1

Vanemaks saades muutuvad meie füüsiline ja vaimne võimekus ning sellega kaasnevad erinevate võimete langused ning see kõik mõjutab ohutut liiklemist. See juhend on abiks eakale jalakäijale, jalgratturile, sõidukijuhile ja sõitjale.

Vanemaealisele liiklejale

Sisukord

Üldised soovitused ohutumaks liiklemiseks........................ 4

Jalakäijana liikluses....................................................... 4

Ühistranspordiga liiklemine............................................ 10

Jalgratturina liikluses................................................... 12

Autojuhina liikluses...................................................... 18

Ravimid ja sõiduki juhtimine................................................ 26

Haigused, mis segavad ohutut sõidukijuhtimist.................... 27

Mis vanuseni on ohutu sõidukit juhtida?............................... 29

Liiklus, nii reeglid kui ka keskkond, on pidevas muutumises: muudetud ja täiendatud on liiklusseadust, muutunud on käitumisnormid ning kõige sellega peab

iga liikleja kursis olema.

Sellesse brošüüri on koondatud peamised vanemaealist jalakäijat, jalgratturit, sõidukijuhti ja sõitjat puudutavad teemad. Lisaks veel näpunäited, millega peab vanuse

kasvades arvestama ja millele mõtlema, et hoida ennast ja kaasliiklejaid.

Nõuete osas on välja toodud liiklusseadusest tulenev ning soovitustes lihtsad, kuid järele mõtlemist ja

proovimist tasuvad näpunäited.

Lugupidamisega

Transpordiamet

3

4

Üldised soovitused ohutumaks liiklemiseks

► Kiirustamine tõstab liiklusõnnetusse sattumise riski. Varu oma käikude/sõitude jaoks alati piisavalt aega.

► Kui vähegi võimalik, siis planeeri oma liikumised väiksema liiklusega ja valgele ajale.

► Mine liiklusesse puhanuna, siis märkad tekkivaid ohte paremini. Puhanud inimese tähelepanuvõime on väsinu omast tunduvalt kõrgem.

► Tee iga päev harjutusi, et hoida ja parandada füüsilist vormi ning tasakaalu, see aitab kaasa ohutumale liiklemi- sele nii jalakäija, jalgratturi kui ka sõidukijuhina!

Kõndimine on tervislik! Samas on liikluskeskkond muutunud jalakäijatele keerulisemaks ning selles on kõige kaitsetumad just lapsed ja vanemaealised inimesed.

Liiklusuuringud näitavad, et isegi siis, kui eakas jalakäija hin- dab teeolusid õigesti (liikluse tihedus, ilmastik jne), võib ta sellest hoolimata ohustada ennast, alahinnates aega, mis kulub tee ületamiseks.

Jalakäijana liikluses

5

Probleeme tekitavad:

► kiired sõidukid;

► valgusfoori liiga kiiresti vahetuvad tuled – rohelise tule põlemise aeg on sõidutee ületamiseks liiga lühike;

► sõiduteed kõnniteest eraldavad kõrged äärekivid on liiku- misel takistuseks ja pikendavad sõiduteel viibimise aega.

Kõige suuremad liiklusohud eaka jalakäija jaoks on seotud sõidutee ületamise ning pimeda ajal maantee ääres liiklemisega.

► Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liigeldes kanna vähemalt ühte helkurit või valgusallikat.

► Sõiduteed tuleb ületada vaid selleks ettenähtud kohas: käigusild, -tunnel, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik. Kui nimetatud kohad on kaugemal kui 100 meetrit, võib sõiduteed ületada vaid juhul, kui nähtavus on mõlemas suunas hea ja see on ohutu. Vales kohas teed ületada on ohtlik, sest sõidukijuhid ei tea Sind seal oodata.

Nõuded

6

Reguleerimata ülekäigurajal peab sõidukijuht andma teed jalakäijale.

Lisaks ülekäiguradadele on liikluses olemas ka ülekäigu- kohad:

► Ülekäigukoht on erinevate ehituslike lahenduste (ohutus- saar, valgustus, kiirusepiirang, paremini tagatud nähtavus jne) abil jalakäijale sõidutee ületamiseks rajatud teeosa.

► Ülekäigukohal puudub märgistus.

► Ülekäigukoht erineb ülekäigurajast selle poolest, et üle- käigukohal sõiduteed ületades ei ole jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust. Eesõigus on jalakäijal vaid juhul, kui ta ületab sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

Jalakäijal on küll eesõi- gus kuid ei tohi ära unus- tada jalakäija kohustust – teed võid ületada alles siis, kui oled veendu- nud, et läheneva sõiduki juht on Sind märganud, kiirust vähendanud või seisma jäänud ning sõidutee ületamine on ohutu.

7

Jalakäija tunneb ülekäigu- koha ära selleni viiva ja teisel pool sõiduteed jätkuva kõn- nitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee järgi.

Kui sõidutee on laiem, siis võib ülekäigukoht olla koos ohutussaarega.

► Planeeri oma teekond nii, et saad teed ületada ülekäigu- rajal või ülekäigukohal.

► Enne teeületust vaata hoolega ning mitu korda vasakule ja paremale.

► Loo autojuhiga silmside – ära ületa teed, kui juht Sind ei näe.

► Fooriga ülekäigurajal ületa teed ainult rohelise tulega. Ole alati heaks eeskujuks kõikidele teistele liiklejatele.

► Ettevaatust! Sõidukijuhid, kes teevad ristmikel pöördeid, jälgivad hoolega teiste sõidukite liikumist ega pruugi mär- gata teed ületavaid jalakäijaid.

► Arvesta, et sõidukitel on pimeala kohad, eriti pööravatel ja tagurdavatel sõidukitel. Alati kõnni parkivate masinate eest, mitte nende tagant.

Soovitused

8

Peatumisteekond ja helkuri nähtavus meetrites:

Helkurita jalakäija

Helkuriga lähituledes

Helkuriga kaugtuledes

► Ära ületa teed pargitud autode vahelt, sest nii jääd autode varju.

► Pimeda ajal või halva nähtavuse korral näeb autojuht ilma helkurita tumedates riietes jalakäijat alles kuni 30 m kauguselt. Helkur ja helkivad tooted ning erksavärvilised riided aitavad Sul end autojuhi jaoks nähtavaks muuta! Kanna heledamaid ja värvilisi rõivaid, ka valgel ajal!

► Pimeda ajal ja lähitulede valgel näeb autojuht helkurit 130–150 m ja kaugtuledega 300 m kauguselt. Kanna hel- kurit mõlemal küljel, nii oled nähtav mõlemalt poolt lähe- nevatele sõidukijuhtidele.

0 50 200 250 300100 150 Kuiv

Märg Jäine

28 m

38 m

62 m

50

Kuiv Märg Jäine

46 m

66 m

114 m

70

30 m 130 m 300 m

9

► Kui kergliiklustee on olemas, siis liigu pigem seal, mitte sõidutee ääres. Suurenda oma ohutust ning kanna helkurtrakse või -vesti.

► Libedal ajal liigeldes kasuta „jää- kasse“. Need aitavad tasakaalu hoida nii jäise tee kui ka lörtsise ilma korral.

► Kõnnikepid aitavad tasakaalu hoida ebatasasel pinnasel ning libedal teel. Lisaks on nendega kõndimine tervislik, kuna koormust saab ka ülakeha.

10

Ühistranspordiga liikumine on parim motoriseeritud trans- pordiviis. See on heaks lahenduseks ka siis, kui Sinu tervis, tasakaal ja reaktsioonikiirus ei võimalda enam ohutult autot juhtida või jalgrattaga sõita.

Ühistranspordiga liiklemine

► Kui bussis on turvavöö, siis kinnita see sõidu ajaks.

Nõuded

11

► Oota bussi kõnniteel ohutus kauguses, mitte sõidutee ääres, kuni buss on päris seisma jäänud.

► Bussis sõida võimalusel istudes. Kui istekohti napib, siis hoia kogu aeg kindlalt käsipuust kinni. Parema tasakaalu saavutamiseks seisa harkis jalgadega.

► Kui soovid väljuda ja bussis ei ole stopp nuppu, siis anna aegsasti juhile häälega märku.

► Bussist väljumiseks tõuse püsti alles vahetult enne välju- mist, kui sõiduk hoogu maha võtab. Äkkpidurduse korral ei jaksa Sa end kinni hoida. Kii- rusel 50 km/h toimuva kokku- põrke korral saab turvavööga kinnitamata inimene löögi jõuga, mis on võrdne neljandalt korruselt alla kukkumisega.

► Ära kunagi ületa teed bussi eest ega tagant, sest bussijuht ja teised sõidukijuhid ei näe Sind bussi varjust. Ületa tee, kui buss on ära sõitnud või mine kaugemale, kus on tee mõlemale poole hästi näha.

Soovitused

90 km/h

13. korrus

70 km/h

8. korrus

50 km/h

4. korrus

Allikas: Aigar Vaigu, D.Sc.

12

Jalgrattasõit on hea liikumisviis, mis mõjub inimese tervisele hästi, säilitab ja parandab füüsilist võimekust, on odav ja kiire liikumisvõimalus, suurendab vabadust ja igapäevast liikumis- ulatust.

Rattaga sõitmine ei sobi aga kõigile, kuna vanuse kasvades rattasõiduks vajalikud võimed langevad ja see võib suuren- dada õnnetusse sattumist. Enne rattaga sõitmist mõtle hoo- lega, kas Sinu tasakaal, lihasjõud ja reaktsioonikiirus on ohu- tuks rattasõiduks piisavad.

Arvestama peab sellega, et jalgrattur, nagu ka jalakäija, on liikluses nõrgem pool.

Jalgratturina liikluses

13

► Hoolitse selle eest, et Sinu rattal oleks olemas kõik, mida liiklusseadus nõuab:

► töökorras pidurid;

► signaalkell;

► ees valge ja taga punane helkur;

► vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge kodarahelkur;

► pimeda ajal või halva nähtavusega sõites peavad põlema ees valge ja taga punane tuli.

► Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijaid. Jalakäijast möödumisel tuleb vähendada kii- rust ja mööduda temast hoides ohutut külgvahet.

► Enne jalakäijast möödumist anna enda lähenemisest aeg- sasti jalgrattakellaga märku.

Nõuded

14

Sõiduteel paiknemine

Sõidutee ületamine

► Sõiduteel pead sõitma alati tee paremal poolel ja võimalikult tee ääre lähedal. Erandiks on vaid ümberpaiknemine vasak- või tagasipöörde sooritamiseks.

► Sõidutee ääres jalgratast käe- kõrval lükates liigu sõidutee paremal poolel. Jalgratas hoia enda ja sõidukite vahel.

► Kui ületad sõiduteed ülekäigurajal jalgrattaga sõites on eesõigus sõidukijuhil!

► Juhul, kui sõidukeid lähenemas pole, siis võid reguleeri- mata ülekäigurada ületada rattaga sõites jalakäija kiirusel.

► Ohutum on ülekäigurada ületada jalgratast käekõrval lükates. Nii on sul rohkem aega, et veenduda teeületuse ohutuses ja oled teis- telegi heaks eeskujuks.

15

► Üle reguleerimata üle- käiguraja jalgrattaga sõites on Sul eesõigus vaid siis, kui ületad üle- käigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöö- rab. Ka siis on ohutum teed ületada jalgratast käekõrval lükates.

► Enne vasak- või tagasipööret vaata alati üle vasaku õla, kas tagant läheneb sõidukeid. Nii väldid tagant tulevatele sõidukitele ette sõitmist.

► Sõiduteel sõites pead enne pööret näitama käega suuna- märguannet:

PAREMALE PÖÖRAMINE

VASAKULE JA TAGASI PÖÖRAMINE

16

► Kui võimalik, siis planeeri oma teekond nii, et Sa ei pea sõitma sõiduteel. Eelista sõitmist kergliiklusteel või laie- mal kõnniteel ohustamata jalakäijaid.

► Hoia oma pead ja kanna sõites jalgrattakiivrit. Kuigi kiivri kandmine on kohustuslik kuni 16. eluaastani, siis ega peale seda pea kõvemaks ei lähe. Pea on inimese kõige tähtsam ja õrnem kehaosa. Kanna kiivrit, et hoida ära pea- vigastusi kukkumise või kokkupõrke korral.

► Tee ennast teistele liiklejatele nähtavaks ja kanna jalgrat- taga sõites erksavärvilisi riideid, helkurvesti või -trakse. Ja seda nii pimeda kui ka valge ajal!

Soovitused

17

► Lülita ka päeval sõites sisse jalgratta esi- ja tagatuli, soo- vitatavalt vilkuvasse režiimi.

► Et testida, kas Sinu tasakaal ja reaktsioonikiirus on veel piisavalt head, et minna liiklusesse jalgrattaga sõites, tee üks katse – pane ratas pikali maha ja astu üle ratta raami. Kui see ei õnnestu, siis võiksid ohutuse kaalutlusel lõpe- tada jalgrattaga sõitmise ning kasutada teisi liikumisviise.

► Arvesta sellega, et haigused, mis ei võimalda sõita autoga, on takistuseks ka jalgrattasõidul. Kuna jalgrattasõit nõuab autoga sõitmisest rohkem füüsilist võimekust, nagu lihas- jõud ja liikuvus, on tõenäolisem, et jalgrattasõit tuleb lõpe- tada varem, kui autoga sõitmine.

► Sõida rattaga vaid kaine peaga.

18

Autojuhina liikluses

Kõigil sõidukijuhtidel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Vane- maealise autojuhi tugevaks küljeks on pikk sõidukogemus ja oskus ohte ette näha.

Liikluses osalemine nõuab head keha ja vaimu koostööd – nt kiiret reageerimist ohtudele, õiget kauguse hindamist, kindlat liikumiskiirust ning samal ajal liiklusmärkide ja muu olulise jälgimist. Paraku mõjutavad autojuhtimise võimet vanusega kaasnevad haigused ning inimkeha loomuliku vananemis- protsessiga kaasnevad normaalsed ja tavapärased muutu- sed – väheneb inimese taju ja arusaamise võime, halvene- vad tasakaal, koordinatsioon, kuulmine ja nägemine, pikeneb reaktsiooniaeg. Lisaks veel ravimite mõju, vähenenud lihaste tugevus ja vähene paindlikkus, mis viib aeglasemate liigutus- teni jne.

Kõik see mõjutab turva- list autojuhtimist. Nende muutustega peab arves- tama ning valima aegla- sema ja ettevaatlikuma sõidustiili. Enne kui lähed autot juhtima veendu, et Sa ei sea ohtu iseennast ega teisi liiklejaid.

19

► Enne sõidu alustamist veendu, et Sinul ja kõikidel sõidukis viibijatel on turvavöö kinni ning peatugi reguleeritud selli- selt, et selle ülemine äär on vähemalt pealaega tasa või pisut kõrgemal.

► Juhtimise ajal ära tegele toimingutega, mis segavad juh- timist või liiklusolude tajumist. Nt söömine, suitsetamine, lastega tegelemine, aktiivne vestlus jne.

► Telefoniga tohid sõidu ajal rääkida vaid käed vaba süsteemi abil, sest sõiduki liikumise ajal ei tohi hoida telefoni käes.

► Hoia ohutut pikivahet – aeg, mis kulub üksteise järel lii- kuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks peab asula- sisesel teel olema vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel kolm sekundit.

► Kui tee ääres seisab buss, millel on laste- rühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, siis ole eriti tähelepanelik ja sõida kiirusel, mis võimaldab Sul ohtu vältida, sest bussi varjust võib joosta teele mõni laps.

► Kui sõidad maanteel aeglasemalt kui lubatud piirkiirus ja märkad, et Sinu selja taha on tekkinud autodest rivi, siis esimesel võimalusel vähenda kiirust ja hoia võimali- kult tee äärde, et Sinu taha kogunenud sõidukid ohutult mööda pääseksid. Vajadusel peatu korraks ohutus kohas. Nii tagad Sa sujuvama liikluse ja väldid võimalikke oht- likke möödasõite. NB! Anna oma peatumisest aegsasti suunatulega märku.

Nõuded

20

► Kui oled teinud halva nähtavuse tõttu või pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatumise, siis autost väljumiseks pane selga ohutusvest, autol jäta põlema ääre- ja numbrituled ning ohutuled.

► Kõik esemed tuleb sõidu ajaks kinnitada.

► Lahtised esemed autosõidul on kokkupõrke korral sõit- jatele tõsiseks ohuks. Kinnitatud sõitjad ja esemed aeg- lustuvad järsul pidurdamisel koos autoga, kuid lahtised objektid jätkavad oma liikumist endise kiirusega ehk siis hakkavad autos „lendama“.

50 km/h sõitvas autos suurenevad kokkupõrke korral kinnita- mata esemete ja inimeste massid järgmiselt:

12:00

100 g

3 kg

0,5 kg

16 kg

5 kg

160 kg 320 kg 1150 kg 1970 kg 2950 kg

10 kg 35 kg 60 kg 90 kg

21

► Kui sõidad koos lemmikloomaga, siis ka tema tuleb sõidu ajaks kinnitada, sest kokkupõrke korral „lendab“ kinnita- mata loom sõidukis ringi, tekitades nii vigastusi endale kui ka teistele autos viibijatele. Autos vabalt liikuv loom võib häirida juhi tähelepanu ja segada auto juhtimist. Liiklus- õnnetuse korral võib kinnitamata šokiseisundis loom olla ohuks ka abistajatele (päästjad või kiirabiarstid) neid rün- nates. Lemmikut võib sõidutada nt metallvõrega salongist eraldatud pagasiruumis, turvavööga kinnitatud loomapuu- ris või turvatraksidega.

► Väldi pikki, mitmenädalasi kuni mitmekuiseid pause auto- juhtimisel. Omandatud sõiduvilumus on kiire kaduma, ilm- neda võivad ka auto tehnilised probleemid.

► Väldi pikki sõite. Tee vahepeal venitus- ja puhkepause.

► Sõida siis, kui liiklust on vähem, mitte tipptundidel.

Soovitused

22

► Väldi võimalusel võõras kohas sõitmist või kasuta selleks muud transporti või teist juhti.

► Istu autorooli puhanuna ja hea enesetundega, väldi liiga tühja või täis kõhtu.

► Sõida pigem päevavalges ja heades ilmastikuoludes. Kui pead siiski pimedas sõitma, siis veendu, et sõiduki esi- klaas, aknad, peeglid ja tuled ning ka enda prillid on puh- tad ja kriimustusteta.

► Sõida sellise kiirusega, mis võimaldab olukorda alati kont- rolli all hoida, eriti pimeda ajal.

► Lihtsusta tundmatus kohas sõitmist – planeeri oma mars- ruut ette. Võimalusel kasuta selleks mõnd interneti kaardi- rakendust.

► Teekonda valides eelista hästi valgustatud tänavaid ja lihtsamaid ristmikke.

► Võimalusel eelista teekonda, kus on valgusfooriga regu- leeritud ristmikud.

► Kui juhtub situatsioon, kus vasakule pööramine tundub tiheda liikluse tõttu keeruline, siis pööra paremale, sõida rahulikumasse kohta ning pööra siis soovitud suunas tagasi.

► Kui märkad, et oled sihtkohast mööda sõitnud, siis ära satu paanikasse. Sõida rahulikult edasi ja pööra tagasi ohutus kohas.

23

► Tänavasiltide jälgimisel ja kaardilugemisel palu abi kaas- sõitjalt või kasuta navigeerimissüsteemi. Kui lülitad navi- geerimissüsteemi hääle sisse, ei pea Sa kaardi jälgimi- seks pilku teelt kõrvale pöörama.

► Kui auto võimaldab, siis kohanda armatuurlaua valgustus endale sobivaks.

► Eelista automaatkäigukastiga autot, siis saad käikude vahetamise asemel keskenduda liikluse jälgimisele.

► Et vältida segamist, vaigista oma mobiiltelefon sõidu ajaks. Väldi ka juhtimise ajal aktiivset jutuajamist ja raa- diokuulamist, sest kõik need tegevused viivad tahes-taht- mata tähelepanu liiklusest eemale.

► Kui sõidu ajal on vaja teha telefonikõne (vabakäesüstee- miga), siis peata auto selleks ajaks ohutus kohas.

► Pimedas sõites proovi vaadata võimalikult kaugele. Kui vaatad vastutuleva sõiduki lähenedes rohkem paremas suunas, siis vähendad pimestumist.

► Paigalda autole lainurk- või lisapeegel, et hõlbustada tagant tuleva liikluse jälgimist.

► Väldi ebavajalikku rajavahetust.

► Kui ilm/nähtavus muutub sõidu ajal väga halvaks, peata auto tee ääres ohutus kohas ja oota, kuni olukord para- neb. Lülita sisse ohutuled.

24

► Kontrolli regulaarselt oma auto rehvide ja klaasipuhastite seisukorda. Ära unusta täita klaasipesuvedeliku paaki.

► Kui on vaja sõidutada väikelapsi, siis peab seda tegema spetsiaalses lapse vanusele ja pikkusele vastavas turva- seadmes. Kui Sulle tuuakse hoida lapselaps ja tead, et lähete koos väljasõidule, siis küsi enda kätte ka lapse tur- vaiste. Kindlasti palu, et Sulle õpetaks, kuidas turvasea- det autosse kinnitada ja ka seda, kuidas last sinna õigesti panna. Katseta see kohe oma autos ära.

► Ära juhi sõidukit, kui tunned tugevat valu lihastes või lii- gestes. Vähenenud lihasjõud jalgades ja kätes võib ras- kendada pedaalide ja rooli kasutamist. Lihasjõud on eriti vajalik ootamatus olukorras, kus peab järsult pidurdama või rooli keerama.

► Nägemine halveneb tavaliselt vähehaaval ja muutus võib olla nii aeglane, et seda ei pruugi ise märgata. Silmaarsti juures kontrollis tasub käia igal aastal. Ohtlikesse olukor- dadesse sattumine võib tähendada seda, et Sa lihtsalt ei näe kõiki olulisi asju.

► Otsi autoga liiklemise asemel alternatiive, kasuta rohkem ühistransporti, sõida koos lähedase või sõbraga.

► Kui oled autot ostmas, siis küsi müüjalt, millised on sõi- duki ohutusfunktsioonid. Uuemates autodes on palju juhiabisüsteeme, mis aitavad liiklusõnnetusi vältida. Näi- teks kokkupõrkehoiatus, parkimisabistaja, sõidurea hoid- mise abistaja, suure kontaktpinnaga pedaalid, suured

25

tahavaatepeeglid jne. Uut sõidukit valides hinda ka selle mugavust – lisaks sõiduasendile pööra tähelepanu, kui lihtne on autosse siseneda ja sealt väljuda.

► Liiklusseadust täiendatakse igal aastal, hoia end muuda- tustega kursis.

Kui satud sageli ohtlikesse olukordadesse või kui juhtimine tundub raskem kui varem, võib see viidata muutustele sõidu- kijuhtimise võimes. Mõned muutused toimuvad nii aeglaselt, et neid on raske ise märgata. Lähedaste mure sõidukijuhti- mise pärast on sageli märk halvenenud juhtimisvõimest.

Hinda ja kontrolli regulaarselt oma juhtimisoskust ja pööra tähelepanu muutustele oma sõidustiilis. Kui Sul endal või lähedasel tekib kahtlus, et sõiduki juhtimine on muutunud Sinu jaoks keeruliseks, siis pöördu täiendavaks hindamiseks perearsti poole. Seda ka juhul, kui autojuhi tervisetõend veel kehtib.

Mõtisklemiseks

► Osale autokooli täiendus- koolitusel või võta sõidu- tunde, nii saad oma sõiduos- kusi lihvida ja sõiduõpetajalt häid nõuandeid.

26

RAVIMID JA SÕIDUKI JUHTIMINE

Vanemas eas suureneb krooniliste haiguste esinemis- sagedus, mistõttu tuleb kasutada mitmeid ravimeid. Paljud ravimid mõjutavad sõidukijuhtimise võimet – mõned ravimid parandavad seda, vähendades haigusest tingitud tervise- probleeme, teised aga halvendavad juhtimisvõimet. Näiteks paljud uinutid ja rahustid suurendavad autoroolis magama jäämise riski.

Kui kasutad mõnd ravimit, siis uuri oma arstilt või apteekrilt, kas selle ravimi kõrvaltoimed mõjutavad ohutut autojuhtimist või ehk tuleb sõiduki juhtimine ravimite tarbimise ajaks kat- kestada.

Kui arst määrab Sulle uue ravimi, siis maini talle kindlasti ka kõiki teisi ravimeid (ka käsimüügi- ja taimseid ravimid), mida kasutad. Sageli juhtub, et ravimeid määrab mitu arsti ja ei

27

HAIGUSED, MIS SEGAVAD OHUTUT SÕIDUKIJUHTIMIST

Kui oled sõidukijuht, siis arutle kindlasti perearstiga, kas Sul on haigust, mille puhul ei ole juhtimine enam ohutu.

Autojuhtimisele on ohtlikud:

► Veresoonte ja südamehaigused, mille käigus võib vere- rõhk kõikuda (langus või tõus) ning sellest tingituna võib teadvus halveneda.

► Südamerütmihäired, insult, infarkt jne, mille tõttu inimene võib ootamatult kaotada kontrolli autojuhtimise üle.

teata, mida inimene juba tarvitab. Liiklusohtlikkusele ena- masti arstid mõelda ei jõua, loodetakse, et inimene ise teab ja uurib. Räägi kõigist kasutatavatest ravimitest ka arstile, kes kontrollib terviseseisundit juhiloa tervisetõendi uuenda- miseks.

Liiklusohtu kujutavad järgmised ravimite kõrvaltoimed: uni- sus, reaktsioonikiiruse langus, tähelepanu alanemine, koor- dinatsiooni- ja tasakaaluhäired, lihaskrambid ja valud. Eriti liiklusohtlikud ravimrühmad on rahustid, uinutid, tugevatoi- melised valuvaigistid, mõned köha- ja nohuravimid, allergia- ravimid. Ravimite koosmõjul võivad kõrvaltoimed suureneda ja takistada ohutut liiklemist.

Võta oma ravimeid õigel ajal ja arsti ettekirjutuse järgi. Käi regulaarselt perearsti juures, tee nägemis- ja kuulmisteste. Kõik ikka selleks, et liiklemine oleks ohutu!

27

28

► Verevarustusega seotud peaaju vereringe häired, mis mõjutavad tähelepanu ja reaktsioonikiirust.

► Diabeetikutel võib kõikuda veresuhkur, mille tõttu võib tek- kida teadvuse hägustumine.

► Selgroo ja liigeste probleemid, mis piiravad liikumis- vabadust ja -ulatust.

► Tasakaaluhäired ja krooniline valu, mis tekitavad liigutuste ebatäpsuse ning piiratuse.

► Epilepsia puhul võib inimene ootamatult teha tahtmatuid liigutusi või kaotada teadvuse ning sattuda liiklusõnne- tusse.

► Silmahaigused, mis võivad kahjustada nägemisvälja ja raskendada liiklusmärkide ning liiklusohtlike olukordade märkamist.

► Närvisüsteemihaigused, millest võivad tekkida taju- ja lii- gutuste probleemid.

► Meeleoluhäired, millest võivad tekkida tähelepanu ja reaktsioonikiiruse häired.

► Uneapnoe ehk une lämbustõbi, mille tõttu suureneb päe- vane unisus, väheneb tähelepanu ja reaktsioonikiirus. Uneapnoe riskifaktorid on liigne kehakaal, rasva ladestu- mine kaela piirkonda ning anatoomiliselt lühike ja jäme kael.

29

MIS VANUSENI ON OHUTU SÕIDUKIT JUHTIDA?

Ühest vastust on raske anda. Mõistlik on pidada maha ava- meelne vestlus oma perearsti või raviarstiga ning lähedas- tega, kes oskavad hinnata muutusi Sinu sõidukijuhtimise ohutuses.

Oluline on Sinu haiguste ja kasutatavate ravimite hindamine liiklusohutuse vaatepunktist.

Mõtle järgmistele küsimustele:

► Millised on minu ealised iseärasused, kas minu tervis või- maldab sõidukit juhtida ohutult?

► Kas mul esineb liiklusohtlikke olukordi sagedamini kui varem?

► Kas minu juhtimisvõimekus on enda või lähedate arvates viimasel aastal märgatavalt vähenenud?

► Kui kiiresti ma jõuan reageerida?

► Kas olen taganud enda ja teiste ohutuse või hoopis ohus- tan neid?

► Milliseid ravimeid ma tarbin enne autorooli istumist?

► Isegi kui ma arvan, et olen eeskujulik liikleja, siis kas see kehtib ka tegelikus liiklusolukorras?

30

Hea väärikasse ikka jõudnud liikleja – tunne rõõmu liikluses osalemisest, austa

teisi liiklejaid ning ütle läbi silmside kaasliiklejatele rohkem „TERE”.

Ohutut liiklemist! Transpordiamet

32

Vanemaealisele liiklejale

Koostaja: Transpordiamet

Fotod: Andres Teiss

2026