Taotlus

10-11_1766-1_21072026_362987.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIIS KORP PNOEE-48603314229 2026-07-21 11:40:33

Kiri_10-11__21072026_094537.rtf

2

Harju 13

10130 Tallinn+372 645 7191

[email protected]Rg-kood

75014913tallinn.ee

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]Meie 21.07.2026 nr 10-11/1766 - 1

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 küsime Teie seisukohta Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13. jaanuari 2026 käskkirja number T-11-1/26/2 „Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu algatamine, Nõmme linnaosas“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kujundada endisest tööstusalast kaasaegne, mitmekesine ja rohelust väärtustav elamu- ja äripiirkond. Selleks määratakse alale sobiv maakasutus ja hoonestustingimused, moodustatakse elamu-, äri-, üldkasutatava maa ja transpordimaa krundid ning antakse põhimõtteline lahendus haljastuse, heakorrastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise kohta. Planeeritava maa-ala suurus on 5,18 ha.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaalunud Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik. Vastavad põhjendused on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja eelnõus (Lisa 1) ning Maves OÜ poolt koostatud Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (Lisa 2).

Detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalid on leitavad Tallinna planeeringute registrist aadressil https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP048070/yld

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

välisõhu ja keskkonnamüra spetsialist

osakonna juhataja ülesannetes

Lisad:1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja „Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ eelnõu.

2. Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Maves OÜ, 2026.

Kärt Talimaa-Eelmaa

640 4771 [email protected]

Lisa 1. TLPA käskkiri DP KSH algatamata jätmiseks.docx

Tallinna Linnaplaneerimise Amet
KÄSKKIRI

[kuupäev] nr [number]
Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas

Planeerimisseaduse § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 , Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1 alusel ning arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13. jaanuari 2026 käskkirja number T-11-1/26/2 „Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu algatamine, Nõmme linnaosas“, Keskkonnaameti … ja Terviseameti … esitatud seisukohti
1. Mitte algatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13. jaanuari 2026 käskkirjaga nr T-11-1/26/2 algatatud Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu (Tallinna planeeringute registris nr DP048070, edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kujundada endisest tööstusalast kaasaegne, mitmekesine ja rohelust väärtustav elamu- ja äripiirkond. Selleks määratakse alale sobiv maakasutus ja hoonestustingimused, moodustatakse elamu-, äri-, üldkasutatava maa ja transpordimaa krundid ning antakse põhimõtteline lahendus haljastuse, heakorrastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise kohta.
2. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
3. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta KSH eelhinnang juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud muu hulgas elurajooni arendamist.
4. Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaministeeriumi juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ning KeHJS § 33 lg-test 4 ja 5.
5. KSH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis oma iseloomu, mahu või paiknemise tõttu tooksid kaasa olulise negatiivse mõju keskkonnale. Planeeringuga kavandatakse olemasoleva tootmis- ja ärimaa ümberkujundamist elamu- ja ärifunktsiooniga segahoonestusalaks, mille hoonestusmaht (kuni 4 korrust, kuni 12 korterit hoone kohta) vastab Nõmme linnaosa üldplaneering tingimustele ning on kooskõlas piirkonna väljakujunenud linnastruktuuriga. Tegemist on linnaehituslikult sobituva tihendamisega juba hoonestatud ja infrastruktuuriga varustatud alal.
5.2 Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Rahumäe loodusala, mis jääb ligikaudu 5 km kaugusele, ning lähim kaitseala on Jannseni parkmets, mis paikneb ligikaudu 2 km kaugusel planeeringualast. Planeeringualast ligikaudu 700 m kaugusel paikneb Laagri nahkhiirte püsielupaik ning planeeringuala kontaktvööndisse jäävad III kaitsekategooria liikide rohukonna (Rana temporaria) ja rabakonna (Rana arvalis) elupaigad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle paiknemist olemasoleval hoonestatud alal ning vahemaad kaitstavate loodusväärtusteni, ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kaitstavatele liikidele, nende elupaikadele ega teistele looduskaitselistele väärtustele.
5.3 Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju kultuuripärandile.
5.4 Planeeringuala on pikaajaliselt olnud kasutuses tootmis- ja ärialana ning ala looduslik mitmekesisus on sellest tulenevalt madal. Valdav osa territooriumist on kaetud asfalt- ja betoonkatetega. Detailplaneeringuga nähakse ette haljastuse osakaalu suurendamine (vähemalt 20–30% krundi pinnast), väärtusliku kõrghaljastuse säilitamine ning selle sidumine ühtsesse rohevõrgustikku. Haljastuse kavandamisel arvestatakse Tallinna rohefaktori põhimõtteid, et toetada sademevee looduslähedast käitlemist, vähendada soojussaarte mõju ning tugevdada piirkonna ökoloogilist sidusust. Seetõttu ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega loodusliku mitmekesisuse vähenemist, vaid võrreldes olemasoleva olukorraga on oodata selle paranemist.
5.5 Mõju pinna- ja põhjaveele ei ole eeldatavalt oluline. Planeeringuala on võimalik liita olemasolevate vee- ja kanalisatsioonivõrkudega. Sademevee käitlemine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel kooskõlas veeseaduse, Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 ning teiste asjakohaste õigusaktide ja juhendmaterjalidega. Arvestades, et planeeringulahendus näeb ette kõvakattega pindade osakaalu vähenemist ja haljastuse suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga, tuleb eelistada sademevee looduslähedasi käitlusviise ning võimalusel sademevee kohapealset immutamist või viivitamist. Sealjuures tuleb arvestada, et puurkaevude sanitaarkaitsealal on sademevee immutamine keelatud ning vajadusel tuleb sademevesi juhtida nõuetekohaselt olemasolevasse sademeveesüsteemi. Nende tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju pinna- ega põhjaveele.
5.6 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Ehitusaegsed müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringud on ajutised ning piirduvad peamiselt ehitusperioodiga. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustööde kavandamisel tuleb rakendada töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid ehitustegevusest tulenevate häiringute vähendamiseks ning tagada kehtivate müra-, vibratsiooni- ja õhukvaliteedi nõuete täitmine. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kasutusperioodil põhjustaksid olulist müra-, vibratsiooni- või õhusaastet. Nõuete järgimisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule.
5.7 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised.
5.8 Planeeringuala on varasemalt olnud tootmisotstarbelises kasutuses, mistõttu on alal tegutsenud muu hulgas katlamaja, heitvee puhastusseadmed ning kütusehoidla koos tanklaga. Planeeringualal on 2015. aastal läbi viidud reostusuuring ja keskkonnaseisundi hinnang, mille tulemuste kohaselt ei olnud uuritud punktides pinnas ohtlike ainetega reostunud. Juhul kui ehitus- või pinnasetööde käigus ilmneb pinnasereostus, maa-alused mahutid või muud reostusele viitavad asjaolud, tuleb tööd viivitamata peatada ning rakendada õigusaktidest tulenevaid meetmeid. Nende tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju pinnasele ega põhjaveele.
5.9 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Suurem jäätmeteke on seotud peamiselt ehitusperioodiga ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele, eelistades võimaluse korral materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu. Detailplaneeringus tuleb ette näha jäätmete liigiti kogumine ning nõuetekohased jäätmekogumiskohad, vältides jäätmete sattumist ümbritsevatele loodus- ja haljasaladele ning tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise.
5.10 Avariiolukordade ja suurõnnetuste risk on madal. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke käitisi ega kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Võimalikud ehitusaegsed riskid (nt kütuse- või õlilekked) on lokaalsed, ajutised ning maandatavad tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega. Kliimamuutustest tulenev risk ei suurene võrreldes tavapärase linnaehitusliku arendusega.
5.11 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Samuti ei ole ette näha olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju.
6. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt.
6.1 Keskkonnaamet …
6.2 Terviseamet …
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee.
8. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule Restate TM OÜ ja detailplaneeringu koostajale Guru Projekt OÜ.

Lisa 2. Teemeistri tn 2 ja lähiala DP KSH eelhinnang Maves OÜ.pdf

veebruar 2026

Teemeistri tn 2 ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

Töö nimetus: Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

Töö number: 25110

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Vastutav täitja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 5

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 9

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 9

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 9

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 11

3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI

PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 11

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 12

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUSTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIME ...................................................................................... 13

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 15

4.1 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................... 15

4.2 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE, MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN 16

4.3 MÕJU INIMESE TERVISELE, VARALE, HEAOLULE ............................................................... 16

4.4 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................. 18

4.5 MAA, PINNASE, MULLA JA MAAVARA SÄÄSTLIK KASUTAMINE ....................................... 18

4.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 18

4.7 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 19

4.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 19

4.9 MÕJU KLIIMALE, KLIIMA MÕJU TEGEVUSELE .................................................................... 19

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 2

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 20

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 3

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamise aluseks oli Guru

Projekt OÜ koostatud Harjumaa, Tallinn, Nõmme linnaosa Teemeistri tn 2 ja lähiala

detailplaneeringu eskiis ja seletuskiri (seisuga 15.10.2025).

Kavandatava tegevuse eesmärk on kujundada endisest tööstusalast kaasaegne,

mitmekesine ja rohelust väärtustav elamu- ning äripiirkond. Detailplaneeringu

eskiislahendus näeb ette äri- ja elamuala koos haljasalaga, kavandatakse kuni 4-

korruselised ja kuni 12-korteriga elamud, ärihooned, tagatakse rohevõrgustiku sidusus

ning vähemalt 20–30% krundi pinnast haljastus.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest1 nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“, juhendist2 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura eelhindamine“ ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lg 4 ja 5.3

1 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

2 R, Kutsar, 2017. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine

3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritud ala asub Tallinnas Nõmme linnaosas (Joonis 1) järgneval katastriüksustel:

Katastriüksus Sihtotstarve

Teemeistri tn 2 (78401:101:6625), Tootmismaa 100%

Teemeistri tn 3 (78401:101:6626) Ärimaa 100%

Teemeistri tn 17b (78401:101:6218) Tootmismaa 100%

Külvi tn 11a (78401:101:0454) Transpordimaa 100%

Pärnu mnt 463c (78404:408:0414) Tootmismaa 100%

Joonis 1. Detailplaneeringuala

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 5

Detailplaneeringuga määratakse ala hoonestus- ja maakasutustingimused ning

antakse põhimõtteline lahendus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise kohta.

Planeering näeb ette kruntide ümberkruntimise ja sihtotstarvete muutmise. Ala

jaguneb üheks elamumaa krundiks, üheks äri- ja elamumaa krundiks, kaheks elamu- ja

ärimaa krundiks, üheks üldkasutatava maa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks.

Linnaehituslikust olukorrast lähtuvalt on planeeringuala kavandatud mitmekesise

hoonestuse ja kvaliteetse ruumilise lahendusega.

Kavandamisel on arvestatud väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ja liitmisega

ühtsesse rohevõrgustikku ning jalakäijate ja kergliikluse sidusate ühenduste loomisega.

Planeeringulahendus näeb ette, et lõunaossa rajatakse 3–4-korruselised punktmajad,

mis koos haljastusega loovad sujuva ülemineku ümbritseva eramute piirkonnaga. Kesk-

ja põhjaossa kavandatakse kaks kvartalilaadset elamugruppi, lääneossa jääb aga

rekonstrueeritav olemasolev hoone, mis jääb piirkonna peamiseks ärihooneks. Kokku

moodustatakse kolm eriilmelist elamukvartalit, kus on selgelt eristatud privaatne,

poolprivaatne ja avaliku kasutusega ruum.

Teemeistri tänav ja ajaloolise korstna plats ühendatakse jalakäijate koridoriga, kuhu

äärde kavandatakse äripinnad ja mitmekesine haljastus, samuti tegevusalad spordi,

kohvikute, välimüügi või kogukonnaürituste tarbeks. Korsten säilitatakse piirkonna

maamärgina.

Planeeringulahenduse koostamise aluseks on KOKO arhitektid OÜ „Teemeistri

elamurajooni“ arhitektuurne lahendus.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Nõmme linnaosa üldplaneering

Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on DP ala maakasutus segahoonestusala.

Segahoonestusalade planeerimise eesmärk on tekitada piirkondlikud tõmbekeskused,

kus osutataks vähemalt esmaseid kodulähedasi teenuseid. Nende alade hoonestuse

täiendamine peab laiendama keskusalade funktsioone ja muutma need avatumaks

keskkonnaks. Segahoonestusaladel tuleb keskmisest enam tähelepanu pöörata

meeldiva jalakäijate ruumi loomisele, mis seob eri liiki ühissõidukite peatused ja

liikumisviisid ning teenindusettevõtted ja -asutused. Kuivõrd tegu on eskiisprojektiga,

siis ei ole DP joonisel kujutatud kergliiklusteid. Puudub ka ülevaade sellest kas ja kuhu

on planeeritud jalgrattaparklad.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 6

Alale võib kavandada elamuid, ameti- ja valitsusasutusi, kaubandus- ja

teenindusasutusi, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist,

kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. DP

näeb ette elamute ja ärihoonete rajamise.

Hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, suurim korruste arv 4, väikeelamu suurim

lubatud kõrgus on 11 m, suurim korruste arv 3. Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest. Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12.

Planeeritavad hooned vastavad üldplaneeringus toodule – kõik on maksimaalselt 4-

korruselised. Planeeringualast põhjasuunas olevad eluhooned on samuti 3–4-

korruselised.

Kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal on 20%. Haljastatud pinna hulka ei

kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- ja garaažipealne haljastus.

Elamukruntidel (ka juhul, kui korterelamu esimesel korrusel on äripinnad) tuleb tagada

haljastatud pinna osakaal vähemalt 30% ulatuses. Vastavalt DP seletuskirjale

kavandatakse haljastada vähemalt 20-30% kruntide pinnast, kuid puudub konkreetsem

ülevaade haljastuse osakaalust planeeritavate kruntide kaupa.

Külvi tn 27 kinnistu detailplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega

Külvi tn 27 kinnistu kuueks elamumaa sihtotstarbega krundiks, sh üks ajutine krunt.

Moodustatud kruntidele määrata ehitusõigus üksikelamu või kuni kahe korteriga

pereelamu ehitamiseks.

Detailplaneering näeb planeeringuala Pääsküla jõe poolsesse ossa ette üle 3,4 ha

suuruse üldkasutatava roheala. Planeeringu koostamise eesmärk on anda ka maa-ala

heakorrastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendus.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

Tallinna arengustrateegia järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse tulevikku

vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Tallinnas on rohelus alati lähedal: puiesteedel,

linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja koduõuedes. Tallinna

naabruskondades on turvaline mängida, jalutada ja lõõgastuda.

Sõbraliku linnaruumi loomise osas nähakse Tallinna kompaktse linnasüdame ja

eriilmeliste keskustega inimmõõtmelise, looduslähedase ja kõigile ligipääsetava

linnana. Siin on palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke, kohvikuid,

väikepoode ja muid tegutsemispaiku. Kvaliteetselt ehitatud linnaruumi rikastavad

elujõulised rohe- ja veealad. Nii linnaruum, transport kui ka hooned on kõigile

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 7

mugavalt ligipääsetavad. Iseseisvalt õues liikumine on turvaline kõigile, ka lastele ja

eakatele. Inimesed liiguvad jalgsi ja mitmesuguste kergliiklusvahenditega, tagatud on

kõigi turvalisus. DP eskiisi ja seletuskirja järgi ei ole võimalik praeguses etapis hinnata,

kas lahendus saab olema kõigile ligipääsetav ning milliseid tegevuspaiku ja -võimalusi

planeeritakse. Seda tuleb DP koostamisel pikemalt käsitleda ning tagada vastavus

Tallinna arengustrateegiaga.

Arengustrateegias on toodud erinevate valdkondade lõikes põhimõtted, mis aitavad

visiooni ellu viia. Käesoleva DP seisukohast on asjakohased järgnevad:

• Tänavaruum on kujundatud ja hooldatud selliselt, et võimaldada kõiki

liikumisviise ja tagada ligipääs kõikidele liiklejatele. Tänavate planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb arvestada põhimõtteid, mis lähtuvad tänavatüübist ning

on toodud Tallinna tänavaruumi juhendis4.

• Linnas on piisavalt haljastust, mis vähendab ekstreemsete ilmastikuolude,

sademeveest tingitud üleujutuste ja soojussaarte mõju transpordisüsteemile.

Kavandatakse ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi

komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise

(immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud

jne). DP ei ole toodud, kuidas on kavandatud lahendada sademevee

ärajuhtimine. Eelistada tuleb sademeveest vabanemist looduslähedasi

lahendusi kasutades.

• Tallinnas on välja arendatud mänguväljakute võrgustik eri vanuses ja

erivajadustega lastele. Planeeringulahenduses ei ole käsitletud mänguväljakute

rajamist.

• Kultuurimälestiste, kultuuriväärtuslike hoonete, arheoloogilise pärandi ja

vallasobjektide kaitse ja korrashoid on tagatud ning ajaloolist linnaruumi ja

elukeskkonda väärtustatakse. DP näeb ette alal oleva korstna säilimise

piirkonna maamärgina. Korsten ei ole küll kaitse all, kuid sellegipoolest osa

piirkonna kultuuriloost.

• Rajatakse uusi spordi- ja liikumispaiku (spordisaalid, ujulad, väliväljakud,

staadionid, terviserajad jne) ning suureneb nende pindala elaniku kohta. DP

lahenduses ei ole käsitletud spordi- ega liikumispaikade loomist.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärk on suurendada rattakasutuse kiiret arengut Tallinnas

läbi ohutu ja meeldiva rattateede võrgustiku ning parkimisvõimaluste loomise.

4 Juhendid | Tallinn

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 8

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kavandatakse jalakäijate ning kergliikluse

sidusate ühenduste loomist. Eraldiseisvalt ratastega seonduvat eskiislahendus ei

käsitle. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda Tallinna Rattastrateegiast toodust:

näha ette parkimisvõimalused ratastele vastavalt strateegias toodud tingimustele ning

kajastada ka jalgrattateede ja kõnniteede lahendust.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Maa: Detailplaneeringu lahenduse järgi muudetakse ala sihtotstarvet, senisest äri- ja

tootmismaast äri-, elamu- ja üldkasutatavaks maaks.

Muld ja pinnas: Alale planeeritakse kuni ühe maa-aluse korrusega hooneid. See eeldab

hoonete aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud kõrguseni. Antud etapis puudub

täpne info selle kohta, millises mahus pinnast välja kaevatakse.

Maavara: Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse loodusvarasid, milleks on

tõenäoliselt ehitusmaavarad ja puit. Nende liike ega koguseid ei ole võimalik antud

etapis kindlaks määrata.

Vesi: Planeeringu elluviimisega ei kaasne veekasutust, mis erineks teistest sarnastest

projektidest.

Looduslik mitmekesisus: Ala looduslik mitmekesisus on tulenevalt praegusest

maakasutusest madal.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse tõenäoliselt nii vedelkütuse kui ka elektri jõul töötavaid

ehitusmasinaid.

DP eskiislahenduse seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas lahendatakse rajatavate

hoonete soojusvarustus, kuid planeeringuala läheduses on Nõmme linnaosa

üldplaneeringu järgi kaugkütte arendusala ning B-kategooria gaasitorustik.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 9

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

DP eskiisi seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas on planeeritud lahendada ala

veevarustus ja kanalisatsioon või millised on perspektiivsed veehulgad. Võib aga

eeldada, et DP ala on võimalik liita olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga.

Sademevett on võimalik immutada pinnasesse või suunata ka olemasolevasse DP ala

kagunurgas asuvasse sademeveelasku (TL065). Pole põhjust eeldada, et vooluhulgad

erineksid võrreldes muude sarnaste projektidega oluliselt.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringu elluviimisel hoonete rajamise ja nende kasutamisega ei kaasne jäätmeteket

tavapärasest (sarnase otstarbega hoonete puhul) erineval määral.

DP-ga kavandatu realiseerimine eeldab olemasolevate hoonete likvideerimist, mis

ühtlasi toob endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke. Maa-aluste korruste

ehitamiseks on vajalik ka pinnase väljakaeve.

Hoonete valmimise järgselt on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks pakendi- ja

olmejäätmed.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva

kogusega. Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 10

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga5 ettevõtet ei

kavandata. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse

kaardirakenduse järgi ei asu planeeringuala ühegi ohtliku käitise ohualas.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes6 on väike.

5 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

6 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest

DP ala on valdavalt kasutusel tootmismaana. Ala on hoonestatud ning kaetud

asfaltplatsiga, lääne- ja edelaosas on vähesel määral haljastatud. Vastavalt

reostusuuringus7 toodule on ala aktiivses inimkasutuses olnud 1970-ndatest aastatest.

Alal lääneosas asus kunagise Teedeehituse Valitsuse nr 2 (hiljem TREV-2)

administratiivkeskus ühes katlamaja ja heitvee puhastusseadmetega, ida poole

töökoda, mitmesugused laohooned, lõunapiiril garaaž ning kirdenurgas kütusehoidla

ja tankla. Katastriüksuse keskel asub büroohoone. Lähtuvalt reostusuuringu aruandes

toodust ei ole asfaltbetooni tootmist alal toimunud.

Detailplaneeringust põhjasuunas asub elamukvartal, läänes ärihoone, lõunas eramud

ning idas piirneb ala üldkasutatava maaga (mets).

Foto 1. Planeeringuala skemaatiline piir. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto.

Pildistatud 02.05.2024.

7 Reostusuuring ja keskkonnaseisundi hinnang Pärnu mnt 457 ja 463. AS Maves, 2015. Töö nr 15057.

N

PUUR-

KAEVUD

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 12

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Muld ja pinnas: Ala geoloogiat on kirjeldatud 2015. aasta reostusuuringus7.

Planeeringuala katab kuni 2,5 m paksune täitepinnase kiht, mis kõvakatendite (asfalt,

betoon, kruus-killustik) all koosneb valdavalt tagasitäitest (mullane killustikuga liiv).

Loodusliku pinnase pindmise kihi moodustab ala idaosas kuni 3,5 m paksuselt turvas,

kesk- ja lääneosas asendab seda kuni 0,5 m paksuselt muld.

Nende lamamis Antsülusjärve setted: kesk- ja jämeliiv, vähesel määral ka peenliiva ja

kruusa. Liivakihi paksus on suurim keskosas (7,9 m) ning väiksem raba servas.

Maapinnast 4–9 m sügavusel on liivsavi ja saviliiva vahelduvatest kihtidest koosnevad

3–6 m paksused liustikujõesetted, nende all aga on veidi (0,3–0,8 m) saviliivmoreeni.

Aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna kihistu kukersiidi vahekihtidega

savikas lubjakivi, mille pealispind jääb 9–13,5 m sügavusele maapinnast kogupaksusega

30 m.

Planeeringualal ei ole Tallinna radooniriski kaardi andmetel pinnaseõhu

radoonisisaldust mõõdetud. Lähipiirkonnas on hinnatud pinnaseõhu radoonisisaldus

arvutuste teel normaalseks (< 50 kBq/m3).

Tulenevalt alal toimunud tegevustest (katlamaja, tankla) ei ole välistatud alal

pinnasereostuse olemasolu. Planeeringualal on 2015. aastal läbi viidud reostusuuring

ja keskkonnaseisundi hinnang7, mille raames hinnati viies kohas pinnases olevate

naftasaaduste ja raskmetallide (As, Cd, Cr, Cu Ni, Pb, Zn) sisaldusi. Uuringu tulemuste

järgi ei ole planeeringuala pinnas uuritud punktides ohtlike ainetega reostunud7.

Maavarad: Planeeringuala kattub osaliselt Pääsküla turbamaardlaga.

Vesi: Pärnu mnt 463c katastriüksusel asub kaks puurkaevu: PRK0000111 ja

PRK0000404. Mõlemale puurkaevule rakendub veehaarde sanitaarkaitseala 25 m ning

nendest vee võtuks (kummastki 66 m3/d) on väljastatud keskkonnaluba L.VV/330951.

Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht jääb Eesti geoloogilise baaskaardi järgi

nõrgalt ja keskmiselt kaitstud ala piirile.

Samuti on eelnimetatud keskkonnaloaga lubatud sademevee juhtimine suublasse läbi

planeeringuala kagunurgas oleva väljalasu (TL065). Suublasse juhitavas sademevees

analüüsitakse kord kvartalis BHT7, heljumi ja naftasaaduste kontsentratsioone.

Keskkonnakaitseloa L.VV/330951 järgse omaseire 2025. aasta tulemuste järgi vastas

suublasse juhitud vesi kehtestatud piirväärtustele.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 13

Lähimaks pinnaveekoguks on Rätsepa kraav (VEE1095510), mille suudmeks on

vooluveekogumina arvel olev Pääsküla jõgi (1095500_1). Rätsepa kraavile

Looduskaitseseaduse aluseid ranna või kalda kitsendusi ei rakendu.

Pääsküla jõe koondseisund 2024. aastal8 oli kesine. Selle tingis kesine ökoloogiline

seisund, mis oli tingitud mitte heast füüsikalis-keemilisest seisundiklassist ja jõel

olevatest paisudest. Vastavalt pinnaveekogude seisundi vahehinnangule on kesise

seisundiklassi põhjustanud varasemast Pääsküla prügila mõju, tiheasustusala erinevad

mõjud, Laagri pais ja Laagri alevi heitveed. Jõe keemiline seisundiklass on 2024. aasta

seisuga hea.

Lähimad seisuveekogud (tehisveekogud) asuvad ca 2 km kaugusel. Nendeks on loodes

olev Rõngasjärv (VEE2005710) ja edelas olev Kandle tiik (VEE2005740).

Looduslik mitmekesisus: Tegu on tööstusalaga, mis suures osas on haljastamata,

planeeringuala lääne- ja edelaosa on taimkattega. Seega on eeldatavalt ala looduslik

mitmekesisus väike.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Märgalad: Planeeringualale märgalasid ei jää.

Natura 2000 võrgustiku alad:Planeeringualale lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv

ala on ligi 5 km kaugusel kirdes asuv Rahumäe loodusala (RAH0000451), ülejäänud

jäävad enam kui 6 km kaugusele.

Kaitstavad loodusobjektid: DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu ühegi kaitsealaga.

Lähim looduskaitseala on Jannseni parkmets (KLO1200601) pea 2 km kaugusel kirdes.

Planeeringualast 700 m kaugusele jääb Laagri nahkhiirte püsielupaik (KLO3000563).

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad III kategooria kaitsealuste liikide rohukonn

(Rana temporaria) ja rabakonn (Rana arvalis) elupaigad, vastavalt KLO9133802 ja

KLO9133803.

8 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 14

Kultuuriväärtused: DP alale ega selle kontaktvööndisse kultuurimälestisi ega

pärandkultuuriobjekte ei jää.

Pinnavormid, maastikud: Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku 37-40 m

suurenedes läänesuunas. Ala on suhteliselt tasane, va muust maapinnast eristuv (abs

kõrgus 45 m) Pärnu mnt 463c katastriüksusel asuva pumbamaja kõrval olev maa-alune

veereservuaar.

Metsad: Planeeringualale metsa ei jää.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 15

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

Tulenevalt planeerimisdokumendi sisust ei takista detailplaneeringu rakendamine ega

oma olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Detailplaneeringuga ei muudeta teisi planeeringuid, mistõttu ei saa seda pidada

oluliseks keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Küll aga

käsitleb käesolev KSH eelhinnang planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid

keskkonnale ning toob välja meetmed ja annab suuniseid olulise keskkonnamõju

vältimiseks.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Mõju pinnaveele võib avalduda juhul kui toimub sademevee heide vette. Praeguses

etapis ei ole teada, kuhu planeeritakse juhtida ala sademevesi. DP alalt juhitakse praegu

sademevett suublasse läbi Pääsküla Vesi sademevee väljalasu nr 1 (TL065) vee

suublasse juhtimiseks omab Pääsküla Vesi OÜ tähtajatut veeluba nr L.VV/330951. Juhul

kui plaanitakse jätkata olemasoleva sademeveelasu kasutamist, tuleb tagada, et

suublasse juhitud sademevee kvaliteet vastab loas toodud nõuetele.

Arvestades, et planeeringulahendus näeb ette kõvakattega pinna vähenemist ja

haljastuse osakaalu suurenemist võrreldes praegusega, tuleb eelistada sademeveest

vabanemiseks looduslähedaste lahenduste kasutamist. Veeseaduse järgi on aga

sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud. Seda tuleb

silmas pidada kui kavandatakse sademeveelahendusi Pärnu mnt 463c katastriüksusel

asuvate puurkaevude sanitaarkaitsealale.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 16

Mõju põhjaveele võib avalduda juhul kui ei peeta kinni puurkaevude sanitaarkaitseala

kitsendustest. DP eskiisi järgi jääb alale sanitaarkaitseala, mis kattub Pärnu mnt 463c

katastriüksusega (78404:408:0414). Tegevusi sanitaarkaitsealal ei ole planeeritud.

Kuna alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis võib mõju põhjaveele avalduda ehituse

käigus avariiolukordade esinemisel naftasaaduste pinnasesse sattumisel.

4.2 Mõju õhu kvaliteedile, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase

otstarbega hoonete eluaja jooksul.

Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal. Suuremad transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed

võivad esineda hoonete rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid

kehtestatud piirväärtuseid. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on ajutised.

Pärast planeeringu elluviimist aga sarnaneb ala oma häiringute poolest teistele

elamurajoonidele. Planeeringuala asub piisavalt kaugel suure liiklusmüraga Pärnu

maanteest.

4.3 Mõju inimese tervisele, varale, heaolule

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud

tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja

asfalt- või betoonkatted). Vastavalt DP eskiisile planeeritakse haljastuse osakaalu alal

suurendada, mis eeldatavalt vähendab soojussaarte esinemise tõenäosust ning seeläbi

ka olulist mõju inimeste tervisele. Tagada tuleb vähemalt Nõmme linnaosa

üldplaneeringus toodud haljastuse osakaal. Lisaks on võimalik ka järgnevates etappides

rakendada ehituslikke9 meetmeid soojussaarte tekke vähendamiseks.

9 Saared, kuhu suvel minna ei taha: soojussaared Eesti linnades 2020–2024 | Keskkonnaagentuur

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 17

Müra, vibratsioon, õhuheitmed

Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal.

Piirkonna müratasemele avaldab enim mõju Pärnu mnt liiklus, mis jääb piisavalt

kaugele, et see omaks olulist mõju inimeste tervisele.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva

müraga ning tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

toodud müra normtasemed.

Kavandatava tegevusega kaasnevad õhuheitmed jäävad sarnasele tasemele muude

analoogsete projektidega. Planeeringuga ei kavandata selliseid hooneid või tegevusi,

mis võiks endaga kaasa tuua olulisel määral õhuheitmeid.

Jääkreostus

Üldjuhul toimub võimaliku jääkreostusega aladel (nt endised katlamajad,

tööstusterritooriumid jne) pinnase10 ning maapinnalähedase põhjavee seisundi11

hindamine ning reostuse ulatuse määramine kolmes etapis.

• I etapis selgitatakse võimalik reostuse olemasolu olemasolevate andmete

põhjal. Reostuskahtluse puhul tuvastatakse reostuse olemasolu ja levik kahe

järgneva etapiga.

• II etapis rajatakse tõenäoliste reostuskollete juurde uuringupunktid. II etapi

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab üldiselt võetud analüüside tulemuste

põhjal I etapis püstitatud hüpoteeside paikapidavust ning põhjendatud juhul

annab lähteülesande põhjalikuma III etapi reostusuuringu koostamiseks

(uuringupunktide asukohad, sügavused, proovide arvud, analüüsitavad

komponendid jm).

• III etapi väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja

vertikaalselt, maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise

meetodid, mitte likvideerimise ettepanekul riskihinnang jm). Etapp III ei sisalda

likvideerimisprojekti.

Eeltoodu järgi on alal läbi viidud reostusuuringu etapid I ja II. Uuringu tulemuste järgi

ei olnud pinnas analüüsitud kohtades ega näitajate osas reostunud.

10 Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

11 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 18

Juhul kui pinnasetööde tegemisel ilmneb, et pinnases esineb reostust, on tunda

kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat naftasaaduste

reostust, leitakse kemikaale, maa-alune mahuti vms, tuleb tööd peatada ning sellest

koheselt teavitada Tallinna Strateegiakeskuse spetsialisti ([email protected]).

Insolatsioon

Planeeringulahendus peab tagama piisava insolatsiooni nii planeeritavates kui ka

olemasolevates naabruses asuvates hoonetes. Insolatsiooni kestust tuleb hinnata DP

koostamisel lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel olevast juhendist.

4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kuna nii Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad kui ka kaitsealad jäävad

planeeringualast enam kui 1 km kaugusele, siis kavandatava tegevusega neile mõju ei

avaldu.

Võib eeldada, et ka Laagri nahkhiirte püsielupaik jääb planeeringualast piisavalt

kaugele, et ajutiselt ehitustegevusega kaasnevad häiringud neile mõju võiksid

avaldada.

Planeeringuala on juba täna aktiivses kasutuses ning tegevusi kaitsealuste liikide

rohukonn ega rabakonn elupaikades planeeringuga ette ei nähta. Võrreldes tänasega

kavandatakse elupaikadega piirneva ala haljastamist suuremas ulatuses.

4.5 Maa, pinnase, mulla ja maavara säästlik kasutamine

Kavandatava tegevusega kaasneb loodusvarade kasutamine samal tasemel nagu

muudes samalaadsetes projektides.

4.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmekäitluse korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda jäätmeseadusest

ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast12. Tuleb vältida jäätmeteket ning tekkivad

jäätmed koguda liigiti. Ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks muudest

sarnastest tegevustest oluliselt erinev jäätmeteke.

12 Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 19

4.7 Mõju kultuuripärandile

Kavandatav tegevus ei oma mõju kultuuriväärtustele, sest neid piirkonnas ei ole.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandatavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju kliimale, kliima mõju tegevusele

Kuna ala on kaetud ulatuslikult asfaldiga, on esinenud soojussaarte teket. Võrreldes

praegusega väheneb DP eskiisi järgi asfaldiga kaetud ala (vt ka peatükk 4.3 „Mõju

inimese tervisele, varale, heaolule“). Ala ei asu üleujutusalade riskipiirkonnas.

Kliima mõju tegevusele seisneb eelkõige suurenevas sademete intensiivsuse ja tuule

kiiruse kasvus, millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada.

Elamute rajamisega kaasnev mõju kliimale sõltub paljudest aspektidest, mis antud

etapis veel teada ei ole (nt kasutatavad ehitusmaterjalid jne). Hoonete projekteerimisel

tuleb muuhulgas arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määruse

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 20

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on kujundada endisest tööstusalast kaasaegne,

mitmekesine ja rohelust väärtustav elamu- ning äripiirkond. Detailplaneeringu

eskiislahendus näeb ette äri- ja elamuala koos haljasalaga, kavandatakse kuni 4-

korruselised ja kuni 12-korteriga elamud, ärihooned.

Käesoleva eelhinnanguga tehti ettepanekuid detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirja

täiendamiseks järgneva infoga:

• Käsitleda detailplaneeringus põhjalikumalt kergliiklusteede ja jalgrattaparklate

rajamist.

• Anda konkreetsem ülevaade haljastuse osakaalust planeeritavate kruntide

kaupa.

• Kirjeldada, kuidas planeeritakse käidelda sademevett.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

• Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et alal asuvad puurkaevud ning neid

ümbritseval sanitaarkaitsealal on majandustegevus, sh sademevee

immutamine keelatud.

• Juhul kui plaanitakse jätkata olemasoleva sademeveelasu kasutamist, tuleb

tagada, et suublasse juhitud sademevee kvaliteet vastab loas toodud nõuetele.

• Arvestades, et planeeringulahendus näeb ette kõvakattega pinna vähenemist

ja haljastuse osakaalu suurenemist võrreldes praegusega, tuleb eelistada

sademeveest vabanemiseks looduslähedaste lahenduste kasutamist.

• Soojussaarte tekke riski vähendamiseks tuleb tagada vähemalt üldplaneeringus

toodud haljastuse osakaal ning rakendada järgnevates etappides ehituslikke

meetmeid.

• Tagada piisav insolatsioon nii planeeritavates kui ka olemasolevates naabruses

asuvates hoonetes.

• Juhul kui pinnasetööde tegemisel ilmneb, et pinnases esineb reostust, on

tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat

naftasaaduste reostust, leitakse kemikaale, maa-alune mahuti vms, tuleb tööd

peatada ning sellest koheselt teavitada Tallinna Strateegiakeskuse spetsialisti

([email protected]).

• Ehitusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgida

ohutusnõudeid.

• Tuleb vältida jäätmeteket, tekkivad jäätmed koguda liigiti.

Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

13. veebruar 2026 21

• Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna

jäätmehoolduseeskirjast.

Eeltoodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid rakendades ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Dokumendi liik: Kiri
Reg. kpv.: 21.07.2026
Reg. nr.: 10-11/1766-1
Pealkiri: Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine