastajate ohutus.

Rajatavad korralikud teed loovad alal liikumisvõimalusi

juurde.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Mis saab tuulegeneraatoritest peale nende eluea lõppu? Keskmine tuuliku

eluiga on 20-30 aastat?

Selgitus.

Kaasaegsete tuulegeneraatorite projekteeritud

kasutusiga on üldjuhul ligikaudu 30–35 aastat, sõltudes

kasutatavast tehnoloogiast, tootjast ning käitamis- ja

hooldustingimustest.

Amortiseerunud ja kasutuseta tuulikute demonteerimine

on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus

käsitletakse tuulikute utiliseerimist rakendussätetes.

Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb

taaskasutusse, sealhulgas tornid, vundamendid ja

generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist,

terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada.

Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest

labades on kasutatud komposiitmaterjale.

Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt

mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi. Teemat on

kirjeldatud KSH programmis ptk 3.6.9.

Täiendavalt valmis 2026. aastal Keskkonnaagentuuri

analüüs „Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse

tagamise analüüs“, milles käsitletakse tuulikute

demonteerimist, jäätmete käitlemist, tuulikulabade

ringlussevõtu võimalusi, erinevate Euroopa Liidu riikide

praktikaid ning finantstagatiste rakendamise võimalusi.

Analüüsi eesmärk on toetada tuuleparkide elukaare lõpu

paremat planeerimist ning anda sisendit kohalikele

omavalitsustele, maaomanikele ja arendajatele.

Lisainfo: https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-

demonteerimise-ja-loppkaitluse-tagamise-analuus

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Millega ja millises ulatuses kompenseeritakse elamiskõlbmatuks muutuvate

piirkondade/talukohtade omanikele nende vara?

Selgitus.

Detailplaneering koostatakse kooskõlas Lüganuse valla

üldplaneeringus toodud nõudele, et elamutest peavad

tuulikud paiknema vähemalt 1 km kaugusel või kuni 750

meetri kaugusel kui selleks on maaomaniku nõusolek.

Seega elamiskõlbmatuks piirkonda ei muudeta,

lähimatele elanikele kompenseeritakse tuulikute

talumine vastavalt keskkonnatasude seaduses § 553

toodule. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud

maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku

omavalitsuse üksus kord aastas maismaa tuulepargi

mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa

tuulepargi mõjuala ulatub kuni 250 meetri kõrguse

tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise

ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri

kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist.

Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on

kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu

alammäär. Tuulepargi nn talumistasust on kirjutatud

programmis ptk 3.6.5.5.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

K.T.

12.06.2026

Jällegi ei saa öelda, et tegemist on planeeringuga, mis annab hea ülevaate

tuulepargi vajadusest ja eriti kasulikkusest kohalikule kogukonnale. Põhirõhk

tuulepargi ehituseks on välja toodud süsinikuheite vähendamine,

kliimaneutraalsus ja poliitikasuunised, mitte mida kohalikud inimesed sellest

saavad või võidavad. Mainitakse ära prognoositavad mõjud, mitte reaalsed

tagajärjed tuulikute rajamisel ja kogu energiakulu nende rajamisel; mis paneks

ilmselt ümber mõtlema tuule ja päikesepargi vajadusest eriti Ida-Virumaal, kus

elanike ja tööstuse arv väheneb iga aastaga. Tuule ja päikeseparke ei saa rajada

ainult rohelisele ideoloogiale toetudes. Nende rajamine ei ole lihtsalt trend, või

põhimõtteline otsus, et kogu maailm ju teeb seda. Poliitika suuniline

kliimamuutuse „kaart“ on laialdaselt

kasutuses, mis teeb atmosfääris oleva süsiniku mürgiks, mille vastu peab

võitlema. Roheline ideoloogia ja kliimaneutraalsuse agenda on alternatiivse ja

olemasoleva tehnoloogia kasutuks ja kahjulikus tembeldanud.

Selgitus.

Hetkel on planeeringu koostamine varajases etapis, st on

koostatud detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programm, millele saite seisukoha anda.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade eesmärk on anda

esmane arusaam, mida planeeringuga soovitakse

saavutada ja milliste lähtetingimustega tuleb arvestada.

Lähteseisukohad on raamistik, mille alusel hakatakse

planeeringut koostama, et protsess oleks läbipaistev ja

kõik osapooled teaksid, millest lähtutakse. KSH

programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise

ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute

vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu

keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev

hindamine.

Taastuvenergia on Eesti pikaajaline strateegiline valik, et

tagada riigi julgeolek ja vähendada sõltuvust teistest

riikidest imporditavast kütusest. Eesti energiapoliitika

näeb ette taastuvenergia osakaalu järjepidevat tõusu,

mis aitab kaasa stabiilsemale elektrihinnale ja kodumaise

energiatootmise suurenemisele.

Arendusega võivad kaasneda kohalikud majanduslikud

mõjud (arendus loob selleks võimalused), sealhulgas

investeeringud piirkonda, ajutine tööhõive

ehitusperioodil, kohalike teenuste kasutamine ning

seadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse tulud ja

võimalikud kogukonnale suunatud hüved. Nende

mõjude ulatus sõltub lõplikust lahendusest ning neid

käsitletakse planeeringu ja edasise projekteerimise

käigus.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Üldplaneeringus paikeseparkide püstitamisel on nõue, et asukoha valikul tuleb,

eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid. Aidus oli enne

karjäär, ja oli tõesti väheväärtuslik, mudane, tolmune üleskaevatud ala, kuhu

oleks võinud kohe tuule ja päikeseparke rajada kui karjäär lõpetas tegevuse.

Enam seda öelda ei saa. Aidu on nüüd ilus loodusala roheluse ja järvedega, kuhu

on nii linnud kui loomad endale koha leidnud.

Selgitus.

Aidu karjääris on inimtegevuse kaasabil elurikkus

taastumas, kuid võrreldes looduslike aladega (mida ei

ole kaevandatud ega nt tööstustegevusega muudetud),

on tegemist siiski liigirikkuse ja loodusväärtuste

seisukohast vähemväärtusliku alaga. Alal esineva

loodusväärtused inventeeritakse (kaitseluste taime- ja

samblaliikide kasvukohad (vajadusel ka seened ja

samblikud), lindude ja nahkhiirte elupaigad) ja inventuuri

tulemusi arvestatakse detailplaneeringulahenduse

väljatöötamisel ja KSH aruande koostamisel.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Detailplaneeringualale jääb ca 40 ha suurune väärtuslik põllumajandusmaa ala.

Kas tõesti on paar tuulikut väärt põllumaa ära kaotamist. Pealegi on piisavalt

uuringuid tehtud, kus on täheldatud, et isegi tuuleparkide vahetus läheduses

olevatel põllumaadel putukate ja usside arvukus väheneb kuni 40 protsenti.

Eelmises raportis tundsid mitmed inimesed muret ka vibratsiooni ja visuaalse

häirivuse üle, mis kehtib samuti Aidu planeeringu kohta. Kui need pargid kõik

ära rajatakse, siis on Kiviõli, Püssi, Lüganuse, Varja ümberpiiratud ülisuurte

tuulikute poolt. Kes tahab sellises kohas elada, või kes tahab Kiviõli kanti üldse

elama tulla, kui see on “pilvelõhkujaid täis“? Vallajuhid, võiks rohkem mõelda

kohalike inimeste heaolu üle, mitte pimesi juhinduda Euroopa Liidu rohelise

energia populismist.

Selgitus.

Praeguses etapis ei ole tuulikute paiknemine selge,

seetõttu ei ole ka teada, kui suurt ala väärtuslikust

põllumajandusmaast hõivatakse. See selgub edasises

menetluses. Samas on oluline rõhutada, et tuuleparkide

rajamine ei välista põllumajandusliku tegevuse jätkumist.

Vastupidi – senine praktika näitab, et tuulikud ja

põllumajandus saavad samal maa-alal edukalt koos

toimida. Tuuliku rajamiseks on püsivalt vajalik

teenindusmaa suurus ligikaudu 0,5 ha, samas kui

ülejäänud maa jääb jätkuvalt haritavaks ning seda saab

kasutada senisel otstarbel.

Lisaks võimaldab tuulepargist saadav maaomaniku tulu

mitmekesistada põllumajandusettevõtte sissetulekuid

ning suurendada nende stabiilsust. Põllumajandussektor

sõltub suurel määral ilmastikutingimustest, saagikusest

ja maailmaturu hinnakõikumistest. Tuulepargist saadav

lepinguline tasu aitab neid riske tasakaalustada ning

loob maaomanikule prognoositava pikaajalise tuluallika.

See omakorda toetab põllumajandustegevuse

järjepidevust, võimaldab teha investeeringuid tootmise

arendamisse ning aitab säilitada põllumajanduslikku

maakasutust ka pikemas perspektiivis.

Inimeste heaolu ja tervisele avalduvat mõju hinnatakse

müra (sh madalsagedusliku müra), nähtavuse ja

varjutuse mõju kaudu. KSH aruandes hinnatakse

tuulikute vibratsiooni mõju ainult siis, kui tuulepark

kavandatakse vibratsioonitundlikule hoonele lähemale

kui 500 meetrit või kui aruande koostamise ajaks on

avaldatud uued ametlikud suunised, mis nõuavad

põhjalikumat hindamist. Kui tuulikud paiknevad

tundlikest hoonetest vähemalt 500 meetri kaugusel ja

uusi nõudeid ei ole, lähtutakse eeldusest, et vibratsioon

ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning teemat KSH

aruandes täiendavalt ei käsitleta.

KSH-s modelleeritakse müra (sh madalsageduslik) mõju

ulatust, koostatakse nähtavusanalüüs ning hinnatakse

varjutust ja visuaalset mõju (kirjeldatud programmis ptk

3.6.5). Samuti hinnatakse koosmõju ümbruskonnas

olevate arendustega (sh tuulepargid).

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Süsinikdioksiid (CO2) ei ole saasteaine, vaid loomulik osa Maa atmosfäärist, mis

mängib süsinikuringluses olulist rolli, ilma milleta fotosünteesi ei toimi. Te

oleksite pidanud ka ära märkima kui suur on CO2 osa Maa atmosfääris üleüldse

ja mis juhtub kui see langeb alla teatud taseme. Samuti peaks teada andma kui

palju sütt, või teisi fossiilkütuseid ära põletatakse, et saada vajalikud

ehitusmaterjalid tuule ja päikeseparkide ehituseks: teras, tsement, klaaskiud,

süsinikkiud, alumiinium, ränikristallid..... Kas see kavandatav tuule ja päikesepark

üldse toodab selle energia tagasi, mis sinna ehitades investeeritakse ehk

„ahjudes ära põletatakse”?

Sooviks näha numbreid, mis tõestavad ära, kuidas on võimalik, et tänapäevane

tuulik toodab tema valmistamiseks kulunud energia tagasi 5-8 kuuga. Kas sama

kehtib ka päikesepargi kohta?

Selgitus.

Süsinikdioksiid (CO₂) on tõepoolest atmosfääri looduslik

koostisosa ning oluline osa süsinikuringest ja

fotosünteesi toimimisest. Planeeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise eesmärk ei ole siiski käsitleda

süsinikuringe toimimist ega CO₂ sisaldust atmosfääris,

vaid hinnata kavandatava tegevuse mõju keskkonnale

vastavalt kehtivatele õigusaktidele, asjakohaste

uuringute tulemustele, juhendmaterjalidele,

teaduskirjandusele ning teistele hindamiseks vajalikele

andmetele ja ekspertteadmistele.

Planeeringu koostamisel lähtutakse Eesti ja Euroopa

Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning

kehtivast õigusraamistikust, mille kohaselt käsitletakse

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ühe

olulise keskkonnaeesmärgina. Planeeringu koostamisel

ei hinnata ega vaidlustata nende eesmärkide teaduslikke

või poliitilisi aluseid.

Tuuleenergia elutsükli süsiniku jalajälg on võrreldes

fossiilkütustel põhineva elektritootmisega väga väike.

Tuuliku tootmise, transpordi, ehitamise, käitamise ja

kasutusest kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside

heide on erinevate rahvusvaheliste elutsüklianalüüside

põhjal keskmiselt ligikaudu 9 g CO₂-ekv/kWh.

Võrdluseks on maagaasil põhineva elektritootmise

elutsükli heide ligikaudu 450–500 g CO₂-ekv/kWh ning

kivisöel põhineva elektritootmise puhul umbes 900–

1100 g CO₂-ekv/kWh. Tuuleenergia kasvuhoonegaaside

heide kogu elutsüklit arvestades ligikaudu 50–100 korda

väiksem kui fossiilkütustel põhineval elektritootmisel.

(Lisainfo:

https://www.vestas.com/en/sustainability/environment/

lifecycle-assessments)

Kaasaegsed tuule- ja päikeseelektrijaamad toodavad

oma valmistamiseks, transpordiks, ehitamiseks,

käitamiseks ja kasutusest kõrvaldamiseks kulunud

energia kogu elutsükli jooksul mitmekordselt tagasi.

Kaasaegse maismaatuuliku energia tasuvusaeg on

sõltuvalt asukohast ja tuuleoludest üldjuhul ligikaudu 5-

8 kuud.

(Lisainfo:

https://www.vestas.com/en/sustainability/environment/

energy-payback)

KSH aruandes hinnatakse mõju kliimale.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Kui suur on saastus loodusele? Või tootes tuule ja päikeseparke, siis CO2 ei olegi

probleemiks?

Selgitus.

Tuule- ja päikesepargi toodetud elekter on roheline ehk

keskkonnasõbralik, sest selle tootmisel ei teki saastet ega

kasutata fossiilkütuseid. Tuule- ja päikeseparkide

rajamisega kaasneb teatud mõju looduskeskkonnale,

kuid nende pikaajaline panus taastuvenergia tootmisse,

kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ning

kliimaeesmärkide saavutamisse on üldjuhul oluliselt

suurem kui rajamisega kaasnev keskkonnahäiring.

Tuule- ja päikesepark töötab aastakümneid ja toodab

selle ajaga palju keskkonnasõbralikku energiat. Tuule- ja

päikesepargi rajamisel tehakse põhjalikud uuringud, et

mõju loodusele ja elurikkusele oleks võimalikult väike.

Kui on selgunud planeeringulahendus, st mitu tuulikut ja

mis parameetritega tuulikuid alale paigaldada saab,

arvutatakse KSH aruandes kavandatava tuulepargi

süsiniku jalajälg.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Kas see tuulepark annab tööd kohalikule kogukonnale? Tuule ja

päikeseparkpark ei ole “võluvits” energia tootmiseks ja antud tehnoloogiat

kasutades kindlasti mitte roheline, kasumlik ja kliimaneutraalne. Vallajuhid

peaks rohkem huvi tundma kohalike inimeste arvamusest, muredest ja

erudeerima ennast kliima, keskkonna ja energia tootmise vallas.

Selgitus.

Tuulepargi käitamisel, aga eelkõige ehitamisel vajalike

tööde teostamisel on võimalik kohalike ettevõtete

kaasamine. Eelkõige aga loob tuulepark eeldused

täiendavate töökohtade loomiseks ja olemasolevate

säilitamiseks, sest tekib elektriühenduse otseliini

kasutamise võimalus ettevõtluse arendamiseks.

Tuuleenergia ei ole täiesti kliimaneutraalne, kuid on

oluliselt kliimasõbralikum kui fossiilkütused. ÜRO

kliimapaneeli (IPCC) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni

(UNECE) elukaareanalüüside järgi on tuule- ja

päikeseenergia kasvuhoonegaaside heide kogu elutsükli

jooksul kordades väiksem kui fossiilkütustel. Maismaa

tuuleenergia elukaare heide on ligikaudu 8-16 g

CO₂e/kWh ning päikeseelektril umbes 8-83 g

CO₂e/kWh, samas kui maagaasil on see umbes 400-500

g CO₂e/kWh ja söel 750-1100 g CO₂e/kWh

(https://unece.org/sites/default/files/2021-

11/LCA_final.pdf).

Tuuleparkide ja ka päikeseparkide rajamisajal tekib

eelkõige ajutisi töökohti. Hooldusfaasis on töökohad

püsivad, kuid ka nõutavad oskused spetsiifilisemad.

Lisaks otsestele töökohtadele võib taastuvenergia

tootmisvõimsuste olemasolu suurendada piirkonna

atraktiivsust ettevõtetele, kelle tegevus sõltub elektri

kättesaadavusest ja konkurentsivõimelisest hinnast.

Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse

KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast

ning läbiviidud uuringute andmetest (vt KSH programm

ptk 3.6.5.5).

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

M. H.

14.06.2026

Olen piirkonna kinnisvaraomanik ning mul on otsene isiklik ja majanduslik huvi,

et kavandatava projekti kõik olulised mõjud — tervisele, keskkonnale ja varale

— saaksid nõuetekohaselt hinnatud enne mis tahes planeeringulahenduse

kehtestamist.

1. MENETLUSLIK PROBLEEM: KAASAMINE TOIMUB ENNE UURINGUTE

VALMIMIST

Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsusega nr 12 algatatud planeeringu

raames on juba tellitud ning käimas järgmised uuringud:

• Nahkhiirte uuring: välitööd 01.05–20.09.2026 (neli bioloogilist

hooajaperioodi: kevadrände, sigimis-, noorloomade lennuvõimestumise

Selgitus.

Rõhutame, et menetlus on praegu varases etapis.

Avalikustatud on detailplaneeringu lähteseisukohad ja

KSH programm, mille eesmärk on määratleda mõju

hindamise ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja

uuringute vajadus, et tagada kavandatava

detailplaneeringu keskkonnamõjude terviklik,

tõenduspõhine ja läbipaistev

hindamine. Planeeringulahenduse sisuline koostamine

ja keskkonnamõjude hindamine toimub järgmistes

etappides.

ja sügisrände periood). Käesoleval hetkel on läbitud üksnes kevadrände

periood.

• Taimestiku uuring (Mükofloora OÜ): aruanne hiljemalt 31.08.2026.

• Linnustiku uuring: samuti lõpetamata.

Avalikkuselt küsitakse ettepanekuid KSH programmi kohta, kuid selle

programmi sisulised alusuuringud on pooleli. KSH programm peaks tuginema

uuringutulemustele, mitte eelnema neile.

Palun tagada, et sisuline avalik kaasamine KSH programmi üle toimuks uuesti

pärast kõigi põhiuuringute valmimist. Muul juhul on kaasamine formaalne, mitte

sisuline.

KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise

protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas

kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid

leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH

menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH

programmi koostamine (praegune etapp), uuringute

läbiviimine ja KSH aruande koostamine, avalikustamine

ja kaasamine, aruande täiendamine, KSH lõppjäreldus ja

otsus.

Seega järgmiseks etapiks on uuringute valmimise järel

detailplaneeringu lahenduse koostamine ja sellele

keskkonnamõju strateegiline hindamine, misjärel saavad

kõik huvilised materjalidega tutvuda ja esitada oma

seisukohad.

Eeldatav ajakava koos detailplaneeringu ja KSH

etappidega on esitatud programmis ptk 4.1.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

2. HUVIDE KONFLIKT: MÕLEMAD EELHINNANGUD ON ARENDAJATE

TELLIMUSEL

Mõlemad KSH eelhinnangud (volikogu otsuse nr 12 lisad 2 ja 3) on koostanud

LEMMA OÜ — ühe ja sama tellija grupi tellimusel:

• Lisa 2: tellija TMV Green OÜ (arendaja)

• Lisa 3: tellija Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (arendaja)

KeHJS ei keela arendajal eelhinnangu tellimist, kuid see tekitab põhjendatud

küsimuse sõltumatusest. Nõuan, et KSH ise viiakse läbi eksperdi poolt, kellel

puudub igasugune lepinguline suhe käesolevate arendajatega, ning et KSH

järeldused läbivad sõltumatu kontrolli.

Selgitus.

Koostatava detailplaneeringu menetluses läbiviidav

keskkonnamõju strateegiline hindamine toimub

planeerimismenetluse osana ning selle koostamise

korraldajaks on Lüganuse Vallavalitsus. KSH koostamisel

lähtutakse õigusaktides sätestatud nõuetest ning

hindamise viib läbi vastava pädevusega eksperdirühm.

KSH aruande koostamise käigus kaasatakse asjaomased

asutused, avalikkus ja valdkondlikud eksperdid ning

koostatud materjalid läbivad asjaomaste asutuste poolse

kooskõlastamise, avaliku menetluse (st avalikkuse

kaasamise).

Detailplaneeringu ja KSH läbiviimise korraldaja on

kohalik omavalitsus, kes korraldas riigihanke konsultandi

leidmiseks ning tagab sõltumatu kontrolli planeeringu

koostamise ja mõjude hindamise jooksul. Lepingulist

suhet arendajatega ei saa täielikult kuidagi vältida,

Lüganuse Vallavalitus on sõlminud kolmepoolse lepingu

Kobras OÜ-ga (konsultant) ning arendajatega.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

3. EELHINNANGUTE OMA TUNNISTUSED — ANDMED ON EBAPIISAVAD

Mõlemad LEMMA OÜ eelhinnangud tunnistavad sõnaselgelt:

• "Linnustiku ja käsitiivaliste uuritus alal on ebapiisav tuulepargi

kavandamiseks vajalike mõju hinnangute andmiseks" (Lisa 2, ptk 4.2).

• Mõju Muraka linnuala (EE0070172) kaitse-eesmärgile — kaljukotkale —

"ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku uuringu

tulemusteta välistada" (Lisa 2, ptk 4.1). Natura asjakohane hindamine on

kohustuslik.

• Mõju Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-

eesmärkidele ei saa samuti välistada (Lisa 2 ja 3, ptk 4.2).

• Müra ja varjutuse negatiivset mõju inimese tervisele "ei ole võimalik

välistada" (Lisa 2, ptk 4.4.3 ja ptk 5).

Nõuan, et KSH programm näeks kohustuslikult ette:

• täiemahulise linnustiku uuringu (vähemalt üks täisaasta);

• nahkhiirte uuringu kõigi nelja hooajalise perioodi katvusega;

• Natura asjakohase hindamise Muraka linnuala suhtes;

• kaitsealuste taimede, sh käpaliste põhjaliku inventuuri;

• sõltumatu tervisemõjude hinnangu, sh infraheli ja madalsageduslik

müra.

Selgitus.

Nimetatud Lemma OÜ koostatud eelhinnanguid on

arvestatud LS ja KSH programmi koostamisel. Seepärast

on KSH programmis ptk 3.6.2.1.2.1 välja toodud, et

koostamisel on linnustiku uuring, ptk 3.6.2.1.2.2. on

kirjutatud, et tehakse nahkhiirte uuring ja ptk 3.6.2.1.1 on

kirjutatud, et viiakse läbi taimestiku inventuur.

Taimestiku inventuuris kaardistatakse kõik alal

tuvastatud kaitsealused liigid, sh ka käpalised.

Koondatult on uuringute vajadus välja toodud

programmis ptk 3.1.1.

Lisaks hinnatakse KSH aruandes mõju Sirtsi

looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-

eesmärkidele, Natura 2000 võrgustiku Muraka linnuala

kaitse-eesmärkidele, see on välja toodud ptk 3.6.1 ja

3.6.2.

Inimese tervisele avalduva mõju hindamiseks KSH-s

modelleeritakse müra, sh madalsagedusliku müra levik

vastavalt 2025. aastal koostatud juhendile.

Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud

sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded

müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid". Väliskeskkonna infraheli osas

piirnormid puuduvad. Tuulikute infraheli hindamisel

lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud

juhendist (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment

OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:

teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli

alla inimese tajuläve ning teadaolevalt puudub tuulikute

tekitatud infrahelil oluline mõju inimeste tervisele.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

4. METSA RAADAMINE JA PÖÖRDUMATUD KESKKONNAMUUTUSED

Aidu küla tuule- ja päikesepargi KSH eelhinnang (Lisa 3, ptk 4.2 ja 4.7) tunnistab,

et planeeringuala on kaetud metsaga 63,53 ha ulatuses ning tuulepargi

rajamisel on metsa raadamine vältimatu. Sama dokument tunnistab, et

"metsamaa raadamine ja eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi

muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku

talletamist ja sidumist."

See on vastuolus projekti kliimaargumentidega. KSH peab hindama

kasvuhoonegaaside täielikku koondbilanssi, nii raadamisest tulenev CO₂ heide

kui ka tuulepargi tootmisega saavutatav teoreetiline kokkuhoid.

Selgitus.

Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia

osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete

kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside

vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine

kliimamuutuste mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi

rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis

mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist, siis nagu

eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga

kaasneva taristu ehitusaladega, mis moodustavad väikse

osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast

säilib senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka

edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil. Kui ühelt poolt

on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju

kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik tähelepanu

pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele,

kuidas prognoositavad kliimamuutused võivad

planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu

antakse KSH aruandes üldine hinnang ka kliimamuutuste

mõju kohta tuuleparkide toimimisele.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

5. KUMULATIIVNE MÕJU ON ALAHINNATUD

Piirkonnas on juba:

• 17 väljaehitatud tuulikut (Aidu tuulepark, teemaplaneering 2011);

• 13 tuulikut ehitamisel;

• nüüd kavandatav kuni 11 täiendavat tuulikut, kõrgusega kuni 300

meetrit.

Mõlemad eelhinnangud tunnistavad, et kavandatavad tuulikud avaldavad

olemasolevaga koosmõju, kuid seda ei ole sisuliselt hinnatud. Lisa 3 ütleb

selgelt: "Keskkonnamõjuliselt on tegu ühe tuulealaga ning kavandatavad

tuulikud avaldavad koosmõju." KSH peab hindama kõigi piirkonna tuulikute

kogumõju ühtsena — müra, varjutuse, visuaalse mõju ja linnustiku osas.

Arvestatakse.

KSH programmi kumulatiivsete mõjude peatükki

täiendatakse ja lisatakse juurde piirkonnas asuvaid teisi

arendusi, millega koosmõju tuleb hinnata. Lisaks

täiendatakse peatükki teiste mõjuvaldkondade osas, kus

kumulatiivne mõju võib tekkida – nt mõju linnustikule.

Kuid juhime tähelepanu, et sisuliselt hinnatakse

kumulatiivseid mõjusid järgmises etapis, KSH aruandes,

sest kogu mõjuhindamist alles asutakse läbi viima.

Detailplaneeringu LS ja KSH programmi täiendatakse

kumulatiivse mõju osas.

6. ÜLDPLANEERINGU EBASELGE ÕIGUSLIK SEISUND

Mõlemad eelhinnangud märgivad, et Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud

29.05.2025) on registreeritud seisundiga "osaliselt peatunud" seoses

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringuga. Kaitseministeeriumil on viis aastat

(kuni 2030) aega otsustada, kas Aidu eelvalikuala (136 ha, asub kavandatavast

tuulepargi kinnistutest kohe ida suunas) võetakse kasutusele

kaitsetööstuspargina.

Ala pikaajaline strateegiline maakasutus on seega ebaselge. KSH peab hindama

mõlemat stsenaariumi.

Selgitus.

KSH koostamisel arvestatakse Aidu

kaitsetööstuspargiga vastavalt Kaitseministeeriumi

esitatud ettepanekule.

Planeeringute andmekogus registreeritud seisund

"osaliselt peatunud" tuleneb planeerimisseaduse § 53

lõikest 2, mille kohaselt riigi eriplaneeringu

kehtestamisega peatub sellega hõlmatud

planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle

osa kehtivus. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025

korraldusega nr 151 osaliselt kehtestatud

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu lahendusega on

arvestatud Lüganuse valla üldplaneeringus ning

üldplaneeringu tuuleeneregeetika alast nr 8 on

eemaldatud osa, mis kattub Põhja-Kiviõli alaga. Eelpool

nimetatud korraldusega ei kehtestatud riigi

eriplaneeringut Aidu ala osas. Aidu alal jätkati menetlust,

mis on veel endiselt koostamisel."

KSH-s hinnatakse Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga

kavandatavate taastuvenergiaparkide mõju

kaitsetööstuspargile ja vastupidi ning ka kumulatiivset

mõju. Mõju hinnatakse kuna kaitsetööstuspark on

riigikaitseline ehitis.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

7. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Lisa 2 (ptk 2.3) tunnistab, et Aidu-Liiva planeeringuala jääb osaliselt Ida-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale.

Maakonnaplaneeringu põhimõtte kohaselt peaks sellisel maal jätkuma

põllumajanduslik maakasutus. KSH peab hindama, kas tuulepargi rajamine on

selle põhimõttega kooskõlas.

Arvestatakse.

KSH programmis ptk 3.6.4 on välja toodud, et KSH

käigus on vajalik hinnata mõju väärtusliku

põllumajandusmaa säilimisele ja edasistele kasutamise

võimalustele. Selgitame, et tuuleparkide rajamine ei

välista põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi

– senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus

saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku

rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus

ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb jätkuvalt

haritavaks ning seda saab kasutada senisel otstarbel.

Lisaks võimaldab tuulepargist saadav maaomaniku tulu

mitmekesistada põllumajandusettevõtte sissetulekuid

ning suurendada nende stabiilsust. Põllumajandussektor

sõltub suurel määral ilmastikutingimustest, saagikusest

ja maailmaturu hinnakõikumistest. Tuulepargist saadav

lepinguline tasu aitab neid riske tasakaalustada ning

loob maaomanikule prognoositava pikaajalise tuluallika.

See omakorda toetab põllumajandustegevuse

järjepidevust, võimaldab teha investeeringuid tootmise

arendamisse ning aitab säilitada põllumajanduslikku

maakasutust ka pikemas perspektiivis.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

8. KINNISVARA VÄÄRTUSE MÕJU — PÕHJENDAMATA HINNANG

Mõlemad eelhinnangud väidavad, et "olulist mõju piirkonna kinnisvara

väärtusele ei ole oodata" (Lisa 2 ja 3, ptk 4.5). See järeldus tugineb üksnes

subjektiivsele argumendile ("tegu on tööstusmaastikuga"), ilma ühegi

majandusliku analüüsi, võrdlusuuringu ega hindamismetoodikuta.

Kinnisvaraomanikuna nõuan, et KSH sisaldaks sõltumatut kinnisvara väärtuse

mõju analüüsi, mis tugineb võrreldavatele juhtumiuuringutele Eestis ja mujal

Euroopas, ning et võimaliku väärtuse languse korral kavandataks

kompensatsioonimehhanismid.

Selgitus.

KSH programmis on ptk 3.6.5.4 toodud, et tuuleparkide

rajamisega kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara

hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja

välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute

andmetest.

Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju

uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et

kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada

tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi

käitamise perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara

hindadele ei esine (Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna

väärtuse langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus

ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak &

Madlener 2016) ning tuulikute nähtavus elamu

piirkonnas maastikus (Gibbons 2015). Eraldisesivat

kinnisvaraeksperdi poolset analüüsi ei koostata.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

ÜLDINE SEISUKOHT

Kavandatav projekt on oma mastaabilt (kuni 11 tuulikut, kõrgus kuni 300 m, 364

ha, koguvõimsus kuni 124 MW), koosmõjult olemasoleva tuulepargiga ning

ebapiisavate lähteandmete tõttu erandlik.

Leian, et praeguses seisus, poolikute uuringute, sõltumatuse küsimuse ning

üldplaneeringu ebaselge õigusliku seisundi tingimustes ei ole KSH programmi

sisuline hindamine võimalik.

Selgitus.

KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise

protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas

kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid

leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH

menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH

programmi koostamine (praegune etapp), programmi

alusel KSH aruande koostamine, avalikustamine ja

kaasamine, aruande täiendamine, KSH lõppjäreldus ja

KSH vastuvõtmine.

Praeguses etapis ongi veel uuringute läbiviimine pooleli

ja teada pole tuulikute täpsed asukohad. Uuringute

valmides arvestatakse nende tulemustega KSH aruande

ja detailplaneeringulahenduse koostamisel, misjärel

toimub uus kaasamine. Siis saavad kõik huvilised

detailplaneeringulahendusega ja KSH aruandega

tutvuda ja oma seisukohad esitada.

Planeeringute andmekogus registreeritud seisund

"osaliselt peatunud" tuleneb planeerimisseaduse § 53

lõikest 2, mille kohaselt riigi eriplaneeringu

kehtestamisega peatub sellega hõlmatud

planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle

osa kehtivus. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025

korraldusega nr 151 osaliselt kehtestatud

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu lahendusega on

arvestatud Lüganuse valla üldplaneeringus ning

üldplaneeringu tuuleenergeetika alast nr 8 on

eemaldatud osa, mis kattub Põhja-Kiviõli alaga. Eelpool

nimetatud korraldusega ei kehtestatud riigi

eriplaneeringut Aidu ala osas. Aidu alal jätkati menetlust,

mis on veel endiselt koostamisel."

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

A. K.-P.

15.06.2026

(Tõlge) Mina ja minu abikaasa elame Püssi linnas. Neli aastat tagasi tegime

teadliku otsuse kolida Püssi, kuna otsisime rahulikumat elukeskkonda, looduse

lähedust ning võimalust elada eemal intensiivsest tööstustegevusest ja

linnamürast. See oli meie pere jaoks oluline tegur elukoha valikul ja pikaajaliste

eluplaanide kujundamisel.

Pärast tutvumist Aidu ja Aidu-Liiva tuulepargi projekti materjalidega tekkis mul

tõsiseid küsimusi selle võimaliku mõju kohta Püssi elanike elukvaliteedile.

Selgitus.

Inimese heaolu hinnatakse KSH-s müra (sh

madalsagedusliku müra), varjutuse ja visuaalsete

muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate

muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide rajamisest.

Tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs sisaldab müra

Avaldatud dokumentidest selgub, et projekti jaoks jätkuvad või on veel plaanis

linnustiku, nahkhiirte, kaitstavate taimede, Natura 2000, müra, varjumisefekti ja

muude mõjude uuringud. Nii palju kui olen aru saanud, ei ole mitmete mõjude

lõplik hindamine veel lõpetatud.

Eriti teeb muret asjaolu, et kavandatakse kuni 280–300 meetri kõrguseid

tuulikuid. Sellised rajatised muudavad paratamatult ümbritseva keskkonna

visuaalset ilmet ja võivad mõjutada piirkonna iseloomu, mille paljud elanikud –

sealhulgas meie pere – on valinud just selle rahulikkuse ja loodusläheduse tõttu.

Lisaks märgin, et mu abikaasal on kroonilised migreenid. Seetõttu huvitab meid

eriti objektiivne hinnang võimaliku müra, varjumisefekti ja teiste tegurite kohta,

mis võivad mõjutada inimeste und ja enesetunnet.

Palun:

1. Esitada teave prognoositava mürataseme kohta Püssi territooriumil

pärast projekti elluviimist.

leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse

müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,

salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva

keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna

teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud

asjakohastest kirjeldustest. Varjutuse mõju hindamiseks

kasutakse tarkvara WindPro, mille abil modelleeritakse

tuulikute võimalikku varjutusulatust ja -kestust. Kuna

Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud

arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed

varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.

Modelleeritud müra leviku ning varjutuse ulatuse ja

kestuse kaardiga saab tutvuda järgmise kaasamise ajal,

siis on selgunud tuulikute täpsed asukohad ja koostatud

KSH aruanne. KSH aruande koosseisus on ka

prognoositava müra levikukaardid.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

2. Esitada Püssi elamupiirkondade varjutusefekti ja visuaalse mõju

hindamise tulemused.

Selgitus.

Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus

viiakse läbi kuni 5 km raadiuses Aidu ja Aidu-Liiva

detailplaneeringuga kavandatavast tuulepargi piirist

nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute

teostamiseks asukohad, kus elektrituulikud on nähtavad

ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt

puhkealad, ühiskondlikud hooned, suurema kasutajate

hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad. Teemat

on käsitletud ptk 3.6.6.

Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus

viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks

tarkvara WindPro, mille abil modelleeritakse tuulikute

võimalikku varjutusulatust ja -kestust. Kuna Eestis

varjutusele normväärtus ning kinnitatud

arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed

varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.

Teemat on käsitletud ptk 3.6.5.2.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

3. Selgitada, kuidas hinnatakse projekti mõju lähedalasuvate asulate

elanike tervisele ja heaolule.

Selgitus.

Inimese heaolu hinnatakse KSH-s müra (sh

madalsageduslikku müra), varjutuse ja visuaalsete

muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate

muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide rajamisest.

Tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs sisaldab müra

leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse

müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,

salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva

keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna

teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud

asjakohastest kirjeldustest. Modelleerimise tulemusi

võrreldakse kehtivate müra normväärtustega, mis on

seatud inimese tervise kaitseks.

Varjutuse modelleerimisel kasutakse tarkvara WindPro,

mille abil modelleeritakse tuulikute võimalikku

varjutusulatust ja -kestust.. Kuna Eestis varjutusele

normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,

siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt

tõenäolise varjutusaja kohta.

KSH tulemuste põhjal hinnatakse, kas kavandatav

lahendus on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete

seisukohalt vastuvõetav ning kas on vajalik rakendada

mõju leevendavaid meetmeid või teha muudatusi

kavandatavas lahenduses.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

4. Tagada kõigi keskkonna- ja eriuuringute tulemuste avalik kättesaadavus

enne projekti lõplike otsuste tegemist.

Palun arvestada käesolevat märkust projekti edasise menetlemise käigus.

Selgitus.

Kõiki eluslooduse valdkonna uuringuid ei ole võimalik

täies mahus avalikustada. Looduskaitseseaduse § 53 lg 1

kohaselt ei kuulu avalikustamisele I ja II kaitsekategooria

liikide isendite täpsed leiukoha- ja elupaigaandmed,

kuna nende avalikustamine võib ohustada kaitstavate

liikide säilimist. Seetõttu esitatakse selliste uuringute

tulemused avalikkusele ulatuses, mis on kooskõlas

kehtivate õigusaktidega, jättes välja seadusega kaitstud

asukohainfo.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Eesti

Geoloogiateenistus

16.06.2026

nr 13-3/26-927

Kuivõrd tegemist on DP lähteseisukohade ja KSH programmi koha arvamuse

küsimisega, ei ole kavandatav asendiplaan veel paika pandud. EGT juhib

tähelepanu, et juhul kui kavandatakse taastuvenergia objekte või seonduvat

taristut maardlaga kattuvale alale, siis tuleb järgida MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti

2 ning saada EGT-lt vajalik kooskõlastus maardlale ehitamiseks.

Palume planeeringu koostamise käigus arvestada eeltoodud seisukohtadega.

Palume hoida EGT-d kursis menetluse edasise käiguga.

Teadmiseks võetud.

KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja

hinnatakse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

rajamise võimalikkust maardlatel.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

M. L.

17.06.2026

1. kuni 300 m kõrgused ja vaid 1 km elumajast see on hullumeelsus. Mu põlistalu

muutub elamiskõlbmatuks nende põhjustaud müra ja valguse vilkumise tõttu.

Selgitus.

Inimese heaolule avalduvaid võimalikke mõjusid

hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) käigus. Sealhulgas analüüsitakse tuulepargi

rajamise ja käitamisega kaasnevat müra ning visuaalseid

mõjusid, sealhulgas varjutuse ehk valguse vilkumise

mõju lähimatele elamutele.

Tuulepargi käitamisaegse müra hindamiseks

koostatakse müra leviku modelleerimine (koostatakse

mürakaart), mis arvestab arenduse müraallikaid

(tuulikuid, alajaamade trafosid, salvestusseadmeid ja

muid lisaseadmeid) ning piirkonna olemasoleva

müraalase olukorraga (piirkonna teiste müraallikatega).

Modelleerimise tulemusi võrreldakse kehtivate müra

normväärtusega, mis on seatud inimese tervise kaitseks.

Varjutuse mõju hindamiseks kasutakse tarkvara

WindPro, mille abil modelleeritakse tuulikute võimalikku

varjutusulatust ja -kestust. Kuna Eestis varjutusele

normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,

siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt

tõenäolise varjutusaja kohta.

KSH tulemuste põhjal hinnatakse, kas kavandatav

lahendus on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete

seisukohalt vastuvõetav ning kas on vajalik rakendada

mõju leevendavaid meetmeid või teha muudatusi

kavandatavas lahenduses.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

2. Ptk 3.4.2. väide, et DP ala pole väärtuslik maastik on väär, kuna tegemist on

Eestis ainulaadse kaevandusjärgselt põldudeks rekultiveeritud alaga.

Selgitus.

Märgime, et programmi peatükis 3.4.2 on kirjeldatud, et

detailplaneeringuala ei kattu maakonna- ega kohaliku

tasandi väärtusliku maastiku alaga vastavalt kehtivatele

planeeringudokumentidele. Mõju maastikele hinnatakse

KSH-s visuaalsete muutuste avaldumise kaudu. Selle

käigus analüüsitakse, kuidas tuulepark muudab

piirkonna maastikupilti ja vaateid ning millistes kohtades

võivad need muutused olla kõige enam tajutavad.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

3. Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergeetika pargi DP ala asub Aidu ja Aidu-Liiva

külade territooriumil, mille nõukogude võim kuritegelikult kokku lükkas ja

elanikud minema ajas. Just tõik, et naabruses elavad inimesed pidid 35 aastat

taluma põlevkivi kaevandamisega seotud häiringuid ja nüüd kasutatakse

tuulikute püstitamise vabanduseks, et see ala on kaevandatud, on eriti küüniline.

Selgitus.

Mõistame, et piirkonna varasem kasutus ja sellega

kaasnenud mõjud on kogukonnale olnud koormavad

ning teema on seetõttu tundlik. Samuti mõistame, et

Aidu piirkonna ajalugu ja põlevkivi kaevandamisega

seotud muutused maastikus ning kogukonna

elukorralduses mõjutavad inimeste hinnanguid ka uute

arendusettepanekute suhtes.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus hinnatakse põhjalikult kavandatava

tegevuse mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja

heaolule ning vajaduse korral kavandatakse olulist mõju

leevendavad meetmed.

Ala varasem kasutus on üks piirkonda iseloomustav

asjaolu, mida planeeringu koostamisel arvesse võetakse,

kuid kavandatavat tegevust hinnatakse selle enda

mõjude ja tingimuste alusel.

Planeerimismenetluse käigus võetakse arvesse

läbiviidud uuringute tulemusi ning kaalutakse erinevaid

huve sh avalikkuse esitatud seisukohti.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

4. Ptk 3.4.4 Aidu karjääris võib ka merikotkast näha. Võimalik, et mõni paar siin

ka pesitseb, samuti on väärad väited, et kanakull 4500 m kaugusel

planeeringualast pesitseks või rukkirääk 3500. Rukkirääk pesitseb

planeeringualal ja ma ütleks, et ka öösorr.

Selgitus.

KSH programmis on viidatud EELIS-es

(Keskkonnaagentuur) registreeritud andmetele.

Detailplaneeringualal viiakse läbi linnustiku uuring, mille

tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduse ja

KSH aruande koostamisel.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

5. Samuti on täiesti väärad väited, et sõrmkäpad 4300 m kaugusel DP alast

kasvavad. neid kasvab massiliselt planeeringualal. Mul on fotokinnitused

olemas.

Selgitus.

KSH programmis on viidatud EELIS-es

(Keskkonnaagentuur) registreeritud andmetele.

Detailplaneeringualal viiakse läbi taimestiku inventuur,

mille tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduse

ja KSH aruande koostamisel.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

6. Ptk 3.6.5.1 I kategooria virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad. Aidu

Sõudekeskuse kätte antud territoorium ongi virgestusala ja selle lähedusse ei

tohiks ühtegi lisatuulikut püstitada.

Selgitus.

Müratundliku alade kategooriad (sh virgestusrajatiste

maa-alad) määratakse üldplaneeringuga. Planeeringu

koostamisel ning visuaalse ja sotsiaal-majandusliku

mõju hindamisel tuleb analüüsida, kuidas kavandatav

tuulepark võib mõjutada ala kasutamist puhke-, spordi-

ja turismieesmärkidel ning piirkonna kasutuskogemust

laiemalt.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

7. Ptk 3.6.5.1 müra piirväärtused. Kõigepealt tuleb alustada olol tuuleparkide

läheduses olevate kinnistutel müra mõõdistustega, et võrrelda, kuidas need

tulemused modelleerimistesse suhtuvad.

Selgitus.

Olemasoleva olukorra müra mõõtmine annab teavet

piirkonna praeguse müratausta kohta, kuid ei võimalda

hinnata kavandatava tuulepargi käitamisest tulenevat

müra, kuna tuulikud ei ole veel püstitatud. Seetõttu

põhineb tuulepargi müra hindamine KSH käigus müra

modelleerimisel, mis on tavapärane ja tunnustatud

meetod kavandatava tegevuse müra mõju

prognoosimiseks.

Eestis on tuulepargi tegeliku ja modelleeritud müra

levikut võrreldud Saarde tuulepargi näitel. Saarde

tuulepargi haldaja tellis Terviseameti katselaborilt

müramõõdistused, mis viidi läbi 25.-27.11.2024.

Mõõtmised teostati vastavalt rahvusvahelistele

standarditele tuulikute läheduses, ümberkaudsete

elamute territooriumil ja elamutes sees. Mõõdeti nii

kuuldavat müra kui ka infraheli helirõhutasemeid.

Väliskeskkonna müra mõõtmistulemuste kohaselt ei

ületatud ühelgi mõõdetud müratundlikul alal

tööstusmüra päevaseid või öiseid norme. Ka Saarde

tuulepargi lähedal asuvate elamute siseruumides

teostatud infraheli mõõtmistulemused jäid alla

normtaseme. Seega kokkuvõttes järeldus

müramõõtmistest, et Saarde tuulepargiga seotud

kuuldav ja kuuldamatu müra on oluliselt madalamal

tasemel kui seadusega lubatud normid. Seega

modelleeritud müra levik vastab reaalsetele

mõõtmistele, sest modelleerimine tehakse lähtuvalt

halvimast stsenaariumist (tegelik müra levik sõltub

ilmastikutingimustest, metsa ja hoonete olemasolust).

KSH raames modelleeritakse tuulepargi eeldatav

müratase ning tulemusi võrreldakse kehtivate müra

piirväärtustega. Samuti määratakse KSH aruandes

vajaduse korral seiremeetmed ja järelseire nõuded.

Sealhulgas kaalutakse müra mõõtmise nõude seadmist

tuulepargi käitamise ajal, et kontrollida tegelike

müratasemete vastavust modelleerimise tulemustele ja

kehtivatele nõuetele. Nii on võimalik hinnata

prognooside paikapidavust ning vajaduse korral

rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

8. Ptk 3.6.5.1 Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest,

sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava

müra esinemise. Kas siit võib välja lugeda, et kaudselt/pikaajaliselt tervist

kahjustav mõju on aktsepteeritav?

Selgitus.

KSH käigus hinnatakse tuulepargi müra mõju inimese

tervisele ja heaolule nii lühi- kui pikaajalises vaates.

Seejuures võrreldakse modelleeritud müratasemeid

kehtivate normväärtustega, mille eesmärk on kaitsta

inimeste tervist ning tagada sobiv elukeskkond. Kui

hindamise käigus selgub, et kavandatav tegevus võib

põhjustada lubamatuid mõjusid, tuleb kavandada

asjakohased leevendusmeetmed või muuta lahendust.

KSH programmi ptk 3.6.5.1 esitatud sõnastust

korrigeeritakse järgnevalt: "Tuulikud paigutatakse

reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele

kaugusele, mis võimaldab täita kehtivaid müra

piirväärtusi ning vältida inimeste tervisele ja heaolule

olulise ebasoodsa mõju tekkimist".

Tartu Ülikool viib läbi teadustööde analüüsi, mille I etapis

antakse ülevaade tuuleparkide tervisemõjudest

teadusartiklite baasil. Uuring on kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/docum

ents/2025-

09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid

%29.pdf.

Nimetatud uuringus jõuti järeldusele, et olemasolevad

uuringud näitavad, et tuulikuid on võimalik paigutada

tervisele ohutult, kui paigutada need käesolevas

uuringus soovitatud müranormidele vastavalt, viia läbi

planeeringud läbipaistvalt kogukonna huve arvestades

ja neile ka kasu pakkudes ning minimiseerida visuaalset

reostust. On oluline märkida, et tuule-energia kasutusele

võtmine aitab leevendada kliimamuutuseid ning

vähendab õhusaastusest tulevaid terviseprobleeme.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

9. Ptk 3.6.5.4. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud,

on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib

täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise

perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A.,

2025). No see on ilmselge vale!. Kinnisvara hind sõltub teadupärast asukohast,

tingimustest mis ses kohas valitsevad. Nüüd kui vahetusse lähedusse püstitada

müra ja visuaalset häiringut põhjustav tuulik siis selgelt elutingimused ju

halvenevad. Kui need pigem paraneks siis püstitataks neid ju Viimsisse ja Nõvale.

Võite lugeda ka "Postimehes" ilmunud lugu tuuleparkide läheduses elavate

inimeste emotsioonidest seoses nendega. kusjuures seal toodud isikud jäävad

kaugemale, kui 1000 m ja ka tuulikud on kaks korda madalamad.

Selgitus.

Teemat on käsitletud programmis ptk 3.6.5.4. ja puudub

alus kahelda info usaldusväärsuses.

Kinnisvara hinna väärtuse langust põhjustab eelkõige

inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude

suhtes (Sunak & Madlener 20161) ning tuulikute

nähtavus elamu piirkonnas maastikus (Gibbons 20152).

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige ja vara hindaja

Aivar Tomson selgitab, et Eestis on näiteid kohtadest,

kus tuuleparkide rajamine on pigem aidanud kaasa

piirkonna arengule. Näiteks Paldiski, kus tuuleparkide

arendamine on käinud käsikäes tööstuse kasvuga, on aja

jooksul näinud kinnisvara väärtuse kasvu, mitte langust.

Viimase kümne aastaga on korterite ruutmeetri hind seal

piirkonnas enam kui kahekordistunud. Paldiski

kinnisvara hindadel on jätkuvalt kasvupotensiaali. Tänu

uutele töökohtadele on tekkinud ka märkimisväärse

aktiivsusega üüriturg. Tööstuse olemasolu meelitab

Paldiskisse nii lühi- kui pikaajalisi üürnikke.

(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia

/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-tuuleparkide-

laheduses-eluaseme-vaartuse).

1 Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91. 2 Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price. Journal of Environmental Economics and Management.

72:177-196.

Tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju

kinnisvara hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes

Eesti ja välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute

andmetest.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

10. Ptk 3.6.5.5. Mõju piirkonna arengule on selgelt negatiivne. Veel vähem on

kohalikel põhjust siin edasi elada, veel rohkem süveneb ääremaastumine. See

arendus töötab regionaalarengule risti vastu, mis omakorda avaldab negatiivset

mõju, muuhulgas, ka riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks.

Selgitus.

Planeeringu eesmärk ei ole piirkonna arengut pidurdada,

vaid leida tasakaal võimalikest mõjudest ning riiklike ja

kohalike eesmärkide vahel. Samas loob

taastuvenergiapargi kavandamine eeldused piirkondliku

ettevõtluse ja energiatootmise arendamiseks ning

panustab energiajulgeolekusse ja kliimaeesmärkide

täitmisse, mis on samuti osa laiemast regionaalarengu

käsitlusest.

Arendusega võivad kaasneda ka positiivsed

majanduslikud mõjud, sealhulgas investeeringud

piirkonda, ajutine tööhõive ehitusperioodil, kohalike

teenuste kasutamine ning seadusest tulenevad kohaliku

omavalitsuse tulud ja võimalikud kogukonnale suunatud

hüved. Nende mõjude ulatus sõltub projekti lõplikust

lahendusest (täpsemalt kirjas KSH programm ptk

3.6.5.5).

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

11. Ptk 3.6.13 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on

maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste

rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda olukord, kus Aidu

veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra, varjutus

ja/või visuaalne häiring; No kasvõi see lõik on selgelt tuuleparki välistav.

Selgitus.

Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu ala hõlmab

ligikaudu 386 ha suurust maa-ala ning paikneb Aidu

põlevkivikarjääri maa-alal ja osaliselt Uus-Kiviõli

kaevanduse mäeeraldisel. Detailplaneeringu eesmärk on

maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ning

ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse

rajatiste ehitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste,

haljastuse ning liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kattub

osaliselt Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringuga

kavandatud terviseraja, suusakeskuse, parkimisala ning

osaliselt puhkemajade alaga.

Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu elluviimist on

alustatud, kuid seda ei ole tänaseks täielikult

realiseeritud. Detailplaneeringu edasise elluviimise

võimalusi ja ulatust on hinnanud veespordikeskuse

arendaja, kes on pidanud otstarbekaks kaaluda

detailplaneeringu lahenduse ajakohastamist, arvestades

piirkonna terviklikku ruumilist arengut, sealhulgas

taastuvenergiapargi kavandamist.

Sellest tulenevalt kavandatakse Aidu Veespordikeskuse

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist üksnes

nendes osades, kus maaomaniku ja arendaja hinnangul

on otstarbekas muuta senist planeeringulahendust ning

kus see on vajalik detailplaneeringute omavahelise

kooskõla tagamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus

taastuvenergiapark iseenesest tingiks kogu

veespordikeskuse detailplaneeringu muutmise, vaid

planeeringulahenduste omavahelise kooskõlastamisega,

lähtudes maaomaniku ja arendaja arenguplaanidest

ning eelistustest.

Puudub vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

KSH programmi täiendamiseks.

12. DP alal kulgeb kaks teed - Aidu Veespordikeskuse juurdepääsutee ja teisel

pool RMK matkatee. 300m kõrgun tuulik pillub talvisel ajal oma labade küljest

Selgitus.

jää ja lume tükke nii kaugele, et nende teede kasutamine muutub ohtlikuks. seda

teemat ei ole "AIDU JA AIDULIIVA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM" üldse kajastanud.

Jäätumisrisk on oluline ohutegur, mida

detailplaneeringu ja KSH koostamisel arvestatakse.

Vajadusel tuleb tuulikutele paigaldada jäätumisvastane

süsteem. Täpsemad meetmed jäätumisriski

maandamiseks määratakse projekteerimise käigus,

lähtudes konkreetse tuuliku tüübist ja asukohast. Lisaks

paigaldatakse tuulepargi alale teavitustahvlid võimaliku

ohu eest hoiatamiseks. Programmis on tuuliku labadelt

jää kukkumise ohu teemat käsitletud ptk 3.6.12.

Puudub vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

KSH programmi täiendamiseks.

Kaitseministeerium

18.06.2026

nr 12-1/26/129-2

Lüganuse Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK) ettepanekuteks Aidu ja Aidu-

Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) programmi. Detailplaneeringuga kavandatakse tuuleparki,

päikeseparki, väiketuulikuid, energiasalvesteid ning nende toimimiseks vajalikku

taristut.

Kaitseministeeriumi valitsemisala huve kajastavate seisukohtade dubleerimise

vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi ja RKIK ühised

ettepanekud.

Palume Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel arvestada Vabariigi

Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 algatatud riigi eriplaneeringuga

(edaspidi REP) Aidu planeeringualale kavandatava kaitsetööstuspargiga ning

teha selles osas koostööd Kaitseministeeriumiga. Kaitsetööstuspargi REP Aidu

planeeringuala asub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala naabruses.

Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis on

REP-ga planeeritavat Aidu kaitsetööstusparki mainitud vaid kumulatiivset mõju

käsitlevas peatükis 3.6.13. Detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste

võimalikku mõju planeeritavale Aidu kaitsetööstuspargile käsitletud ei ole.

Vabariigi Valitsus kehtestas 22.08.2025 korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi

REP Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas

(https://www.riigiteataja.ee/akt/326082025004). Sama korraldusega tegi

Arvestatakse.

KSH programmi ptk 3.6.11 (mõju riigikaitselistele

objektidele) täiendatakse planeeritava Aidu

kaitsetööstuspargiga.

Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu ja

Aidu eelvalikualade kasutusele võtmise vajadus hiljemalt viie aasta jooksul

korralduse andmisest. Käesolevaks ajaks on Kaitseministeerium otsustanud

jätkata kaitsetööstuspargi REP menetlust ka Piirsalu ja Aidu aladel. Alates

26.06.2026 toimub Piirsalu ja Aidu eelvalikualade planeeringu ja KSH esimese

etapi aruande avalik väljapanek

(https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-

planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark).

Palume juba praeguses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamise etapis

arvestada järgmiste tingimustega ning lisada need ka detailplaneeringu

lähteseisukohtadesse ja KSH programmi:

1. Elektrituuliku kaugus REP-ga kavandatavast kaitsetööstuspargi ala piirist peab

olema suurem, kui elektrituuliku tipukõrgus.

Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendatakse nimetatud välistava tingimusega, et

kaitsetööstuspargi piirist peab olema tuulikute ehitamise

keeluala vähemalt tuuliku tipukõrguse ulatuses. KSH-s

hinnatakse, kas puhvri ulatust on vaja võimalikest

avariiohtudest vms tingimustest suurendada.

2. Energiasalvesteid elektrituulikutest kaitsetööstuspargi ala piiri poole mitte

kavandada. Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendatakse nimetatud välistava tingimusega.

3. Päikesepaneele mitte kavandada dokumendi „Asukoha eelvaliku täiendus

Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“

https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Asukoha%20eelvaliku%20t%C3%A4iendus%20Piirsalu%20ja%20Aidu%20ee

lvalikualade%20osa s.%20Eeln%C3%B5u.pdf ) peatükis 2.3. „Ohutute kauguste

määramine“ joonisel 4 näidatud ohutuskoefitsiendi alasse k22.

Arvestatakse.

Detailplaneeringu LS ja KSH programmi täiendatakse

nimetatud välistava tingimusega.

Terviseamet

18.06.2026

nr 9.3-4/26/4352-2

Amet on tutvunud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

KSH programmiga ning märgib järgmist:

1. Soovitame tuulikute asukohtade valikul arvestada Lüganuse valla

üldplaneeringus toodud puhveralaga 1 km, kuna mida kaugemale jäävad

kavandatavad tuulegeneraatorid elamualadest, seda minimaalsem on risk ka

negatiivsete tervisemõjude avaldumiseks.

Teadmiseks võetud. Detailplaneeringu lahenduse

koostamisel arvestatakse Lüganuse valla üldplaneeringu

nõudega, et elamutest peavad tuulikud paiknema

vähemalt 1 km kaugusel. Erandjuhul võivad tuulikud

paikneda kuni 750 meetri kaugusel kui selleks on

maaomaniku nõusolek (tingimus välja toodud KSH

programmi tabelis 1 (Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel ja nõuetega

arvestamine Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel)).

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

2. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt

müra leevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra

ületab 45 dB Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni

24 tundi ööpäevas, soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks

kõige rangemad ehk müra sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50

dBA ja öösel 40 dBA. Kirjeldatud lähemist toetab ameti senine praktika seoses

inimeste poolt esitatud kaebustega.

Arvestatakse. Teemat on käsitletud programmi ptk 3.6.5.1,

kus on lähtutud sihtväärtuse tagamise vajadusest. /…/Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski

eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate

nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,

mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel.

II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval

ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt,

saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele

ehk rangematele nõuetele (40 dB).

Atmosfääriõhu kaitse seaduse uue sõnastuse (kehtivuse

algus 1.07.2026) kohaselt on müra sihtväärtus

piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike

alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks.

Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala

planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse

maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra

sihtväärtus ületatud. Müratundlik ala AÕKS-i tähenduses

on ala, millele on vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbele AÕKS § 57 alusel määratud I–IV

mürakategooria.

3. Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel ning lõpliku tuuliku mudeli

väljavalimisel tuleks teostada täiendav müra modelleerimine (sh

madalsageduslik müra), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid ning täpset

paigutust.

Teadmiseks võetud. Kaalume DP koostamisel

rakendussätetesse tingimusena lisamist.

4. Tuulepargi käitamise järgselt tuleks teostada lähimate eluhoonete juures

tuulikute välisõhu müra mõõtmised. Eesmärgiks on kontrollida, kas olukord

vastab kehtivatele normtasemetele või planeeringus fikseeritud tingimustele.

Teadmiseks võetud. Kaalume DP koostamisel

rakendussätete tingimusena lisamist.

Keskkonnaamet

19.06.2026

nr 6-5/26/1320-3

Keskkonnaamet on DP LS ja KSH programmiga tutvunud ning esitab oma

pädevusvaldkonna piires järgmised ettepanekud ja märkused materjalide

täiendamiseks ja parandamiseks:

1. DP LS ja KSH programmi sissejuhatuses (lk 8) on kirjas, et DP algatamise

otsuse tekstis on ekslikult DP ala suurusena märgitud 364 ha. Viidatud on, et

õige ulatus on esitatud otsuse lisas 1 esitatud skeemil. Märgime, et nimetatud

skeemil on kujutatud vaid ala kontuur, kuid ei ole täpsustatud ala suurust

hektarites. Keskkonnaamet järeldab, et ptk-s 1 välja toodud 435 ha on sel juhul

DP ala õige suurus. Palume materjalides planeeringuga seotud parameetrid üle

vaadata ja ühtlustada.

Arvestatakse. DP LS ja KSH programm parandatakse

vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026 otsusele nr 50 Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsuse nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine.

2. DP LS ja KSH programmi ptk-s 2.1 (lk 14) on lisaks sissejuhatusele kirjeldatud

veelkord, mitu tuulikut on DP alale kavandatud (kokku 8+3). Ptk-s 2.3 (lk 15) on

kirjas, et kavandatakse kuni 13 tuulikut. Palun ühesuguse käsitluse eesmärgil

lisada ka ptk-i 2.1 ja läbivalt kogu programmis, et potentsiaalselt lisandub 11-le

tuulikule veel 2 tuulikut (kokku 13).

Arvestatakse. DP LS ja KSH programm parandatakse

3. DP LS ja KSH programmi peatüki 3.6.2.1 all on alapeatükina 2.6.2.1.1., 2.6.2.1.2.

jne. Eeldatavalt peaksid need olema 3.6.2.1.1 ja 3.6.2.1.2 jne. Palume peatükkide

nummerdust korrigeerida.

Arvestatakse. Viga parandatakse.

4. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.1 (lk 17) on toodud välja, et KSH raames

teostatakse taimestiku, nahkhiirte ja linnustiku uuringud. Samas dokumendi

lisadena on märgitud vaid taimestiku ja nahkhiirte uuringud, mis võib lugejas

segadust tekitada. Ptk-s 2.6.2.1.2.1 (lk 47-48) on selgitatud, et aastatel 2024-

2025 on Margus Pensa poolt viidud läbi täiendav linnustiku uuring. Palume seda

asjaolu ka ülevaatlikult ptk-s 3.1 käsitleda ning tuua välja, et uuringu aruanne

esitatakse KSH aruande koosseisus.

Arvestatakse. Ptk 3.1. täiendatakse vajalike uuringute

nimekirja osas.

Uuringu aruanne esitatakse KSH aruande koosseisus

kooskõlas LKS § 53 lg 1.

5. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.6.13 (lk 62) on kirjeldatud kumulatiivsete

mõjude hindamist KSH-s ning esitatud loetelu võimalike kumulatiivset mõju

avalduvate objektide kohta, mis on Keskkonnaameti hinnangul ebatäpne.

Loetelust puuduvad näiteks Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tuulepargialad (planeering

kehtestati kõigi kolme tuuleala (alad 1, 2a ja 2b ning 3) osas 28.05.2026).

5.1. Samas ptk-s on kirjas: Detailplaneeringualast idas asub 30 tuulikuga Aidu

tuulepark, mis on kavandatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga

„Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja

rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“.

Märgime, et 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla ÜP muutis nimetatud

teemaplaneeringu kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks

püstitatud 17 tuulikut. Samal arendusalal on 11 tuulikule 2015. aastal väljastatud

ehitusload (kuni 185 m kõrgustele tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja

soovib väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute kõrgusi olulisel määral

muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse Vallavalitsusel samaaegselt käimas

tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtestatud Lüganuse

valla ÜP-l. Eelnimetatud võimalike kumulatiivsete mõjude loetelus ei ole

märgitud, et on kavandamisel Aidu osaliselt olemasoleva tuulepargi tuulikute

mõõtmete oluline suurendamine.

Märgime, et lõplik ülevaade koosmõju avalduvatest teistest arendustest või

objektidest peab selguma KSH aruande koostamise käigus. Arvestades

võimalikke kumulatiivseid mõjusid tuleb välja tuua ka kõik

lähipiirkonnas/mõjualas menetluses olevad tuulealade planeeringud (sh silmas

pidades, et KSH aruande koostamise ajaks on võib-olla mõni kehtestatud).

Dokumendi kohaselt on mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib

esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt, lisaks arvestatakse

KSH aruandes ka võimaliku kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule,

loomastikule ning rohevõrgustikule. Keskkonnaametile teadaolevalt esineb

linnustiku osas ka potentsiaalselt oluline kumuleeruv kokkupõrkerisk, seda

seoses ala külastavate kotkaste (sh kaljukotkas) ning olemasoleva Aidu

tuulepargiga. Palume täiendada.

Arvestatakse. KSH programmi kumulatiivsete mõjude

peatükki täiendatakse. Kumulatiivset mõju saab hinnata

sõltuvalt alusinfo olemasolust ning planeeringute

menetlusstaadiumist ja projektide lahenduste

täpsusastmest.

6. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.4.4 (lk 35) skeemil 9 on kujutatud

püsielupaigad, sh looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 kohased püsielupaigad,

Arvestatakse. Skeemilt 9 eemaldatakse püsielupaigad.

lk-l 36 tabelis 4 on loetletud kaitsealuste linnu- ja loomaliikide (sh I

kaitsekategooria) leiukohad ning kaugused planeeringualast. Keskkonnaamet

on seisukohal, et viidatud info koondmõjuna viitab juba rangelt kaitstava liigi

isendi täpsele elupaiga asukohale ning see on vastuolus LKS § 53 lg 1 ja AvTS §

35 lg 1 p 8. Palume need dokumendist välja jätta ja järgmises menetlusetapis

esitada vajadusel näiteks eraldisesivalt asutusesiseseks kasutamiseks (AK)

märkega Keskkonnaametile.

M. N. ja R. N.

24.06.2026

Seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamisega esitan

järgmised ettepanekud ja vastuväited.

Tutvudes avalikustatud materjalidega ilmneb, et käesolevas etapis puuduvad

veel piisavad uuringud ja analüüsid, mille alusel oleks võimalik hinnata

kavandatava arenduse tegelikku mõju piirkonna elanikele, keskkonnale ja

kinnisvara väärtusele.

Planeeringuga kavandatakse kuni 280–300 meetri kõrgused tuulikud,

energiasalvestid, päikesepark ning muu teenindav taristu. Avalikustatud

dokumentidest nähtub, et mitmed olulised mõjud on alles tulevikus hinnatavad

ning sisulised uuringud puuduvad või on alles kavandamisel.

Eelkõige pean puudulikuks järgmisi asjaolusid:

1. Mõju inimese tervisele ja elukeskkonnale ei ole piisavalt hinnatud

Dokumentides puuduvad konkreetsed sõltumatud analüüsid madalsagedusliku

müra, infraheli, vibratsiooni ning varjutuse pikaajalise mõju kohta inimese

tervisele ja heaolule. Samuti ei ole esitatud selgeid hinnanguid piirkonna

tegelikule mürakoormusele erinevates ilmastikuoludes.

2. Mõju kinnisvara väärtusele ei ole sisuliselt analüüsitud

Planeeringu materjalides puudub sõltumatu analüüs kavandatava tööstusliku

arenduse võimalikust mõjust piirkonna kinnisvara väärtusele ja

investeerimiskeskkonnale. Kinnisvaraomanikuna pean seda oluliseks puuduseks.

3. Loodusmõjude uuringud ei ole lõpule viidud

Avalikustatud nahkhiirte ja taimestiku dokumendid sisaldavad üksnes uuringute

metoodikaid, mitte uuringute tulemusi. Seetõttu ei ole võimalik hinnata

tegelikku mõju piirkonna elustikule ega kaitstavatele liikidele.

4. Kumulatiivsete mõjude analüüs on ebapiisav

Selgitus.

KSH programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise

ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute

vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu

keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev

hindamine. Mõju hindamist alles hakatakse äbi viima ja

KSH programm on selle aluseks. Seetõttu ei ole tõesti

veel eluslooduse uuringud valminud ja sisuline mõju

hindamine on tegemata. Seda tehakse järgmiseks etapis.

KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise

protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas

kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid

leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH

menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH

programmi koostamine (praegune etapp), KSH aruande

koostamine, avalikustamine ja kaasamine, aruande

täiendamine, KSH lõppjäreldus ja otsus (KSH aruande

vastuvõtmine ja hiljem planeeringu kehtestamine).

Vastuseks Teie ettepanekutele:

• KSH programmi mõnevõrra täiendatakse

laekunud ettepanekute osas, kuid programmi

laiendamine (mainimata laiendamise valdkonda)

ei ole põhjendatud.

• Sõltumatuid tervise- ja kinnisvaramõjude

eksperte ei kaasata. Tuuleparkidest tulenevaid

Puudub terviklik hinnang piirkonna teiste olemasolevate ja kavandatavate

arenduste

koosmõjule, sealhulgas mõjule maastikule, elukeskkonnale ja piirkonna

arengule.

5.Ettevaatusprintsiibi rakendamise vajadus

Arvestades kavandatava arenduse ulatust ja võimalikku pöördumatut mõju

piirkonna

keskkonnale ning inimeste varalistele õigustele, tuleb enne detailplaneeringu

edasist

menetlemist läbi viia sõltumatud ja põhjalikud mõju-uuringud.

Teen ettepaneku:

• laiendada KSH programmi;

• kaasata sõltumatud tervise- ja kinnisvaramõjude eksperdid;

• viia läbi täiendavad sõltumatud müra, infraheli ja kinnisvaramõjude

uuringud;

• hinnata eraldi mõju piirkonna kinnisvara väärtusele ja

ettevõtluskeskkonnale;

• tagada kohalike elanike ja kinnisvaraomanike sisuline kaasamine enne

edasiste otsuste tegemist.

Leian, et käesoleval kujul ei anna avalikustatud materjalid piisavat alust hinnata

kavandatava

arenduse sobivust piirkonda ega selle pikaajalist mõju inimese tervisele, varale

ja elukeskkonnale.

tervisemõjusid uurib Tartu Ülikool,

ülevaateuuringu I etapi aruanne on kättesaadav

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/

documents/2025-

09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuul

epargid%29.pdf. Tuuleparkide rajamisega

kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara hindadele

hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja

välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute

andmetest.

• KSH läbiviimisel viiakse läbi käitamisaegne

müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku

modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse

müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,

salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja

ümbritseva keskkonna andmetest, müraalasest

olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest)

ning analüüsiga seotud asjakohastest

kirjeldustest. Modelleerimise tulemusi

võrreldakse kehtivate müra normväärtustega,

mis on seatud inimese tervise kaitseks.

Teaduskirjandusele tuginedes ei ole infraheli

oluline keskkonnamõju elektrituulikutest

tulenevalt (vt KSH programmis ptk 3.6.5.1). KSH

aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes

juhul, kui aruande koostamise ajaks (võrreldes

2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad

riigiasutused avaldanud uued suunised, mis

nõuavad põhjalikumat hindamist.

• Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele,

hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja

välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute

andmetest (KSH programm ptk 3.6.5.5).

• KSH aruande valmimisel toimub uus kaasamine

(eeldatav ajakava on esitatud programmis ptk

4.1), mille vältel kõik huvilised saavad esitada

ettepanekuid koostatud KSH aruande sisu kohta.

Siis on teada tuulikute täpsed asukohad,

valminud on uuringud ja neist lähtuvalt mõju

analüüs.

Tuulepargi rajamine ei ole vastuolus

ettevaatuspõhimõttega, kui planeeringuprotsessis

järgitakse kehtivaid seadusi, viiakse läbi põhjalik

keskkonnamõju strateegiline hindamine ja

rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid. Pigem tuleb

iga projekti hinnata individuaalselt, tuginedes

teaduslikele uuringutele ja seadusandlikele nõuetele.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Farad Group OÜ

U. V.

25.06.2026

Saadan Teile oma seisukoha AIDU ja AIDU-LIIVA detailplaneeringu menetluses.

Farad Group OÜ’le kuulub planeeringualal asuv PÕLLU (katastri nr

44901:002:0283, üldpindala 9,65 ha, sellest 9,37 haritud põllumaad) kinnistu.

Olen eelnevalt eri Eesti piirkondades kokku puutunud erinevate taastuvenergia

tootmise arendajate soovidega - MITTE KUSKIL pole jõutud erinevatel põhjustel

ehitusloa taotluseni. Nii Soome kui ka Läti on meist ammu mööda läinud nii

tuulikute arvu kui ka protsesside juhtimise osas.

Olen kindel, et taastuvenergia arendamine on oluline nii Eesti energiajulgeoleku,

kliimaeesmärkide kui ka kohaliku piirkonna arengu seisukohalt. Maaomanikuna

soovin, et detailplaneeringu käsitlemisel tuleb hinnata kavandatavat tegevust

kompleksselt ja ei tohiks keskenduda üksikutele vastuargumentidele.

MARU andmetel on PÕLLU kinnistu põlluosa boniteet 21, mis on ülimalt alumise

piiri peal. Lisaks ei lõpetaks mõne tuuliku püstitamine põllu harimist, st kogu

pinda pole vaja.

Maaomanikuna toetan täielikult tuulepargi kavandamist planeeringualas

asuvale PÕLLU (Aidu k) kinnistule.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu

LS ja KSH programmi täiendamiseks.

Palun minu positiivne seisukoht detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel arvesse võtta.

Loodan lähitulevikus näha tuulikuid kerkimas.

Maa- ja Ruumiamet

25.06.2026

nr 6-3/26/920-3

Tutvunud esitatud materjalidega, märgib MaRu järgmist.

1. Esitatud materjalide peatükis 1 „ülevaade detailplaneeringuga kavandatust“

on välja toodud, et: „Tuulikute ja tuulepargi alajaamade vahelised ülekandeliinid

kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi võib kasutada õhuliine.

Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga

liitumiseks, selleks on eelistatud olemasolevad või uued alajaamad või liitumine

otse 110 kV või 330 kV elektriliinile. Planeeringus määratakse ka tuulepargi ja

elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite võimalikud

asukohad ja ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega.“ Peatükis 1.5

on selgitatud täiendavalt: „Lähim võimalik olemasolev põhivõrgu alajaam on

põhja suunas asuv Püssi alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning

liituda sealt 110 või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt

tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 kV või 330 kV alajaama vaheliste

liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide

paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus.“

Märgime, et juhul kui elektrienergia põhivõrguga liitumiseks vajaminevad

olemasolev(ad) alajaam(ad) või 110 kV või 330 kV liinid ei paikne

detailplaneeringu alas, tuleb nendega liitumise korral õhuliiniga laiendada

detailplaneeringuala õhuliinide paiknemise ulatuses kuna õhuliinil on erinevalt

maakaablist ruumiline mõju (visuaalne mõju, kaitsevöönd, raadamise vajadus

jne).

Teadmiseks võetud.

Detailplaneeringu koostamise käigus kaalutakse

võimalikke põhivõrguga liitumise lahendusi ja vajadusel

laiendatakse detailplaneeringuala.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

2. Esitatud materjalide peatükis 3.1 „Eesmärk ja metoodika“ on välja toodud KSH

käigus toimuvad tegevused, uuringud jms. Tabelis 1 (lk 25) on selgitatud, et DP

ja KSH koostamisel viiakse läbi rida uuringuid ja hindamisi (müra ja varjutuse

modelleerimine, visuaalse mõju hindamine, sh koostatakse fotomontaaž,

kumulatiivsete mõjude hindamine jne). Samas pole peatükki 3.1 müra ja

varjutuse modelleerimist ning visuaalsete mõjude hindamist, sh fotomontaaži

koostamist välja toodud. Palume antud asjaolud parema loetavuse tagamiseks

käsitleda ka peatükis 3.1.

Arvestatakse. Kõik KSH raames tehtavad uuringud ja

analüüsid koondatakse ptk 3.1 alla alapeatükki 3.1.1.

3. Samuti on peatükis 3.1 toodud välja, et vajadusel viiakse läbi Natura

asjakohane hindamine. Peatükis 3.6.1 on viidatud OÜ Lemma poolt koostatud

eelhinnangutele, kus jõuti järeldusele, et Natura asjakohane hindamine on

vajalik läbi viia Muraka linnualale. Samas alapeatükis nõustutakse selle

järeldusega, mistõttu palume kaaluda, kas peatükis 3.1 oleks selguse huvides

mõistlik juba välja tuua, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia, mitte

viidata sellele võimalusele.

Arvestatakse. Vastav parandus tehakse KSH programmis.

4. Palume detailplaneeringu koostamisel ette näha meetmed, mida on vajalik

arvestada tuulepargi mõjualas uute hoonete kavandamisel. Otstarbekas on

määrata müratundlike ehitiste keeluala planeeringuala sees.

Arvestatakse. Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse

meetmeid tuulepargi mõjualas uute hoonete

kavandamisel arvestamiseks.

Detailplaneeringus kaalutakse müratundlike ehitiste

keeluala määramist (mis võib eeldada selleks vajaliku

detailplaneeringuala laiendamist).

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

5. Kuna üha enam on ühiskonnas tõusetunud tuulikutega kaasneva impulssheli

mõju inimese tervisele, siis palume ka seda teemat KSH programmis lühidalt

käsitleda.

Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täpsustati vastavalt ettepanekule ning täiendati ptk

3.6.5.1.

6. Dokumendi tabelis 12 on välja toodud kaasatavad osapooled ja

koostöötegijad. Juhime tähelepanu, et koostöötegijate hulka on arvatud

naaberomavalitsused. Märgime, et kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu

menetluses on planeeringualaga piirnevad kohalikud omavalitsused kaasatavad

arvamuse andjatena, mitte koostöötegijatena (PlanS § 124 lg-d 7, 9).

Samuti palume planeeringumenetluses kaasatavateks osapoolteks märkida

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium ning MaRu.

Selgitame, et MaRu osaleb menetluses PlanS-is sätestatud korras nii kaasatava

asutusena (planeeringu heakskiitjana) kui ka koostöötegijana (maaparandus,

geodeetilised märgid). Kuna tuulepargil võivad olla mõjud raadiosidele, siis

palume kaasatava osapoolena tabelisse märkida ka Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Palume kaasatava osapoolena tabelisse

märkida ka Kliimaministeerium. Palume eeltoodust lähtuvalt tabelit korrigeerida.

Arvestatakse. Tabel 11. on korrigeeritud vastavalt

märkustele.

7. Palume dokumendi ptk-is 3.3 ,,Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

dokumentidega“ välja tuua seosed muude strateegiliste

planeerimisdokumentidega, mis on kajastatud nt ptk-is 3.6.13 ,,Kumulatiivse

mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega“.

Kuna planeeringuala paikneb Alutaguse valla ning Jõhvi valla läheduses, siis

palume seletuskirjas käsitleda asjakohaste strateegiliste dokumentidena ka

Alutaguse valla ja Jõhvi valla üldplaneeringuid.

Märgime, et planeeringuala ümbruses on koostamisel VKG Wind tuulepargi

detailplaneering, Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 ja Varja tuulikupargi

detailplaneeringuala nr 3 detailplaneeringud, Aasa gaasijaama detailplaneering

ning Sirtsi-Rebu tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Kehtestatud

on Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse

eriplaneering alade 1, 2b ja 3 osas, Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering, Viru Keemia Grupp AS

tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

Ülevaatlikuma informatsiooni saamiseks soovitame eelpool nimetatud

planeeringute seoseid kajastada ka joonistel. Samuti palume nimetatud

planeeringuid arvestada kavandatud tegevuse kumulatiivse mõju hindamisel

piirkonnas.

Arvestatakse. Ptk 3.3 ja ptk 3.6.13 täiendatakse.

8. Märgime, et planeeringuga tuleb lahendada PlanS § 126 lõike 2 kohased

kohustuslikud ülesanded. Selgitus. Asjakohased ülesanded on detailplaneeringu

lähteseisukohtadesse ptk 2.3 lisatud.

9. Juhime tähelepanu, et tulenevalt hiljutisest PlanS-i muudatusest on § 125 lg

1 p 4 alates 13.06.2026 kehtetu. Arvestatakse. Vastav parandus tehtud.

R. P.

25.06.2026

Esitan oma arvamuse seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

menetlusega. Olen ühe planeeringuala kinnistu omanik ning olen sõlminud

arendajaga kokkuleppe tuulepargi kavandamiseks minu maale.

Pean oluliseks rõhutada, et minu hinnangul ei ole põllumajandusmaa

kasutamine vastuolus tuuleenergia tootmisega. Tuulikute rajamisel jääb valdav

osa põllumaast jätkuvalt põllumajanduslikku kasutusse ning maa senine kasutus

saab jätkuda ning koostöö tuulearendusega toetab seda.

Lüganuse vald on üldplaneeringus juba ette näinud võimaluse kavandada

eelvaliku tuulealadel tuuleparke ka põllumajandusmaadele. Seetõttu pean

Teadmiseks võetud.

Üldplaneering võimaldab tuuleparkide rajamist ka

väärtuslikule põllumajandusmaale juhul, kui see jääb

tuuleenergeetika arendamiseks määratud alale, nagu

seda on koostatava detailplaneeringu ala, kuid samas

hinnatakse KSH-s täiendavalt mõjusid

põllumajanduslikule kasutusele, sh võimalikule

põllumajandusmaa killustamisele. Tuulikute asukohtade

oluliseks, et detailplaneeringu menetluses lähtutaks üldplaneeringu

põhimõtetest ning hinnataks kavandatava lahenduse tegelikke mõjusid.

Lisaks soovin juhtida tähelepanu sellele, et kuigi minu kinnistu on

registriandmetes käsitletud kõrge boniteediga põllumaana, ei pruugi see

rekultiveeritud maa puhul täielikult kajastada selle tegelikke omadusi ja

põllumajanduslikku tootlikkust. Seetõttu pean põhjendatuks, et lähitulevikus

hinnataks, KOV poolt maa boniteedi vastavust tegelikule olukorrale.

Toetan detailplaneeringu koostamise jätkamist ning palun minu arvamust

menetluses arvestada.

valikul kaalutakse põllumaad säästvat tuulikute

paigutust.

Nõustume, et tuuleparkide rajamine ei välista

põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi –

senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus

saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku

rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus

üksnes ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb

jätkuvalt haritavaks ning seda saab kasutada senisel

otstarbel. KSH-s ei hinnata maa boniteedi vastavust

väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

E. K.

26.06.2026

Seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamisega ettepanekute

saamiseks soovin avaldada oma seisukoha maaomanikuna.

Olen sõlminud arendajaga kokkuleppe tuulikute kavandamiseks minu kinnistule

ning toetan detailplaneeringu menetluse jätkamist. Leian, et maaomaniku tahet

tuleb planeerimismenetluses arvestada samaväärselt teiste menetlusosaliste

seisukohtadega. Olen oma otsuse teinud teadlikult ning pean tuuleenergia

arendamist minu kinnistul sobivaks ja põhjendatuks.

Mulle on teada, et Lüganuse valla kehtiv üldplaneering näeb eelvaliku

tuulealadel ette võimaluse kavandada tuuleparke ka põllumajandusmaadele.

Seetõttu ei pea ma põhjendatuks seisukohti, mille kohaselt üksnes asjaolu, et

tegemist on põllumaaga või näiteks kõrge boniteediga maaga, välistaks

tuulepargi kavandamise. Põllumajandusega tegelemine sõltub üha enam

majanduslikust stabiilsusest. Tuulepargiga seotud koostöö aitab maandada

põllumajandusega kaasnevaid riske ning toetab ettevõtte pikaajalist toimimist!

Palun minu seisukohta detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi koostamisel arvestada.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu

LS ja KSH programmi täiendamiseks.

Jaani Talu OÜ

H. T.

26.06.2026

Esitan käesolevaga oma seisukoha Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu

lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

kohta.

Olen planeeringualal asuva kinnistu omanik ning minu maa kuulub kavandatava

arendusala koosseisu. Olen sõlminud ettevõttega TMW Green kokkuleppe, mis

võimaldab minu kinnistule tuulikute kavandamist.

Pean oluliseks, et detailplaneeringu menetlus viiakse läbi põhjalikult ning

kavandatavat tegevust hinnatakse kehtivate õigusaktide, Lüganuse valla

üldplaneeringu, vajalike uuringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemuste alusel. Minu hinnangul on planeerimismenetlus õige koht, kus

selgitada välja, kas ja millistel tingimustel on kavandatav lahendus piirkonda

sobiv.

Arvestades, et kehtivas üldplaneeringus on see piirkond määratud tuuleenergia

eelisarendusalaks ning selles on ette nähtud võimalus kavandada tuuleparke ka

põllumajandusmaadele, ei pea ma põhjendatuks välistada sellise arenduse

kaalumist üksnes maa sihtotstarbe tõttu. Maaomanikuna pean oluliseks, et

tuuleenergia tootmine võimaldab jätkata põllumajandusliku maa senist

kasutamist. Tuulikud hõivavad maast vaid väikese osa ning ülejäänud maa jääb

ka edaspidi haritavaks. See võimaldab ühendada taastuvenergia tootmise ja

põllumajandusliku tegevuse, toetades maa jätkusuutlikku kasutamist ka

tulevikus.

Palun minu kui puudutatud maaomaniku seisukohta detailplaneeringu

lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

koostamisel arvesse võtta.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu

LS ja KSH programmi täiendamiseks.

Päästeamet

26.06.2026

Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta. Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu

LS ja KSH programmi täiendamiseks.

OÜ Aidu Wind Park

D. J. K.

S. S.

OÜ Aidu Wind

M. S.

27.06.2026

- Ettepanekud

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 13

kohaselt esitatakse KSH programmis muude nõutavate asjaolude hulgas

kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, seos

planeerimisdokumentidega, teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju,

eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate

Arvestatakse osaliselt.

Detailplaneeringu LS ja KSH programmi ptk 3.3

kavandatava tegevuse seos strateegiliste

arengudokumentidega täiendatakse mh Aidu tuulepargi

teemaplaneeringu infoga.

keskkonnaelementide kohta. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu

või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile

või varale.

Eeltoodust tulenvalt tuleb KSH programmi täiendada järgnevate nõuetega:

1. Kajastada vastuolu Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga

Lüganuse vald on teadlik, et Aidu tuulepargi arendamisega alustati juba 2008.

aastal. Aidu tuulepargi planeerimisel, ehitusõiguse taotlemisel,

hoonestusõiguste omandamisel, investeerimisotsuste teostamisel ning

finantseeringu kaasamisel arvestati Aidu tuulepargi teemaplaneeringus

ettenähtuga, sh asjaoluga, et algatatud detailplaneeringuala on

maatulundusmaa. Vähimalgi määral ei olnud võimalik investeerimisotsuste

teostamisel arvestada võimalusega, et Aidu tuulepargi vahetusse lähedusse

kavandatakse maatulundusmaale mastaapset negatiivset mõju omavat

tuuleparki. Seega on äärmiselt taunimisväärne KSH eelhinnangus esitatud

järeldus, et vaatamata asjaolule, et kavandatava tegevuse ala jääb Aidu

tuulepargi teemaplaneeringu kohasele maatulundusmaa juhtotstarbega alale,

siis kuna vastaval alal kitsendusi seatud ei ole, siis ei ole kavandatav tegevus

vastuolus Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga. On ilmne, et maatulundusmaa

ei ole ette nähtud tuulepargi arendamiseks ning vastupidist väita on selgelt väär

ja eksitav ning KSH programmis sõnaselgelt vastav eelhinnangu eksitav väide

ümber lükata.

Planeeringuala on Lüganuse valla kehtivas

üldplaneeringus planeeritud potentsiaalselt sobiva alana

tuulenergeetika arendamiseks ning üldplaneeringu

koostamise menetluses oli kõigil huvitatud isikutel, sh

naaberkinnisasjade omanikel, võimalik esitada oma

seisukohad ja ettepanekud. Seetõttu ei saa nõustuda

väitega, et kavandatav detailplaneering on ainuüksi

maatulundusmaa juhtotstarbe tõttu vastuolus Aidu

tuulepargi teemaplaneeringuga.

Lüganuse valla üldplaneering näeb ette, et uute

tuuleparkide kavandamisel tuleb tagada vähemalt

üldplaneeringus sätestatud minimaalne vahekaugus

naabertuuleparkidest. Planeeringulahenduse kohaselt

on nimetatud tingimus täidetud.

Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda kavandatavat

detailplaneeringut üksnes vahekauguse aspektist

vastuolus kehtivate planeeringulahendustega.

2. Hinnata eraldiseisvalt mõju Aidu tuulepargile võttes arvesse nii püstitatud

tuulikud, kui käesolevaks hetkeks veel püstitamata tuulikud.

- Hinnata tuleb vähemalt järgnevaid asjaolusid:

• mõju tuulikute elektritoodangule;

• mõju tuulikute töörežiimidele;

• mõju tuulikute kasutegurile;

• mõju tuulikute töökindlusele;

• mõju tuulikute kasutuseale;

• mõju tuulikute hooldusvajadusele;

• mõju investeeringu väärtusele.

Arvestatakse osaliselt.

KSH koostamisel on põhjendatud hinnata kavandatava

tuulepargi ja olemasoleva Aidu tuulepargi võimalikku

aerodünaamilist koostoimet ulatuses, milles see võib

kaasa tuua keskkonna- või ruumilise arengu seisukohalt

olulisi mõjusid. Vajaduse korral võib selleks koostada

sõltumatu wake-analüüsi (lisatud programmi ptk 3.1.1)

mille maht täpsustatakse planeeringu koostamise

käigus.

- KSH programm tuleb täiendada nõudega koostada sõltumatu

aerodünaamiline modelleerimine (wake analysis), milles hinnatakse

kavandatavate tuulikute mõju olemasoleva Aidu tuulepargi kõikidele

tuulikutele. Analüüs peab sisaldama vähemalt:

• tuulevarju ulatust;

• turbulentsi muutust;

• aastase elektritoodangu muutust;

• energiakao protsenti;

• mõju eri tuulesuundades;

• vastavust asjakohastele standarditele.

- Kuivõrd wake-efekt ei väljendu üksnes toodangu vähenemises, vaid suurendab

ka turbulentsi, dünaamilisi koormusi ning seadmete kulumist, tuleb hinnata

mõju:

• tuulikute ekspluatatsioonile;

• hooldusvajadusele;

• töökindlusele;

• kasutuseale.

- KSH programm näeb ette mõju hindamise ettevõtlusele ja varale, mille raames

tuleb hinnata:

• mõju olemasoleva Aidu tuulepargi majanduslikule tasuvusele;

• mõju Aidu tuulepargi investeeringu väärtusele;

• võimalikku Aidu tuulepargi saamata jäävat tulu;

• mõju Aidu tuulepargi tootmisseadmete kasutamise efektiivsusele.

Samas ei ole põhjendatud täiendada KSH programmi

nõudega hinnata olemasoleva tuulepargi investeeringu

väärtust, majanduslikku tasuvust, võimalikku saamata

jäävat tulu ega muid konkurentsiolukorrast tulenevaid

ärilisi tagajärgi. KeHJS kohaselt on KSH eesmärk hinnata

kavandatava tegevuse olulist mõju keskkonnale ning

vajaduse korral inimese tervisele, heaolule,

kultuuripärandile ja varale. KSH ei ole mõeldud ühe

ettevõtja äririskide, investeeringu tasuvuse ega

konkurentsiolukorra analüüsimiseks.

Samuti ei ole põhjendatud eeldada mõju tuulikute

töökindlusele, hooldusvajadusele või kasutuseale ilma

eelneva tehnilise analüüsita. Selliseid mõjusid saab

hinnata üksnes juhul, kui aerodünaamiline

modelleerimine või muu tehniline analüüs näitab, et

kavandatav tuulepark võib põhjustada olulise turbulentsi

või muu tehnilise mõju avaldumist olemasolevatele

tuulikutele.

3. Kumulatiivse mõju hindamise täiendamine

Kumulatiivse mõju hindamisel tuleb hinnata ka mõju olemasolevate ning

varasemalt planeeritud tuuleparkide toimimisele. Kumulatiivne mõju peab

hõlmama vähemalt:

• Olemasolevate ning varasemalt planeeritud tuuleparkide

elektritoodangu muutust;

• wake-efektide summeerumist;

• piirkondliku tuuleressursi kasutamise muutumist.

Ei arvestata.

KSH koostamisel hinnatakse kavandatava tuulepargi

kumulatiivset mõju koos teiste olemasolevate ja

kavandatavate tuuleparkidega ulatuses, mis on vajalik

oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks.

Ei ole põhjendatud käsitleda olemasolevate või

varasemalt kavandatud tuuleparkide elektritoodangu

muutust iseseisva kumulatiivse keskkonnamõjuna.

Elektritoodangu võimalik muutus võib olla

aerodünaamilise modelleerimise tehniline väljund, kuid

selle hindamise eesmärk on vajadus välja selgitada

võimalike füüsikaliste mõjude ulatust, mitte hinnata ühe

ettevõtja majanduslikke huve või kaitsta olemasolevate

tuuleparkide tootmismahtu.

Seetõttu ei ole põhjendatud täiendada KSH programmi

nõudega hinnata olemasolevate tuuleparkide

elektritoodangu muutust eraldiseisva keskkonnamõjuna.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

4. Võimalikud leevendusmeetmed

Kui KSH käigus selgub, et kavandatav tuulepark omab negatiivset mõju Aidu

tuulepargile, tuleb KSH aruandes välja töötada konkreetsed

leevendusmeetmed, milleks võivad olla näiteks:

• tuulikute ümberpaigutamine;

• tuulikute arvu vähendamine;

• kõrguste muutmine;

• töörežiimide piiramine;

• mõju põhjustavate tuulikute kavandamisest loobumine.

Ei arvestata. Selgitame, et KSH-s määratakse meetmed

kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks,

vähendamiseks ja leevendamiseks ning põhjendatud

juhul kompenseerimiseks. Tuuleressursi kasutamine

iseseisvalt ei ole ebasoodne keskkonnamõju, seega

kõrvalasuvale tuulepargile tekkiv võimalik toodangu

vähenemine ei ole lahendatav leevendusmeetmetega.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

H.P.

27.06.2026

Materjali on palju ja on püütud kõike maksimaalselt heas valguses näidata.

Samas hiilitakse mööda kõikvõimalikest negatiivsetest mõjudest, ms paari

Lüganuse vallas asuva tuulepargiga juba avaldunud.

Tundub, et peale tuuliku ringide ringlevad Lüganuse vallas ainult raharattad

silme ees. Aga inimesed - neid pole Lüganusele vaja - tuulikutega asendame.

Nendel 17-l, mis praegu Aidus tiirlevad on juba negatiivne mõju. Tundlikele

inimestele on see avaldanud mõju. Paljud aga ei märkagi, et nende mõtlemine

on hajevil, mälu kaob, ebakindlus suureneb. Eriti tuuliste ilmadega muutub

olukord hullemaks, kui saabub tuulevaikne periood, on justkui teine hingamine.

Need 17 on kuni 185 m, mis juhtub siis, kui veel lähemal hakkavad tiirlema 100

Selgitus.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) käigus ei jäeta võimalikke negatiivseid

mõjusid tähelepanuta – vastupidi, hinnatakse põhjalikult

mõju inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra,

varjutuse ja visuaalse mõju kaudu. Samuti analüüsitakse

mõjude kumuleerumist olemasolevate tuulikutega ning

modelleerimisel arvestatakse ilmastiku ja tingimuste

m kõrgemad? Kas üldse ette kujutate, mis siin toimuma hakkab? Hullud võivad

nii mõtlematult tegutseda.

Milleks on vaja Vallavalitsusel minna seda teed, et panna kõrvale veel kõrgemad,

võimsamad ja lähemale elanikele?

osas halvemat stsenaariumit (pärituul, metsa ja hoonete

puudumine, mis müra levikut takistaks).

Planeeringu eesmärk ei ole olemasolevaid probleeme

eirata, vaid nende olemasolul need tuvastada ja

vajadusel seada leevendusmeetmed või piirangud (sh

tuulikute asukoht, arv ja kõrgus). Tuulikute täpsed

parameetrid ja paiknemine selgitatakse alles

detailplaneeringu menetluse käigus, arvestades

uuringute tulemusi.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

3.6.5.1 Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest,

sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava

müra esinemise. Mida see tähendab? millisele kaugusele peab selle ehitama?

Kui arvestada tõeliste teadlaste uuringutega, siis Eestis pole kohta, kus 100 km

raadiuses kedagi ei ela. Need meretuulepargi ehitised kuni 300 m ei sobi

maismaale. Vaadates seni kehtestatud planeeringute teemakäsitlusi, siis üheski

komisjonis ega volikogu laua taga pole neid, kes oskaksid küsida küsimusi

tervise, keskkonna, visuaalse häiringu, kinnisvara kohta. Mis saab nendest

monstrumitest siis, kui saabub arendaja pankrot? See tuleb - ja õige pea.

Maailmas on juba küllalt selliseid juhtumeid.

Aastakümneid on endise Maidla valla elanikud talunud määvärinaid ja pauke,

mis karjääris lõhkamistest tulenes. Elasime üle. Nüüd aga tahame rohkete

kuludega taastatud rekultiveeritud põllud - kõrge boniteediga viljakad alad - ja

taastuva looduse uuesti segi pöörata. See on KURITEGU! Kuhu jääb

toidujulgeolek?

Selgitus.

Detailplaneeringu ja KSH käigus modelleeritakse müra ja

varjutuse mõjud ning tuulikute asukohad valitakse

selliselt, et kehtivaid tervisekaitse nõudeid ei ületataks

eluhoonete juures. Lisaks on üldplaneeringus seatud

põhimõte, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale

kui 1 km (erandkorras kuni 750 m kokkuleppel), mis

annab täiendava ruumilise puhvertsooni.

Teie tõstatatud tervisemõjude küsimus on oluline ning

KSH-s käsitletakse eraldi mõju inimese tervisele ja

heaolule, sh müra ja madalsagedusliku müra võimalikku

mõju. Samuti hinnatakse mõjude kumuleerumist

olemasolevate tuulikutega, et arvestada juba toimivaid

mõjusid, mida Te oma kogemuses kirjeldate.

Mis puudutab tuulikute elutsüklit ja võimalikke riske (nt

arendaja maksejõuetus), siis need küsimused

lahendatakse tavapäraselt ehitus- ja kasutustingimuste

ning õiguslike kohustustega, sh võimaliku hilisema

demonteerimise kohustusega. Detailplaneeringu ja

sellele järgneva projekteerimise käigus täpsustatakse ka

need tingimused.

Rekultiveeritud maade ja põllumaa kasutuse osas

arvestatakse, et tegemist on endise karjäärialaga, kus

maakasutus on juba inimtegevuse tulemusena

muudetud. Üldplaneering võimaldab tuuleparkide

rajamist ka väärtuslikule põllumajandusmaale juhul, kui

see jääb tuuleenergeetika arendamiseks määratud alale,

nagu seda on koostatava detailplaneeringu ala, kuid

samas hinnatakse KSH-s täiendavalt mõjusid

põllumajanduslikule kasutusele. Tuulikute asukohtade

valikul kaalutakse põllumaad säästvat tuulikute

paigutust.

Selgitame, et tuuleparkide rajamine ei välista

põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi –

senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus

saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku

rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus

ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb jätkuvalt

haritavaks ning seda saab kasutada senisel otstarbel.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

3.6.5.4. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on

läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib

täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise

perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A.,

2025). Kas see on huumor? Kui paneme monstrumid püsti, muutub kinnisvara

väärtus olematuks või hakkame peale maksma.

Selgitus.

Dokumendis viidatud uuringu tulemus ei tähenda, et

kinnisvara väärtus igal juhul ei muutu, vaid et seni

läbiviidud uuringutes ei ole tuvastatud üheselt ja kõikjal

esinevat pikaajalist olulist negatiivset mõju kinnisvara

hindadele tuulepargi käitamise ajal. Samas on uuringud

eri riikides ja piirkondades andnud erinevaid tulemusi

ning mõju võib sõltuda piirkonna eripäradest, tuulikute

nähtavusest, kaugusest elamutest ning kohalikust

kinnisvaraturust.

Teie poolt tõstatatud mure on põhjendatud ning

seetõttu käsitletakse KSH raames eraldi ka mõju

kinnisvarale ja maakasutusele. Samuti hinnatakse

visuaalset mõju, müra ja varjutust, mis võivad mõjutada

inimeste hinnangut elukeskkonna kvaliteedile.

Planeeringu koostamisel ei eeldata, et mõju kinnisvara

väärtusele puudub, vaid selle olemasolu ja ulatust tuleb

hinnata võimalikult objektiivselt olemasoleva

teaduskirjanduse, uuringute ning kohalike olude põhjal.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

3.6.13 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala

kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste

rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda olukord, kus Aidu

veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra, varjutus

ja/või visuaalne häiring.

Aidu Veespordikeskus: kui palju investeeringuid, et piirkonda taastada. Aga kui

avalikkus saab teavituse tegelikust infraheli väljast ja mõjudest- siis paljud

inimesed keelduvad tulevikus seda atraktiivseks ehitatud kohta külastamast!

Mõelge peaga, mitte tagumise otsaga!

Selgitus.

Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu elluviimist on

alustatud, kuid seda ei ole tänaseks täielikult

realiseeritud. Detailplaneeringu edasise elluviimise

võimalusi ja ulatust on hinnanud veespordikeskuse

arendaja, kes on pidanud otstarbekaks kaaluda

detailplaneeringu lahenduse ajakohastamist, arvestades

piirkonna terviklikku ruumilist arengut, sealhulgas

taastuvenergiapargi kavandamist.

Sellest tulenevalt kavandatakse Aidu Veespordikeskuse

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist üksnes

nendes osades, kus maaomaniku ja arendaja hinnangul

on otstarbekas muuta senist planeeringulahendust ning

kus see on vajalik detailplaneeringute omavahelise

kooskõla tagamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus

taastuvenergiapark iseenesest tingiks kogu

veespordikeskuse detailplaneeringu muutmise, vaid

planeeringulahenduste omavahelise kooskõlastamisega,

lähtudes maaomaniku ja arendaja arenguplaanidest

ning eelistustest.

Planeeringu koostamisel hinnatakse tuulikute mõju

inimesele ja keskkonnale õigusaktides ette nähtud

ulatuses. Sealhulgas hinnatakse müra ning vajaduse

korral ka madalsagedusliku müra mõju asjakohaste

uuringute, metoodikate ja kehtivate nõuete alusel. KSH

järeldused tuginevad teaduspõhisele analüüsile.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Ida-Viru põhjavesi on kehvas seisus. Tuulikute labadelt lenduv mürgine plast

jõuab kunagi täiendavalt põhjavette, kiiremini aladelt, mis on kaevandatud.

Lüganuse vallas saab kontsentratsioon kõrge olema.

Selgitus.

Teemat on käsitletud programmis ptk 3.6.10.

Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on

seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt

valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes

sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles

valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide

kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused

sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti

allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi

tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta

selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole

täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide

aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate

piirkondadega (Teng, W. jt. 20183).

3 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore

Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Müra ja tervisehäired, mida sellised võimsad tuulikud tekitavad on praegu Sopi-

Tootsi aladel juba tõsised. Inimesed lahkuvad oma kodudest, et tervist hoida.

Mõõtmised, mis seal pidanuksid asjale selgust tooma on seni tegemata, sest

(loe siit)

TUULIKULAHINGUD ⟩ Aasta jagu põhjendusi ja punkt Utilitaselt – Postimees ei

saanud

tuulepargis sõltumatut ametlikku müramõõtmist tellida

Käige ja rääkige seal kohapeal inimestega. Nende probleemid on tõsised, ainult

ametnikud ja arendajad vaatavad kõigest mööda või vastupidi kiidavad takka

kui vajalik ja nn avalik huvi.

Selgitus.

Planeeringu menetluses hinnatakse kavandatava

tegevuse mõju inimese tervisele ja heaolule. Selleks

koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine,

mille käigus hinnatakse muu hulgas tuulikute mürataset

ning selle vastavust kehtivatele õigusaktidele ja

asjakohastele hindamismetoodikatele.

Planeeringumenetluse eesmärk on välja selgitada, kas

kavandatav tegevus on konkreetses asukohas ja

kavandatavas mahus vastuvõetav ning milliseid

tingimusi või leevendusmeetmeid on vaja rakendada.

Juhul kui uuringute tulemused näitavad olulise

negatiivse mõju riski, tuleb seda planeeringulahenduse

koostamisel arvesse võtta.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Mitmed tuulikud on töös: KUS ON SEE LUBATUD ODAV ELEKTER? Aina kallimaks

läheb.

Energiajulgeolek on tagamata. Ettevõtted sulgevad uksi. Maksumaksjad on

nende kummituste kinnimaksjad. https://arvamus.postimees.ee/8497064/ivo-

okas-arvi-hamburg-eli-kliimaeesmarkidega-valditav-kahju-on-kumneid-kordi-

vaiksem-kui-tekkivad-kulud

Kallis roheenergia on viinud nõudluse vähenemisele. See on reaalsus.

Vähem võrgust ostetud elektrit tähendab ühtlasi vähem maksude laekumisi

riigile. Väheneb elektriaktsiisi ja käibemaksu laekumine ning samuti vähenevad

võrguettevõtjate tulud. Elektriliinid, alajaamad, sagedus reservid ja kogu

elektrisüsteemi ülalpidamine tuleb aga tagada sõltumata sellest, kui palju

elektrit võrgu kaudu liigub. Kui püsikulud jagunevad väiksema müügimahu

peale, suureneb surve võrgutasude tõusuks. Ja elekter läheb veelgi kallimaks.

Selgitus.

Esitatud küsimused puudutavad riiklikku energia-,

majandus-, maksu- ja julgeolekupoliitikat ning ei kuulu

käesoleva detailplaneeringu ega keskkonnamõju

strateegilise hindamise esemesse.

Detailplaneeringu menetluse eesmärk on hinnata, kas

kavandatav ruumilahendus on konkreetses asukohas

sobiv ning millised on selle mõjud, lähtudes kehtivatest

õigusaktidest, planeeringudokumentidest ja

keskkonnamõju hindamise tulemustest. Menetluses

hinnatakse muu hulgas mõju inimese tervisele ja

Mitmed vallad käivad arendajatega kohut, sest ei soovi tuulikuid oma valla

piiridesse. Miks Lüganusel on kõik vastupidi? Lausa kirjutame kinnitamata

riigikogu eelnõu juurde palvekirju, et 5 miljonit vallale on vähe, kõikide

planeeringute eest oodatakse hüvitist. Kohe ja ratsa rikkaks! Sama paralleel: 5

rikkama riigi hulka- ainult altpoolt arvestuses.

KÜSIN: kelle huvides ning missuguste kulude ja tagajärgedega meie

elukeskkonnas otsuseid tehakse?

Kohalikku vastuseisu või sisulisi küsimusi ei saa vaigistada ega tembeldada

valelikeks seetõttu, et need on arendajatele või poliitikakujundajatele

ebamugavad.

heaolule, looduskeskkonnale, kultuuripärandile, varale

ning muudele asjakohastele keskkonnaaspektidele.

Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi

täiendamiseks.

Alates 01.07.2015 algatab, korraldab koostamise ja kehtestab KOV EP ja selle

KSH KOV. KOVi pädevuses on mh planeeringu realiseerimise ja kehtestamise

võimalikkuse hindamine lähtuvalt KSH tulemustest ja kooskõlastajate

tagasisidest. Meie vallas on pädevus ainult oodata ametitelt kooskõlastusi ja

sisulist analüüsi või uurimust ei tee vallas keegi. Meie pere kõik liikmed on selle

arenduse vastu.

Selgitus.

Planeerimisseadusest tulenevalt on kohaliku

omavalitsuse ülesanne planeeringu menetlemine,

mõjude kaalumine ning otsuse tegemine, võttes arvesse

koostatud uuringuid, keskkonnamõju strateegilise

hindamise tulemusi, asutuste seisukohti ning avalikkuse

ettepanekuid. KSH eesmärk on muu hulgas hinnata

kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule,

varale ja looduskeskkonnale ning anda otsustamiseks

vajalik sisuline teave.