| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/12992-2 |
| Registreeritud | 27.07.2026 |
| Sünkroonitud | 29.07.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Peeter Uibo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
TÖÖ NR: 24-09
TELLIJA: Web Impact OÜ
PROJEKTEERIJA: Fibet OÜ
FIBET OÜ tel: +372 55914 601 Reg. nr 14452467 Pelguranna 47-5, 10315
ERAMU
Kasesalu tee 1, Haage küla, Tartu linn, Tartumaa
OLMEKANALISATSIOON, VESI
STAADIUM: PÕHIPROJEKT
Projekti koostas: Rauli Rozental
Vastutav spetsialist: Arnold Paul
TALLINN
Märts 2024
A8 1,6
00 x
80 0
308 5000
118 1891
118 900
118 1482
118 2700
118 3400
147 1400
147 2127
308
55 16290 4000
55
13 74
33 6
59 47
14 7
24 00
30 8
21 00
13 74
83 90
00 55
21 00
308 5000
118 2000
118 4305
118 4305
147 3674
308
55 16290 4000
55
855 2400 400 900 1290 1600 0 2800 0 1600 2000 1600 2600 700 1655
20400
13 74
37 83
16 00
37 55
21 00
10 51
2 21
00
1655 2400 2000 1300 1690 1800 2200 1800 1900 3000 655
14 02
55 90
00 55
21 00
14 02
30 8
28 72
11 8
26 8
11 8
12 00
11 8
15 00
11 8
21 82
30 8
21 00
14 02
12 55
14 00
70 0
24 00
70 0
14 00
12 55
21 00
EI30
EI30
EI15 A3
1,4 00
x 2,4
00 A3
1,4 00
x 2,4
00 A4
2,4 00
x 2,4
00
A6 1,600 x 2,400
A4 2,400 x 2,400
A7 700 x 2,400
A6 1,600 x 2,400
A6 1,600 x 2,400
A5 900 x 2,400
A1 1,800 x 1,600
A1 1,800 x 1,600
A8 1,6
00 x
80 0
308 5000
118 1891
118 900
118 1482
118 2700
118 3400
147 1400
147 2127
308
55 16290 4000
55
13 74
33 6
59 47
30 8
21 00
13 74
83 90
00 55
21 00
308 5000
118 2000
118 4305
118 4305
147 3674
308
55 16290 4000
55
855 2400 400 900 1290 1600 0 2800 0 1600 2000 1600 2600 700 1655
20400
13 74
37 83
16 00
37 55
21 00
10 51
2 21
00
1655 2400 2000 1300 1690 1800 2200 1800 1900 3000 655
14 02
55 90
00 55
21 00
14 02
30 8
28 72
11 8
26 8
11 8
15 00
11 8
21 82
30 8
21 00
14 02
12 55
14 00
70 0
24 00
70 0
14 00
12 55
21 00
EI30
EI30
EI15 A3
1,4 00
x 2,4
00 A3
1,4 00
x 2,4
00 A4
2,4 00
x 2,4
00
A6 1,600 x 2,400
A4 2,400 x 2,400
A7 700 x 2,400
A6 1,600 x 2,400
A6 1,600 x 2,400
A5 900 x 2,400
A1 1,800 x 1,600
A1 1,800 x 1,600
OÜ Veka Inseneribüroo Raivo Saidlo 17.05.2000
OÜ Veka Inseneribüroo Raivo Saidlo 17.05.2000
Maakraan DN25 Kape:53.63 Maapind: 53.63 Toru: 51.78 De 32 Pe
Imbväljaku mõjuala 60m
Im bv
älj a m
õju ala
ul atu
s
Kas es
alu põ
ik 2 k
inn ist
ule
Imbvälja mõjuala ulatus Haagemõisa tee 4 kinnistule
Imbvälja mõjuala ulatus Kubja kinnistule
Imbvälja mõjuala ulatus Kasesalu tee 3 ja 5 kinnistule
Imbvälja mõjuala ulatus Uue-Kubja kinnistule
PART NE
RID
MUUDATUS
1 MUUDATUSE KIRJELDUS TEOSTAS KUUPÄEV
Lisatud viide geodeetilisele asendiplaanile R. ROZENTAL 27.05.2026
1
2 Lisatud ülepumpla DN800 ja biopuhasti automaatikakilp R. ROZENTAL
2
2
3 Biopuhasti ja imbväljaku asukoht muutunud R. ROZENTAL
27.05.2026
27.05.2026
3
SISUKORD
1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ................................... 3 1.1. Üldandmed ...................................................................................................... 3 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ................................................................................ 3 1.1.2. Alusdokumendid ............................................................................................. 3 1.1.2.1. Lähteandmed ............................................................................................... 3 1.1.2.2. Ehitusuuringud ............................................................................................. 3 1.1.2.3. Normdokumendid ........................................................................................ 3 1.2. Veevarustuse välisvõrk ................................................................................... 4 1.2.1. Olemasolev ..................................................................................................... 4 1.2.2. Projekteeritud veevarustus .............................................................................. 4 1.2.3. Arvutuslik vooluhulk ........................................................................................... 4 1.2.2.1. Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt ................................................. 4 1.2.2.2. Peaveemõõdusõlm ...................................................................................... 4 1.2.2.3. Väline tuletõrjeveevarustus .......................................................................... 5 1.2.3. Torustikud ja armatuur .................................................................................... 5 1.2.3.1. Torustike materjal ........................................................................................ 5 1.2.3.2. Armatuur ...................................................................................................... 5 1.2.4. Veetorustike paigaldus .................................................................................... 5 1.3. Reovee kanalisatsioonivõrk ............................................................................ 6 1.3.1. Olemasolev ..................................................................................................... 6 1.3.2. Projekteeritud kanalisatsioon .......................................................................... 6 1.3.2.1. Arvutuslik vooluhulk ..................................................................................... 7 1.3.2.2. Eelvool ja kinnistu liitumispunkt ................................................................... 7 1.3.3. Torustikud ja seadmed .................................................................................... 7 1.3.3.1. Torustike materjal ........................................................................................ 7 1.3.4. Kaevud ............................................................................................................ 7 1.3.5 Nõuded heitvee pinnasesse juhtimise kohta ....................................................... 8 1.3.6 Biopuhasti ja imbväljak ....................................................................................... 8 1.3.7 Proovivõtmine reoveepuhastist ........................................................................... 9 1.3.8 Kaevik ................................................................................................................. 9 1.3.9 Tasanduskiht ...................................................................................................... 9 1.3.10 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ............................................................... 10 1.4 Keskkonnakaitse .............................................................................................. 11 1.4.1 Üldist ................................................................................................................. 11 1.4.2 Ehitusjäätmed ................................................................................................... 11 1.4.3 Haljastuse taastamine ....................................................................................... 11 2 HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ........................................... 11 2.1 Üldandmed ....................................................................................................... 11 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 11 2.1.1.1. Üldine piiritlus ..................................................................................... 11
2.1.1.2. Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel ................................................ 11
2.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 12 2.1.2.1 Lähteandmed ..................................................................................... 12
2.1.2.2 Ehitusuuringud ................................................................................... 12
2.1.2.3 Normdokumendid ............................................................................... 12
2.2 Olemasolev olukord.......................................................................................... 13 2.3 Veevarustus ..................................................................................................... 13 2.3.1 Veevarustuse üldpõhimõtted ..................................................................... 13 2.3.2 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad .................................................... 13 2.3.3 Veeallikas .................................................................................................. 13
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
2.3.4 Veemõõdusõlm .......................................................................................... 13 2.3.5 Soojaveevarustus ...................................................................................... 14 2.3.6 Kastmisvee süsteem .................................................................................. 14 2.3.7 Sanitaartehnilised seadmed (veevõtuseadmed) ........................................ 14 2.3.8 Torustikud ja armatuur ............................................................................... 14 2.3.9 Paigaldusnõuded ....................................................................................... 14 2.3.9.1 Torustikud ........................................................................................... 14
2.3.9.2 Armatuur ............................................................................................. 16
2.3.9.3 Joonpikenemine ................................................................................. 16
2.3.9.4 Isolatsioon .......................................................................................... 16
2.3.9.5 Läbiminekud konstruktsioonidest ....................................................... 16
2.4 Kanalisatsioon .................................................................................................. 17 2.4.1 Kanalisatsiooni üldpõhimõtted ................................................................... 17 2.4.2 Kanalisatsiooni arvutusäravool .................................................................. 17 2.4.3 Kanalisatsiooni eelvool .............................................................................. 17 2.4.4 Torustikud ja materjalid .............................................................................. 17 2.4.5 Sanitaartehnilised seadmed ...................................................................... 19 2.4.6 Tulekaitse .................................................................................................. 19
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
1.1. Üldandmed
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesolev projekt käsitleb Kasesalu tee 1 rajatava eramu kinnistusisese veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimist põhiprojekti staadiumis.
1.1.2. Alusdokumendid
1.1.2.1. Lähteandmed
• Hoone arhitektuursed plaanid
• Kinnistu asendiplaan
• Tellija lähteülesanne
• Tellija lähteandmed ning projekti koosolekute käigus kokku lepitud lahendused
• OÜ Entec Eesti Kasesalu tee ja Kasesalu põik vee- ja kanalisatsioonilahenduste ehitusprojekt, töö number: 1421/22; töö staadium: eelprojekt
1.1.2.2. Ehitusuuringud
Põhiprojekti koostamise aluseks olid järgmised ehitusuuringud:
• OÜ GKP Partnerid poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr G-393-23), 04.12.2023
1.1.2.3. Normdokumendid
Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel:
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS 835:2022 Hoone veevärk; • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • VV määrus nr17, 30.03.2017 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustuselehitisele • RYL 2002 I osa Ehituse üldised kvaliteedinõuded: Hoone tehnosüsteemid • Maa RYL 2010 Ehituse üldised kvaliteedinõuded. Hoone ehituse pinnasetööd • RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend • UPONOR HTP ja db Käsiraamat 04/2001
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
• VV määrus nr 61 08.11.2019 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused
1.2. Veevarustuse välisvõrk
1.2.1. Olemasolev
Tänavatorustikust on kinnistuni ehitatud De 32 PE veeühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiril otsakorgiga. Ühendustorule on paigaldatud DN25 maakraan kinnistu piiri lähedale (tänava alale). Maakraan peab jääma tänavalt ligipääsetav ning ei tohi jääda kinnistu piirderajatiste (aia, heki) alla. Maakraan on kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga.
1.2.2. Projekteeritud veevarustus
Eramu kinnistusisene projekteeritav veetorustik V1 ühendatakse lokaalse puurkaevu (Kasesalu plats, kü 83101:001:0507) veetorustikuga, mis paikneb piki Kasesalu põik tänavat. Käesolev projekt käsitleb kinnistusisest veevarustust alates liitumispunktist.
1.2.3. Arvutuslik vooluhulk
Projekteeritava hoone veetarbimine on järgmine: Qd =0,35 m³/d; Qh= 0,3 m³/h; Qa =0,6 l/s Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 835:2022 Hoone veevärk“ toodud arvutuskäigule.
1.2.2.1. Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt
Kinnistu veevarustus toimub lokaalse puurkaevu veetorustikust. Veeühenduseks olemasolev liitumispunkt (kummikiilsiiber DN25) ( vt. joon. VK-004). Liitumistoru tingläbimõõt on DN25 (toru PE De32 PN10). Garanteeritud rõhk välisvõrgus on 2,0 bar.
1.2.2.2. Peaveemõõdusõlm
Hoonele on ette nähtud peaveemõõdusõlm, mis paigaldatakse tehnoruumi vahetult seina peale, joonisel näidatud kohta. Vundamendi läbimisel paigaldada veesisend hülssi. Veemõõdusõlme skeemi vt. joonis VK-003 „Veemõõdusõlme skeem” Veearvesti paigaldatakse 0,7 m kõrgusele põrandast kahe kuulkraani vahele. Sirge torulõik mõõtja ees peab olema vähemalt 75 mm, ning peale veemõõtjat vähemalt 45 mm. Veearvesti paigaldada horisontaalselt, näidikuga ülespoole. Enne veemõõtja projekteeritavat sirget toru lõiku projekteerida plommimise võimalusega jämefilter, peale veemõõtja sirget toru lõiku projekteerida peenfilter.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Peaveemõõdusõlme tuleb paigaldada veearvesti järele tagasilöögiklapp. Veemõõdusõlm peab olema elektriliselt sillatud ja maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele. Peaveearvesti läbimõõt on DN15. Veemõõdusõlm peab vastama „Veemõõdusõlmede ehitamise nõutele“. Kastmisvee vooliku ühendust peale veemõõdusõlme ei ole ette nähtud.
1.2.2.3. Väline tuletõrjeveevarustus
Kinnistu välistulekustutusvesi 10 l/s (3 tunni jooksul) ette nähtud võtta piirkonna olemasolevatest hüdrantidest. Vooluhulga arvutamise aluseks on kasutatud „EVS 812- 6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa6: Tuletõrje veevarustus“ standard.
1.2.3. Torustikud ja armatuur
Veevarustuse torud paigaldatakse maa sisse vähemalt 2,0m sügavusele. Külmumisohuga kohtades nähakse ette torustiku isoleerimine (kivivillast või vahtpolüstüreenist isolatsioonikoorikutega) ja isereguleeriva el.kaabliga varustamine. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS-EN 806-1. Isolatsioonikihi paksus määratakse vastavalt isolatsioonimaterjali omadustele, isoleeritava objekti mõõtudele ja käideldava produkti töötemperatuurile.
1.2.3.1. Torustike materjal
Torustik koostatakse plasttorudest PE De 32 ja 25 mm PN10. Torustiku dimensioneerimisel arvestatakse, et voolukiirus torustikes oleks lähedane optimaalsele (1,0 m/s) ja kõigis tarbimispunktides oleks tagatud ka suurima tarbimise tingimustes vabarõhk vähemalt 20 m H2O.
1.2.3.2. Armatuur
Torustiku käänakutele, armatuurile, T-ühendustele, tupikutele ja muudele kohtadele rajatakse vajadusel toed (raudbetoontoed pinnasel). Armatuuri fikseerimise tagamiseks võib kasutada vastavaid lukustussüsteeme.
1.2.4. Veetorustike paigaldus
Olmeveevarustuse torustik paigaldatakse plaaniliselt paralleelselt VK-süsteemi torudega. Torustiku ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane surveproov, liiva tihendamine torude ümber jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:
• Ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne
horisontaalne kaugus on 0,2 m;
• Veetorude paigaldamissügavus on vähemalt 2,0 m toru peale;
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
• Kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RYL 77-2013). Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RYL 77-2013);
• Torude horisontaalkaugus (kaugus torude välispindade vahel) peab olema vähemalt 0,4 m;
• Kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m;
• Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm;
Torustik paigaldatakse nii, et oleks välistatud igasugused lubamatud koormused. Ühendused rajatistega tehakse nii, et torustikele ei tekiks lubamatuid koormusi. Teede ja muude rajatiste alt läbiviimisel paigutatakse plastist veetorustik terasest kaitsehülssi. Nähakse ette meetmed veetorustiku, selle ühenduste ja armatuuri kaitseks korrosiooni ja saastumise vastu. Samuti kaitstakse korrosiooni eest läbiviiguhülsid. Pinnasesse paigaldatud toru kohale 0,5 m kõrgusele, tuleb pikki toru telge paigaldada märkelint.
1.3. Reovee kanalisatsioonivõrk
1.3.1. Olemasolev
Kinnistul puudub kanalisatsioonivõrk ning puudub ka kinnistuni ehitatud ühiskanalisatsiooni torustik. Lähitulevikus ei ole ette nähtud omavalitsuse poolt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumispunktide väljaehitamist vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Lähtudes omavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud lepingust 19.09.2008 ja selle lepingu lisast 27.10.2016 on ettenähtud planeeringu elluviimiseks kasutada lokaalseid vee- ja kanalisatsioonilahendusi (vt projekti lisad sh AS Tartu Veevärk kiri 29.06.2022). Projektalale juurdepääs on tagatud Kasesalu tee mahasõiduga Külitse-Haage teelt, mis teenindab projektala kõiki kinnistuid. Projektalal ei paikne looduskaitse ja muinsuskaitse all olevaid objekte ega miljööväärtuslikke maa-alasid, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.
1.3.2. Projekteeritud kanalisatsioon
Reovee puhastamiseks ja heitvee pinnasesse juhtimiseks paigaldatakse biopuhasti, rajatakse kanalisatsioonitrassid, heitvee pumpla, survetorustik ja ehitatakse imbväljak. Kanalisatsioonitrass majast biopuhastisse on omavoolne. Trasside rajamise paigaldussügavusel lähtuda Graf One2Clean 5 biopuhasti mooduli sisendi ja väljundi sügavusest. Soovituslik kõrgus hoonete väljunditele oleks 1,0m maapinnast toru alla mõõdetuna. Puhasti hüdraulilise koormuse arvutamisel on arvestatud, et drenaaži- ja sajuvett ei juhita reoveekanalisatsioonitorustikku. Olmereovete allikateks on projekteeritud sansõlmed. Torustiku dimensioneerimisel arvestatakse vastavalt toru läbimõõdule reovee äravooluks vajalikku langu ja torustiku isepuhastumiseks vajalikku voolukiirust. Rajatava imbväljaku mõõtmed on 2,5x10 meetrit.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
1.3.2.1. Arvutuslik vooluhulk
Kinnistu arvutuslik vooluhulk on järgmine:
Qd =0,35 m³/d; Qa =2,1 l/s.
Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon“ toodud arvutuskäigule.
1.3.2.2. Eelvool ja kinnistu liitumispunkt
Hoone olmekanalisatsioon juhtida läbi vahekaevu biopuhastisse ( vt. joon. VK-004). Kanalisatsioonitrass majast biopuhastisse on omavoolne.
1.3.3. Torustikud ja seadmed
1.3.3.1. Torustike materjal
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude vabavoolse torustikuna kasutatakse üldjuhul
plasttorusid välisläbimõõduga 110 - 160 PVC. Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid: • polüvinüülkloriidtorusid, mis vastavad standardile EVS-EN 1401-1:2019 Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Äärikühendusi võib kasutada kooskõlastatult Järelvalvega ainult juhul, kui muud tehnilised lahendused ei ole võimalikud. Vajadusel torustiku peale soojustuseks paigaldada 60cm laiuselt EPS 50mm soojustusplaadid.
1.3.4. Kaevud
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø400 (teleskoop d315). Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t.
1.3.5 Nõuded heitvee pinnasesse juhtimise kohta
Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Geoloogiliste või hüdrogeoloogiliste uuringute vajadus puudub, kuna tegemist on üksikelamu omapuhastiga keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähima arhiivist leiduva ehitusgeoloogilise uuringu aruande põhjal 75066 Tartu rajoon, Tartu NS Krõõla maaparandusehitis 1976 PA-1 on põhjavesi 6,6m sügavusel Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett juhtida pinnasesse:
• Kuni 5m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist.
• Kuni 10m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel päasta reovee bioloogilist puhastamist;
Reoveepuhasti asub keskmiselt kaitstud põhjaveega territooriumil.
1.3.6 Biopuhasti ja imbväljak
Paigaldatav biopuhasti lahendus on Graf One2Clean biopuhasti moodul. Moodul on ette nähtud kuni 7-le inimesele (või 750L reovett ööpäevas). Lähtuvalt eelsetiti suurusest on projektis mõeldud lahendus ette nähtud maksimaalselt 7-le inimesele igapäevase reovee puhastamiseks. Biopuhasti moodul on valmistatud rotvalu meetodil vastavalt standardile EN 12566-3. Biopuhasti on mõeldud elumajast väljuva olmereovee puhastamiseks ja puhastatud heitvee edasi pinnasesse immutamiseks või loodusesse juhtimiseks. Täpsemad paigaldusjuhised on toodud tootjapoolses paigaldus- ja kasutusjuhendis. Bioloogilisest puhastist voolab heitvesi heitveepumplasse. Heitveepumpla on mõeldud heitvee pumpamiseks imbtunnelitesse. Pumpla on vajalik kuna piirkonna geoloogia ei võimalda rajada isevoolset süsteemi. Imbtunnelid rajatakse tõstetuna olemasoleva maapinna tasemele, et oleks tagatud heitvee äravool igasuguse pinnasevee tasemega. Heitveepumplaks on ø800 PE materjalist kompaktne väikepumpla, tõusuosa läbimõõduga De590.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Survekanalisatsiooni torustik on mõeldud heitvee juhtimiseks pumplast imbtunnelitesse. Torustik tuleb teha plasttorudest PE De 40. Lõikudes kus toru paigaldatakse vähem kui 1,8 m sügavusele, tuleb torustik soojustada. Imbväljaku drenaažitorude alla paigaldatakse 30cm killustiku fraktsiooniga 16-32. Torude peale paigaldatakse 10cm killustikku fraktsiooniga 16-32. Killustiku peale paigaldatakse geotekstiil riie ja riide peale pinnas tagasi. Biopuhasti ja imbväljaku projekteerimisel on arvestatud järgmiste vahekauguste, kujadega ja muude piirangutega:
- Puurkaevu hooldusala 10 meetrit. - Heitvee immutamise keeluala 50m veehaarde hooldusala välispiirist. - Biopuhasti kuja 5m. - Imbsüsteemiks oleva omapuhasti kuja 10 meetrit - Imbsüsteemiks oleva omapuhasti mõjuala 60m, uue veehaarde
rajamise keeluala.
1.3.7 Proovivõtmine reoveepuhastist
Süsteemist, mida kasutatakse alla 5m3 heitvee immutamiseks ööpäevas, peab olema süsteemist võimalik võtta esinduslikke proove üksnes omapuhasti sissevoolust.
1.3.8 Kaevik
Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldatavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisrumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 0,7m ja vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust.
1.3.9 Tasanduskiht
Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääa 100mm). Tasanduskihina võib kasutada liiva või kruusa, mille suurim lubatud fraktsiooni suurus on vastavalt toru välismõõdule De<110 – 15mm; 110<De<315 – 20mm. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Tasanduskihi tihedusaste peab olema vähemalt 90%. Tihendamine tuleb teha mehhanismidega.
1.3.10 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide
Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektidokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetama alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Siseneva toru põhja kõrgus peab olema sama või suurem, kui väljuva toru põhja kõrgus. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul. Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Paigldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuril alla -15°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendid ja liugainet peab hoidma enne kasutamist soojas ruumis. Kanalisatsiooni väljaviiguks läbi hoone vundamendi kasutatakse läbiviiguliitmikku (tihendiga läbiviigumuhv). Läbiviiguliitmik paigaldatakse vundamendi valusse. Algtäite (sängituskihi, külgtäite) materjalina kasutada sama, mis tasanuskihis. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite tihedusaste peab olema vähemalt 90%. Tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Lõpptäide (tagasitäide) peab liikluspiirkonnas olema tihendatav. Kui kaevikust väljavõetav pinnas sobib, siis kasutada seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud samade jäätumisomadustega materjali. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal olema vastava ehituskihi jaoks ette nähtud. Toru servast 1 meetri paksuses kihis ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäites olev kivi ei tohi asuda torule lähemal, kui selle toru läbimõõt. Lõpptäite tihedusaste peab olema vähemalt 90%. Tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Kaeviku täitmisel tuleb piki kanalisatsioonitoru telge paigaldada toru pealt mõõdetuna 50cm kõrgusele hoiatuslint, millel kiri „kanalisatsioon“. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
1.4 Keskkonnakaitse
1.4.1 Üldist
Ehitus- ja hooldustööd tuleb teha selliselt, et negatiivne mõju elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida. Kogu tööde teostamise aja tuleb ehitusala koristada ja korrastada. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
1.4.2 Ehitusjäätmed
Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on nt äraveetav pinnas ja lammutatav asfaltkate. Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, äärekivid, lammutatud asfaltkate ja muu selline tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevasse ettevõttesse. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse.
1.4.3 Haljastuse taastamine
Torustike rajamise järel taastada endine olukord või teostatakse haljastamine vastavalt projektile.
2 HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
2.1.1.1. Üldine piiritlus
Käesolev projekt käsitleb Kasesalu tee 1 rajatava eramu kinnistusisese veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimist põhiprojekti staadiumis
2.1.1.2. Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel
Sanitaarseadmete, trappide, sademeveerennide ja –püstikute asukohad on määratud ehitusprojekti arhitektuurse osa alusel. Sanitaarseadmete täpsed tüübid (WC potid, kraanikausid, segistid) määratakse sisearhitektuuri projektis.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Ehitustöövõtja peab oma töömahu hindamisel arvestama asjaoluga, et lisaks VK osa põhiprojektis näidatud töömahtudele tuleb arvestada seadmete paigaldamisega kaasnevate materjalide- ja töömahtudega, mis kaasnevad seadmete kohtkindla sidumisega hiljemalt enne ehitustööde lõppu. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide elektri toiteosa ja juhtimisautomaatika on lahendatud elektripaigaldise ja automaatika osas. Torustike läbiviigud vahelagedest, mille ava suurus on üle 150 mm lahendatakse ehitusprojekti tarindite osas.
2.1.2 Alusdokumendid
2.1.2.1 Lähteandmed
• Hoone arhitektuursed plaanid
• Kinnistu asendiplaan
• Tellija lähteülesanne
• Tellija lähteandmed ning projekti koosolekute käigus kokku lepitud lahendused
• OÜ Entec Eesti Kasesalu tee ja Kasesalu põik vee- ja kanalisatsioonilahenduste ehitusprojekt, töö number: 1421/22; töö staadium: eelprojekt
2.1.2.2 Ehitusuuringud
Põhiprojekti koostamise aluseks olid järgmised ehitusuuringud:
• OÜ GKP Partnerid poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr G-393-23), 04.12.2023
2.1.2.3 Normdokumendid
Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel:
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS 835:2022 Hoone veevärk; • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • VV määrus nr17, 30.03.2017 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustuselehitisele • RYL 2002 I osa Ehituse üldised kvaliteedinõuded: Hoone tehnosüsteemid • Maa RYL 2010 Ehituse üldised kvaliteedinõuded. Hoone ehituse pinnasetööd • UPONOR HTP ja db Käsiraamat 04/2001
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
2.2 Olemasolev olukord
Lokaalse puurkaevu tänavatorustikust on kinnistuni ehitatud De 32 PE veeühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiril otsakorgiga. Ühendustorule on paigaldatud DN25 maakraan kinnistu piiri lähedale (tänava alale). Maakraan peab jääma tänavalt ligipääsetav ning ei tohi jääda kinnistu piirderajatiste (aia, heki) alla. Maakraan on kinnistu liitumispunktiks veevõrguga.
2.3 Veevarustus
2.3.1 Veevarustuse üldpõhimõtted
Käesoleva töö mahus on lahendatud:
KV Külmaveevarustus
SV Soojaveevarustus
SVR Soojavee ringlussüsteem
Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone san-tehnilised seadmed. Majandus-joogiveesüsteem paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele.
2.3.2 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad
Projekteeritava hoone veetarbimine on järgmine: Qd =0,35 m³/d; Qh= 0,3 m³/h; Qa =0,6 l/s Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 835:2022 Hoone veevärk“ toodud arvutuskäigule.
2.3.3 Veeallikas
Kinnistu veevarustus lahendada lokaalse puurkaevu ühisveetorustikust. Veeühenduseks olemasolev liitumispunkt (kummikiilsiiber DN25) ( vt. joon. VK-004). Liitumistoru tingläbimõõt on DN25 (toru PE De32 PN10). Garanteeritud rõhk välisvõrgus on 2,0 bar.
2.3.4 Veemõõdusõlm
Hoonele on ette nähtud peaveemõõdusõlm, mis paigaldatakse tehnoruumi, maaküttekatla kõrvale vahetult seina peale. Vundamendi läbimisel paigaldada veesisendid hülssi. Veemõõdusõlme skeemi vt. joonis VK-003 „Veemõõdusõlme skeem” Veearvesti paigaldatakse 0,7 m kõrgusele põrandast kahe kuulkraani vahele. Sirge torulõik mõõtja ees peab olema vähemalt 75 mm, ning peale veemõõtjat vähemalt 45 mm. Veearvesti paigaldada horisontaalselt, näidikuga ülespoole. Enne veemõõtja projekteeritavat sirget toru lõiku projekteerida plommimise võimalusega jämefilter, peale veemõõtja sirget toru lõiku projekteerida peenfilter.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Peaveemõõdusõlme tuleb paigaldada veearvesti järele tagasilöögiklapp. Veemõõdusõlm peab olema elektriliselt sillatud ja maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele. Peaveearvesti läbimõõt on DN15. Veemõõdusõlm peab vastama „Veemõõdusõlmede ehitamise nõutele“.
2.3.5 Soojaveevarustus
Sooja tarbevee arvutusvooluhulk: Qa= 0,4 l/s Sooja veega varustatakse kõik sanitaarseadmed v.a. klosetipotid. Soojavee süsteemi temperatuur on ca +55°C. Tsirkulatsioon ehitada läbi sooja tarbeveekollektorite. Tsirkulatsiooni ring varustada seadeventiiliga. Sooja tarbevee valmistamine on kirjeldatud kütteprojekti osas.
2.3.6 Kastmisvee süsteem
Selleks, et kuivemal perioodil mitte koormata puurkaevu tootlikkust ei ole ette nähtud käesoleva projektiga hoonele paigaldamaks kastmiskraane.
2.3.7 Sanitaartehnilised seadmed (veevõtuseadmed)
Veevarustuse projektis on toodud sanitaarseadmete kogused vastavad arhitektuursele projektile. Sanitaarseadmete täpsed tüübid (WC potid, kraanikausid, dušid, segistid) määratakse sisekujunduse projektis. Veevõtuseadmed peavad vastama RYL2002 G04 nõuetele. Seadmete paigaldus peab vastama LIV 20-10348, RYL 2002 G06 ning seadme tootja nõuetele.
2.3.8 Torustikud ja armatuur
Veesisend hoonele on plast joogiveetorust PE Ø32 PN10. Veesisend paigaldada kaitsehülssi milleks on paksuseinaline PE plasttoru PN10. Hülss paigaldada 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees kuni veemõõdusõlmeni. Hülsi ja veetoru vahe väljaspool hoonet sulgeda veetihedalt ning veemõõdu sõlme poolt jätta avatuks. Külma vee magistraaltorud tehnilises ruumis monteerida roostevaba terastorudest. Majandus-joogiveevarustuse magistraaltorud, püstikud ja ühendustorud seadmetega monteerida alumiinium–plast mitmekihilistest komposiittorudest (nt AluPEX) Ø32x3,0÷Ø16x2,0mm.
2.3.9 Paigaldusnõuded
2.3.9.1 Torustikud
Jaotus- ja ühendustorud paigaldus: lae all, seintes/seintel ja põranda soojustuskihis.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Ühendustorustikud sanitaarseadmega paigaldada eelkõige süvistatult seinakonstruktsioonide sisse. Jaotus ning ühendustorustikud konstruktsioonide sees (seintes, põranda soojustuskihis) tuleb paigaldada kaitsetorusse (toruhülss). Ühendustorud:
• WC-poti veepaak ø16x2,0 mm;
• köögivalamu segisti, duššisegisti - ø20x2,25 mm;;
• valamud, nõudepesumasin ø16x2,0 mm;
• soojaveeringlustorud ø16x2,0 mm. Paigaldustööde tegemisel järgida kõiki ohutusnõudeid. Veetorustik paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele. Torustik paigaldada enne viimistlustöid. Enne paigaldamist tuleb torud puhastada. Torustikule tuleb sobivatesse kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Torud ei tohi kokku puutuda söövitavate ainetega. Kinnituste vahekaugused peavad vastama kehtivatele normidele ja toru tootja soovitustele.
Toru
diam.
Horisontaalsed torud Vertikaalsed torud
Fe Cu PEX PP Al-PEX Fe Cu PEX PP Al-PEX
10-16 250 60 30 65 120 250 60 30 110 120
20 250 125 30 65 130 250 125 30 110 130
25i 250 250 40 75 130 250 250 40 130 130
32 250 250 40 85 140 250 250 40 145 14
40 250 250 50 95 140 250 250 50 160 14
50 300 250 50 105 150 250 250 50 180 150
63 - 250 60 120 150 - 250 60 200 150
75, 65 400 - 60 130 150 400 - 60 200 150
90, 80 400 300 70 150 240 400 300 70 230 240
110,110 500 300 70 170 240 500 300 70 240 240
Torustike paigaldamisel järgida RYL 2002 G06, LIV 20-10348 ja LVI 12-10370 nõudeid ning toru tootja paigaldusjuhiseid. Enne ekspluatatsiooni võtmist tuleb torustik katsetada proovisurvega ning seejärel läbi pesta. Tihedus- ja surveproovide tegemisel järgida RYL 2002 G08 ning toru tootja paigaldusjuhiseid. Peale survestamist on vajalik koostada protokoll. “Survetorude veetihenduse katsetamise protokoll/akt” ja teostusjoonised. Testimine teha enne torustike katmist isolatsiooniga ja Tellija juuresolekul. Kõik testimisaktid tuleb esitada Tellija kooskõlastamiseks. Peale veetorustiku katsetamist tuleb süsteem puhtaks pesta ja veeanalüüs anda sõltumatule kontroll-laboratooriumile. Pärast läbipesemist puhastada kraanide prahisõelad.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Vee keemilised ja mikrobioloogilised näitajad peavad vastama kvaliteedinäitajatele, mis on toodud sotsiaalministri määruses nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ 31.juuli 2001.a.
2.3.9.2 Armatuur
Veearmatuuri minimaalne lubatud töösurve on 10 bari. Sulgarmatuurina kasutada täisavaga kuulventiile. Kõik sulgeseadmed tuleb valida nii, et valmistajatehase poolt on lubatud neid kasutada hapnikurikka vee korral. Toruarmatuur peavad vastama RYL2002 G04 nõuetele. Õhu eraldamiseks külma- ja soojaveesüsteemist on ette nähtud kasutada süsteemi veevõtuseadmeid. Külma- ja soojavee ühendustele tuleb enne segisteid paigaldada sulgliitmikud. Veetorustike tühjendamine on võimalik veevõtuarmatuuri ja tühjenduskraanide kaudu.
2.3.9.3 Joonpikenemine
Torustikud monteerida selliselt, et nende soojuspikenemine ei oleks takistatud. Toestus peab vastama Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 ning torutarnija nõuetele.
2.3.9.4 Isolatsioon
Majandus-joogivee magistraalid, jaotustorustikud ja püstikud tuleb tarbetu soojuskao ja kondenseerumise vastu isoleerida heli- ja/või tuletõkkega, vastavalt tootja firma (tehase) tehnilisele informatsioonile (torude paigaldamise eeskirjadele). Vastavalt veetoru läbimõõdule on isolatsiooni paksus külmale veele- KV d10-49 mm → s = 30 mm ning soojale veele- SV d10-49 mm → s = 40 mm (LVI RYL 2000: KV- seeria22 ja SV- seeria23). Isolatsiooniks kasutada alumiiniumfooliumiga pinnatud kivivillkoorikut. Isolatsiooni tuletundlikkuse klass on B-s1,d0. Torude isoleerimisel juhinduda RYL 2002 09 nõuetest ja EVS-EN 806-1 nõuetest.
2.3.9.5 Läbiminekud konstruktsioonidest
Torustike läbiminekud tuletõkketarindist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust ega nõrgestada tarindi helipidavust. Läbiviigud tuletõkke tarinditest >ø25 mm varustatakse tuletõkkemansettide ja -mähistega ning kuni <ø25 mm - spetsiaalse paisuva tuletõkkemastiksiga. Läbiviigud teostada vastavalt toru tootja paigaldusjuhistele ja mastiksi kasutamisel tuleb lähtuda valmistaja ettekirjutustest. Läbiviigu kohale ei tohi jääda torustiku jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist. Kõik veetorude läbiminekud tarinditest teha koos isolatsiooniga.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Läbiviikude teostamisel järgida RYL 2002 G06 nõudeid ja toru tootja paigaldusjuhiseid.
2.4 Kanalisatsioon
2.4.1 Kanalisatsiooni üldpõhimõtted
Olmekanalisatsiooniga varustatakse kõik sanseadmed.
2.4.2 Kanalisatsiooni arvutusäravool
Hoone arvutuslik vooluhulk on järgmine:
Qd =0,35 m³/d;
Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon“ toodud arvutuskäigule.
2.4.3 Kanalisatsiooni eelvool
Hoone olmekanalisatsioon juhtida läbi vahekaevu biopuhastisse ( vt. joon. VK-004). Kanalisatsioonitrass majast biopuhastisse on omavoolne.
2.4.4 Torustikud ja materjalid
Hoone olmereovee kanalisatsioon on projekteeritud muhviga plast
kanalisatsioonitorudest PP välisläbimõõduga 50, 75, 110 tähisega B ja BD. Kanalisatsiooni väljaviigud maapinnas, põranda konstruktsiooni ning põranda alla paigaldatavad kanalisatsiooni torustiku tähis peab olema BD. Läbiviigud vundamentidest paigaldada kaitsehülssidesse, milleks on paksuseinaline PE plasttoru PN10. Hülsi otsad väljaspool hoonet tuleb veetihedalt sulgeda. Kanalisatsioonitorude min. kalded väljaviigutoru suunas juhul, kui joonistel pole teisiti märgitud:
• Ø 32 mm i= 3,0 %
• Ø 50 mm i= 3,0 %
• Ø 75 mm i= 2,0 %.
• Ø 110 mm i= 2,0 %
• Ø 160 mm i= 1,2 % Sanitaar- ja tehnoloogiliste seadmete ühendused:
• WC-poti ühendus Ø110mm;
• köögivalamu ühendus Ø75mm;
• põrandatrappide ühendused on vastavalt trapi äravoolutoru läbimõõdule;
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Pesukausside äravoolutorud monteerida süvistatult seinakonstruktsioonide sisse, köögivalamu äravool seina peale. Torustikele teha puhastuskorgiga puhastusavad hargnemis- ja suunamuutuskohtadesse arvestusega, et avade kaudu oleks võimalik torustikku puhastada. Puhastusvõimalused horisontaalselt kulgevatele torudele tuleb tagada vähemalt 20 m tagant. Puhastuskorgi kõrgus põrandast - 500mm. Püstikušahti seina, puhastuskorgi vastu on ette nähtud lukustatav kontroll-luuk 300x300 mm. Püstikud ja laealused torustikud kaetakse 50mm paksuse al.foolumkattega pinnatud kivivillkoorikuga (mahukaal peab olema vähemalt 100kg/m³). Isolatsiooni ja nähtavale jäävad torustike viimistlus peab vastama tuletundlikkuse klassile B-s1, d0. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstikute, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga (läbiviik hoone katusest välisõhku 0,5m) Torud kinnitatakse seintele ja lakke normikohaste vahekaugustega. Torud kinnitatakse hoone konstruktsiooni külge ainult nende torutüüpidele ette nähtud kinnitusklambritega, mis jäävad tihedalt toru ümber. Torud fikseeritakse muhvide kohast ning maksimaalsed klambrivahelised kaugused on vastavalt standardile EVS 846:2021 toodud alljärgnevas tabelis:
Toru välisläbimõõt De
Horisontaalis (m) Vertikaalis toru toestusvahe
(m)
Libisev
kinnitus
Jäik kinnitus Libisev
kinnitus
Jäik kinnitus
32 0,5 2 1,2 2
50 1 2 1,5 2
75 1 3 2,6 3
110 1,5 3 2,6 3
Torustike paigaldamisel järgida RYL 2002 G06, LIV 20-10348 ja LVI 12-10370 nõudeid ning toru tootja paigaldusjuhiseid. Enne ekspluatatsiooni võtmist tuleb torustik katsetada proovisurvega ning seejärel läbi pesta. Tihedus- ja surveproovide tegemisel järgida RYL 2002 G08 ning toru tootja paigaldusjuhiseid. Enne proovi teostamist puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Peale survestamist on vajalik koostada protokoll. “Survetorude veetihenduse katsetamise protokoll/akt” ja teostusjoonised.
Töö nr. 24-09 Fibet OÜ +37255914601
Testimine teha enne torustike katmist isolatsiooniga ja Tellija juuresolekul. Kõik testimisaktid tuleb esitada Tellija kooskõlastamiseks.
2.4.5 Sanitaartehnilised seadmed
Projektis on toodud sanitaarseadmete kogused vastavad arhitektuursele projektile. Sanitaarseadmete täpsed tüübid (WC potid, kraanikausid, dušid, segistid) määratakse sisekujunduse projektis. Pesukausid ja WC potid - portselanist. Trapid on RV-materjalist. Kanalisatsiooni trappidena kasutatakse ujuva haisulukuga trappe (nt. Uponor-Vieser Stop või HL Primus). Paigaldatavad sanitaarseadmed peavad vastama RYL 2002 G04 nõuetele Seadmete paigaldus peab vastama LIV 20-10348, RYL 2002 G06 ning seadme tootja nõuetele, paigaldusjuhendile.
2.4.6 Tulekaitse
Konstruktsiooni läbiviigud tihendatakse tulekindluse tagamiseks vastavalt läbitavate konstruktsioonide materjalide omadustele. Torude läbiminekud tuletõkkeseintest ja vahelagedest ei tohi vähendada hoone tulepüsivust. Metalltorustike läbiviigud tuletõkketarinditest tuleb tihendada sertifitseeritud tuletõkkeainetega. Plasttorustike läbiviigud tuletõkke tarinditest >ø25 mm varustada tuletõkkemansettide ja -mähistega ning kuni <ø25 mm - spetsiaalse paisuva tuletõkkemastiksiga. Mastiksi kasutamisel tuleb lähtuda valmistaja ettekirjutustest. Läbiviigu kohale ei tohi jääda torustiku jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a
50089, Tartu, Tartu maakond
Meie 27.07.2026 nr 7.1-2/26/12992-2
Tartu maakonnas Tartu linnas Kasesalu tee
1 kinnistu imbväljak
Olete ehitusregistri kaudu esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks riigitee nr km 22195
kaitsevööndis paiknevale Kasesalu tee 1 kinnistule (katastritunnus 83101:001:0499) biopuhasti ja
imbväljaku ehitusteatise eelnõu. Projekteeritud rajatis paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis,
ulatudes ca 25 m kaugusele riigitee katte servast..
Vastavalt EhS § 70 lg 2 on ehitise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast
kasutamist, samuti ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata
pinnast.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusteatise eelnõu nr 2611201/17670 ja anname
nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 piirangust kõrvalekaldumiseks.
vastavalt Fibet OÜ tööle nr 24-09 „ ERAMU Kasesalu tee 1, Haage küla, Tartu linn, Tartumaa
OLMEKANALISATSIOON, VESI“.
Ehitamisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega:
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Materjalide maha- ja
pealelaadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Transpordiametiga kooskõlastatud
liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada
selliselt, et oleks tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud ohutuse
põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
2. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
2 (2)
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Uibo
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: 24-09%2BKasesalu%2Btee%2B1%2BVK-projekt_v02.asice
Peeter Uibo
5159766, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|