Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister 23.07.2026

KIRJALIK KÜSIMUS
Narva piirkonna kiirabikorralduse ja reanimobiili teenuse kohta

Lugupeetud sotsiaalminister

Pean oluliseks, et kiirabivõrgu ümberkorraldamisel lähtutaks eelkõige inimeste tegelikust abivajadusest, patsiendiohutusest ning avaliku raha mõistlikust kasutamisest. Just nendest põhimõtetest lähtudes soovin saada selgitusi Tervisekassa kiirabi riigihankega kavandatud muudatuste kohta Narva piirkonnas.
Tutvusin Tervisekassa kiirabi riigihanke infotunnis tutvustatud lahendustega ning nendega seoses on tekkinud tõsised küsimused Narva piirkonna kiirabikorralduse, patsiendiohutuse ja kavandatavate investeeringute põhjendatuse kohta.
Alates 1. jaanuarist 2026 tegutses Narvas neli tavakiirabibrigaadi ja üks reanimobiilibrigaad. Reanimobiil võimaldas raskes seisundis patsiendi stabiliseerida ning vajaduse korral viivitamata kõrgema etapi haiglasse transportida.
Alates 1. juulist 2026 lõpetati Narva Haiglas reanimobiili valvebrigaadi rahastamine. Seetõttu tuleb raske patsiendi transportimiseks Tartu Ülikooli Kliinikumisse või Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse tellida reanimobiil Tallinnast või Tartust. Selle saabumine Narva piirkonda võib võtta ligikaudu kaks tundi, millele lisandub patsiendi transport kõrgema etapi haiglasse.
Kavandatava kiirabikorralduse kohaselt jääb Narva alates 1. jaanuarist 2028 senise nelja tavakiirabibrigaadi asemel kolm tavakiirabibrigaadi ning üks õebrigaad, mille koosseisu kuuluvad õde ja autojuht. Seega väheneb Narvas nii tavakiirabibrigaadide arv kui ka puudub piirkonnas kohapealne reanimobiili võimekus.
Selline muudatus tekitab tõsise küsimuse, kuidas tagatakse kiire ja piisava kvalifikatsiooniga abi ajakriitiliste seisundite korral, näiteks infarkti, insuldi, raske peatrauma või muu eluohtliku seisundi puhul. Kui kõrgema etapi transpordivõimekus peab saabuma Tallinnast või Tartust, võib patsiendi jõudmine vajaliku eriarstiabi juurde võtta mitu tundi.
Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla pöördusid 19. juunil 2026 ühiselt Tervisekassa poole ettepanekuga säilitada piirkonnas reanimobiili teenus, viidates selle olulisusele patsientide ohutuse tagamisel.
Avalikult kättesaadava info kohaselt kavandatakse samal ajal uue kiirabibaasi rajamist Narva-Jõesuusse. Arvestades, et Narvas elab ligikaudu 52 000 inimest ning Narva-Jõesuu omavalitsuses kokku umbes 4 769 inimest, sealhulgas Narva-Jõesuu linnas ligikaudu 1 900 elanikku, tekib küsimus, kas kavandatav lahendus vastab piirkonna tegelikule abivajadusele ning avaliku raha mõistliku kasutamise põhimõttele.
Palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliste erakorraliste haigusseisundite või traumade puhul lähtutakse Eestis põhimõttest, et patsiendi elu päästmiseks või raske püsiva tervisekahjustuse vältimiseks peab ta jõudma kõrgema etapi ravini nn kuldse tunni jooksul?
2. Kuidas tagatakse pärast Narva reanimobiili valvebrigaadi rahastamise lõpetamist kiire kõrgema etapi abi infarkti, insuldi, raske peatrauma ja muude ajakriitiliste seisunditega patsientidele?
3. Milline on selliste patsientide hinnanguline aeg väljakutse saamisest kuni kõrgema etapi haiglasse jõudmiseni olukorras, kus reanimobiil tuleb tellida Tallinnast või Tartust? Palun esitada eraldi hinnangud reanimobiili Narva saabumise ning patsiendi Tartu Ülikooli Kliinikumi või Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse jõudmise kohta.
4. Millistel põhjustel lõpetati alates 1. juulist 2026 Narva Haigla reanimobiili valvebrigaadi rahastamine, vaatamata sellele, et nii Narva Haigla kui ka Ida-Viru Keskhaigla pidasid teenuse säilitamist piirkonna patsientide jaoks vajalikuks ning tegid sellekohase ühise ettepaneku Tervisekassale?
5. Milline on Sotsiaalministeeriumi hinnang sellele, kuidas mõjutab reanimobiili puudumine Narva piirkonnas patsientide ravitulemusi, suremust ja raske püsiva tervisekahjustuse tekkimise riski?
6. Millistel analüüsidel ja kriteeriumidel põhineb otsus vähendada Narvas alates 1. jaanuarist 2028 tavakiirabibrigaadide arvu neljalt kolmele ning asendada üks brigaad õebrigaadiga, mille koosseisu kuuluvad õde ja autojuht?
7. Milline on õebrigaadi pädevus ja valmisolek võrreldes tavakiirabibrigaadiga? Milliseid raviprotseduure ja sekkumisi ei saa õebrigaad teha ning milliste väljakutsete puhul tuleb sellele lisaks saata tavakiirabibrigaad või arstliku pädevusega brigaad?
8. Milline on kavandatavate kiirabivõrgu muudatuste mõju Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna elanike keskmisele kiirabi kohalejõudmise ajale, kõrgema etapi ravini jõudmise ajale ning raskes seisundis patsientide elulemusele võrreldes 1. jaanuaril 2026 kehtinud korraldusega, mil Narvas tegutses neli tavakiirabibrigaadi ja üks reanimobiilibrigaad?
9. Milliste analüüside, metoodika ja kriteeriumide alusel otsustati rajada uus kiirabibaas Narva-Jõesuusse? Palun esitada analüüsid, milles hinnati muu hulgas rahvastiku paiknemist ja tihedust, väljakutsete statistikat, väljasõiduaegu, teenuse kättesaadavust ning kulutõhusust võrreldes võimalusega kasutada olemasolevat baasi Narvas.
10. Kas otsuse tegemisel hinnati võimalust teenindada Narva-Jõesuu piirkonda Narva olemasolevast kiirabibaasist, kust on võimalik jõuda Narva-Jõesuu linna ligikaudu 10–15 minutiga?
11. Arvestades, et kahe kiirabibrigaadiga kiirabijaama rajamise hinnanguline maksumus võib ulatuda ligikaudu 700 000–900 000 euroni ning selle ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, siis milline kulude ja tulude analüüs viidi läbi enne otsust rajada uus kiirabibaas Narva-Jõesuusse?
12. Kas Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa on valmis tehtud otsused uuesti üle vaatama, arvestades Narva ja Ida-Virumaa haiglate hinnanguid, piirkonna elanike arvu, ajakriitiliste patsientide transpordivajadust ning kavandatavate muudatuste mõju patsiendiohutusele?

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/


Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige