Terviseamet

15.07.2026 nr 7-26.13

e-post: [email protected]

Taotlus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava kooskõlastamiseks

Austatud Terviseameti esindajad,

Teatame, et on valminud Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2026-2038 (edaspidi Kava).

Saadame teile ülevaatamiseks ja sobivuse korral kooskõlastamiseks Rakvere valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038. Kaaskiri, seletuskiri ja joonised

manuses, kogu töö alloleval lingil.

https://www.dropbox.com/scl/fi/w9xts6k7d6h8t9bc24f7f/Rakvere-valla-VVK-AK- 15.07.2026.zip?rlkey=sw20fcna7g3pyzxq82ayh5p7b&st=eksjysua&dl=0

Ette tänades ja meeldivat koostööd soovides.

Lugupidamisega

Sven Otsmaa

OÜ Ruum ja Keskkond

Juhataja

Rõõmu 14/4 10921

Tallinn

Tel.: +372 51 37 699

e-post: [email protected]

Lisad: Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2038

Terviseamet

15.07.2026 nr 7-26.13

e-post: [email protected]

Taotlus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava kooskõlastamiseks

Austatud Terviseameti esindajad,

Teatame, et on valminud Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2026-2038 (edaspidi Kava).

Saadame teile ülevaatamiseks ja sobivuse korral kooskõlastamiseks Rakvere valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038. Kaaskiri, seletuskiri ja joonised

manuses, kogu töö alloleval lingil.

https://www.dropbox.com/scl/fi/w9xts6k7d6h8t9bc24f7f/Rakvere-valla-VVK-AK- 15.07.2026.zip?rlkey=sw20fcna7g3pyzxq82ayh5p7b&st=eksjysua&dl=0

Ette tänades ja meeldivat koostööd soovides.

Lugupidamisega

Sven Otsmaa

OÜ Ruum ja Keskkond

Juhataja

Rõõmu 14/4 10921

Tallinn

Tel.: +372 51 37 699

e-post: [email protected]

Lisad: Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2038

RAKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2026-2038

TÖÖ NR 14-2/1312

TALLINN 2026

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

2

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 29.06.2026

SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................... 9

1.1 ARENGUKAVA KOOSTAJA ............................................................................ 9 1.2 ARENDAMISE KAVA TELLIJA ESINDAJAD ................................................... 9 1.3 RAKVERE VALLA ASUKOHT ......................................................................... 9 1.4 ALUSDOKUMENDID ..................................................................................... 10

1.4.1 Üldist. Õigusaktid. Põhjavee kaitstus ...................................................... 10 1.4.2 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ................................................... 12 1.4.3 Rakvere valla arengukava ....................................................................... 16 1.4.4 Rakvere valla õigusaktid ......................................................................... 16 1.4.5 Vee erikasutuse keskkonnaload .............................................................. 16 1.4.6 Rakvere valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid ............................ 17 1.4.7 Veekvaliteedi kontrollikavad .................................................................... 19 1.4.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ............................................ 21 1.4.9 Rakvere valla reoveepuhastite mõju maaparandussüsteemide rajatistele 21

2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ............................................ 25 2.1 ÜLDÜLEVAADE JA ELANIKE STRUKTUUR ................................................ 25 2.2 Ettevõtlus ....................................................................................................... 26 2.3 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ................................................................. 26 2.4 VEE-ETTEVÕTJA ISELOOMUSTUS ............................................................ 27

3 RAKVERE VALLA KESKKONNASEISUND ........................................................ 29 3.1 PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA ......................................................... 29

3.1.1 Maastik, pinnavormid .............................................................................. 29 3.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia ..................................................................... 29

3.2 PINNAVEEKOGUD ........................................................................................ 31 3.2.1 Rakvere valla oluliste pinnaveekogumite seisundid ................................ 32

3.3 PÕHJAVEEKOGUMID, NENDE SEISUND JA VEEVÕTU MÕJU PÕHJAVEELE ......................................................................................................... 34 3.4 LOODUSKAITSE ........................................................................................... 36

3.4.1 Kaitstavad alad ja objektid ....................................................................... 36 3.5 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ..................................................... 37

4 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND ..................................................................... 38 4.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD .................................................... 38 4.2 VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK .................................... 41

4.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus ....................................................... 41 4.2.2 Põhjaveevarud ........................................................................................ 42 4.2.3 Ülevaade Rakvere valla veekasutusest ................................................... 43

4.3 RAKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED 43 4.4 SÕMERU ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 45

4.4.1 Sõmeru aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ........................ 45 4.4.2 Sõmeru aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ......................................... 46 4.4.3 Sõmeru veevõrk ja selle seisund ............................................................. 49 4.4.4 Sõmeru aleviku tuletõrjeveevarustus ....................................................... 50

4.5 NÄPI ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 50 4.5.1 Näpi aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ............................. 50 4.5.2 Näpi aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................... 50

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

4

4.5.3 Näpi veevõrk ja selle seisund .................................................................. 50 4.5.4 Näpi aleviku tuletõrjeveevarustus ............................................................ 51

4.6 LEPNA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 51 4.6.1 Lepna aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ........................... 51 4.6.2 Lepna aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................ 54 4.6.3 Lepna veevõrk ja selle seisund ............................................................... 55 4.6.4 Lepna aleviku tuletõrjeveevarustus ......................................................... 56

4.7 UHTNA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 57 4.7.1 Uhtna aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ........................... 57 4.7.2 Uhtna aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................ 59 4.7.3 Uhtna veevõrk ja selle seisund ................................................................ 61 4.7.4 Uhtna aleviku tuletõrjeveevarustus .......................................................... 61

4.8 ROODEVÄLJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED ... 61 4.8.1 Roodevälja küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ....................... 62 4.8.2 Roodevälja küla veeallika ja joogiveekvaliteet ......................................... 62 4.8.3 Roodevälja küla veevõrk ja selle seisund ................................................ 62 4.8.4 Roodevälja küla tuletõrjeveevarustus ...................................................... 63

4.9 TAARAVAINU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED .... 63 4.9.1 Taaravainu küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ....................... 63 4.9.2 Taaravainu küla veeallika ja joogiveekvaliteet ......................................... 63 4.9.3 Taaravainu küla veevõrk ja selle seisund ................................................ 63 4.9.4 Taaravainu küla tuletõrjeveevarustus ...................................................... 64

4.10 TÕRREMÄE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED ... 64 4.10.1 Tõrremäe küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade .......................... 65 4.10.2 Tõrremäe küla veeallika ja joogiveekvaliteet ........................................... 65 4.10.3 Tõrremäe küla veevõrk ja selle seisund .................................................. 65 4.10.4 Tõrremäe küla tuletõrjeveevarustus ........................................................ 65

4.11 USSIMÄE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED ........ 66 4.11.1 Ussimäe küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ........................... 66 4.11.2 Ussimäe küla veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................. 66 4.11.3 Ussimäe küla veevõrk ja selle seisund .................................................... 66 4.11.4 Ussimäe küla tuletõrjeveevarustus .......................................................... 67

4.12 PÄIDE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED ............. 67 4.12.1 Päide küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ................................ 67 4.12.2 Päide küla veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................. 67 4.12.3 Päide küla veevõrk ja selle seisund ......................................................... 67 4.12.4 Päide küla tuletõrjeveevarustus............................................................... 68

4.13 TÕRMA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED ........... 68 4.13.1 Tõrma küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ............................... 68 4.13.2 Tõrma küla veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................ 69 4.13.3 Tõrma küla veevõrk ja selle seisund ....................................................... 69 4.13.4 Tõrma küla tuletõrjeveevarustus ............................................................. 69

4.14 UBJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ....... 69 4.14.1 Ubja küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade .................................. 69 4.14.2 Ubja küla veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................... 73 4.14.3 Ubja veevõrk ja selle seisund .................................................................. 74 4.14.4 Ubja küla tuletõrjeveevarustus ................................................................ 75

4.15 VELTSI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .... 75 4.15.1 Veltsi küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ................................. 75

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

5

4.15.2 Veltsi küla veeallika ja joogiveekvaliteet .................................................. 77 4.15.3 Veltsi veevõrk ja selle seisund................................................................. 79 4.15.4 Veltsi küla tuletõrjeveevarustus ............................................................... 79

4.16 VAEKÜLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 80 4.16.1 Vaeküla küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ............................ 80 4.16.2 Vaeküla küla veeallika ja joogiveekvaliteet .............................................. 83 4.16.3 Vaeküla veevõrk ja selle seisund ............................................................ 85 4.16.4 Vaeküla küla tuletõrjeveevarustus ........................................................... 86

4.17 ARKNA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .... 86 4.17.1 Arkna küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ................................ 86 4.17.2 Arkna küla veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................. 88 4.17.3 Arkna veevõrk ja selle seisund ................................................................ 90 4.17.4 Arkna küla tuletõrjeveevarustus .............................................................. 90

4.18 KOHALA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 90 4.18.1 Kohala küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade .............................. 91 4.18.2 Kohala küla veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................... 93 4.18.3 Kohala veevõrk ja selle seisund .............................................................. 94 4.18.4 Kohala küla tuletõrjeveevarustus............................................................. 94

4.19 LASILA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .... 94 4.19.1 Lasila küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ................................ 95 4.19.2 Lasila küla veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................. 97 4.19.3 Lasila veevõrk ja selle seisund ................................................................ 99 4.19.4 Lasila küla tuletõrjeveevarustus ............................................................ 100

4.20 LEVALA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED . 100 4.20.1 Levala küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ............................. 100 4.20.2 Levala küla puurkaevu- ja joogiveekvaliteet .......................................... 101 4.20.3 Levala veevõrk ja selle seisund ............................................................. 102 4.20.4 Levala küla tuletõrjeveevarustus ........................................................... 103

4.21 KARITSA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED103 4.21.1 Karitsa küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ............................ 103 4.21.2 Karitsa küla puurkaevu- ja joogiveekvaliteet ......................................... 105 4.21.3 Karitsa veevõrk ja selle seisund ............................................................ 107 4.21.4 Karitsa küla tuletõrjeveevarustus........................................................... 107

4.22 ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID RAKVERE VALLAS .............................. 107 5 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND ..................................................... 108

5.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ..... 108 5.2 ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD ......................................... 111

5.2.1 Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus ............................................. 111 5.3 PIIRKONDLIK ÜLDÜLEVAADE RAKVERE VALLA ÜHISKANALISATSIOONIST, RAJATISTEST JA SEADMETEST ......................... 112

5.3.1 Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Roodevälja küla ....................... 112 5.3.2 Uhtna alevik........................................................................................... 112 5.3.3 Lepna alevik .......................................................................................... 112 5.3.4 Tõrremäe, Päide, Tõrma ja Taaravainu külad ....................................... 113 5.3.5 Ubja küla ............................................................................................... 113

5.4 SÕMERU ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ............................................ 113 5.4.1 Sõmeru kanalisatsioonivõrk .................................................................. 113 5.4.2 Sõmeru reoveepumplad ........................................................................ 114 5.4.3 Sõmeru aleviku sademeveekanalisatsioon ........................................... 114

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

6

5.5 NÄPI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 115 5.5.1 Näpi kanalisatsioonivõrk ........................................................................ 115 5.5.2 Näpi reoveepumplad ............................................................................. 115 5.5.3 Näpi sademeveekanalisatsioon ............................................................. 116 5.5.4 Rakvere linna ja lähiümbruse reostuskoormused .................................. 116

5.6 LEPNA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ................................................ 117 5.6.1 Lepna kanalisatsioonivõrk ..................................................................... 118 5.6.2 Lepna reoveepumplad ........................................................................... 118 5.6.3 Lepna reoveepuhasti ja reostuskoormus ............................................... 118 5.6.4 Lepna sademeveesüsteemid................................................................. 119

5.7 UHTNA ÜHISKANALISATSIOON ................................................................ 119 5.7.1 Uhtna kanalisatsioonivõrk ..................................................................... 119 5.7.2 Uhtna reoveepuhasti ............................................................................. 120 5.7.3 Uhtna sademeveesüsteemid ................................................................. 123

5.8 ROODEVÄLJA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .......................................... 123 5.8.1 Roodevälja kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad ................................ 123 5.8.2 Roodevälja sademeveekanalisatsioon .................................................. 124

5.9 TAARAVAINU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ........................................... 124 5.9.1 Taaravainu kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad ................................ 124 5.9.2 Taaravainu sademeveekanalisatsioon .................................................. 125

5.10 TÕRREMÄE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .......................................... 125 5.10.1 Tõrremäe kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad .................................. 125 5.10.2 Tõrremäe sademeveekanalisatsioon ..................................................... 126

5.11 USSIMÄE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .............................................. 126 5.11.1 Ussimäe kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad .................................... 126 5.11.2 Ussimäe sademeveekanalisatsioon ...................................................... 127

5.12 PÄIDE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 127 5.12.1 Päide kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad ........................................ 127 5.12.2 Päide sademeveekanalisatsioon ........................................................... 127

5.13 TÕRMA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON.................................................. 127 5.13.1 Tõrma kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad ....................................... 127 5.13.2 Tõrma sademeveekanalisatsioon .......................................................... 128

5.14 UBJA ÜHISKANALISATSIOON ................................................................ 128 5.14.1 Ubja kanalisatsioonivõrk ........................................................................ 128 5.14.2 Ubja reoveepumplad ............................................................................. 128 5.14.3 Ubja reoveepuhasti ............................................................................... 128 5.14.4 Ubja sademeveesüsteemid ................................................................... 131

5.15 VELTSI ÜHISKANALISATSIOON ............................................................ 131 5.15.1 Veltsi kanalisatsioonivõrk ...................................................................... 131 5.15.2 Veltsi reoveepumplad ............................................................................ 131 5.15.3 Veltsi reoveepuhasti .............................................................................. 131 5.15.4 Veltsi sademeveesüsteemid .................................................................. 134

5.16 VAEKÜLA ÜHISKANALISATSIOON ........................................................ 134 5.16.1 Vaeküla kanalisatsioonivõrk .................................................................. 134 5.16.2 Vaeküla reoveepumplad ........................................................................ 135 5.16.3 Vaeküla reoveepuhasti .......................................................................... 135 5.16.4 Vaeküla sademeveesüsteemid.............................................................. 138

5.17 ARKNA ÜHISKANALISATSIOON ............................................................ 138 5.17.1 Arkna kanalisatsioonivõrk ...................................................................... 138

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

7

5.17.2 Arkna reoveepumplad ........................................................................... 138 5.17.3 Arkna reoveepuhasti ............................................................................. 138

5.18 KOHALA ÜHISKANALISATSIOON .......................................................... 141 5.18.1 Kohala kanalisatsioonivõrk .................................................................... 141 5.18.2 Kohala reoveepuhasti ............................................................................ 141

5.19 LASILA ÜHISKANALISATSIOON ............................................................. 144 5.19.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud, pumplad ja rajatised .............................. 144 5.19.2 Reoveepuhasti ...................................................................................... 145

5.20 KOKKUVÕTE RAKVERE VALLA ÜHISKANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST ................................................................................................ 148

6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ........................................................................................................... 150

6.1 EESMÄRGID ............................................................................................... 150 6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ........................................................... 151

6.2.1 Elanikkonna tervis ................................................................................. 151 6.2.2 Loodushoiualad ..................................................................................... 151 6.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ......................... 151 6.2.4 Taskukohasus ....................................................................................... 151 6.2.5 ÜVK järgsete tegevuste finantseerimispõhimõtted ................................ 151 6.2.6 ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest ............ 152 6.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine ........................................................... 153

6.3 ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................................................... 154 6.3.1 Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ........................................................... 154 6.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed .............................................. 154 6.3.3 Reoveepuhastid .................................................................................... 154

6.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS ...................................................................................................... 154

6.4.1 Sõmeru alevik........................................................................................ 155 6.4.2 Lepna alevik .......................................................................................... 155 6.4.3 Uhtna alevik........................................................................................... 155 6.4.4 Roodevälja küla ..................................................................................... 155 6.4.5 Taaravainu küla ..................................................................................... 155 6.4.6 Tõrremäe küla ....................................................................................... 155 6.4.7 Ussimäe küla ......................................................................................... 155 6.4.8 Tõrma küla ............................................................................................ 156 6.4.9 Arkna küla ............................................................................................. 156 6.4.10 Aluvere küla........................................................................................... 156

7 INVESTEERINGUPROGRAMM ........................................................................ 157 7.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA ......................................................................................................... 157

7.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika .. 157 7.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika 157

7.2 LÜHIKE KIRJELDUS ASULATE PIIRES PLAANITAVATEST INVESTEERINGUTEST ........................................................................................ 158

7.2.1 Üldist ..................................................................................................... 158 7.2.2 Sõmeru alevik........................................................................................ 158 7.2.3 Näpi alevik ............................................................................................. 158 7.2.4 Lepna alevik .......................................................................................... 159

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

8

7.2.5 Uhtna alevik........................................................................................... 159 7.2.6 Ubja küla ............................................................................................... 159 7.2.7 Paatna küla ........................................................................................... 159 7.2.8 Päide ja Veltsi küla ................................................................................ 159 7.2.9 Arkna küla ............................................................................................. 160 7.2.10 Vaeküla küla .......................................................................................... 160 7.2.11 Kohala küla ........................................................................................... 160 7.2.12 Lasila küla ............................................................................................. 160

7.3 KOKKUVÕTE RAKVERE VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST ............................................................................... 160

8 FINANTSANALÜÜS........................................................................................... 170 8.1 METOODIKA ............................................................................................... 170 8.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE .................................................. 170 8.3 TEENUSETARIIFID ..................................................................................... 172 8.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED .................................................. 172 8.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ................................... 176

8.5.1 Muutuvkulud .......................................................................................... 176 8.5.2 Püsikulud ............................................................................................... 176 8.5.3 Põhivarade kulum .................................................................................. 177 8.5.4 Investeeringud ....................................................................................... 177

8.6 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE OMAHIND JA -TARIIFIDE SOOVITUSLIK PROGNOOS ................................................................................ 178 8.7 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ............................................................ 179

9 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST ........................................... 180

LISAD 1. Rakvere valla reoveekogumisalade skeemid 2. Rakvere valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asulate lõikes. Tabelid:

2.1. Rakvere valla asulate tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss 2.2. Rakvere valla asulate tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss

3. Investeeringuprojektid 4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud) 5. Finantsanalüüsi lisa: AS Rakvere Vesi põhivarade nimekiri.

Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVVK AK – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava EL – Euroopa Liit KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus PK - puurkaevpumpla RP- reoveepumpla RVP – reoveepuhasti VTJ - veetöötlusjaam BHT – biokeemiline hapnikutarve KHT – keemiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

9

1 SISSEJUHATUS

1.1 ARENGUKAVA KOOSTAJA

Rakvere valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmise meeskonna poolt:

Koostaja: Ruum ja Keskkond OÜ

Rõõmu 14-4 10921 Tallinn

Reg. nr. 12599255

[email protected]

Esindaja: Sven Otsmaa

Tel 5137699

1.2 ARENDAMISE KAVA TELLIJA ESINDAJAD

Rakvere Vallavalitsus

Kooli 2, Sõmeru alevik

Rakvere vald 44305 Lääne-Virumaa

telefon 3295944

[email protected]

Kontaktisik: Viktor Häninen

Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Viktor Häninen, Rakvere Vallavalitsus, Projektijuht; - Janek Seidelberg, Rakvere Vallavalitsus, Haldusspetsialist; - Annely Elhi-Toming, Rakvere Vallavalitsus, finantsnõunik; - Madis Akel, Rakvere Vallavalitsus, Planeerimise ja ehitusnõunik; - Aivar Lõhe, AS Rakvere Vesi, tootmisjuht; - Silvi Pärn, AS Rakvere Vesi, pearaamatupidaja. (nimekiri pole täielik)

1.3 RAKVERE VALLA ASUKOHT

Rakvere vald asub Lääne-Viru maakonna kesk- ja põhjaosas Rakvere linna vahetus ja lähinaabruses ning on üks tihedama asustusega piirkondi maakonnas. Valla territoorium moodustab 294,7 km2. Neljas alevikus ja 47 külas elab kokku 5583 elanikku. Kõrvuti asetsevad Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku ligi 1500 inimest. Teised suuremad keskused on 400367 elanikuga Lepna ja 315 elanikuga Uhtna alevikud. Alevikule iseloomuliku ja linliku asustusega on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe, Tõrma, Tõrremäe, Veltsi, Arkna, Lasila ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades.

Vallakeskusest Sõmerult on Rakveresse 5 km, Tallinna 100 km, Tartusse 132 km, Pärnusse 187 km ja Narva 112 km. Lähimad sadamad asuvad Tallinnas ja Kundas (25 km). Vallal on hea raudteeühendus Tallinna ja Narvaga.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

10

1.4 ALUSDOKUMENDID

1.4.1 Üldist. Õigusaktid. Põhjavee kaitstus

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK AK) koostamise aluseks on ja seda reguleerib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/130122021020 § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine. ÜVVK AK on koostatud Tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused. ÜVVK AK koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*:

1) Veeseadus (edaspidi VeeS); 2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVVKS); 3) Planeerimisseadus; 4) Ehitusseadustik; 5) Kohaliku Omavalituse korralduse seadus (edaspidi KOKS); 6) Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8) Keskkonnatasude seadus; 9) Keskkonnaministri (KKM) 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (edaspidi KKM määrus nr 61);

10) Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

11) Keskkonnaministri (KKM) 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31);

12) Sotsiaalministri (SM) 24.09.2019 määrus nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1 (edaspidi SoM määrus nr 61)

*Eelnev loetelu ei ole lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest. Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide puhul viimase kehtiva versiooniga.

Veeseadus (edaspidi VeeS) on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja –

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

11

kanalisatsiooniseadust (edaspidi ÜVVKS), Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust ja Ehitusseadustikku. Viimane VeeS redaktsioon on sätestanud ka mitmed varem eraldi määrusega täpsustatavad valdkonnad nagu: reoveekogumisalade määramine (VeeS § 93, 99-101) ja Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (VeeS § 148 – 151). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61. Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse KKM 08.11.2019. a. määrusele nr 61. Varasemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud, tänaseks kehtetu määruse “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” asemel määratletakse reoveekogumisala (edaspidi RKA) moodustamise kriteeriume ja nõudeid neile viimase VeeS redaktsiooniga. VeeS-s on sätestanud mitmed varem eraldi (tänaseks kehtetute) määrustega täpsustatavad valdkonnad nagu: reoveekogumisalade määramine (VeeS § 93, 94; 99-101) ja Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (VeeS § 148 – 151). Vastavalt VeeS § 93, reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks. Vastavalt VeeS § 100 lg (1) Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke. Vastavalt eelnimetatud VeeS § 100 lg (2) peab RKA suurus olema vähemalt 5 ha vastavalt lg (3) tuleb reoveekogumisala moodustamisel arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasulaseks. Ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada nelja protsenti tema aasta keskmisest netosissetulekust elukohajärgses maakonnas Statistikaameti andmete kohaselt. VeeS § 101 annab RKA moodustamise kriteeriumid põhjaveekihi kaitstuse ja reoveekogumisala koormuse järgi, muuhulgas määrab, et (lg (1)) Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Rakvere valla ühiskanalisatsiooniga kaetud asulad paiknevad enamasti kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega, vähesel määral aga ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud aladel (vt järgnev joonis, väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist, 1: 50 000 KAUR).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

12

Joonis 1-1 Põhjavee kaitstus Rakvere vallas

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest.

1.4.2 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

Täna kehtib veemajanduskava perioodiks 2022-2027 ning see on kinnitatud Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357. Kava on kättesaadav aadressilt https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027 Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

13

Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning lühikirjeldused Rakvere vallas asuvate Ida-Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta.

(allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vesikondade_kaart.jpg )

Joonis 1-2 Eesti vesikondade skeem

(allikas www.environmnet.ee )

Joonis 1-3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asulate taustsüsteemis

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

14

Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelpoolkirjeldatud VeeS-st kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktkoormusallikatele (punktreostusallikatele), loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki, sealhulgas alla 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Viimasesse valdkonda liigituvad ka kõik Rakvere vallas hajali asuvd reoveepuhastid (ÜVK tegevuspiirkonnad, mille ühikanalisatsioon ei ole ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhastiga). Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVVK AK-s tähelepanu pöörata olemasolevate reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimisele, et oleks jätkuvalt tagatud KKM määruse nr 61 ja veeloa nõuete täitmine. Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna). Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama SM 24.09.2019 määruse nr 61 nõuetele. Nitraaditundlikule alale koostatakse tegevuskava, mille peaeesmärk on aidata kaasa põllumajandustootmisest pärit lämmastikukoormuse ohjamise kaudu veemajanduskavadega seatud peaeesmärgi elluviimisele – saavutada või säilitada vee hea seisund ning tagada inimesele ohutu joogivesi. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kogupindala on ca 3270 km2, millest ca 65% jääb Ida-Eesti vesikonda. Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates veelubades kehtestatud nõuete alusel ning seda teevad loa omanikud loas nõutud korras. Eraldi seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist järelevalve käigus. Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval komponendil – ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund. Edasistes osades käsitleme eraldi Rakvere valla veeekogude seisundit. Veemajanduskavades esitatud pinnavee seisundi hinnangute aluseks on Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“; Ida-Eesti

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

15

veemajanduskava 2022-2027 eelnõu versioon 12.2021 ja selle lisa 2 Pinnaveekogumite nimekiri ning seisundihinnangud.

1.4.2.1 Pinnaveekogud

Rakvere valla olulisemad pinnaveekogumid, mis on seotud reoveepuhastite väljalaskudega on järgmised: Kunda jõgi, Selja jõgi, Toolse jõgi, Soolikaoja, Vaeküla oja, Sõmeru jõgi. Seisundit kirjeldame lühidalt peatükis 3.2.

1.4.2.2 Sõmeru valla üldplaneering

Sõmeru valla üldplaneering (edaspidi ÜP) kehtestati Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006. a otsusega nr 21, koostaja OÜ E-Konsult. Üldplaneering on kättesaadav aadressilt: http://www.rakverevald.ee/uldplaneering Suurem osa 2005.-2006. a koostatud üldplaneeringu ÜVK olemasoleva olukorra kirjeldusest on vananenud ja ei vasta täna enam tegelikkusele, seetõttu käsitleme järgnevalt ÜP visioone, mida ei ole tänaseks rakendatud ja/või mis on akuutsed ka tänasel päeval.

1.4.2.3 Rakvere valla üldplaneering

Üldplaneering (edaspidi ka ÜP) on kättesaadav aadressilt: http://rakverevald.kovtp.ee/uldplaneering Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise nõuete osas sätestab ÜP järgmist:

• Uute elamupiirkondade rajamisel tuleb tagada ühendus vee- ja kanalisatsiooni tsentraalsete võrkudega seal, kus see on otstarbekas.

• Hooajalise hoonestusega Päide küla suvilapiirkonnad arenevad pikemas perspektiivis aastaringselt kasutatavateks väikeelamumaadeks, mistõttu on seal vaja välja arendada vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

• Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine toimub vastavalt valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale.

• Hajaasustuses tuleb üksikud puurkaevud rajada võimalusel mitme kinnistu veevarustuse tagamiseks.

• Kõik valla üldplaneeringuga kavandatud kompaktsed alad on perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad.

• Rakvere-Haljala maantee äärde planeeritava kergliiklustee piirkonnas (Veltsi küla piirkond), ühendatakse järk-järgult olemasolevad hooned ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga.

• Rakvere linna ja Arkna küla vahelisel lõigul saab ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga ühendada ka keskusest eemal asuvad olemasolevad ja ka perspektiivsed hooned kui tekib piisav hulk tarbijaid, et rajamine on majanduslikult otstarbekas.

• Uute kompaktsete hoonestusalade arendamisel on soovitav seada tingimus liitumiseks tsentraalsete võrkudega. Üldplaneeringuga määratleda elamualade piirkonnad, kus on uute hoonete rajamisel kohustus liituda ühisveevõrguga, nt suuremate külade lähedal paiknevad kompaktse hoonestusega alad.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

16

• Reoveekogumisalade piirid määrab keskkonnaminister oma käskkirjaga. Üldplaneeringuga määrata perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks.

1.4.3 Rakvere valla arengukava

Rakvere valla arengukava aastateks 2019 - 2035 on vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 ning muudetud Rakvere Vallavolikogu 30.06.2021 määrusega nr 89. Arengukava on kättesaadav aadressilt: http://www.rakverevald.ee/arengukavad

1.4.4 Rakvere valla õigusaktid

Rakvere valla ÜVK-d ja ehitamist puudutavad ning tänakehtivad õigusaktid asuvad: https://www.rakverevald.ee/eeskirjad-ja-korrad4 ja https://www.rakverevald.ee/eeskirjad-ja-korrad3

Allikas: Rakvere valla veebileht ja Riigi Teataja

1.4.5 Vee erikasutuse keskkonnaload

Rakvere valla vee-ettevõtluspiirkonnas on kahele vee-ettevõtjale: AS Rakvere Vesi ja Rakvere Vallavalitsus, väljastatud kokku üheksa (9) vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba). Veeload on järgmised:

1) nr L.VV/328140, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Rakvere linn, Tõrremäe küla ning Sõmeru alevik, kehtivus alates 08.12.2025 tähtajatult;

2) nr L.VV/330629, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Uhtna alevik, loa kehtivus alates 28.07.2021 tähtajatult;

3) nr L.VV/331731, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Lepna alevik, kehtivusaeg: kehtivus alates 01.07.2021 tähtajatult;

4) nr L.VV/327393, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Ubja küla, kehtivus alates 01.07.2021 tähtajatult;

5) nr L.VV/327362, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Arkna küla, kehtivus alates 01.07.2021 tähtajatult;

6) nr L.VV/332434, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Veltsi küla, kehtivus alates 01.07.2021 tähtajatult;

7) nr KL-509884, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Lasila, Levala ja Karitsa külad, kehtivus alates 01.07.2021 tähtajatult;

8) nr 514268, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Kohala küla, kehtivus alates 01.02.2022 tähtajatult;

9) nr KL-521023, väljastatud AS-le Rakvere Vesi, tegevuskoht: Vaeküla küla, kehtivus alates 01.02.2024 tähtajatult.

10) nr L.ÕV/321524, väljastatud Aktsiaseltsile OG Elektra Tootmine, tegevuskoht: Lepna alevik, Lepna reoveepuhasti, kehtivus alates 31.03.2021 tähtajatult.

Allikas: Keskkonnaameti portaal Kotkas

Veelubade nõudeid konkreetsele tegevuspiirkonnale kirjeldame lähemalt ÜVK olemasolevat olukorda kirjeldavates peatükkides.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

17

1.4.6 Rakvere valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid Varasemate projektide all peame silmas eelkõige riikliku või Euroopa Liidu abiga finantseeritud projekte. Vee-ettevõtja ja/või valla omafinantseeringuna teostatud projekte kirjeldame konkreetse asula ja valdkondliku rajatise juures. Rakvere valla põhilised varasemad investeeringuprojektid ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni valdkonda saab grupeerida põhiliselt kahest rahastamisallikast rahastatud projektidena. Need on SA KIK keskkonnaprogrammi ja EL-i Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektid. SA KIK keskkonnaprogrammi projektid:

1) Rakvere valla Karitsa küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd. 2007. a.

2) Rakvere valla Levala küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd. 2008. a.

3) Rakvere valla Arkna küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd. 2010. a.

4) Sõmeru valla Vaeküla küla korterelamu ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, Projekt nr 6538, 2013. a. Projekti maksumus: 44 094 €, toetussumma: 35 082 €. Projekti käigus rekonstrueeriti 13-korteriga elamu, nn õpetajatemaja ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem selliselt, et elanikele oleks tagatud nõuetekohane joogivesi ning heitvee ärajuhtimise teenus.

5) Rakvere valla Lepna aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd. 2013. a.

6) Ubja küla ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, Projekt nr 9035, 2014 (teostati 2015-2016). a. Projekti maksumus: 888 466 €, toetussumma: 797 754 €. Projekti käigus rekonstrueeriti Ubja küla puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem ning reoveepuhasti. Lisaks tagati küla kirdeosa kaevandusalal elavatele elanikele ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus.

7) Rakvere valla Lasila küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, Projekt nr 16856, 2020 (teostati 2020-2021). a. Projekti maksumus: 642 419 €, toetussumma: 322 950 €. Projekti käigus rajati uus ühisveevärgi puurkaev, varustati see kaasaegse infrastruktuuri ning veetöötlusseadmetega, rekonstrueeriti üks reoveepumpla ning põhjalikult küla reoveepuhasti.

8) Rakvere valla Kohala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, Projekt nr 18164, 2020 (teostati 2020-2021). a. Projekti maksumus: 974 561 €, toetussumma: 514 665 €. Projekti käigus rajati uus ühisveevärgi puurkaev, varustati see kaasaegse infrastruktuuri ning veetöötlusseadmetega, rekonstrueeriti põhjalikult küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgud ning reoveepuhasti.

9) Rakvere valla Vaeküla küla ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Projekt nr: RE.4.10.22-0039, rahastamise aeg 2022 (teostati 2023-2024). a. Projekti maksumus: 882 832.00 €, toetussumma: 397 274.00 €. Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult küla reoveepuhasti koos reovee peapumpla renoveerimisega, rajati lisaks külas kaks (2) täiendavat reoveepumplat; rekonstrueeriti veetorustikke mahus 324 m ning isevoolseid

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

18

reoveetorustikke mahus 1219 m ja survetorustikke mahus 464 m. Projekti realiseerimisel paranes piirkonna keskkonnaseisund ja -potentsiaal nii pinna- kui põhjavee reostamise minimiseerimise tulemusena (suublaks Kunda jõgi), paranes oluliselt Vaeküla küla üldine elukvaliteet.

Allikas: KIK kodulehekülg EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektid:

1) Rakvere valla ja Sõmeru valla veemajandusprojekt. Projekti ülevaade: Üldandmed

Projekti nimetus: Rakvere valla ja Sõmeru valla veemajandusprojekt

KIK toetuse taotlemise rahuldamise kuupäev ja otsuse nr:

14.03.2011 nr 1-25/83

Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr:

2.1.0101.10-0084

Toetuse taotlemise rahuldamise abikõlblikkuse lõpp

31.12.2012

ÜF toetuse maksimumsumma 3 013 818 EUR Toetuse saaja: AS Rakvere Vesi Toetuse saaja esindaja: Urmas Krikk KIKi projektikoordinaator: Ain Ehasalu Projekti piirkond: Rakvere vald, Sõmeru vald Projekti ülevaade http://www.kik.ee/et/rakvere-valla-ja-SoMeru-valla-veemajandusprojekt

Projekt hõlmas Rakvere valla Lepna aleviku, Veltsi küla, Lasila küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamist ja uuendamist.

Lisaks olid projektiga haaratud Uhtna aleviku, Vaeküla, Ubja ja Kohala küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamist ja uuendamist Sõmeru vallas. Sõmeru valla ja Rakvere valla projekti indikaatorid Rekonstrueerimine/Uue rajamine

Töö sisu Rakvere vald

Sõmeru vald

Kokku

Rekonstrueerimine Veetoru (m) 5 336 7 310 12 646 Kanalisatsioonitoru (m) 5 407 4 060 9 467 Survekanalisatsioonitoru (m) 1 616 728 2 344 Uue rajamine Veetoru (m) 1 192 50 1 242 Kanalisatsioonitoru (m) 615 50 665 Survekanalisatsioonitoru (m) 59 0 59 Rekonstrueerimine Kanalisatsioonipumplad (tk) 2 2 4 Reoveepuhasti (tk) 2 2 4 Joogiveepumplad (tk) 3 5 8 Tuletõrje veevõtukohad (tk) 4 0 4

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

19

Uue rajamine Kanalisatsioonipumplad (tk) 5 0 5 Joogiveepumplad (tk) 0 0 0 Joogiveetöötlusjaamad (tk) 3 2 5 Puurkaevu tamponeerimine 1 1 2

2) ÜF Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt

Projekti periood: 2009-2013 Projekt hõlmas ka endise Rakvere valla (endise Sõmeru valla) asulaid:

• Roodevälja: survetorustik;

• Sõmeru valla Sõmeru ja Näpi alevike vee- ja kanalisatsioonitorustik. Allikas: KIK kodulehekülg

Meede “Tervikliku arengu soodustamine mujal kui linnapiirkonnas” Projekti “Päide asula vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine” Projekt algatati aastal 2023 ning aastatel 2024-2025 rajati Päide külla ÜVK torustikud ning ühendustorustikud Rakvere linna ÜVK süsteemiga. Kokku ehitati:

- 5571 meetrit veetorustikku, - 3523 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku, - 2505 meetrit survekanalisatsioonitorustikku.

Ehitustööde tulemusena tagati piirkonna elanikele kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooniteenus, mis suurendab kvaliteetset joogivett kasutavate inimeste arvu. Samuti kasvab projekti tulemusena kanaliseeritud majapidamiste osakaal ning väheneb hajureostuse mõju Selja jõele. Projekti “Päide asula vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine” kogumaksumus oli 1 567 452,19 eurot, lisandusid omanikujärelevalve kulud. Projekti elluviimist toetas meede “Tervikliku arengu soodustamine mujal kui linnapiirkonnas”. Hetkel on sõlmitud leping ja alustatakse töid Lepna aleviku ühendamiseks Rakvere linna ÜVK-ga, esimese etapi läbi viimiseks.

1.4.7 Veekvaliteedi kontrollikavad

Tähtis roll ühisveevärgi haldamisel on veekvaliteedi: veeallika ja joogiveekvaliteedi kontrollimehhanismil, mida reguleerivad vee-ettevõtja poolt koostatavad ja Terviseameti poolt kooskõlastatavad kontrollikavad. Rakvere vallas on joogivee kontrollikavad väljastatud ja kooskõlastatud kõigile ühisveevärgiga varustatud asulatele. Sõmeru ja Näpi alevike joogiveekontroll on kaetud Rakvere linnale kinnitatud joogiveekvaliteedi kontrollikavaga.

Rakvere valla vee-ettevõtluspiirkondadele on tänase seisuga kooskõlastatud joogivee kontrollikavad järgnevates ajavahemikes ja proovivõtusagedustes.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

20

Tabel 1-1 Rakvere valla joogivee kontrolli kavad vee proovivõtu asukohad ja proovivõtu sagedused

Asula / kehtivus, ajavahemik

Asukoha kirjeldus

Aadress

Proovivõtu sagedus

Tavakontroll/ kordi aastas või täpsustav selgitus

Süvakontroll/kordi aastas või täpsustav selgitus

Rakvere linna joogivee kontrolli kava aastateks 2025-2030 (hõlmab ka Sõmeru alevikku)

Eramu Näituse tn 29, Rakvere linn

2 -

Lasteaed Aia tn 1, Sõmeru

2 -

Veetöötlus- jaam

Ööbiku tn 25, Rakvere linn

2 2

Autohooldus Teliku tn 2, Rakvere linn

2 -

Pagaritöö- koda

Kauri tn 2, Rakvere linn

2 -

Lepna aleviku joogivee kontrolli kava aastateks 2025–2030

Ridaelamu Energia pst 6, Lepna alevik

2 1 proov 6 a kohta

Uhtna aleviku joogivee kontrolli kava aastateks 2025–2030

Uhtna Põhikool

Nooruse tn 18, Uhtna alevik

2 1 proov 6 a kohta

Ubja küla joogivee kontrolli kava aastateks 2016– 2026

Ubja külakeskus,

Sõmeru mnt 2, Ubja küla

1 1 proov 10 a kohta

Veltsi küla joogivee kontrolli kava aastateks 2025– 2030

Veltsi Lasteaed- Algkool

Veltsi tee 9, Veltsi küla

2 1 proov 6 a kohta

Arkna küla joogivee kontrolli kava aastateks 2023– 2027

Arkna küla veevõrk

Jõekalda tee 23, Arkna küla

1 1 proov 10 a kohta

Vaeküla küla joogivee kontrolli kava aastateks 2024–2029

Vaeküla külakeskus

Vaeküla tee 10, Vaeküla küla

1 1 proov 10 a kohta

Kohala küla joogivee kontrolli kava aastateks 2022– 2026

Kortermaja Uuemaja tee 4

1 1 proov 10 a kohta

Lasila küla joogivee kontrolli kava aastateks 2021– 2025

Lasila koolimaja

Vahtra pst 17, Lasila küla

1 1 proov 10 a kohta

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

21

Karitsa küla joogivee kontrolli kava aastateks 2021– 2025

Eramu Veesilma kinnistu, Karitsa küla

1 1 proov 10 a kohta

Levala küla joogivee kontrolli kava aastateks 2021– 2025

Eramu Luige kinnistu

1 1 proov 10 a kohta

*Märkus: Kõigis antud asukohtades tuleb teostada kord aastas e.coli ja soole enterokokkide analüüs

Ülevaate olemasolevatest joogiveekvaliteedi kontrollikavadest ja analüüsitavatest komponentidest anname ka konkreetsete asulate (külade ja alevike) veekvaliteeti iseloomustavates alapeatükkides.

1.4.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest

Vastavalt keskkonnaministri 08.09.2021. a käskkirjale nr 1-2/21/377 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ on Lääne-Viru maakonnas kinnitatud Rakvere reoveekogumisala, mille pindala on 1120,2 ha, koormus 113 865 ie. Rakvere vallast jäävad Rakvere reoveekogumisalasse Sõmeru ja Näpi alevikud ning Aluvere, Papiaru, Roodevälja, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe ja Ussimäe külad ning Vinni vallast Piira küla. „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on Rakvere vallas kehtestatud keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 131 järgmistele reoveekogumisaladele: Lepna, Uhtna, Ubja, Arkna, Vaeküla, Lasila ja Veltsi reoveekogumisalad. Ülevaate annab järgnev loetelu.

• Rakvere reoveekogumisala, pindala on 1120,2 ha, koormus 113 865 ie

• Päide reoveekogumisala, pindala 33,5 ha, koormus 149 ie;

• Uhtna reoveekogumisala, pindala 30,2 ha, koormus 311 ie;

• Lepna reoveekogumisala, pindala 30,6 ha, koormus 475 ie;

• Veltsi reoveekogumisala, pindala 26,7 ha, koormus 288 ie;

• Vaeküla reoveekogumisala, pindala 11,2 ha, koormus 245 ie;

• Ubja reoveekogumisala, pindala 22,7 ha, koormus 216 ie;

• Arkna reoveekogumisala, pindala 12,1 ha, koormus 189 ie;

• Lasila reoveekogumisala, pindala 8,6 ha, koormus 93 ie. Hetkel on Päide ainus küla (asula), mille ÜVK on ühendatud Rakvere linnaga, kuid mis omab eraldi reoveekogumisala (perspektiivis ka Lepna alevik). Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete torustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisas 4, joonistel.

1.4.9 Rakvere valla reoveepuhastite mõju maaparandussüsteemide rajatistele

Järgnevalt käsitleme Rakvere valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite väljalaskude võimalikku mõju maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas eesvooludesse juhitavaid veeloaga lubatud ja tegelikke, 2022. a heitveekoguseid.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

22

Tabel 1-2 Rakvere valla reoveepuhastite väljalasud ja vooluhulgad maaparandussüsteemidesse

Väljalask Suubla nimetus vastavalt keskkonnaloale

Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood

Eesvoolu tüüp Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m3/a; m3/d

Tegelik väljundvooluhulk: m3/a; m3/d aastal 2025

Rakvere linn*

Soolikaoja Selja MS 1107530010020 / ehitis 001

Maaparandussüsteemide eesvool

4 540 712; 12 440 3 237 784; 8871

Lepna alevik**

Tobia peakraav (Tobia oja)

Tobia peakraav MS 1107540020000 / ehitis 001

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool

29 600; 81 29 779; 81

Uhtna alevik Kunda jõgi Kunda jõgi MS 1107290020000 / ehitis 001

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool

24 820; 68 13 810; 38

Ubja küla Toolse jõgi Kaevanduse 4 MS 1107410020040 / ehitis 001

Maaparandussüsteemide eesvool

21 827; 60 5908; 16

Veltsi küla Veltsi oja Veltsi oja MS 1107490020000 / ehitis 001

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool

5476; 15 4830; 13

Arkna küla Selja jõgi Selja jõgi ei kuulu antud lõigul maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka

Selja jõgi ei kuulu maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka

10 952; 30 4544; 12

Vaeküla küla

Vaeküla oja Vaeküla oja 1107370020090 / ehitis 001

Maaparandussüsteemide eesvool

10 952; 30 4116; 11

Kohala küla Kunda jõgi Kunda jõgi 1107290020000 / ehitis 001

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool

5804 / 16 1893 / 5

Märkused: *Rakvere linna reoveepuhasti võtab Rakvere vallast vastu Sõmeru, Näpi, Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma ja Taaravainu reovee; ** Lepna aleviku väljundiks on Lepna reoveeepuhasti, mille omanik ja operaator on AS OG Elektra Tootmine

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

23

Tabel 1-3 Rakvere valla tänased ja perspektiivsed sademevee väljalasud ja vooluhulgad maaparandussüsteemidesse

Väljalask Suubla nimetus* Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood

Eesvoolu tüüp Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m3/a; m3/d

Tegelik ligikaudne väljundvooluhulk:

Sõmeru alevik, 2 väljalasku

Sõmeru jõgi Sõmeru jõgi MS 1107560040000 / ehitis 001

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool

Ei ole veeloaga normeeritud

Ligikaudu: 7300 m3/a

Sõmeru alevik, Kooli tn väljalask

immutusväljak - - Ei ole veeloaga normeeritud

Ligikaudu: 2900 m3/a

Näpi alevik Näpi oja Näpi oja MS 1107550020000 / ehitis 001

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool

Ei ole veeloaga normeeritud

Ligikaudu: 5100 m3/a

Roodevälja küla planeeritav väljalask

Lokaalne kraav Kopteri tn

ei kuulu maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka

ei kuulu maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka

Ei ole veeloaga normeeritud

Täpsustatakse projekteerimise käigus, eeldatav vastuvõtuvõime vähemalt 10 000 m3/a

Tõrremäe küla, Põhjakeskuse kinnistu

Ajalooline imbkraav ei kuulu maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka

ei kuulu maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka

Ei ole veeloaga normeeritud

Imb- ja viibekraav, vastuvõtuvõime vähemalt 5000 m3/a

Tõrremäe küla lääneosa, Haljala tee –Hõbeda–Uuetooma piirkonna sademeveetorustikud

Pärnu-Rakvere- Sõmeru maantee lähistel asuv kraav. Kraav ei ole maaparandusobjekt, kaudne mõju on aga Kullaaru maaparandussüsteemi eesvoolule

Kullaaru MS 1107460030080 / ehitis 003

Kaudselt maaparandussüsteemide eesvool

Ei ole veeloaga normeeritud

7300 m3/a (max 20 m3/d)

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

24

Ussimäe küla Ussimäe kraav Ussimäe 2 MS 1107550040020/ ehitis 001

Maaparandussüsteemi eesvool

Ei ole veeloaga normeeritud

10 000 m3/a, Ussimäe kraavile eelnev ja Nastiku tn 1, Ussimäe küla, alguse saav kraav toimib osalt ka imb- ja viibekraavina, mistõttu kogu 10 000 m3/a kindlasti maaparandussüsteemi ei jõua

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

25

Suublatesse juhitavad heitvee vooluhulgad jäävad reeglina alla veeloas lubatud kogustele, samas suurusjärgus on Lepna reoveepuhasti väljund, kuid nimetatud puhasti ei kuulu otseselt ühiskanalisatsiooni rajatiste hulka, kuna omanik ja operaator on eraõiguslik ettevõte, AS OG Elektra. Sademevee väljalaskudele ja nende vooluhulkadele seni keskkonnaloaga piiranguid ega nõudeid kehtestatud pole. Arvestades sademevee valgalade ja kogumispiirkondade väiksusega, jäävad arvutuslikud ja prognoositavad väljalaskude vooluhulgad nii riiklikult korrashoitavate kui maaparandussüsteemi eesvoolude vastuvõtuvõime piiresse.

2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

2.1 ÜLDÜLEVAADE JA ELANIKE STRUKTUUR

Endise Sõmeru valla ja endise Rakvere valla ühinemisel moodustunud Rakvere vald asub Lääne-Viru maakonnas ja kaardub liblikakujuliselt ümber Rakvere linna. Valla territoorium moodustab 294,7 km2. Neljas alevikus ja 47-s külas elab kokku ligikaudu 5500 elanikku. Kõrvuti asetsevad Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1500 inimese. Suuremateks, piirkondlikeks keskusteks on ka enam kui 300 elanikuga Lepna ja Uhtna alevikud. Alevikule iseloomuliku asustusega on samuti iseseisvat ÜVK-d omavad Ubja, Veltsi, Arkna, Vaeküla, Roodevälja, Lasila ja Kohala külad. Külad nagu Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu ja Roodevälja paiknevad kaarena ümber Rakvere linna ning nende ÜVK on ühendatud Rakvere linna võrkudega. Ülejäänud valla elanikkond on hajutatud väiksemates külades. Rakvere vald on mitmekülgselt arenenud ettevõtlusega piirkond, mida iseloomustab välisinvestorite suur osakaal, soodne logistiline asend ja kvalifitseeritud tööjõud. Põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus on peamised tegevusalad. Peamine muutus ettevõtluses on uute ettevõtete lisandumine, eriti ehitus-, metalli- ja metsandussektoris.

Joonis 2-1 Rakvere valla piirkondlik asendiplaan ja elanikkonna vanuseline jaotus

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

26

Lääne-Virumaa leibkonnaliikme netosissetulek kuus oli 2024.a. oli 1082,50 €. Leibkonna keskmine suurus Rakvere vallas oli viimastel kättesaadavatel andmetel 2023. aastal 2,11. 1. jaanuari 2026 seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Rakvere vallas 5583 inimest, neist mehi 2782 ja naisi 2801. Võrreldes eelneva aastaga on elanikkond vähenenud 22 elaniku võrra. Elanike arv on langustrendis ja jõudnud tagasi ühinemisjärgsele tasemele, kus vallas oli alla 5600 elaniku. Suurimad asulad on Sõmeru alevik, kus elab registri andmetel 1086 inimest, järgnevad Ussimäe küla 403, Lepna alevik 367, Näpi alevik 336 ja Uhtna alevik 315 elanikuga. Kõige väiksem küla on 5 elanikuga Varudi-Altküla. Toomla, Võhma ja Sooaluse külades elab 10 inimest. Elanikkonnast peamise vanusegrupi 58 % moodustavad tööealised inimesed vanuses 20-65, pensionäride osakaal on 20%, õpilasi vanuses 7-19 on 16% ja koolieelseid lapsi 6%.

2.2 Ettevõtlus

Rakvere vallas on 2025. aasta seisuga äriregistrisse kantud äriühinguid järgmiselt: - osaühinguid 776 - aktsiaseltse 10 - füüsilisest isikust ettevõtjaid 100 - mittetulundusühinguid 89 - korteriühistuid 132.

Rakvere valla üheks tugevuseks on hästi arenenud ettevõtlus. Traditsioonidega alad on põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus. Ettevõtluse arenguks on soodsad tingimused tänu heale logistilisele asukohale ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolule.

Rakvere vallas on kõige enam väikeettevõtjaid, kus on töötajate arv alla 10 töötaja.

Rakvere valla tuntumad ettevõtted on AS Maag Eesti (Rakvere Lihakombinaat), Bauroc AS, Top Marine OÜ, Helter-R AS, Rakvere Põllumajandustehnika OÜ, Raktoom AS, Ferrel AS, Rakvere Betoon OÜ, Swetrak AS, OG Elektra AS. Valla osalusega ettevõtted ja äriühingud:

- AS Rakvere Vesi - MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus - MTÜ Rakvere Haigla - MTÜ Partnerid - MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus.

2.3 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE

Vallavalitsus on 5-liikmeline ja on valla omavalitsuse täitevorgan. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

27

Rakvere Vallavolikogu on 20 liikmeline. Vallavolikogu juurde on moodustatud viis alalist komisjoni:

- revisjonikomisjon - eelarve-, arengu- ja majanduskomisjon - haridus- ja kultuurikomisjon - sotsiaalkaitsekomisjon - keskkonnakomisjon.

2025.a kinnitatud eelarve sisaldab:

- Põhitegevuse tulud summas 12 414 192 eurot;

- Põhitegevuse kulud summas 11 961 997 eurot;

- Investeerimistegevus kokku 1 912 634 eurot;

- Finantseerimistegevus kokku 1 227 775 eurot;

- Likviidsete varade muutus summas 232 664 eurot.

2.4 VEE-ETTEVÕTJA ISELOOMUSTUS

Rakvere Vallavalitsuse halduspiirkonna vee-ettevõtjaks on AS Rakvere Vesi, kes osutab teenust järgmistes piirkondades: Lepna, Näpi, Sõmeru, Uhtna, Arkna, Karitsa, Kohala, Lasila, Levala, Päide, Roodevälja, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe, Ubja, Ussimäe ja Veltsi külas ning Vaekülas. AS Rakvere Vesi tegutseb iseseisva aktsiaseltsina alates 1997. aastast. Seltsi omanikeks on 76,3%ga Rakvere linn ja 23,7%ga Rakvere vald. Selts osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuseid Rakvere linnas ning Rakvere ja Vinni vallas. Puhas vesi jõuab Rakvere linna ja lähiümbruse tarbijateni 2001. aastal valminud Veetöötlusjaamast ja piirkonna reovesi puhastatakse Tõrremäe külas asuvas reoveepuhastis. Lisaks eelpoolnimetatud rajatistele kuulub vee- ettevõtte haldusalasse 5 lokaalset veetöötlusjaama, 4 lokaalset reoveepuhastit, 1 survetõstepumpla, 15 puurkaevu, 31 reoveepumplat, 152 km veetorustikke, 172 km kanalisatsioonitorustikke ning 18 km sademeveetorustikke. Seltsil on ca 3100 juriidilisest ja füüsilisest isikust klienti, ettevõte annab tööd 14 inimesele. AS Rakvere Vesi hinnakiri alates 01.10.2025 on:

- tasu võetud vee eest: 1,58 eurot/m3 ilma käibemaksuta (km) ja 1,96 eurot /m3 km-ga

- tasu ärajuhitava reovee eest: 1,52 eurot/m3 ilma km-ta ja 1,88 eurot/m3 km-ga.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

28

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

29

3 RAKVERE VALLA KESKKONNASEISUND

3.1 PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA

3.1.1 Maastik, pinnavormid

Rakvere vald asub Pandivere kõrgustiku jalamil ja nõlval. Pinnamood on valdavalt lainjas tasandik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 125 m kuni 70-75 m. Peamisteks pinnavormideks on moreentasandikud ning peamised reljeefi liigestajad on mandrijää servamoodustised. Valla lõunaosas esineb loode - kagusuunalisi väikevoori.

3.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia

Geostruktuurselt jääb Rakvere vald Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad sellel alal selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimiline pealiskord. Kristalne aluskord alal ei avane. Pinnakate Moreenidega esindatud viimase jäätumise glatsiaalsed setted (gIIIjr3) on alal enamlevinud settegrupp, hõlmates peaaegu 40 % kaardipildist. Nad puuduvad eelkõige liustiku eksaratsioonialadel, kuid mõnikord ka liustiku vooluvete, Balti jääjärve, Balti mere või jõgede kulutuse tõttu. Pandivere kõrgustikul avaneb moreen enamasti 2–5 m paksuse, Viru lavamaal tavaliselt õhemagi moreentasandikuna. Moreenile on iseloomulik lõimise ja koostise väga suur muutlikkus, mis sõltub paljuski aluspõhja iseloomust. Kristalne aluskord Kristalne aluskord sügavneb üsnagi väljapeetult (2–3 m km kohta) lõuna suunas. Suuremad, kuni 20 m kõrvalekalded sellest ilmnevad Aseri ja Rakvere rikke piirkonnas. Struktuurselt jääb ala täielikult Alutaguse struktuursesse vööndisse, kus valdavaks on erineva koostisega alumiiniumirikkaid mineraale (kordieriiti, sillimaniiti, andalusiiti, granaati) sisaldavad vilgugneisid. Kristalset aluskorda moodustava gneisilasundi paksus ei ole teada, kuid oletuste kohaselt võib see küündida 10 ja enamagi kilomeetrini. Settekivimiline pealiskord Aluskord on kaetud võrdlemisi tüseda settekivimite kompleksiga. Iseloomulik on geoloogilise läbilõike kihiline ehitus ja kihtide kallutatus lõuna suunas (~3 m/km). Settekivimite kompleks koosneb (alt üles): terrigeensetest Vendi ladestu ja Alamkambriumi ladestiku settekivimitest (liivakivi, aleuriit ja savi) ja Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsetest settekivimitest (põhiliselt lubjakivist). Sõmeru alevik jääb Aseri ja Rakvere tektooniliste rikete vahel asuva Sõmeru rikke lõunapoolsesse plokki. Sõmeru rike kujutab endast fleksuurikujulist painet, kus põhjapoolne tiib on tõstetud 6 m (Selja ürgoru ja Rakvere rikke vahelisel alal). Rikkevööndi laius on 400-450 m. Kivimite kaldenurga järgi, mis Sõmeru rikkes on 1-40 kraadi, on kivimid nõrgalt rikutud ja sisaldavad vähe põhjavett. Valla kirdeservas asub Selja ürgorg, mis kujutab endast erosiooni sisselõiget aluspõhjakivimitesse. See on orienteeritud loodesse, laienedes ja süvenedes põhja suunas. Ürgoru pikkus on 13 km, laius 0,7-1 km, maksimaalne sügavus 30 m, Sõmeru kohal kuni 20 m. Ürgorg on täidetud viimase jääaja Kvaternaari ladestu setetega,

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

30

põhiliselt moreeniga, ülal kohati savidega. Piirkonnas esineb alvareid ning alasid, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri. Kogu ala on geoloogilise ehituse tõttu määratletud kaitsmata põhjaveega alaks. Hüdrogeoloogia Hüdrogeoloogiliselt paikneb Rakvere vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Ordoviitsiumi lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karsti õõnsustes. Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel. Rakvere valla territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata (vt joonis 2-1). Rakvere valla territooriumil esineb ka arvukalt karstinähtusi, eriti valla lõunaosas Pandivere kõrgustiku võlvil ja põhjanõlval. Kuigi pinnakate võib antud alal olla kuni mitme meetri paksune, ei takista kividerohke moreen, kruus ja liiv pinnavee neeldumist mattunud karstivormidesse. Arvukad karstilehtrid ja lohud paiknevad valdavalt rühmiti, moodustades mitmesuguse suurusega välju. Tallinn-Narva raudteest põhja poole jääv ala asub allikarikkal ja soostunud kõrgustiku jalamil ning pindmisi karstivorme esineb alal vähe. Tallinn-Narva raudteest lõuna pool on kurisute poolest kõige karstirikkamad Lepna, Mädapea, Karunga, Järni ja Levala küla ümbruskond. Kurisud esinevad väiksemate rühmadena või üksikult põllunõgudes. Kurisude sügavus ületab sageli 2 meetrit. Enamkarstunud piirkonnaks on veel Karitsa, kus esineb peale kurisute ka ajutisi karstiojasid – nt Jupri, mille vesi avaneb allikatena Rakvere linnas. Karstiallikaid esineb rohkesti Karivärava ja Tõrma külas. Mõned allikarühmad on veerikkad ja annavad olulist lisavett Selja jõkke. Veesäilitusaladena on kaitse all Tõrma allikad ja Jupri karstiorg. Rakvere vallas võib eristada nelja põhjaveekompleksi: 1. Kvaternaari veekompleks lasub Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud, mistõttu nende veetasemed ühtuvad ja jälgivad maapinna reljeefi. Kvaternaari lasundi paksus Sõmeru alevikus ja selle lähiümbruses on väike, 1-5 meetri vahel. Sõmerust põhja poole jääb ulatuslik alvar, kus Kvaternaari ladestu setete paksus on alla ühe meetri. Kuna moreenid sisaldavad vähe vett ja on väikese paksusega, siis joogiveeks tarvitatakse Kvaternaari veekompleksi põhjavett ainult seal, kus esinevad vettsisaldavad liivad-kruusad.

2. Ordoviitsiumi veekompleks paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada viit põhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Ülemiste veekihtide vesi on vabapinnaline, veetasemepind lasub maapinnast 2-7 m sügavusel ja jälgib reljeefi. Veekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ordoviitsiumi veekompleksi alla jäävad veekihid on survelised, nende põhjavett tarbivad ettevõtted. Veekompleksi alumiseks veepidemeks on Alam- Ordoviitsiumi ladestiku savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksi paksus on piirkonnas olenevalt reljeefist 60-100 m.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

31

3. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 25-30 m ja levib kogu alal. Veekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademe detriitsetest ja Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu peeneteralistest liivakividest. Põhjavesi on surveline, pieSoMeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekiht on küllaltki hästi kaitstud, ülemiseks veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m). Veekompleks võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksidest infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Alumise veepideme moodustavad Alam-Kambriumi ladestiku Lontova lademe savid paksusega 67-70 m. Veekompleksi vesi on mage, vesinik-karbonaatne naatriumi-kaltsiumi- magneesiumiline, bakterioloogiliselt puhas. Looduslikult on põhjavesi enamasti hea kvaliteediga.

4. Kambrium-Vendi veekompleks lasub liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova lademe sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on pieSoMeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihte eraldab ~70 m paksune Lontova lademe savikiht. Kambrium-Vendi veekompleks levib kogu alal ja jaguneb kaheks veekihiks: Voronka ja Gdovi veekihiks. Veepidemeks allpoollasuvale Gdovi veekihile on ~26 m paksuste Kotlinini savide ja aleuroliitide kiht. Veekompleksi mõlema veekihi vett tarbitakse enamasti koos. Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid on hästi kaitstud ülallasuvate vettpidavate kihtidega. Reostunud on aga kohati maapinnalt esimene Ordoviitsiumi veekompleksi Keila-Kukruse veekiht, mille vett tarbivad eramajapidamised. Allikad: Rakvere ja Sõmeru valdade üldplaneeringud, Rakvere valla arengukava, KKM kodulehekülg, Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018- 2030

3.2 PINNAVEEKOGUD

Rakvere vald paikneb Pandivere kõrgustiku äärealadel. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere kõrgustik on Eesti suurim infiltratsiooniala – 1375 km2 alal kõrgustiku keskosas puudub alaline veevõrk. Lumesulamis- ja vihmavesi valgub kurisutesse või imbub läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendab põhjaveevarusid. Kõrgustiku jalami metsa- ja sooalal, eriti lõunas ja idas, on soostunud ja metsastunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Rakvere vallas Keskkonnaregistri andmetel on vaid üks looduslik järv, Lasila külas paiknev Mätasjärv. Tehisjärvedeks on paisjärved: Arkna, Juprijärv ja Päide järv, Karitsa küla nimetu tehisjärv, tehisjärvi on ka Andja külas. Peale vooluveekogude paikneb piirkonnas mitmeid väiksemaid maaparanduskraave. Näpi küla lähistel on Pagusoo soo, mille vesi juhitakse kuivenduskraavidega Näpi ojja. Soo toimib ka oja puhveralana, võimaldades vastu võtta liigvee perioodidel osa Näpi oja veest.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

32

Uhtna alevikust voolab läbi Kunda jõgi (registrikood VEE1072900), mis kuulub Soome lahe vesikonda. Tähtsamaks lisajõeks võib pidada Vaeküla oja, mille pikkus on 8 km. Tallinn - Narva raudteest kuni Kohalani asub jõgi sügavas ja kitsas ürgorus. Jõge on reostanud keskjooksul Uhtna ja Kohala suurfarmid. Kohala lõigus ümbritsevad jõge kultuurkarjamaad, metsatukad, jäätmaa ja vana mõisapark Kohala mõisaga. Jõgi on valdavalt 1,5 m sügav. Ubja põlevkivikarjääri kaeveväli asub Selja jõe (registrikood VEE1074600) mattunud ürgoru ja Toolse jõe (registrikood VEE1074100) vahelisel aluspõhjalisel seljandikul, mis põhja poolt (0,5-1 km kaugusel) piirneb kuni 10 m kõrguse ja suhteliselt lauge Kukruse (Kukruse lademe kivimitesse süüvinud) aluspõhjalise astanguga. Kaevevälja idapiiri vahetus läheduses (50-100 m) on tehissängis kraavitatud Toolse jõgi. 1 km kaugusele edelasse jääb Selja jõgi. Alast vahetult loodesse jääb 1959. a likvideeritud Ubja kaevandus ja sellest ca 1,5 km kirdesse Vanamõisa karjäär. Piki ala idapiiri kulgevat Toolse jõge kulgeb ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (Pandivere veekaitseala) piir. Allikad: Rakvere ja Sõmeru valdade üldplaneeringud, Rakvere valla arengukava, KKM kodulehekülg, portaal Keskkonnaregister, Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030

3.2.1 Rakvere valla oluliste pinnaveekogumite seisundid

Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukohalt on olulised eelkõige reoveepuhastite heitvee suublaks olevad pinnaveekogumid. Järgnevalt anname lühiülevaate pinnaveekogumite seisundist vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale aastateks 2022-2028 (edaspidi VMK). Hinnangu anname vastavalt VMK 2023. a seireandmetele. Vooluveekogumid olid jagatud seisundite kaupa parema poolt halvema poole järgmiselt: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Kunda jõgi Kunda jõgi on valla suurim veekogu ning reoveepuhasti heitveesuublaks järgmistele asulatele: Uhtna alevik ja Kohala küla ning Vaeküla oja kaudu kaudselt Vaeküla küla heitveesuublaks. Kunda jõe pinnaveekogumi seisundit on hinnatud kolmes lõigus, mis Rakvere valda puudutab Kunda_2 lävendis: Kunda_2, Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani, ökoloogiline seisund oli kesine, keemiline seisund hea, koondseisund hinnati kesiseks. Selja jõgi Selja jõgi on samuti valla keskse tähtsusega veekogu ning reoveepuhasti heitveesuublaks järgmistele asulatele: otseseks suublaks Arkna külale ja kaudselt ka Soolikaoja suublana kasutavale Rakvere linnale koos kõigi tema reoveekogumisalasse jäävate asulate ja küladega, millest suuremad on Sõmeru ja Näpi alevikud, Tõrremäe küla, Ussimäe küla jt ning Veltsi oja kaudu Veltsi külale. Soolikaoja käsitleme eraldi. Selja jõe seisundit on hinnatud neljas lõigus, mis Rakvere valla väljalaskudega on seotud kolmes lõigus: Selja_1, Selja lähtest Veltsi ojani, ökoloogiline seisund oli kesine, keemiline seisund hindamata, koondseisund hinnati kesiseks.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

33

Selja_2, Selja jõgi Veltsi ojast Soolikaojani, ökoloogiline seisund oli halb, keemiline seisund hea (hindamata), koondseisund halb. Selja_3, Selja jõgi Soolikaojast Varangu mnt sillani, ökoloogiline seisund oli halb, keemiline seisund hindamata, koondseisund hinnati halvaks. Seda lõiku mõjutavad tugevalt Rakvere linna ja mõnevõrra Arkna küla reoveepuhastite väljalasud. Nagu näha, pole Selja jõe seisund aegade jooksul paranenud, parimal juhu on säiltanud senise seisundi. Toolse jõgi Toolse jõgi on reoveepuhasti heitveesuublaks Ubja külale. Toolse jõgi (Toolse_1) on heas seisundis nii ökoloogilises osas kui koondseisundina (keemiline seisund on hindamata), mille põhjal on ka antud veekogu seisund paranenud võrreldes eelneva VMK perioodiga ning eesmärk on saavutatud. Soolikaoja Soolikaoja on (otseseks) suublaks piirkonna kõige olulisemale heitveeväljundile, Rakvere reoveepuhastile Soolikaoja on tugevalt muudetud veekogu ning tema ökoloogiline potentsiaal on hinnatud halvaks, samuti on keemiline seisund ning koondseisund halb, mille põhjal on üldseisund võrreldes eelneva perioodiga halvenenud kesisest halvaks. Vaeküla oja Vaeküla oja on suublaks Vaeküla küla reoveepuhasti väljalasule. Vaeküla oja on kesises ökoloogilises seisundis, koondseisund on hinnatud kesiseks (keemiline seisund on hindamata). Veltsi oja kui Veltsi küla reoveepuhasti suubla seisundit VMK-s eraldi äramärgitud pole. Allikas Ida-Eesti veemajanduskava aastateks 2022-2028 ja seireandmed 2023.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2019. aasta seireandmete põhjal olid Rakvere valla vooluveekogumitest heas (ökoloogilises) seisundis vaid Vaeküla oja. Kunda jõe veekogumid olid halvenenud kesisest halvaks, Selja jõe veekogum oli varasema kahe asemel kolmes lõigus halvas ja ühes lõigus kesises seisundis. Soolikaoja veekogum oli kesises ökoloogilises seisundis, kuid kuna varasem seisund oli halb, siis annab veekogumi seisund loodetavasti paranemise märke. Täheldatud on forellide tulemist Selja jõest piki oja Rakvere linna. Rakvere valda läbivad ka Kullaaru kraav ja Tobia oja. Veltsi oja pikkus on 10 km. Rakvere vallas asuvate seisuveekogumite seisundit pole Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja 2022-2028 eraldiseisvalt kajastatud. Viru alamvesikonna järvesus on üldiselt väga väike ning suuri järvi Rakvere valla territooriumil ei ole, Viru alamvesikonnas pole ühtegi üle 50 hektari suurust järve. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). On Arkna paisjärv, Juprijärv (Veskijärv, paisjärv), looduslik Mätasjärv, Päide paisjärv ja Karitsa küla nimetu tehisjärv. Tehisjärvi on ka Andja külas. Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

34

on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-Lemküla järved Porkuni-Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Tartu-Rakvere maantee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist jäävad need nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste järvede maaks.

3.3 PÕHJAVEEKOGUMID, NENDE SEISUND JA VEEVÕTU MÕJU PÕHJAVEELE

Rakvere valla territooriumile jäävad järgmised põhjaveekogumid (edaspidi PVK): - Kambriumi-Vendi Gdovi (PVK 1); - Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti (PVK 5a); - Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 15)

Kvaternaari põhjaveekiht on viimasega täielikult hüdrauliliselt seotud, mistõttu neid võib lugeda ühtseiks. Põhjaveekogumite koguselised näitajad (looduslik ressurss, kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt ning sellest tulenevad minimaalne looduslik vaba ressurss ja minimaalne looduslik kasutatav veehulk, m3/d) on järgmised:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

35

Tabel 3-1 Rakvere valla põhjaveekogumite koguselised näitajad (m3/d) Põhjavee- varuga ala

Põhjaveekihi või -kompleksi geoloogiline indeks

Põhjaveekogum Põhjavee- varu

2024. aastal (m3/d)

Põhjavee- võtt 2024

(m3/d)

Kasutamiseks olev vaba põhjavee

kogus Rakveres ja

lähipiirkonnas (m3/d)

Arkna veehaare

O Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida- Eesti vesikonnas

1 400 704 696

O-C Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida.- Eesti vesikonnas

500 69 431

C-V2gd Kambriumii-Vendi Gdovi põhjaveekogum

2 000 410 1 590

Piira veehaare V2vr Kambriumii-Vendi Voronka põhjaveekogum

700 477 223

V2gd Kambriumii-Vendi Gdovi põhjaveekogum

4 500 1 661 2 839

Rakvere lihakombinaadi veehaare

O Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida- Eesti vesikonnas

1 000 11 989

O-C Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida.- Eesti vesikonnas

500 307 193

Rakvere linn O-C Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida.- Eesti vesikonnas

800 102 698

Rakvere ümbrus

O-C Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida.- Eesti vesikonnas

1 760 399 1 361

V2vr Kambriumii-Vendi Voronka põhjaveekogum

300 0 300

C-V Kambriumii-Vendi põhjaveekogum

500 0 500

Kokku 13 960 4 139 9 821

Allikas: Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2024. Keskkonnaagentuur (KAUR) 2025; Veekasutuse aastaaruanded

Nagu eelnevatest andmetest näha, hõlmab Rakvere linna Piira veehaarde veevõtt üle poole Rakvere linna ja valla põhjaveevõtust, kuid sellega veekogumitele koguselist koormust ei tekitata, sest uued, 2021. a kehtestatud põhjaveevarud Piira veehaardest

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

36

veevõtuks moodustavad 4500 m3/d, millele lisandub vajadusel veel 700 m3/d Voronka veekihist puurkaevule Piira nr 2, kat nr 10703. Veevõtt valla ühisveevärgi puurkaevudest on aga sedavõrd väike, et koormus O-C ning O põhjaveekihtidele on sisuliselt ebaoluline. Põhjaveeekogumite veekvaliteeti hinnatakse tuletatud ja kehtestatud läviväärtuse alusel. Rakvere valda puudutavatest põhjaveekogumitest on vastavalt Ida-Eesti veemajanduskava aastateks 2022-2028 eelnõule hinnatud halvas seisundis olevaks PVK 15 ehk Pandivere Siluri-Ordoviitsiumi Ida- Eesti vesikonnas. PVK hindamise läviväärtusteks on benseen, naftasaadused, polüaromaaatsed süsivesinikud (PAH) ja 1-aluselised fenoolid. Ühegi Rakvere valla ühisveevärgi Pandivere Siluri- Ordoviitsiumi Ida- Eesti vesikonnas veekihti avavas ühisveevärgi puurkaevu vees eelloetletud näitajatega probleeme pole, kuid hinnang on antud laiemalt seire tulemusena ning nende ohtudega tuleb arvestada ka Rakvere valla ühisveevärgi veeallikate puhul. Kambrium-Vendi Gdovi PVK 1 on heas seisundis, kuid vastavalt Ida-Eesti veemajanduskava aastateks 2022-2028 eelnõule hinnatud ohustatud pinnaveekogumiks kloriidide kõrgenemisele. Kehtestatud läviväärtus 500 mg/l. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum PVK 3 on halvas seisundis kloriidide tõttu. Kambriumi–Vendi põhjaveekogum PVK 2 on heas seisundis Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi PVK 5a seisund Ida-Eesti vesikonnas on hinnatud heaks. Läviväärtused SO4

2-, 1-aluselised fenoolid, benseen, naftasaadused, PAH.

3.4 LOODUSKAITSE

3.4.1 Kaitstavad alad ja objektid

Rakvere vallas asuvad järgmised kaitsealad: Pahnimägi Päide ja Veltsi külas, Mädapea tammiku maastikukaitseala Mädapea külas. Rakvere vallas on kaks hoiuala: Järni hoiuala Järni külas ja Lasila hoiuala Lasila külas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad on: Mädapea loodusala Mädapea külas ja Lasila loodusala Lasila külas. Rakvere valla territooriumile ulatub väike serv Sämi maastikukaitsealast ning looduskaitse all olevad Rahkla allikad. Looduskaitse alustest objektidest tuleb kindlasti nimetada ka mõisaparke: Rägavere, Vaeküla, Uhtna, Kohala, Arkna, Lasila, Karitsa park ja parkmets ning samuti on mõisad võetud muinsuskaitse alla. Oluline on Kohala väärtuslik maastik: Kohala ajastumaastik haarab ajaloolise asustusstruktuuriga Kohala ja Uhtna külad (tänaseks on Uhtna alevik), Kunda jõe vasakkaldal paiknevad Kohala ja Uhtna mõisaansamblid. Ümbritsev maastik on Viru lavamaale iseloomulik: avarad tasased põllualad vahelduvad väiksemate metsamassiividega, tihe teedevõrk on maaparanduse käigus muudetud sirgjooneliseks.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

37

Põldudel kohtab arvukalt arheoloogiamälestisi: mitmed ohvrikivid, kalmed, asulakohad. Eriti suur on kultusekivide kontsentratsioon Kohala küla maadel. Antud piirkonna looduslikud ja muinsuskaitselised väärtused välistavad põlevkivi kaevandamise selles piirkonnas, kuna uuringuala kasutusele võtmine määrab Kohala väärtusliku maastiku hävingule. Looduskaitsealustest liikidest elab Kunda jões harjus, samuti on jõgi koos Sõmeru jõega lõheliste kudemispaigaks. Linnuliikidest pesitsevad põldudel ja metsades ning eluhoonete läheduses rukkirääk, hiireviu, valge toonekurg, taimedest kasvab sõrmkäpp ja käokeel. Allikad: Keskkonnaregister (Keskkonnaportaal), Rakvere valla arengukava, Rakvere ja Sõmeru valla üldplaneeringud

3.5 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD

Vallas asub küll mitu võimaliku keskkonnariskiga ettevõtet, kuid reaalne risk reostada keskkonda on madal. Kõrgeima riskiastmega keskkonnariskiga ettevõte on AS Rakvere Lihakombinaat (Maag Eesti AS), madalama riskiastmega on valla territooriumil asuvad kütusetanklad ja farmid. Väiksema keskkonnaohuga ettevõtete loetellu kuuluvad: AS Stora Enso Eesti, AS Baroc, Kunda Nordic Tsemendi Aru lubjakivikarjäär ja Ubja põlevkivikarjäär, Osaühing Rakvere Betoon, OÜ Wasteland Ida, OÜ SW Energia, OÜ Kohala SF liivakarjäär Sämis, AS Baltifalt Aru karjääris. Kokkuvõttes võib valla keskkonnaseisundit hinnata rahudavast heani. Viimastel aastatel on keskkonnaseisund küll tugevasti paranenud, kuid piirkonniti on Siluri-Ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi kohati Rakvere piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakteroloogilist ja lämmastikureostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, säilib reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal vallas tervikuna hinnata heaks. Pandivere põhjavee alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid. Allikad: Keskkonnaportaal, Rakvere valla arengukava 2019-2035 ja eelarvestrateegia 2026- 2029, Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

38

4 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND

4.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD

Rakvere vallas on ühisveevarustusteenusega täna kaetud järgmised asulad (alevikud ja külad): Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevikud ning Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Päide, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala, Lasila, Levala, Karitsa külad (vt joonised, lisa 4). Rakvere lähiümbruses loetletud küladega haakuvad Aluvere, Kaarli, Papiaru, mida eraldi ÜVK-ga varustatud asulatena välja ei tooda. Perspektiivis nähakse ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga varustada Rakvere linnast loodes paiknev ning Rakvere-Haljala maantee, Päide ja Veltsi küla vahele jääv ala. Rakvere linna (Piira) veehaare ja veetöötlusjaam teenindavad lisaks Rakvere linnale Rakvere vallast Sõmeru ja Näpi alevikke ning Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Roodevälja, Päide ja Ussimäe külasid. Rakvere valla asulate tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 2. Järgnevalt kirjeldame lühidalt ühisveevarustuspiirkondi, pumplate, pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname ülevaate osades 4.4-4.21. Sõmeru alevik Sõmeru aleviku ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga, alevikus on ühisveevärgiga kaetud 100% elanikest ja kinnistutest (1086 inimest). Liitumisvõimalus on antud kogu aleviku ja lähema ümbruse elanikele ja ettevõtetele. Sõmeru aleviku ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevarustussüsteemiga alates 18.11.2011, majandus-joogivesi pumbatakse AS Rakvere Vesi Piira veetöötlusjaama survetõstepumplast. Sõmeru alevik kuulub Rakvere reoveekogumisalasse. Näpi alevik Näpi aleviku ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga, alevikus on ühisveevärgiga kaetud 100% elanikest, 336 inimest ja kõik ettevõtted. Näpi aleviku ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevarustussüsteemiga alates 18.11.2011. a. Lepna alevik Lepna alevik paikneb Rakvere linnast ca 4 km kaugusel, alevikus on omaette puurkaevul baseeruv ühisveevärk, ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 96% elanikkonnast, ca 352 aleviku 367-st elanikust. Uhtna alevik Uhtna alevik paikneb Rakvere linnast ca 13 km kaugusel kirde suunas, olles maakonnakeskusest Rakverest üks kaugemaid ÜVK-ga varustatud asulaid vallas. Uhtna alevikus on omaette puurkaevul (lisaks reservkaevud) ja veevõrgul baseeruv ühisveevärk, alevikus on ühisveevärgiga liitunud 95% elanikest, ca 299 inimest 315-st. Roodevälja küla Roodevälja ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga, külas, mis on analoogselt Tõrremäe, Tõrma, Ussimäe, Taaravainu küla jt, Rakvere linna vahetus

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

39

naabruses ja linnaga kokku kasvanud, on ühisveevärgiga liitunud kogu elanikkond, ca 118 inimest. Taaravainu küla Taaravainu ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga. Külas, mis on analoogselt Roodevälja, Tõrremäe, Tõrma, Ussimäe, küla jt, Rakvere linna vahetus naabruses ja linnaga kokku kasvanud, on ühisveevärgiga liitunud hetkel ca 30 inimest küla elanike koguarvust, 121 ehk ca 25%. Küla jääb Rakvere linna ja Lepna aleviku vahele ning viimaste ÜVK-de omavahelisel ühendamisel (lühiajalises programmis) avaneb võimalus ka suuremamahuliseks elanike liitumiseks ÜVK-süsteemidega. Täna on küla põhilisteks tarbijateks ettevõtted (kaubanduskeskused, kauplused, müügiesindused, laod, logistikakeskused). Tõrremäe küla Tõrremäe ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga. Külas, mis on analoogselt Roodevälja, Taaravainu, Tõrma, Päide, Ussimäe, küla jt, Rakvere linna vahetus naabruses ja linnaga kokku kasvanud. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning paikneb Rakvere-Haljala maanteeäärses piirkonnas, kus asub palju kauplusi, Põhjakeskus, kaks tanklat, laod ja muud sellelaadsed teenindus-kaubandusehitised. Tõrma küla Tõrma ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga. Ülejäänud elanikkond paikneb keskusest eemal hajaasustuspiirkondades, kuhu tänase seisuga ühisveevärgi laiendamine pole küll veel otstarbekas, kuid juba planeeritakse küla hajaasustatumale territooriumile uusarendusi. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning selle keskus paikneb põhiliselt Rakvere-Tartu suunalise maantee (ametliku nimega Rakvere - Väike- Maarja - Vägeva maantee) äärses piirkonnas. Ussimäe küla Ussimäe ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga. Külas, mis on analoogselt Näpi aleviku, Roodevälja, Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, küla jt, Rakvere linna vahetus naabruses ja linnaga kokku kasvanud. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning sinna kerkib pidevalt ja on kavas ka perspektiivis ehitada arvukalt uusi elamukvartaleid. Ubja küla Ubja küla paikneb Rakverest ca 8 km kaugusel ning küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul (lisaks reservkaevud). Külas on ühisveevärgiga liitunud ~ 93% elanikkonnast, ca 232 inimest 249-st. Hetekeseisuga on mõeldav veel ligikaudu 10 inimese liitumine, kuid kavas on küla ühisveevärgi laiendamine. Veltsi küla Veltsi küla paikneb Rakverest ca 7 km kaugusel ning küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 95% elanikkonnast, ca 175 inimest 184 elanikust. Lisaks on külas oluline veetarbija lasteaed- algkool 55-60 inimesega.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

40

Vaeküla küla Vaeküla paikneb Rakverest ca 9 km kaugusel ning küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevudel ja veevõrgul (põhipuurkaev ja reservkaev). Külas on ühisveevärgiga liitunud 90% elanikkonnast, ca 135 inimest 150-st. Tänase hetke seisuga saaks olemasoleva veevõrgu baasil liituda veel ligikaudu 15 elanikku. Arkna küla Arkna küla paikneb Rakverest ca 3 km kaugusel ning küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul (põhipuurkaev ja reservkaev (erapuurkaev)). Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 86% elanikkonnast, ca 111 inimest 129-st. Pikemas perspektiivis on planeeritud asula kagunurgas pikendada Jõekalda tee ühisveevärgi torustikku kuni Tallinn-Narva maanteeni, mille tulemusena saaks liituda veel 14-25 elanikku. Järgmises ÜVK arendamise kavas on soovitav analüüsida küla phisveevärgisüsteemi ühendamist Rakvere linna ühisveevõrguga. Kohala küla Kohala küla paikneb Rakverest ca 12 km kaugusel, olles Uhtna aleviku ja Lasila küla kõrval maakonnakeskusest Rakverest üks kaugemaid ÜVK-ga varustatud külasid endise Sõmeru valla territooriumil. Küla ühisveevärk baseerub uuel, aastal 2021. puuritud puurkaevul ja täielikult uuendatud veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 97% elanikkonnast, ca 124 inimest 128-st. Ülejäänud elanikkonnale ja tarbijtele vee- (ja kanalisatsiooni) võrgu laiendamist käesoleva arendamise kava praames ei plaanita. Lasila küla Lasila küla paikneb Rakverest ca 13 km ja Sõmerust 17 km kaugusel edelas, olles vallakeskusest, Sõmerust kõige kaugem ÜVK-ga varustatud asula. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 99% elanikkonnast, ca 127 inimest 128-st. Lasila puhul tuleb arvestada, et peamiseks veeteenuse tarbijaks seal on Põhikool-lasteaed koos ca 100 inimesega. Levala küla Levala küla paikneb Rakverest ca 9 km kaugusel edelas. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 32% elanikkonnast, ca 31 inimest 96-st. Ülejäänud elanikkond paikneb keskusest eemal hajaasustuspiirkonnas, kuhu ühisveevarustuse laiendamine pole lähiajal otstarbekas. Karitsa küla Karitsa küla paikneb Rakverest ca 8 km kaugusel lõunasuunas. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 41% elanikkonnast, ca 40 inimest 97-st. Kuna külas on uus ühisveevärgi torustik ning paljud elanikd pole veel süsteemiga liitnud, on lähiaastatel oodata teenuse tarbijate arvu suurenemist.

Päide küla Päide küla asub mõlemal pool Rakvere-Haljala maanteed, piirnedes vahetult Tõrremäe külaga ning paiknedes viimase ja Veltsi küla vahel. Küla on aastatel 2024-2025 juba suures osas varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Rakvere linna ÜVK baasil (vt alapeatükk 1.4.6). Käesolevas arendamise kavas näeme pikaajalises programmis küla ÜVK teenustega varustatuse jätkamist ja täiendamist. Küla kaugus Rakverest on

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

41

ligikaudu 5 km, elanike koguarvuks on külas täna umbes 180 inimest, kuid piirkonnas on antud liitumisvõimalus ligikaudu 137 majapidamisele/leibkonnale. Tegemist on perspektiivse elamupiirkonnaga, mis on alles ehitamisel. Allikad: Veekasutuse aastaaruanne 2025; Päide asula vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt, Alkranel OÜ, 2023; KIK materjalid; Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035

4.2 VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK

4.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus

Nagu eelnevas osas kirjeldatud, on ühisveevärk ja –kanalisatsioon Rakvere vallas täna seotud Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevike ning Roodevälja, Ussimäe, Päide, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala, Lasila, Levala, Karitsa küladega. Rakvere valla iseloomulikuks tunnusjooneks on suur tööstuse kontsentratsioon eelkõige Sõmeru-Näpi, Roodevälja, Lepna, Taaravainu, Tõrremäe piirkonnas ehk üldiselt iseloomustatuna, Rakvere linna ümbruses. Ettevõtluse arenguks on Rakvere vallas Rakvere linna ümbruses soodsad tingimused tänu heale logistilisele asukohale, teede ja tehnovõrkude olemasolule või lähedusele ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolule. Endisest Sõmeru Masinatraktorijaamast on arenenud välja praegune OÜ Rakvere Põllumajandustehnika. Näpi külla rajati 1960-ndate aastate alguses Rakvere KEK ja 1970.-ndate alguses koondusid sinna ETKVL kaubalaod ning töötas linnasetehas. Tänaseks on Näpile tekkinud arvukalt uusi arenevaid ettevõtteid ja sinna on koondunud enamus valla tööstusest. Piirkonda kavandatava Aluvere tööstuspargi rajamiseks on eraldatud 31 ha Rakvere valla munitsipaalmaad. Väljaspool Sõmeru-Näpi piirkonda tegutsevad ettevõtjad tegelevad peamiselt kas metsanduse, põllumajanduse või teenindusega. Kunagiste kolhoosikeskuste mõjupiirkonnas Uhtnas ja Ubjas ning Vaekülas ja Roodeväljal tegeldakse traditsiooniliselt enam põllumajandusliku tootmisega Sõmeru alevikus on teenuse kasutajateks elanikud (korteriühistud ja eramud) ning ettevõtted, millest suurimad: Rakvere Põllumajandustehnika OÜ, Sõmeru Põhikool, lasteaed, kaubandusettevõtted ning mõned väike-ettevõtted. Näpi aleviku teenuse kasutajateks on elanikud, Stora Enso Eesti AS, KEK Invest AS jt väiksema veetarbimisega väike-ettevõtted. Lepna aleviku teenuse kasutajateks on elanikud (korteriühistud ja eramud), raamatukogu ja teised väiksema veetarbimisega ettevõtted. Suurim tööstustarbija, AS OG Elektra Tootmine rakendab veevarustuseks oma puurkaevu vett. Uhtna aleviku teenuse kasutajateks on elanikud (korteriühistud ja eramud), kool, lasteaed, vanadekodu (hooldekodu), väike-ettevõtted.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

42

Roodevälja küla teenuse kasutajateks on elanikud (korteriühistud ja eramud). Rakvere piirkonna suurim veetarbija on lihakombinaat ehk Maag Eesti AS, kuid ettevõte kasutab endale kuuluvate erapuurkaevude veehaarde ja veetöötlusjaama vett. Suurema ettevõtetete (juriidiliste isikute) tarbimisega külad on veel Rakvere linna lähinaabruses paiknevad Tõrremäe ja Taaravainu külad (laod, kaubanduskeskused, logistikaettevõtted, müügiesindused jt põhiliselt teenindusettevõtted) ning teiste juriidiliste isikute ja avalike teenustega asulad on Vaeküla küla, kus paikneb hooldekodu (plaanis laienemine kuni 150 inimeseni), Veltsi küla lastead-algkool 60 inimesega, Kohala küla Kohala Mõis 40 ööbimiskoha ja 100 inimese konverentsi ja/või ürituste korraldusega ning Lasila küla koos põhikooli ja lasteaiaga (koos õpilaste ja töötajatega kokku ligi 100 inimest). Ülejäänud asulates on põhitarbijaiks vaid elanikud. Allikad: Veekaasutused aastaaruanded 2025, Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035

4.2.2 Põhjaveevarud

Rakvere linna ja valla ühisveevärke (osaliselt või täielikult) teenindavate veehaarete põhjaveevarud on esitatud järgmiselt. Tabel 4-1 Rakvere vallale kinnitatud ja ÜVK-süsteemides kasutatavad põhjaveevarud

Põhjaveemaardla piirkond

Põhjavee- kogumi nr

Veekihi geol. indeks

Varu, m3/d Kinnitamise kuupäev

Kasutamise lõpp, a.

Rakvere linn 5a O-C 800 20.01.2021 31.12.2050

Rakvere ümbrus 5a O-C 1760 20.01.2021 31.12.2050

Rakvere ümbrus 2 V2vr 300 20.01.2021 31.12.2050

Piira veehaare 2 V2vr 700 20.01.2021 31.12.2050

Piira veehaare 1 C-V (a-Vgd) 4500 20.01.2021 31.12.2050

Rakvere ümbrus 1 C-V (C-Vgd) 500 20.01.2021 31.12.2050

Allikad: EV Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur

Rakvere valla põhjaveevarude tegelik suurim tarbija on Maag Eesti AS (Rakvere Lihakombinaat), kes kasutab nii Arkna veehaarde (Lasnamäe-Kunda), Rakvere Lihakombinaadi veehaarde (Keila-Kukruse) Siluri-Oroviitsiumi põhjaveekogumite; Arkna veehaarde Ordoviitsium-Kambriumi kui Arkna veehaarde Kambrium-Vendi veekogumite põhjavett. Suurimad elanikest tarbijatega asulad on Sõmeru alevik, Näpi alevik, Ussimäe küla (kõik viimatinimetatud on ühendatud Rakvere linnavõrguga ja kasutavad Rakvere Piira veehaarde baasil toodetud joogivett); Lepna alevik ja Uhtna alevik (alevikes on eraldi ühisveevärgi puurkaevud ja –süsteemid), viimaste tarbimine on üle 10 korra väiksem põhjaveevarude kinnitamiseks kohustuslikust alampiirist: 500 m3/d (vt lisa 2). Suurimad juriidiliste isikute ja ühisveevärgi veetarbimisega asulad on: Tõrremäe, Sõmeru ja Ussimäe, mis on ühendatud Rakvere linnavõrguga ja kasutavad Rakvere Piira veehaarde baasil toodetud tarbevett (vt lisa 4).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

43

Valla veekasutus jääb oluliselt alla Rakvere ümbrusele kinnitatud põhjaveevarudele ning kõigi asulate veevõtt eraldivõetuna jääb üle 10 korra ning ka kogu valla veevõtt jääb kordades alla 500 m3/d.

4.2.3 Ülevaade Rakvere valla veekasutusest

Detailsem ülevaade veevõtu ja –tarbimise seisust on toodud lisas 2, kus kirjeldame veebilanssi alates aastast 2021 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVVK AK perioodi lõpuni: aastani 2035. Tuleb märkida, et perspektiivne veetarbimine vallas juriidiliste isikute osas ei pruugi olla tõene ja lõplik, kuid muudatusteks puudub piisav info ja alusmaterjal. Peamisteks eeldusteks loeme, et elanike arv enamikes asulates jääb perspektiivis laias laastus tänasele tasemele, sest ükski plaan ega arengukava suurt tõusu ette ei näe ja langustendents on loodetavasti viimase 10-15 aasta info põhjal peatunud. Suurimad elanikkonna kasvud nähakse ette vaid põhiliselt Rakvere linna lähiümbruse asulates: Roodevälja, Päide, Ussimäe (viimasesse kahte planeeritake arvukalt uuselamurajoone) ja pikemas perspektiivis on plaanis Arkna küla kagunurgas pikendada Jõekalda tee ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikku kuni Tallinn-Narva maanteeni, mis potentsiaalselt kasvatab Arkna küla elanike arvu. Seoses Lepna aleviku ja Rakvere vaheliste ühenduste järk-järguliste väljaehitamistega, on alust prognoosida arendusteks ja elanike arvu kasvuks Taaravainu külas. Samuti on plaanis arendused Tõrmas, Tõrremäel. Päides, Liivakalda asulas jm. Elanike ühiktarbimine l/s elanik kasvab tänaselt jätkuvalt madalalt tasemelt aastaks 2038 kokkuleppeliselt vähemalt 85 l-ni/el ööpäevas. Asulas, kus täna on nimetatud tulemus saavutatud, ühiktarbimise kasvu ei prognoosita. Järgmises osas anname ülevaate Rakvere valla ühisveevärgi puurkaevude üldtehnilistest näitajatest.

4.3 RAKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED

Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Rakvere valla ühisveevärgi puurkaevudest, sealhulgas reservkaevud (Sõmeru, Uhtna, Ubja, Vaeküla).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035

Töö nr: 7-22-07

Staadium: AK

Kuupäev: 20.09.2022

Tabel 4-2 Rakvere valla ühisveevärgi puurkaevude (pk) tehnilised andmed

Jrk nr

Rakvere valla puurkaev

Puurkaevu katastri nr

Ehitusaasta Vee- kompleks

Sügavus [m]

Deebit [m3/h]

Staatiline veetase [maapinnast, m]

Dünaamiline veetase [maapinnast, m]

Keskmine veevõtt 2025

[m3/d]

1 Sõmeru pk nr 1 3110 1970 C-V 270 23,76 69 79 reservis

2 Sõmeru pk nr 2 2960 1988 O-C 104 14,4 23 25,11 reservis

3 Lepna keskuse 2904 1977 O-C 140 10,08 39,5 57,5 26

4 Lepna ridaelamu 5591 1974 O 45 3,0 4,3 - reservis

5 Uhtna asula 3329 1978 O-C 80 14,1 10,7 23,0 30

6 Uhtna keskuse 3322 1973 O-C 75 12,7 Teadmata Teadmata Reservis

7 Ubja asula 3090 1956, 2014 rekonstrueeritud

O-C 65* 55/15** 6* 14,5/6,5** 20

8 Ubja puurkaevpumpla

20711 2004 O-C 72,5 7,1 16,2 38,2 Reservis

9 Vaeküla Jaama 25002 2009 O-C 110 8,5 15 30 7,7

10 Vaeküla keskuse 3306 1963 O-C 115 22,6 20,4 32,6 7,7

11 Veltsi küla 3127 1980 O-C 100 7,6 24 37 13

12 Arkna keskuse 17879 1981 O-C 120 5,0 16,6 Teadmata 9

13 Kohala uus ÜVK pk

63086 2021 O 56 11,0 16 20,6 7

14 Kohala SF-i pk 3122 1973 O 56 16,9 Teadmata Teadmata 64***

15 Lasila uus pk 62174 2020 O 100 2,3 21 22,8 6

16 Lasila pk 2783 1963 O 155 14,4 52 59,5 0,2

17 Levala pk 2915 1985 O 60 3,0 20 32 3

18 Karitsa pk 2899 1976 O-C 146 4,14 56 61 3

Kokku 197

Allikad: Veekasutuse aastaaruanded 2025, Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 *Märkus: Aastal 2014 teostati puurkaevule uued proovipumpamised, käesolevad näitajad pärinevad neist tulemustest.. ** Suurem arv tähistab maksimaalset, väiksem soovituslikku näitajat *** Kohala SF-i pk andis aastal 2025 vett vaid suurfarmile, perspektiivis on kavas puurkaevu osas sõlmida leping selle kasutamiseks häda- või kriisiolukorras

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

45

4.4 SÕMERU ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Sõmeru aleviku tarbijad on ühendatud Rakvere linna veevarustussüsteemiga alates 18.11.2011. a., majandus-joogivesi pumbatakse AS Rakvere Vesi Piira veetöötlusjaamast ja II astme pumplast. Sõmeru alevik kuulub Rakvere reoveekogumisalasse. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Sõmeru aleviku ühisveevarustussüsteemis on 100%.

4.4.1 Sõmeru aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Sõmeru alevikus on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajandusprojekti tööde raames rekonstrueeritud aleviku kaheastmeline puurkaevpumpla reservpumplaks. Reservpumpla käivitub tööle ainult tipptunni veevajaduse katmiseks, veekatkestuste ajal ja hädaolukorras. Alevikus on reservis kaks puurkaevu – Kambrium-Vendi veekompleksi avav kaev nr 3110 (PK 1) ja Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi avav nr 2960 (PK 2). Puurkaev nr 3110 paikneb pumplahoones. Teine puurkaev nr 2960 paikneb hoone lähedal haljasalal. PK 2 puuriti 1988. a. reservkaevuna juhuks, kui põhikaevus toimub pumbavahetus, esineb tehnilisi rikkeid või remonditööd. Veevõtt Sõmeru aleviku puurkaevudest on lubatud vastavalt vee erikasutuse keskkonnaloale (edaspidi veeluba) nr L.VV/328140, mis kehtib alates 08.12.2025 tähtajatult, järgmiselt:

• Lubatud veevõtt puurkaevust nr 3110 (PK 1, C-V veekompleks, kaev reservis): 105 120 m3/a ehk 288 m3/d;

• Lubatud veevõtt puurkaevust nr 2960 (PK 2, O-C veekompleks, kaev reservis): 105 120 m3/a ehk 288 m3/d.

Puurkaevude tehnilised andmed on antud tabelis 4-2. Puurkaevpumpla on ehitatud ümber reservpumplaks. Uude pumplasse jäeti puurkaev nr 3110 ja sinna liideti teine väljaspool hoonet paiknev puurkaev nr 2960. Puurkaevpumpla vajalik maksimaalne toodang on 24 m3/h. Hoonesse paigaldati hüdrofoor, ühendustorustikud ja sulgarmatuur. Paigaldati uued tehnoloogilised seadmed – puurkaevupump, sulgarmatuur, elektrivarustus- ja automaatikaseadmed. Pumplasse paigaldati kaugjuhtimiseks vajalikud seadmed ning süsteem on ühendati AS Rakvere Vesi kaugjälgimissüsteemiga. Süsteem võimaldab pumpla tööle lülitamist ilma hooldepersonali kohale sõitmata. Pumpla ümber on muru, teenindusteed ja -platsid, sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevu paigaldati nivooandur. Mõlemale puurkaevu torule paigaldati induktsioonkulumõõturid, veeproovikraanid ja manomeetrid.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

46

Foto 4-1 Sõmeru aleviku reservpuurkaev-pumpla nr 3110 (PK 1, mis on ühendatud puurkaevuga 2960, nr 2 ühtsesse süsteemi)

4.4.2 Sõmeru aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet

Sõmeru aleviku joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale aastateks 2025–2030, veeproove Aia tn 1 paiknevast Sõmeru Lasteaia kraanist. Järgnevatel lehekülgedel käsitleme lühidalt Piira veehaardest ja veetöötlusjaamast ning Sõmeru Lasteaia kraanist võetud proovide joogiveekvaliteedi andmeid. Terviseameti 26. novembri 2025. a hinnagul vastavad kõik Rakvere linna Ja Sõmeru aleviku joogiveeanalüüsid nõuetele. Vt ka https://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=JV

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

47

Tabel 4-3 Rakvere linna Piira veehaarde ja veetöötlusjaama vee kvaliteet (joogiveeallikaks ka Sõmeru ja Näpi alevikes ning Tõrremäe, Tõrma, Roodevälja, Taaravainu ja Ussimäe külades)

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Piira pk 2, kat nr 10703, 09.01.2020

Piira pk 3, kat nr 14159, 09.01.2020

Piira pk 4, kat nr 14160, 09.01.2020

Piira pk 6, kat nr 14162, 09.01.2020

Piira pk 7 (Päikese tn), kat nr 2742, 09.01.2020

1 Värvus kraadi 10 30 20 30 30

2 Hägusus NTU 0,84 5,99 5,01 5,52 5,54

3 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0 7,9 7,8 7,9 7,9

4 Ammoonium mg/l 0,50 0,223 0,247 0,146 0,249 0,254

5 Nitrit mg/l 0,50 <0,007 <0,007 0,007 <0,007 <0,007

6 Nitraat mg/l 50 0,28 0,30 0,40 0,51 0,51

7 Kloriidid mg/l 250 130 260 140 190 270

8 Sulfaadid mg/l 250 <5 <5 6 <5 <5

9 Raud µg/l 200 230 510 390 580 730

10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1 <1 <1 <1 <1

11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,5 0,79 0,67 0,75 0,80

12 Mangaan µg/l 50 55 53 41 44 54

13 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 673 1077 799 909 1104

14 Naatrium mg/l 200

15 Boor mg/l 1,0

16 Lahustunud hapnik mg/l 3,1 4,3 3,3 4,8 5,7

17 Coli-laadsed bakterid**

PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

18 Echerichia Coli** PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

19 Enterokokid** PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

20 Kolooniate arv 22oC**

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

0 0 5 0 5

Allikas: AS Rakvere Vesi *Märkus: sõrendatult ja punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad (tegemist on joogiveeallikaga, mistõttu pole need antud juhul probleemiks) **veeproovid võetud 08.01.2020

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

48

Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tabel 4-4 Sõmeru aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM nr 61

Sõmeru lasteaed, Aia tn 1, 16.02.2026

1 Värvus kraadi 3

2 Hägusus NTU <0.3

3 Lõhn lahjendusaste 1

4 Maitse lahjendusaste 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0

6 Raud µg/l 200 <30

7 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 784

8 Mangaan µg/l 50 <10

9 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

10 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0

11 Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

12 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml ebaloomulike muutusteta

14

Allikas: Terviseameti VTI portaal

Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Sõmeru ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Viimane süvaanalüüs joogiveest, Piira veetöötlusjaamast võrkuantavast veest võeti 16.02.2026. Kõik näitajad vastavad joogivee piirnormidele suure varuga. Antud näitajad on aluseks lisaks Rakvere linna joogiveekvaliteedi hindamisele ka Roodevälja, Ussimäe, Taaravainu, Tõrremäe, Tõrma. Tabel 4-5 Rakvere Piira veetöötlusjaamast võrkujuhitava vee kvaliteedi analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Piira veetöötlusjaamast võrkuantav vesi, Ööbiku tn 25, 16.02.2026

1 Värvus kraadi 3

2 Hägusus NTU <0.3

3 Maitse lahjendusaste 1

4 Lõhn lahjendusaste 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 8

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.01

8 Nitraat mg/l 50 0,55

9 Kloriidid mg/l 250 190

10 Sulfaadid mg/l 250 <3

11 Raud µg/l 200 35

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,66

14 Mangaan µg/l 50 <3

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C 2500 815

16 Naatrium mg/l 200 101

17 Boor mg/l 1,0 0,158

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

49

18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

30

Allikas: Terviseameti VTI portaal

Tabelis on näidatud sagedamini mõõdetavad näitajad, puuduvad raskmetallid ja paljud keemilised näitajad, kuid enamik neist on kas suurusjärkudes alla normi või alla määramispiiri vt ka link https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=871&active_tab_id=JV#

4.4.3 Sõmeru veevõrk ja selle seisund

Sõmeru aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 10 940 m. Viimased ÜVK torustikud rajati alevikku seoses aadressil Veski tn 7 Grossi Kaubanduskeskuse rajamise ja valmimisega aastal 2024, mille käigus ehitati aastatel 2023-2024 Sõmerusse arendaja rahastamisel ligikaudu 580 m veetorustikke. Sõmeru alevikus on vahemikus 2018-2022 teostatud ÜVK töid järgmistes piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Tabel 4-6 Sõmeru aleviku ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Tiigi tn 6 De110/PE 161,5 2021

De63/PE 18,2 2021

Puiestee tn 20 De40/PE 136,4 2018

Astri tn/Astri põik De110/PEM 171,0 2019

De63/PEM 117,2 2019

De50/PEM 39,5 2019

De32/PEM 1,8 2019

Muru tn 5, 7, 12; Mesika tn 13,14

De63/PE 114,7 (18,0 m soojustusega)

2018-2019

De32/PE 26,1 2018-2019

Pikk tn De110/PE 461,0 2017-2018

De40/PE 25,4 2017-2018

De32/PE 27,7 2017-2018

Põllu tn 3 De63/PE 18,2 2020

De40/PE 23,2 2020

Raua tn 3 De40/PE 99,1 2021

Staadioni tn De32/PE 3,3 2018

Kokku 1444,3

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Lisaks eelnevatele on Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekti raames 2011- 2012 rekonstrueeritud 4,4 km veetorustikku ja 98 majaühendust ning 14 hüdranti. Osaliselt muudeti tööde käigus torustike asukohti. Sisuliselt oli tegemist uue veevõrgu rajamisega, veevõrku optimeeriti ja laiendati. Paigaldati tehnoloogilised seadmed – vooluhulga ja rõhumõõtjad, andurid, sulgarmatuur, kaugjälgimiseks vajalikud seadmed, mis on ühendatud AS Rakvere Vesi kaugjälgimis-juhtimissüsteemiga. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisades 4.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

50

Aleviku peatorustikud on peaaegu täies ulatuses uued ja heas seisundis. Aleviku veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka alevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Eramaal on suhteliselt vähe torustikke. Konsultandile teadaolevalt on Sõmeru torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.4.4 Sõmeru aleviku tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjesüsteem alevikus põhineb hüdrantidel ja veevõtukohtadel. Hüdrante on alevikus 21 ning tuletõrjeveevõtukohti kolm (3). Hüdrantide ja veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.5 NÄPI ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Näpi aleviku tarbijad on ühendatud Rakvere linna veevarustussüsteemiga alates 18.11.2011. a. Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Näpi aleviku ühisveevarustussüsteemis on 100%. Perspektiivis nähakse ette mõningast elanikkonna kasvu tulenevalt lähedusest Rakvere linnale ja tarbimise kasvu tulenevalt ostujõu paranemisest. Kuna torustikud on rajatud üpris hiljuti (2011-2012), siis ei ole probleemiks arvestamata vee ja infiltratsiooni osakaal.

4.5.1 Näpi aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Näpi aleviku tarbijad on ühendatud Rakvere linna veevarustussüsteemiga alates 18.11.2011. a., majandus-joogivesi pumbatakse AS Rakvere Vesi Piira veetöötlusjaamast.

4.5.2 Näpi aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet

Näpi aleviku joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale aastateks 2025-2030. Nagu ka eelnevas alapeatükis kirjeldatud, vastab nii Rakvere lnnas kui lähiümbruses tarbijate joogiveekvaliteet täieliult nõuetele.

4.5.3 Näpi veevõrk ja selle seisund

Näpi aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 5770 m. Näpi alevikus on vahemikus 2018-2022 teostatud ÜVK töid järgmistes piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Tabel 4-7 Näpi aleviku ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022 Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta

Iirise tn 7 De32/PE 6,1 2022

Kokku 6,1

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

51

Lisaks eelnevale rekonstrueeriti Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekti raames 3,1 km veetorustikku ja 56 majaühendust ning 14 hüdranti. Osaliselt muudeti tööde käigus torustike asukohti. Sisuliselt oli tegemist uue veevõrgu rajamisega, veevõrku optimeeriti ja laiendati. Rakvere linna ja Näpi aleviku veetorustiku ühendusele paigaldati rõhu ja vooluhulga mõõtekaev. Paigaldati tehnoloogilised seadmed – vooluhulga ja rõhumõõtjad, andurid, sulgarmatuur, kaugjälgimiseks vajalikud seadmed, mis on ühendatud AS Rakvere Vesi kaugjälgimis-juhtimissüsteemiga. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Aleviku peatorustikud on peaaegu täies ulatuses uued ja heas seisundis. Aleviku veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on alevikus ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.5.4 Näpi aleviku tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjesüsteem alevikus põhineb hüdrantidel ja veevõtukohtadel. Hüdrante on alevikus 17 ning tuletõrjeveevõtukohti üks. Hüdrantide ja veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.6 LEPNA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Lepna alevik paikneb Rakvere linnast ca 3-4 km kaugusel ja moodustab tänasel päeval veel Rakvere linnast eraldi veevarustussüsteemi. Alevikule on kehtestatud ka omaette reoveekogumisala. Aleviku ühisveevärk koosneb peapuurkaevust, milleks on aleviku keskel paiknev Lepna keskuse puurkaev nr 2904 ja ühisveevärgitorustikust. Reservpuurkaevuks on ridaelamu puurkaev, katastri nr 5591 (edaspidi mõeldud puurkaevude (pk) numbrite all kõikjal katastrinumbreid). Lepna aleviku edelaosas, Rakvere-Jõepere mnt ja Kõrgemäe küla tee ristmiku juures paikneb veel üks mittetöötav Rakvere valla Piira puurkaev (rajati 1990. a O-C veekompleksi, kaev on 130 m sügav). Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Kõik lepingulised kliendid on 100%-lt varustatud veearvestitega.

4.6.1 Lepna aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Lepna aleviku ühisveevärgiüsteeme rekonstrueeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava Rakvere ja Sõmeru valla veemajandusprojekti (SFOS nr 2.1.0101.10-0084) raames. Projekti nimi oli: Rakvere valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, Lepna. Lepna alevikus on veemajandusprojekti tööde raames rekonstrueeritud muuhulgas aleviku puurkaevpumpla. Reservpuurkaevudeks on ridaelamute puurkaev nr 5591 (puuriti 1976. a, sügavus 45 m, vesi võetakse O põhjaveekihist), mis asub eramajade piirkonnas ning Lepna aleviku

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

52

edelaosas, Rakvere-Jõepere mnt ja Kõrgemäe küla tee ristmiku juures paiknev mittetöötav Rakvere valla Piira puurkaev (rajati 1990. a ja on 130 m sügav ning avab O- C veekompleksi). Veevõtt Lepna alevikus on vastavalt veeloale nr L.VV/331731, mis kehtib alates 01.07.2021 tähtajatult, lubatud vaid keskuse puurkaevust nr 2904 järgmiselt:

• 25 600 m3/a ehk 70 m3/d; Puurkaevude nr 2904 ja reservkaevu nr 5591 tehnilised andmed on antud tabelis 4-2. Keskuse puurkaev on puuritud aastal 1977, puurkaevu sügavus on 140 m ning kaev on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) veekompleksi. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones ja on rekonstrueeritud pumpla üldiste rekonstrueerimistööde raames (vt joonised 4-2-4.4). Puurkaev on rekonstrueeritud eelnimetatud Projekti käigus aastatel 2012-2013. Hoone on põhjalikult uuendatud ja soojustatud; vahetatud ja paigaldatud on uus (soojustatud) uks. Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmetega. Veetöötlusskeem koosneb eelaeratsioonipaagist ja paarisfiltrist. Vee eelnev oksüdeerimine toimub kompressori poolt antava suruõhuga. Filtripesu viiakse läbi puurkaevu toorveega, uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Veetöötlusseadmete mark on ARS 650 Duplex. Pumpla pumba rõhku reguleeritakse 300 l membraanhüdrofooriga. Pumpla (puurkkaev) on varustatud online-elektroonilise vooluhulgamõõtjaga. Pumplas on lisaks joogivee desinfitseerimisvalmidus, kloori dosaator vee kloreerimiseks naatrium-hüpokloritiga NaOCl. Hoone kütmine toimub kahe elektriradiaatoriga. Hoones on loomulik ventilatsioon ning lisaks sorbtsioon-õhukuivati. Pumpla hoiab veevõrgus rõhku 2,8-3,5 bar-i. Puurkaevpumpla on ühendatud AS Rakvere Vesi ühtsesse kaugjuhtimis- jälgimissüsteemi SCADA. Ühendus toimib internetiüleselt. Pumpla on piiratud uue piirdeaiaga ja lukustatava väravaga. Sanitaarkaitseala ulatus on 30 m, sanitaartsoonis majandustegevust ei toimu. Lisaks põhielektritoitele on pumpla varustatud ka varu diiselgeneraatoriga, mis paikneb eraldi pumpla generaatoriruumis.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

53

Joonis 4-2 Lepna aleviku rekonstrueeritud puurkaevpumpla nr 2904 välisvaade

Joonis 4-3 Pumpla sisevaade, esiplaanil rekonstrueeritud puurkaevu päis

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

54

Joonis 4-4 Lepna puurkaevpumpla paarissurvefiltrid

4.6.2 Lepna aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet

Lepna aleviku joogiveeallikaks on puurkevpumpla nr 2904. Puurkaevuvee analüüsitulemused pärinevad aastast 2024. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt Lepna aleviku joogivee kvaliteedi kontrollikavale aastateks 2025-2030 aadressil Energia pst 6 asuvast ridaelamu kraanist, süvaanalüüsi tulemused pärinevad samuti aastast 2024, kuid tavaanalüüsi näitajad on kasutada 19.02.2026 võetud veeproovi analüüsitulemuste alusel. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Lepna puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-8 Lepna ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Lepna pk nr 2904, 22.10.2024

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,9

4 Ammoonium mg/l 0,50 0,12

5 Nitrit mg/l 0,50

6 Nitraat mg/l 50 <0,2

7 Kloriidid mg/l 250 15

8 Sulfaadid mg/l 250 0,26

9 Raud µg/l 200 220

10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

11 Fluoriidid mg/l 1,5

12 Mangaan µg/l 50

13 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 400

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

55

14 Naatrium mg/l 200 43

15 Vesinikkarbonaat (HCO3

-) mg/l 240

Allikas: AS Rakvere Vesi *Märkus: sõrendatult ja punaselt tähistatud ülenormatiiv sed (SoM määruse nr 61 nõudeid ületavad) tulemused

Vastavalt analüüsitulemustele ületab Lepna puurkaevu vees joogiveenormi vaid üldraua sisaldus. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Süvaanalüüsid pärinevad aastast 2014, vastavalt joogivee kontrollikavale tuleb järgmine joogivee süvaanalüüs teostada aastal 2024. Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2022, tavaanalüüse teostatakse igal aastal. Tabel 4-9 Lepna aleviku joogivee süva- ja tavakontrolli analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Energia pst 6, tavaanalüüs 19.02.2026

Energia pst 6, süvaanalüüs 13.02.2024

1 Värvus kraadi <2 <2

2 Hägusus NTU <0,3 <1

3 Lõhn lahjendusaste 1 1

4 Maitse lahjendusaste 1 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 7,7

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.01

8 Nitraat mg/l 50 <0.5

9 Kloriidid mg/l 250 17

10 Sulfaadid mg/l 250 <3

11 Raud µg/l 200 <12

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0.86

14 Mangaan µg/l 50 <3

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 339 354

16 Naatrium mg/l 200 45,7

17 Boor mg/l 1,0 0.763

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

<3 15

Allikas: Terviseameti VTI avalik portaal

Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Lepna ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Nõuetele vastavad suure varuga ka ülejäänud keemilised näitajad ja raskmetallide sisaldused, mida me siia tabelisse lisama ei hakanud.

4.6.3 Lepna veevõrk ja selle seisund

Lepna aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 4300 m.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

56

Lepna aleviku ühisveevärk rekonstrueeriti 2013. a. Rakvere ja Sõmeru valla veemajandusprojekti raames. Kõikidele tarbijatele on paigaldatud veemõõtjad. Arendajate poolt on kavas rekonstrueerida või ehitada 387 m veetorustikku. Kõige lähemas perspektiivis on planeeritud Lepna aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendamine läbi Taaravainu küla Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Nende tööde käigus saavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise võimaluse ka kõik Jõepere-Rakvere tee äärde jäävad põhiliselt Taaravainu küla ettevõtted ja elamud. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Tööde loetelu on toodud lisas 3, Taaravainu küla investeeringute all. Aleviku peatorustikud on praktiliselt täies ulatuses uued ja heas seisundis. Aleviku veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on alevikus ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks. Hetkel on juba sõlmitud leping ja alustatakse töid Lepna aleviku ühendamiseks Rakvere linna ÜVK-ga, esimese etapi läbiviimiseks. Allikas: AS Rakvere Vesi, Rakvere Vallavalitsus, Konsultandi mõõtmised

4.6.4 Lepna aleviku tuletõrjeveevarustus

Üheastmeliste puurkaev-pumplate poolt varustatavate ühisveevärkide puhul ei ole üldjuhul tehniliselt otstarbekas tuletõrjevee tagamine hüdrantidega ühisveevõrgu baasil, kuid Lepna alevikus on välja arendatud de110 läbimõõduga ühisveevärk ning lähimas perspektiivis tagatakse aleviku veevarustus kindla rõhu ja vooluhulgaga Rakvere linna süsteemist, mistõttu on alevikku paigaldatud tänaseks juba neli (4) hüdranti. Lisaks saab kasutada tuletõrjeveemahuteid. Lepna aleviku tuletõrjeveemahutite ülevaade on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4-10 Lepna aleviku tuletõrjeveehoidlad

Lepna aleviku tuletõrjeveehoidlad

Asukoht Maht, m3 Olemasolev olukord

Endise katlamaja juures

300 Korras

Elamu nr 30 juures

40 Korras

Endise suurfarmi kaalumaja juures

80 Korras

Tuletõrje veehoidlate täitmine toimub ühisveevärgist, veevõtukohti hooldab Rakvere vallavalitsus. Tuletõrjehüdrantide ja -veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

57

4.7 UHTNA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Uhtna alevik paikneb Rakvere linnast ca 13 km kaugusel, Sõmerust ca 9 km kaugusel, alevikul on omaette puurkaevu(de)l ja ühisveevõrgul baseeruv veevarustussüsteem. Aleviku ühisveevärk koosneb peapuurkaevust, milleks on aleviku keskel paiknev Uhtna asula puurkaev nr 3329 ja ühisveevärgitorustikust. Reservpuurkaevuks on keskuse puurkaev, katastri nr 3322. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal.

4.7.1 Uhtna aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Uhtna aleviku ühisveevärgisüsteeme rekonstrueeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava Rakvere ja Sõmeru valla veemajandusprojekti (SFOS nr 2.1.0101.10-0084) raames. Projekti nimi oli: Sõmeru valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd. Uhtna alevikus on veemajandusprojekti tööde raames rekonstrueeritud muuhulgas aleviku puurkaevpumpla nr 3329. Reservpuurkaevuks on keskuse puurkaev nr 3322 (puurimisaasta 1973, sügavus 75 m, vesi võetakse O-C põhjaveekihist). Puurkaevu tehniline seisund võimaldab hädaolukorras kasutamist reservpumplana. Puurkaev asub pumplahoones, suue on põrandast ~0,5 m kõrgusel. Lubatud veevõtt Uhtna alevikus on vastavalt veeloale nr L.VV/330629, mis kehtib alates 28.07.2021 tähtajatult, lubatud nii asula puurkaevust nr 3329 kui keskuse puurkaevust nr 3322 järgmiselt:

• Pk nr 3329: 18 615 m3/a ehk 51 m3/d;

• Pk nr 3322: 18 615 m3/a ehk 51 m3/d. Puurkaevude nr 3329 ja reservkaevu nr 3322 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4- 2. Asula puurkaev on puuritud aastal 1978, puurkaevu sügavus on 80 m ning kaev on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) veekompleksi. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones ja on rekonstrueeritud pumpla üldiste rekonstrueerimistööde raames (vt joonised 4-5, 4-6). Puurkaev on rekonstrueeritud eelnimetatud Projekti käigus aastal 2013. Tööde käigus lammutati vana ja ehitati uus pumplahoone. Uus hoone on rajatud lintvundamendile ja ehitatud kergplokist, kaetud hüdroisolatsiooni ja välise soojustusega. Hoonel on kahekaldeline viilkatus. Hoonel on kaks soojustatud, ühepoolset metallist turvaust nii põhiruumile kui generaatoriruumile. Hoonele on rajatud puurkaevu ja süvaveepumba hoolduseks soojustatud terasest laeluuk. Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmetega.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

58

Veetöötlusskeem koosneb eelaeratsioonipaagist ja paarisfiltrist. Vee filtrile eelnev oksüdeerimine toimub kompressori poolt antava suruõhuga. Filtripesu viiakse läbi puurkaevu toorveega, uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Uhteveesüsteem on varustatud uhteveemahutiga, äravoolutorustik on de110. Pumpla pumba rõhku reguleeritakse 500 l membraanhüdrofooriga. Pumpla (puurkkaev) on varustatud online-elektroonilise vooluhulgamõõtja ja proovivõtukraaniga puurkaevu päisel. Pumplas on lisaks vee desinfitseerimisvalmidus, kloori dosaator vee kloreerimiseks naatrium-hüpokloritiga NaOCl. Hoone kütmine toimub kahe elektriradiaatoriga. Hoones on loomulik ventilatsioon ning lisaks sorbtsioon-õhukuivati. Pumpla hoiab veevõrgus rõhku 2,5-3,4 bar-i. Puurkaevpumpla on ühendatud AS Rakvere Vesi ühtsesse kaugjuhtimis- jälgimissüsteemi SCADA. Ühendus toimib ühena ainsast AS Rakvere Vesi süsteemidest raadiomodemi kaudu. Pumpla on piiratud uue piirdeaia ja lukustatava väravaga. Sanitaarkaitseala ulatus on 30 m, sanitaartsoon on tagatud, majandustegevust ei toimu. Lisaks põhielektritoitele on pumpla varustatud ka varu diiselgeneraatoriga, mis paikneb eraldi pumpla generaatoriruumis.

Joonis 4-5 Uhtna aleviku rekonstrueeritud asula puurkaevpumpla nr 3329 välisvaade (vasakpoolne uks avaneb generaatoriruumi)

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

59

Joonis 4-6 Pumpla sisevaade, vasakul rekonstrueeritud puurkaevu päis, edasi uhteveemahuti ja veetöötlus(paaris)filtrid

Puurkaevu nr 3322 juures puudub juurdesõidutee ja pumplaesine teenindusplats. Puurkaevule kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 30 m ümber puurkaevu, puurkaevu päis asub pumplahoones. Sanitaarkaitsealadel reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Sanitaarkaitseala ei ole piirdeaiaga ümbritsetud. 2002. a on antud Keskkonnaministri nõusolek Uhtna veevarustuse puurkaevu 3322 sanitaarkaitseala vähendamiseks 30 meetrini.

4.7.2 Uhtna aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet

Uhtna aleviku joogiveeallikaks on tänasel päeval vaid asula puurkaevpumpla nr 3329. Puurkaevu vee analüüsitulemused pärinevad aastast 2024. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt Uhtna aleviku joogivee kontrollikava aastateks 2025-2030 alusel aadressil, Nooruse tn 18, Uhtna Põhikooli kraanist, süvaanalüüsi tulemused pärinevad aastast 2024, kuid tavaanalüüsi näitajad on kasutada 2026. a võetud veeproovi analüüsitulemuste alusel. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Uhtna puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-11 Uhtna ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Uhtna pk nr 3329, 22.10.2024

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn (sensoorne analüüs)

palli

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,13

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

60

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 <0,2

8 Kloriidid mg/l 250 24

9 Sulfaadid mg/l 250 72

10 Raud µg/l 200 380

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

12 Vesinikkarbonaat (HCO3

-) mg/l 270

13 Fluoriidid mg/l 1,5

14 Mangaan µg/l 50

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 590

16 Naatrium mg/l 200 58

17 Boor mg/l 1,0

18 Lahustunud hapnik mg/l

19 Coli-laadsed bakterid**

PMÜ/100ml 0

20 Echerichia Coli** PMÜ/100ml 0

21 Enterokokid** PMÜ/100ml 0

22 Kolooniate arv 22oC**

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi *Märkus: sõrendatult ja punaselt tähistatud ülenormatiivsed (SoM määruse nr 61 nõudeid ületavad) tulemused

Vastavalt analüüsitulemustele ületab Uhtna ühisveevärgi puurkaevu veekvaliteedi osas norme üldraua sisaldus, mis aga ei ole probleemiks, kuna veetöötlusjaamas rakendatakse rauaärastust. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Süvaanalüüsid pärinevad aastast 2024, vastavalt joogivee kontrollikavale aastateks 2025-2030 tuleb järgmine joogivee süvaanalüüs teostada aastal 2030. Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2026, tavaanalüüse teostatakse kaks korda aastas. Tabel 4-12 Uhtna aleviku joogivee süva- ja tavakontrolli analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Nooruse tn 18 (kool), tavaanalüüs 19.02.2026

Nooruse tn 18 (kool), süvaanalüüs 13.02.2024

1 Värvus kraadi <2 <2

2 Hägusus NTU <0,3 <1,0

3 Lõhn lahjendusaste 1 1

4 Maitse lahjendusaste 1 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7.7 7,7

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01

8 Nitraat mg/l 50 0,61

9 Kloriidid mg/l 250 25

10 Sulfaadid mg/l 250 67

11 Raud µg/l 200 <12

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,42

14 Mangaan µg/l 50 <3

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 523 508

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

61

16 Naatrium mg/l 200 53,3

17 Boor mg/l 1,0 0,773

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

<3 0

Allikas: Terviseameti avalik VTI portaaal

Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Uhtna ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Sulfaatide sisaldus nii O-C põhjavees kui joogivees on Uhtna alevikus märkimisväärselt kõrgem tavapärasest, kuid lubatud piirnormile jääb mitmekordselt alla. Tõenäoliselt on nähtus seletatav kaevanduste mõjuga nagu Ubja põhja- ja joogiveeski. Nõuetele vastavad ka ülejäänud keemilised ja raskmetallide näitajad, mida tabelisse lisama ei hakanud (kõik saadaval https://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=JV ).

4.7.3 Uhtna veevõrk ja selle seisund

Uhtna aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 4310 m. Viimased torustikud ehitati välja aastal 2025 Linnukaare tn elamute veevarustuse tagamise I etapi käigus, ligikaudu 240 m. Aleviku ühisveevärk tervikuna rekonstrueeriti 2012. a. Rakvere ja Sõmeru valla veemajandusprojekti raames. Kõikidele tarbijatele on paigaldatud veemõõtjad. Pikemas perspektiivis on planeeritud Uhtna aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamine. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Aleviku peatorustikud on praktiliselt täies ulatuses uued ja heas seisundis. Aleviku veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on alevikus ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib ka eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.7.4 Uhtna aleviku tuletõrjeveevarustus

Uhtna alevikus on kasutusel kaks (2) tuletõrjehüdranti. Lisaks on tuletõrje kustutusvee täiendamiseks võimalik vett võtta Uhtna Lasteaia (Rakvere valla Lasteaed Pääsusilm Uhtna õppekoht) territooriumil, Nooruse tn 11 asuvast veevõtukohast ja Kunda jõe sillalt. Paigaldatud olemasolevaid hüdrante varustava veerustussüsteemi väike jõudlus ei võimalda hüdrantidel vajaliku vooluhulga tagamist. Veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.8 ROODEVÄLJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED

Roodevälja küla tarbijad ühendatati Rakvere linna veevarustussüsteemiga 2013. a. Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Roodevälja ühisveevarustussüsteemis on 100%.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

62

Küla suurim veetarbija on Rakvere piirkonna üldse suurim veetarbija - lihakombinaat ehk Maag Eesti AS, kuid ettevõte kasutab enda omandis olevate erapuurkaevudest koosnevate veehaarete vett. Maag Eesti AS–l on Arkna küla kõrval kolm veehaarde kompleksi: Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevud (Arkna veehaare, Rakvere Lihakombinaadi Arkna veehaare); Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi puurkaevud (Arkna veehaare, Rakvere Lihakombinaadi veehaare) ja Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevud (Arkna veehaare). Antud Töös me kirjeldatud eraveehaarete temaatikal pikemalt ei peatu. Perspektiivis nähakse ette Roodevälja küla elanikkonna kasvu tulenevalt lähedusest Rakvere linnale ja (tänast suhteliselt tagasihoidlikku) ühiktarbimise kasvu tulenevalt ostujõu paranemisest. Kuna torustikud on rajatud üpris hiljuti (2012), siis on nende seisund hea ja veelekete probleem puudub.

4.8.1 Roodevälja küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Kuna Roodevälja küla on ühendatud AS Rakvere Vesi Rakvere linna ühisveevõrguga, siis külal puuduvad iseseisvad ühisveevärgi puurkaevu- ja pumplarajatised. Küla tiheasustusala piirneb vahetult Rakvere linnaga ning kuulub Rakvere reoveekogumisalasse. Roodevälja küla paikneb 0,4 km kaugusel Rakvere linna piirist.

4.8.2 Roodevälja küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Roodevälja küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolli aluseks on vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale veeproovid Piira veehaardest võrkuantavast veest (vt tabel 4-5) ja Rakvere linna teistest proovivõtukohtadest. Roodevälja külale lähimad proovivõtukohad on Näituse tn 29 ja Lennuki tn 10. https://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=JV

4.8.3 Roodevälja küla veevõrk ja selle seisund

Roodevälja küla piires paiknevate ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 4090 m. Roodevälja küla torustik on ehitatud 2012. aastal küla keskuseni ja torustik on ühendatud Rakvere linna võrguga. Torustiku kogupikkus hõlmab ka küla läbivat magistraaltorustikku. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Peatorustikud on täies ulatuses uued ja heas seisundis. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

63

Lühiajalises programmis on kavas Roodevälja küla ühisveevärgi torustiku ühendamine Rakvere Lihatööstuse veetöötluskompleksi ja pumplaga, tagamaks kahepoolse veetoite Lihakombinaadi veevarustussüsteemi ja läbi Roodevälja küla Rakvere linna ühisveevärgi vahel.

4.8.4 Roodevälja küla tuletõrjeveevarustus

Roodevälja küla tuletõrjesüsteem põhineb hüdrantidel ja tuletõrjeveevõtukohtadel. Hüdrante on külas 9, teisi veevõtukohti 3, asukohad on näidatud Lisa 4.

4.9 TAARAVAINU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED

Taaravainu ühisveevärk on ühendatud Rakvere linna veevõrguga alates aastast 2012. Küla paikneb Rakvere linna vahetus naabruses ja on sisuliselt linnaga kokku kasvanud. Küla elanikest on ühisveevärgiga liitunud hetkel ca 26 inimest küla elanike koguarvust, 165 ehk ca 16%. Küla jääb Rakvere linna ja Lepna aleviku vahele ning viimaste ÜVK- de omavahelisel ühendamisel (lühiajalises programmis) avaneb võimalus ka suuremamahuliseks elanike liitumiseks ÜVK-süsteemidega. Täna on küla põhilisteks tarbijateks ettevõtted (kaubanduskeskused, kauplused, müügiesindused, laod, logistikakeskused). Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Taaravainu ühisveevarustussüsteemis on 100%. Põhiliselt lühi-, osalt pikaajalises perspektiivis nähakse ette Taaravainu külas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamine ning elanikonna teenusega varustatuse oluline kasv tulenevalt tõenäolisest Lepna alviku ühisveevärgi ühendamisest Rakvere linna ühisveevõrguga ning lähedusest Rakvere linnale. Tänased torustikud on uued ja nende seisund hea.

4.9.1 Taaravainu küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Kuna Taaravainu küla on ühendatud AS Rakvere Vesi Rakvere linna ühisveevõrguga, siis külal puuduvad iseseisvad ühisveevärgi puurkaevu- ja pumplarajatised. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning kuulub osaliselt Rakvere reoveekogumisalasse. Küla täielikul ühendamisel Rakvere linna ÜVK-süsteemidega on soovitav laiendada küla ka täielikult Rakvere linna reoveekogumisalaga.

4.9.2 Taaravainu küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Taaravainu küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolli aluseks on vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale veeproovid Piira veehaardest võrkuantavast veest (vt tabel 4-5).

4.9.3 Taaravainu küla veevõrk ja selle seisund

Taaravainu küla piires paiknevate ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 1070 m.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

64

Taaravainu külas Rakvere valla territooriumile jääval alal on vahemikus 2018-2022 teostatud ÜVK töid allolevas tabelis näidatud piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Siinkohal kajastame ainult Rakvere valda jäävat Kriidisoo tn osa, kuna osa töömahust langes ka Kriidisoo tn põhjapoolsemasse ossa, mis asub Rakvere linnas. Tabel 4-13 Taaravainu küla ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Kriidisoo tn 9, Kriidisoo põik 1, 3, 4, 5, 6

De110/PE 79,8 2020

De63/PE 44,1 2020

De32/PE 16,1 2020

Kokku 140,0

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Lisaks on Taaravainu külla veetorustikku ehitatud 2012. aastal ning torustik on ühendatud Rakvere linna võrguga. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Peatorustikud on täies ulatuses uued ja heas seisundis. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad erineva omandiga maadel. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.9.4 Taaravainu küla tuletõrjeveevarustus

Taaravainu küla tuletõrjesüsteem põhineb täna kahel hüdrandil ja AS OG Elektra kinnistul paikneval mahutil (70 m3). Asukohad on näidatud Lisas 4.

4.10 TÕRREMÄE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED

Tõrremäe ühisveevärk on 90% ulatuses ühendatud Rakvere linna veevõrguga alates aastast 2012. Küla paikneb Rakvere linna vahetus naabruses ja on linnaga kokku kasvanud (asustus paikneb teine-teisel pool Haljala maanteed). Külas on ühisveevärgiga liitunud hetkel ca 143 inimest küla elanike koguarvust 159 ehk ca 90%. Küla paikneb Rakvere-Haljala maanteeäärses piirkonnas, kus asub palju kaubandusettevõtteid, sealhulgas Põhjakeskus, kaks tanklat, laod ja muud sellelaadsed ettevõtted ja ehitised. Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Tõrremäe ühisveevarustussüsteemis on 100%. Lühiajalises perspektiivis nähakse ette Tõrremäe küla ühisveevärgi (ja –kanalisatsiooni) torustike laiendamist. Läbi on juba viidud Päide küla ühendamine Rakvere linna ÜVK võrkudega läbi Tõrremäe küla, aastal 2025. Tänased torustikud on uued ja nende seisund hea.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

65

4.10.1 Tõrremäe küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Kuna Tõrremäe küla on ühendatud AS Rakvere Vesi Rakvere linna ühisveevõrguga, siis külal puuduvad töötavad iseseisvad ühisveevärgi puurkaevu- ja pumplarajatised. Kunagise Tõrremäe küla ühisveevärki varustava puurkaevu kohta täna andmed puuduvad. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning kuulub praktiliselt täielikult ka Rakvere reoveekogumisalasse.

4.10.2 Tõrremäe küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Tõrremäe küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolli aluseks on vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale veeproovid Piira veehaardest võrkuantavast veest (vt tabel 4-5).

4.10.3 Tõrremäe küla veevõrk ja selle seisund

Tõrremäe küla piires paiknevate ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 5690 m. Uuemad torustikud kujutavad endast Päide külla suunduvaid veevarustuse transiittorustikke, kokku rajati 2025. a 1710 m Päide küla varustavaid veetorustikke Tõrremäe külas. Tõrremäe külas on vahemikus 2018-2022 teostatud lokaalseid ÜVK töid allolevas tabelis näidatud piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Tabel 4-14 Tõrremäe küla ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Väljavahi tee De110/PE 182,1 2020

De50/PE 93,2 2020

Põhjakeskuse tee 7 De63/PE 8,7 2022

De32/PE 2,8 2022

Kokku 286,8

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Tõrremäe küla torustik on täielikult ühendatud Rakvere linna võrguga. Kuna AS Rakvere Vesi reoveepuhastusjaam paikneb samuti Tõrremäe külas, arvestasime eelkirjeldatud torustike kogupikkuse mahtu ka reoveepuhastit varustava(d) torustiku(d). olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Peatorustikud on täies ulatuses uued ja heas seisundis. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad erineva omandiga maadel. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.10.4 Tõrremäe küla tuletõrjeveevarustus

Tõrremäe küla tuletõrjesüsteem põhineb täies ulatuses kaasaegsetel tuletõrjehüdrantidel, mida on külas kokku 7. Hüdrantide asukohad on näidatud Lisas 4.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

66

4.11 USSIMÄE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED

Ussimäe küla tarbijad on ühendatud Rakvere linna veevarustussüsteemiga. Külas puuduvad ühisveevarustuse puurkaevud. 100% elanikkonnast on ühendatud AS Rakvere Vesi veevõrguga. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Ussimäe küla ühisveevarustussüsteemis on 100%. Ussimäe külla on Pagusoo detailplaneeringuga planeeritud rajada palju uusi elamualasid ja veetorustikke, mis hakkavad moodustama kogu Ussimäe veevõrgust enamuse. Seepärast nähakse ette arvestamata vee ja infiltratsiooni paranemist pikas perspektiivis. Elanikkonna osas ennustatakse olulist kasvu tulenevalt lähedusest Rakvere linnale ja eelkirjeldatud intensiivsest elamuehitusest.

4.11.1 Ussimäe küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Ussimäe küla on ühendatud AS Rakvere Vesi Rakvere linna ühisveevõrguga, külal puuduvad eraldi ühisveevärgi puurkaevu- ja pumplarajatised. Küla tiheasustusala piirneb vahetult Rakvere linnaga ning kuulub Rakvere reoveekogumisalasse.

4.11.2 Ussimäe küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Ussimäe küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolli aluseks on vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale veeproovid Piira veehaardest võrkuantavast veest (vt tabel 4-5)(vt ka lisa 4).

4.11.3 Ussimäe küla veevõrk ja selle seisund

Ussimäe küla piires paiknevate ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 2770 m. Ussimäe külas on vahemikus 2018-2022 teostatud ÜVK töid allolevas tabelis näidatud piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Tabel 4-15 Ussimäe küla ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Vaskussi tn De110/PE 185,3 2020

De63/PE 55,6 2020

De32/PE 42,5 2020

Vesiliku tn 6 De32/PE 25,2 2022

Kokku 308,6

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Ussimäe küla torustik on enamuses suhteliselt uus ja heas seisundis. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Kavas on küla veevõrgu laiendamine ja rekonstrueerimine nii lühi- kui pikaajalises programmis (ca 1500 m ulatuses), lisaks Lehtri detailplaneeringu ning Vaskussi/Ussimäe arenduste raames (esialgsetele kaalutlustel) pikaajalises programmis.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

67

Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks. Arenduste raames välja ehitatavad peatorustikud antakse üle As-le Rakvere Vesi.

4.11.4 Ussimäe küla tuletõrjeveevarustus

Ussimäe küla tuletõrjesüsteem põhineb täielikult veevõrgu hüdrantidel, mida on tänase seisuga kokku 4. Hüdrantide asukohad on näidatud Lisa 4.

4.12 PÄIDE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED

Päide ühisveevärk on ligikaudu 65% ulatuses ühendatud Rakvere linna veevõrguga alates aastast 2025. Küla paikneb Rakvere linna vahetus läheduses, ligikaudu 3,5 - 4 km kaugusel paiknedes ida pool Haljala maanteed. Küla ja Rakvere linna vahele jääb Tõrremäe küla, läbi mille on rajatud ka ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud Päide küla teenindamiseks.. Külas on ühisveevärgiga liitunud hetkel ca 50 inimest küla elanike koguarvust 175 ehk ca 30%. Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Päide ühisveevarustussüsteemis on 100%. Küla ühisveevärgiga liitumise võimalus on tänase seisuga veel Lühiajalises perspektiivis nähakse ette Päide küla ühisveevärgi (ja –kanalisatsiooni) torustike laiendamist. Läbi on juba viidud Päide küla ühendamine Rakvere linna ÜVK võrkudega läbi Päide küla, aastal 2025. Tänased torustikud on uued ja nende seisund hea.

4.12.1 Päide küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Kuna Päide küla on ühendatud AS Rakvere Vesi Rakvere linna ühisveevõrguga, siis külal puuduvad töötavad iseseisvad ühisveevärgi puurkaevu- ja pumplarajatised. Kunagise Päide küla ühisveevärki varustava puurkaevu kohta täna andmed puuduvad. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning kuulub praktiliselt täielikult ka Rakvere reoveekogumisalasse.

4.12.2 Päide küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Päide küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolli aluseks on vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale veeproovid Piira veehaardest võrkuantavast veest (vt tabel 4-5).

4.12.3 Päide küla veevõrk ja selle seisund

Päide küla piires paiknevate ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 5568 m. Kõik veetorustikud kujutavad endast Päide külla 2025. a rajatud veevarustuse transiit- ja tänavatorustikke, kokku rajati 2025. a kogu antud mahus 5568 m Päide küla varustavaid veetorustikke.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

68

Teostatud tööd ja mahud on toodud allolevas tabelis (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Tabel 4-16 Päide küla ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta De110/PE 3924 2025

De63/PE 291 2025

De50/PE 811 2025

De40/PE 277 2025

De32/PE 267 2025

Kokku 5568

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Päide küla torustik on Tõrremäe küla kaudu täielikult ühendatud Rakvere linna võrguga. olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Peatorustikud on täies ulatuses uued ja heas seisundis. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad erineva omandiga maadel. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.12.4 Päide küla tuletõrjeveevarustus

Päide küla tuletõrjesüsteem põhineb täies ulatuses kaasaegsetel tuletõrjehüdrantidel, mida on külas kokku 10. Hüdrantide asukohad on näidatud Lisas 4.

4.13 TÕRMA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA -VEEVÄRGIRAJATISED

Tõrma küla on ligi 96% ulatuses ühendatud Rakvere linna veevõrguga, s.t 172 elanikku 179-st on varustatud ühisveevärgi teenusega. Kogu küla tänane tiheasustusala on 95- 96% ulatuses ühisveevõrguga varustatud. Küla paikneb Rakvere linna vahetus naabruses ja on linnaga kokku kasvanud (paikneb linna ringteest edelas, kahel pool Tartu mnt ehk Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva mnt piirkonnas). Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Tõrma ühisveevarustussüsteemis on 100%.

4.13.1 Tõrma küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Kuna Tõrma küla on ühendatud AS Rakvere Vesi Rakvere linna ühisveevõrguga, siis külal puuduvad töötavad iseseisvad ühisveevärgi puurkaevu- ja pumplarajatised. Kunagise Tõrma küla ühisveevärki varustava puurkaevu tänase saatuse kohta andmed puuduvad. Veetorn, mis kuni sajandivahetuseni töötas rõhuregulaatorseadme ja varumahutina, on juba ligi 25 aastat tööst väljas. Kuna küla piirneb vahetult Rakvere linnaga, kuulub selle keskus praktiliselt täielikult ka Rakvere reoveekogumisalasse.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

69

4.13.2 Tõrma küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Tõrma küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joogiveekvaliteedi kontrolli aluseks on vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale veeproovid Piira veehaardest võrkuantavast veest (vt tabel 4-5).

4.13.3 Tõrma küla veevõrk ja selle seisund

Tõrma küla piires paiknevate ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 2510 m. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Veetorustikud on AS Rakvere Vesi omandis, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad erineva omandiga maadel. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks. Pikaajalises programmis näeme ette vähesel määral torustike laiendamist, kuid kuna suurem osa küla tiheasustusalast on teenusega kaetud ja hajaasustatud aladele pole torustike ehitus otstarbekas, jäävad ehitusmahud suhteliselt väikesteks.

4.13.4 Tõrma küla tuletõrjeveevarustus

Tõrma küla tuletõrjesüsteem põhineb täies ulatuses kaasaegsetel tuletõrjehüdrantidel, mida on külas kokku kolm. Hüdrantide asukohad on näidatud Lisas 4.

4.14 UBJA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Ubja küla paikneb Rakverest ca 8 km kaugusel. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul (lisaks reservkaevud). Külas on ühisveevärgiga liitunud ~ 93% elanikkonnast, ca 232 inimest 249-st. Hetkeseisuga on olemasoleva veevõrgu baasil mõeldav veel ligikaudu 8-10 inimese liitumine. Külale on kehtestatud ka omaette reoveekogumisala. Küla ühisveevärk koosneb peapuurkaevust, milleks on küla keskel paiknev Ubja asula puurkaev nr 3090 ja ühisveevärgitorustikust. Reservpuurkaevuks on Ubja puurkaevpumpla, katastri nr 20711. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Teadaolevalt on kõik lepingulised kliendid varustatud veearvestitega.

4.14.1 Ubja küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Ubja küla ühisveevärgisüsteeme rekonstrueeriti KIK keskkonnaprogrammi Projekti nr 9035 raames. Projekti nimi oli: „Ubja küla ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine“ ning see viidi läbi aastatel 2015-2016. Ubja külas rekonstrueeriti Projekti nr 9035 raames muuhulgas asula puurkaevpumpla nr 3090 ning varustati veetöötlusseadmetega. 2014. aastal teostati puurkaevu uuring. Uuringu tulemused olid eelduseks puurkaevu rekonstrueerimiseks. Puhastus- ja proovipumpamine andsid puurkaevu sügavuseks 65

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

70

m, toodanguks vastavalt 55/15 m3/h (max/soovitatav), veepinna alanduseks 8,5/0,5 m (max/soovitatav) ja staatiliseks veepinnaks 6 m. Reservpuurkaevuks on Ubja uus puurkaev nr 20711, mis töötas põhipuurkaevuna kuni 2016 I kvartali lõpuni (puurimisaasta 2004, sügavus 72,5 m, vesi võetakse O-C põhjaveekihist). Puurkaevu tehniline seisund ja veekvaliteet võimaldavad pumpla kasutamist hädaolukorras reservpumplana. Endine keskuse puurkaev nr 5307 on likvideeritud ja hoone lammutatud. Ubja põhipuurkaev, Asula puurkaev asub pumplahoones, suue on pumpla põrandast ~0,3 m kõrgusel. Lubatud veevõtt Ubja külas on vastavalt veeloale nr L.VV/327393, mis kehtib alates 01.07.2021 tähtajatult, asula puurkaevust nr 3090 järgmine:

• Pk nr 3090: 21827 m3/a ehk 60 m3/d. Uuest puurkaevust nr 20711 tänase seisuga enam lubatud veevõttu pole, tähtaeg oli I kvartali lõpp 2016. Samas ei takista see puurkaevu omamist reservkaevuna. Puurkaevude nr 3090 ja reservkaevu nr 20711 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4- 2. Asula puurkaev on puuritud aastal 1956, puurkaevu sügavus on viimastel proovivõtu andmetel aastats 2014, 65 m ning kaev on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) veekompleksi. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones ja on rekonstrueeritud pumpla üldiste rekonstrueerimistööde raames (vt joonised 4-7 - 4-9). Puurkaev on rekonstrueeritud eelnimetatud Projekti käigus põhiliselt aastal 2015 (tööd lõpetati 2016). Tööde käigus lammutati vana ja ehitati uus pumplahoone. Uus hoone on rajatud lintvundamendile ja ehitatud kergplokist Uus hoone on rajatud lintvundamendile ja ehitatud kergplokist, kaetud hüdroisolatsiooni ja välise soojustusega. Hoonel on kahekaldeline viilkatus. Hoonel on kaks soojustatud, ühepoolset metallist turvaust nii põhiruumile kui generaatoriruumile. Hoonele on rajatud puurkaevu ja süvaveepumba hoolduseks soojustatud terasest laeluuk. Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmetega. Veetöötlusskeem koosneb kahest survefiltrist ja kahest neile eelnevast aeratsioonimikserist. Vee filtrile eelnev oksüdeerimine toimub kompressori poolt antava suruõhuga. Õhustamiseks kasutatakse aeratsioonimiksereid. Filtripesu viiakse läbi puurkaevu toorveega, uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni selleks spetsiaalselt rajatud reoveepumpla abil. Uhteveesüsteem on varustatud uhteveemahutiga. Pumpla pumba rõhku reguleeritakse 300 l membraanhüdrofooriga. Pumpla (puurkkaev) on varustatud online-elektroonilise vooluhulgamõõtja ja proovivõtukraaniga puurkaevu päisel.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

71

Pumplas on lisaks vee desinfitseerimisvalmidus, kloori dosaator vee kloreerimiseks naatrium-hüpokloritiga NaOCl. Hoone kütmine toimub kahe elektriradiaatoriga. Hoones on loomulik ventilatsioon ning lisaks sorbtsioon-õhukuivati. Pumpla hoiab veevõrgus rõhku ~ 2,5-3,4 bar-i. Puurkaevpumpla on ühendatud AS Rakvere Vesi ühtsesse kaugjuhtimis- jälgimissüsteemi SCADA. Ühendus toimib AS Rakvere Vesi süsteemidega internetipõhiselt. Pumpla on piiratud uue piirdeaia ja lukustatava väravaga. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, sanitaartsoon on tagatud, majandustegevust alal ei toimu. Lisaks põhielektritoitele on pumpla varustatud ka varu diiselgeneraatoriga, mis paikneb eraldi pumpla generaatoriruumis.

Joonis 4-7 Ubja küla asula puurkaevpumpla nr 3090 välisvaade (vasakpoolne uks avaneb generaatoriruumi)

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

72

Joonis 4-8 Pumpla sisevaade, vasakul on-line vooluhulgamõõtja, järgneb puurkaevu päis, otse ees kompressor, veetöötlusseadmed (tagumine eelaeratsioonipaak, esiplaanil survefilter) ning paremal uhteveemahuti

Joonis 4-9 Spetsiaalselt uhtevee ühiskanalisatsiooni pumpamiseks rajatud ajutine reovee kompaktpumpla

Reservpuurkaev nr 20711 (puurimisaeg 2004) asub soojustatud puurkaevpumplas (ehitatud 2005. aasta veebruaris), kuhu on paigaldatud veetöötlussüsteem (rauaeraldus) ja 500 l hüdrofoor koos automaatikaga. Talvel köetakse hoonet elektriradiaatoriga. Puurkaevu seadmed ja elektriosa vajavad tehnilist ülevaatust ja korrastamist, et puurkaev-pumplat oleks võimalik kasutada vajadusel reservpuurkaevuna. Veetöötlusseadmed on paigaldatud 2005. a. Seadmed on raua eemaldamiseks põhjaveest ja selle organoleptiliste omaduste (lõhn, maitse, värvus, hägusus) parandamiseks. Veetöötlussüsteem koos rõhutõstesüsteemiga koosneb:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

73

• aeratsioonisüsteemist – mahuti V=200 liitrit, kompressor, aeratsiooni düüs, tasemeandur-ujuk;

• rauaeraldusfiltrid MN 2160 koos täidiste ja automaatikaga;

• II-astme pump 2 CDX 120/40 Q=120/40 l/min, N=3 kW. Ubja puurkaevust nr 20711 eraldub väävelvesinik ja on olnud probleeme ülenormatiivse rauasisaldusega, samuti oli puurkaevu tootlikkus väike. Seoses sellega otsustati rekonstrueerida Ubja puurkaev nr 3090 ja jätta puurkaev nr 20711 reservi.

4.14.2 Ubja küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Ubja küla joogiveeallikaks on tänasel päeval asula puurkaevpumpla nr 3090. Kasutada on 05.11.2025 võetud puurkaevuvee proovi analüüsitulemused. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt Ubja küla joogivee kontrollikavale 2016-2026 aadressil, Sõmeru tee 2, Ubja külakeskuse kraanist, süvaanalüüsi tulemused pärinevad aastast 2026, kuid tavaanalüüsi näitajad on kasutada 19.02.2026 võetud veeproovi analüüsitulemuste alusel. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Ubja puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-17 Ubja ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Ubja pk nr 3090, 05.11.2025

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn lahjendusaste

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,26

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 <0,2

8 Kloriidid mg/l 250 12

9 Sulfaadid mg/l 250 5,0

10 Raud µg/l 200 200

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

12 Fluoriidid mg/l 1,5

13 Mangaan µg/l 50

14 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 390

15 Naatrium mg/l 200 35

16 Boor mg/l 1,0

17 Lahustunud hapnik mg/l

18 Coli-laadsed bakterid**

PMÜ/100ml 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0

20 Enterokokid* PMÜ/100ml 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi *Märkus: sõrendatult ja punasega tähistatud ülenormatiivsed (vastavalt SoM määruse nr 61 nõudeid ületavad) tulemused

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

74

Vastavalt analüüsitulemustele on joogiveenormi lubatud piiril (SoM määrus nr 61) üldraua sisaldus. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Süvaanalüüsid pärinevad aastast 2026 ning vastavalt joogivee kontrollikavale aastateks 2016-2026 (üks proov 10 aasta jooksul). Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2026, tavaanalüüse teostatakse igal aastal. Tabel 4-18 Ubja küla joogivee süva- ja tavakontrolli analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61 Sõmeru mnt 2, Ubja külakeskus, süva- ja tavaanalüüs 19.02.2026

1 Värvus kraadi <2

2 Hägusus NTU <0,3

3 Lõhn Lahjendusaste 1

4 Maitse Lahjendusaste 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.01

8 Nitraat mg/l 50 0,56

9 Kloriidid mg/l 250 13

10 Sulfaadid mg/l 250 3

11 Raud µg/l 200 <12

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,3

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,61

14 Mangaan µg/l 50 <3

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 385

16 Naatrium mg/l 200 31,1

17 Boor mg/l 1,0 0,599

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta <3

Allikas: Terviseameti avalik VTI portaal

Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Ubja ühisveevärgi vees kehtivatele joogiveenõuetele. Nõuetele vastavad keemilised ja raskmetallide näitajad, mida nende väiksuse ja ebaolulisuse tõttu tabelisse ei lisanud.

4.14.3 Ubja veevõrk ja selle seisund

Ubja küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 6720 m. Ubja külas on vahemikus 2018-2022 teostatud ÜVK töid allolevas tabelis näidatud piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühisveevärki). Tabel 4-19 Ubja küla ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Vasikla/Pullila võrgud De63/PE 364 2021

Kokku 364

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

75

Küla ühisveevärk rekonstrueeriti peaasjalikult 2015.-2016. a. Projekti „Ubja küla ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine“ raames. Tööde käigus rajati ca 1,9 km ja rekonstrueeriti ca 1,3 km torustikku. Kõikidele tarbijatele on paigaldatud veemõõtjad. Pikemas perspektiivis on planeeritud Ubja küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamine. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Küla peatorustikud on enamuses uued ja heas seisundis. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on külas ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib ka eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.14.4 Ubja küla tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjesüsteem asulas põhineb hüdrantidel ja veevõtukohtadel. Paigaldatud olemas- olevaid hüdrante (4 tk) varustava veevarustussüsteemi väike jõudlus ei võimalda hüdrantidel vajaliku vooluhulga tagamist. On olemas ka tuletõrje veehoidlad (4 tk), mis on Päästeametis registreeritud. Veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.15 VELTSI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Veltsi küla paikneb Rakverest ca 7 km kaugusel ning küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 95% elanik- konnast, ca 175 inimest 184-st ning oluliseks tarbijaks lasteaed-algkool. Küla ühisveevärk koosneb puurkaevust nr 3127 ja ühisveevärgitorustikust. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Teadaolevalt on kõik lepingulised kliendid varustatud veearvestitega.

4.15.1 Veltsi küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Veltsi küla ühisveevärgisüsteeme rekonstrueeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava Rakvere ja Sõmeru valla veemajandusprojekti (SFOS nr 2.1.0101.10-0084) raames. Tööd viidi läbi 2013.-2014. a. ning tööde käigus rekonstrueeriti ka põhjalikult puurkaevpumpla ja varustati see kaasaegsete veetöötlusseadmetega. Veltsi puurkaev, nr 3127 asub pumplahoones, suue on pumpla põrandast ~0,3 m kõrgusel. Lubatud veevõtt Veltsi külas on vastavalt veeloale nr L.VV/332434, mis kehtib alates 01.07.2021 tähtajatult, puurkaevust nr 3127 järgmine:

• Pk nr 3127: 10960 m3/a ehk 30 m3/d. Puurkaevu nr 3127 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4-2. Puurkaev on puuritud aastal 1980, puurkaevu sügavus on 100 m ning kaev on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) veekompleksi. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

76

ja on rekonstrueeritud pumpla üldiste rekonstrueerimistööde raames (vt joonised 4-21, 4-22). Puurkaev on rekonstrueeritud eelnimetatud Projekti käigus põhiliselt aastal 2013 (tööd lõpetati 2014). Tööde käigus lammutati vana ja ehitati uus pumplahoone. Uus hoone on rajatud lintvundamendile ja ehitatud kergplokist Uus hoone on rajatud lintvundamendile ja ehitatud kergplokist, kaetud hüdroisolatsiooni ja välise soojustusega. Hoonel on kahekaldeline viilkatus. Hoonel on kaks soojustatud, ühepoolset metallist turvaust nii põhiruumile kui generaatoriruumile. Hoonele on rajatud puurkaevu ja süvaveepumba hoolduseks soojustatud terasest laeluuk. Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmetega. Veetöötlusskeem koosneb kahest survefiltrist ja kahest neile eelnevast aeratsioonimikserist. Vee filtrile eelnev oksüdeerimine toimub kompressori poolt antava suruõhuga. Õhustamiseks kasutatakse aeratsioonimiksereid. Filtripesu viiakse läbi puurkaevu toorveega, uhtevesi juhitakse isevoolselt ühiskanalisatsiooni. Uhteveesüsteem on varustatud uhteveemahutiga. Pumpla pumba rõhku reguleeritakse 300 l membraanhüdrofooriga. Pumpla (puurkaev) on varustatud online-elektroonilise vooluhulgamõõtja ja proovivõtukraaniga puurkaevu päisel. Pumplas on lisaks vee desinfitseerimisvalmidus, kloori dosaator vee kloreerimiseks naatrium-hüpokloritiga NaOCl. Hoone kütmine toimub kahe elektriradiaatoriga. Hoones on loomulik ventilatsioon ning lisaks sorbtsioon-õhukuivati. Pumpla hoiab veevõrgus rõhku ~ 2,5-3,4 bar-i. Puurkaevpumpla on ühendatud AS Rakvere Vesi ühtsesse kaugjuhtimis- jälgimissüsteemi SCADA. Ühendus toimib AS Rakvere Vesi süsteemidega internetipõhiselt. Pumpla on piiratud uue piirdeaia ja lukustatava väravaga. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, sanitaartsoon on tagatud, majandustegevust alal ei toimu. Lisaks põhielektritoitele on pumpla varustatud ka varu diiselgeneraatoriga, mis paikneb eraldi pumpla generaatoriruumis.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

77

Joonis 4-10 Veltsi küla rekonstrueeritud puurkaevpumpla nr 3127 välisvaade (vasakpoolne uks avaneb generaatoriruumi)

Joonis 4-11 Veltsi pumpla sisevaade, survefiltrid varustatud aeratsioonimikseriga

4.15.2 Veltsi küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Veltsi küla joogiveeallikaks on puurkaevpumpla nr 3127. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove pumplast puurkaevuvee kraanist. Täna on kasutada 22.10.2024 võetud veeproovi analüüsitulemused. Joogivee kvaliteedi kontrollikava on Veltsi küla joogivee kontrolliks väljastatud aastateks 2025-2030, analüüsiks võetakse veeproove aadressil, Veltsi tee 9, Lasteaed-algkooli kraanist. Süvaanalüüsi viimased tulemused pärinevad aastast 2024, järgmine peaks toimuma 2030, kuna süvaanalüüse tuleb teostada üks kord 6 aasta kohta. Tavaanalüüsi näitajaid tuleb analüüsida kaks korda aastas. Konsultandil on kasutada 19.02.2026 võetud veeproovi tavaanalüüsi tulemused.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

78

Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Veltsi veetöötlusjaama ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-20 Veltsi ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Veltsi pk nr 3127, 22.10.2024

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn lahjendusaste

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,13

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 <0,2

8 Kloriidid mg/l 250 13

9 Sulfaadid mg/l 250 2,7

10 Raud µg/l 200 270

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

12 Fluoriidid mg/l 1,5

13 Mangaan µg/l 50

14 Elektrijuhtivus µS/C 20oC 2500 440

15 Naatrium mg/l 200 26

16 Boor mg/l 1,0

17 Lahustunud hapnik mg/l

18 Coli-laadsed bakterid**

PMÜ/100ml 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi *Märkus: sõrendatult ja punasega tähistatud ülenormatiivsed (vastavalt SoM määruse nr 61 nõudeid ületavad) tulemused

Nagu korduvalt varemgi, on ainus joogiveenormi ületav näitaja üldraud. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Süvaanalüüsid pärinevad aastast 2024 ning vastavalt joogivee kontrollikavale aastateks 2025-2030 (üks proov 6 aasta jooksul) tuleb järgmine joogivee süvaanalüüs teostada ilmselt aastal 2030. Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2026, tavaanalüüse teostatakse kaks korda aastas. Tabel 4-21 Veltsi küla joogivee süva- ja tavakontrolli analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Veltsi tee 9, lasteaed- algkool, tavaanalüüs 19.02.2026

Veltsi tee 9, lasteaed- algkool, süvaanalüüs 13.02.2024

1 Värvus kraadi <2 <2

2 Hägusus NTU <0,3 <1

3 Lõhn Lahjendusaste 1 1

4 Maitse Lahjendusaste 1 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 7,9

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01

8 Nitraat mg/l 50 <0,5

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

79

9 Kloriidid mg/l 250 12

10 Sulfaadid mg/l 250 <3

11 Raud µg/l 200 <12

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,71

14 Mangaan µg/l 50 <3

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 375 366

16 Naatrium mg/l 200 26,1

17 Boor mg/l 1,0 0,771

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

0 18

Allikas: Terviseameti avalik VTI portaaal *Märkus: analüüs on teostatud 16.02.2021

Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Veltsi ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Nõuetele vastavad ka ülejäänud keemilised ja raskmetallide näitajad, mida nende väiksuse ja ebaolulisuse tõttu tabelisse ei lisanud.

4.15.3 Veltsi veevõrk ja selle seisund

Veltsi küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2390 m. Küla ühisveevärki on rekonstrueeritud suhteliselt hiljuti kahel korral: väheses mahus aastal 2001 (vanadesse terastorudesse sujutati plastiktoru) ning olulisemalt 2013.- 2014. a. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava Rakvere ja Sõmeru valla veemajandusprojekti (SFOS nr 2.1.0101.10-0084) raames. Tööde käigus rekonstrueeriti ka põhjalikult küla veetorustik, mis on tervikuna uus ja heas seisundis. Kõikidele tarbijatele on paigaldatud veemõõtjad. Lühiajalises arendusprogrammis on planeeritud Veltsi küla ühisveevärgi laiendamine küla kaguossa. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on külas ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib ka eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.15.4 Veltsi küla tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjesüsteem Veltsis põhineb nii veehoidlatel, mida on kolm: kui ka kolmel hüdrandil, kuid veevarustussüsteemi väike jõudlus ei võimalda hüdrantidel vajaliku vooluhulga ja rõhu tagamist. Veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

80

4.16 VAEKÜLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Vaeküla paikneb Rakverest ca 9 km kaugusel ida suunas. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevudel ja veevõrgul (põhipuurkaev ja reservkaev). Külas on ühisveevärgiga liitunud 90% elanikkonnast, ca 135 inimest 150-st. Ülejäänud elanikkond paikneb keskusest eemal hajaasustuspiirkonnas, kuhu ühisveevarustuse laiendamine pole lähiajal otstarbekas. Oluliseks veetarbijaks külas on hooldekodu, mida plaanitakse laiendada kuni 150 elanikuni. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Teadaolevalt on kõik lepingulised kliendid varustatud veearvestitega.

4.16.1 Vaeküla küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Vaeküla küla kaks ühisveevärgi puurkaevu on ühtses veevarustussüsteemis – aastal 2025 olid veel võrdselt kasutuses nii uus Vaeküla Jaama puurkaev nr 25002 kui 2024. a rekonstrueeritud Vaeküla uus põhipuurkaev ehk rajamisaasta poolest vanem puurkaev nr 3306. Tänaseks on puurkaev nr 25002 jäetud reservi. Lubatud veevõtt Vaeküla külas on vastavalt keskkonnaloale nr KL-521023, mille kehtivusaeg on alates 01.02.2024 järgmine: Vaeküla veehaare (puurkaevude grupp)

- Jaama puurkaevust nr 25002; - Vaeküla puurkaevust nr 3306:

Kokku: 24 000 m3/a ehk 66 m3/d Antud kogus on varuga piisav nii tänaseks kui perspektiivseks tarbimiseks. Puurkaevude nr 25002 ja reservkaevu nr 3306 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4- 2. Vaeküla Keskuse puurkaev Puurkaev on rekonstrueeritud aastatel 2023-2024 valla rahastamisel üheaegselt Projektiga: Rakvere valla Vaeküla küla ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Projekt nr: RE.4.10.22-0039, aga kuivõrd varasemalt reservis olnud puurkaevpumplaga seonduvad tööd ei olnud abikõlblikud, rahastati selle täielik rekonstrueerimine valla eelarvest. Tööde käigus lammutati vana ja ehitati uus pumplahoone. Uus hoone on rajatud lintvundamendile ja ehitatud kergplokist Hoone on kaetud hüdroisolatsiooni ja välise soojustusega. Hoonel on kahekaldeline viilkatus. Hoonel on kaks soojustatud, ühepoolset metallist turvaust nii põhiruumile kui generaatoriruumile.

4.16.1.1 Pumplarajatised

Süvaveepump ja tarvikud

Puurkaevupumba parameetrid: - pumba jõudlus: Q= 8 m3/h

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

81

Puurkaevupump on varustatud sagedusmuunduriga. Kaevu päis paikneb hoone põrandast 30 cm kõrgemal. .

4.16.1.2 NaOCl doseerimissüsteem

Naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimiseks tuleb tarnida täiskomplektne ja portatiivne doseerimissüsteem, mis koosneb dosaatorpumbast, doseerimismahutist (60 L). Dosaatorpump paigaldatakse on paigaldatud mahuti peale ning varustatud vajaliku toruarmatuuriga. Naatriumhüpokloriti doseeritakse vastavalt vajadusele torustike desinfitseerimiseks. Püsivat doseerimist aset ei leia, seetõttu ei ole ette nähtud ka kloori jälgimisseadmete paigaldamine. Doseerimiseks peab olema võimalik kasutada puurkaevu väljundile paigaldatavat vooluhulgamõõturit. Veetöötlus

Veetöötlusjaama filtrisüsteemi jõudlus on 8 m3/h, mis on mõeldud joogi- ja tarbeveest raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks.

Veetöötlussüsteemi parameetrid: - jõudlus: Q= 8 m3/h - vooluhulk Q= 4...8 m3/h Seadme komplekti kuuluvad: - Filtripaak, galvaniseeritud teras, D= 500 mm, H=2000 mm 2 tk - Veetöötlussüsteemi juhtplokk (kaugjälgitav ja juhitav) 1 tk - Pneumaatilised ventiilid, DN40 10 tk - Õlivaba kompressor, P=2,2 kW 1 tk - Õhueraldusklapid koos õhueraldustorustikuga 2 tk - Aeratsioonimikser, AISI304 1 tk - Filtrimaterjal: filterliiv ja -kruus

Enne filtripaake leiab aset vee rikastamine õhuhapnikuga. Filtripaagis ja sellele eelnevas aeratsioonimikseris (AISI304) toimub intensiivne vee ja õhu segunemine, mille käigus aset leidval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka väävelvesiniku ja vajadusel ka mangaani eraldus. Õhu lisamine vette leiab aset õlivaba kompressori abil. Veetöötlussüsteem on varustatud naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimisseadmega, mis koosneb dosaatorpumbast, doseerimismahutist (60 L). Dosaatorpump on paigaldatud mahuti peale ning varustatud vajaliku toruarmatuuriga. Naatriumhüpokloriti doseeritakse vastavalt vajadusele torustike desinfitseerimiseks. Püsivat doseerimist aset ei leia- Filtrisüsteemi pestakse (uhutakse) automaatselt kaks korda nädalas, et uhtuda välja sinna haaratud raua, mangaani jm osakesed. Filtri pesu toimub ajal, mil veetarbimine on minimaalne (öösel kell 2.00). Automaatika võimaldab läbipesu tsükleid teostada ka manuaalselt.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

82

Filtri pesu toimub kiirtöödeldud veega puurkaevupumba poolt tekitatud survega ühest filtrimahutist teist vastupidises suunas tagasi pestes. Filtrist väljuv pesuvesi juhitakse uhteveemahutisse ning sealt edasi ühiskanalisatsioonisüsteemi Puurkaev-pumplas paikneb membraanhüdrofoor 300 l, mis on varustatud rõhuanduriga. Hüdrofoor tagab rõhu reguleerimise olukorras, mil sagedusmuundur ei ole töökorras. Puurkaev-pumpla on varustatud diisel varugeneraatoriga. Genberaator paikneb eraldi ruumis. Ruumi uksel on õhutusava ning väljuvate heitgaaside tarbeks väljalasketorustik. Pumpla juurde on rajatud teenindusplat, pumpla on piiratid piirdeaiaga. .

Joonis 4-12 Vaeküla Keskuse rekonstrueeritud pumpla välisvaade (pumpla rekonstrueeriti aastal 2023 ning anti käiku 2024)

Joonis 4-13 Vaeküla Keskuse pumpla sisevaade

Vaeküla Jaama pumpla-joogiveepuhastusjaam on ehitatud ja tööle seadistatud 2009. aastal.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

83

Puurkaevu on 2009. a paigaldatud süvaveepump 4N10-12 Ebara, mis lülitub tööle sõltuvalt rõhust hüdrofooris (töörõhk võrgus 2,5-3,5 bar). Rõhku reguleeritakse 300 l memraanhüdrofooriga. Süvaveepumpa käivitab sujuvkäiviti. Pumplasse on paigaldatud on veetöötlusseadmed. Süvaveepump pumpab vee aeratsioonimahutisse. Aeratsioonimahutist pumbatakse vesi kahte paralleelselt töötavasse survefiltrisse 2VAS 1865. Filtertäidiseks kasutatakse kolme erineva fraktsiooniga liiva, hüdroantratsiiti ning hüdrokarbonaati. II astme pump, mida juhib hüdrofooril asuv rõhurelee, pumpab vee läbi survefiltrite, kus toimub oksüdeerumata jäänud raua oksüdatsioon ning väljasadenenud ühendite filtratsioon. Väljasadenenud ühendite filtrist välja viimiseks vajab filter tagasipesu veega. Tagasipesuprotsess toimub automaatselt vastavalt eelnevalt seadistatud kellaajale. Tagasipesu sagedus olenevalt vee tarbimisest toimub kaks korda nädalas 10-15 min ühe filtri kohta. Puurkaevu nr 25002 (Jaama) juures on olemas juurdesõidutee ja pumplaesine teenindusplats. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Puurkaevu ümber on sanitaarkaitseala ulatusega 50 m ümber puurkaevu. Puurkaepumpla asub haljasalal. Pumpla ei ole piirdeaiaga piiratud ent sanitaarkaitsealal reostusallikad puuduvad ja majandustegevust ei toimu.

Joonis 4-14 Vaeküla Jaama puurkaevpumpla nr 25002 välisvaade

4.16.2 Vaeküla küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Vaeküla küla joogiveeallikaks on tänasel päeval rekonstrueeritud Keskuse puurkaevpumpla nr 3306. Joogivee kontrolli teostatakse joogivee kontrolli kava aastateks 2024–2029 alusel, milles nähakse ette tava- ja süvaanalüüsideks veeproovide võtmist Vaeküla Külakeskuse kraanist. Tavakontrolli näitajaid tuleb analüüsida kord aastas. Süvakontrolliks võetakse veeproove ja analüüsitakse üks kord

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

84

10 aasta jooksul. Konsultandil on kasutada puurkaevuvee andmed aastast 2023 ning joogiveekvaliteedi andmed aastatest 2026 ja 2024 vastavalt tava- ja süvakontrolliks võetud proovides. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Vaeküla põhipuurkaevu: Keskuse ja reservpuukaevu: Jaama puurkaevu vee ja küla joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-22 Vaeküla ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Vaeküla Keskuse pk nr 3306, 12.10.2023

Vaeküla Jaama pk nr 25002, 17.10.2023

1 Värvus kraadi 3 4

2 Hägusus NTU 4,9 2,4

3 Lõhn lahjendusaste 8 8

4 pH 6,5≤pH≤9,5 8 8

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,25 0,21

6 Nitrit mg/l 0,50 <0,010 <0,010

7 Nitraat mg/l 50 <0,5 <0,5

8 Kloriidid mg/l 250 12 23

9 Sulfaadid mg/l 250 33 20

10 Raud µg/l 200 670 630

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2 0,80

12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,87 0,41

13 Mangaan µg/l 50 15,0 23,7

14 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 501 419

15 Naatrium mg/l 200 18,7 48,6

16 Boor mg/l 1,0 0,810 0,630

17 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

20 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 <3 <3

Allikas: AS Rakvere Vesi *Märkus: sõrendatult ja punasega tähistatud ülenormatiivsed (SoM määruse nr 61 nõudeid ületavad) tulemused

Üle joogiveenormi on m’lemas puurkaevus looduslikult üldraua sisaldus. Kuna aga puurkaev(ud) on varustatud rauaeraldusseadmetega, pole see probleemiks. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüsid pärinevad aastast 2026. Tabel 4-23 Vaeküla küla joogivee tavakontrolli analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik

SoM määrus nr 61

Vaeküla külakeskus , Vaeküla tee 10, Tava- analüüs 19.02.2026

Vaeküla küla- keskus 15.02.2024

1 Värvus kraadi <2 <2

2 Hägusus NTU <0,3 <1

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

85

3 Maitse Lahjendusaste 1 1

4 Lõhn Lahjendusaste 1 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,4

6 Ammoonium mg/l 0,50 0,25

7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01

8 Nitraat mg/l 50 <0,5

9 Kloriidid mg/l 250 60

10 Sulfaadid mg/l 250 31

11 Raud µg/l 200 14,8

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8

13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,1

14 Mangaan µg/l 50 30,2

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 474 516

16 Naatrium mg/l 200 19,3

17 Boor mg/l 1,0 0,933

18

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Eba- loomulike muutusteta

<3 117 >300**/141

22 Ra-226* mBq/l 118*

23 Ra-226 efektiivdoos * mSv/a 0,024*

24 Ra-228* mBq/l 29*

25 Ra-228 efektiivdoos* mSv/a 0,015*

26 Indikatiivdoos* mSv 0,10 0,039*

Allikas: Terviseameti avalik VTI portaaal *Märkused: veeproovid on võetud 06.05.2024 ** ülenormatiivsed veeproovid on võetud 04.06, 10.06, ja 18.06.2024 vastavalt Külakeskuse, Vaeküla tee 5 ja Kibuvitsa tee 2 kraanidest, normikohane kordusproov võeti Külakeskuse kraanist 18.06.2024 Sõrendatult ja punasega tähistatud ülenormatiivne näitaja

Nagu ka tabelist nähtub, on joogivees kuni 2024. a juunikuuni olnud probleemiks kolooniate arv 22oC kõrge ja Terviseameti hinnagul üle lubatud piirnormi näitaja. Peale 2024. a juunit võetud veeproovides aga näitaja enam probleeme ei tekita ja Terviseamet on 05.03.2025 kinnitatud joogivee Vaeküla võrgus vastavaks.

4.16.3 Vaeküla veevõrk ja selle seisund

Vaeküla küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 3990 m, sellest uut torustikku on ca 1925 m, ülejäänud on rajatud peamiselt malm- ja terastorudest rohkem kui 35-40 aastat tagasi. Aastatel 2023-2024 viidi Sa KIK kaasrahastamisel läbi Projekt: Rakvere valla Vaeküla küla ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Projekti käigus rekonstrueeriti muuhulgas veetorustikke mahus 324 m. Eelnevalt kirjeldatud Keskuse puurkaev rekonstrueeriti samaaegselt, kuid n-ö projektiväliselt, valla eelarvelistest vahendistest. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

86

4.16.4 Vaeküla küla tuletõrjeveevarustus

Vaeküla külas on paigaldatud kaks tuletõrjehüdranti, kuid nagu Uhtnas ja Ubjas, ei võimalda paigaldatud hüdrante varustava veevarustussüsteemi väike veevaru ja jõudlus hüdrantidel vajaliku vooluhulga tagamist (pigem on hüdrandid rakendatavad joogivee saamiseks paakautosse). Tuletõrje kustutusvee saamiseks on võimalik kasutada nelja veevõtukohta, 2 tk tiigist, kuid kuival ajal on sealt nõutava vooluhulga kättesaamine raskendatud. Kortermajade juures, maantee ääres on ka korrastatud tuletõrjeveehoidla. Endise Vaeküla kooli piirkonnas on väline tulekustutusvesi lahendatud olemasoleva loodusliku tiigi baasil. Tiik asub kunagisest kooli peahoonest 180 m ida poole. Kustutusvee ammutamiseks on tiigi kalda vahetusse lähedusse rajatud De1500 mm raudbetoonist kaev (setteosaga 0,5 m), mille luuk on soojustatud. Torustiku ligikaudne pikkus on 10 m. Veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.17 ARKNA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Arkna küla paikneb Rakverest ca 3 km kaugusel. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul (põhipuurkaev ja reservkaev (erapuurkaev)). Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 86% elanikkonnast, ca 111 inimest 129 elanikust. Pikemas perspektiivis on planeeritud asula kagunurgas pikendada Jõekalda tee ühisveevärgi torustikku kuni Tallinn-Narva maanteeni ning olenevalt oludest ja vajadustest järgmise arendamise kava käsitluses võiks ette näha ka ühenduse rajamise Rakvere linna võrguga Arkna tee torustiku pikendamisel piki Jõekalda teed. Arkna külas on üks veevarustuse rõhutsoon, mis baseerub ühel puurkaevpumplal. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Teadaolevalt on kõik lepingulised kliendid varustatud veearvestitega.

4.17.1 Arkna küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Arkna küla ühisveevarustussüsteemis on kasutuses Arkna keskuse puurkaev nr 17879. Teise Arknas paikneva puurkaevu, Karjatalu ehk mõisa puurkaevuga, nr 3096, tuleb pikaajalises programmis tagada ühendus ühisveevärgisüsteemiga, et seda saaks kasutada reservkaevuna hädaolukorras. Selleks tuleb aga kas puurkaev Rakvere Vesi AS-i omandisse taotleda või sõlmida kokkulepped selle kasutamiseks häda- või kriisiolukorras. Lubatud veevõtt Arkna külas on vastavalt AS-le Rakvere Vesi väljastatud veeloale nr L.VV/327362, mille kehtivusaeg on alates 02.07.2021 tähtajatult, järgmine:

- Keskuse puurkaevust nr 17879: 17884 m3/a ning 49 m3/d. Lubatud kogusest piisab nii tänaseks kui perspektiivseks tarbimiseks. Puurkaevu nr 17879 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4-2. Keskuse puurkaev nr 17879 on rekonstrueeritud KIK-i Projekti: „Rakvere valla Arkna küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd” raames 2010. a.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

87

Tööde käigus renoveeriti ja soojustati põhjalikult pumplahoone ning puurkaevpumpla varustati veetöötlusseadmetega. Pumplahoone on kahepoolse kaldega viilkatusega, soojustatud ning vooderdatud profiilplekiga. Veetöötluses on kasutusel klassikaline põhjaveest Fe ja Mn puhastamise tehnoloogia: paarissurvefilter 502-PDA. Kolmevalentseks aereeritud kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoooniumi sisaldus ning vee hägusus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Renoveeritud pumplahoone on piiratud piirdeaia ja lukustatava väravaga. Puurkaev asub pumplahoones. Sanitarkaitseala ulatus on 50 m. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole, kuid piiri peal asub kortermaja. Arkna planeeritav reservpuurkaev, Arkna Karjatalu OÜ puurkaev nr 3096 on puuritud 1961. aastal.

Joonis 4-15 Arkna keskuse puurkaevpumpla nr 17879 välisvaade

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

88

Joonis 4-16 Arkna kavandatava reserpuurkaevpumpla nr 3096 välisvaade

Erinevalt Ubja ja Uhtna pumplatest puudub rekonstrueeritud Arkna puurkaevpumplas varugeneraator. See tuleb lisada lühiajalises programmis.

4.17.2 Arkna küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Arkna küla joogiveeallikaks on tänasel päeval vaid keskuse puurkaevpumpla nr 17879. Küla ühusveevärgile on Terviseameti poolt väljastatud joogivee kontrollikava aastateks 2023–2027. Joogivee kontrolliks tuleb tavaanalüüsiks veeproove võtta ja analüüsida kord aastas. Süvakontrolliks on vastavalt joogivee kontrollikavale kohustuslik proovivõtt üks kord 10 aasta jooksul, viimati teostati süvaanalüüsid aastal 2021. Joogivee proovivõtukohaks on Jõekalda tee 23 elamu kraan. Konsultandil on kasutada puurkaevuvee andmed aastast 2025 ning joogiveekvaliteedi süvaanalüüsi andmed aastast 2021 ja tavaanalüüsi osas 2026. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Arkna puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-24 Arkna ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Arkna keskuse pk nr 17879, 05.11.2025

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn lahjendusaste

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,9

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,24

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 <0,2

8 Kloriidid mg/l 250 18

9 Sulfaadid mg/l 250 1,0

10 Raud µg/l 200 120

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

12 Fluoriidid mg/l 1,5

13 Mangaan µg/l 50

14 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 370

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

89

15 Naatrium mg/l 200 39

16 Boor mg/l 1,0

17 Lahustunud hapnik mg/l

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi

Vastavalt analüüsitulemustele vastavad kõik puurkaevuvee kvaliteedinäitajad joogiveenormidele. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüsid pärinevad aastast 2026, süvakontrolli näitajad aastast 2021. Tabel 4-25 Arkna küla joogivee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Arkna joogivesi, Jõeküla tee 23 elamu tavaanalüüs 19.02.2026

Arkna joogivesi, Jõeküla tee 23 elamu süvaanalüüs 25.02.2021

1 Värvus kraadi <2 <2

2 Hägusus NTU <0,3 <1

3 Lõhn Lahjendusast e

1 2

4 Maitse Lahjendusast e

1 2

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 8,0

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.010

8 Nitraat mg/l 50 0.67

9 Kloriidid mg/l 250 22

10 Sulfaadid mg/l 250 <3

11 Raud µg/l 200 33

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,96

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,58

14 Mangaan µg/l 50 <3.0

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 342

16 Naatrium mg/l 200 32,7

17 Boor mg/l 1,0 0,5

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

>300 (Terviseameti hinnangul ilma

0

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

90

ebatavaliste muudatusteta)

Allikas: Terviseameti avalik VTI portaaal

Nagu tabelist nähtub, on joogivees kõik väljatoodud näitajad normi piires. Normi piires suure varuga on ka tabelites välja toomata keemilised näitajad ja raskmetallid.

4.17.3 Arkna veevõrk ja selle seisund

Arkna küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2360 m (sisse on arvestatud lühike lõik eraveetoru, mis lähtub OÜ Arkna karjatalu puurkaevust), millele lisandub 410 m eraomandis olevat veetoru. Praktiliselt kogu küla veetorustik on uus ja heas seisundis, rekonstrueeritud aastatel 2000 ja 2010. Kõigile tarbijatele on paigaldatud veemõõtjad. Pikemas perspektiivis on planeeritud asula kagunurgas pikendada Jõekalda tee ühisveevärgi torustikku kuni Tallinn-Narva maanteeni. Veel kaugemas perspektiivis võiks kaaluda (antud töös veel ei käsitle) Arkna veevõrgu ühendamist Rakvere linnavõrguga piki eelkirjeldatud Jõekalda teed ja Arkna maanteed. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Küla veevõrk on AS Rakvere Vesi omandis, kes on külas ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib ka eramaid. Konsultandile teadaolevalt on torustikele seatud kõigil juhtudel servituudid AS Rakvere Vesi kasuks.

4.17.4 Arkna küla tuletõrjeveevarustus

Arkna küla tuletõrjeveevajadus on kaetud looduslike veevõtukohtadega Selja jõel. Tuletõrjeveevõtukohaks on arvestatud sild üle Selja jõe. Üks tuletõrjeveevõtukoht paikneb ka kunagise meierei piirkonnas. Kolnas veevõtukoht asub külast väljas lõuna suunas ülesvoolu piki Selja jõge. Looduslike veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.18 KOHALA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Kohala küla paikneb Rakverest ca 12 km kaugusel, vallakeskusest Sõmerust 8 km, olles Uhtna aleviku kõrval vallakeskusest Sõmerust üks kaugemaid ÜVK-ga varustatud külasid. Küla ühisveevärk baseerub uuel, 2021. a puuritud puurkaevul ja veevõrgul. Varasemalt küla varustanud puurkaev kuulub Kohala Suurfarmile (edaspidi SF) ning on erapuurkaev. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 97% elanikkonnast, ca 124 inimest 128 elanikust. Kohala külas on üks veevarustuse rõhutsoon, baseerudes ühel puurkaevpumplal. Vee tarbimisandmed on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Teadaolevalt on kõik lepingulised kliendid varustatud veearvestitega.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

91

4.18.1 Kohala küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Kohala külas viidi aastal 2021 läbi ulatuslikud ÜVK rekonstrueerimistööd KIK Projekti nr 18164: Rakvere valla Kohala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, raames. Projekti käigus rajati muuhulgas uus ühisveevärgi puurkaev, varustati see kaasaegse infrastruktuuri ning veetöötlusseadmetega. Uus ÜVK puurkaev rajati aastal 2021 ning see kannab numbrit 63086. Puurkaev puuriti Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumisse, kaevu sügavus 56 m. Puurkaevu nr 3122, mis kuulub SF-le, enam ühisveevärgisüsteemis ei kasutata, kjuid plaanis on taotleda antud puurkaevu kasutamise võimalust erafirmalt kriisiolukorras. Puurkaevule väljastati 01.02.2022 ka uus keskkonna- ehk veeluba nr KL-514268, mille alusel on lubatud veevõtt puurkaevust nr 63086: 3980 m3/a ja 10,9 m3/d. Puurkaevu ümber on moodustatud sanitaarkaitseala ulatusega 50 m. Puurkaevpumpla on piiratud aiaga, kuid see ei kata kogu sanitaarkaitseala perimeetrit. Pumpla- ja veetöötluskompleks koosneb:

- Puurkaevust, mille päis on pumplahoones; - Pumplahoonest; - Veetöötlusseadmetest, - Pumplatorustikest, välisveevõrgust ja - Uhtevee väliskanalisatsioonist.

Puurkaevu tehnilised omadused on antud tabelis 4-2. Puurkaevu on paigaldatud süvaveepump parameetritega:

- pumba jõudlus: Q= 6 m3/h - pumba tõstekõrgus: H= 50 m (puurkaevu sügavus 56 m, dünaamiline

veetase 20,6 m) - paigaldussügavus: 16-20 m - võimsus P= 2,2 kW

Pump on varustatud sagedusmuunduriga. Pumplahoone on kergplokkidest soojustatud ehitus mõõtudega 3x8 m, seinapaksusega 200 mm. Küte toimub elektriradiaatoritega, ventilatsioon on loomulik. Hoones on ka eraldi välisuksega kamber, kus paikneb avariidiiselgeneraator elektrikatkestuse puhuks. Veetöötlussüsteemi tehnilised parameetrid:

- jõudlus: Q = 6 m3/h - filtripaagid, D=500 mm, H=2000 mm - õlivaba kompressor - aeratsioonimikser, AISI304

Veetöötlusseadmed koosnevad:

- aeratsioonipaagist, - kahest filtripaagist (paarisfilter).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

92

Filtermaterjalina kasutatakse kvartsliiva. Toorveelkvaliteet on suhteliselt hea, mistõttu ei ole spetsiaalsete filtermaterjalide kasutamine vajalik. Filtripesu teostatakse 1 kord nädalas, enamasti kuue päeva tagant. Tagasipesuks kasutatakse puurkaevuvett, efektiivsuse suurendamiseks teostatakse pesu lõpuosa (ligikaudu 1 min) pärispidise voolu suunas. Pesusüsteemi kuulub uhteveemahuti. Lisaks kuulub süsteemi naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimissõlm, mida aga on ette nähtud kasutada vaid juhul, mil coli-indeks või muud mikrobioloogiised näitajad peaksid osutuma ülenormatiivseiks.

Joonis 4-17 Kohala uue puurkaevpumpla nr 63086 välisvaade

Joonis 4-18 Kohala puurkaevpumpla sisevaade, aeratsioonipaak

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

93

4.18.2 Kohala küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Kohala küla joogivee kontrolli reguleerib joogivee kontrolli kava aastateks 2022-2026. Terviseameti poolt 06.04.2022 kooskõlastatud joogivee kontrolli kava järgi tuleb tavaanalüüsi veeproove võtta ja analüüsida kord aastas. Süvakontrolliks on vastavalt joogivee kontrollikavale kohustuslik proovivõtt üks kord 10 aasta jooksul. Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrolli kava alusel on süvaanalüüsid tehtud 2021, järgmine analüüsiaeg peaks olema tõenäoliselt 2031. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Kohala puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-26 Kohala ühisveevärgi puurkaevuvee ja joogivee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik

SoM määrus nr 61

Kohala uus ÜVK pk nr 63086, 17.10.2024

Kohala joogivesi, Uuemaja tee 4 kortermaja kraanist, 19.02.2026

Kohala joogivesi, Kohala küla pumbajaama väljund, 28.01.2021

1 Värvus kraadi <2

2 Hägusus NTU <0,3

3 Lõhn lahjendus aste

1

4 Maitse lahjendus aste

1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,4

6 Ammoonium mg/l 0,50 0,037 <0,05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01

8 Nitraat mg/l 50 12 34,9

9 Kloriidid mg/l 250 16 17

10 Sulfaadid mg/l 250 88 65

11 Raud µg/l 200 <30 33

12 Oksüdeeri- tavus

mg/l O2 5,0 1,3

13 Fluoriidid mg/l 1,5

14 Mangaan µg/l 50

15 Elektrijuhtivu s

μS C-1 20˚C

2500 730 542

16 Naatrium mg/l 200

17 Boor mg/l 1,0

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml

0 0

19 Echerichia Coli

PMÜ/100 ml

0 0

20 Enterokokid PMÜ/100 ml

0 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulik e muutusteta

13

Allikad: Terviseameti VTI avalik portaal ja AS Rakvere Vesi

Vastavalt analüüsitulemustele on nii põhjavees kui joogivees kõik näitajad joogivee normi piires. Tähelepanu äratavad nii puurkaevu kui joogivees (2021. a süvaanalüüsi

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

94

proovid võeti Kohala uue pumpla väljundist) nitraadi ja sulfaadi suhteliselt kõrged sisaldused.

4.18.3 Kohala veevõrk ja selle seisund

Kohala küla ühisveevärgi torustik on eelkirjeldatud KIK-i Projekti raames 90% ulatuses rekonstrueeritud (sisuliselt rajatud uus torustik). Ühisveevõrgu kogupikkus on 2026. a seisuga 3510 m. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimistööd KIK Projekti nr 18164: Rakvere valla Kohala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, raames viidi läbi allpooltoodud tabelis näidatud mahus. Tabel 4-27 Kohala ÜVK veevõrgu ehitus- ja rekonstrueerimismahud 2021

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Kohala küla VK- torustikud

De90/PE 47,6 2021

De63/PE 1003,8 2021

De50/PE 1149,4 2021

De32/PE 850,2 2019

De32/RC 146,0 2017-2018

Kokku 3197,0

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Vanemat torustikku on Kohala külas 313 m. Veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisades 4. Küla veevõrk on täielikult AS Rakvere Vesi omandis. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib ka eramaid. Kõik vajalikud isiklikud kasutusõigused on seatud.

4.18.4 Kohala küla tuletõrjeveevarustus

Üldplaneeringu järgi on tuletõrje veehoidlad Kohala farmi juures ja Kohala töökoja juures, mis on OÜ Kohala SF kasutuses. Veevõtukohaks on ka Kohala mõisast edasi Kunda jõgi. Kohala külas puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veevarustussüsteemide tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ka vajaliku vooluhulga tagamist. Veevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.19 LASILA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Lasila küla paikneb Rakverest ca 13 km ja Sõmerust 17 km kaugusel edelas, olles vallakeskusest, Sõmerust kõige kaugem ÜVK-ga varustatud küla. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevudel ja veevõrgul. KIK-i Keskkonnaprojekti nr 16856 raames (vt ka ptk 1.4.8) rajati külla uus puurkaevpumpla nr 62174. Puurkaev puuriti aastal 2020. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 99% elanikkonnast, 127 inimest 128

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

95

elanikust. Lasila puhul tuleb arvestada, et peamise veeteenuse tarbijana lisandub seal Põhikool-lasteaed koos ca 100 inimesega.

4.19.1 Lasila küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Lasila külas on ühisveevärgi veeallikaks Lasila uus puurkaevpumpla (puurkaevu katastri nr 62174) koos veetöötlusseadmetega. Puurkaev on puuritud aastal 2020 eelpoolkirjeldatud KIK-i Projekti nr 16856 raames. Puurkaevu sügavus on 100 m ja see avab Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi veekihti. Kuni 2021. a alguseni töötanud ÜVK puurkaev nr 2783, mis on samuti varustatud veetöötlusseadmetega, on viiendat aastat reservis. Puurkaevule väljastati 28.01.2021 tähtajatult uus keskkonna- ehk veeluba nr KL- 509884, mis käsitleb peale Lasila küla veel ka Levala ja Karitsa külasid ning mille alusel on lubatud veevõtt puurkaevust nr 62174: 3616 m3/a ja 9,9 m3/d. Täpselt sama veekogus on lubatud välja pumbata ka reservpuurkaevust nr 2783, kuid eeldusega, et kaevud ei tööta korraga. Külal on seoses puhastatud heitvee immutamisega imbväljaku kaudu pinnasesse, veevõtupiirang 10 m3/d. Puurkaevu ümber on moodustatud hooldusala ulatusega 10 m. Puurkaevpumpla on piiratud aiaga, kuid see ei kata kogu hooldusala perimeetrit. Pumpla- ja veetöötluskompleks koosneb:

- Puurkaevust, mille päis on pumplahoones; - Pumplahoonest; - Veetöötlusseadmetest, - Pumplatorustikest, välisveevõrgust ja - Uhtevee väliskanalisatsioonist.

Puurkaevu tehnilised omadused on antud tabelis 4-2. Puurkaevu on paigaldatud süvaveepump parameetritega: Mark: KSB UPAC 4-009/15

- pumba jõudlus: Q= 6 m3/h - pumba tõstekõrgus H= 65 m (kaevu sügavus 100 m, dünaamiline

veetase 22,8 m maapinnast) - võimsus P= 3,0 kW

Pump on varustatud sagedusmuunduriga. Tegelik maksimaalne veevajadus on juba varem kalkuleeritud 3,4 m3/h. Pumplahoone on kergplokkidest soojustatud ehitus mõõtudega 3x8 m, seinapaksusega 200 mm. Küte toimub elektriradiaatoritega, ventilatsioon on loomulik. Hoones on ka uhteveemahuti, mille ventileerimiseks on viidud avatud toru läbi hoone seina välja. Hoonel on eraldi välisuksega kamber, kus paikneb elektrikatkestuse puhuks avariidiiselgeneraator, välisuks on varustatudd ventiatsioonirestidega heitgaaside väljalaskeks. Veetöötlussüsteemi tehnilised parameetrid:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

96

Mark: Air 50 Duplex - jõudlus: Q = 4 m3/h - aeratsioonipaak, mõõdud: D=0,75 m; H=1,945 m, maht 760 l - filtripaagid, D=500 mm, H=2045 mm - õlivaba kompressor - aeratsioonimikser, AISI304

Veetöötlusseadmed koosnevad:

- aeratsioonipaagist, - kahest filtripaagist (paarisfilter). - Pumplasisene ja veetöötlusseadmete torustik PVC-U

Filtermaterjalina kasutatakse kvartsliiva ja pestud/sõelutud kruusa. Toorveelkvaliteet on suhteliselt hea, mistõttu ei ole spetsiaalsete filtermaterjalide kasutamine vajalik. Filtripesu teostatakse 2 korda nädalas iga kolme päeva tagant. Tagasipesuks kasutatakse puurkaevuvett, efektiivsuse suurendamiseks teostatakse pesu lõpuosa (ligikaudu 2 min) pärispidise voolu suunas. Pesusüsteemi kuulub uhteveemahuti. Lisaks kuulub süsteemi naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimissõlm, mida aga on ette nähtud kasutada vaid juhul, mil coli-indeks või muud mikrobioloogiised näitajad peaksid osutuma ülenormatiivseiks. Lubatud veevõtt Lasila külas on vastavalt Rakvere Vesi AS-le väljastatud veeloale nr KL-509884, mille kehtivusaeg on alates 21.01.2021 tähtajatult, järgmine:

• Pk nr 62174: 3616 m3/a ja 9,9 m3/d.

• pk nr 2783: 3616 m3/a ja 9,9 m3/d. Eelduseks, et kaevud ei tööta korraga. Lubatud kogusest piisab nii tänaseks kui perspektiivseks tarbimiseks, samas piirab tarbimist ka see, et moodustuv reoveekogus ja loodusesse juhitav heitveekogus peab jääma alla 10 m3/d. Puurkaevude nr 62174 ja 2783 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4-2. Reservpuurkaevu pumplahoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras, kuid ei vasta tänapäeva nõuetele. Hoone on seest krohvitud ja väljast kaetud profiilplekiga. Puurkaevu päis on rekonstrueerimata. Päis paikneb maa-aluses šahtis ning ligi 2 m maapinnast allpool. Puurkaevpumplasse paigaldati 2004. aastal rauaärastusfiltrid. Filtrite pesuvesi immutatakse puurkaevust ca 20 m kaugusel imbkaevus, milline lahendus tänasel päeval enam keskkonnanõuetele ei vasta. Veetöötlusseadmed on tänaseks - aastaks 2026, moraalselt vananenud ja füüsiliselt amortiseerunud. Seadmetel puudub automaatika, mistõttu vajaks Lasila reservpumpla tänasel päeval pidevalt tööl eraldi operaatorit (tööjõukulu suur), samuti puudub automaatika pk 2783 seadmete töö kaugjälgimiseks ja -juhtimiseks ning selle arendamine olemasolevatele vananenud seadmetele ei ole perspektiivikas.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

97

Joonis 4-19 Lasila puurkaevpumpla nr 62174 välisvaade (pumpla on klassikaline AS Rakvere Vesi viimase 10 aasta väikeste pumplahoonete projekt, vasak uks avaneb avariigeneraatoriruumi)

Joonis 4-20 Lasila puurkaevpumpla nr 2783 välisvaade (nagu pildilt näha, ei ole mõeldav puurkaevule tagada nõutavat sanitaarkaitseala

4.19.2 Lasila küla veeallika ja joogiveekvaliteet

Lasila külale on koostatud ja kinnitatud joogivee kontrollikava aastateks 2021–2025. Joogiveeallika kontrollikavaga nähakse ette veeproovide võtmist koolimaja (mõisa) köögi kraanist, aadressil Vahtra pst 17. Joogivee kontrolliks tuleb tavaanalüüsiks

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

98

veeproove võtta ja analüüsida kord aastas. Süvakontrolliks on vastavalt joogivee kontrollikavale kohustuslik proovivõtt üks kord 10 aasta jooksul, joogivee kontrolli kava alusel võetavaid süvaanalüüsi näitajaid analüüsiti aastal 2021. Konsultandil on kasutada puurkaevuvee andmed aastast 2025 ning joogiveekvaliteedi tavakontrolli andmed aastast 2026. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Lasila puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-28 Lasila ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Lasila pk nr 62174, 04.11.2025,

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn lahjendusaste

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,3

5 Ammoonium mg/l 0,50 <0,01

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 24

8 Kloriidid mg/l 250 8,0

9 Sulfaadid mg/l 250 25

10 Raud µg/l 200 <30

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

12 Fluoriidid mg/l 1,5

13 Mangaan µg/l 50

14 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 560

15 Naatrium mg/l 200

16 Boor mg/l 1,0

17 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0

18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0

19 Enterokokid PMÜ/100ml 0

20 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi

Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüsid pärinevad aastast 2022, süvakontrolli näitajad aastast 2021. Tabel 4-29 Lasila küla joogivee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Lasila Põhikool, Vahtra pst 17 köögist tavaanalüüs 19.02.2026

Lasila Põhikool, Vahtra pst 17 köögist süvaanalüüs 28.06.2021

1 Värvus kraadi 3 <2.0

2 Hägusus NTU <0,3 <1.0

3 Lõhn lahjendusast e

1 2

4 maitse lahjendusast e

1 2

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 7.4

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

99

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.010

8 Nitraat mg/l 50 32

9 Kloriidid mg/l 250 12

10 Sulfaadid mg/l 250 25

11 Raud µg/l 200 <3.0

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0.96

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,19

14 Mangaan µg/l 50 <3.0

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 516 591

16 Naatrium mg/l 200 2,2

17 Boor mg/l 1,0 0.015

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC

PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

19 57

Allikas: Terviseameti VTI avalik portaal Nagu tabelist nähtub, on joogivees kõik väljatoodud näitajad normi piires. Normi piires on ka kõik eelnevates tabelites väljatoomata, kuid analüüsitud näitajad (keemilised ühendid ja raskmetallid, millest enamiku sisaldus jääb alla määramispiiri). Samas torkab silma nitraadi sisaldus 32 mg/l 28.06.2021 joogivee analüüsitulemuses.

4.19.3 Lasila veevõrk ja selle seisund

Lasila küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 1330 m. Praktiliselt kogu küla keskne veetorustik on uus ja heas seisundis, rekonstrueeritud aastal 2000 tolleaegse PHARE programmi raames. 2020. a KIK Projekti raames ehitati ja rekonstrueeriti veetorustikku kahes piirkonnas:

- Uue puurkaevpumpla nr 62174 piirkond kuni Lasila mõisa (Kooli palliplatsi) piirkond;

- Reoveepuhasti ja selle varustusveetorustik. Ehitusmahud KIK-i Projekti nr 16856 rames olid järgmised: Tabel 4-30 Lasila küla ÜVK veevõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Puurkaevpumpla nr 62174 - Lasila mõis

De63/PE

62,93

2020

De32/PE 38,58 2020

Reoveepuhasti veevarustustorustikud

De32/PE

80,44

2020

Kokku 181,95

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised ja Schöttli Keskkonnatehnika AS mahutabel

Pikaajalises programmis on planeeritud ehitada ühisveevärk küla loodeosas Vahtra pst- l paiknevatele elanikele ja ettevõtetele. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisades 4.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

100

Küla veevõrk on Rakvere Vesi AS omandis, kes on külas ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator.

4.19.4 Lasila küla tuletõrjeveevarustus

Lasila küla tuletõrje veevõtukohaks on Lasila mõisa vastas olev tiik. Asukoht on näidatud Lisas 4, Joonised.

4.20 LEVALA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Levala küla paikneb Rakverest ca 9 km kaugusel edelas. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 32% elanikkonnast, ca 31 inimest 96-st. Ülejäänud elanikkond paikneb keskusest eemal hajaasustuspiirkonnas, kuhu ühisveevarustuse laiendamine pole lähiajal otstarbekas.

4.20.1 Levala küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Levala külas on ühisveevärgi veeallikaks Levala puurkaevpumpla (puurkaevu katastri nr 2915). Puurkaev on puuritud aastal 1985 ning see avab Ordoviitsiumi veekompleksi. Puurkaevu sügavus on 60 m. Puurkaevpumpla paikneb Levala pumpla kinnistul põllul. Pumpla on rekonstrueeritud (Hoone on uus) aastal 2020 ning ning on aiaga ümbritsetud (piirdeaed ei kata kogu sanitaarkaitseala) ning sinna viib peale rekonstrueerimist juurdesõidutee ning piumpla ees on korrektne seisuplats. Tööd viidi läbi Rakvere valla ja AS Rakvere Vesi omavahenditest. Puurkaevu päis asub pumplahoones ja on rekonstrueerimise käigus vahetatud. Uus pumplahoone on analoogselt Kohala ja Lasila pumplatele kergplokkidest soojustatud ehitis mõõtudega 3x8 m, seinapaksusega 200 mm. Küte toimub elektriradiaatoritega, ventilatsioon on loomulik. Hoones on ka eraldi välisuksega kamber, kus paikneb avariidiiselgeneraator elektrikatkestuse puhuks. Puurkaevpumpla hoones puuduvad täna veetöötlusseadmed, sest veekvaliteedi otseste näitajate tulemusel ei peetud neid vajalikuks. Koos hoone ja pumpla automaatika- ja kontrollseadmetega asendati ja uuendati ka hoonesisene pumplatorustik, milleks on täna PVC-U. Puurkaevus on pehmekäivitusega süvaveepump, pump on paigaldatud kaevu päisest 39 m sügavusele. Pumplast väljub küla veevõrku kaks võrgutorustikku PE. Puurkaevu süvaveepump on varustatud sagedusmuunduriga, kuid rõhku saab reguleerida vajadusel ka 300 l membraanhüdroofooriga. Õhutemperatuur vähemalt 5oC tagatakse elektriradiaatoriga. Puurkaevu ümber on kehtestatud sanitaarkaitseala ulatusega 50 m. Lubatud veevõtt Levala külas on vastavalt kehtivale veeloale nr KL-509884, mille kehtivusaeg on alates 28.01.2021 tähtajatult, järgmine:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

101

• Levala puurkaevust nr 2915: 2944 m3/a e. 8 m3/d. Lubatud kogusest piisab nii tänaseks kui perspektiivseks tarbimiseks. Veevõrku külas laiendada ning uusi tarbijaid liita ei ole plaanis. Puurkaevu nr 2915 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4-2.

Joonis 4-21 Levala rekonstrueeritud puurkaevpumpla välisvaade (droonifoto, Janek Seidelberg, 05.05.2022)

4.20.2 Levala küla puurkaevu- ja joogiveekvaliteet

Levala külale on koostatud ja kinnitatud joogivee kontrollikava aastateks 2021–2025. Joogiveeallika kontrollikavaga nähakse ette veeproovide võtmist külas asuva Luige kinnistu eramu köögi kraanist. Joogivee kontrolliks tuleb tavaanalüüsiks veeproove võtta ja analüüsida kord aastas. Süvakontrolliks on vastavalt joogivee kontrollikavale kohustuslik proovivõtt üks kord 10 aasta jooksul, antud näitajate analüüsiks võeti veeproovid 2021. a. Konsultandil on kasutada puurkaevuvee analüüsitulemused aastast 2025 ja joogivee tavaanalüüsi andmed aastast 2026. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Lasila puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 4-31 Levala ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Levala pk nr 2915, 04.11.2025,

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn lahjendusaste

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,3

5 Ammoonium mg/l 0,50 <0,01

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 33

8 Kloriidid mg/l 250 8,7

9 Sulfaadid mg/l 250 40

10 Raud µg/l 200 <30

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

102

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1

12 Fluoriidid mg/l 1,5

13 Mangaan µg/l 50

14 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 590

15 Naatrium mg/l 200

16 Boor mg/l 1,0

17 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0

18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0

19 Enterokokid PMÜ/100ml 0

20 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi

Tabel 4-32 Levala ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Levala, Luige kinnistul asuva eramu köögi kraan, 19.02.2026

Levala, Luige kinnistul asuva eramu köögi kraan, 28.06.2021

1 Värvus kraadi 2 <2

2 Hägusus NTU <0,3 <1.0

3 Lõhn lahjendusaste 1 2

4 Maitse lahjendusaste 1 2

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,4

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.010

8 Nitraat mg/l 50 30

9 Kloriidid mg/l 250 14

10 Sulfaadid mg/l 250 41

11 Raud µg/l 200 <3.0

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,2

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,4

14 Mangaan µg/l 50 <3.0

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 524 615

16 Naatrium mg/l 200 2,0

17 Boor mg/l 1,0 0,022

18 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

8 38

Allikas: Terviseameti VTI avalik portaal

Tabelis toodud analüüsitud näitajad vastavad joogiveenormidele.

4.20.3 Levala veevõrk ja selle seisund

Levala küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 1500 m. Praktiliselt kogu küla veetorustik on uus ja heas seisundis, rekonstrueeritud aastal 2008 projekti:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

103

„Rakvere valla Levala küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise projekteerimis- ja

ehitustööd“ raames. Eelpoolkirjeldatud puurkaevpumpla rekonstrueerimistööde käigus asendati 21 m veetorustikku. Tööd viidi läbi Rakvere valla ja AS Rakvere Vesi omavahenditest. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Küla veevõrk on Rakvere Vesi AS omandis, kes on külas ka veeteenuste operaator.

4.20.4 Levala küla tuletõrjeveevarustus

Levala küla tuletõrjeveevõtukohaks on farmi juures paiknev tiik.

4.21 KARITSA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

Karitsa küla paikneb Rakvere linnast ca 8 km kaugusel lõunasuunas. Küla ühisveevärk baseerub omaette puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 41% elanikkonnast, ca 40 inimest 97-st. Kuna külas on uus ühisveevärgi torustik ning paljud elanikud pole veel süsteemiga liitunud, on lähiaastatel loota teenuse tarbijate arvu suurenemist.

4.21.1 Karitsa küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

Karitsa külas on ühisveevärgi veeallikaks Karitsa puurkaevpumpla (puurkaevu katastri nr 2899). Puurkaev on puuritud aastal 1976 ning see avab Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi. Puurkaevu sügavus on 146 m. Puurkaevpumpla paikneb hoonetest eemal hõreda puiestiku vahel. Pumpla on rekonstrueeritud aasta 2020 ning ümbritsetud piirdeaiaga. Piirdeaed ei kata kogu sanitaarkaitseala perimeetrit. Rekonstrueerimise käigus rajati nii teenindusplats kui juurdesõidutee. Hoone on ehituslikult analoogne varasemalt kirjeldatud Kohala, Lasila, Levala hoonetega. (vt fotod). Puurkaevu päis asub pumplahoones ning on rekonstrueerimise käigus tõstetud ca 30 C kõrgusele põrandapinnast. Jaam on varustatud veetöötlusseadmetega ning asendatud ja uuendatud on täielikult elektri-automaatikaseadmed ning hoonesisene pumplatorustik. Puurkaevu süvaveepump on varustatud sagedusmuunduriga. Rõhku on võimalik reguleerida ka 300 l membraanhüdroofooriga. Hoones on loomulik ventilatsioon ning kütteks elektriradiaatorid. Veetöötlussüsteemi tehnilised parameetrid: Mark: Schöttli Air 40 Duplex

- jõudlus: Qkeskmd = 4,8 m3/d, Qmaxd = 5,7 m3/d, Qmaxh = 1,2 m3/h - aeratsioonimikser D)200 mm; - filtripaagid, D=400 mm, H=2000 mm - õlivaba kompressor, P=2,2 kW

Filtermaterjalina kasutatakse kvartsliiva ja pestud/sõelutud kruusa. Toorveelkvaliteet on suhteliselt hea, mistõttu ei ole eriotstarbeliste filtermaterjalide kasutamine vajalik.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

104

Filtripesu teostatakse 1 kord nädalas iga 5-6 päeva tagant. Tagasipesuks kasutatakse puurkaevuvett, efektiivsuse suurendamiseks teostatakse pesu lõpuosa (ligikaudu 2 min) pärispidise voolu suunas. Pesusüsteemi kuulub uhteveemahuti. Pesuvesi juhitakse 5 m3 kolmekambrilisse septikusse ning immutatakse 6 m pikkusesse imbtunnelisse. Süsteemi kuulub naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimissõlm, mida aga on ette nähtud kasutada vaid juhul, mil coli-indeks või muud mikrobioloogiised näitajad peaksid osutuma ülenormatiivseiks.

Joonis 4-22 Karitsa rekonstrueeritud puurkaevpumpla nr 2899 välisvaade

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

105

Joonis 4-23 Karitsa puurkaevpumpla sisevaade

Puurkaevu ümber on kehtestatud sanitaarkaitseala ulatusega 30 m, majandustegevuse puudumise kohta ümbritseval põllul andmed puuduvad. Kuna vee väljapumpamine puurkaevust jääb nii täna kui perspektiivis tunduvalt alla 10 m3/d, on soovitav taotleda puurkaevule nr 2899 sanitaarkaitseala ulatuse vähendamist 10 meetrini ja kehtestada hooldusala. Lubatud veevõtt Karitsa külas on vastavalt veeloale nr KL-509884, mille kehtivusaeg on alates 28.01.2021 tähtajatult, järgmine:

• Karitsa puurkaevust nr 2899: 2944 m3/a ning 8 m3/d. Lubatud kogusest piisab nii tänaseks kui perspektiivseks tarbimiseks. Veevõrku külas laiendada ei plaanita, kuid oodatakse uute tarbijate liitumist väljaehitatud torustikega. Puurkaevu nr 2899 tehnilised andmed on esitatud tabelis 4-2.

4.21.2 Karitsa küla puurkaevu- ja joogiveekvaliteet

Karitsa külale on koostatud ja kinnitatud joogivee kontrollikava aastateks 2021–2025. Joogivee kontrollikavaga nähakse ette veeproovide võtmist külas asuva Veesilma kinnistu kraanist. Joogivee kontrolliks tuleb Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrolli kava järgi tavaanalüüsiks veeproove võtta ja analüüsida kord aastas. Süvakontrolliks on vastavalt joogivee kontrollikavale kohustuslik proovivõtt üks kord 10 aasta jooksul. Joogivee kontrolli kava alusel on kõik nimetatud näitajad 2021. aastal analüüsitud. Konsultandil on kasutada puurkaevuvee analüüsitulemused aastast 2025 ja joogivee tavaanalüüsi andmed aastast 2026. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Karitsa puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

106

Tabel 4-33 Karitsa ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Karitsa pk nr 2899, 04.11.2025,

1 Värvus kraadi

2 Hägusus NTU

3 Lõhn lahjendusaste

4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,23

6 Nitrit mg/l 0,50

7 Nitraat mg/l 50 <0,2

8 Kloriidid mg/l 250 21

9 Sulfaadid mg/l 250 0,36

10 Raud µg/l 200 170

11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2

12 Fluoriidid mg/l 1,5

13 Mangaan µg/l 50

14 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 400

15 Naatrium mg/l 200

16 Boor mg/l 1,0

17 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0

18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0

19 Enterokokid PMÜ/100ml 0

20 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

Allikas: AS Rakvere Vesi. Tabel 4-34 Karitsa joogivee analüüsitulemused

Nr Näitaja Ühik SoM määrus nr 61

Veesilma kinnistu pesuruum, 19.02.2026

Veesilma kinnistu pesuruum, 28.06.2021

1 Värvus kraadi 2 3

2 Hägusus NTU 0,4 <1.0

3 Lõhn lahjendusaste 1 1

4 Maitse lahjendusaste 1 1

5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 7,9

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

7 Nitrit mg/l 0,50 <0.010

8 Nitraat mg/l 50 <0.5

9 Kloriidid mg/l 250 23

10 Sulfaadid mg/l 250 <3

11 Raud µg/l 200 34,3

12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55

14 Mangaan µg/l 50 7.2

15 Elektrijuhtivus μS C-1 20˚C

2500 352 411

16 Naatrium mg/l 200 43.3

17 Boor mg/l 1,0 0,58

18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml ebaloomulike muutusteta

<3 14

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

107

Allikas: Terviseameti VTI avalik portaal

Tabelis toodud analüüsitud näitajad vastavad joogiveenormidele.

4.21.3 Karitsa veevõrk ja selle seisund

Ühisveevärgi torustikku on kokku 1580 m Karitsa külas renoveeriti kõik ühisveevärgi torustikud 2006. ja 2007. a Rakvere valla omavahenditega. Kõikidel tarbijatel on veemõõtjad. Puurkaev-pumplast väljuv torustik läbis varasemal ajal Vahtramäe kinnistut (õueala) ja torustiku sealt väljaviimiseks ehitati ca 75 m veetorustikku. Pumpla rekonstrueerimise käigus rajati uus torustik pumpla sissesõidutee alla. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4. Küla veevõrk on tänase seisuga Rakvere Vesi AS omandis, kes on külas ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator.

4.21.4 Karitsa küla tuletõrjeveevarustus

Karitsa küla tuletõrje veevõtukohtadeks on AS Karitsa Tehniku hooviväravas paiknev tuletõrjeveehoidla ja tiik (rajatiste asukohad on esitatud Lisades 4).

4.22 ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID RAKVERE VALLAS

Ühisveevärgi probleemid on vallas arenduslikku laadi (veevõrk vajab laiendamist paljudele Rakvere linnaga piirnevate kinnistutele ja arendustele, Lepna alevik vajab ühendamist Rakvere linna ühisveevärgiga jt). Samas on nimetatud laienduste teostamine tihti arendajate ülesanne, v.a planeeritav Lepna aleviku ühendamine Rakvere linnavõrguga. Antud ühenduse kaudu saab teostada laiendusi trasssikoridori lähistele jäävatele kinnistutele ja arendustele. Neist teeme juttu investeeringuprojekte puudutavates peatükkides.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

108

5 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND

5.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD

Rakvere vallas on ühiskanalisatsiooniteenusega täna kaetud järgmised asulad (alevikud ja külad): Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevikud ning Roodevälja, Ussimäe, Päide, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala, Lasila külad (vt joonised, lisa 4). Rakvere lähiümbruses loetletud küladega haakuvad Aluvere, Kaarli, Papiaru, mida eraldi ÜVK-ga varustatud asulatena välja ei tooda. Ühiskanalisatsioon puudub Levala ja Karitsa külades. Perspektiivis nähakse ette ühiskanalisatsiooniga varustada Rakvere linnast loodes paiknev ning Rakvere-Haljala maantee ja Veltsi küla vahele jääv Päide ja Veltsi vaheline ala, millest osa jääb Päide ja osa Veltsi küla piiresse. Rakvere valla asulate tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 4. Järgnevalt kirjeldame lühidalt ühiskanalisatsioonipiirkondi. Torustkke ja reoveepuhasteid käsitleme osades 5.2-5.17. Paljud ühiskanalisatsiooniga varustatud Rakvere linna lähiümbruse asulad jäävad oma asukoha tõttu Rakvere reoveekogumisalasse, näiteks: Sõmeru ja Näpi alevikud ning Aluvere, Kaarli, Papiaru, Roodevälja, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe ja Ussimäe külad. Rakvere ÜVK-ga tänaseks ühendatud, kuid omaette RKA on kehtestatud Päide külale.

Sõmeru alevik Sõmeru aleviku ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsioonivõrguga, alevikus on ühiskanalisatsiooniga kaetud 100% elanikest ja kinnistutest (1086 inimest). Liitumisvõimalus on antud kogu aleviku ja lähema ümbruse elanikele ja ettevõtetele. Sõmeru aleviku ühiskanalisatsioon (edaspidi ÜK) on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga alates 18.11.2011. Sõmeru reoveepuhasti on likvideeritud ning selle asemele on rajatud reovee ülepumpla. Sõmeru alevik kuulub Rakvere reoveekogumisalasse. Näpi alevik Näpi aleviku ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga alates 18.11.2011. a., alevikus on ühiskanalisatsiooniga kaetud 100% elanikest, 336 inimest ja kõik ettevõtted. Lepna alevik Lepna alevik paikneb Rakvere linnast ca 3-4 km kaugusel, alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 95% ehk 352 inimest. Ülejäänud elanikkond, välja- arvatud 4-5 eramut, paikneb keskusest eemal hajaasustuspiirkondades, kuhu ühiskanalisatsiooni laiendamine pole otstarbekas. Uhtna alevik Uhtna alevik paikneb Rakvere linnast ca 13 km kaugusel kirde suunas, olles maakonnakeskusest Rakverest üks kaugemaid ÜVK-ga varustatud asulaid endise Sõmeru valla territooriumil. Uhtna alevikus on omaette torustikul ja reoveepuhastil

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

109

baseeruv ühiskanalisatsioon, alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunud ~95% elanikest, ca 299 inimest.

Roodevälja küla Roodevälja ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsioonivõrguga, külas, mis on analoogselt Tõrremäe, Tõrma, Ussimäe, Taaravainu ja Päide küla jt, Rakvere linna vahetus naabruses ja linnaga kokku kasvanud. Taaravainu küla Taaravainu ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna kanalisatsioonivõrguga. Küla on analoogselt Roodevälja, Tõrremäe, Tõrma, Ussimäe, küla jt, Rakvere linna vahetus naabruses ja linnaga kokku kasvanud. Küla jääb Rakvere linna ja Lepna aleviku vahele ning viimaste ÜVK-de omavahelisel ühendamisel (lühiajalises programmis) avaneb võimalus ka suuremamahuliseks elanike liitumiseks ÜVK-süsteemidega. Täna on küla põhilisteks tarbijateks ettevõtted (kaubanduskeskused, kauplused, müügiesindused, laod, logistikakeskused). Tõrremäe küla Tõrremäe ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna kanalisatsioonivõrguga. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning paikneb Rakvere-Haljala maantee äärses piirkonnas, kus asub palju kauplusi, Põhjakeskus, kaks tanklat, laod ja muud sellelaadsed kaubandus- ja logistikaehitised. Päide küla Päide ühiskanalisatsioon on alates 2025. aastast ühendatud Rakvere linna kanalisatsioonivõrguga läbi Tõrremäe küla. Küla ühiskanalisatsioon vajab laiendamist Veltsi küla suunas, mida näeme ette pikaajalises programmis. Tõrma küla Tõrma ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna kanalisatsioonivõrguga. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning selle keskus paikneb põhiliselt Rakvere - Väike- Maarja - Tartu suunalise maantee äärses piirkonnas. Ussimäe küla Ussimäe ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna kanalisatsioonivõrguga. Külas, mis on analoogselt Näpi aleviku, Roodevälja, Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, küla jt, Rakvere linna vahetus naabruses ja linnaga kokku kasvanud, on ühiskanalisatsiooniga liitunud 100% elanikest ehk 364 inimest. Küla piirneb vahetult Rakvere linnaga ning sinna kerkib pidevalt ja on kavas ka perspektiivis ehitada arvukalt uusi elamukvartaleid. Ubja küla Ubja küla paikneb Rakverest ca 8 km kaugusel ning küla ühiskanalisatsioon baseerub omaette torustikul ja reoveepuhastil. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ~ 70% elanikkonnast, ca 174 inimest 249 elanikust.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

110

Veltsi küla Veltsi küla paikneb Rakverest ca 7 km kaugusel ning küla ühiskanalisatsioon baseerub omaette torustikul ja reoveepuhastil. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 95% elanikkonnast, ca 175 inimest 184 elanikust. Lisaks on külas oluline teenuse kasutaja lasteaed-algkool 55-60 inimesega. Vaeküla küla Vaeküla paikneb Rakverest ca 9 km kaugusel ning küla ühiskanalisatsioon baseerub omaette torustikul ja reoveepuhastil. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 85% elanikkonnast, ca 128 inimest 150-st. Ülejäänud elanikkond paikneb keskusest eemal hajaasustuspiirkonnas, kuhu ühiskanalisatsiooni laiendamine pole lähiajal otstarbekas. Arkna küla Arkna küla paikneb Rakverest ca 3 km kaugusel ning küla ühiskanalisatsioon baseerub omaette torustikul ja reoveepuhastil. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 86% elanikkonnast, ca 111 inimest 129-st. Pikemas perspektiivis on planeeritud asula kagunurgas pikendada Jõekalda tee ühiskanalisatsioonitorustikku kuni Tallinn-Narva maanteeni ja veel pikemas perspektiivis tuleb kõne alla ka pikendamine piki Arkna maanteed kuni Rakvere linnavõrguni. Kohala küla Kohala küla paikneb Rakverest ca 12 km ja Sõmerust 8 km kaugusel. Küla ühiskanalisatsioon baseerub omaette torustikul ja reoveepuhastil. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 77% elanikkonnast, ca 99 inimest 128-st. Ülejäänud elanikkonnale ja tarbijatele on planeeritud osaliselt vee- (ja kanalisatsiooni) võrgu laiendamine pikaajalises programmis. Lasila küla Lasila küla paikneb Rakverest ca 13 km ja Sõmerust 17 km kaugusel edelas, olles vallakeskusest Sõmerust kaugeim ÜVK-ga varustatud küla Rakvere vallas. Küla ühiskanalisatsioon baseerub omaette torustikul ja reoveepuhastil. Külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 98% elanikkonnast, ca 125 inimest 128-st. Ülejäänud elanikkonnale ja tarbijatele on planeeritud osaliselt vee- (ja kanalisatsiooni) võrgu laiendamine pikaajalises programmis. Lasila puhul tuleb arvestada, et peamiseks teenuse tarbijaks seal on põhikool-lasteaed koos ca 100 inimesega. Levala küla Levala külas puudub ühiskanalisatsioon ja seda pole lähima 12 aasta jooksul plaanis ka välja ehitada. Karitsa küla Karitsa külas puudub ühiskanalisatsioon ja seda pole lähima 12 aasta jooksul plaanis ka välja ehitada.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

111

5.2 ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD

5.2.1 Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus

Nagu eelnevas osas kirjeldatud, on ühiskanalisatsioon Rakvere vallas täna seotud Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevike ning Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Päide, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala ja Lasila küladega. Rakvere valla iseloomulikuks tunnusjooneks on suur tööstuse kontsentratsioon eelkõige Sõmeru-Näpi, Roodevälja, Lepna, Taaravainu, Tõrremäe piirkonnas ehk üldiselt iseloomustatuna, Rakvere linna ümbruses. Ettevõtluse arenguks on Rakvere vallas Rakvere linna ümbruses soodsad tingimused tänu heale logistilisele asukohale ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolule. Endisest Sõmeru Masinatraktorijaamast on arenenud välja praegune OÜ Rakvere Põllumajandustehnika. Näpi külla rajati 1960-ndate aastate alguses Rakvere KEK ja 1970.-ndate alguses koondusid sinna ETKVL kaubalaod ning töötas linnasetehas. Tänaseks on Näpile tekkinud arvukalt uusi arenevaid ettevõtteid ja sinna on koondunud enamus valla tööstusest. Piirkonda kavandatava Aluvere tööstuspargi rajamiseks on eraldatud 31 ha Rakvere valla munitsipaalmaad. Väljaspool Sõmeru-Näpi piirkonda tegutsevad ettevõtjad tegelevad peamiselt kas metsanduse, põllumajanduse või teenindusega. Kunagiste kolhoosikeskuste mõjupiirkonnas Uhtnas ja Ubjas ning Vaekülas ja Roodeväljal tegeldakse traditsiooniliselt enam põllumajandusliku tootmisega. Sõmeru ja Näpi aleviku ning Ussimäe ja Roodevälja küla reovesi juhitakse Rakvere linna reoveepuhastile. Uhtna ja Ubja alevikus on reoveepuhastid rekonstrueeritud. Vaeküla ja Kohala külas on reoveepuhastid amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Suurimad kanalisatsiooniteenuse tarbijad on üldjuhul kohalikud ettevõtted. Väljaspool Sõmeru-Näpi piirkonda tegutsevad ettevõtjad tegelevad peamiselt kas metsanduse, põllumajanduse või teenindusega. Kunagiste kolhoosikeskuste mõjupiirkonnas Uhtnas ja Ubjas ning Vaekülas ja Roodeväljal tegeldakse traditsiooniliselt enam põllumajandusliku tootmisega. Sõmeru alevikus on teenuse kasutajateks elanikud (korteriühistud ja eramud) ning ettevõtted, millest suurimad: Rakvere Põllumajandustehnika OÜ, Sõmeru Põhikool, lasteaed, kaubandusettevõtted ning veel mõned väike-ettevõtted. Näpi aleviku teenuse kasutajateks on elanikud, Stora Enso Eesti AS, KEK Invest AS jt väiksema tarbimisega väike-ettevõtted. Lepna aleviku teenuse kasutajateks on elanikud (korteriühistud ja eramud), raamatukogu ja teised väiksema tarbimisega ettevõtted. Suurim tööstustarbija, AS OG Elektra Tootmine rakendab reokäitluseks oma reoveepuhastit. Uhtna aleviku teenuse kasutajateks on elanikud (korteriühistud ja eramud), kool, lasteaed, vanadekodu (hooldekodu).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

112

Roodevälja küla teenuse kasutajateks on elanikud (korteriühistud ja eramud). Rakvere piirkonna suurim ühiskanalisatsiooni tarbija on lihakombinaat ehk Maag Eesti AS, kes juhib oma kogutud reovee AS Rakvere Vesi Rakvere linna reoveepuhastisse. Suurema ettevõtetete (juriidiliste isikute) tarbimisega külad on veel Rakvere linna lähinaabruses paiknevad Tõrremäe ja Taaravainu külad (laod, kaubanduskeskused, logistikaettevõtted, müügiesindused jt põhiliselt teenindusettevõtted) ning teiste juriidiliste isikute ja avalike teenustega asulad on Vaeküla küla, kus paikneb hooldekodu (plaanis laienemine kuni 150 inimeseni), Veltsi küla lastead-algkool 60 inimesega ning Lasila küla koos põhikooli ja lasteaiaga (koos õpilaste ja töötajatega kokku ligi 100 inimest). Ülejäänud asulates on põhitarbijaiks elanikud.

5.3 PIIRKONDLIK ÜLDÜLEVAADE RAKVERE VALLA ÜHISKANALISATSIOONIST, RAJATISTEST JA SEADMETEST

5.3.1 Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Roodevälja küla

Sõmeru aleviku kanalisatsioonisüsteem hõlmab kogu aleviku tiheasustusala. Süsteemis on kolm pumplat. Olemasolev torustik on rekonstrueeritud. Sõmeru aleviku reoveepuhasti ei puhastanud reovett vajalikul määral ja oli amortiseerunud ning käesolevaks ajaks on see likvideeritud. Näpi aleviku kanalisatsioonisüsteem hõlmab kogu aleviku tiheasutusala. Süsteemis on kaks pumplat. Olemasolev torustik on rekonstrueeritud. Reovesi juhitakse Roodevälja küla tööstuspiirkonna pumplasse, kust see pumbatakse Rakvere linna reoveepuhastile. Roodevälja külas asuvasse Roodevälja pumplasse (KPJ-Roodevälja) jõuab nii Sõmeru kui Näpi alevike reovesi. Edasi pumbatakse see koos lisanduva Lihakombinaadi reoveega Rakvere reoveepuhastisse. Roodevälja küla ülejäänud osa juhitakse isevoolselt (põhjaosas kasutatakse ka survekanalisatsiooni) küla keset läbivasse reoveekollektorisse, kust reovesi liigub Rakvere reoveepuhastisse. Ussimäe küla reovesi juhitakse AS Rakvere Vesi reoveepuhastisse läbi Rakvere linna torustike.

5.3.2 Uhtna alevik

Tarbijate reoveekogused määratakse tarbitud vee järgi vastavalt veearvestitega mõõdetule. Veemõõtjate osakaal AS Rakvere Vesi ühisveevarustussüsteemides on 100 %. Perspektiivina nähakse ka reoveekogumisala laiendamist aleviku põhjaosas, arvestades sealset asustuse tihedust. Reoveekogumisala laiendatud piiri ettepanek on kujutatud Lisas 4 joonisel.

5.3.3 Lepna alevik

Tarbijate reoveekogused määratakse tarbitud vee järgi vastavalt veearvestitega mõõ- detule. Veemõõtjate osakaal AS Rakvere Vesi ühisveevarustussüsteemides on 100 %. Lepna aleviku reovesi puhastatakse reoveepuhastis, mille haldajaks on AS OG Elektra Tootmine. Heitvesi juhitakse Tobia peakraavi, mis suubub Soolika ojja.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

113

Lepna aleviku ÜK ühendamine Rakvere linnaga on kavas juba lühiajalises programmis.

5.3.4 Tõrremäe, Päide, Tõrma ja Taaravainu külad

Tõrremäe, Päide, Tõrma ja Taaravainu asulates tekkiv reovesi juhitakse Rakvere linna ühiskanalisatsiooni. Tarbijate reoveekogused määratakse tarbitud vee järgi vastavalt veearvestitega mõõ- detule. Veemõõtjate osakaal AS Rakvere Vesi ühisveevarustussüsteemides on 100 %.

5.3.5 Ubja küla

Perspektiivis jääb rahvaarv ligikaudu samaks (240-250 elanikku). Uue kanalisatsioonisüsteemi tõttu eeldame, et järk-järgult suureneb liitunute protsent, mis hajaasustuse tõttu siiski 100% ei saavuta. Järgnevalt kirjeldame lähemalt Rakvere valla asulate ühiskanalisatsioone iga asulat puudutavas alapeatükis.

5.4 SÕMERU ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON

Sõmeru alevik kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse.

5.4.1 Sõmeru kanalisatsioonivõrk

Sõmeru aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 13 130 m, sellest isevoolset torustikku on: 10 940 m ning survetorustikku on 2190 m. Kogu olemasolev kanalisatsioonivõrk on Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekti raames rekonstrueeritud. Lisaks toimus ka kanalisatsioonivõrgu laiendamine, sisuliselt oli tegemist uue võrgu rajamisega. Rekonstrueeriti 3,9 km De160 ja De200 isevoolset ja 1,2 km survekanalisatsiooni torustikku. Ajavahemikus eelmisest ÜVVK AK-st aastatel 2018-2022 on reoveekanalisatsiooni rajatud/rekonstrueeritud (põhiliselt Rakvere Vesi AS omavahenditest) järgmises mahus. Tabel 5-1 Sõmeru aleviku ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Tiigi tn 6 De160/PVC 4,1 2021

Puiestee tn 20 De160/PVC isevoolne 31,0 2018

reoveepumpla 2018

De50/PE survetorustik 112,9 2018

Astri tn/Astri põik DN200 sukk 80,9 2019

DN150 sukk 31,5 2019

De160/PVC 160,9 2019

Muru tn 5, 7, 12; Mesika tn 13,14

De160/PVC 101,4 2018-2019

Pikk tn De160 137,4 2017-2018

Põllu tn 3 De160/PVC 12,2 2020

DN300/KER sademeveekanalisatsioon (SK)

34,1 2020

De250 SK 77,6 2020

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

114

De200 SK 23,2 2020

Raua tn 3 De40/PE 99,1 2021

Staadioni tn De32/PE 3,3 2018

Kokku 1444,3

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.4.2 Sõmeru reoveepumplad

Sõmeru alevikus on kolm reoveepumplat – rekonstrueeritud RP-Niidu ja RP-2 Aluvere ning uus Oja RP ehk RP-1. Amortiseerunud Aluvere pumpla demonteeriti, uus kompaktpumpla paigaldati uude asukohta. Paigaldati kaks pumpa Q=7 l/s ja H=20 m. Amortiseerunud Niidu pumpla demonteeriti, samasse asukohta paigaldati uus kompaktpumpla. Paigaldati 2 pumpa Q=5 l/s ja H=10 m. Sõmeru aleviku endise reoveepuhasti territooriumile paigaldati uus kompaktpumpla RP- 1. (Oja). Paigaldati 2 pumpa Q=7 l/s ja H=20 m. Pumplast ehitati survetoru kuni olemasoleva Aluvere-Sõmeru survetoruni. Selle toruga juhitakse reovesi Aluvere pumplasse RP-2, kust see pumbatakse Näpi aleviku süsteemi. Neljas reoveepumpla Kohviku ja Alexela tankla lähistel on eraomandis. Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

Joonis 5-1 Kompaktpumpla RP-1 kunagise Sõmeru reoveepuhasti territooriumil

5.4.3 Sõmeru aleviku sademeveekanalisatsioon

Rakvere vallas on tänase seisuga toimiv sademeveekanalisatsioon vaid Sõmeru ja Näpi alevikes. Väljalasud ei ole keskkonnaloaga reguleeritud, kuid võimalikud mõjud maaparanduseesvooludele on viidud miinimumini.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

115

Sõmeru alevikus on välja ehitatud lahkvoolne sademevee kanalisatsioon, teatud osas on säilinud ühisvoolset kanalisatsiooni. Lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni pikkuseks on 2460 m. Alevikus on üks sademeveetöötlusjaam. Eesvooludeks on olemasolevad vooluveekogud. Kogumine on ette nähtud restkaevudega, mis on ühendatud sademeveekanalisatsiooni torustikku, osaliselt reoveekanalisatsiooni torustikku. Aastal 2020 rajati ligikaudu 135 m sademeveekanalisatsiooni. Olemasolevate ja perspektiivsete sademeveesüsteemide asukohad on esitatud Lisa 4. joonised.

5.5 NÄPI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON

Näpi alevik kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse.

5.5.1 Näpi kanalisatsioonivõrk

Näpi aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 7390 m, sellest isevoolset on 6240 m ja survetorustikku on 1150 m. Valdav enamus olemasolevast kanalisatsioonivõrgust on Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekti raames rekonstrueeritud. Ajavahemikus eelmisest ÜVVK AK-st aastatel 2018-2022 on reoveekanalisatsiooni rajatud/rekonstrueeritud (põhiliselt Rakvere Vesi AS omavahenditest) järgmises mahus. Tabel 5-2 Näpi aleviku ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Kuuse tn 5, 7 De63/PE 65,6 (kaheniidiline:

37,3 + 38,3 m) 2019

Kokku 65,6

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.5.2 Näpi reoveepumplad

Näpi külas on neli heas seisundis uut ja/või rekonstrueeritud reoveepumplat – Kressi RP, Saeveski RP, Voore RP ja Näpi tee RP. Reovesi juhitakse Rakvere linna puhastile. Olemasoleva Kressi pumpla pealisehitis lammutati, demonteeriti tehnoloogilised seadmed, süvendisse paigaldati uus kompaktpumpla. Paigaldati 2 pumpa Q=5 l/s ja H=20 m. Saeveski pumpla on heas tehnilises seisukorras (rekonstrueeritud 2003. a) ning pumpla lisati kaugjälgimissüsteemi. Pumpla paikneb keset puitmaterjali laoplatsi, mistõttu ülepumpla elektri- ja automaatikakilp on paigaldatud ülepumplast 60-70 m kaugusele AS Stora Enso Eesti territooriumil paikneva ja ettevõttele kuuluva tuletõrjepumpla hoone seinale. Kaugjälgimis- ja juhtimisseadmed (sh antenn ja kilp) paigaldati samasse asukohta, kus on elektri- ja automaatikakilp. Voore tänava piirkonda rajati uus reovee kompaktpumpla. Paigaldati 2 pumpa Q=5 l/s ja H=10 m. Üks uus pumpla paikneb Näpi tee 1 vahetus läheduses. Alevikus paikneb kaks eraomandis olevat reoveepumplat.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

116

Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.5.3 Näpi sademeveekanalisatsioon

Rakvere vallas on tänase seisuga toimiv sademeveekanalisatsioon vaid Sõmeru ja Näpi alevikes. Väljalasud ei ole keskkonnaloaga reguleeritud, kuid võimalikud mõjud maaparanduseesvooludele on viidud miinimumini. Näpi alevikus on välja ehitatud osaline lahkvoolne sademevee kanalisatsioon kogupikkusega 1650 m. Sademevee kanalisatsiooni eesvooluks on olemasolevad vooluveekogud. Asulas esineb ka restkaeve, mis on ühendatud sademevee ja osaliselt jätkuvalt ka n-ö ühisvoolselt reoveekanalisatsiooni torustikku. Olemasolevate ja perspektiivsete sademeveesüsteemide asukohad on esitatud Lisa 4. joonised.

5.5.4 Rakvere linna ja lähiümbruse reostuskoormused

Rakvere linna reoveekogumisalaga on hõlmatud järgmised Rakvere valla asulad: Näpi alevik; Papiaru küla; Roodevälja küla; Sõmeru alevik; Taaravainu küla; Tobia küla; Tõrma küla; Tõrremäe küla; Ussimäe küla; samuti Päide küla, kuigi omab eraldi reoveekogumisala, juhitakse kogutud reovesi Rakvere linna süsteemi. Järgnevas tabelis esitame Rakvere linna reoveekogumisala heitveenäitajad aastal 2025.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

117

Tabel 5-3 Rakvere linna reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2025 (Rakvere linna reoveekogumisala, Soolikaoja suubla)

Saasteaine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt KKM määrus nr 61 lisa 1

Suurim lubatud sisaldus vastavalt (uus) vee keskkonnaluba nr L.VV/328140

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 15 15 mgO2/l 1,333 4,333 0 0

Heljum 15 15 Mg/l 1,567 1,50 1 3,033

Püld 0,5 0,5 mgP/l 0,293 0,183 0,177 0,407

Nüld 10 10 mgN/l 9,233 9,367 6,567 6,033

KHT 125 125 mgO2/l 45,667 14,333 0 12

pH 6-9 6-9 7.70 7.9667 7.7667 7.70

SO4 - - mg/l 51 87 45.6667 66.3333

Kahealuseli sed fenoolid

15

15

mg/l 0 0 0 0

Ühealuselis ed fenoolid

0,1

0,1

mg/l 0 0 0 0

Naftasaadu- sed

1

1

mg/l 0 0 0 0

Arseen 0,01 0,01 mg/l 0.00014 0.00014 0.0002 0.0002

Vask 0,015 0,015 mg/l 0.0016 0.0016 0,0019 0.0019

Nikkel 0,034 0,034 mg/l 0.00093 0.00093 0.0021 0.0021

Tsink 0,05 0,05 mg/l 0.026 0.026 0.031 0.031

Allikas: AS Rakvere Vesi veekasutusaruanne 2025

Rakvere linna reoveepuhasti saasteaianet juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi kõikjal veeluba) nr L.VV/328140, mis kehtib muudetult ja kaasajastatult alates 08.12.2025 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Rakvere reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk:

• 4 540 712 m3/a

• 1 135 178 m3/kvartalis Reostuskoormus: 113 865 ie. Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mis on limiteeritud ja mille osas arvestatakse saastetasu, on esitatud eelnevas tabelis. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4. Nagu andmetest näha, siis vastavad kõik näitajad piirväärtustele. Rakvere reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Soolikaoja, puhasti väljalasu kood LV281, suubla kood: VEE1075300. Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood on: Selja MS 1107530010020 / ehitis 001 Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb reoveepuhasti ja selle väljalask keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.

5.6 LEPNA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON

Lepna reoveekogumisala, pindala 30,6 ha, koormus 475 ie.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

118

5.6.1 Lepna kanalisatsioonivõrk

Lepna aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 4250 m, sellest isevoolset torustikku 3230 m, survetorustikku on 1020 m. Lepna aleviku ühiskanalisatsiooni torustik rekonstrueeriti 2013. a. Lühiajalises programmis on planeeritud Lepna aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendamine läbi Taaravainu küla Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Nende tööde käigus saavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise võimaluse ka Mädapea tee äärde Taaravainu külla jäävad ettevõtted ja elamud. Lisaks Ridaküla tee äärsed alad ning Energia pst. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.6.2 Lepna reoveepumplad

Lepna alevikus on kaks kompaktreovepumplat: RP-1 ja RP-2, mis on rekonstrueeritud aastal 2013 ja ühendatud AS Rakvere Vesi kaugjuhtimissüsteemi. Kolmas pumpla, tinglikult peapumpla enne AS OG Elektrale kuuluvat reoveepuhastit, kuulub samuti OG Elektrale, asub administratiivselt Taaravainu külas Lepna ja Künka tee ristil. Pumplakorpuste läbimõõdud on vastavalt: RP-1, 1600 mm; RP-2, 2400 mm. Kolmanda pumpla (RP) korpuse läbimõõt on 2400 mm. Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa Lisa 4. Joonised.

5.6.3 Lepna reoveepuhasti ja reostuskoormus

Lepna aleviku reovesi puhastatakse AS OG Elektra Tootmine reoveepuhastis. Reoveepuhsti ehitati aastal 2006, projekteerija ja ehitaja oli OÜ Veemaailm INC. Tegemist on biokeemilise puhastuse - kestusõhustusega aerotankiga. Järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki pindaladega 720 ja 1020 m2. Tootlikkuseks on projekteeritud: Q = 300 m3/d, 12 500 ie-d. Reovesi juhitakse puhastusseadmesse asula reovee peapumplast KPJ-3 ja AS OG Elektra Tootmine reoveepumplast; Puhastusprotsess koosneb järgmistest elementidest:

1) Reovee vooluhulga mõõtmine magnetinduktiivse mõõtjaga. 2) Reovee mehaaniline puhastamine automaatvõres, võrejäätmete veetustamine

pressiga ja transport prügikonteinerisse. 3) Reovee vooluhulga ja ainesisalduse ühtlustamine, puhastamine keemilise

flotatsiooni meetodil, flotatsioonijääkide transport mudatihendajasse. 4) Reovee puhastamine nõrgbiofiltris. 5) Reoveest bioloogiline lämmastikuärastus eelanoksilisel meetodil (Ludzack ja

Ettinger meetodil). 6) Reovee puhastamine kestusõhustusega aerotankis. 7) Reoveest keemiline fosforiärastus ja reovee järelpuhastus pideva tagasipesuga

liivafiltris (DynaSand).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

119

8) Liigmuda tahendamiseks ettevalmistamine mudatihendajamineralisaatoris ja tahendamine lintfilterpressiga.

Reoveepuhasti kuja on 50 m. Suublaks on Tobia peakraav. Reostusnäitajaid ja –koormusi antud ÜVVK AK-s ei kajastata, sest puhasti kuulub eraettevõtjale ning Lepna aleviku elukondlikule ja tööstustarbimisele lisandub AS OG Elektra Tootmine reostuskoormus, mille kohta Konsultandil andmed puuduvad. Lühiajalises programmis on kavas ühendada Lepna aleviku ühiskanalisatsioon täielikult Rakvere linnaga ning kaob vajadus AS OG Elektra reoveepuhastusteenuse järele.

5.6.4 Lepna sademeveesüsteemid

Lepna alevikus sademeveekanalisatsiooni ei ole. Liigne sademevesi juhitakse asula territooriumitelt ära vajadusel kuivenduskraavidega.

5.7 UHTNA ÜHISKANALISATSIOON

Uhtna reoveekogumisala, pindala 30,2 ha, koormus 311 ie.

5.7.1 Uhtna kanalisatsioonivõrk

Uhtna aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 4310 m, survetorustikku on ca 510 m. Kogu Uhtna aleviku kanalisatsioonitorustik rekonstrueeriti 2012. aastal. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.7.1.1 Uhtna reoveepumplad

Uhtna alevikus on 2013. aastal rekonstrueeritud reoveepumpla. Pumpla pumpab asula lõunaosa (kaguosa) reovee aleviku põhjaosa võrku. Ülejäänud kogutava reovee saab juhtida reoveepuhastini isevoolselt. Reoveepumpla asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

120

Joonis 5-2 Uhtna reoveepumpla

5.7.2 Uhtna reoveepuhasti

Uhtna reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2012. aastal eelpoolkirjeldatud Rakvere valla ja Sõmeru valla veemajandusprojekti raames. Tegemist on erilahendusega projekteeritud bioloogilise puhastiga, kus reoveepuhastus toimub 3 etapis: Eelpuhastus (võre), Bioloogiline puhastus (aktiivmuda protsess, liigmuda eemaldamine) ja Mudakäitlus (tihendamine ja stabiliseerimine). Vahetult puhasti eel paikneb reoveepumpla, mida pumplate osas eraldi välja ei toodud, kuna loetakse reoveepuhasti osaks. Reoveepumpla on varustatud ühtlustusbasseiniga. Võre puhul on tegemist automaatvõrega. Bioloogiline puhastus koosneb aeratsioonikambrist, mis tagab reovee orgaanika redutseerimise ja lämmastikuühendite nitrifitseerimise ning anaeroobsest kambrist, mille eesmärgiks on bioloogiline fosforiärastus. Aeratsioomikambri lõpus juhitakse aktiivmuda järelsetitisse. Järelsetitist aeratsioonikambrisse toimub ka aktiivmuda tagastus. Fosforiühendite täiendavaks eemaldamiseks on paigaldatud koagulandi abil fosforiühendite simultaansadestamise süsteem. Koagulanti lisatakse aktiivmudaprotsessi lõpuosas. Järelsetitist juhitakse ülevoolurenni kaudu vesi heitvee väljavoolusüsteemi. Järelsetitis settiv aktiivmuda pumbatakse bioprotsessi algusesse järelsetitis oleva mudatakastuspumba abil. Protsessis tekkiv liigmuda pumbatakse mudatagastuspumba abil mudatihendisse. Mudatihendi on perioodiliselt aereeritav. Mudatihendis tihendatakse ja osaliselt stabiliseeritakse muda kuivainekontsentratsioonini ~3-4%. Tihendatud muda viiakse lõplikuks stabiliseerimiseks Rakvere reoveepuhastisse. Reoveepuhasti parameetrid on järgmised (Uhtna reoveekoormus 311 ie):

• Q= kuni 80 m3/d

• R=133-299 ie-d.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

121

Aeroobses sektsioonis toimub põhilise orgaanika eraldamine ja ammooniumlämmastiku nitrifikatsioon nitraadiks. Õhutussüsteemi varustavad suruõhuga tehnohoones asuvad õhupuhurid. Puhasti aeroobsest osast voolab aktiivmuda ja töödeldud heitvee segu isevoolselt vertikaalsesse järelsetitisse. Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud veest, vajudes setiti põhja. Fosforiärastus toimub keemilisel teel. Puhastatavasse reovette doseeritakse raud(III)sulfaadi Fe2(SO4)3 lahust (PIX). Kemikaali doseeritakse anoksilise kambri lõpus. Liigmuda eemaldatakse eelsetitist regulaarselt automaatselt ning juhitakse settekogumis- ehk mudamahutisse. Reoveepuhasti on varustatud vastuvõtu- ja akumulatsioonimahutiga, automaatproovivõtja ja pH-anduriga. Aeratsioonikamber paikneb hoonealuses ruumis, järelsetiti on maa-aluse paigutusega, kuid paikneb väljaspool hoone gabariite. Uhtna reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/330629, mis kehtib 28.07.2021 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Uhtna reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk:

• 24 820 m3/a

• 6205 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l, (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4 Nagu järgnevatest andmetest näha, siis piirväärtusi ületavaid näitajaid aastal 2025 ei olnud. Silmnähtavalt kõrged sulfaatiooni tulemused on tingitud nii sama parameetri kõrgest joogiveenäitajast kui ka sellele lisanduvast koagulandist, milleks on Fe2(SO4)3. Uhtna reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Kunda jõgi, puhasti väljalasu kood LV611, suubla kood: VEE1072900. Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood: Kunda jõgi MS 1107290020000 / ehitis 001. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb piirkond suhteliselt kaitstud põhjaveega ala piirimaile. Uhtna reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus, 50 m (üle 300 ie).

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

122

Puhastikompleks on ka piirdeaiaga ümbritsetud (aed ei hõlma täis kuja mõõtmeid). Kokkuvõttes saab öelda, et Uhtna RVP on heas seisukorras ning puhastustehnoloogia vastab vajadustele ja nõuetele.

Joonis 5-3 Uhtna reoveepuhasti välisvaade

Joonis 5-4 Reoveepuhasti sisevaade (esiplaanil automaatvõreseade, tagapool vastuvõtumahuti)

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

123

Joonis 5-5 Reoveepuhasti protsessimahutid (aerotank ja anaeroobne mahuti) asuvad puhasti hoone põranda all, antud luugid avavad aeratsioonikambri

Tabel 5-4 Uhtna reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2025

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt määrus nr 61

Suurim lubatud sisaldus vastavalt vee luba nr L.VV/330629

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 25 25 mgO2/l 3,30 5,60 3,90 0

Heljum 35 35 mg/l 7,40 4 3,70 7,90

Püld 2,0 2,0 mgP/l 0,22 0,23 0,88 1

Nüld 60 60 mgN/l 38 35 32 38

KHT 125 - mgO2/l 0 36 0 0

pH - - 7,20 7,30 7,40 7,30

SO4 - - mg/l 71 100 83 110

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

5.7.3 Uhtna sademeveesüsteemid

Uhtna alevikus sademeveekanalisatsiooni ei ole. Liigne sademevesi juhitakse asula territooriumitelt ära vajadusel kuivenduskraavidega. Sademeveesüsteemid puuduvad ja nende väljaehitamiseks puudub vajadus ka perspektiivis.

5.8 ROODEVÄLJA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Roodevälja küla kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse.

5.8.1 Roodevälja kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Roodevälja küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 2950 m, survetorustikku on 3830 m – suure osa Roodevälja küla torustikust hõlmab kanalisatsiooni transiittorustik, mis juhib lisaks Roodevälja küla reoveele Rakvere puhastisse ka Näpi ja Sõmeru alevikest kogutud reovee.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

124

Sõmeru ja Näpi alevike reovesi jõuab Roodevälja pumplasse (RP-Roodevälja) Lihakombinaadi kõrval, kuhu jõuab ka Lihakombinaadi vesi. Sellest pumplast pumbatakse reovesi Rakvere reoveepuhastisse. Roodevälja ülejäänud piirkonna reovesi kogutakse isevoolselt ja põhjaosa surveliselt kokku küla keset läbivasse isevoolsesse kollektorisse (DN600), mille kaudu liigub vesi Rakvere reoveepuhastisse. Küla põhjaosas asub teine, lokaalsema iseloomuga reoveepumpla. Enne puhastit toimub Roodevälja pumpla ja isevoolse kollektori liitumine ja puhastis mõõdetakse nende torude kaudu siseneva reovee näitajaid. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

Joonis 5-6 Roodevälja küla reoveepumpla (RP-Roodevälja)

5.8.2 Roodevälja sademeveekanalisatsioon

Roodevälja külas puudub täna sademeveekanalisatsioon. Pikaajalises programmis on ette nähtud (arendajate poolt väljaehitatav) sademeveekanalisatsioon. Perspektiivsete sademeveesüsteemide asukohad on esitatud Lisa 4. joonised.

5.9 TAARAVAINU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Taaravainu küla kuulub osaliselt Rakvere linna reoveekogumisalasse. Reoveekogumisala vajab juba lähiajal laiendamist.

5.9.1 Taaravainu kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Taaravainu küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 1260 m, survekanalisatsiooni osa moodustab 440 m. Arvestasime Taaravainu küla torustiku mahtu kogu Rakvere ja Lepna reoveekogumisala vahele jäävad torustikud (osaliselt on need ka Tobia külas) ning osaliselt katavad ka OG Elektra reoveepuhastisse suunduvaid torusid. Valdav osa ühiskanalisatsiooni torustikest on rekonstrueeritud või uued. Taaravainu küla ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

125

Ajavahemikus eelmisest ÜVVK AK-st aastatel 2018-2022 on reoveekanalisatsiooni rajatud/rekonstrueeritud (põhiliselt Rakvere Vesi AS omavahenditest) järgmises mahus. Tabel 5-5 Taaravainu küla ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Kriidisoo tn 9, Kriidisoo põik 1, 3, 4, 5, 6

De160/PVC 50,0 2020

De90/PE surve 113,8 2020

De50/PE survetorustik 21,8 2020

Kokku 185,6

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Pikemas perspektiivis on planeeritud Lepna aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendamine Läbi Taaravainu küla Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Nende tööde käigus saavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise võimaluse ka kõik Jõepere-Rakvere tee (Mädapea mnt) äärde jäävad ettevõtted ja elamud. Taaravainu külas asub üks kompaktreoveepumpla, materjal klaasplast, D=1600 mm. Olemasolevate ja alisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.9.2 Taaravainu sademeveekanalisatsioon

Taaravainu külas sademeveesüsteemid puuduvad ja nende väljaehitamiseks puudub vajadus ka perspektiivis.

5.10 TÕRREMÄE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Tõrremäe küla kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse.

5.10.1 Tõrremäe kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Tõrremäe küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 4290 m, survetorustikku on 300 m. Valdav osa ühiskanalisatsiooni torustikest on rekonstrueeritud või uued. Tõrremäe, küla ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga. Läbi Tõrremäe küla on tänaseks rajatud ühendus Päide külaga. Ajavahemikus eelmisest ÜVVK AK-st aastatel 2018-2022 on reoveekanalisatsiooni rajatud/rekonstrueeritud (põhiliselt Rakvere Vesi AS omavahenditest) järgmises mahus. Tabel 5-6 Tõrremäe küla ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Põhjakeskuse tee 7

De160/PVC 9,5 2022

Väljavahi tee L2 Sademevesi PP 214 2020

Reoveekanalisatsioon 189 2020

Kokku reoveekanalisatsiooni 198,5

Koku sademeveekanalisatsiooni 214

Allikas: AS Rakvere Vesi ja Rakvere Vallavalitsuse poolt edastatud teostusjoonised

Tõrremäe külas asub kaks reoveepumplat, materjal klaasplast, D=1600 mm. Kolmas reoveepumpla asub vahetult Rakvere reoveepuhasti eel ja selle võib lugeda puhasti koosseisu kuuluvaks.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

126

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.10.2 Tõrremäe sademeveekanalisatsioon

Tõremäe küla sademeveekanalisatsiooni pikkus on 1610 m. Külla rajati aastal 2020 ellu viidud projekti raames 214 m uut sademeveetorustikku. Sademevesi juhitakse läbi Põhjakeskuse kinnistu Põhjakeskuse 7 asuvasse sademeveekraavi, kus see jätkub Tiiru kinnistu suunas. Tegemist on ajaloolise kraaviga, mis täna töötab täna imbkraavina. Tegemist ei ole maaparandusobjektiga. Tõrremäe läänepoolse osa sademevesi juhitakse Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee lähistel asuvasse kraavi. Kraav ei ole maaparandusobjekt, kaudne mõju on aga Kullaaru maaparandussüsteemi eesvoolule, kuid mõju on kaudne ja väljundi hetkevooluhulgad jäävad 50 l/s piiresse ning ööpäevas maksimaalselt 20 m3/d, mis eesvoolukraavidele liigset koormust ei tekita.

5.11 USSIMÄE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Ussimäe küla kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse.

5.11.1 Ussimäe kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Ussimäe küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 2770 m (koos ringteest kirdes asuva torustikuga), survetorustikku on 1090 m. Suurem osa olemasolevast kanalisatsioonivõrgust on rajatud ja/või rekonstrueeritud Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekti raames, osaliselt on töid teostatud ka peale eelmise ÜVVK AK 2018 - 2030 kehtestamist. Kuna külla on planeeritud arvukaid uusi elamu- ja arendusalasid, nähakse nii lühi- kui pikaajalises programmis ette torustike laiendamist. Ussimäe külas on kaks reoveepumplat: Ussimäe RP ja Vaskussi RP. Reovesi juhitakse Rakvere linna puhastile läbi asula reoveepumplate survetorustike ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku kaudu. Ussimäe külas on vahemikus 2018-2022 teostatud ÜVK töid allolevas tabelis näidatud piirkondades ja mahus (käesolevas töö osas käsitleme ühiskanalisatsiooni). Tabel 5-7 Ussimäe küla ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2018-2022

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Vaskussi tn Projekt De200 PVC 180,9 2020

De160 PVC 96,7 2020

De225/PE (koos tüükriga)

15,5 2020

Vesiliku tn 6 De160 PVC 23,4 2022

De110 PVC 1,6

Kokku 318,1

PVC kaev 400/315 mm plast/metall

Tk 1

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

127

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.11.2 Ussimäe sademeveekanalisatsioon

Ussimäe külas on 660 m lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni, sademevesi juhitakse Ussimäe kraavi, mis saab alguse Nastiku tn 1 kinnistult ning mis küla territooriumil on samuti sademeveerajatis.

5.12 PÄIDE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Päide küla ühiskanalisatsioon rajati ja ühendati Rakvere linnavõrguga aastal 2025. Külale loodi omaette Päide reoveekogumisala: pindala 33,5 ha, koormus 149 ie.

5.12.1 Päide kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Päide küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 3420 m, survetorustikku on 1420 m. Viimane hõlmab ka transiittorustikku. Kogu ühiskanalisatsioon on uus. Küla ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga. Päide külas asub kaks reoveepumplat: Kinguküla ja Põllu RP-d. Pumpla korpuste materjal PE, D=1600 mm. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised. Allikas: AS Rakvere Vesi ja Rakvere Vallavalitsuse poolt edastatud teostusjoonised

5.12.2 Päide sademeveekanalisatsioon

Päide külas puudub sademevee kanalisatsioon.

5.13 TÕRMA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Tõrma küla kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse.

5.13.1 Tõrma kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad

Tõrma küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 1580 m, survetorustiku ulatus on 760 m. Valdav osa ühiskanalisatsiooni torustikest on rekonstrueeritud või uued. Tõrma ühiskanalisatsioon on ühendatud Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga. Osaliselt tuleb rekonstrueerida Tõrma asula lõunaosa ühiskanalisatsioonitorustikke. Tõrma külas asub kaks reoveepumplat, materjal klaasplast, D=1600 mm. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

128

5.13.2 Tõrma sademeveekanalisatsioon

Tõrma külas sademeveesüsteemid puuduvad. Nende väljaehitamise vajaduse ilmnemisel tegeleb sademeveesüsteemide planeerimise ja projekteerimisega arendaja.

5.14 UBJA ÜHISKANALISATSIOON

Ubja reoveekogumisala, pindala 22,7 ha, koormus 216 ie.

5.14.1 Ubja kanalisatsioonivõrk

Ubja küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ~ 3740 m, külas on üks reoveepumpla, mille kaudu pumbatakse kogutav reovesi reoveepuhastisse, survekanalisatsiooni on 1060 m. Kogu Ubja küla kanalisatsioonitorustik rekonstrueeriti aastatel 2015-2016. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.14.2 Ubja reoveepumplad

Ubja külas on täna üks (1) reoveepumpla, mis pumpab külast kogutud reovee puhastile. Pumpla rajati 2015-2016. a rekonstrueerimise tulemusena. Tegemist on PE-korpusega reoveepumplaga (RP-1) (läbimõõduga 2400 mm). Pae tee ja Jaaniku tee ristmiku piirkonda paigaldati 2015 ajutine reoveepumpla (läbimõõduga 1000 mm) puurkaevpumpla nr 3090 veetöötlusfiltrite pesuvee ärajuhtimiseks. Järgmises etapis on plaanis Jaaniku tee 9 idapoolse külje lähedusse rajada reoveepumpla RP-2 (läbimõõduga 1600 mm), mis on vajalik Pae tee, Jaaniku tee ja Roosi tee elamute reovete ärajuhtimiseks juba rajatud ühiskanalisatsioonitorustikku. Olemasolevate ja perspektiivsete reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.14.3 Ubja reoveepuhasti

2016. aasta märtsi lõpuks valmis rekonstrueeritud Ubja reoveepuhasti. Puhastusprotsess kulgeb järgnevates etappides: Mehaaniline puhastus (võre), Bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes (anoksiline tsoon + aeroobne tsoon), setitamine järelsetitis, jääkmuda tihendamine aeratsiooniga gravitatsioonilises mudatihendis. Mudatihendist eemaldatakse tihenenud sete ja viiakse edasisele käitlemisele Rakvere reoveepuhastisse. Lisaks kuulub puhastusprotsessi keemiline fosforiärastussüsteem. Kemikaali doseerib doseerimispump aeratsioonikambrisse. Reoveepuhasti andmed on järgmised:

• jõudlus:

• reostuskoormus 220 ie

• vooluhulk 24,5 m3/d

• Anoksilise kambri maht: 16,1 m3

• Õhustuskambri maht: 37,6 m3

• Järelsetiti pindala/maht: 5,9 m2 / 9,4 m3

• Mudatihendusmahuti maht: 18,0 m3.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

129

Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ning bioloogiliselt aktiivmudapuhastis. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil. Fosforiärastus toimub keemilise sadestamise teel. Puhastist väljub heitvesi juhitakse suublasse. Protsessi käigus tekkiv liigmuda kogutakse mudamahutisse, kus see tiheneb. Kui mudamahuti on täis siis tuleb liigmuda vedada mõne suurema reoveepuhasti juurde, kus seda on võimalik tahendada ning kompostida. Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides: - mehaaniline puhastus võreseadmes - bioloogiline puhastus eeldenitrifikatsiooniga aktiivmudaseadmes - lämmastikuärastus nitrifikatsiooni- ja eeldenitrifikatsiooniprotsessi käigus - fosforiärastus keemilise sadestamise teel, lisaks mõningane bioloogiline ärastus - jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis) Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: - tehnohoone, milles on:

• seadmete ruum

• kilbiruum

• aktiivmudapuhasti

• anoksiline kamber

• õhustuskamber - järelsetiti - mudatihendi (mudamahuti). Aeratsiooni- ja anoksikambrid paiknevad hoonealuses ruumis, järelsetiti on maa-aluse paigutusega, kuid paikneb väljaspool hoone gabariite. Reoveepuhasti on varustatud automaatproovivõtjaga. Ubja reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/327393, mis kehtib alates 01.07.2021 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Ubja reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk:

• 21 827 m3/a

• 5456,75 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, pH: 6 - 9 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4, üldfosfor, üldlämmastik. Silmnähtavalt kõrged sulfaatiooni sisaldused on tingitud nii sama parameetri kõrgest joogiveenäitajast (kaevanduspiirkond!) kui ka heitveele lisatavast koagulandist, milleks on Fe2(SO4)3. Koagulandi erinevast doseerimiskogusest (vajadusest) on tingitud ka kõikuvad pH näitajad.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

130

Ubja reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Toolse jõgi, puhasti väljalasu kood LV422, suubla kood: VEE1074100. Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood: Kaevanduse 4 MS 1107410020040 / ehitis 001. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb piirkond kaitsmata põhjaveega alale. Ubja reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus, 25 m. Puhastikompleks on ka piirdeaiaga ümbritsetud (aed ei hõlma täis kuja mõõtmeid). Kokkuvõttes saab öelda, et Ubja RVP on heas seisukorras ning puhastustehnoloogia vastab vajadustele ja nõuetele.

Joonis 5-7 Ubja reoveepuhasti välisvaade

Joonis 5-8 Reoveepuhasti sisevaade (esiplaanil osa automaatvõreseadmest ja voolurahustusmahuti)

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

131

Tabel 5-8 Ubja reoveepuhasti väljundi kvartaalsed analüüsi tulemused 2025

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt KKM-i määrus nr 61

Suurim lubatud sisaldus vastavalt (uus) veeluba nr L.VV/32739 3

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 40 40 mgO2/l 9,10 11 14 3,10

Heljum 35 35 mg/l 6,20 13 2,50 6,70

Püld - - mgP/l 0,28 0,65 0,19 0,37

Nüld - - mgN/l 42 84 15 13

KHT 150

150

mgO2/l 64 60 50 50

pH - 6-9 7,80 7,80 7,60 7,40

SO4 - - mg/l 99 80 110 77

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

5.14.4 Ubja sademeveesüsteemid

Ubja külas sademeveekanalisatsiooni ei ole. Liigne sademevesi juhitakse asula territooriumitelt ära vajadusel kuivenduskraavidega. Sademeveesüsteemid puuduvad ja nende väljaehitamiseks puudub vajadus ka perspektiivis.

5.15 VELTSI ÜHISKANALISATSIOON

Veltsi reoveekogumisala, pindala 26,7 ha, koormus 288 ie.

5.15.1 Veltsi kanalisatsioonivõrk

Veltsi küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 1980 m, survekanalisatsiooni on 780 m. Veltsi asula ühiskanalisatsiooni torustik rekonstrueeriti 2001. a ja 2014. a. Esimeses järjekorras tuleb asula kagunurgas paiknevatele elanikele ehitada ühiskanalisatsiooni eelvoolutorustik. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.15.2 Veltsi reoveepumplad

Veltsi külla rajati 2014. a rekonstrueerimise tulemusena kaks uut PE-korpusega reoveepumplat (RP-1 läbimõõduga 2400 mm ja RP-2 läbimõõduga 2400 mm). Olemasolevate ja perspektiivsete reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.15.3 Veltsi reoveepuhasti

2014. aastal rekonstrueeriti Veltsi reoveepuhasti.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

132

Puhastustehnoloogiaks on klassikaline aktiivmudapuhasti, järelpuhastuseks biotiik (622 m2); tootlikkus: Q = 30 m3/d; R = 9 kg BHT7/d. Reoveepuhasti andmed on järgmised: jõudlus:

• reostuskoormus 288 ie

• vooluhulk 30 m3/d. Reoveepuhasti koosneb: vooluhulga mõõtjast, milleks on magnetinduktiivse vooluhulga mõõtja; reovee mõõdavoolusõlmest, voolurahustuskaevust, kruvivõrest, aerotankist koos setiti ja mudatihendajaga, puhuritest ja aeratsiooniseadmetest. Järelpuhastuseks on võimalik kasutada biotiiki. Heitveeproove võetakse proovivõtukaevust. Hoone on varustatud veevärgisüsteemiga. Reoveepuhasti on tehnoloogiliselt väga sarnane eelpoolkirjeldatud Ubja reoveepuhastiga, kuid Ubja reoveepuhastil puudus biotiik. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ning bioloogiliselt aktiivmudapuhastis. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil. Fosforiärastus toimub keemilise sadestamise teel. Puhastist väljuvatt heitvett saab juhtida nii otse suublasse kui ka biotiigi kaudu suublasse. Protsessi käigus tekkiv liigmuda kogutakse mudamahutisse, kus see tiheneb. Kõik mahutid on monoliitsest raudbetoonist ja need moodustavad ühtse ploki. Mahutid asuvad valdavalt tehnohoone all, järelsetiti osaliselt hoone gabariitidest väljaspool, kuid on poolmaa-alune ja kaetud luukidega. Tehnohoones paikneb rahustuskaev, võreseade, vooluhulgamõõtja, puhurid, fosforiärastussüsteem ning elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhasti on varustatud automaatse möödavooluga. Veltsi reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/332434, mille kehtivusaeg on alates 01.07.2021 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Veltsi reoveepuhastist suublasse juhitavad lubatud vooluhulgad järgmised.

• 5476 m3/a

• 1369 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, pH: 6-9 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: üldfosfor, üldlämmastik. Veltsi reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Veltsi oja (suubub Selja jõkke), puhasti väljalasu kood LV324, suubla kood: VEE1074900. Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood: Veltsi oja MS 1107490020000 / ehitis 001.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

133

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond kaitsmata põhjaveega alale. Veltsi reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, mille ulatuseks on vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus, 25 m. Puhastikompleks on ümbritsetud piirdeaiaga (aed ei hõlma täis kuja mõõtmeid). Kokkuvõttes saab öelda, et Veltsi RVP on heas seisukorras ning puhastustehnoloogia vastab vajadustele ja nõuetele.

Joonis 5-9 Veltsi reoveepuhasti välisvaade

Joonis 5-10 Veltsi reoveepuhasti sisevaade. Vastuvõtumahuti

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

134

Tabel 5-9 Veltsi reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2025

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt KKM-i määrus nr 61

Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba nr L.VV/332434

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 40 40 mgO2/l 3 6,60 5,740 0

Heljum 35 35 mg/l 6,10 5,80 8,60 8,30

Püld - - mgP/l 0,42 0,25 0,62 0,08

Nüld - - mgN/l 75 59 80 78

KHT 150

150

mgO2/l 44 42 50 60

pH - 6-9 7,20 7,20 7,10 7

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

5.15.4 Veltsi sademeveesüsteemid

Veltsi külas sademeveekanalisatsiooni ei ole. Liigne sademevesi juhitakse asula territooriumitelt ära vajadusel kuivenduskraavidega. Sademeveesüsteemid puuduvad ja nende väljaehitamiseks puudub vajadus ka perspektiivis.

5.16 VAEKÜLA ÜHISKANALISATSIOON

Vaeküla reoveekogumisala, pindala 11,2 ha, koormus 245 ie.

5.16.1 Vaeküla kanalisatsioonivõrk

Vaeküla küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 2100 m, survekanalisatsiooni on 880 m. Aastatel 2023-2024 viidi Sa KIK kaasrahastamisel läbi Projekt: Rakvere valla Vaeküla küla ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult küla reoveepuhasti koos reovee peapumpla renoveerimisega, rajati lisaks kaks (2) täiendavat reoveepumplat; rekonstrueeriti isevoolseid reoveetorustikke mahus 1219 m ja survetorustikke mahus 464 m. Lisaks on varasemalt uuendatud Vaeküla endise koolikompleksi ühendustorustik, reoveepumpla ja survetorustik. Kokku on uuendatud ja kaasaegset torustikku suurusjärgus 1600 m, ligikaudu 500 m küla kanalisatsioonivõrgust pärineb aga jätkuvalt 1970.-ndatest-80.-ndatest aastatest ning vajab võimalusel rekonstrueerimist. Endise koolimaja asemel tahetakse külla rajada kuni 150-kohaline hooldekodu ning sellega on arvestatud ka renoveeritud kanalisatsioonivõrgu ja reoveepuhasti puhul. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

135

5.16.2 Vaeküla reoveepumplad

Vaekülas on täna kokku kolm (3) reoveepumplat, millest Tuule tee ja Mõisavahe RP on uued ning Viinavabriku peapumpla vana betoonkorpusega kompleks lammutatud ning pumpla täielikult rekonstrueeritud. Koos pumplatega rajati ja rekonstrueeriti ka küla reovee survetorustiku vastavad lõigud.

Joonis 5-11 Vaeküla reovee peapumpla, Viinavabriku pumpla

5.16.3 Vaeküla reoveepuhasti

Vaeküla reoveepuhasti rekonstrueeriti täielikult aastatel 2023-2024 ning anti käiku 2024. a. Töödele eelnevalt lammutati ja utiliseeriti vana reoveepuhasti BIO-50. Reoveepuhasti rekonstrueerimistööde käigus ehitati ja paigaldati Vaeküla küla reoveepuhastil järgmised ehitised ja rajatised: - Reoveepuhasti tehnohoone; - (Eelpool kirjeldatud Viinavabriku) reoveepumpla; - Reovee bioloogilise puhastuse protsessimahutite kompleks; - Kanalisatsiooni ja veetorustiku välisvõrk; - Territooriumi elektripaigaldis; - Reoveepuhasti teenindusplats; - Reoveepuhasti piirdeaed; - Rekonstrueeriti kaks biotiiki (üks on reservis, teine töös); - Likvideeriti kolmas biotiik; - Haljastati reoveepuhasti territoorium. Reoveepuhasti tehnohoone on rajatud kergplokist. Hoones on kaks ruumi: 1) elektri ja automaatikakilbiruum ning 2) tehnoloogiliste seadmete ruum.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

136

Võreseadmele pumbatakse reovesi Viinavabriku reovee peapumplast. Vooluhulga mõõtja paikneb enne võreseadet. Siiberkaevust on võimalik reovee möödaviik ja juhtimine otse biotiiki. Mehaanilise puhastuse läbinud reovesi juhitakse isevoolselt kogumismahutisse. Kogumismahutis reovesi ühtlustatakse ja pumbatakse perioodiliselt biopuhastisse. Puhasti on dimensioneeritud järgmistele suurustele:

• Perspektiivsed ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijad 115 inimest, lisaks hooldekodu kuni 150-le inimest.

• Reostuskoormus 245 ie.

• Qmin = 18 m3/d – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal

• Qkeskmine = 21,6 m3/d (115 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega

• Qmax = 28 m3/d

• R = 6,1 kg BHT7/d; BHT7 ~ 490 mg O2/l Reoveepuhasti projekteeriti ja rajati analoogselt erilahendusega läbivooluga Ubja reovee biopuhastile. Reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus likvideeriti üks biotiik ning kaks puhastati ja rekonstrueeriti. Biotiikide põhjad on kaetud geomembraaniga. Üks biotiikidest on täna töös ja teine reservis. Kokkuvõttes saab öelda, et Vaeküla (uus) RVP on heas seisukorras ning puhastustehnoloogia vastab vajadustele ja nõuetele Vaeküla reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib keskkonnaluba nr KL-521023, mille kehtivusaeg on alates 01.02.2024 tähtajatult. Vastavalt loale on Vaeküla reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk:

- 2738 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, Nagu järgnevatest andmetest näha, vastavad kõik analüüsitud heitveenäitajad Vaeküla reoveepuhasti väljundis nõuetele. Vaeküla reoveepuhasti suublaks on keskkonnaloa järgi Vaeküla oja (suubub Selja jõkke), puhasti väljalasu kood LV613, suubla kood: VEE1073700. Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood: Vaeküla oja 1107370020090 / ehitis 001. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Vaeküla reoveepuhasti tehnoloogilise osa kuja moodustab 25 m, vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. Kuja on enam- vähem tagatud, puhasti biotiikide vahetuse läheduses on põllumaa.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

137

Puhastikompleksil puudub piirdeaed.

Joonis 5-12 Värskelt rekonstrueeritud Vaeküla reoveepuhasti (droonivaade, Rakvere Vallavalitsus)

Joonis 5-13 Värskelt rekonstrueeritud Vaeküla reoveepuhasti sisevaade

Tabel 5-10 Vaeküla reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2025

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt KKM-i määrus nr 61

Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- luba nr KL- 521023

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 40 40 mgO2/l 4,60 6 0 0

Heljum 35 35 mg/l 3,20 2,40 0 5

Püld - - mgP/l 0,40 1,10 0,40 2,80

Nüld - - mgN/l 21 13 12 13

KHT 150 150 mgO2/l 0 60 34 36

pH - - 7,90 7,90 8 8

SO4 - - mg/l 110 100 120 53

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

138

5.16.4 Vaeküla sademeveesüsteemid

Vaeküla külas sademeveesüsteemid puuduvad ja nende väljaehitamiseks puudub vajadus ka perspektiivis.

5.17 ARKNA ÜHISKANALISATSIOON

Arkna reoveekogumisala, pindala 12,1 ha, koormus 189 ie.

5.17.1 Arkna kanalisatsioonivõrk

Arkna küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 2150 m, survekanalisatsiooni on 340 m. Arkna asula ühiskanalisatsiooni torustik rekonstrueeriti 2000. a ja 2010. a. Pikaajalises programmis on planeeritud asula kagunurgas pikendada Jõekalda tee ühiskanalisatsiooni torustikku kuni Tallinn-Narva maanteeni. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.17.2 Arkna reoveepumplad

Arkna külas paikneb üks reoveepumpla, mis on rajatud 2010. a rekonstrueerimise käigus. Pumpla on PE-korpusega reoveepumpla (läbimõõt 1800 mm). Olemasoleva ja perspektiivsete reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.17.3 Arkna reoveepuhasti

Arkna reoveepuhasti rekonstrueeriti 2011. aastal Puhastustehnoloogiaks on klassikaline aktiivmudapuhasti, järelpuhastuseks biotiik (600 m2); tootlikkus: Q = 32 m3/d; R = 10,8 kg BHT7/d. Reoveepuhasti andmed on järgmised: jõudlus:

• reostuskoormus 189 ie

• optimaalne vooluhulk 32 m3/d. Reoveepuhasti koosneb: vooluhulga mõõtjast, milleks on magnetinduktiivse vooluhulga mõõtja; reovee möödavoolusõlmest, voolurahustuskaevust, kruvivõrest, aerotankist koos setiti ja mudatihendajaga, puhuritest ja aeratsiooniseadmetest. Järelpuhastuseks on võimalik kasutada biotiiki. Heitveeproove võetakse proovivõtukaevust. Hoone on varustatud veevärgisüsteemiga. Tavajuhul biotiiki ei kasutata ning vaatluse ajal oli biotiik tühjendatud. Reoveepuhasti on tehnoloogiliselt identne eelpoolkirjeldatud Veltsi reoveepuhastiga. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ning bioloogiliselt aktiivmudapuhastis. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil peenmullaeratsioonil. Fosforiärastus toimub keemilise sadestamise teel. Puhastist väljuvat heitvett saab juhtida nii otse suublasse kui ka biotiigi kaudu suublasse, samuti

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

139

vajadusel möödavooluga otse biotiiki. Protsessi käigus tekkiv liigmuda kogutakse mudamahutisse, kus see tiheneb. Reoveepuhasti mahutid on monoliitsest raudbetoonist ja need moodustavad ühtse ploki. Mahutid asuvad valdavalt tehnohoone all, järelsetiti osaliselt hoone gabariitidest väljaspool, kuid on poolmaa-alune ja kaetud luukidega. Tehnohoones paikneb rahustuskaev, võreseade, vooluhulgamõõtja, puhurid, fosforiärastussüsteem ning elektri- ja automaatikakilp. Arkna reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/327362, kehtivusaeg alates 02.07.2021. a tähtajatult. Vastavalt veeloale on Vaeküla reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: - 10 952 m3/a - 2738 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:

- BHT7 : 40 mg/l, - Heljum : 35 mg/l, - KHT: 150 mg/l, - pH: 6-9

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4, üldfosfor, üldlämmastik. Nagu järgnevatest andmetest näha, siis piirväärtusi ületavaid näitajaid vastavalt veeloale otseselt ei ole, kohati on näitajad kõikuvad, samas üldjoontes töötab puhasti hästi. Arkna reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Selja jõgi (puhasti väljalasu kood LV321, suubla kood: VEE1074600. Selja jõgi ei kuulu antud lõigul maaparandussüsteemide eesvoolu ega riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb Arkna reoveepuhasti ja selle väljalask nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Arkna reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, mille ulatuseks on vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus, 25 m. Puhastikompleks on ümbritsetud piirdeaiaga (aed ei hõlma täis kuja mõõtmeid). Kokkuvõttes saab öelda, et Arkna RVP on heas seisukorras ning puhastustehnoloogia vastab vajadustele ja nõuetele.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

140

Joonis 5-14 Arkna reoveepuhasti välisvaade (vasakul on näha tühjendatud biotiiki)

Joonis 5-15 Arkna reoveepuhasti sisevaade

Tabel 5-11 Arkna reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2025

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt KKM-i määrus nr 61

Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba nr L.VV/327362

Ühik

2025 I

2025II

2025 III

2025 IV

BHT7 40 40 mgO2/l 0 6,60 4,90 3,80

Heljum 35 35 mg/l 16 0 9,30 14

Püld - - mgP/l 0,08 0,47 2,10 2,60

Nüld - - mgN/l 37 68 53 82

KHT 150 150 mgO2/l 32 31 0 60

pH - 6-9 6,70 6,70 7,60 7,20

SO4 - - mg/l 260 83 42 50

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

141

Andmete alusel saab järeldada, et sulfaatide sisaldus väljuvas heitvees on heas korrelatsioonis ferrisulfaadi ehk Fe2(SO4)3 doseerimiskogusega, mis omakorda määrab üldfosfori kontsentratsiooni. Mida vähem koagulanti doseerida, seda madalam on väljundis sulfaatide sisaldus, kuid seda kõrgem üldfosfori sisaldus.

5.18 KOHALA ÜHISKANALISATSIOON

Kohala ühiskanalisatsiooni piirkonnale pole reoveekogumisala kehtestatud.

5.18.1 Kohala kanalisatsioonivõrk

Kohala küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 2820 m, survekanalisatsiooni on 130 m, koos eratorustikuga 267 m. Kohala asula ühiskanalisatsiooni torustik on täielikult uuendatud ja rekonstrueeritud KIK- i keskkonnaprogrammi Projekti nr 18164: Rakvere valla Kohala küla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimine, raames aastal 2021. Külla on rajatud ka kaks reoveepumplat, millest üks asub erakinnistul ning on selle omandis (pumpab reovee konkreetselt Vilimäe erakinnistult ühiskanalisatsiooni voolurahustikaevu) ning teine kuulub sisuliselt reoveepuhasti koosseisu, pumbates küla reovee tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi – automaatvõrele. Projekti: Rakvere valla Kohala küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, raames renoveeriti (sisuliselt rajati uude asukohta) kanalisatsioonivõrku järgmises mahus. Tabel 5-12 Kohala küla ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2021

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Kohala küla De160/PVC isevoolne 2687 2021

De110/PVC isevoolne 57 2021

De90/PE survetorustik (puhastil)

9,4 2021

De63/PE survetorustik (era)

142 2021

De63/PE RC survetorustik

125 2021

Kokku 3020

Allikas: AS Rakvere Vesi edastatud teostusjoonised

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.

5.18.2 Kohala reoveepuhasti

Kohala uus reoveepuhasti koosneb järgmistest ehitistest ja rajatistest:

1) Reoveepuhasti tehnohoone;

2) Reoveepumpla;

3) Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seadmed (automaatvõre);

4) Reovee bioloogilise puhastuse protsessimahutite kompleks (anoksi- , anaeroobne ja aeroobne keskkond);

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

142

5) Reoveepuhasti teenindusplats;

6) Reoveepuhasti piirdeaed;

7) Biotiik (1);

Reoveepumpla. Reoveepumpla on kahe pumbaga kompaktpumpla. Vooluhulga mõõtmiseks kasutatakse magnetinduktiivset vooluhulga mõõtjat. Puhastusseadmele on kaks isevoolset erisuundadest suubuvat sisendit:

- Kohala asulast ja karjafarmist (olmereovesi);- endisest mõisahoonest, mida kasutatakse külalistemaja-puhkekeskusena

(olmereovesi). Puhasti tehnoloogiline skeem on järgmine: asulast jõuab reovesi kahest eelnimetatud sisendist isevoolselt puhasti territooriumile. Puhasti reoveepumpla abil pumbatakse reovesi edasi tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Võre pesuks ning tarbevee jaoks kasutatakse veevõrgu vett. Peale mehaanilist puhastust juhitakse reovesi isevoolselt bioloogilisse puhastusse – läbivoolurežiimil aktiivmudapuhastisse. Bioloogilise puhastuse käigus vähendatakse reovee orgaanilise aine (BHT, KHT) sisaldust. Anoksi- ja anaeroobses keskkonnas tagatakse fosfori- ja lämmastikuühendite tõhustatud bioloogiline eemaldamine. Kuna bioloogiline fosforiühendite eemaldamine ei anna (eriti talveperioodil) piisavat tulemust, on on kasutusel fosfori keemiline simultaansadestus. Selleks asub tehnohoones kemikaalimahuti ning doseerimispump. Kemikaali doseeritakse protsessimahutisse. Peale bioloogilist puhastust vastab heitvesi nõuetele ning suunatakse suublasse Kunda jõkke. Puhasti kompleksi kuulub olemasolev biotiik ca 950 m2. Biotiik on samuti eelkirjedatd Projekti raames puhastatud. Biotiigi ette on paigutatud siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki paiknevad proovivõtukaevud. Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda pumbatakse järelsetitist liigmudatihendisse kust see perioodiliselt viiakse paakautoga Rakvere puhastile. Kohala reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib keskkonnaluba nr KL- 514268, kehtivusaeg alates 01.02.2022. a tähtajatult. Vastavalt keskkonnaloale on Kohala reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: - 1451 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, pH: 6-9 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: üldfosfor, üldlämmastik. Uus reoveepuhasti töötab väga hästi, millest annavad tunnistust ka tabelis 5-13 toodud näitajad.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

143

Kohala puhasti (väljalaskme kood LV612) heitveesuublaks on Kunda jõgi (kood 10746). Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood: Kunda jõgi 1107290020000 / ehitis 001.

Joonis 5-16 Kohala reoveepuhasti välisvaade (droonifoto Rakvere Vallavalitsus, 05.05.2022)

Joonis 5-17 Kohala reoveepuhasti välisvaade, tehnohoone ja reoveepumpla maapealne osa

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

144

Joonis 5-18 Reoveepuhasti sisevaade, mehaaniline osa (automaatvõre) ning põranda all paiknevad protsessimahuti luugid

Tabel 5-13 Kohala küla biopuhastist väljuvad heitvee näitajad

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnaluba nr KL-514268

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 40 mgO2/l 0 0 0 0

Heljum 35 mg/l 7,20 2,80 0 3,60

Püld - mgP/l 0,46 0,47 1,90 1,20

Nüld - mgN/l 35 59 39 55

KHT 150 mgO2/l 0 0 0 0

pH 6-9 7,60 7,50 7,80 7,40

SO4 - mg/l 110 150 150 180

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Kohala reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, mille ulatuseks on vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus, 50 m.

5.19 LASILA ÜHISKANALISATSIOON

Lasila reoveekogumisala, pindala 8,6 ha, koormus 93 ie.

5.19.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud, pumplad ja rajatised

Lasila külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 125 inimest. Ülejäänud elanikkonnale ja tarbijtele on planeeritud osaliselt vee- (ja kanalisatsiooni) võrgu laiendamine pikaajalises programmis. Lasila puhul tuleb arvestada, et peamiseks teenuse tarbijaks seal on põhikool-lasteaed koos ca 100 inimesega.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

145

Lasila külas renoveeriti ühiskanalisatsioonitorustik peaasjalikult 2000. a PHARE programmi toel. Ühiskanalisatsiooni isevoolset torustikku on kokku 1020 m ja survetorustikku ca 90 m. Külas on kaks reoveepumplat, millest üks asub küla keskel Mõisa / Kooli piirkonnas, teine, peapumpla, reoveepuhasti territooriumil vahetult enne reoveepuhastit. Kolmas pumpla ei ole reovee-, vaid pigem heitveepumpla ning pumpab puhastatud heitvee reoveepuhastilt imbväljakule. Aastal 2020 viidi Lasila külas ellu KIK-i keskkonnaprogramm nr 16856 „Rakvere valla Lasila küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine“, mille raames rekonstrueeriti muuhulgas täielikult Mõisa reoveepumpla ning Lasila reoveepuhasti. Projekti: Rakvere valla Lasila küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine, raames renoveeriti (sisuliselt asendati) kanalisatsioonivõrku järgmises mahus. Tabel 5-14 Kohala küla ÜVK kanalisatsioonivõrgu ehitusmahud 2020

Asukoht Läbimõõt/materjal Pikkus, m ehitusaasta Kohala küla De160/PVC isevoolne 127 2020

De75/PE survetorustik (puhastil)

15 2020

Reoveepumpla ID1600 (Mõisa)

1 tk 2020

Reovee peapumpa ID2400 paikneb reoveepuhasti eel

1tk

Heeitveepumpla ID1600 reoveepuhastil

1 tk 2020

Kokku 142

Olemasoleva ja planeeritava (rekonstrueeritava) torustiku asukohad on esitatud Lisas 4, Joonised.

5.19.2 Reoveepuhasti

Lasila uus reoveepuhasti kujutab endast klassikalist läbivoolurežiimil aktiivmudapuhastist, mis on olemuseelt analoogne nii Kohala kui Ubja puhastitega, ühe erinevusega – puhastatud heitvesi immutatakse suubla puudumise tõttu immutusväljakule. Lisaks klassikalisele puhastatud heitvee järesetitile, juhitakse heitvesi maksimaalse puhastusefekti saavutamiseks ja peente osisete minimeerimiseks järelpuhastusfiltrisse, millest pumbatakse imbväljaku kaudu pinnasesse. Puhasti tehnilised parameetrid on järgmised: Jõudlus Q = 9,9 m3/d Koormus R = 100 IE Lasila reoveepuhasti puhastusosa koosneb:

- Reoveepumplast; - Mehaanilisest puhastusetapist ehk automaatvõrest; - Anoksikambrist;

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

146

- Õhustuskambrist ehk aerotankist ning; - Järelsetitist.

Puhastile on lisatud:

- Järelpuhastusfilter; - Heitveepumpla ning - Suublaks olev imbväljak.

Muda tihendatakse mudatihendusmahutis, millest veetakse tihenenud muda analoogselt teiste valla reoveepuhastitega paakautoga Rakvere reoveepuhasti mudatahendussüsteemi. Lisaks bioloogilisele fosforiärastusele toimub keemiline fosforiärastus simultaanmeetodil raudsulfaadiga (PIX), mida doseeritakse aerotanki. . Lasila reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib keskkonnaluba KL- 509884, kehtivusajaga alates 28.01.2021 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Lasila reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk:

- 903 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on*: BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, pH: 6-9. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4, Nüld, Püld. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Tabel 5-15 Lasila küla biopuhasti väljuvad heitveenäitajad

Saaste- aine nimetus

Suurim lubatud sisaldus vastavalt KKM-i määrus nr 61

Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- luba KL- 509884

Ühik

2025 I

2025 II

2025 III

2025 IV

BHT7 40 40 mgO2/l 3,30 25 5 0

Heljum 35 35 mg/l 3,50 17 0 0

Püld - - mgP/l 0,26 2,20 0,35 1,10

Nüld - - mgN/l 33 22 27 16

KHT 150

150

mgO2/l 85 70 43 43

pH - 6-9 7,50 7,80 7,60 7,80

SO4 - - mg/l 97 44 170 90

Allikas: Veekasutuse aastaaruanne 2025

Nagu antud andmetest nähtub, toimib reoveepuhasti hästi.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

147

Joonis 5-19 Lasila uue reoveepuhasti välisilme

Joonis 5-20 Lasila RVP järelsetiti

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

148

Joonis 5-21 Esiplaanil reovee peapumpla, järgneb järelpuhastusfilter ja heitveepumpla. Vasakul näha osa imbväljakust

Joonis 5-22 Lasila RVP imbväljak (piirkonnas puudub täielikult suublaks sobiv eesvooluveekogu)

5.20 KOKKUVÕTE RAKVERE VALLA ÜHISKANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST

Tänase, aasta 2026 seisuga on Rakvere valla alevikes ja ÜVK-ga varustatud külades (Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna, Ubja, Veltsi, Arkna, Kohala, Lasila ja sisuliselt kõik Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga seotud lähiümbruse külad: Ussimäe, Roodevälja, Tõrremäe, Päide, Taaravainu, Tõrma) olulisemad ja kiireid lahendusi nõudvad probleemid

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

149

lahendatud. Ühiskanalisatsiooni hädavajalikku laiendamist ja osalt rekonstrueerimist vajab lähiajal veel Ubja küla, kus on kunagise suletud kaevanduse tõttu suur reostusoht. Kaua aastaid kõne all olnud Lepna aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendamine Rakvere linnaga saab teoks lühiajalises programmis.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

150

6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA

6.1 EESMÄRGID

Eelnevates osades andsime ülevaate Rakvere valla ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatistest ja -süsteemidest, sealhulgas põhiprobleemidest. Rakvere valla ÜVK-de tegevuspiirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: Tehniliste aspektidega:

• VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund ja renoveerimise vajadus;

• Joogiveetöötluse ja/või selle täiustamise vajadus;

• Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek, täiendavate tuletõrje veevarustussüsteemide vajadus;

• Reoveepuhastite vastavus kaasaja nõuetele, heitvee nõuetelevastavuse tagamine;

• Reoveepuhastite rekonstrueerimise või uute reoveepuhastite ehitamise vajadus. Keskkonnaaspektidega:

• Võimalik mõju loodushoiualadele;

• Reoveepuhastite heitvee nõuetelevastavusele tagamine; Sotsiaalsete aspektidega:

- Joogiveetöötluse vajadus ja/või täiustamise vajadus, nõuetelevastava joogivee kättesaadavus;

- Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek Majanduslike aspektidega:

- Rakvere valla ja AS Rakvere Vesi rahalised vahendid on kogu vallas vee- ja kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute läbiviimiseks ebapiisavad.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonna(dade) ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

- Joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1;

- Võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni); - Suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ”, nõuetele;

- Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete täitmine Rakvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise abil.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

151

6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA

6.2.1 Elanikkonna tervis

Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt SoM määrusele nr 61 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha ette veetöötlusseadmete olemasolu ja vastavus veekvaliteedi tagamiseks ning veeallikate ehk puurkaevude, pumplate ja veetöötlusseadmete korrasolek. Hetkel puudub veetöötlus valla asulate puurkaevudest vaid Vaeküla küla planeeritaval kasutuselevõetaval keskuse puurkaevul. Töö nähakse ette käesoleva Kava lühiajalises programmis.

6.2.2 Loodushoiualad

Rakvere valla ÜVK süsteemidega varustatud asulate ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemidega täna ega perspektiivis kaetud maa-alad otseselt loodushoiualadega kokku ei puutu või on nende mõju ebaoluline.

6.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine

Keskkonnanõuete täitmine seondub ÜVK rajatistest peamiselt reoveepuhastite väljalaskude ja heitvee emissiooniga veekogusse ja/või pinnasesse, antud juhul on aga tänase seisuga selles osas ainsaks probleemiks jäänud sisuliselt mittetöötav Vaeküla reoveepuhasti.

6.2.4 Taskukohasus

Investeeringute kavandamisel on arvestatud veehinna soovituslikke piiranguid (maksimaalselt 4% keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust).

6.2.5 ÜVK järgsete tegevuste finantseerimispõhimõtted

Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks saab kasutada kõige üldisemalt rahastamise vahendeid kolmest allikast:

- Rakvere valla kinnitatud vee-ettevõtja, AS Rakvere Vesi; - Rakvere valla eelarve; - Eraomandis olevad erinevad juriidilised isikud, põhiliselt arendajad, kes lähtuvad

oma planeerimistegevustes detailplaneeringutest. Lisas 3, investeeringuprojektide tabel, on kõige üldisemalt toodud kaht liiki võimalikud investeeringuprojektide finantseerimisallikad, millest esimene hõlmab nii Rakvere valla eelarvelisi vahendeid (põhiliselt lühiajalises programmis realiseeritavad tegevused) ning piirkonna vee-ettevõtja: Rakvere Vesi AS teenuse tariifist laekuvaid tulusid ja laenuvõimekust ning teiseks üldise nimetusena n.ö „arendaja“, kelleks võivad olla: ka muud elanike ühendused või kinnistuomanikud eraomanikena, samuti arendajad kinnisvaraarendusettevõtete näol. Kõiki eelpoolkirjeldatud finantseerimisallikaid saab erineval moel rahaliselt toetada või rahastada ka Rakvere valla eelarvest, tulenevalt rangelt valla eelarvestrateegiast, heakskiidetuna volikogu eelarve- ja arengukomisjonis ning vallavolikogu kinnitatud aastaeelarve alusel. Kõik investeeringud, mis seonduvad Rakvere Vesi AS poolt olemasolevas ÜVVK AK-s kavandatud arendustegevustega, tuleb täpsemalt planeerida ja üle vaadata iga-aastaselt ning vajadusel korrigeerida samuti

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

152

kooskõlas eelpoolnimetatud valla eelarvestrateegia ning vee-ettevõtte nõukoguga. Eelnevast tulenevalt, käesolevas ÜVVK AK-s toodud nelja-aastase lühiajalise investeeringuprogrammi täitmine ei saa olla otseselt ja üheselt kohustuslik ühelegi eelpoolkirjeldatud finantseerimisallikale ja/või institutsioonile. Programmi täitmist kavandatakse 1-2 aastase tsüklina, võimaliku korrigeerimisega iga-aastaselt. Detailsemalt on investeeringute finantseerimist kirjeldatud lisaks finantsanalüüsi peatükis, peatükk 8.

6.2.6 ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest

Detailplaneeringute algatamine ning läbiviimine tuleneb planeerimisseaduse 8. peatükist ning selle §-dest 124 – 129. Tulenvalt planeerimisseadus § 124 lg (10) on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus ehk käesoleval juhul Rakvere Vallavalitsus. Samuti on Rakvere Vallavalitsus detailplaneeringute algataja. Vastavalt planeerimisseadus § 130 lg (1) võib vald detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Samas planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk Rakvere Vallavalitsus ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Detailplaneeringujärgsete ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamise põhimõtted on sätestatud planeerimisseadus § 131, mille alusel: (1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. (3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda. (4) Halduslepinguga ei saa üle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud rajatiste ehitamiseks vajalike menetlustoimingute tegemist. Tulenevalt eelnevast, detailplaneeringutega ette nähtud ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamine toimub Rakvere vallas reeglina vallavalitsuse ja huvitatud isiku (arendaja) vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepinguga võtab huvitatud isik kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Käesolevas ÜVVK AK-s arvestatakse investeeringuprogrammi väljatöötamisel järgmiste detailplaneeringutega (osa neist on veel kehtestamata, osade alusel toimub aga juba projekteerimine):

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

153

Sõmeru alevik

- Rakvere vallas, Sõmeru alevikus, Kabeli ja Markuse kinnistu detailplaneering, koostaja: Evox OÜ, 2022;

- Sõmeru aleviku katlamaja detailplaneering, koostaja OÜ Wesenberg, 2019. - Jaanitule katastriüksuse ja lähiümbruse maa-ala DP. DP välispiirist on välja on

arvatud Sõmeru aleviku katlamaja DP osa. - Sireli detailplaneering.

Näpi alevik - Veskinurga kinnistu detailplaneering, koostaja Viru Varahaldus OÜ, 2021.

Uhtna alevik - Kuti, Eesmäe ning Kitseküla tn 14 kinnistute ja lähiümbruse maa-ala

detailplaneering, koostaja Viru Varahaldus OÜ, 2017. Roodevälja küla

- Roodevälja lauda kinnistu (77004:001:0077) detailplaneering, koostaja OÜ MHV Consult, 2013 (senini välja ehitamata);

- Papiaru küla Piirivalve kinnistu detailplaneering, koostaja OÜ E-Konsult, 2006 (senini välja ehitamata).

Taaravainu küla - Mirdimäe kinnistu detailplaneering, koostaja OÜ Projekteerimiskeskus, koostatud

2007, muudetud 2010, kehtestatud 18.08.2010 (senini välja ehitamata); - Künka kinnistu detailplaneering, koostaja OÜ Projekteerimiskeskus, 2007; - Rõõmu kinnistu detailplaneering, koostaja OÜ Projekteerimiskeskus, 2009; - (Kriidisoo DP on välja ehitatud ja joonised koostatud teostusjooniste 2019 alusel).

Tõrremäe küla - Tõrremäe aiandi kinnistu detailplaneering, koostaja OÜ A.V.R Projekt, 2005; - Liivakalda maaüksuse detailplaneering, koostaja arhitekt Heli Sööt, 2005; - Koidumäe ja Koiduoru kinnistute detailplaneering, koostaja OÜ

Projekteerimiskeskus, 2015; - Väljavahi tee 6 kinnistu DP, OÜ A.V.R.Projekt, 2021.

Tõrma küla - Rebase kinnistu DP, OÜ AVR PROJEKT, 2007; - Tõrma äri- ja elamuala detailplaneering, TajuRuum OÜ, 2021; - Kolmnurga kinnistu DP, algatustaotlus 2022, valminud eskiis.

Ussimäe küla - Lehtri DP

Loetelu ei pea olema lõplik, kuid võimalikud teised detailplaneeringud käesoleva arendamise kavaga ei seondunud. Konsultant on arvestanud kõigi ÜVK arenduste alal kehtivate, osaliselt kehtivate või menetlemisel olevate detailplaneeringutega Rakvere valla kehtestatud detailplaneeringud asuvad järgneval lingil: https://rakverevald.ee/planeerimine-ehitus-ja-elukeskkond/planeerimine-ja- maakorraldus/detailplaneeringud/kehtestatud-detailplaneeringud/

6.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine

Suuremates asulates: Sõmeru ja Näpi alevikes ning teistes otseselt Rakvere linnaga piirnevates ja Rakvere linnavõrguga ühendatud külades, kus on võimalik tagada vajalik veerõhk ja vooluhulk: Roodevälja, Taaravainu, Tõrremäe, Ussimäe, Päide, Tõrma, on

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

154

tuletõrjeveevarustus tagatud tuletõrjehüdrantidega. Lisaks paiknevad tuletõrjehüdrandid Lepna ja Uhtna alevikes ning Ubja, Veltsi, Vaeküla külades. Viimatinimetatutes ei võimalda hüdrante varustava veevarustussüsteemi väike jõudlus hüdrantidel pikaajalist ega kestvat vajaliku vooluhulga tagamist (Lepnas muutub olukord peale aleviku ühendamist Rakvere linna ühisveevärgiga). Ka ülejäänud, eelnevalt loetlemata ühisveevärgiga kaetud alevikes ja külades, kus on lokaalsed üheastmelised puurkaevpumplad ning enamasti läbimõõduga de63 või väiksema diameetriga veetorud (harva suuremad), on tulekustutusvee saamine lahendatud (või peaks olema lahendatud) kas maa-aluste mahutitega või aastaringselt kasutatavate ja päästeautole ligipääsetavate tuletõrjeveevõtukohtadega.

6.3 ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

6.3.1 Vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Käesoleva projekti raames vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel/laiendamisel alternatiivid puuduvad. Trasside lõplikud asukohad täpsustuvad ehitusliku projekteerimise staadiumites peale topo-geodeetiliste tööde teostamist. Veetorustikud ja olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida (uue toru paigaldamine) olemasolevas asukohas – arvestades olemasolevaid liitunud kinnistuid ja kliente. Uute liitujate liitumispunktid tuleb ette näha vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele kuni 1m kinnistu piirist. Ehitustehnilises mõistes rekonstrueeritakse torustikud enamjuhtudel lahtise kaeviku meetodil asendades olemasolevad torud, sulgarmatuuri ja vajalikud uued kontroll- ja hoolduskaevud. Veetorustiku rajamisel on alternatiivideks torustiku paigaldamine kas lahtise kaeviku (mõttekas vaid juhul, kui saab rakendada ehitustöid ühes kaevikus kanalisatsioonitorustikuga) või kinnisel meetodil (suundpuurimine).

6.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed

Rakvere vallas on igapäevaselt töös olevatel puurkaevpumplatel tänaseks kõikjal tagatud kaasaegsed toimivad veetöötlusseadmed, seetõttu ei ole alternatiivide kirjeldus vajalik ega asjakohane.

6.3.3 Reoveepuhastid

Rakvere vallas on kõik ÜVK-ga varustatud asulate igapäevaselt töös olevad reoveepuhastid rekonstrueeritud ja kaasajastatud, seetõttu ei ole alternatiivide kirjeldus siinkohal vajalik ega asjakohane.

6.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS

Konsultant teeb ettepaneku järgnevates alapeatükkides käsitletavate reoveekogumisalade (edaspidi RKA) muutmiseks ja kehtestamiseks (vt ka lisa 4, joonised). Käesolevas staadiumis me muudetava RKA koormust (R, IE) ei määratle, sest seda on mõttekas teostada kõige värskemaid andmeid kasutades ning vahetult enne taotluse Keskkonnaametile edastamist. Käsitleme muudetavate RKA-de pindala ja anname lühidalt ala kirjelduse. Järgnevalt nimetamata alevike/külade osas RKA pindala muuta ei plaanita.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

155

6.4.1 Sõmeru alevik

Sõmeru aleviku ja Rakvere ühist (üle 2000 ie) RKA-d planeeritakse laiendada aleviku põhjapiirkonnas Markuse, Kuremäe, Kabeli, Veskinurga, Sireli jt kinnistuste piirkonda, kokku 13,4 + 5,2 = 18.6 ha ulatuses. Antud ala läbib ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee nr 5.

6.4.2 Lepna alevik

Lepna aleviku RKA-d planeeritakse laiendada aleviku lõunaosas Ridaküla tee ääres kokku 3,2 ha ulatuses.

6.4.3 Uhtna alevik

Uhtna aleviku RKA-d planeeritakse laiendada aleviku põhja- ja loodepiirkonnas Linnukaare tn / Kitseküla põik piirkonnas kokku 7,9 ha ulatuses.

6.4.4 Roodevälja küla

Roodevälja küla RKA-d (samuti ühine RKA Rakvere linnaga üle 2000 ie) planeeritakse suurendada küla loodeosas tulenevalt Piirivalve kinnistu DP realiseerimisest ja piirkonna ühendamisest ülejäänud küla ÜVK-ga, hõlmates ka Papiaru tn ja Arkna tee piirkonda ning Roo tn piirkonda. RKA-d planeeritakse laiendada:

- Loodepiirkonnas, seonduvalt Piirivalve DP-ga 14,6 ha võrra; - Idaosa Lauda DP realiseerimise käigus Roo ja Karjamõisa tn piirkonda 3,0 ha

võrra

Kokku: 17,6 ha

6.4.5 Taaravainu küla

Taaravainu külal tänase seisuga RKA puudub. RKA-d planeeritakse arendada taaskord Rakvere linna RKA laiendamisega alale, mis hõlmab kogu perspektiivse Taaravainu küla tiheasustus- ja ÜVK-ala alates Mirdimäe DP alast ning haarates Nõmme tee, Teppo tee, Annemäe tee ning Künka tee alad kokku 47,8 ha ulatuses.

6.4.6 Tõrremäe küla

Tõrremäe küla piires on ühenduses Rakvere linna RKA-ga soovitav viimast laiendada järgmistes asukohtades ja ulatuses:

- Liivakalda DP piirkond (Liivakalda tee, Väike-Liivakjalda tee, Liivakalda põik ja Paatna tee) 14,5 ha ulatuses, kaasata on soovitav ka naabruses asuv Haljala tee.

- Väljavahi DP ala (Väljavahi tee, Haljala tee), 13,7 ha. - Küla lääneosa Hõbeda ja Aiandi tn piirkond, 4,5 ha.

Kokku: 32,7 ha

6.4.7 Ussimäe küla

Ussimäe küla piires on ühenduses Rakvere linna RKA-ga soovitav viimast laiendada järgmistes asukohtades ja ulatuses:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

156

- Küla põhjaosa Vaskussi tn arenduspiirkond (Vaskussi, Siili, Jaaniuss jt tänavad) 17 ha ulatuses. - Küla idaosa Remmelga kinnistu naabrus 4,1 ha.

Kokku: 21,1 ha

6.4.8 Tõrma küla

Tõrma küla piires on ühenduses Rakvere linna RKA-ga soovitav viimast laiendada järgmistes asukohtades ja ulatuses: - Piki Haudejaama teed ja Kolmnurga kinnistu piirkonna arenduspiirkond 25,2 ha ulatuses. - Rebase DP ja arenduala 21,2 ha.

Kokku: 46,4 ha

6.4.9 Arkna küla

Küla RKA-d on plaanis laiendada ida- ja kaguossa Jõekalda tee piirkonda kokku 6,5 ha ulatuses.

6.4.10 Aluvere küla

Küla RKA on plaanis luua Aluvere ettevõtlusala detailplaneeringu piirkonda kokku 43,8 ha ulatuses. Ülejäänud nimetamata (Näpi) aleviku ja külade piires RKA-d muuta ei planeerita.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

157

7 INVESTEERINGUPROGRAMM

Investeeringuprogrammid koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja väljavalitud alternatiividele. Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus: I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2023-2027; II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2028-2035. Järgnevalt käsitleme investeeringuprojekte mõnevõrra lähemalt, investeeringute kulude jaotus ja summad on välja toodud lisas 6, investeeringuprojekid.

7.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA

Investeeringuprogrammis toodud torustikutööde mahud on käsitletud Lisas 6. Käesolevas osas me ei hakka neid eraldi kirjeldama, vaid toome järgnevalt välja üldisemad nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks/rekonstrueerimiseks.

7.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika

Ühisveetorustike renoveerimisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o plasttorusid ja kuulkraaniga siibreid. Kindlasti peab ühisveevõrgu süsteemide või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekteerimine, mille käigus veevõrgusüsteem mõõdistatakse ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise ja/või laiendamise lahendus. Uute veevõrkude rajamisele peab eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud. Huvitatuse puudumise korral veevõrgu laiendustööd on ebaotstarbekad. Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada PE torudest, survetugevusega vähemalt PN10, kinnisel meetodil paigaldamiseks PE 100-RC torusid. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul või kolmik, PELM toru DN25, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega (kummikiilsiibrid, maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega). Ühisveevõrgu renoveerimise ja ringistamise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga suure osa linna ühisveevärgisüsteem.

7.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika

Uued rajatavad ja/või rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa PVC torudest ning survekanalisatsioon PE torudest. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud läbimõõdus (üldjuhul) DN400-650 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T. Liitumispunktid näha ette liitumiskaevude (kontrollkolmikute) väljaehitamisega üldjuhul läbimõõdus vähemalt de400/315.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

158

Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetodid). Isevoolsete ühiskanalisatsioonitorustike renoveerimisel on soovitav eelistada kaevemeetodit lahtise kaevisega. Sellega tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, tasanduskiht, algtäide (liivapadjad), sobibv materjal, tihendamine ja teised projektikohaseks ja kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele peavad eelnema maa-ala geodeetilised mõõdistused ja vajadusel geoloogilised uuringud ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused.

7.2 LÜHIKE KIRJELDUS ASULATE PIIRES PLAANITAVATEST INVESTEERINGUTEST

7.2.1 Üldist

Järgnevalt kirjeldame ja täpsustame lühidalt plaanitavaid elluviidavaid tegevusi ja projekte asulate lõikes, kus see on vajalik (investeeringute üldloetelu on toodud peatükis 7.3 ning detailsemad kirjeldused lisas 3).

7.2.2 Sõmeru alevik

Rekonstrueeritakse kriisi- ja hädaolukorra tarbeks muuhulgas O-C puurkaevpumpla 2960, koos süvaveepumba, kõigi elektri- ja automaatikaseadmete vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 119 988 EUR. Sõmeru aleviku veetorustikku rajatakse muuhulgas lühiajalises programmis valla detailplaneeringu: Jaanitule detailplaneeringu raames kokku 1020 m ulatuses (146 880 EUR). Muud investeeringud vt lisa 3. Pikaajalises programmis viiakse läbi kogu Sõmeru aleviku sademeveekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine kogu aleviku idapoolse, Sõmeru jõe valgala ala de200-400. Tööd teostatakse pikaajalises programmis. Maksumus 885 600 EUR.

7.2.3 Näpi alevik

Sademeveekanalisatsiooni torustiku de200-400 rekonstrueerimine viiakse läbi alates Puidu tn 3/Keki tn piirkonnast kuni rekonstrueeritava DN1000 kollektorini Näpi tee 2d/Palgi piirkonnas; lisaks rekonstrueeritakse DN1000-1200 sademeveekollektor alates raudteest kuni kollektori suubumiseni Näpi ojja. Näha ette Näpi tee sadeveekollektori otsa rekonstrueerimine ja kraavi puhastus kuni Arkna teeni. Samuti Näpi oja puhastamine kuni kollektorini. Tööd teostatakse pikaajalises programmis. Maksumus 1 062 000 EUR.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

159

7.2.4 Lepna alevik

Kriisi- ja hädaolukorra tarbeks näha ette Ridaelamute O puurkaevpumpla PK 5591 rekonstrueerimine, koos pumplahoone ehituse, süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 103 680 EUR. Kaaluda järgmises ÜVK arendamise kavas pikaajalises programmis Künka tee kaudu Annemäe tee poole ringtoite lisamist. Kui on jätkuvalt aktuaalne, kaaluda järgmises ÜVK arendamise kavas pikaajalises programmis Helita tee, Pajulille, Oja, Sooääre kinnistu piirkondade ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni välja arendamist.

7.2.5 Uhtna alevik

Näha ette Uhtna Keskuse O-C puurkaevu 3322 rekonstrueerimine kriisi- ja hädaolukorra tarbeks koos vana pumplahoone lammutamise, uue ehituse, süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 110 490 EUR.

7.2.6 Ubja küla

Näha ette Ubja küla uue O-C puurkaevu 20711 rekonstrueerimine kriisi- ja hädaolukorra tarbeks koos pumplahoone generaatoriruumi rajamiseks laiendamise, generaatori tarne ja paigalduse, süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega (olemasolev pumplahoone säilitatakse). Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 66 090 EUR.

7.2.7 Paatna küla

Kaaluda järgmises ÜVK arendamise kavas pikaajalises programmis Paatna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja arendamist. Paatna küla paikneb Rakvere linna, Päide ja Veltsi küla vahel, Rakvere-Haljala maanteest läänes. Küla paikne Rakvere linna põhivõrkudest ligikaudu 1800 m kaugusel, kuid hetkel on seal suhteliselt hõre elanike asustus ja küla paikneb võrdlemisi hajali.

7.2.8 Päide ja Veltsi küla

Veltsi küla Keskuse näha ette kahe puurkaevpumpla: Veltsi küla vana puurkaevu nr 5709 (Veltsi tee 1) ja Veltsi Farmi puurkaevpumpla nr 2961 rekonstrueerimine häda- ja kriisiolukorra puurkaevudeks koos vanade pumplahoonete lammutamise, uute ehituse, süvaveepumpade vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 174 804 EUR. Lühiajalises programmis nähakse ette Lembitu DP ala välja arendamine ja varustamine ÜVK teenusega, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustike välja ehitamine esialgu Veltsi küla olemasolevate tehnovõrkude baasil: töötav Veltsi puurkaevpumpla nr 3127 ja veetöötlusjaam ning Veltsi reoveepuhasti. Pikaajalises programmis nähakse ette Veltsi küla ÜVK ühendamine Rakvere linnaga.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

160

Kui Veltsi on ühendatud Rakvere linnaga, juhitakse reovesi linna läbi Hõbekuuse reoveepumpla ja veevarustuse tagatakse Rakvere linna baasil.

7.2.9 Arkna küla

Näha ette Arkna küla Karjalauda puurkaevu 3096 rekonstrueerimine kriisi- ja hädaolukorra tarbeks koos puurkaevu võõrandamisega, vana pumplahoone lammutamise, uue ehituse, sealhulgas generaatorsüsteemi valmiduse tagamisega (eraldi generaatorruumi ehitamine), süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 87 402 EUR. Pikendada Arkna tee planeeritavat torustikku kuni Rakvere Lihakombinaadi veetöötlusjaama töödeldud vee torustikuni. Ühendus teostatakse ka Rakvere Lihakombinaadi Arknas paikneva veehaarde toorveetorustikuga Arkna tee ja Rakvere Lihakombinaadi ristmiku lähistel. Lihakombinaadi veehaare ja veetöötlusjaam saab perspektiivis kogu Rakvere linna varu ja kriisi veevarustusallikaks. Järgmises ÜVK arendamise kavas kaaluda Arkna küla ÜVK tervikuna ühendamist Rakvere linna ÜVK-ga Roodevälja küla kaudu.

7.2.10 Vaeküla küla

Näha ette Vaeküla küla uue (Jaama) O-C puurkaevu 25002 rekonstrueerimine kriisi- ja hädaolukorra tarbeks koos pumplahoone generaatoriruumi rajamiseks laiendamise, generaatori tarne ja paigalduse, süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega (olemasolev pumplahoone säilitatakse, seda vaid laiendatakse). Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 56 238 EUR.

7.2.11 Kohala küla

Näha ette Kohala Suurfarmi (SF) puurkaevu nr 3122 rekonstrueerimine kriisi- ja hädaolukorra tarbeks koos puurkaevu võõrandamisega, vana pumplahoone lammutamise, uue ehituse, sealhulgas generaatorsüsteemi valmiduse tagamisega (eraldi generaatorruumi ehitamine), süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 81 786 EUR.

7.2.12 Lasila küla

Näha ette Lasila reservpuurkaevu nr 2783 rekonstrueerimine kriisi- ja hädaolukorra tarbeks koos vana pumplahoone lammutamise, uue ehituse, sealhulgas generaatorsüsteemi valmiduse tagamisega (eraldi generaatorruumi ehitamine), süvaveepumba vahetuse ja desinfitseerimisseadmete paigaldusega. Tööd teostatakse lühiajalises programmis. Maksumus 82 146 EUR.

7.3 KOKKUVÕTE RAKVERE VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST

Kokkuvõtte Rakvere valla investeeringumahtudest, ligikaudsest ajakavast (lühiajaline, pikaajaline) ning finantsallikatest (Rakvere valla eelarve, AS Rakvere Vesi / arendaja),

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

161

annab järgnev tabel. Investeeringutööde terviktabel, sealhulgas ligikaudsed maksumused vt lisa 3. Tabel 7-1 Kokkuvõte Rakvere valla ÜVK investeeringumahtudest ja ajakavast (lühiajaline/pikaajaline programm)

1. Sõmeru

olemasolev veetorustik 10940 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 10310 m

olemasolev survekanalisatsioon 2190 m

olemasolev sademeveekanalisatsioon 2460 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev sademeveepuhasti 1 tk

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 21 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 3 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 660 m

planeeritav sademeveetorustik 0 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

rekonstrueeritav veetorustik 350 m

rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioon 360 m

Jaanitule DP (valla DP ning valla eelarvest)

planeeritav veetorustik 1020 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 830 m

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 1580 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 560 m

planeeritav survekanalisatsioon 470 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

planeeritav hüdrant 1 tk

rekonstrueeritav veetorustik 190 m

rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 240 m

rekonstrueeritav sademeveekanalisatsioon 2460 m

Markuse DP (arendajad)

planeeritav veetorustik 910 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 590 m

planeeritav hüdrant 2 tk

2. Näpi

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

162

olemasolev veetorustik 5770 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 6240 m

olemasolev survekanalisatsioon 1150 m

olemasolev sademeveekanalisatsioon 1650 m

olemasolev reoveepumpla 4 tk

olemasolev hüdrant 17 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 190 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 60 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 190 m

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 0 m

planeeritav sademeveekanalisatsioon 240 m

rekonstrueeritav veetorustik 390 m

rekonstrueeritav sademeveekanalisatsioon 1650 m

rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioon 970 m

3. Lepna

olemasolev veetorustik 4300 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 3230 m

olemasolev survekanalisatsioon 1020 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev veetöötlusjaam/seade 1 tk

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 4 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 2 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 180 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 160 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 10 m

planeeritav reoveepumpla 0 tk

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 1040 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 1060 m

planeeritav hüdrant 2 tk

4. Uhtna

olemasolev veetorustik 4310 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 4670 m

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

163

olemasolev survekanalisatsioon 510 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 2 tk

olemasolev hüdrant 3 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 1140 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 700 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 340 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 1660 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 920 m

planeeritav hüdrant 2 tk

5. Roodevälja

olemasolev veetorustik 2460 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2950 m

olemasolev survekanalisatsioon 3830 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 3 tk

olemasolev hüdrant 9 tk

Lühiajaline programm

planeeritav veetorustik 780 m

Pikaajaline programm

planeeritav veetorustik 0 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 420 m

Lauda DP (arendajad)

planeeritav veetorustik 310 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 310 m

planeeritav sademeveekanalisatsioon 570 m

Piirivalve DP (arendajad)

planeeritav veetorustik 1120 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 1130 m

planeeritav sademeveekanalisatsioon 1130 m

planeeritav hüdrant 8 tk

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

164

6. Taaravainu

olemasolev veetorustik 1070 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 820 m

olemasolev survekanalisatsioon 440 m

olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 2 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 2520 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 1000 m

planeeritav survekanalisatsioon 1900 m

planeeritav hüdrant 3 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 1460 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 1630 m

Mirdimäe DP (arendajad)

planeeritav veetorustik 1690 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 1560 m

planeeritav survekanalisatsioon 230 tk

planeeritav hüdrant 5 tk

7. Tõrremäe

olemasolev veetorustik 5690 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 4290 m

olemasolev sademeveekanalisatsioon 1610 m

olemasolev reoveepumpla 3 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev hüdrant 7 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 540 m

planeeritav survekanalisatsioon 520 m

rekonstrueeritav veetorustik 620 m

Pikaajaline perspektiiv

arendajate planeeritav veetorustik 120 m

arendajate planeeritav isevoolne kanalisatsioon 120 m

arendajate planeeritav sademeveekanalisatsioon 220 m

Liivakalda DP (arendajad)

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

165

planeeritav veetorustik 2040 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 1930 m

planeeritav survekanalisatsioon 190 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

8. Ussimäe

olemasolev veetorustik 2770 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2270 m

olemasolev survekanalisatsioon 1090 m

olemasolev sademeveekanalisatsioon 660 m

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 4 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 830 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 640 m

planeeritav hüdrant 4 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 750 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioon 980 m

planeeritav survekanalisatsioon 100 m

planeeritav sademeveetorustik 200 m

planeeritav hüdrant 2 tk

Lehtri DP (arendajad)

arendajate planeeritav veetorustik 300 m

arendajate planeeritav kanalisatsioonitorustik 300 m

Vaskussi/Ussimäe tn arendus (arendajad)

arendajate planeeritav veetorustik 790 m

arendajate planeeritav kanalisatsioonitorustik 1280 m

arendajate planeeritav sademeveetorustik 1200 m

arendajate planeeritav hüdrant 2 tk

9. Päide

olemasolev veetorustik 4930 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 3420 m

olemasolev survekanalisatsioon 1420 m

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 10 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 1120 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 590 m

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

166

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 530 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

planeeritav hüdrant 2 tk

Sipelga tee arendus (pikaajaline)

planeeritav veetorustik 340 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 340 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 30 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

10. Ubja

olemasolev veetorustik 6720 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 3740 m

olemasolev survekanalisatsioon 1060 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 4 tk

olemasolev hüdrant 4 tk

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 150 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 1040 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 300 m

rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioon 330 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 200 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 210 m

11. Veltsi

olemasolev veetorustik 2390 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1980 m

olemasolev survekanalisatsioon 780 m

olemasolev puurkaev-pumpla 3 tk

olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 3 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 3 tk

Lühiajaline perspektiiv

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

167

planeeritav veetorustik 1650 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 780 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 1210 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 2 tk

Pikaajaline perspektiiv (Päide-Veltsi ühendamine)

planeeritav veetorustik 2840 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 3040 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 200 m

rekonstrueeritav reoveepumpla 1 tk

Rahunurme tee arendus (pikaajaline perspektiiv)

planeeritav veetorustik 950 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 610 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 240 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

12. Vaeküla

olemasolev veetorustik 3990 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2100 m

olemasolev survekanalisatsioon 880 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev reoveepumpla 4 tk

olemasolev hüdrant 2 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 4 tk

Lühiajaline perspektiiv

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav kanalisatsioonitorustik 610 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 760 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

13. Arkna

olemasolev veetorustik 2360 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2150 m

olemasolev survekanalisatsioon 340 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev reoveepumpla 1 tk

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

168

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 3 tk

Lühiajaline perspektiiv

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 800 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 580 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 200 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

14. Kohala

olemasolev veetorustik 3510 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2820 m

olemasolev survekanalisatsioon 130 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk

Lühiajaline programm

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

15. Lasila

olemasolev veetorustik 1330 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1020 m

olemasolev survekanalisatsioon 90 m

olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk

olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk

olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk

Lühiajaline perspektiiv

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla 1 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 130 m

planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 210 m

arendajate planeeritav veetorustik 320 m

arendajate planeeritav kanalisatsioonitorustik 260 m

16. Karitsa

olemasolev veetorustik 1580 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 100 m

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

169

olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 2 tk

17. Tõrma

olemasolev veetorustik 2510 m

olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1580 m

olemasolev survekanalisatsioon 760 m

olemasolev reoveepumpla 2 tk

olemasolev hüdrant 3 tk

olemasolev tuletõrje veevõtukoht 2 tk

Pikaajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 740 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 380 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 560 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

Rebase DP (arendajad)

planeeritav veetorustik 3860 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 3540 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 350 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

planeeritud hüdrant 5 tk

Elamuala DP (arendajad)

planeeritav veetorustik 2340 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 1540 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 530 m

planeeritav reoveepumpla 1 tk

planeeritud hüdrant 3 tk

18. Levala

olemasolev veetorustik 1500 m

olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk

19. Aluvere

Lühiajaline perspektiiv

planeeritav veetorustik 4910 m

planeeritav kanalisatsioonitorustik 3260 m

planeeritav survekanalisatsioonitorustik 980 m

planeeritav reoveepumpla 3 tk

planeeritud hüdrant 20 tk

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

170

8 FINANTSANALÜÜS

8.1 METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud: - Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning

andmeid, - AS Rakvere Vesi raamatupidamislikke andmeid, - ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

Rakvere valla ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:

- Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud.

- Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.

- Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust.

- Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.

Rakvere valla ÜVK finantsanalüüs hõlmab Sõmeru, Näpi, Lepna ja Uhtna alevikke ning Ubja, Vaeküla, Veltsi, Arkna, Kohala, Lasila, Levala, Karitsa ja Rakvere linna lähiümbruse külasid (Roodevälja, Taaravainu, Tõrremäe, Ussimäe, Tõrma, Päide) ning Vinni valla külasid (Piira ja Mäetaguse). Kõik prognoosid on koostatud eraldi külade lõikes ning lisaks on omakorda eristatud veevarustus- ning kanalisatsiooniteenus. Finantsanalüüsi baasiks on AS Rakvere Vesi raamatupidamislikud andmed. Edasises finantsprognoosis on arvestatud lisanduvate tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega ÜVK-ga hõlmatud piirkonna opereerimiskuludele ja - tuludele. Prognoos on koostatud 13-aastase perioodi kohta (2026-2038) ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid.

8.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE

Vee-ettevõtte andmetel oli 2025. aastal ühendatud ettevõtte ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga eratarbijaid järgmiselt:

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

171

Tabel 8-1 Tarbijate arv ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga

Sõmeru Näpi Lepna Uhtna Ubja Vaeküla Veltsi Arkna Kohala Lasila Levala Karitsa

Ühisveevärgiga liitunute elanike arv

1101 318 381 304 252 142 204 125 135 132 31 41

Vee tarbimine m3/in kohta aastas

28 28,5 24,6 24,7 26,1 22,0 20,0 20,7 14,2 11,6 38,9 16,0

Ühiskanalisatsioon iga liitunute arv

1101 318 381 301 190 128 204 125 107 130 X X

Veeheide m3/in kohta aastas

27,5 27,5 23,0 23,1 29,2 22,0 20,0 20,8 13,0 11,8 X X

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

172

8.3 TEENUSETARIIFID

Rakvere vallas AS-ga Rakvere Vesi liitunud elanikele ja asutustele kehtivad nii vee- kui kanalisatsiooniteenuste osas ühtsed tariifid. 01.maist 2021 kehtivad tariifid:

Tabel 8-2 Tänased vee- ja kanalisatsioonitariifid AS Rakvere Vesi Rakvere valla tegevuspiirkonnas

Tariifid km-ga Vesi €/m3 Kanalisatsioon €/m3

Füüsilised ja juriidilised

isiskud

1,58 1,52

8.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED

Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Arvestuse aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,54 inimest. Eesti Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme netosissetuleku maakonna tasemel sissetulekuallika järgi järgmine:

Tabel 8-3 Lääne-Virumaa leibkonnaliikme netosissetulekud

Leibkonnaliikme

netosissetulek

kokku, sh ...

... palgatööst ... individuaalsest

töisest tegevusest

... pensionist ... lapsetoetusest

1082,4 642,3 118,6 303,1 18,4

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

173

Tabel 8-4 Finantsanalüüsi koostamise põhialused. Tarbijate arv

2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

THI (Eesti Panga prognoos)

Aasta määr 5,2% 3,3% 2,4% 2,2% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%

Ühisveev. hõlmatud elanike arv 3166 3030 3029 3019 3037 3065 3064 3057 3050 3047 3040 3031 3024 3014

Sõmeru alevik 1101 1086 1083 1080 1077 1073 1070 1067 1064 1061 1058 1055 1052 1049

Näpi alevik 318 318 318 318 318 318 318 318 318 318 318 318 318 318

Lepna alevik 381 352 355 354 357 359 362 361 360 359 358 356 355 354

Uhtna alvik 304 299 298 298 297 296 298 297 299 299 301 300 302 301

Ubja 252 232 231 230 230 229 228 228 227 234 233 232 232 231

Vaeküla 142 135 135 134 134 133 133 133 132 132 132 131 131 130

Veitsi 204 175 174 174 198 231 233 234 234 233 232 232 231 230

Arkna 125 111 116 115 115 115 114 114 114 113 113 113 112 112

Kohala 135 124 124 123 123 123 122 122 122 121 121 121 120 120

Lasila 132 127 124 122 119 117 114 112 109 107 104 102 99 97

Levala 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31

Karitsa 41 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40

Tarbimine I/ööp*inimese kohta 58,0 60,8 62,6 64,4 66,8 68,7 70,5 72,4 74,3 76,1 77,6 77,9 78,3 78,5

Sõmeru alevik 76,8 77,6 78,4 79,2 80,0 80,8 81,6 82,4 83,2 84,0 84,8 85,0 85,0 85,0

Näpi alevik 78,0 78,8 79,6 80,4 81,2 82,0 82,8 83,6 84,4 85,2 86,0 85,0 85,0 85,0

Lepna alevik 67,4 69,1 70,8 72,5 74,2 75,9 77,6 79,3 81,0 82,7 84,4 85,0 85,0 85,0

Uhtna alvik 67,6 68,6 70,6 72,6 74,6 76,6 78,6 80,6 82,6 84,6 85,0 85,0 85,0 85,0

Ubja 71,6 80,6 81,1 81,6 82,1 82,6 83,1 83,6 84,1 84,6 85,1 85,0 85,0 85,0

Vaeküla 60,2 61,7 63,7 65,7 67,7 69,7 71,7 73,7 75,7 77,7 79,7 81,7 83,7 85,0

Veitsi 54,8 62,0 64,0 66,0 75,0 77,0 79,0 81,0 83,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0

Arkna 56,8 59,8 62,8 65,8 68,8 71,8 74,8 77,8 80,8 83,8 85,0 85,0 85,0 85,0

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

174

Kohala 39,0 40,0 45,0 50,0 55,0 60,0 65,0 70,0 75,0 80,0 85,0 85,0 85,0 85,0

Lasila 31,9 39,9 44,9 49,9 54,9 59,9 64,9 69,9 74,9 79,9 84,9 85,0 85,0 85,0

Levala 106,5 105,0 103,0 101,0 99,0 97,0 95,0 93,0 91,0 89,0 87,0 85,0 85,0 85,0

Karitsa 43,9 46,9 49,9 52,9 55,9 59,4 62,9 66,4 69,9 73,4 76,9 80,4 83,9 85,0

Leibkonna veetarve m3/a 53,8 56,3 58,0 59,7 61,9 63,7 65,4 67,1 68,9 70,6 71,9 72,2 72,6 72,7

Ühiskanal. hõlmatud elanike arv 2985 2885 2883 2873 2925 2954 2962 2954 2955 2944 2934 2930 2920 2909

Sõmeru alevik 1101 1086 1083 1080 1077 1073 1070 1067 1064 1061 1058 1055 1052 1049

Näpi alevik 318 336 335 334 333 332 331 330 329 328 327 326 325 324

Lepna alevik 381 352 355 354 357 359 362 361 360 359 358 356 355 354

Uhtna alvik 301 299 298 298 297 296 295 294 293 292 292 291 290 289

Ubja 190 174 174 173 207 209 221 220 232 231 230 230 229 228

Vaeküla 128 128 127 127 126 126 126 125 125 125 124 131 131 130

Veitsi 204 175 174 174 198 231 233 234 234 233 232 232 231 230

Arkna 125 111 116 115 115 115 114 114 114 113 113 113 112 112

Kohala 107 99 98 98 98 97 97 97 97 96 96 96 95 95

Lasila 130 125 123 121 118 116 113 111 108 106 103 101 98 96

Veeheide I/ööp*inimese kohta 54,3 66,2 67,0 67,9 68,7 69,4 70,1 70,6 71,1 71,4 71,8 72,2 72,4 72,6

Sõmeru alevik 75,4 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0

Näpi alevik 75,5 76,0 76,2 76,0 76,2 76,4 76,8 77,2 77,6 78,0 78,4 78,8 79,2 79,6

Lepna alevik 63,0 72,0 72,7 73,4 74,1 74,8 75,5 76,2 76,9 77,6 78,3 79,0 79,7 80,4

Uhtna alvik 63,2 67,0 68,0 69,0 70,0 71,0 72,0 73,0 74,0 75,0 76,0 77,0 78,0 79,0

Ubja 80,1 77,4 77,9 78,4 78,9 79,4 79,9 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0

Vaeküla 60,2 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0

Veitsi 54,8 59,0 61,0 63,0 65,0 67,0 69,0 71,0 73,0 75,0 77,0 79,0 80,0 80,0

Arkna 56,9 73,6 75,6 77,6 79,6 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0

Kohala 35,5 70,0 72,0 74,0 76,0 78,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

175

Lasila 32,2 73,2 74,2 75,2 76,2 77,2 78,2 79,2 80,2 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0

Leibkonna veeheide m3/a 50,3 61,4 62,2 62,9 63,7 64,4 65,0 65,5 65,9 66,2 66,6 66,9 67,2 67,3

Leibkonna suurus 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54

Sissetulek leibkonna liikme kohta € kuus* 1 082 1 137 1 191 1 244 1 299 1 354 1 410 1 470 1 531 1 595 1 660 1 729 1 800 1 874

Keskmine palgakasv 4,9% 5,1% 4,7% 4,5% 4,4% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1%

Leibkonna sissetulek € /a 32979,4 34661,3 36290,4 37923,5 39592,1 41254,9 42987,6 44793,0 46669,8 48601,9 50609,3 52694,7 54860,8 57110,7

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

176

8.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Lääne- Virumaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2020. ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud AS Rakvere Vesi poolt esitatud raamatupidamislikke andmeid. Arvesse on võetud ettevõtte prognoos 2026. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. Keskmise prognoosi kohaselt tarbib 2026. aastal AS Rakvere Vesi ühisveevärgiga ühendatud Rakvere valla elanik ööpäevas 70,5 liitrit vett ning samal aastal juhiti ettevõtte ühiskanalisatsiooni 69,0 liitrit reovett kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elaniku kohta. Prognooside koostamisel on eeldatud, et nii veevarustuse kui kanalisatsiooni tarbimine kasvab arvestusperioodi lõpuni. Kokku müüb 2026. aastal ettevõte vett füüsilistele isikutele 486 930 m3 ning vastu võetud reovee maht on 478 923 m3. Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

8.5.1 Muutuvkulud

Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega ja mis on seotud inflatsiooniga Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:

- analüüside kulu, - personalikulu, - korrashoiu- ja remondimaterjal, - lisaseadmed ja tarvikud, - rajatise majandamisega seotud kulud, - tootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu.

8.5.2 Püsikulud

Püsikulud on seotud ettevõtte tootmisvõimsuse tagamisega. Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:

- põhivara kulum - võetud laenude majandamine - keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Kuna tulevik majanduses on raskesti prognoositav, on prognoosis on arvestatud aastate lõikes pigem kulude suurema kasvuga kui THI prognoostabel kajastab. Teenusehinna lisakomponendid 1. Opereerimiskulud

2. Palgakulud

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

177

3. Kapitalikulu ja WACC

Tegevuskulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning palgakasvuprognoosi (tööjõukulud) ja tarbijahinnaindeksi prognoosiga (muud opereerimiskulud). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tegevuskulude jaotus on vastavalt 0,45 ja 0,55. Teenushindade kalkuleerimisel on arvestatud uute investeeringute tulukusega (WACC 6,28%), mis on vastavalt kehtestatud veeteenuse hinnale juurde liidetud.

8.5.3 Põhivarade kulum

Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel. Põhivarade amortisatsiooni arvutustel on põhivarade kasulikuks elueaks arvestatud 15 ja 40 aastat (vastavalt nendele aastatele on arvutatud aastane amortisatsioon). Uute põhivarade amortisatsiooni arvutustel on põhivarade kasulikuks elueaks arvestatud 15 ja 40 a. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas kajastub ainult omafinantseeringuga soetatud varade kulum.

8.5.4 Investeeringud

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja arendamiseks investeeringute maksumus on järgmine: Tabel 8-5

Lühiajaline investeering (€) Pikaajaline investeering (€)

AS Rakvere Vesi 1 481 184 1 419 960

Rakvere vald 3 283 140 5 697 240

Arenduspiirkonnad 2 558 640 6 386 160

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

178

8.6 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE OMAHIND JA -TARIIFIDE SOOVITUSLIK PROGNOOS

Kõiki eespool kirjeldatud muutuv- ja püsikulusid arvesse võttes ning tuginedes elanikkonna eeldustele, saame prognoosida vee ja kanalisatsioonitariifid. Tabel 8-6 Vee- ja kanalisatsioonitariifide omahind, maksimaalsete võimalike tariifide prognoos ja soovituslik prognoos

Aasta Ühik 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Ühisveevärgiga

liitunute arv inim 3 165,63 3 029,76 3 028,80 3 019,03 3 037,17 3 064,81 3 064,06 3 056,58 3 049,78 3 047,20 3 040,40 3 030,53 3 023,75 3 013,92

Ühiskanalisatsiooniga

liitunute arv inim 2 984,77 2 885,11 2 883,46 2 873,01 2 924,68 2 954,35 2 961,97 2 953,68 2 955,18 2 944,48 2 933,79 2 930,42 2 919,77 2 909,13

Veevärgi teenuse

maht kokku m3/a 486 927,89 486 274,11 487 215,90 487 935,60 489 843,62 491 604,34 492 582,21 493 358,56 494 141,06 495 040,89 495 377,60 494 461,60 493 639,17 492 653,22

Kanalisatsiooni

teenuse maht kokku m3/a 478 923,00 480 227,53 481 097,13 481 125,22 483 586,89 485 268,98 486 079,53 486 781,82 487 397,57 487 996,66 488 631,30 489 316,46 488 350,70 487 353,90

Veetariif (km-ta) €/m3 1,58 1,83 1,89 1,95 2,00 2,03 2,07 2,11 2,15 2,20 2,25 2,29 2,34 2,41

Kanalisatsiooni-tariif

(km-ta) €/m3 1,52 1,52 1,53 1,58 1,61 1,65 1,69 1,74 1,78 1,83 1,88 1,93 1,98 2,04

Komplekshind (km-

ga) €/m3 3,84 4,15 4,24 4,38 4,48 4,56 4,66 4,77 4,87 5,00 5,12 5,23 5,36 5,52

Rakvere valla

hinnakomponent

komplekshinnale €/m3 0,17 0,17 0,17 0,17 0,56 0,56 0,56 0,56 0,56 0,56 0,56 0,56 0,56 0,56

Komplekshind (km-

ga) koos

hinnakomponendiga €/m3 4,01 4,32 4,41 4,55 5,04 5,12 5,22 5,33 5,43 5,56 5,68 5,79 5,92 6,08

Hinnatõus % 4,4% 7,7% 1,9% 3,4% 10,8% 1,8% 1,9% 1,9% 2,1% 2,2% 2,0% 2,1% 2,2% 2,7%

Leibkonnaliikme

sissetulek €/kuu 1 082,0 1 137,2 1 190,6 1 244,2 1 299,0 1 353,5 1 410,4 1 469,6 1 531,2 1 594,6 1 660,4 1 728,8 1 799,9 1 873,7

Leibkonnaliikme

kulutus ÜVK

teenusele €/kuu 7,96 8,66 8,89 9,26 9,54 9,81 10,09 10,38 10,69 11,01 11,35 11,7 12,07 12,41

ÜVK teenuse kulu

osakaal sissetulekust % 0,74 0,77 0,76 0,74 0,73 0,72 0,71 0,71 0,71 0,7 0,69 0,68 0,68 0,67

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

179

8.7 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega. Finantsanalüüsi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel vee-ettevõttes, kuid on soovituslik. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest. Tariifide prognoosimisel on arvestatud tänast olukorda majandusturul, rida eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge. Tariifid on ühtlustatud kogu AS Rakvere Vesi tegevuspiirkonnas. AS Rakvere Vesi osutab veeteenust Lääne-Virumaa asulates ja külades ning Rakvere linnas. Terve teeninduspiirkonna peale kehtib sama vee- ja kanalisatsioonitariif. See võimaldab ettevõttel katta ühe piirkonna kasumiga teise piirkonna kahjum. Teeninduspiirkonnas elab väga erineva sissetulekuga inimesi, kes aga kõik soovivad puhast vett kraanist ja kanalisatsiooni tõrgeteta ärajuhtimist. Samas on aga tarbijatel väga erinev maksevõime. Sotsiaalsest ja majanduslikust taustast lähtuvalt on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide kehtestamine delikaatne teema nii vee-ettevõtjatele kui omavalitsustele. Samas tagab kalkuleeritud ja põhjendatud hinnatõus vee-ettevõtte arengu ja jätkusuutlikkuse ning kvaliteetsete teenuste osutamiseks investeerimisvõimaluse. Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

180

9 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST

Alljärgnevalt on välja toodud kriitilised tegevused, mis on vajalikud veega varustamise või ühiskanalisatsiooni teenuse säilimiseks Rakvere vallas. Tabel 9-1 Kriitilised tegevused elutähtsa teenuse osutamisel Rakvere vallas

Veevarustus Kanalisatsioon Torustikud

Vee pumpamine puurkaevudest

Reovee kogumine Veetorustike hooldus

Vee juhtimine puurkaevudest JVP

Reovee juhtimine RVP Kanalisatsioonitorustike hooldus

Joogivee puhastus Reovee puhastamine Veetorustike rikete ning avariide likvideerimine

Joogivee säilitamine mahutites

Reoveepuhastuskemikaalide käitlemine

Kanalisatsioonitorustike rikete ning avariide likvideerimine

Joogivee pumpamine jaotusvõrku

Puhastatud heitvee veekogusse juhtimine

Joogivee kvaliteedi tagamine võrgus

Tuletõrje veevarustuse tagamine

Vee juhtimine tarbijateni

Kriitiliste tegevuste häireid või katkestusi põhjustada võivate ohtude tuvastamist käsitleb riskianalüüsi ja plaani koostamise määruse §9. Peale kriitiliste tegevuste toimimiseks oluliste ressursside puudumise tuleb välja selgitada ka muud ohud, mis võivad kriitilistes tegevustes tõrkeid põhjustada. Ohte kirjeldatakse iga kriitilise tegevuse kohta eraldi. Järgnevalt on välja toodud ohud, mis võivad mõjutada kriitilisi tegevusi Rakvere vallas:

• Vee pumpamine puurkaevudest: veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega õnnetus, tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Veepuhastus: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Joogivee pumpamine jaotusvõrku: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, veereservuaaride keemiline või mikrobioloogiline reostus (sh terroriakt), olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Tuletõrje veevarustuse tagamine: elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

181

• Vee juhtimine tarbijateni: torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, keemiline- või mikrobioloogiline reostus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Reovee juhtimine reoveepuhastisse: elektrienergiaga varustamise lakkamine, tehniline rike, torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Reovee puhastamine: seadmete rike puhastil, elektrivarustuse katkemine, oluline osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud.

Ohtude realiseerimise vältimiseks on vajalik kasutusele võtta ennetavad meetmed. Suur osa meetmetest on Rakvere vallas opereeriv(ad) vee-ettevõt(t)e(d) juba kasutusele võtnud, kuid mõned rakendamata on meetmed lisatud ka käesoleva arengukava investeeringute kavasse. Alljärgnevas tabelis on kokku koondatud kriitilised tegevused, ohud ja ennetavad meetmed kui ka nende maksumus investeeringute kava alusel.

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

182

Tabel 9-2 Kriitilise tegevuse ja elutähtsa teenuse häiret või katkestust ennetavad meetmed.

Stsenaarium Plaanitud ennetavad

meetmed tähtsuse

järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus

Ennetava

meetme

rakendamise

tähtaeg

Plaanitud

meetme

maksumus,

EUR

Kriitiline tegevus Oht

Vee pumpamine

puurkaevudest ja

vee puhastus

Veevõtukoha reostus

või ohtlike ainetega

õnnetus

Plaaniline ja operatiivne

põhjavee seire

Keemiliste ja mikrobioloogiliste

näitajate analüüs vastavalt

kavale ja vajadusele

Rakendatud

Tehniliste vahendite ja

seadmete plaaniline kontroll ja

hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt

koostatud graafikutele ja

kavadele

Rakendatud

Kõigi valla suuremate või

eraldiasuvate alevike ja külade

reservpuurkaevude

rekonstrueerimine ja nende

kindlustamine kasutamiseks

kriisiolukorra puurkaevudena

Rekonstrueeritakse lisaks töös

olevatele pumplatele täiendavad

puurkaevpumplad Sõmerus,

Lepnas, Uhtnas, Ubjas, Veltsil,

Vaekülas, Arknas, Kohalas,

Lasilas.

2031 882 624

Tehniline rike

Tehniliste vahendite ja

seadmete plaaniline kontroll ja

hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt

koostatud graafikutele ja

kavadele

Rakendatud

Elektrivarustuse

katkestus või häire

Elektrigeneraatorite kasutus

kõigis veepumplates

(Vaeküla veepumplas 2023.

aastast)

Lokaalse elektrikatkestuse puhul

elektrigeneraatorite kasutamine.

Pikemajalise elektrikatkestuse

puhul kütusevaru tagamine.

Rakendatud

Veepuhastus

Tehniline rike

Tehniliste vahendite ja

seadmete plaaniline kontroll ja

hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt

koostatud graafikutele ja

kavadele

Rakendatud

Elektrivarustuse

katkestus

Lokaalse elektrikatkestuse

puhul elektrigeneraatorite

kasutamine. Pikemajalise

elektrikatkestuse puhul

kütusevaru tagamine.

Rakendatud Rakendatud

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

183

Stsenaarium Plaanitud ennetavad

meetmed tähtsuse

järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus

Ennetava

meetme

rakendamise

tähtaeg

Plaanitud

meetme

maksumus,

EUR

Kriitiline tegevus Oht

Joogivee

pumpamine

jaotusvõrku

Tehniline rike

II-astme pumpade korrashoiu

tagamine. IT tarkvara

uuendamine.

Töödeplaani ja hooldusgraafiku

plaanipärane täitmine Rakendatud

Elektrivarustuse

katkestus

Elektrigeneraatorite kasutus

kõigis veepumplates

(Vaeküla veepumplas 2023.

aastast)

Lokaalse elektrikatkestuse puhul

elektrigeneraatorite kasutamine.

Pikemajalise elektrikatkestuse

puhul kütusevaru tagamine

Rakendatud

Tuletõrje

veevarustuse

tagamine

Tehniline rike

Tehniliste vahendite ja

seadmete plaaniline kontroll ja

hooldus

Tuletõrjehüdrantide ja

veetorustike hooldamine ja

uuendamine ning piisava

remonditarvikute varu hoidmine.

Rakendatud

Vee juhtimine

tarbijateni

Keemiline- või

mikrobioloogiline

reostus

Joogivee kvaliteedi kontroll

Joogiveekvaliteedi pidev kontroll

vastavalt kontrollikavale ja

enesekontroll vastavalt

vajadusele

Rakendatud

NaOCl kasutamine NaOCl varumine Rakendatud

Joogivee tsisternide

kasutamine

Reostunud vee korral elanike

puhta joogiveega varustamiseks

joogiveetsiternide ja paakautode

kasutamine

Rakendatud

Torustiku

amortiseerumine,

pikaajaline madal

Veetorustike korrashoid

Veetorustike renoveerimine, -

remont ja -hooldus vastavalt

ÜVK kavale.

Rakendatud

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

184

Stsenaarium Plaanitud ennetavad

meetmed tähtsuse

järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus

Ennetava

meetme

rakendamise

tähtaeg

Plaanitud

meetme

maksumus,

EUR

Kriitiline tegevus Oht

välisõhutemperatuur,

ettevaatamatus

kaevetöödel

Veetorustike

remondimaterjalide laovarude

tagamine

Avariiolukorras vajalike

laomaterjali olemasolu. Laovaru

kontroll ja täiendamine.

Rakendatud

Kaeve- ja muu eritehnika

saadavuse või korrashoiu

tagamine.

Tehnika hooldusplaani täitmine Rakendatud

Reovee juhtimine

puhastile

Tehniline rike Reoveepumplate ja seadmete

plaaniline kontroll ja hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt

koostatud graafikutele ja

kavadele

Rakendatud

Elektrivarustuse

katkestus

Elektrigeneraatorite

kasutamine

Lokaalse elektrikatkestuse puhul

elektrigeneraatorite kasutamine

reoveepumplates

Rakendatud

Torustiku

amortiseerumine,

pikaajaline madal

välisõhutemperatuur,

ettevaatamatus

kaevetöödel

Kanalisatsioonitorustike

korrashoid

Veetorustike renoveerimine,

remont ja hooldus vastavalt ÜVK

kavale.

Rakendatud

Kanalisatsioonitorustike

remondimaterjalide laovarude

tagamine

Avariiolukorras vajalike

laomaterjali olemasolu. Laovaru

kontroll ja täiendamine.

Rakendatud

Kaeve- ja muu eritehnika

saadavuse või korrashoiu

tagamine.

Tehnika hooldusplaani täitmine Rakendatud

Reovee

puhastamine Tehniline rike

Reovee puhastamiseks

vajalike seadmete plaaniline

kontroll ja hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt

seadmete kasutusjuhenditele Rakendatud

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

185

Stsenaarium Plaanitud ennetavad

meetmed tähtsuse

järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus

Ennetava

meetme

rakendamise

tähtaeg

Plaanitud

meetme

maksumus,

EUR

Kriitiline tegevus Oht

Elektrivarustuse

katkestus

Elektrigeneraatorite

kasutamine

Lokaalse elektrikatkestuse puhul

elektrigeneraatorite kasutamine

reoveepuhastil

Rakendatud

Veevarustuse

teenuse

katkemine

Personali haigestumine

Osaliselt meeskonna

eemaldamine töölt,

omavahelised kontaktid

minimeerida, isikukaitse

vahendite kasutamine

Isikukaitsevahendite soetamine

(maskid, desinfitseerimis

vahendid)

Rakendatud

Kanalisatsiooni-

teenuse

katkemine

Personali haigestumine

Osaliselt meeskonna

eemaldamine töölt,

omavahelised kontaktid

minimeerida, isikukaitse

vahendite kasutamine

Isikukaitsevahendite soetamine

(maskid, desinfitseerimis

vahendid).

Rakendatud

Teenuse

katkemine

küberrünnaku

tõttu

Kaugjuhitavate

veevarustuse

automaatsüsteemide

(puurkaevpumplate,

veetöötluse ja

jaotusvõrku juhtimise)

pahatahtlik seiskamine

või häirimine.

Kaugjuhitavate

kanalisatsiooni-

süsteemide (pumplate ja

Küberturvalisuse meetmete

rakendamine, töötajate

koolitamine ja küberkaitse

mehhanismide pidev

kaasajastamine,

Küberhügieen (seadmete ja

rakenduste uuendamine,

turvalised paroolid,

mitmeastmeline autentimine,

tundmatute manuste ja linkide

vältimine, koopiate tegemine),

töötajate koolitamine

Pidev protsess 5 000 €/a

Kõikjal käsijuhtimise

võimaldamine ja selleks

operaatorite ettevalmistamine

Operaatorite ja tehnoloogide

täiendkoolitused valmisolekuks

süsteemide manuaalseks

opereerimiseks

Käsijuhtimine on

võimaldatud

Koolitused –

pidev protsess

2 000 €/a

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

186

Stsenaarium Plaanitud ennetavad

meetmed tähtsuse

järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus

Ennetava

meetme

rakendamise

tähtaeg

Plaanitud

meetme

maksumus,

EUR

Kriitiline tegevus Oht

reoveepuhasti)

pahatahtlik seiskamine

või häirimine.

Ettevalmistus küberrünnakuks

ja küberrünnaku taasteplaani

koostamine

IT-spetsialisti(de) täiendkoolitus,

RIA juhendite rakendamine, sh

küberrünnaku taasteplaani

koostamine

Koolitused –

pidev protsess

2026 –

küberrünnaku

taasteplaan

2 000 €/a

Teenuse

katkemine

personali

kaitseväkke

mobiliseerimise

tõttu

Oluline osa personalist

on mobiliseeritud ning ei

saa osaleda töös

Riigikaitseliste töökohtade

määramine

Vastavalt VV 09.08.2018

määrusele nr 73 2026

Teenuse

katkemine

sõjakahjude tõttu

Veevarustuse taristu

(veehaarete,

veetöötlusjaama ja/või

veevõrgu) osaline või

täielik hävimine.

Kanalisatsiooni taristu

osaline või täielik

hävimine.

Varude täiendamine

Sõjategevuse alguses koheselt

ekstreemseteks tingimusteks

täiendava kütusevaru varumine,

vajadusel täiendavate

teisaldavate pumpade,

remonditarvikute jms varumine,

autopargi ülevaatamine ja

vajadusel täiendamine.

Täpsustatakse

sõjaolukorra

ilmnemisel

Töötajate ettevalmistus

Sõjategevuse alguses koheselt

koolituste läbiviimine personali

valmisoleku tõstmiseks,

prioriteetide järjekorra

määratlemine ja olemasolevate

võimaluste kaardistamine.

Täpsustatakse

sõjaolukorra

ilmnemisel

Töö:

Rakvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2026-2038

Töö nr: 14-2/1312

Staadium: AK

Kuupäev: 15.07.2026

187

Stsenaarium Plaanitud ennetavad

meetmed tähtsuse

järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus

Ennetava

meetme

rakendamise

tähtaeg

Plaanitud

meetme

maksumus,

EUR

Kriitiline tegevus Oht

Täiendav taasteplaan

Sõjategevuse alguses koheselt

koostöös KOVi ja riiklike

organitega täiendava

taasteplaani väljatöötamine pikalt

kestvateks ekstreemseteks

oludeks

Täpsustatakse

sõjaolukorra

ilmnemisel

Koostööpartneritega

eelkokkulepped

Sõjategevuse alguses koheselt

koostööpartneritega

eelkokkulepete sõlmimine

Täpsustatakse

sõjaolukorra

ilmnemisel

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

K

K

K

KK K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

KS KS

K

S

K

S

KS

K S

K S

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

KS

KSKS

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

4

K

K

K

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K S

K S

K

S

K

S

K

S

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K S

K S

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

KS

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

K

K

K

K

K

S

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

S

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

2

V

2

V

2

V

V

V

V

V

V

V

4

V

4

V

4

V

4

V

4

V

V

V

V

V

V

V

V

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

K

K

K

K

3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

V 3

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V4

V

4

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

K

2

RP

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

V

V

K

K

K

K

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

SVP

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S K

4

S K

4

S K

4

SK4

S K

4

S K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S K

4

K

K

K

K

K

K

V

V

V

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

V

V

K

K

K

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

K

S

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

K1

K1

K

S

1

K S

1

K S

1

K S

1

K S

1 K

S

1

K

S

1

K

S

1

K

S

1

K

S

1

K S

1

V

4

V 4

V 4

V 4

V 4

V 4

V

1

K

1

K

V

2

V

2

K

2

Aluvere küla

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

S

K

S

V

V

V

V

V

V V

V

V

K S

K

S

K

S

K

K

K

K

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

V

V

V

S

K

4

K

K

K

V

2

V

2

V 2

V 2

V 2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V 2

V

2

V

2

V

2

K

1

K 2

K 2

K 2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 1

K

1

K

1

K

1

K 2

K 2

Markuse DP

Näpi

perspektiivne RKA laiendus: 13.4 ha

K

S

1

K

S

1

V

1

V

1

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

V

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K

2

K 1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

Ü

V

K

A

-

v

ä

l

i

n

e

s

u

r

v

e

k

a

n

a

l

i

s

a

t

s

i

o

o

n

TTR

TTR

TTR

TTR

Sireli DP

perspektiivne RKA laiendus: 5.2 ha

RP

RP-Niidu

RP

RP

RP-Saeveski

RP-Aluvere

RP-Kressi

RP

PK-2960 (PK nr 2)

Q= 14.4 m3/h

PK-3110 (PK nr 1)

Q= 23.8 m3/h

RP

Sõmeru jõe valgala

Näpi oja valgala

Näpi oja valgala

Sõmeru jõe valgala

SV - Sõmeru I

Suubla - Sõmeru jõgi

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

kuja / sanitaarkaitse tsoon

TINGMÄRGID

reoveekogumisala piir

olemasolev reoveepumpla

planeeritav reoveepumpla (lühiajaline programm)

planeeritav reoveepumpla (pikaajaline programm)

olemasolev puurkaev-pumpla

olemasolev reoveetorustik

K K K K

olemasolev reovee survetorustik

KS KS KS KS

olemasolev veetorustik

V V V V

olemasolev sademeveetorustik

SK SK SK SK

planeeritav isevoolne reoveetorustik (pikaajaline programm)

K2 K2 K2 K2

planeeritav veetorustik (pikaajaline programm)

V2 V2 V2 V2

planeeritav reovee survetorustik (pikaajaline programm)

KS2 KS2 KS2 KS2

planeeritav sademeveetorustik (pikaajaline programm)

SK2 SK2 SK2 SK2

olemasolev sademeveepuhasti

SVP

olemasolev tuletõrjeveehoidla

olemasolev hüdrant

planeeritav hüdrant (pikaajaline programm)

arendajate planeeritav reoveetorustik

V2 V2 V2 V2

arendajate planeeritav isevoolne reoveetorustik

K2 K2 K2 K2

arendajate planeeritav reovee survetorustik

KS2 KS2 KS2 KS2

planeeritav reoveekogumisala laiendus

planeeritav veetorustik (lühiajaline programm)

V1 V1 V1 V1

planeeritav isevoolne reoveetorustik (lühiajaline programm)

K1 K1 K1 K1

rekonstrueeritav veetorustik (pikaajaline programm)

V4 V4 V4 V4

detailplaneeringuala

RP

RP

RP

PK

TTR

planeeritav hüd ant (arendajad)

vooluveekogu valgala

PK

rekonstrueeritav puurkaev-pumpla (lühiajaline pr.)

rekonstrueeritav sademeveetorustik (pikaajaline programm)

SK4 SK4 SK4 SK4

rekonstrueeritav veetorustik (lühiajaline programm)

V3 V3 V3 V3

rekonstrueeritav isevoolne reoveetorustik (lühiajaline pr.)

K3 K3 K3 K3

Staadium

Projekteerija

Projektijuht

Joonis

14-2/1312

Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava 2026-2038

Rakvere Vallavalitsus

Rakvere vald

AK

Rakvere_ÜVKA 09.05.2026

OÜ Ruum ja Keskkond

Tel: +372 513 7699

[email protected]

Fail

Töö nr. Tellija

Projekt

Kuupäev Joonis

MõõtKontrollija

Allan Kossas

Reg nr 12599255

Rõõmu 14-4

10921 Tallinn

Sven Otsmaa

Elina Saat

VVK0-01

1:3000

Sõmeru olemasolev ja perspektiivne olukord

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026

K

K

K

K

K

K

S

K

S

K S

K S

K S

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V V

V

V

V

V

V

V

V V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

K

K

K

KKK

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

KS KS

K

S

K

S

K S

K S

KS

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

KS

KSKS

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K S

K S

K

S

K

S

K

S

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

K S

K S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

V

V

V

V

V

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

V 3

K

K

K

K

3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

K 3

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

V 3

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V4

V

4

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

4

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

K

S

RP-Roodevälja

S

K

4

S

K

4

S

K

4

SK4 SK4

S

K

4

S K

4

S

K

4

S

K

4

S K

4

S

K

4

S K

4

S K

4

S K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S K

4

S K

4

S K

4

SK4

S K

4

S K

4

S K

4

S K

4

S K

4

S K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S

K

4

S K

2

S K

2

S

K

2

S

K

2

V