Tallinn 2026

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

2

Nimetus: Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti KMH eelhinnang

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Töö tellija: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Tel +372 6264100 E-post [email protected]

Töö koostajad: Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere

Töö versioon: 11.03.2026

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

3

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ..................................................................... 5

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused ................................................ 9

2.1 Maakasutus ................................................................................................................ 9

2.2 Veekaitse .................................................................................................................... 9

2.3 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime ................................................ 11

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ............................................................................. 14

4 Keskkonnamõju eelhinnang ........................................................................................... 15

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust ......................................... 15

4.2 Mõju elusloodusele .................................................................................................. 15

4.3 Natura eelhindamine ............................................................................................... 15

4.4 Loodusvarade kasutamine ....................................................................................... 18

4.5 Jäätme-ja energiamahukus ...................................................................................... 18

4.6 Lähipiirkonna teised tegevused ............................................................................... 19

4.7 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 19

4.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ........................................................................... 19

4.9 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ............................................................................... 20

4.10 Müra ......................................................................................................................... 20

4.11 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .................................................................................. 20

4.12 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .......................... 20

4.13 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ............................ 21

4.14 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ............................................. 21

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ......................................................... 22

Kasutatud materjalid.............................................................................................................. 24

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti staadiumis. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH0153).

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Pirita silla rekonstrueerimisel on hiljem põhiprojekti koostamise staadiumis ehitusloa väljastamiseks vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse otsustajale soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas.

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tavapäraselt koostatakse eelhinnang projekteerimise hilisemas faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Riigihanke “Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti koostamine” alusel on keskkonnamõju eelhinnangu esitamine nõutud juba uuringute koosseisus.

KMH algatamata jätmine projektile otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja lisaks § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt, kaasa arvatud Keskkonnaamet.

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Tallinna Linnavalitsus.

KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning asjakohastest juhendmaterjalidest.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhindamise objektiks on Tallinna linnas Pirita linnaosas Pirita tee T3 (kat. tunnus 8401:101:1604) ja osaliselt Merivälja tee T1 (kat. tunnus 78402:202:0039) asuv Pirita jõge (EELIS kood VEE1089200) ületava silla rekonstrueerimine.

Pirita tee on Tallinna põhitänav (tee number 7840146 ja 7840147) ning riiklikult on tegemist kõrvalmaanteega (nr 11250) Tallinn-Viimsi-Randvere tee.

Pirita sild koosneb kahest eraldiseisvast sillaosast (kahest kõrvuti sillast), mis on teeregistris1 vastavalt nr 19 ja 51. Silla ehitusaasta on 1980. Tegemist on monteeritud betoonist lihttala (jätkuvtala) sillaga. Avade arv 5. Silla kogupikkus on 123,60 meetrit, kogulaius 15,1 m (millest sõidutee 8,00 ja kõnnitee 4,20 m).

Tallinna linna tellimusel on Tallinna Tehnikakõrgkool koostanud töö “Rajatiste tehnilise seisukorra hinnang” (21.11.2024), mis muu hulgas hindab Pirita silla seisundit.

Töö alusel on kõik silla peatalad (20 tk) väga halvas seisukorras. Seetõttu esineb kõikides sildeavades reaalne oht betoonitükkide pudenemisele, mis võivad olla ohtlikud silla all viibijatele.Kindlasti on kahjustunud servatalade kandevõime vähenenud (eelkõige tõmbesarruse ja betooni vahelise nakke vähenemise tõttu). Silla otsapiirkondades (nö silla alguses ja lõpus) on pikaajalise vete läbijooksu tulemusena kahjustunud peatalade otsad ja põiktalad. Kahjustused avalduvad eelkõige betooni lagunemise ja sarruse korrodeerumisena alumistel horisontaalpindadel. Sillla otstes ehk kaldasammaste kohal paiknevad tugiosad omavad ulatuslikke korrosioonikahjustusi. Seda nii Tallinna poolsetel liikumatutel kui ka Pirita poolsetel liikuvatel tugiosadel. Kahjustuste ulatus viitab sellele, et tugiosade kandevõime ja funktsionaalsus on piiratud ja need tuleb vahetada.

Jõesammastel paiknevad tugiosad on suhteliselt väikeste kahjustustega, mis avaldub metallkonstruktsioonide pinnakorrosioonina.

Kaldasammaste kahjustused on tagasihoidlikud. Horisontaalpindadel laguneb tasanduskiht, esineb koonusekindlustuse plaatide kahjustusi ja külgtiibade vertikaalosade lagunemist.

Silla alt välja jäävad koonusekindlustused on suhteliselt heas seisukorras ja esineb vaid üksikuid kivide äravajumisi ning rohtumist.

Silla Pirita poolses otsas silla alt mineva käigutee betoon on veepiiril lagunenud.

Pirita poolses otsas asuv avatud vuuk on suurte kahjustustega. Umbes pooles ulatuses on täielikult purunenud veepidavuseks vajalik kummielement, kuid vett jookseb läbi terve vuugi pikkuses. Nii asfalt- kui ka tsementbetoon on rattajälgedes arvestatavalt kulunud. Sõidutee asfaltkatend on rattajälgedes niivõrd kulunud ja deformeerunud, et kohati ulatub kõrguste erinevus põiklõikes orienteeruvalt 5 cm-ni. Kõnnitee metallist piiretel esineb mitmetes piirkondades pinnakorrosiooni.

Kahe silla vahelise torude kanali sõidutee tasandis ja kõrgemal asuvad betoonservad on ulatuslikult lagunenud.

1 https://teeregister.mnt.ee/reet/map?5&featureOid=8981532

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

6

Trepiastmete metallist servad on kohati korrosiooni tõttu niivõrd lagunenud, et on kasutajatele ohtlikud. Kahe silla vahel paiknevate torude metallist kandurid on kõikjal korrodeerunud.

Joonis 1. Pirita silla asukoht.

Eelhinnatava projekti käigus koostatakse lahendus Pirita silla ja selle juurde kuuluvate elementide kapitaalremondiks ja sillal asuvate tehnorajatiste rekonstrueerimiseks põhiprojekti mahus. Projektiga lahendatakse:

− Pirita silla kapitaalremondi lahendus, sh kande- ja piirdekonstruktsioonid, katendid, hüdroisolatsioon jm rajatisega seotud elemendid;

− kummalegi poole jõge projekteeritakse üks nõuetele vastav jalakäijate kaldtee, mis ühendab silla jalgteed jõeäärse alaga (sh haljastus ja olemasolevate teedega kokku viimine);

− liikluskorraldus, sh liikluskorraldusvahendid, vajadusel foorid jmt;

− kaugküttetorustiku, veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni rajatiste ning tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja rajamine;

− olemasolevate tehnorajatiste (sh elekter, side) kaitsmine või ümberehitus;

− rajatise hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

7

Eskiisprojekti (töö nr SP2508) on koostanud K-Projekt AS. Projekteerimine on alles algusjärgus ja seletuskiri puudub. Konkreetsed lahendused täpsustuvad eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis. KMH eelhinnang on formaalselt veel hetkel koostamata põhiprojekti osa.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

8

Joonis 2. Pirita silla rekonstrueerimise eskiislahendus. Allikas: K-Projekt AS (töö nr 25130).

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1 Maakasutus

Pirita sild paikneb Tallinna linna munitsipaalmaal. Pirita linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179) järgi on Pirita tee ja Merivälja tee Tallinna linna põhitänavad.

Joonis 3. Foto olemasolevast Pirita sillast enne rekonstrueerimist.

Projektiga kavandatud tegevused ei muuda maakasutust.

2.2 Veekaitse

Sild ületab Pirita jõge, mis kuulub veemajanduslikult Lääne-Eesti vesikonda. Pirita jõgi saab alguse Pususoo kaguservast ning suubub Tallinna lahte. Jõe pikkus on 105 km ja valgala 799 km2.

Pirita jõgi on avalikult kasutatav veekogu2, välja arvatud paisutuspiirkond Vaskjala veehoidla tammist 0,6 km ülesvoolu ja jõe uus säng (Ardu kanal) Paunküla veehoidlaga külgnevas osas ning samuti Botaanika-aia territooriumil asuv jõe lõik Iru sillast 0,7 km allavoolu ja kuni 2,3 km Kose- Lükati sillast ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga silla rekonstrueerimisel vastuolu puudub, sest see ei muuda Pirita jõe ökoloogilist seisundit. Silla rekonstrueerimine

2 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine, Vabariigi Valitsuse korraldus 09.12.2021 nr 426.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

10

avalikul veekogul ei nõua veeseaduse (VeeS) § 196 lg 21 punkt 2 alusel enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu olemasolu, nagu enne 2025. aastat.

Joonis 4. Olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning EELIS.

Pirita jõele rakendatakse looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel ja vastavalt kehtivale üldplaneeringule järgmisi kalda kasutamise kitsendusi:

1) kalda piiranguvöönd (100 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud;

2) kalda ehituskeeluvöönd (50 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. Ehituskeeluvöönd ei laiene sillale (LKS § lg 5);

3) kalda veekaitsevöönd (10 m), mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse (VeeS) § 118-ga.

Lisaks on avalikult kasutataval veekogul Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 alusel kallasrada 4 m.

Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). LKS § 37 lg 3 alusel on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. VeeS § 118 alusel kalda kaitseks moodustatud veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 6 kohaselt keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis samuti keelatud puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Ehitustööde tegemisel tuleb vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada jõeelustiku elutingimusi.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

11

Sillast allavoolu suubub Pirita jõgi merre (Tallinna lahte). Jõesuue on Pirita sadama ja Kalevi Jahtklubi sadama akvatoorium, kus toimub tihe väikelaevade liiklus.

Projektiga hõlmatud Pirita jõe osa asub suudmes. Pirita jõe ökoloogiline ja koondseisund on Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 alusel rahuldav, kuid lõigu Pirita_4 vooluveekogumi (Vaskjalalt suudmeni) seisund on koondhindena halb (2023. aasta seisuga hinnatud jõgede hüdrobioloogilise seire alusel). Jõe suhtes kehtivad EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevad nõuded, mille järgi tuleb tagada veekogu hea ökoloogiline seisund.

Pirita jõgi reostustundliku veekoguna on ka heitveesuubla. Reostustundlikud heitveesuublad on alad, mis on direktiivi 91/271/EMÜ alusel tunnistatud tundlikeks aladeks. Vastavalt veeseaduse § 36 lõikele 3 on Eestis kõik veekogud reostustundlikud (Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad osad on heitvee suhtes tundlikud suublad).

2.3 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Kavandatav tegevus ei toimu otseselt Pirita jõe maastikukaitsealal (vt ka peatükk 4.2), kuid piirneb sellega. Osaliselt jääb maastikukaitsealale ja loodusalale jõe vasakkaldal olemasoleva ja rekonstrueeritava sillaaluse kõnnitee algus (vt ka Joonis 3), kuid Natura 2000 elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) sinna ei ulatu (vt ka Joonis 6).

kaitsestaatuseta liik jõesilm (Lampetra fluviatilis) maastikukaitseala piiranguvöönd

Joonis 5. Olulisemad looduskaitselised kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning EELIS.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

12

Pirita jõge loetakse olulise kalandusliku ja kalastikulise väärtusega jõeks. Jõe suure languga kärestikuline alamjooks loob väga head elu- ning sigimistingimused lõhelastele (lõhe, meriforell, jõeforell, harjus) ja teistele voolulembelistele kalaliikidele (võldas, trulling, lepamaim, jõe- ja ojasilm, tippviidikas), sh siirdekaladele (jõesilm, vimb ja siirdesiig). Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p 61 alusel kuulub Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Kuni olemasoleva Pirita sillani on Pirita jõgi ja jõge ümbritsev ala Pirita jõeoru maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000216) koosseisus, mis on ka Natura 2000 nimekirja kuuluv Pirita loodusala (RAH0000039) Nehatu paisust kuni Pirita sillani. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on vastu võetud 15.12.2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 312.

Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi - tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.

Pirita loodusala kaitse-eesmärgiks on sarnaselt Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Projektipiirkonnas kuni suudmeni on neist registreeritud vaid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes Looduskaitseseaduse järgi ei ole kaitsealune liik, kuid kuulub Punase nimistu ohukategooriatesse või EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) lisadesse (II ja V). Jõesilmu kaitseks on koostatud eraldi kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 09.05.2022 korraldusega nr 1-3/22/195). Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks ja kohati on silmupüük lubatud. Jõesilm kuulub loomade süsteemis lõuatute ülemklassi sõõrsuude klassi ehk on zooloogiliselt luukaladest väga erinev. Praktikas aga käsitletakse jõesilmu kaladega koos. Riikliku punase nimestiku kategooria järgi on jõesilmu sigiv asurkond soodsas seisundis. Liik on laia levikuga ja stabiilse arvukusega. Positiivselt on mõjunud liigikaitselised tegevused (sh rändetõkete eemaldamine, kudealade taastamine/rajamine).

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu võib nimetada oma olemuse järgi ka kultuuristamise mõjuga pärisaruniiduks. Niidud asuvad kuivadel või parasniisketel mineraalmuldadega aladel, kus põhjavesi on sügaval ja mullavee liikuvus on hea. Osa aruniitudest on kujunenud hoopis mahajäetud põldude asemele või kujunenud kultuurkõrrelistega heinamaadest.

Muid kaitstavaid või ohustatud liike ei ole projektipiirkonnas registreeritud.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

13

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Koostatud on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala kaitsekorralduskava3 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 25.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/20).

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi kuidagi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura osas peab samas arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele (vt peatükk 4.3 Natura eelhindamine). Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Jõeelustiku kaitse seisneb eelkõige Pirita jõe kui elupaiga kaitses. Kui jõgi on hea seisundis, siis on tagatud ka kalade soodne seisund.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.

3 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Pirita_joeoru_MKA_ja_Pirita_joe_HA_KKK.pdf

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

14

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse KMH algatamiseks või mittealgatamiseks.

KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS). Kavandatud tegevus (silla rekonstrueerimine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Vastavalt KeHJS § 2 2 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb vajadusel anda ka muude infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine. Määruse § 11 punkt 5 alusel tuleb anda eelhinnang silla rajamisel, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.

Olemasoleva silla rekonstrueerimine ei muuda Pirita jõe ristlõike pindalat.

Sisuliselt tuleneb eelhindamise vajadus antud juhul eelkõige looduskaitse tingimustest. Pirita silla vahetus läheduses Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Natura 2000 Pirita loodusala. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määruse nr 224 § 15 „muud tegevusvaldkonnad“ punkt 8 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Pädev asutus otsustab KMH algatamise vajaduse. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste KMH vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. KeHJS § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda ning sõltuvalt tegevuse iseloomust arvesse võtta mõjutatava ala ulatust ja tundlikkust, piirkonna mõjutatavaid keskkonnaelemente, võimaliku kaasneva mõju suurust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

15

4 Keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada keskkonda.

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust

Projektialal on praegu tegemist olemasoleva Pirita jõge ületava sillaga. Projekti eesmärk on Pirita silla kapitaalremondi teostamine.

Projektiga ei kaasne piirkonna elanikkonna liikumisharjumuste muutust. Kuna on tegemist olemasoleva silla rekonstrueerimisega, toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta.

Sild on vajalik Tallinna linna põhitänava ületamiseks Pirita jõest, mistõttu on projektil kohalikele inimestele ning nende tervisele ja heaolule soodne mõju.

4.2 Mõju elusloodusele

Projektiala piirneb Pirita jõeoru maastikukaitsealaga ja Pirita loodusalaga.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Projektipiirkond piirneb jõest ülesvoolu Jõesuu piiranguvööndiga (KLO1100557). Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja (vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 15.12.2005 nr 312) järgi säilitatakse Jõesuu piiranguvööndis lamminiidu kooslusi.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal muu hulgas keelatud lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse- eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Antud juhul ei paikne sild ise maastikukaitsealal ega loodusalal ning ka Natura elupaigad ei ulatu projektialale.

Mõju looduskeskkonnale võib antud juhul tuleneda vaid ehitusaegsest mõjust veekeskkonnale, mille kaudu oleks võimalik mõjutada ala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elukeskkonda. Kaitsealuste loomade puhul looduskaitseseadus keelab nende liikide püüdmise, tapmise, ohustava häirimise või jälitamise.

LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada alade kaitseeesmärkide saavutamist ega seisundit. Pirita silla rekonstrueerimine ei kahjusta kaitsealuseid liike ega alade kaitse-eesmärke, kuna sild asub kaitstavatest aladest allavoolu.

4.3 Natura eelhindamine

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ).

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4, juhul kui vajadus on tuvastatud Natura eelhindamise käigus.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

16

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest4, 5.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Kavandatava tegevuse ala piirneb lõunast jõest ülesvoolu Pirita loodusalaga (RAH0000039), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Lähipiirkonnas on registreeritud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), kuid need loodusalal kaitstavad Natura elupaigatüübid projektialale ei jää.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” alusel moodustatud Pirita loodusala (EE0010120) Harju maakonnas, mille kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); samuti II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

4 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

5 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

17

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) jõed ja ojad (3260)

Joonis 6. Pirita loodusala ja Natura elupaikade paiknemine. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning EELIS.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine on esitatud Tabel 1-s.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Pirita loodusala (RAH0000039)

Kavandatava tegevuse ala piirneb Pirita loodusalaga.

Lähipiirkonnas Natura loodusalal on inventeeritud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), mida projekti elluviimisega negatiivselt ei mõjutata.

Kavandatava tegevuse osas on ebasoodne mõju välistatud.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

18

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Muid Natura ala kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi projektipiirkonda ei jää.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura loodusalale ega elupaigatüüpidele.

Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Pirita jões ja vasakkaldal enne Pirita silda on registreeritud Pirita loodusalal kaitstavad Natura elupaigatüübid (vt ka Joonis 6). Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud ebasoodne mõju Pirita loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

4.4 Loodusvarade kasutamine

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise sillaehitusega, millega kaasneks olulise koguse vajamineva materjali hankimine riiklikest maardlatest.

Silla rekonstrueerimise käigus kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Projekti koosseisus koostatakse hiljem töömahtude loetelu ning toodud projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud.

Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.

4.5 Jäätme-ja energiamahukus

Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks) või keskkonnakompleksluba omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Pinnasetööde käigus väljakaevatavat pinnast ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 punktile 2) ning selle edasiseks

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

19

käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.

Töödel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat teelõigu/silla valgustamiseks.

4.6 Lähipiirkonna teised tegevused

Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ja kultuurimälestiste registrile6 piirneb Pirita sillaga Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd. Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registrisse kantud arheoloogiaobjekti.

Piirkonnas asuvad Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577. a., 19.-20. saj. (kultuurimälestiste registri nr 1192), ehitismälestis Kalevi jahtklubi hoone (reg nr 28762) ja Pirita Olümpiaspordikeskus, 1976-1980 (reg nr 8807). Silla projekteerimisel tuleb arvestada vaadeldavuse säilimisega nendele mälestistele.

Joonis 7. Olulisemad kultuuriväärtused ja piirangud. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

4.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks võib olla ehitusaegne tegevus.

6 https://register.muinas.ee/

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

20

Olemasoleva silla rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud on vaid ehitusaegsed ning pikemaajalised negatiivsed tagajärjed veekeskkonnale, piirkonna looduskeskkonnale või Pirita jõe kaitstavate alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele puuduvad.

4.9 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus

Silla rekonstrueerimine antud asukohas ei avalda tavapäraselt olulist negatiivset mõju pinnasele. Ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Tööde käigus välditakse võimalusel ehitusjäätmete sattumist vette ning kui seda ei saa välistada, siis eemaldatakse inertne materjal jõest koheselt. Võimaliku heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd korraldada nii, et pinnase ja ehitustolmu sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini.

Pirita jõe kaldajoont ei muudeta. Samuti ei ole kavas tööde teostamisel jõe veevoolu ajutiselt ümber juhtida. Ehitusaegselt välistatakse keskkonnaohtlike materjalide sattumine ojja. Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele.

Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Puurkaevud lähipiirkonnas puuduvad. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada ehitustööde tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked.

4.10 Müra

Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist.

Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast tööde teostamist.

Silla kasutamisel ei kaasne olulist täiendavat müra.

4.11 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju ebaoluline.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistöid ei kavandata, seega puudub ka lõhnahäiring.

4.12 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegemist on hetkel olemasoleva sillaga.

Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu tõenäoliselt piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine. Ette ei ole näha olukorra halvenemist loomastiku liikumisele, kuna asukohast sõltuvalt ei ole tegemist silla all tegemist aktiivse alaga. Projektiga nähakse ette uued trepid ja sillaaluse kergliiklustee uuendamine ka arvestades tänapäevaseid nõudeid liikumispuuetega inimestele jms.

Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

21

kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

4.13 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus

Projekteeritud uue silla eluiga on ca 50 aastat. Silla rajamine on maastikuilmes kestev ja pöördumatu mõjuga, asendades senise vana silla kaasaegse lahendusega ja eeldatavalt esteetilisema välimusega lahendusega. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt lähiümbrusega ja mõjud on lühiajalised. Silla rekonstrueerimine toimub tehnoloogiliselt eeldatavalt ca 2,5-3 kuu jooksul.

4.14 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

22

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Projekteerimise käigus olulist keskkonnamõjuga aspekte ei ole esinenud. Lahenduse elluviimisel Pirita jõe hüdroloogilisi tingimusi negatiivselt ei mõjutata ega tekitata paisutust silla all.

Kuna Pirita silla vahetusse lähedusse kaitsealuseid liike ei jää ning tegemist on olemasoleva silla rekonstrueerimisega, siis on võimalikud keskkonnamõjud seotud eelkõige ehitusaegsete tegevustega. Vees teostatavaid töid ei kavandata, seega ei ole ette näha setete liikumist jões ja nende kandumist merre.

Tööde teostamise ala jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealast ja Pirita loodusalast väljapoole. Arvestades kavandatava tegevuse ajutisust (ehitustööde aegne), tööde iseloomu ja mahtu, leevendavaid meetmeid, millega on minimeeritud võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosus, ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine aladel kaitstavat elupaika või kaitstavate liikide asurkondi.

Ehituse käigus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele, seepärast esitatakse eelhinnangus selles peatükis ka meetmed veekeskkonna ja sellega kaasnevalt Pirita jõe maastikukaitseala ja Pirita jõe loodusala kaitseks. Samas asuvad nimetatud alad jões allavoolu.

Olemasoleva silla asukohas tehtavad tavapärased ehitustööd suhteliselt väikeses mahus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist, mida pole võimalik tavapäraste ehituslike leevendatava meetmetega miinimumi viia.

Arvestades eelnevat, siis olulist mõju Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita loodusala kaitse- eesmärgiks seatud väärtustele ei ole.

KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel:

1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ega Natura elupaikadele.

2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt projektialaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.

4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Negatiivse mõju vältimiseks veekeskkonnale tuleb rakendada järgmisi täiendavaid meetmeid:

1) Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Pirita jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. Vältida ka jõe kallastel rasketehnikaga sõitmist.

2) Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

23

3) Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada

veeelustikule ohutuid aineid.

4) Silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavat takistust lõhilastele.

Veeliiklusrajatiste püstitamine ja veekeskkonnaga otsesemalt seotud tegevused tuleb

kavandada madalveeperioodile ja väljaspoole kalade kudemisaega, kui esineb vähem

võimalikke mõjutusi vee-elustikule. Ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada asjaoluga,

et veesisesed tööd jões on keelatud ajavahemikus 15.04-31.05 ning 15.09-15.12.

5) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid,

mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

6) Ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele,

pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

7) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning ehitusmasinate

parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit jõest. Ehitustööd peavad olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

8) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

9) Kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada.

Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

Vastavate meetmete rakendamisel viiakse mõjud miinimumini.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

24

Kasutatud materjalid

Seadused, määrused:

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7)

• Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40)

• Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258 ; RT I, 06.05.2020, 17)

• Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 06.05.2020, 44 )

• Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52 ; RT I, 21.12.2019, 6)

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 21.12.2019, 2)

• Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 28.01.2020, 6

• Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3)

Andmebaasid:

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

• Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr

Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 11 lg 22, 23, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 16 p 1, Tallinna linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 56, § 8 lg 2 p 2 alusel ning arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... seisukohtadega. 1. Mitte algatada Pirita silla rekonstrueerimise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on rekonstrueerida olemasolev Pirita sild Tallinna linnas Pirita linnaosas Pirita tee T3 (katastritunnus 78401:101:1604) ja osaliselt Merivälja tee T1 (katastritunnus 78402:202:0039) kinnistutel. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse silla kandekonstruktsioonid, piirded, katendid ja tehnovõrgud, rajatakse nõuetekohased kaldteed ning rekonstrueeritakse silla juurde kuuluvad tehnorajatised ja liikluskorraldus 2. Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti koostamise käigus on koostatud Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang (lisa 1), mille eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik eeldusel, et projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid, järgmistel põhjustel: 3.1 Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust, mahust, asukohast ning piirkonna keskkonnatingimustest ei põhjusta olemasoleva Pirita silla rekonstrueerimine olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna maakasutust, liikluskorralduse põhimõtteid ega Pirita jõe hüdroloogilisi tingimusi. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning nende ulatus piirdub peamiselt projektialaga. 3.2 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju vee-, pinnase- ega õhukeskkonnale. Rekonstrueerimistööde käigus ei muudeta Pirita jõe kaldajoont ega veerežiimi, ei kavandata veesiseseid töid ega jõe voolu ümberjuhtimist ning ehitustööde korraldamisel rakendatakse meetmeid, mis väldivad heljumi, ehitusjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete sattumist veekeskkonda. 3.3 Projektiala piirneb Pirita jõeoru maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita loodusalaga, kuid rekonstrueeritav sild paikneb väljaspool kaitseala ja Natura elupaigatüüpe. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ega kaitse-eesmärkidele, sealhulgas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 3.4 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket ega sellist müra, vibratsiooni, õhu-, valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnahäiringut, mis võiks põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või ületada piirkonnas kehtivaid normtasemeid. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalsed ja pöörduvad ning pärast rekonstrueerimist ei kaasne võrreldes olemasoleva olukorraga olulist täiendavat keskkonnahäiringut.

2

3.5 Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Rekonstrueerimistöödeks vajalike loodusvarade kasutamise maht ei ole selline, mis mõjutaks oluliselt nende kättesaadavust, ning tegevusega ei kahjustata kaitstavaid loodusväärtusi ega elupaiku. 3.6 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist kumuleeruvat mõju koos teiste piirkonnas kavandatavate või olemasolevate tegevustega, piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuste või katastroofide esinemise ohtu. Ehitusaegsete avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike ning nõuetekohaste ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on võimalik nende risk viia miinimumini. 4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelduseks on, et Pirita silla rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse järgmisi keskkonnamõju leevendavaid meetmeid: 4.1 ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel tuleb vältida Pirita jõe kallaste kahjustamist ning heljumi, ehitusjäätmete ja muude saasteainete sattumist Pirita jõkke. Samuti tuleb vältida rasketehnikaga sõitmist jõe kallastel; 4.2 puu- ja põõsarinde raiet veekaitsevööndis võib teha üksnes Keskkonnaameti nõusolekul; 4.3 sillakonstruktsioonide töötlemisel tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid kemikaale ning vältida nende sattumist veekeskkonda; 4.4 silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavaid takistusi kalade rändele. Veekeskkonnaga seotud tööd tuleb kavandada väljapoole kalade kudemisperioodi ning veesisesed tööd Pirita jões on keelatud ajavahemikul 15. aprill–31. mai ja 15. september–15. detsember; 4.5 ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja muude keskkonnaohtlike ainete hoiustamiskohad ning ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada vähemalt 50 meetri kaugusele Pirita jõest ning ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette; 4.6 ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ning kasutuskõlblikud materjalid tuleb võimaluse korral taaskasutada. 5. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 22 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pirita silla kapitaalremondi ehitusrojekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 5.1 Keskkonnaamet vastas ... 5.2 Terviseamet vastas ... 6. Otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ning menetlusosalisi elektrooniliselt 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. 8. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

Tallinn 2026

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

2

Nimetus: Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti KMH eelhinnang

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Töö tellija: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Tel +372 6264100 E-post [email protected]

Töö koostajad: Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere

Töö versioon: 11.03.2026

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

3

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ..................................................................... 5

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused ................................................ 9

2.1 Maakasutus ................................................................................................................ 9

2.2 Veekaitse .................................................................................................................... 9

2.3 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime ................................................ 11

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ............................................................................. 14

4 Keskkonnamõju eelhinnang ........................................................................................... 15

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust ......................................... 15

4.2 Mõju elusloodusele .................................................................................................. 15

4.3 Natura eelhindamine ............................................................................................... 15

4.4 Loodusvarade kasutamine ....................................................................................... 18

4.5 Jäätme-ja energiamahukus ...................................................................................... 18

4.6 Lähipiirkonna teised tegevused ............................................................................... 19

4.7 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 19

4.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ........................................................................... 19

4.9 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ............................................................................... 20

4.10 Müra ......................................................................................................................... 20

4.11 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .................................................................................. 20

4.12 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .......................... 20

4.13 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ............................ 21

4.14 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ............................................. 21

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ......................................................... 22

Kasutatud materjalid.............................................................................................................. 24

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti staadiumis. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH0153).

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Pirita silla rekonstrueerimisel on hiljem põhiprojekti koostamise staadiumis ehitusloa väljastamiseks vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse otsustajale soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas.

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tavapäraselt koostatakse eelhinnang projekteerimise hilisemas faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Riigihanke “Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti koostamine” alusel on keskkonnamõju eelhinnangu esitamine nõutud juba uuringute koosseisus.

KMH algatamata jätmine projektile otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja lisaks § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt, kaasa arvatud Keskkonnaamet.

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Tallinna Linnavalitsus.

KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning asjakohastest juhendmaterjalidest.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhindamise objektiks on Tallinna linnas Pirita linnaosas Pirita tee T3 (kat. tunnus 8401:101:1604) ja osaliselt Merivälja tee T1 (kat. tunnus 78402:202:0039) asuv Pirita jõge (EELIS kood VEE1089200) ületava silla rekonstrueerimine.

Pirita tee on Tallinna põhitänav (tee number 7840146 ja 7840147) ning riiklikult on tegemist kõrvalmaanteega (nr 11250) Tallinn-Viimsi-Randvere tee.

Pirita sild koosneb kahest eraldiseisvast sillaosast (kahest kõrvuti sillast), mis on teeregistris1 vastavalt nr 19 ja 51. Silla ehitusaasta on 1980. Tegemist on monteeritud betoonist lihttala (jätkuvtala) sillaga. Avade arv 5. Silla kogupikkus on 123,60 meetrit, kogulaius 15,1 m (millest sõidutee 8,00 ja kõnnitee 4,20 m).

Tallinna linna tellimusel on Tallinna Tehnikakõrgkool koostanud töö “Rajatiste tehnilise seisukorra hinnang” (21.11.2024), mis muu hulgas hindab Pirita silla seisundit.

Töö alusel on kõik silla peatalad (20 tk) väga halvas seisukorras. Seetõttu esineb kõikides sildeavades reaalne oht betoonitükkide pudenemisele, mis võivad olla ohtlikud silla all viibijatele.Kindlasti on kahjustunud servatalade kandevõime vähenenud (eelkõige tõmbesarruse ja betooni vahelise nakke vähenemise tõttu). Silla otsapiirkondades (nö silla alguses ja lõpus) on pikaajalise vete läbijooksu tulemusena kahjustunud peatalade otsad ja põiktalad. Kahjustused avalduvad eelkõige betooni lagunemise ja sarruse korrodeerumisena alumistel horisontaalpindadel. Sillla otstes ehk kaldasammaste kohal paiknevad tugiosad omavad ulatuslikke korrosioonikahjustusi. Seda nii Tallinna poolsetel liikumatutel kui ka Pirita poolsetel liikuvatel tugiosadel. Kahjustuste ulatus viitab sellele, et tugiosade kandevõime ja funktsionaalsus on piiratud ja need tuleb vahetada.

Jõesammastel paiknevad tugiosad on suhteliselt väikeste kahjustustega, mis avaldub metallkonstruktsioonide pinnakorrosioonina.

Kaldasammaste kahjustused on tagasihoidlikud. Horisontaalpindadel laguneb tasanduskiht, esineb koonusekindlustuse plaatide kahjustusi ja külgtiibade vertikaalosade lagunemist.

Silla alt välja jäävad koonusekindlustused on suhteliselt heas seisukorras ja esineb vaid üksikuid kivide äravajumisi ning rohtumist.

Silla Pirita poolses otsas silla alt mineva käigutee betoon on veepiiril lagunenud.

Pirita poolses otsas asuv avatud vuuk on suurte kahjustustega. Umbes pooles ulatuses on täielikult purunenud veepidavuseks vajalik kummielement, kuid vett jookseb läbi terve vuugi pikkuses. Nii asfalt- kui ka tsementbetoon on rattajälgedes arvestatavalt kulunud. Sõidutee asfaltkatend on rattajälgedes niivõrd kulunud ja deformeerunud, et kohati ulatub kõrguste erinevus põiklõikes orienteeruvalt 5 cm-ni. Kõnnitee metallist piiretel esineb mitmetes piirkondades pinnakorrosiooni.

Kahe silla vahelise torude kanali sõidutee tasandis ja kõrgemal asuvad betoonservad on ulatuslikult lagunenud.

1 https://teeregister.mnt.ee/reet/map?5&featureOid=8981532

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

6

Trepiastmete metallist servad on kohati korrosiooni tõttu niivõrd lagunenud, et on kasutajatele ohtlikud. Kahe silla vahel paiknevate torude metallist kandurid on kõikjal korrodeerunud.

Joonis 1. Pirita silla asukoht.

Eelhinnatava projekti käigus koostatakse lahendus Pirita silla ja selle juurde kuuluvate elementide kapitaalremondiks ja sillal asuvate tehnorajatiste rekonstrueerimiseks põhiprojekti mahus. Projektiga lahendatakse:

− Pirita silla kapitaalremondi lahendus, sh kande- ja piirdekonstruktsioonid, katendid, hüdroisolatsioon jm rajatisega seotud elemendid;

− kummalegi poole jõge projekteeritakse üks nõuetele vastav jalakäijate kaldtee, mis ühendab silla jalgteed jõeäärse alaga (sh haljastus ja olemasolevate teedega kokku viimine);

− liikluskorraldus, sh liikluskorraldusvahendid, vajadusel foorid jmt;

− kaugküttetorustiku, veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni rajatiste ning tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja rajamine;

− olemasolevate tehnorajatiste (sh elekter, side) kaitsmine või ümberehitus;

− rajatise hooldus- ja kasutusjuhendi koostamine.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

7

Eskiisprojekti (töö nr SP2508) on koostanud K-Projekt AS. Projekteerimine on alles algusjärgus ja seletuskiri puudub. Konkreetsed lahendused täpsustuvad eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis. KMH eelhinnang on formaalselt veel hetkel koostamata põhiprojekti osa.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

8

Joonis 2. Pirita silla rekonstrueerimise eskiislahendus. Allikas: K-Projekt AS (töö nr 25130).

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1 Maakasutus

Pirita sild paikneb Tallinna linna munitsipaalmaal. Pirita linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179) järgi on Pirita tee ja Merivälja tee Tallinna linna põhitänavad.

Joonis 3. Foto olemasolevast Pirita sillast enne rekonstrueerimist.

Projektiga kavandatud tegevused ei muuda maakasutust.

2.2 Veekaitse

Sild ületab Pirita jõge, mis kuulub veemajanduslikult Lääne-Eesti vesikonda. Pirita jõgi saab alguse Pususoo kaguservast ning suubub Tallinna lahte. Jõe pikkus on 105 km ja valgala 799 km2.

Pirita jõgi on avalikult kasutatav veekogu2, välja arvatud paisutuspiirkond Vaskjala veehoidla tammist 0,6 km ülesvoolu ja jõe uus säng (Ardu kanal) Paunküla veehoidlaga külgnevas osas ning samuti Botaanika-aia territooriumil asuv jõe lõik Iru sillast 0,7 km allavoolu ja kuni 2,3 km Kose- Lükati sillast ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga silla rekonstrueerimisel vastuolu puudub, sest see ei muuda Pirita jõe ökoloogilist seisundit. Silla rekonstrueerimine

2 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine, Vabariigi Valitsuse korraldus 09.12.2021 nr 426.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

10

avalikul veekogul ei nõua veeseaduse (VeeS) § 196 lg 21 punkt 2 alusel enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu olemasolu, nagu enne 2025. aastat.

Joonis 4. Olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning EELIS.

Pirita jõele rakendatakse looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel ja vastavalt kehtivale üldplaneeringule järgmisi kalda kasutamise kitsendusi:

1) kalda piiranguvöönd (100 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud;

2) kalda ehituskeeluvöönd (50 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. Ehituskeeluvöönd ei laiene sillale (LKS § lg 5);

3) kalda veekaitsevöönd (10 m), mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse (VeeS) § 118-ga.

Lisaks on avalikult kasutataval veekogul Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 alusel kallasrada 4 m.

Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). LKS § 37 lg 3 alusel on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. VeeS § 118 alusel kalda kaitseks moodustatud veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 6 kohaselt keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis samuti keelatud puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Ehitustööde tegemisel tuleb vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada jõeelustiku elutingimusi.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

11

Sillast allavoolu suubub Pirita jõgi merre (Tallinna lahte). Jõesuue on Pirita sadama ja Kalevi Jahtklubi sadama akvatoorium, kus toimub tihe väikelaevade liiklus.

Projektiga hõlmatud Pirita jõe osa asub suudmes. Pirita jõe ökoloogiline ja koondseisund on Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 alusel rahuldav, kuid lõigu Pirita_4 vooluveekogumi (Vaskjalalt suudmeni) seisund on koondhindena halb (2023. aasta seisuga hinnatud jõgede hüdrobioloogilise seire alusel). Jõe suhtes kehtivad EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevad nõuded, mille järgi tuleb tagada veekogu hea ökoloogiline seisund.

Pirita jõgi reostustundliku veekoguna on ka heitveesuubla. Reostustundlikud heitveesuublad on alad, mis on direktiivi 91/271/EMÜ alusel tunnistatud tundlikeks aladeks. Vastavalt veeseaduse § 36 lõikele 3 on Eestis kõik veekogud reostustundlikud (Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad osad on heitvee suhtes tundlikud suublad).

2.3 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Kavandatav tegevus ei toimu otseselt Pirita jõe maastikukaitsealal (vt ka peatükk 4.2), kuid piirneb sellega. Osaliselt jääb maastikukaitsealale ja loodusalale jõe vasakkaldal olemasoleva ja rekonstrueeritava sillaaluse kõnnitee algus (vt ka Joonis 3), kuid Natura 2000 elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) sinna ei ulatu (vt ka Joonis 6).

kaitsestaatuseta liik jõesilm (Lampetra fluviatilis) maastikukaitseala piiranguvöönd

Joonis 5. Olulisemad looduskaitselised kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning EELIS.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

12

Pirita jõge loetakse olulise kalandusliku ja kalastikulise väärtusega jõeks. Jõe suure languga kärestikuline alamjooks loob väga head elu- ning sigimistingimused lõhelastele (lõhe, meriforell, jõeforell, harjus) ja teistele voolulembelistele kalaliikidele (võldas, trulling, lepamaim, jõe- ja ojasilm, tippviidikas), sh siirdekaladele (jõesilm, vimb ja siirdesiig). Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p 61 alusel kuulub Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Kuni olemasoleva Pirita sillani on Pirita jõgi ja jõge ümbritsev ala Pirita jõeoru maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000216) koosseisus, mis on ka Natura 2000 nimekirja kuuluv Pirita loodusala (RAH0000039) Nehatu paisust kuni Pirita sillani. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on vastu võetud 15.12.2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 312.

Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi - tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.

Pirita loodusala kaitse-eesmärgiks on sarnaselt Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Projektipiirkonnas kuni suudmeni on neist registreeritud vaid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes Looduskaitseseaduse järgi ei ole kaitsealune liik, kuid kuulub Punase nimistu ohukategooriatesse või EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) lisadesse (II ja V). Jõesilmu kaitseks on koostatud eraldi kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 09.05.2022 korraldusega nr 1-3/22/195). Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks ja kohati on silmupüük lubatud. Jõesilm kuulub loomade süsteemis lõuatute ülemklassi sõõrsuude klassi ehk on zooloogiliselt luukaladest väga erinev. Praktikas aga käsitletakse jõesilmu kaladega koos. Riikliku punase nimestiku kategooria järgi on jõesilmu sigiv asurkond soodsas seisundis. Liik on laia levikuga ja stabiilse arvukusega. Positiivselt on mõjunud liigikaitselised tegevused (sh rändetõkete eemaldamine, kudealade taastamine/rajamine).

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu võib nimetada oma olemuse järgi ka kultuuristamise mõjuga pärisaruniiduks. Niidud asuvad kuivadel või parasniisketel mineraalmuldadega aladel, kus põhjavesi on sügaval ja mullavee liikuvus on hea. Osa aruniitudest on kujunenud hoopis mahajäetud põldude asemele või kujunenud kultuurkõrrelistega heinamaadest.

Muid kaitstavaid või ohustatud liike ei ole projektipiirkonnas registreeritud.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

13

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Koostatud on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala kaitsekorralduskava3 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 25.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/20).

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi kuidagi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura osas peab samas arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele (vt peatükk 4.3 Natura eelhindamine). Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Jõeelustiku kaitse seisneb eelkõige Pirita jõe kui elupaiga kaitses. Kui jõgi on hea seisundis, siis on tagatud ka kalade soodne seisund.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.

3 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Pirita_joeoru_MKA_ja_Pirita_joe_HA_KKK.pdf

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

14

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse KMH algatamiseks või mittealgatamiseks.

KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS). Kavandatud tegevus (silla rekonstrueerimine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Vastavalt KeHJS § 2 2 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb vajadusel anda ka muude infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine. Määruse § 11 punkt 5 alusel tuleb anda eelhinnang silla rajamisel, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.

Olemasoleva silla rekonstrueerimine ei muuda Pirita jõe ristlõike pindalat.

Sisuliselt tuleneb eelhindamise vajadus antud juhul eelkõige looduskaitse tingimustest. Pirita silla vahetus läheduses Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Natura 2000 Pirita loodusala. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määruse nr 224 § 15 „muud tegevusvaldkonnad“ punkt 8 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Pädev asutus otsustab KMH algatamise vajaduse. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste KMH vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. KeHJS § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda ning sõltuvalt tegevuse iseloomust arvesse võtta mõjutatava ala ulatust ja tundlikkust, piirkonna mõjutatavaid keskkonnaelemente, võimaliku kaasneva mõju suurust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

15

4 Keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada keskkonda.

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust

Projektialal on praegu tegemist olemasoleva Pirita jõge ületava sillaga. Projekti eesmärk on Pirita silla kapitaalremondi teostamine.

Projektiga ei kaasne piirkonna elanikkonna liikumisharjumuste muutust. Kuna on tegemist olemasoleva silla rekonstrueerimisega, toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta.

Sild on vajalik Tallinna linna põhitänava ületamiseks Pirita jõest, mistõttu on projektil kohalikele inimestele ning nende tervisele ja heaolule soodne mõju.

4.2 Mõju elusloodusele

Projektiala piirneb Pirita jõeoru maastikukaitsealaga ja Pirita loodusalaga.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Projektipiirkond piirneb jõest ülesvoolu Jõesuu piiranguvööndiga (KLO1100557). Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja (vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 15.12.2005 nr 312) järgi säilitatakse Jõesuu piiranguvööndis lamminiidu kooslusi.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal muu hulgas keelatud lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse- eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Antud juhul ei paikne sild ise maastikukaitsealal ega loodusalal ning ka Natura elupaigad ei ulatu projektialale.

Mõju looduskeskkonnale võib antud juhul tuleneda vaid ehitusaegsest mõjust veekeskkonnale, mille kaudu oleks võimalik mõjutada ala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elukeskkonda. Kaitsealuste loomade puhul looduskaitseseadus keelab nende liikide püüdmise, tapmise, ohustava häirimise või jälitamise.

LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada alade kaitseeesmärkide saavutamist ega seisundit. Pirita silla rekonstrueerimine ei kahjusta kaitsealuseid liike ega alade kaitse-eesmärke, kuna sild asub kaitstavatest aladest allavoolu.

4.3 Natura eelhindamine

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ).

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4, juhul kui vajadus on tuvastatud Natura eelhindamise käigus.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

16

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest4, 5.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Kavandatava tegevuse ala piirneb lõunast jõest ülesvoolu Pirita loodusalaga (RAH0000039), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Lähipiirkonnas on registreeritud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), kuid need loodusalal kaitstavad Natura elupaigatüübid projektialale ei jää.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” alusel moodustatud Pirita loodusala (EE0010120) Harju maakonnas, mille kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); samuti II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

4 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

5 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

17

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) jõed ja ojad (3260)

Joonis 6. Pirita loodusala ja Natura elupaikade paiknemine. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning EELIS.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine on esitatud Tabel 1-s.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Pirita loodusala (RAH0000039)

Kavandatava tegevuse ala piirneb Pirita loodusalaga.

Lähipiirkonnas Natura loodusalal on inventeeritud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), mida projekti elluviimisega negatiivselt ei mõjutata.

Kavandatava tegevuse osas on ebasoodne mõju välistatud.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

18

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Muid Natura ala kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi projektipiirkonda ei jää.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura loodusalale ega elupaigatüüpidele.

Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Pirita jões ja vasakkaldal enne Pirita silda on registreeritud Pirita loodusalal kaitstavad Natura elupaigatüübid (vt ka Joonis 6). Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud ebasoodne mõju Pirita loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

4.4 Loodusvarade kasutamine

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise sillaehitusega, millega kaasneks olulise koguse vajamineva materjali hankimine riiklikest maardlatest.

Silla rekonstrueerimise käigus kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Projekti koosseisus koostatakse hiljem töömahtude loetelu ning toodud projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud.

Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.

4.5 Jäätme-ja energiamahukus

Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks) või keskkonnakompleksluba omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Pinnasetööde käigus väljakaevatavat pinnast ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 punktile 2) ning selle edasiseks

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

19

käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.

Töödel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat teelõigu/silla valgustamiseks.

4.6 Lähipiirkonna teised tegevused

Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ja kultuurimälestiste registrile6 piirneb Pirita sillaga Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd. Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registrisse kantud arheoloogiaobjekti.

Piirkonnas asuvad Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577. a., 19.-20. saj. (kultuurimälestiste registri nr 1192), ehitismälestis Kalevi jahtklubi hoone (reg nr 28762) ja Pirita Olümpiaspordikeskus, 1976-1980 (reg nr 8807). Silla projekteerimisel tuleb arvestada vaadeldavuse säilimisega nendele mälestistele.

Joonis 7. Olulisemad kultuuriväärtused ja piirangud. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

4.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks võib olla ehitusaegne tegevus.

6 https://register.muinas.ee/

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

20

Olemasoleva silla rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud on vaid ehitusaegsed ning pikemaajalised negatiivsed tagajärjed veekeskkonnale, piirkonna looduskeskkonnale või Pirita jõe kaitstavate alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele puuduvad.

4.9 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus

Silla rekonstrueerimine antud asukohas ei avalda tavapäraselt olulist negatiivset mõju pinnasele. Ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Tööde käigus välditakse võimalusel ehitusjäätmete sattumist vette ning kui seda ei saa välistada, siis eemaldatakse inertne materjal jõest koheselt. Võimaliku heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd korraldada nii, et pinnase ja ehitustolmu sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini.

Pirita jõe kaldajoont ei muudeta. Samuti ei ole kavas tööde teostamisel jõe veevoolu ajutiselt ümber juhtida. Ehitusaegselt välistatakse keskkonnaohtlike materjalide sattumine ojja. Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele.

Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Puurkaevud lähipiirkonnas puuduvad. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada ehitustööde tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked.

4.10 Müra

Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist.

Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast tööde teostamist.

Silla kasutamisel ei kaasne olulist täiendavat müra.

4.11 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju ebaoluline.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistöid ei kavandata, seega puudub ka lõhnahäiring.

4.12 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegemist on hetkel olemasoleva sillaga.

Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu tõenäoliselt piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine. Ette ei ole näha olukorra halvenemist loomastiku liikumisele, kuna asukohast sõltuvalt ei ole tegemist silla all tegemist aktiivse alaga. Projektiga nähakse ette uued trepid ja sillaaluse kergliiklustee uuendamine ka arvestades tänapäevaseid nõudeid liikumispuuetega inimestele jms.

Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

21

kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

4.13 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus

Projekteeritud uue silla eluiga on ca 50 aastat. Silla rajamine on maastikuilmes kestev ja pöördumatu mõjuga, asendades senise vana silla kaasaegse lahendusega ja eeldatavalt esteetilisema välimusega lahendusega. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt lähiümbrusega ja mõjud on lühiajalised. Silla rekonstrueerimine toimub tehnoloogiliselt eeldatavalt ca 2,5-3 kuu jooksul.

4.14 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

22

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Projekteerimise käigus olulist keskkonnamõjuga aspekte ei ole esinenud. Lahenduse elluviimisel Pirita jõe hüdroloogilisi tingimusi negatiivselt ei mõjutata ega tekitata paisutust silla all.

Kuna Pirita silla vahetusse lähedusse kaitsealuseid liike ei jää ning tegemist on olemasoleva silla rekonstrueerimisega, siis on võimalikud keskkonnamõjud seotud eelkõige ehitusaegsete tegevustega. Vees teostatavaid töid ei kavandata, seega ei ole ette näha setete liikumist jões ja nende kandumist merre.

Tööde teostamise ala jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealast ja Pirita loodusalast väljapoole. Arvestades kavandatava tegevuse ajutisust (ehitustööde aegne), tööde iseloomu ja mahtu, leevendavaid meetmeid, millega on minimeeritud võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosus, ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine aladel kaitstavat elupaika või kaitstavate liikide asurkondi.

Ehituse käigus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele, seepärast esitatakse eelhinnangus selles peatükis ka meetmed veekeskkonna ja sellega kaasnevalt Pirita jõe maastikukaitseala ja Pirita jõe loodusala kaitseks. Samas asuvad nimetatud alad jões allavoolu.

Olemasoleva silla asukohas tehtavad tavapärased ehitustööd suhteliselt väikeses mahus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist, mida pole võimalik tavapäraste ehituslike leevendatava meetmetega miinimumi viia.

Arvestades eelnevat, siis olulist mõju Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita loodusala kaitse- eesmärgiks seatud väärtustele ei ole.

KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel:

1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ega Natura elupaikadele.

2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt projektialaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.

4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Negatiivse mõju vältimiseks veekeskkonnale tuleb rakendada järgmisi täiendavaid meetmeid:

1) Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Pirita jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. Vältida ka jõe kallastel rasketehnikaga sõitmist.

2) Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

23

3) Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada

veeelustikule ohutuid aineid.

4) Silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavat takistust lõhilastele.

Veeliiklusrajatiste püstitamine ja veekeskkonnaga otsesemalt seotud tegevused tuleb

kavandada madalveeperioodile ja väljaspoole kalade kudemisaega, kui esineb vähem

võimalikke mõjutusi vee-elustikule. Ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada asjaoluga,

et veesisesed tööd jões on keelatud ajavahemikus 15.04-31.05 ning 15.09-15.12.

5) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid,

mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

6) Ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele,

pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

7) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning ehitusmasinate

parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit jõest. Ehitustööd peavad olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

8) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

9) Kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada.

Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

Vastavate meetmete rakendamisel viiakse mõjud miinimumini.

Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 11.03.2026

24

Kasutatud materjalid

Seadused, määrused:

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7)

• Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40)

• Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258 ; RT I, 06.05.2020, 17)

• Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 06.05.2020, 44 )

• Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52 ; RT I, 21.12.2019, 6)

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 21.12.2019, 2)

• Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 28.01.2020, 6

• Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3)

Andmebaasid:

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

• Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr

Pirita silla kapitaalremondi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 11 lg 22, 23, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 16 p 1, Tallinna linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 56, § 8 lg 2 p 2 alusel ning arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... seisukohtadega. 1. Mitte algatada Pirita silla rekonstrueerimise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on rekonstrueerida olemasolev Pirita sild Tallinna linnas Pirita linnaosas Pirita tee T3 (katastritunnus 78401:101:1604) ja osaliselt Merivälja tee T1 (katastritunnus 78402:202:0039) kinnistutel. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse silla kandekonstruktsioonid, piirded, katendid ja tehnovõrgud, rajatakse nõuetekohased kaldteed ning rekonstrueeritakse silla juurde kuuluvad tehnorajatised ja liikluskorraldus 2. Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti koostamise käigus on koostatud Pirita silla rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang (lisa 1), mille eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik eeldusel, et projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid, järgmistel põhjustel: 3.1 Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust, mahust, asukohast ning piirkonna keskkonnatingimustest ei põhjusta olemasoleva Pirita silla rekonstrueerimine olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna maakasutust, liikluskorralduse põhimõtteid ega Pirita jõe hüdroloogilisi tingimusi. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning nende ulatus piirdub peamiselt projektialaga. 3.2 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju vee-, pinnase- ega õhukeskkonnale. Rekonstrueerimistööde käigus ei muudeta Pirita jõe kaldajoont ega veerežiimi, ei kavandata veesiseseid töid ega jõe voolu ümberjuhtimist ning ehitustööde korraldamisel rakendatakse meetmeid, mis väldivad heljumi, ehitusjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete sattumist veekeskkonda. 3.3 Projektiala piirneb Pirita jõeoru maastikukaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita loodusalaga, kuid rekonstrueeritav sild paikneb väljaspool kaitseala ja Natura elupaigatüüpe. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ega kaitse-eesmärkidele, sealhulgas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 3.4 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket ega sellist müra, vibratsiooni, õhu-, valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnahäiringut, mis võiks põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või ületada piirkonnas kehtivaid normtasemeid. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalsed ja pöörduvad ning pärast rekonstrueerimist ei kaasne võrreldes olemasoleva olukorraga olulist täiendavat keskkonnahäiringut.

2

3.5 Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Rekonstrueerimistöödeks vajalike loodusvarade kasutamise maht ei ole selline, mis mõjutaks oluliselt nende kättesaadavust, ning tegevusega ei kahjustata kaitstavaid loodusväärtusi ega elupaiku. 3.6 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist kumuleeruvat mõju koos teiste piirkonnas kavandatavate või olemasolevate tegevustega, piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuste või katastroofide esinemise ohtu. Ehitusaegsete avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike ning nõuetekohaste ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on võimalik nende risk viia miinimumini. 4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelduseks on, et Pirita silla rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse järgmisi keskkonnamõju leevendavaid meetmeid: 4.1 ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel tuleb vältida Pirita jõe kallaste kahjustamist ning heljumi, ehitusjäätmete ja muude saasteainete sattumist Pirita jõkke. Samuti tuleb vältida rasketehnikaga sõitmist jõe kallastel; 4.2 puu- ja põõsarinde raiet veekaitsevööndis võib teha üksnes Keskkonnaameti nõusolekul; 4.3 sillakonstruktsioonide töötlemisel tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid kemikaale ning vältida nende sattumist veekeskkonda; 4.4 silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavaid takistusi kalade rändele. Veekeskkonnaga seotud tööd tuleb kavandada väljapoole kalade kudemisperioodi ning veesisesed tööd Pirita jões on keelatud ajavahemikul 15. aprill–31. mai ja 15. september–15. detsember; 4.5 ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja muude keskkonnaohtlike ainete hoiustamiskohad ning ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada vähemalt 50 meetri kaugusele Pirita jõest ning ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette; 4.6 ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ning kasutuskõlblikud materjalid tuleb võimaluse korral taaskasutada. 5. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 22 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pirita silla kapitaalremondi ehitusrojekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 5.1 Keskkonnaamet vastas ... 5.2 Terviseamet vastas ... 6. Otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ning menetlusosalisi elektrooniliselt 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. 8. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.