Riigitee 92 kaitsevööndis km 20.02-20.07 Puhja alevikus kaugküttetorustike rekonstrueerimise projekt

15-2198615-2 20.02.2019 Väljaminev kiri.bdoc

24034_TP_SV.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL RUGAM PNOEE-39009160342 2024-04-03 20:05:39

24034_TP_SV-0-01_v01_Tiitelleht.pdf

SOOJATOOJA OÜ tel: +372 507 1350

registrikood 12667672 e-mail: [email protected]

Allika tee 7-214, Peetri alevik MTR nr: EEP003498

PUHJA, VILJANDI TEE PIIRKONNA KAUGKÜTTETORUSTIKE REKONSTRUEERIMINE

SOOJUSVARUSTUSE VÄLISVÕRK

 STAADIUM: TÖÖPROJEKT TÖÖ NR: 24034 PROJEKTI TUNNUS:   TELLIJA: SW ENERGIA OÜ Tehnika 1, 86602 Paikuse PROJEKTEERIJA: Soojatooja OÜ Allika tee 7-214, 75312 Peetri

 VASTUTAV SPETSIALIST: Tanel Rugam

Volitatud soojusenergeetika insener tase 8, 199203 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid

TALLINN 2024

24034_TP_SV-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 1

SISUKORD I SELETUSKIRI.........................................................................................................................................................................................2 1 PROJEKTI ÜLDOSA ...................................................................................................................................................................2

1.1 LÄHTEANDMED.................................................................................................................................... 2 1.2 GEODEETILINE ALUS ............................................................................................................................ 2

2 TEHNILISED LAHENDUSED .......................................................................................................................................................3 2.1 ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID ........................................................................................................... 3 2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS .................................................................................... 3 2.3 OLEMASOLEVATE SOOJUSKAMBRITE, RAUDBETOONKÜNA JA TORUSTIKU DEMONTAAZ NING

UTILISEERIMINE ................................................................................................................................................. 4 2.4 OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID ........................................................................................... 4

3 TÖÖDE JÄRJEKORD..................................................................................................................................................................5 4 NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL ...............................................................................................................................................6 5 MATERJALIDE LADUSTAMINE ..................................................................................................................................................6 6 KAEVETÖÖD ............................................................................................................................................................................6

6.1 OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ........................................... 7 6.2 PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ........................................................................................... 7 6.3 KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD .............................................................. 8 6.4 KAEVUD ............................................................................................................................................... 8

7 TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD ...................................................................................................................................................8 7.1 ÜLDINE ................................................................................................................................................. 8 7.2 KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT KONTROLL; RÖNTGENLÄBIVALGUSTUS) ............................. 9 7.3 TORUSTIKU KATSETAMINE .................................................................................................................. 9 7.4 JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE .................................................................................................... 10 7.5 LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS) .......................................................................................................... 10 7.6 PAISUMISPADJAD .............................................................................................................................. 11 7.7 HOONESISESTE TORUSTIKE TOESTAMINE ......................................................................................... 11 7.8 TULETÕKKESEKTSIOONI LÄBIVIIGUD ................................................................................................. 11 7.9 SOOJUSISOLATSIOONI PAIGALDUS .................................................................................................... 12

8 KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE ............................................................................................. 12 8.1 KATENDITE EEMALDAMINE ............................................................................................................... 13 8.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ............................................................................................................... 13 8.3 HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................................. 13

9 ERINÕUDED .......................................................................................................................................................................... 14 10 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................................................................... 14

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 2

I SELETUSKIRI

PROJEKTI ÜLDOSA

Käesoleva projekti eesmärgiks on rekonstrueerida Puhja alevikus Viljandi tee 22; 24 ja 26 kinnistutel olemasolevad amortiseerunud kaugküttetorustikud. Projekteeritav torustik paigaldatakse maa-alla. Projekt on koostatud võttes arvesse Eesti Vabariigis kaugküttetorustikele kehtivaid projekteerimisnorme.

. LÄHTEANDMED

Projekti koostamisel on lähtutud alljärgnevast:

 SW Energia OÜ tehnilised tingimused  Ehitusseadustik, 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad; osa 10 - Tehnovõrgud“  Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 1.- 8. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 9., 12., 18. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud torumaterjal vastab standardites EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488 ja EVS-EN 489 määratud nõuetele.

 Torustiku paigaldustööd peavad vastama standardi EVS-EN 13941:2019+A1:2021 „Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“ nõuetele.

 Eelisoleeritud torumaterjali tootja Logstor A/S projekteerimisjuhendid ja soovitused.  Kasutatavate (eelisoleerimata) torude ja toruelementide materjal ei tohi omadustelt olla

halvem eelisoleeritud materjalide tootmisel kasutatavast materjalist. Torumaterjali seinapaksus ei tohi olla väiksem kui vastava eelisoleeritud torumaterjali seinapaksus.

. GEODEETILINE ALUS

Projekti koostamise aluseks on kasutatud REIB OÜ (töö nr TT-5011T) poolt teostatud topo- geodeetilist uurimustööd. Alusplaan on koostatud mõõtkavas M 1:500, kõrgused EH2000 süsteemis ning L-EST 97 koordinaatide süsteemis.

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 3

TEHNILISED LAHENDUSED

. ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID

Projekteeritud torustiku arvutuslikud parameetrid on:  Torustiku arvestuslik eluiga on 30 aastat.  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik pealevoolu temperatuur T1 = 80 oC  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik tagasivoolu temperatuur T2 = 60 oC  Võrgu temperatuuriparameetrid T1/T2 = 75 / 55 oC  Lubatud telgpinged σ: 190 N/mm²  Torumaterjal – P235GH  Torustiku maksimaalne rõhk 16 bar

Lähtudes standardist EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 kuulub projekteeritud soojustorustik projektiklassi A. Kõik kaugküttetorustiku lõigud on nö isekompenseeruvad – soojusliikumised kompenseeritakse L-, U- ja Z- paisumistsoonides. Torustik paigaldatakse külmpaigaldamise meetodil. Kaugküttetorustik on projekteeritud arvestades, et telgpinged ei ületaks lubatavaid (190 N/mm²) või ei ületaks neid oluliselt. Torustiku paigaldussügavus on valitud selliselt, et on tagatud vertikaalne stabiilsus.

. PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS

Kaugküttetorustik on projekteeritud eelisoleeritud terastorudest. Eelisoleeritud torustik kuulub III isolatsiooniklassi ning on varustatud lekkeavastustraatidega. Projekteeritud kaugküttetorustikud kulgevad vastavalt asendiplaani joonisele. Projekteeritud torustikud tuleb paigaldada vastavalt torustiku montaaži skeemi joonistele. Kaugküttetorustiku lekkeotsimise süsteemi (LAS) signaaltraadid tuleb ühendada vastavalt LAS skeemi joonistele. Samal LAS skeemidel on näidatud ka signaalkontuuride mõõtmiseks ette nähtud mõõtepunktide asukohad. Terastorustiku paisumistsoonidesse paigaldatakse kompensatsioonipadjad, mis on valitud vastavalt soojustorustiku pikenemise arvutustele. Paisumispadjad tuleb paigaldada vastavalt kompensatsioonipatjade skeemidele. Hoonetes tuleb rajada uued soojusmõõtesõlmed ning teostada ühendused olemasolevate hoonesiseste torustikega. Eelisoleeritud torude vabad otsad hoones sisenemisel peavad ulatuma hoonesse sisse nii, et saaks nõuetekohaselt paigaldada otsamütsid (min 300 mm). Igale torule läbimiskohas tuleb paigaldada kaks läbiviigutihendit. Kasutatavate tihendite omadused (nt veepidavus) peavad vastama ümbritseva pinnase veeoludele. Kui kaevetööde käigus selgub, et antud asukohas võib pinnasevesi tungida läbi sisseviigu, tuleb asendada projekti spetsifikatsioonis olevad läbiviigutihendid veekindlate tihendite vastu (nt. Kraso Sealing Type DD).

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 4

Hoonete seinad tuleb taastada kogu seina paksuses, misjuures taastatav seinaosa ei tohi oma omadustelt ja välisilmelt olla halvem kui ümbritsev sein. Hüdroisolatsiooni olemasolul tuleb taastada ka see. Torustik paigaldatakse külmpaigaldamise meetodil. Terastorustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Projekteeritud eelisoleeritud kaugküttetorustike pikkused:

Läbimõõt Torustiku pikkus, jm

2xDN65/180 322,8 2xDN50/160 57,9

. OLEMASOLEVATE SOOJUSKAMBRITE, RAUDBETOONKÜNA JA TORUSTIKU DEMONTAAZ NING UTILISEERIMINE

Projekteeritud kaugküttetorustik asub osaliselt olemasoleva torustikuga samas asukohas. Samasse asukohta projekteeritud torustiku puhul tuleb olemasolev kaugküttetorustik koos raudbetoonkünadega demonteerida ning utiliseerida.

Tööde käigus säilitatavate raudbetoonkünade avad ja sisseviigud tuleb Töövõtjal kinni müürida. Müürimistööde ulatus peab tagama selle, et tagasitäide või olemasolev pinnas ei satu alles jäävatesse künadesse ning ei põhjusta seeläbi vajumisi maapinnal. Müüritiste minimaalne lubatud paksus on 15 cm.

Demonteerimise käigus jäävad kambrite konstruktsioonilised avad tuleb sulgeda sobivalt olemasoleva olukorraga (kinni müürida). Hoonete suletavad välisseina avad tuleb ka hüdroisolatsiooniga katta.

Tööde käigus tekkivad jäätmed (nt betoon, mineraalvatt, ruberoid jms) on ette nähtud utiliseerida. Jäätmete utiliseerimine tuleb teostada vastavalt kehtivatele nõuetele, selleks ette nähtud kohas (nt prügilas). Demonteerimise käigus tekkiva vanametall (nt torustikud, konstruktsioonid, jms) on töövõtjal lubatud utiliseerida talle kõige sobilikumal viisil, järgides seejuures kõiki kehtivaid õigusakte ja norme.

Töövõtja poolt antakse Tellijale üle (vajadusel) kõik demonteeritud kuulkraanid, kaevude ja kambrite malmist kaante komplektid.

. OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud kommunikatsioonidega, mis on mõõdetud geodeetilisel alusel näidatud. Pikiprofiilidel toodud ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on ligikaudsed! Juhul kui puudus ristuva kommunikatsiooni ligikaudne kõrgus, lähtuti projekteerimisel standardi EVS 843:2016 – Linnatänavad peatükis 10 toodud informatsioonist ning objekti vaatlusel nähtust, millest tulenevalt arvestatakse:

 olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast 1,8 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast 1,5 m

toru peale;

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 5

 olemasolevate teadmata kõrgusega sademevee torude sügavuseks maapinnast 1,5 m toru peale;

 olemasolevate teadmata kõrgusega kaugküttetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1 m toru peale;

 olemasolevate teadmata kõrgusega sidekaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;

 olemasolevate teadmata kõrgusega elektrikaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;

 olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustike sügavuseks maapinnast 0,8 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru

peale;

NB! Kõiki projekteeritud torustikuga ristuvaid tehnovõrke käsitleda kommunikatsioonidena, mille täpne kõrgus on teadmata. Juhul, kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.

TÖÖDE JÄRJEKORD  Tööde ajagraafiku koostamine.  Lubade hankimine ja liikluskorralduse organiseerimine  Kõrval kinnistute ja teiste puudutatud osapoolte töödest teavitamine min 3 tööpäeva enne

töödega alustamist  Kaugküttetorustiku geodeetiline mahamärkimine  Ehitustsooni piiramine – piirdeaedade ning ehitustegevuse infotahvli paigaldamine  Kaevetööd – pinnase koorimine, ristuvate kommunikatsioonide paiknemiskoha

kindlakstegemine; kaugküttetorustiku kaeviku tegemine ja toestamine  Torustikule liivaluse tegemine ja selle tihendamine  Torude paigaldamine kaevikusse ja torustiku montaaž (keevitustööd)  Keevisliidete ülevaatus ja kontroll (röntgen läbivalgustus)  Torustiku survekatse (vesi) ja läbipesu (õhu/vee segu)  LAS signaaltraatide ühendamine ja jätkupakendite paigaldamine. LAS kontroll peale

jätkupakendite teostamist.  Paigaldatud kaugküttetorustiku teostusmõõdistamine (plaan, profiil, keevisõmblused)  Paisumisvarupatjade ja teleskoopkaevude paigaldamine  Kaeviku esmane täitmine liivaga ja selle tihendamine ( NB! esmane tühimike täitmine

teostada käsitsi)  Hoiatuslindi paigaldus  Kaeviku tagasitäide ja pinnase tihendamine ( NB! Teede aluses osas järgida vastavaid

nõudeid)  Lõhutud katendi konstruktsioonide ja haljastuse taastamine; kontroll ja üleandmine  Teostusdokumentatsiooni lõplik vormistamine, lubade lõpetamine NB! Ehitustööde teostusdokumentatsioon koostatakse teostatavate töödega paralleelselt.

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 6

NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL

Töövõtja peab soojustorustike ehitamisel järgima ja täitma:  Kõiki Eesti Vabariigis ja Elva vallas ehitamisele kehtestatud nõudeid;  Projektis toodud tingimusi ja sellele antud kooskõlastusi;  Standardi EVS-EN 13941:2019+A1:2021 nõudeid materjalidele ja paigaldamisele;  Seadmete ja materjalide valmistajatehaste poolt väljatöötatud nõudeid paigaldamisele;  Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemiskohad tuleb täpsustada nn surfimise teel

jälgides kõiki ohutusnõudeid ja omanike kooskõlastuste tingimusi;  Teostatavad tuletööd (keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale

seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu) ja äärmiselt hoolikalt/ettevaatlikult;

 Elva valla liikluskorraldusele, kaevetöödele, teekatete ja haljastuse taastamisele ning jäätmekäitlusele kehtestatud nõudeid;

 Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellega seonduvaid määrusi.

MATERJALIDE LADUSTAMINE

Töövõtja peab ladustamiskoha kooskõlastama territooriumi valdajaga või omavalitsusega. Materjalide tõstmisel tuleb kasutada valmistajatehase poolt tõstmiseks soovitatavaid abivahendeid (tõstetropid jms). Tõstetööde tegemisel tuleb jälgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid (kiivrid, helkurvestid jms). Materjalid tuleb ladustada vastavalt valmistajatehase nõuetele. Jälgida tuleb kõiki nõudeid ning piiranguid (aluspuude kogus/samm ja nende minimaalne laius, toruvirna kõrgus, LAS signaaltraatide kaitsmine, otsakorgid, jätkupakendite ja isolatsioonimaterjalide ladustamiskoht ja tingimused, nõutav temperatuur jms). Ladustamine peab olema ümbritsevale keskkonnale ohutu terve ladustamise perioodi. Materjali ladustamise järgselt tuleb teha visuaalne ülevaatus ja vajalikud kontrollmõõtmised (LAS signaaltraatide kontroll).

KAEVETÖÖD

Kaevetööde läbiviimiseks peavad tööd olema kooskõlastatud Tellijaga ja kinnistute omanikega ning nende tegemiseks peavad olemas olema vajalikud load (kaevetööde luba jms). Kaevetööd tuleb läbi viia jälgides kõiki kehtestatud nõudeid (Haapsalu linna kaevetööde eeskiri jm). Kui kaevetööde käigus tekib vajadus muuta liikluskorraldust tuleb see eelnevalt kooskõlastada ja läbi viia vastavalt Elva vallas kehtestatud korrale. Tööde teostajal peab olema määratud kaevetöid läbiviiv ja nende ohutuse eest vastutav isik. Isik peab kaevetööde ajal ehitusmaal viibima ja juhtima kaevetööde ohutut läbiviimist. Pidevalt tuleb kontrollida kaeviku stabiilsust ja püsimist ning selle ohutust kaevikus olijatele ja ümbritsevale. Kaevetööde ala tuleb tähistada ja piirata ohutuspiiretega. Välistada tuleb kõrvaliste isikute pääs töömaale (piirded ja valve). Kaevetööde teostamiseks olemasolevate rajatiste tsoonis on vajalik informeerida võrkude valdajaid. Üleliigne pinnas ning ehituskonstruktsioonid tuleb koheselt utiliseerida ning vedada käitlemisluba omavale ettevõttele. Töömaad (k.a. tööde mõjuala) tuleb koristada järjepidevalt ning see peab olema korras.

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 7

. OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Enne töödega alustamist tuleb tööde teostajal koos insenervõrkude valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Võib juhtuda, et olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt pole ka insenervõrkude valdajatele teada. See tähendab, et tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Teine võimalus on koostöös projekteerija ning kaugküttevõrgu valdajaga projekteeritud kaugküttetorustiku ehitamine erinevale kõrgusele. Siinkohal tuleb arvestada täiendava projekteerimistöö ning kooskõlastamistega, mille kulud katab Töövõtja. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Kui tööde teostamisel kahjustatakse teisi kommunikatsioone tuleb vigastuste avastamisel sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Kasutuskõlblikkus tuleb taastada koostöös rajatise valdajatega võimalikult lühikese ajaga. Kahjustatud rajatiste taastamise kulud tuleb kanda tööde teostajal. Torustike ristumisel olemasolevate elektri- ja sidekaablitega on ette nähtud paigaldada olemasolevale kaablile kaablikaitsetoru (kaugküttevõrgu toru äärest 1,5 m mõlemale poole). Lahti kaevatud kaabel tuleb kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.)

. PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Kaevetööde teostamisel kasvavate puudega piirneval alal tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. Kaevetööde teostamisel lähemal kui 2m puutüvest tuleb teostada käsitsi. Suurte mehhanismide kasutamine lähemal on keelatud. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Kuival perioodil tuleb puujuurte kuivamise vältimiseks lahtises süvendis paljandunud puujuuri kasta ning seejärel savika mulla ja geotekstiiliga katta. Hilisem kastmine teostada põhjalikult 1x nädalas. Kui alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine Elva Vallavalitsusega ning tööd tellitakse kutsetunnistust omavalt arboristilt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba. Raieluba tuleb samuti taotleda omavalitsuselt. Tehnovõrkude paigaldamisel ei tohi juuri läbi raiuda või lõhki rebida, vaid juured tuleb eemaldada vajadusel hargnemiskohtadest. Vajadusel üle 40mm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb eelnevalt kooskõlastada omavalitsusega. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on valdajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist.

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 8

. KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD

Enne tagasitäitega alustamist tuleb kaevikust eemaldada kõik sinna mittekuuluvad asjad (nt ajutised toed, aluspuud). Torustik peab kaevikus paiknema sirgelt ilma suuremate jõnksudeta ja torude vahel ning ümber peab olema projektis ettenähtud vahe. Esmane tagasitäite- ja tihendamistöö tuleb teostada ehitusliivaga (jämeliiv) ja tihendada (kinni tampida) käsitsi määrani, mis tagab tühimike täitumise. Lähemal kui 500 mm kõrgusel toru kohal võib pinnast tihendada pinnasetihendajaga, mille maksimaalne tasandusrõhk pinnasele ei ületaks 100 kPa. Torude ümber olev liivapadi tuleb paigaldada ja tihendada kihtide kaupa ca 200-300 mm arvestades projekti vastavate konstruktsioonidega (lõigetega) ja ka teedeehituse nõuetega. Pinnase tihendamisel tuleb saavutada liivapadja erikaalu 1 800 kg/m3. Mõlema paigaldatava toru kohale tuleb paigaldada 200 mm kõrgusele nõuetekohane hoiatuslint. Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa, mis ei paikne sõiduteel, täita sobiva täitepinnasega, mis ei tohi sisaldada suuri (≥ Ø 150 mm) kive ning kõrvalisi esemeid. Samuti ei tohi liivas ja täitepinnases olla lund, jääd ega külmunud pinnast (pinnasekamakaid). Kaeviku tagasitäitel tuleb juhinduda torustiku tüüplõike juhistest. Lõhutud katendid tuleb taastada vastavalt katendite taastamise joonisele. Tuleb kasutada teekatteid ja haljastust määravatel lõigetel näidatud materjale ja tuleb jälgida seal näidatud joonmõõte (kihtide paksusi jms).

. KAEVUD

Käesolevas projektis paigaldatavad plastkaevud peavad vastama EVS EN 13598-2:2016 nõuetele, kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:2015 nõuetele. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine ei ole lubatud. Malmluugi kandevõime on sõidutee all 40 tonni ja haljasaladel 12 tonni. Kaevu ümbruse täide teostatakse vähemalt 0,3 m laiuselt mitte külmakerkelise pinnasega. Täitepinnas asetatakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse 20 cm kihtide kaupa. Tähelepanelikult tuleb jälgida kaevu vertikaalsust.

TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD

. ÜLDINE

Montaažtöödega alustamisel tuleb teavitada torustiku valdajat. Torud tuleb kaevikusse paigaldada tasandatud ja vajaliku määrani tihendatud liivalusele. Kaevikus ei tohi olla kõrvalisi esemeid (kivid, betoonikamakad, mittevajalik torumaterjal jms, r/b terasarmatuur vms). Montaaži alustamisel tuleb veenduda, et kaevik (sh liivalus) oleks kuiv. Torude hoidmine vees on lubamatu. Töövõtja kohustus on korraldada tehniliselt korrektne veeärastus/pumpamine arvestades pinnase omadustega. Pumpamine tuleb teostada kehtivaid nõudeid täites (Haapsalu linna kaevetööde eeskiri, Haapsalu Veevärk nõuded). Torude puhastamisel isolatsioonist ja terasest töötoru lõikamisel jälgida valmistajatehase nõudeid ja soovitusi (kasutatavad tööriistad ja lubatavad töövõtted). Montaaži käigus tuleb välistada kõrvaliste esemete sattumine torudesse. Tuleb jälgida, et kõik torumaterjali otsad oleks kaetud plastkorkidega. Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega. Täpsemad nõuded on toodud järgnevas peatükis. Torustiku montaaž temperatuuril alla 0 °C ei ole soovitatav. Erandkorras võib seda teha võttes tarvitusele nn talvised abinõud. Tuginedes valmistajatehase soovitustele ja nõuetele tuleb koostada nn talviste tööde tegemise kava ja kooskõlastada see Tellijaga.

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 9

Kõik kaetud tööd peab enne nende kinni katmist Tellijale kontrollimiseks ette näitama (üle andma) – peab olema võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja teostatud tööde vastavust (kokkulepitud kvaliteeti). Töövõtja peab kõik kaetud tööd fikseerima vastavate kaetud tööde aktidega. Soojusenergia varustuse katkestused tuleb tööde teostajal eelnevalt kooskõlastada ja saada selleks vastav luba. Loa saamiseks tuleb esitada tööde teostamise kava, kus on näidatud erinevate lõikude tarbeks vajalik katkestuse aeg. Vajalik etteteavitamise aeg on 14 päeva. Käesolevas projektis tuleb arvestada, et lubatud on ainult lühiajalised katkestused ning tööde teostamise ajaks tuleb tagada ajutine soojusvarustus.

. KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT kontroll; röntgenläbivalgustus)

Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega (protsess 111). Keevituspersonal peab vastama standardiga EVS-EN 13941 määratud nõuetele. Keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi standardile ISO 5817 keevitusklassi C nõuetele. Keevisõmbluste puhastamisel šlakist ja keevituspritsmetest ei tohi mitte mingil juhul kahjustada terastoru seina (nt sisselõiked). Kõik tuletööd (keevitamine jms) tuleb teostada vastavalt kehtivale seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu). Torustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Kõik keevitustööd fikseeritakse Töövõtja poolt keevitustööde päevikus ja teostusjoonistel. Keevitustööde päevikus peab selguma keevise asukoht, tööde teostaja ning kontrollimeetod ning teostaja. Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete 100% visuaalne kontroll (VT2). Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete läbivalgustus. Minimaalne esmakontrolli maht kõikidest keevisliidetest on: klassile A 5% klassile B 10% klassile C 20%

Käesolev projekt kuulub standardi EVS-EN 13941 järgi klassi A. Kõikide hülssidesse või konstruktsioonidesse jäävate keevisliidete radiograafiline kontroll teostada 100% ulatuses. Radiograafilist kontrolli võib asendada magnetpulbrilise kontrolliga juhtudel kus radiograafiline kontroll pole tehniliselt võimalik. Antud kontrollimeetod tuleb eelnevalt võrguvaldajaga kooskõlastada. Kui selgub, et keevisliide on defektne tuleb see parandada jälgides NDT-labori juhiseid ja nõudeid ning teostada järel kontroll. Defektsete keevisõmbluste avastamisel suurendatakse läbivalgustatavate keevisliidete arvu standardiga EVS-EN 13941 määratud ulatuses.

. TORUSTIKU KATSETAMINE

Paigaldustööde kontrolliks teostatakse enne torustiku kasutuselevõttu Torustiku surveproov. Terastorustiku katsetamine ülerõhule (surveproov) teostada kaugkütteveega rõhul 16 bar. Keelatud on surveproovi läbiviimine viidatust kõrgemal rõhul kui Tellija ei ole sätestanud

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 10

teisiti! Ülerõhule katsetamisel ei tohi survestada neid torustiku osi mille puhul planeeritav ülerõhk ületab neile lubatavat rõhku. Terastorustiku survepesu teostamiseks kasutada õhu ning vee segu, rõhul 8 bar. Surveproov peab kestma nii kaua, kui on vajalik torustiku osade (sh keevisühenduste) hoolikaks üle vaatamiseks/kontrolliks. Torustiku surveproovi ning läbipesu kohta tuleb koostada protokollid.

. JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE

Soojustorustiku isoleerimisel kasutatakse nn 2-kordse vettpidava kihiga PUR- koorikisolatsioone ning PUR-vahuga täidetavaid jätkupakendeid. Käesolevas projektis kasutatakse peamiselt koorikisolatsioone. Tööde teostamisel tuleb jälgida standardi EVS-EN 489 nõudeid ja seal olevaid piiranguid. Jätkutöid teostaval isikul peab olema läbitud vastav koolitus ning olema sellekohane pädevustunnistus. Jätkutööde teostamisel tuleb jälgida antud tüüpi jätkupakendi paigaldamisele kehtestatud valmistajatehase nõudeid ja soovitusi. Jälgida tuleb töövõtteid (puhastamine, PE materjalide aktiviseerimine, kuumutamine jms), tööde järjekorda ja kasutada tuleb selleks tööks mõeldud ja nõuetekohaseid tööriistu (puhastusvahendid, vajaliku suurusega/võimsusega põletid, tangid jms). Peale toru keevitustöid tuleb jätkukohta kuni jätkupakendi paigaldamiseni kaitsta otseste sademete eest. Selleks tuleb jätkupakendi PE-kest nihutada ühenduskoha peale/kohale. Samuti tuleb jälgida, et jätkukohad ei oleks kaevikus vee sees. Selleks tuleb kaevik hoida kuivana. Jätkutööde teostamise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Kasutada tuleb vastavat telki või varjualust, mis tagab jätkutööde nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tingimused. Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb kontrollida LAS signaaltraatide ühendustöid. Tuleb teha kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ja kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Paigaldatud jätkupakendid, otsamütsid ja pimeotsad peavad olema veetihedad. Jätkupakenditele, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teha tiheduskatse õhuga proovirõhul 0,2 bar. Liitekohtadele tuleb pihustada indikaatorvedelikku (nt seebilahus jm) ning teostada visuaalne kontroll kogu ümbermõõdu ulatuses. Töövõtja peab tehtavad paigaldustööd fikseerima vastavas aruandes / päevikus ja teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, et oleks võimalik määrata jätkupakendi paiknemiskoht ja kes ning millal selle paigaldas.

. LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS)

Lekkeavastamissüsteemi (LAS) signaaltraatide ühendused tuleb teostada vastavalt projektis määratule: LAS kontuuri elektriline takistus ei tohiks ületada 1,2- 1,5 Ω 100m kaabli kohta. Ühendatava üksikosa isolatsiooni takistus ei tohiks olla väiksem kui 10MΩ. Isolatsioonitakistust mõõdetakse pingega 500V. Signaaltraatide ühendustööd tuleb protokollida selliselt, et oleks määratud jätkupakendi paiknemine, tööde teostaja ning teostamise aeg. Kui isolatsioon on märgunud tuleb see korralikult põletileegiga kuivatada - halvemal juhul tuleb isolatsiooni kihikaupa (ca 10 mm) eemaldada. LAS signaaltraadid ühendatakse pressühendustega. Pressühenduste tegemiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid materjale ja tööriistu (liivapaber, tangid jms). Pressühenduste juures loetakse

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 11

optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω kokku ühendatud 100 m traadipikkuse kohta. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks tuuakse LAS signaaltraadid vastavasse karpi (niiskuskindlusega IP56, lühterklemm), tuleb väljavõtt teha nõuetekohaselt ja kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki, mis peavad olema ümardatud ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema veetihe ja sealtkaudu ei tohi LAS sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi ning ühendamisel/pikendamisel kasutatud juhtmete värv tuleb fikseerida vastavas aktis. Tööde lõppedes vormistavad võrguvaldaja ja töövõtja vastava signaaltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib LAS signaaltraatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks on LAS signaaltraatide ühendusskeem, mille peab koostama LAS koostaja / monteerija.

. PAISUMISPADJAD

Torustiku soojuslike pikenemiste ja lühenemiste kompenseerimiseks tuleb projektis määratud kohtadesse paigaldada kompensatsioonipadjad. Paigaldamisel tuleb jälgida „polsterdamise“ ulatust ja pikkust, paigaldatavate kihtide arvu ja ka määratud padja paksust. Paisumispadjad paigaldatakse kaugküttetorustiku ümber. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et paisumispadjad tagasitäite ajal paigast ei nihkuks. Samuti tuleb jälgida, et liiv ei satuks paisumispadja ja toru vahele. Selleks tuleb paisumispadjad paigaldamisel fikseerida väiksemate diameetrite puhul plastist kaablisidemetega või suuremate diameetrite puhul mässida padja ümber geotekstiil.

. HOONESISESTE TORUSTIKE TOESTAMINE

Hoonesisese terastoru kinnitamiseks kasutatakse kinnitusklambreid. Kinnitused peavad vastu pidama torude, ventiilide, torudes oleva vedeliku, torude isolatsioonimaterjalide ja võimalike väliste koormuste raskusele. Kinnitused hoiavad ära ka toru võimaliku vibreerimise hüdrauliliste löökide korral. Metallklambritel peavad olema sisenurgad ümardatud, klambri ja toru vahel peab olema kummitihend. Torustikud paigaldatakse ruumides seinapealselt ja/või laest kinnitatuna. Tugede vahekaugused valitakse nii, et ei tekiks lubamatut läbipainet. Torude maksimaalsed kinnituspunktide vahekaugused vastavalt tabelile:

DN Max kaugus, m 15-25 1,5 32-40 2,0 50 3,3 65 3,7 80 4,1

. TULETÕKKESEKTSIOONI LÄBIVIIGUD

Küttetorustikud ja isolatsioonimaterjal peavad kooskõlas Siseministri määrusega nr 17 § 19. p.2 tuletundlikkuse poolest vastama klassile B-s1, d0. Torude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Läbiviigu kohale ei tohi jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist. Tuletõkketarinditest läbiminevad küttetorud tuleb paigaldada terashülssi. Toru ja kaitsehülsi vahe täita kivivillaga ja katta seina tasapinnal tuletõkkemastiksiga vastavalt tootja juhistele. Ava ja hülsi vahe tuleb töödelda tuletõkkeseguga. Tuletõkketarinditest läbiviikude teostatud lahendused on soovitatav ehitajal

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 12

kooskõlastada kohaliku Päästeameti esindajaga ja omanikujärelevalvet teostava inseneriga enne sellistele ehitustöödele asumist. Tuletõkketööde kohta tuleb teostada kaetud tööde akt.

. SOOJUSISOLATSIOONI PAIGALDUS

Torustik tuleb soojusisoleerida alumiinium-foolium kattega kivivilla torukoorikuga. Soojusisolatsiooniklass Seeria 23, mille paksused võtta allolevast tabelist.

ISOLATSIOONI PAKSUSED JA TORUDE VAHEKAUGUSED LÄBIMÕÕT Seeria 21 Seeria 22 Seeria 23 Seeria 24 Seeria 25 Seeria 26

dn (mm) s a b s a b s a b s a b s a b s a b

10…49 20 90 60 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120

50…89 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140

90…169 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170

170…324 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190

325…714 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190 160 380 210

Isolatsioonikoorikud tuleb katta tsink katteplekiga. Kattepleki paksus on minimaalselt 0,5 mm. Katteplekkide ühendused peavad olema needitud: vähemalt 7 tk/jm. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb piisav vahe (vt.tabelit „Torustike isolatsioon“). Isolatsiooni- ja kattematerjalid paigaldada vastavalt standarditele EVS 860-1:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isoleerimata jäetakse kaitseventiili väljalöögitorud, tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorud ning paisumispaagi torud, reservuaaride ja seadmete tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid, pumbad, küttekehadega samas ruumis olevad küttekeha teenindavad ühendustorustikud.

KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE

Enne kaevetöid ning katendite eemaldamist tuleb Töövõtja poolt kõik trassikoridori pinnakatted fotografeerida. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb hiljem taastada.

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 13

Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5m/ööpäevas. Kõik tänavaelemendid, nägu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul vastavalt kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.

. KATENDITE EEMALDAMINE

Asfaltkatted tuleb eemaldada freesimise teel kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asfaltkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealt laius, misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,5m kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte, mis saab Töövõtja tegevuse käigus kahjustada. Freeslõigete servad peavad olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel on lubatud kasutada ainult 90°, 45°, 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutamist. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks, tuleb see ladustada muust väljakaevatud pinnasest eraldi.

. ASFALTKATTE TAASTAMINE

Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja poirist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3mm/3m risti tänavat ning 4mm/3m piki tänavat. Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50cm kauguselt kaevukaanest.

. HALJASTUSE TAASTAMINE

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse paksuse 15cm. Kasvupinnas ei tohi sisaldada puujuuri, murukamaraid, klaasikilde, kive ning muid kõrvalisi esemeid. Pärast tihendamist peab taastatud ala jääma ümbriseva maapinnaga samale tasapinnale. Haljasalal asuvad kaevuluugid tuleb maapinnast tõsta 50mm kõrgemale. Muru taastamiseks tuleb kasutada kvaliteetset muruseemet, mis sisaldab vähemalt neli komponenti. Muruseemne külvamistihedus 20-30g/m². Lisada väetis 20-30 g/m².

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 14

Enne ehitustööde üleandmist tuleb haljastustööd kooskõlastada Elva Vallavalitsusega. Tööde vastuvõtmiseks peavad nii Elva Vallavalitsus ja ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Esimese muru niitmise teostamine on Töövõtja kohustus.

ERINÕUDED

Töövõtja kohustub jälgima ja täitma Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud seadusi (sh Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust) ja määrusi ning Elva vallas kehtestatud õigusakte. Töövõtja on kohustatud jälgima ja täitma projekti kooskõlastustes toodud nõudeid (vaata projekti kooskõlastuste koondtabelit). Töövõtja kohustub järgima Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellest tulenevalt EV Valitsuse määrust nr 377 (08/12/1999) „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik jäätmekäitlusest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest.

JÄÄTMEKÄITLUS

Töövõtja kohustub täitma Elva valla jäätmehoolduseeskirja (25.06.2012). Ehitustööde käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Demontaaži käigus tekkiv üleliigne materjal (torud, isolatsioon, raudbetoon jms) tuleb koheselt kokku koguda ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitaja ehk peatöövõtja. Kui ehituse käigus avastatakse pinnasereostus (kemikaalid, naftasaadused, asbestiga saastunud pinnas või materjal, maa-alune mahuti), tuleb koheselt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selles lisas nt jäätmeõiendis. Peale ehitustööde lõpetamist, vormistatakse ehitusobjekti jäätmeõiend ja kinnitatakse Elva Vallavalitsuses, nt ehitise kasutusloa taotlemisel. Selle jaoks peab koguma kokku kõik ehitustööde ajal tekkinud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel tuleb kindlustada ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. Võimalik rehvide puhastuskoht näidatakse tööde käigus tehtaval tööde teostamise plaanil. Rehvide puhastamiseks sobiv ala ning rehvid pesta ning vältida ehitusobjektilt teistele kinnistutele ning teedele pinnase, tolmu ning vee kandumine. Juhul kui

Töö nimi: Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 24034 Staadium: Tööprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

20.03.2024 15

hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Jäätmekavas esitatud ehitusjäätmete kogused ning pinnasetööde mahud on toodud katendite taastamise projektis. Käitlemise nõuded kehtivad olenemata ehitamise käigus tekkivatest reaalsetest kogustest. Tabelites esitatud mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Elva Vallavalitsusega. Koostas vastutav isik: Tanel Rugam /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Juhul, kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus tuleb koheselt projekteerijaga ühendust võtta.

24034_TP_SV-4-01_v01_Asendiplaan.dwg

24034_TP_SV-4-01_v01_Asendiplaan.pdf

T2 T2

T2 T2 T2

T2

T2 T2

T2

DN 65

2xDN65/160

2xD N

50/160

2xDN65/180

ÜK-1 2x DN65/180

Ühendus ol.oleva eelisoleeritud

toruga

SV-1 2x DN65/180

Sisseviik hoonesse

tõusupõlvega

N-1 70° 2x DN65/180

SV-1.1 2x DN50/160

Sisseviik hoonesse

tõusupõlvega

N-2 70° 2x DN65/180

N-1.1 90° 2x DN50/160

N-1.2 90° 2x DN50/160

N-1.3 90° 2x DN50/160

Kaevetööde käigus

vajadusel mast

toestada!

Kaevetööde ajaks

märgid ajutiselt

demonteerida

Kaevetööde ajaks

rajatised ajutiselt

demonteerida

HS-1T 2x DN65/180 -> 2x DN50/160

T-hargnemine

Märkused:

1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd nr 8476-24. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kõigi hoonete sisseviikude ning ol.ol. torustiku ühenduspunktide kõrgused ja täpsed asukohad tuleb ehituse töövõtjal tööde käigus vajadusel täpsustada! 3. Projekteeritud kaugküttevõrgu torustike ristumisel kõrgepinge, madalpinge, tänavavalgustuse ja sidekaablitega, tuleb kõik eelpoolviidatud kaablid kaitsta vastavalt tehnovõrgu valdaja poolsetele nõuetele, eeskirjadele ja standarditele. 4. Ehitatava torustiku tarbijatega ühendamiseks vajalik kaugküttekatkestus ei tohi ületada 24 tundi. Kaugküttetorustiku ehitamise ajaks tuleb vajadusel tarbijate soojusenergiaga varustamiseks rajada ajutine torustik, mis likvideeritakse peale tarbijate ühendamist projekteeritud torustikuga. 6. Olemasolevad tööst välja jääv kaugküttetorustik ja raudbetoonkanali elemendid, mis paiknevad projekteeritud torustikuga samal joonel, tuleb demonteerida ja utiliseerida. 7. Kaevikust eemal paiknevad ja vastavalt tähistatud olemasolevad maa-alused kaugküttetorud jäetakse kasutusest välja ja ei likvideerita. 8. Kaevikust eemal paiknevad ja kasutusest väljajäävad kaugküttekambrite ja kaugkütte drenaažkaevude maapealsed osad (kaevude kaaned) tuleb likvideerida ning teostada nõuetekohane kambrite/kaevude tagasitäide.

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Tingmärgid:

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik Olemasolev kaugküttetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev valguskaabel

Olemasolev drenaaz Olemasolev survekanalisatsioon

K K

SK SK

S S S

V V

G G

D D

Olemasolevad kommunikatsioonid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Kinnistupiir

Muu:

Olemasolev sideliin Olemasolev madalpingeliin

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SW ENERGIA OÜ REG. 11963782

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

4-01

20.03.2024

1:500 Tööprojekt 24034

Asendiplaan

Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Elva tee 1 // Viljandi tee 22; Viljandi tee 24; Viljandi tee 28, Puhja alevik; Elva vald, Tartu maakond

Likvideeritav kaugküttetorustik või -element Mahajäetav kaugküttetorustik või -element

Riigimaantee kaitsevöönd

24034_TP_SV-4-02_v01_Katendite-taastamine.pdf

T2 T2

T2 T2 T2

T2

T2 T2

T2

DN 65

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SW ENERGIA OÜ REG. 11963782

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

4-02

20.03.2024

1:500 Tööprojekt 24034

Katendite taastamine

Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Elva tee 1 // Viljandi tee 22; Viljandi tee 24; Viljandi tee 28, Puhja alevik; Elva vald, Tartu maakond

Taastatavad katted:

NORMDOKUMENDID:

1. ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021 Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus nr

1.1-3/21/162 (16.04.2021) 2. KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215; Muudetud

21.12.2020 nr 1-2/20/1035 3. ELVA VALLA KAEVETÖÖDE EESKIRI Vastu võetud 24.09.2021 nr 94 Elva Vallavolikogu

MÄRKUSED:

1. Projekteeritud sõidutee asfaltkate viia sujuvalt kokku olemasolevaga. 2. Jälgida olemasoleva taastatava katete piki- ja põikkalded. Viiakse kokku

olemasolevaga. Sõidutee põikkalle on üldjuhul 2,5%, jalgtee - 2,0%. 3. Kohtades, kus kaeviku kalle erandjuhul tuleb rajada järsemalt kui 3:1, ette

näha kaevetööde teostamisel kaeviku serva kindlustamine punnseinaga (vaiseinaga).

4. Sõidutee profileeriva kihi kulu selgub ehituse käigus. 5. Tööde käigus kahjustatud kattemärgistus tuleb taastada endises mahus. 6. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud,

tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. 7. Vuukide ehitamisel juhinduda "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis"

punktidest 2.4.19 ja 2.4.20 8. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, tasandada

niidukõlblikkus 9. Muru külvinorm vähemalt 30g / m². 10. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, klaasikilde jms. 11. Katendite taastamised kooskõlastada vajadusel täiendavalt

kinnistuomanikega.

Kaeviku tsoon

Taastatav murukate (ca 1046 m²)

Asfaltkatte serv

Taastatav 1-kihiline asfaltkate AC12 surf (ca 15 m²)

Taastatav killustikkate (ca 18 m²)

Taastatav betoonkate (ca 2 m²)

24034_TP_SV-6-01_v01_Pikiprofiil.pdf

SÕLME TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

TORU ALUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

60,00

60,50

61,00

61,50

62,00

62,50

63,00 H=

1, 00

Ü K-

1 63

,3 5

63 ,3

5 62

,1 7

1, 18

LIIVALUS 150mm

37

DN65/180 - 322,6m

Avatud kaevik

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

75 N

-1 61

,2 0

61 ,2

0 60

,2 7

0, 93

8

25,0

T1T1T1T1T1T1

249°

H= 1,

05 N

-2 62

,5 5

62 ,5

5 61

,3 2

1, 23

0

4,9

T1

251°

H= 0,

95

DN50/160 61,75

H S-

1T 62

,4 5

62 ,4

5 61

,3 2

1, 13

3,7

T1 T1

T1

H= 0,

90 SV

-1 62

,4 0

62 ,4

0 61

,3 2

1, 08

0,6

H= 0,

95

DN65/180 61,50

H S-

1T 62

,4 5

62 ,4

5 61

,5 9

0, 86

LIIVALUS 150mm

0

DN50/160 - 57,9m

Avatud kaevik

2,8

T1 T1

T1

T1 T1

T1

H= 0,

70 N

-1 .1

62 ,4

5 62

,4 5

61 ,5

9 0,

86

3,1

270°

H= 0,

80 N

-1 .2

62 ,5

5 62

,5 5

61 ,5

9 0,

96

31,5

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

270°

H= 1,

00 N

-1 .3

62 ,8

0 62

,8 0

61 ,6

4 1,

16

6,8

T1

272°

H= 0,

90 SV

-1 .1

62 ,8

0 62

,8 0

61 ,7

4 1,

06

0,8

V V

≈60,74

Ve et

ra ss

V V

Si de

ka ab

el

T T

≈61,53

2x So

oj at

or us

tik

K K

59,80

Ka na

lis at

sio on

itr as

s K

K

K K

59,80

Ka na

lis at

sio on

itr as

s K

K

K K

59,80

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

K

K K

≈61,19

Ka na

lis at

sio on

itr as

s K

K X

X X

H= 0,

60

62 ,5

0 62

,5 0

61 ,7

2 0,

78

8

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 0,

65

T T

≈61,31

T T

2x So

oj at

or us

tik

T T

≈61,32

T T

62 ,3

5 62

,3 5

61 ,5

2 0,

83

3

36,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

T T

2x So

oj at

or us

tik

H= 0,

80

62

,4 0

62 ,4

0 61

,4 2

0, 98

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 0,

80

62

,3 5

62 ,3

5 61

,3 7

0, 98

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 0,

80

V V

X X

X

≈60,52

Ve et

ra ss

62 ,3

0 62

,3 0

61 ,3

2 0,

98

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

V V

H= 0,

90

62

,3 0

62 ,3

0 61

,2 2

1, 08

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

95

≈61,49

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V V

≈60,04

Ve et

ra ss

62

,2 0

62 ,2

0 61

,0 7

1, 13

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

V

H= 0,

70

61

,6 5

61 ,6

5 60

,7 7

0, 88

10

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 0,

75

61

,4 5

61 ,4

5 60

,5 2

0, 93

24,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 0,

75

S S

≈60,04

Si de

ka na

lis at

sio on

Si de

ka ab

el

61 ,2

5 61

,2 5

60 ,3

2 0,

93

16,0

T1 T1 T1 T1

S

H= 0,

80

≈61,16

Si de

ka ab

el

61 ,4

5 61

,4 5

60 ,4

7 0,

98

28

12,0

T1T1T1

H= 0,

92

61

,9 0

61 ,9

0 60

,8 0

1, 10

19,4

T1T1T1T1

184°

H= 0,

90

K K

X X

X

59,77

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

62

,3 0

62 ,3

0 61

,2 2

1, 08

8

13,0

T1T1T1

186°

K

H= 0,

90

≈61,95

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈62,12

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

62

,6 5

62 ,6

5 61

,5 9

1, 06

4

12,9

T1T1T1

Hoone põrand ca +62.40m abs

Hoone põrand ca +62.80m abs

X X

2 4 12 8 3 22 15 0

Olemasolev maapind

Tingmärgid:

Projekteeritud kaugküttetorustik

Märkused:

1. "≈" märgiga tähistatud ristuvate tehnovõrkude sügavused on teadmata. Kõrgused on vajalik ehitustööde käigus välja selgitada ning vajadusel projekteeritud torustiku pikiprofiili korrigeerida.

2. Elektri- ja sidekaablite täpne kõrgus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jäävad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole projekteeritavast torustikust.

Projekteeritud maapind

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SW ENERGIA OÜ REG. 11963782

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

6-01

20.03.2024

1:500 Tööprojekt 24034

Pikiprofiil

Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Elva tee 1 // Viljandi tee 22; Viljandi tee 24; Viljandi tee 28, Puhja alevik; Elva vald, Tartu maakond

24034_TP_SV-7-01_v01_Kaeviku-tuuploige.pdf

15 0

D

E

20 0

DD 100

15 0

D

E

20 0

DD 100

KAEVIKU LÕIGE TEE ALAL

HOIATUSLINT "KAUGKÜTE" KAUGKÜTTETORUSTIKU TELG

KAEVIKU LÕIGE HALJASALA ALAL

3:1 3:1

3: 1

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

Signaaltraadid

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Signaaltraadid

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

HOIATUSLINT "KAUGKÜTE" KAUGKÜTTETORUSTIKU TELG

Katendi taastamise kihid vastavalt katendite projektile

90-225

Märkused: 1. Teedealuses osas kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult liiva. 2. Torude ümbruses on tagasitäite ehk hõõrdekihi nõueteks: max tera suurus 32mm, max 10% kaalu järgi alla

0,075mm, ühtlustustegur 1,8.

250-560 150

Toru väliskesta läbimõõt, mm

Kahe toru vaheline kaugus, mm

630-1400 250 300

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SW ENERGIA OÜ REG. 11963782

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

7-01

20.03.2024

Tööprojekt 24034

Kaeviku tüüplõige

Puhja, Viljandi tee piirkonna kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Elva tee 1 // Viljandi tee 22; Viljandi tee 24; Viljandi tee 28, Puhja alevik; Elva vald, Tartu maakond

E-kiri.eml

Tere

Saadame kooskÃµlastamiseks Puhja alevikus riigitee 92 kaitsevÃ¶Ã¶ndisse jÃ¤Ã¤va kaugkÃ¼ttetorustike projektlahenduse.

Lugupidamisega,

Tanel Rugam

Soojatooja OÃ

+372 507 1350