Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.07.2026 nr 7-2/45-1

Meie 17.07.2026 nr 9.3-1/26/5226-2

Saku valda Kirdalu külla Aksli

maaüksusele ehitamisega seotud KSH

algatamata jätmise korralduse eelnõu

koos eelhinnanguga arvamus

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha saamiseks Harju maakonda

Saku valda Kirdalu külla Aksli maaüksusele ehitamisega seotud keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KSH) algatamata jätmise korralduse eelnõu koos eelhinnanguga. Amet on varasemalt

esitanud 13.07.2026 arvamuse ehitusloa taotlusele nr 2511271/26071.

Objekt asub aadressil Aksli, Kirdalu küla, Saku vald, Harju maakond. Hübriidpargi seadmed

paigaldatakse Aksli (71901:001:0954) kinnistule. Kavandatav tegevus hõlmab fotoelektrilistel

paneelidel põhineva päikeseelektrijaama ning akudel põhineva elektrienergia salvestussüsteemi

rajamist koos selle toimimiseks vajalike rajatistega. Hübriidpark kavandatakse Aksli kinnistule

Kirdalu külas Saku vallas Harju maakonnas. Kinnistu pindala on 284 265 m².

Päikeseelektrijaama alale kavandatakse lisaks päikesepaneelidele ka vajalikud tehnorajatised,

sealhulgas vaheldid, komplektalajaamad, ligipääsuteed, tehnovõrgud ning akudel põhinev

elektrienergia salvestussüsteem. Päikeseelektrijaam ühendatakse elektrivõrguga läbi Elering

AS-i liitumispunkti Kiisa 110 kV alajaamas. Päikeseelektrijaama ja liitumispunkti vaheline

taristu on lahendatud eraldiseisvate projektidega. Aksli kinnistule on päikeseelektrijaama

rajamiseks väljastatud ehitusluba 2025. aasta juulis ning päikeseelektrijaama ehitusalune pind

on 191 611 m². Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub kavandatav tegevus hajaasustusega

alal, millele ei ole määratud maakasutuse juhtotstarvet.

Saku Vallavalitsus on kaalunud KSH algatamist ning on leidnud, et KSH algatamine pole

vajalik, kuna eelhinnangu põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

1. Arvestada ameti 13.07.2026 kirjas nr 9.3-1/26/5227-2 tooduga.

2. Materjalid sisaldasid muuhulgas Aksli hübriidpark (PV+BESS) mürauuringut (Akukon

Eesti OÜ, 15.06.2026, töö nr 260606-1-B). Mürahinnangus modelleeriti viit stsenaariumi,

et hinnata Aksli hübriidpargi (päikesepark koos akusalvestiga) müra ning selle koosmõju

piirkonna teiste oluliste müraallikatega. Hinnatud stsenaariumid hõlmasid hübriidpargi mõju

2(3)

eraldiseisvalt, koosmõju Jaago akupanga, Kiisa AREJ-i ja Kiisa alajaamaga, neile lisanduva

Saku gaasielektrijaamaga, samuti olukorda, kus käsitleti üksnes Aksli päikeseparki ning

võrdlusena olemasolevate müraallikate mõju ilma Aksli pargita.

Esitatud mürahinnangu kohaselt ulatuvad Aksli hübriidpargi eraldiseisva toimimise korral

(stsenaarium 1) arvutuslikud müratasemed lähimate eluhoonete välispiiretel päevasel ajal

kuni 39 dB ja öisel ajal kuni 34 dB. Samas suurusjärgus müratasemed esinevad ka lähimate

eluhoonete maa-alal. Seega on keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) sätestatud II kategooria tööstusmüra

piirväärtused (päeval 60 dB ja öösel 45 dB) täidetud ning Aksli hübriidpark

eraldiseisvalt ei põhjusta lähimate eluhoonete juures normtasemete ületamist.

Võrdlus olemasoleva olukorraga (Jaago akupank, Kiisa AREJ ja Kiisa alajaam ilma Aksli

hübriidpargita) näitab, et hübriidpargi lisandumine suurendab mürataset üldjuhul ligikaudu

2–4 dB võrra. Suurema mõju piirkonna müraolukorrale põhjustab teiste olemasolevate ja

kavandatavate müraallikate koosmõju, sealhulgas Saku gaasielektrijaam. Koosmõju

hinnang on koostatud teoreetilise halvima võimaliku stsenaariumi alusel, mille puhul

eeldatakse kõigi käsitletud müraallikate samaaegset ööpäevaringset töötamist. Selline

lähenemine võib tegelikku tavapärast müraolukorda üle hinnata, kuna kõigi müraallikate

samaaegne pidev töötamine ei ole tõenäoline ning näiteks Kiisa avariireservelektrijaam

töötab üksnes elektrivõrgu avariiolukordades.

3. Arvestades piirkonnas paiknevaid ja kavandatavaid müra tekitavaid objekte ning asjaolu, et

müratasemete ületused kujunevad erinevate müraallikate koosmõjus, tuleb juhul, kui

piirkonnas kujuneb välja mürahinnangus käsitletud stsenaariumitele 2–5 vastav olukord,

hinnata täiendavalt müraolukorda lähimate müratundlike alade juures ning vajadusel

rakendada täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. Igasuguse müra leevendava meetme

kavandamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju

tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

4. Müra modelleerimise arvutustulemuste ebatäpsus/määramatus on mürauuringus hinnatud

suurusjärgus ±2–3 dB. Lisaks põhineb modelleerimine teoreetilistel eeldustel ja üldistatud

lähteandmetel, kuna näiteks Saku gaasielektrijaama ning Aksli hübriidpargi tehnilised

lahendused ei ole lõplikult fikseeritud. Lõplikud lahendused võivad mõjutada kujunevat

müraolukorda, mistõttu tuleks müraolukorda uuesti hinnata kui asjaolud on täpsustunud.

5. Hübriidpargi Rail Baltica poolsesse külge kavandatakse müra leevendamiseks

müratõkkesein või -vall. Enne müra leevendavate meetmete rajamist tuleb hinnata selle

mõju müra levikule ning vajadusel teostada täiendav modelleerimine, vältimaks olukorda,

kus rajatis võib müra peegeldumise (sh Rail Baltica põhjustatud müra) tõttu suurendada

mürataset elamualadel.

6. Projekteerimisel on soovitatav võimaluse korral rakendada müra vähendavaid tehnilisi

lahendusi ning pärast rajatise valmimist hinnata vajaduse korral tegelikku müraolukorda

kontrollmõõtmistega, et kinnitada kujunenud olukorra vastavus kehtivatele nõuetele.

7. Valgustuse kavandamisel tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida

nende põhjendamatut või ülemäärast valgustamist. Vajaduse korral tuleb kavandada

asjakohased leevendusmeetmed.

8. Piirkonna müraolukord on kavandatavate arenduste tõttu muutumas. Vastavalt

atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema valduses oleva

müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on kehtestatud

KeM määruses nr 71 ning nende tagamiseks tuleb vajaduse korral kavandada asjakohased

müra vähendavad meetmed ja hinnata nende tõhusust.

3(3)

Arvestades piirkonna olemasolevate ja kavandatavate müraallikate koosmõju, peab amet

vajalikuks, et nende valdajad teeksid koostööd piirkonna summaarse müra ohjamiseks

sobivaima lahenduse leidmisel. Juhul kui ühise lahenduseni ei jõuta, tuleb iga müraallika

mõju hinnata eraldiseisvalt ning vajaduse korral kavandada selle tegevusest tuleneva müra

mõju vähendamiseks asjakohased leevendusmeetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]