Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 15.07.2026 nr 8-1/5391-1 Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 29.07.2026 nr 5.1-1/129-1

Arvamus “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” määruse muutmise

eelnõu kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit (ITL) tänab kaasamise eest Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele

kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmise määruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Olles

eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvunud on meil järgnevad tähelepanekud.

1. Seaduse ja määruse kooskõla küsimus

1.1 Eelnõu muudetav §3 lõige 4 (ja ka selle kehtiv redaktsioon) ei ole täielikult kooskõlas

Elektroonilise side seadusega (edaspidi: ESS).

Eelnõu § 4 lõige 3 kohaselt: “(4) Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet

väljaspool järgmisi piirkondi: …”. Samas ESS § 23 lg 1 sätestab väga selgelt: Raadiohäired ja nende

kõrvaldamine lõikes 1:

“(1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel

ja korras.”

ESS § 115 määratleb ammendavalt territooriumid ja õhuruumid, kus raadioside piiramine on lubatud.

Seadus ei näe ette üldist õigust tekitada häiringuid väljaspool nimetatud alasid. Kuna määrus on

seadusest madalama õigusjõuga õigusakt, ei saa määrusega laiendada seaduses sätestatud raadioside

piiramise õiguse territoriaalset ulatust ega saa ka määrusega vähendada ESS § 23 ja § 115 alusel

kehtivaid piiranguid.

2

Praktiliselt tähendab see, et kui riigikaitseobjektil kasutatav raadioside piiraja mõjutab ka väljaspool

objekti asuvaid raadioside seadmeid sh. mobiilside tugijaamu või kasutajate seadmeid, siis toimub

raadioside piiramine ja häirimine seaduses lubatud ala väliselt.

ESS §115 lõige 1 aga ei anna enamikel (täpsemalt järgnevas tabelis) raadioside avaliku korra ja riigi

julgeoleku tagamiseks piiramise juhtudel õigust piirata (st. tekitada raadiohäireid) seda väljaspool

punktides 1-7 nimetatud territooriumit.

§115 (1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel

juhtudel

§115(1) Territoorium/ala Õhuruum

1) kaitseväel – riigikaitselist

tähtsust omava objekti

territooriumil

Ainult territooriumil

2) vanglal – vangla

territooriumil

Ainult territooriumil

21) Politsei- ja Piirivalveametil –

politsei poolt valvataval objektil

ja selle vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

Objektil Objekti vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

4) sisejulgeolekut tagaval

asutusel – kõrgendatud

turvameetmeid nõudva

sündmuse julgestamiseks selle

toimumise piirkonnas

Ainult sündmuse toimumise

piirkonnas

5) sisejulgeolekut tagaval

asutusel – plahvatuse

tõkestamiseks võimaliku

plahvatuse piirkonnas

Ainult võimaliku plahvatuse

piirkonnas

6) julgeolekuasutusel –

mehitamata õhusõidukist

lähtuva ohu tõrjumiseks

julgeolekuasutuste seaduses

sätestatud alusel ja korras.

§ 349. Mehitamata õhusõiduki

lendu sekkumine

Julgeolekuasutus võib

julgeolekuasutuse valdust või

julgeolekuasutuse

territooriumil

selle vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

teenistujaid ähvardava vahetu

olulise või kõrgendatud ohu

tõrjumiseks julgeolekuasutuse

territooriumi ja selle vahetu

läheduse kohal olevas

õhuruumis mehitamata

õhusõiduki lendu sekkuda,

sealhulgas sundida seda

maanduma või suunata või

takistada selle liikumist

7) turvatöötajal ja turvajuhil –

mehitamata õhusõidukist

lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu

läheduse kohal olevas

õhuruumis, mis on

riigikaitseseaduse alusel

määratud alaliseks või ajutiseks

riigikaitseobjektiks, ja kui

raadioside piiramise vajadus

tuleneb riigikaitseseaduse § 85

lõike 1 punktis 2 nimetatud

riigikaitseobjekti turvaplaanist

ning turvaettevõttele või

riigikaitseobjekti omanikule või

valdajale on väljastatud

sagedusluba, turvategevuse

seaduses sätestatud alusel ja

korras.

Turvaobjektil selle vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

Eelnevast tulenevalt leiame, et puudub õiguslik alus ministri määrusega leevendada selget seadusest

tulenevat kohustust mitte tekitada raadiohäireid väljaspool ESS §115 määratletud territooriumit või

õhuruumi.

1.2 Eelnõus on terminoloogiline erinevus võrreldes ESS-i §115-ga

• Eelnõuga muudetava § 3 lõike 4 sõnastuses: selle vahetu ümbruse kohal olev õhuruum

• ESS § 115 sõnastuses: selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis

Õigusliku selguse huvides tuleb kasutada seadusega identset terminoloogiat, vältimaks erinevaid

tõlgendusi raadioside piiramise lubatud ulatuse osas.

4

Eelneva analüüsi põhjal saab järeldada, et kui raadioside piiraja mõju ulatub väljapoole territooriumi,

kus raadioside piiramine on seadusega lubatud, muutub seadme kasutaja vastutus teistele

raadiosüsteemidele põhjustatud häiringute eest sisuliselt ebaselgeks. Seda ka juhul, kui raadioside

piirajat kasutatakse kehtiva sagedusloa alusel.

Ettepanekud: a) Luua ESS-is õiguslik volitusnorm sätestamaks teiseses õigusaktis millised on kriteeriumid

mille kohaselt saab lugeda väljatugevust teistele raadioseadmetele häireid mitte tekitavaks

ja lubatavaks. On arusaadav, et füüsika reeglite kohaselt on vaja, et ala või territooriumi

perimeetril oleks väljatugevus piisav mõjutamaks mehitamata lennuvahendi raadiovastuvõtjat

ja see väljatugevus langeb (lõpuks nulli) ikkagi väljaspool seda territooriumit või ala.

b) Täiendada eelnõud uue paragrahviga:

§ X Tehnilised nõuded raadioside piiramisele

(1) Raadioside piiraja kasutamisel ei tohi väljaspool lubatud kasutusala põhjustada kahjulikku

häiret teistele raadiosüsteemidele.

(2) Lubatud kasutusala piiril ja sellest väljaspool ei tohi raadioside piiraja tekitatud

raadiosagedusliku välja tugevus ületada käesoleva määruse lisas sätestatud piirväärtusi.

(3) Raadioside piiraja paigutamisel tuleb arvestada ohutuskaugusi, antenni suunda, maastikku

ja muid raadiosagedusliku leviku tingimusi selliselt, et oleks tagatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud

nõuete täitmine.

c) Viia määruse terminoloogia kooskõlla ESS § 115 sõnastusega.

2. Mõju sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele

Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs mõjude kohta raadioside kasutajatele ja mobiilside teenuse

osutajatele.

Eelnõu seletuskirjas on: „Raadioside piiramise õiguse laiendamise mõjud on esitatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata

sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) mõjude osas.“ Nimetatud õigusaktide seletuskirjades ja ka antud

eelnõu seletuskirjas puudub analüüs ja selgitus mida tegelikult tähendab eelnõu § 3 lõikes 4 toodud

nõue: „Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet väljaspool järgmisi piirkondi:

...“. Leiame, et nõue „peab võimalikult vähe häirima“ ei sätesta sisuliselt mitte mingeid nõudeid

raadioside piiramisele või selleks kasutatavatele seadmetele.

ITL hinnangul ei sisalda ei viidatud seletuskiri ega käesoleva eelnõu seletuskiri piisavat analüüsi mõju

kohta: - avalikele mobiilsidevõrkudele;

- elektroonilise side teenustele;

5

- elutähtsate teenuste toimimiseks kasutatavatele sideühendustele;

- elektroonilise side võrkude toimepidevusele.

Samuti, kuigi tegu on tehniliste nõuetega siis seletuskiri ei anna selgust: - milliste tehniliste kriteeriumide alusel nõude täitmist hinnatakse;

- millised häiringud on lubatud ja millised mitte;

- kes hindab nõude täitmist;

- milline on järelevalve kord.

Näiteks ei ole võimalik aru saada:

- kas lubatav on raadioside katkemine väljaspool kaitstavat ala 50 meetri ulatuses;

- kas lubatav on mõju näiteks 200 meetri ulatuses;

- milline on lubatava mõju korral väljatugevus väljaspool määratletud ala või territooriumit;

- kas lubatav on üksnes üksikute sageduste või laiaribaline mõjutamine.

Praktikas võivad raadioside piiramiseks kasutatavad seadmed mõjutada muu hulgas:

- hädaolukorra teavituste (EE-ALARM kanalid) toimimist ja teadete edastamist;

- valve- ja turvasüsteemide tööd;

- kaugloetavaid mõõtesüsteeme;

- elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu juhtimis- ja jälgimissüsteeme;

- sideettevõtjate võrgu juhtimis- ja hooldussüsteeme.

Seletuskirjast ei nähtu, et nimetatud mõjusid oleks hinnatud. Siinjuures erilist tähelepanu vajab

asjaolu, et raadioside piiramise seadmeid hakatakse rakendama eelkõige drooniohu tõrjumiseks

olukordades, mis võivad aset leida asustatud piirkondades või linnakeskkonnas. Sellisel juhul võivad

võimalikud kõrvalmõjud ulatuda oluliselt väljapoole ala, kus raadioside piiramine on seadusega

lubatud.

ITL hinnangul ei ole eelnõus olev nõue: “Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima

raadiosidet” piisavalt määratletud ega selge. Objektiivsete kriteeriumide puudumisel ei ole võimalik

hinnata ei nõude täitmist ega selle üle järelevalvet teostada. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirja

vastavalt täiendada.

3. Mõju mobiilsidevõrkudele ja teenustele

Eelnõu seletuskiri ei käsitle mõju elektroonilise side võrkude töökindlusele ega sideettevõtjate

võrkudele olukorras, kus raadioside piiramine toimub avalikus ruumis või asustatud piirkonnas. Palume

analüüsida, kas ja millistel tingimustel võib raadioside piiramine mõjutada avalike elektroonilise side

teenuste osutamist ning kuidas selliseid mõjusid ennetatakse.

6

Kuigi raadioside piiramise seadmeid kasutatakse julgeoleku eesmärgil, siis analüüsimata ja hindamata

on jäetud nende olulised kõrvalmõjud, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid, mis teenindavad nii

eraisikuid kui ka kriitilist taristut. Näiteks kui riigikaitselise objekti territooriumil kasutatakse raadioside

piiramise seadet, mille mõju ulatub ka väljapoole objekti territooriumi, võib see mõjutada väljaspool

objekti paiknevaid mobiilside tugijaamu, lõppkasutajate seadmeid või muid raadiosüsteeme.

Veelgi enam on oluline mõju hinnang olukorras, kus drooniohu tõrjumiseks kasutatakse raadioside

piirajat tiheda asustusega piirkonnas või linnakeskkonnas, kus raadioside piiramisest mõjutatud ala ja

mõjutatud isikuid on oluliselt rohkem, kuna mõju ulatub ka väljapoole kaitstavat objekti. Sellisel juhul

võivad häiringud mõjutada avalikke mobiilside teenuseid ning teenuste tarbijaid, sh isikute võimalust

kasutada telefoni- või andmesideteenuseid väljaspool ala, kus raadioside piiramine on seadusega

lubatud. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, kuidas selliseid olukordi välditakse või hinnatakse.

Ettepanek: lisada määruse seletuskirja eraldi peatükk mõjude kohta mobiilsidevõrkudele ja

elutähtsatele teenustele, sh hädaolukorra teavitustele. Loodame, et leiate võimaluse arvestada meie tagasisidega ning täiendada eelnõud vastavalt meie ettepanekutele. See aitaks tagada nii raadioside piiramise seadmete kasutamise võimalike mõjude parema mõistetavuse kui ka selgemad ja üheselt tõlgendatavad nõuded neid seadmeid kasutavatele ametiisikutele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Jüri Jõema, [email protected] Kadri Pungas, [email protected]

Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 15.07.2026 nr 8-1/5391-1 Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 29.07.2026 nr 5.1-1/129-1

Arvamus “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” määruse muutmise

eelnõu kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit (ITL) tänab kaasamise eest Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele

kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmise määruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Olles

eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvunud on meil järgnevad tähelepanekud.

1. Seaduse ja määruse kooskõla küsimus

1.1 Eelnõu muudetav §3 lõige 4 (ja ka selle kehtiv redaktsioon) ei ole täielikult kooskõlas

Elektroonilise side seadusega (edaspidi: ESS).

Eelnõu § 4 lõige 3 kohaselt: “(4) Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet

väljaspool järgmisi piirkondi: …”. Samas ESS § 23 lg 1 sätestab väga selgelt: Raadiohäired ja nende

kõrvaldamine lõikes 1:

“(1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel

ja korras.”

ESS § 115 määratleb ammendavalt territooriumid ja õhuruumid, kus raadioside piiramine on lubatud.

Seadus ei näe ette üldist õigust tekitada häiringuid väljaspool nimetatud alasid. Kuna määrus on

seadusest madalama õigusjõuga õigusakt, ei saa määrusega laiendada seaduses sätestatud raadioside

piiramise õiguse territoriaalset ulatust ega saa ka määrusega vähendada ESS § 23 ja § 115 alusel

kehtivaid piiranguid.

2

Praktiliselt tähendab see, et kui riigikaitseobjektil kasutatav raadioside piiraja mõjutab ka väljaspool

objekti asuvaid raadioside seadmeid sh. mobiilside tugijaamu või kasutajate seadmeid, siis toimub

raadioside piiramine ja häirimine seaduses lubatud ala väliselt.

ESS §115 lõige 1 aga ei anna enamikel (täpsemalt järgnevas tabelis) raadioside avaliku korra ja riigi

julgeoleku tagamiseks piiramise juhtudel õigust piirata (st. tekitada raadiohäireid) seda väljaspool

punktides 1-7 nimetatud territooriumit.

§115 (1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel

juhtudel

§115(1) Territoorium/ala Õhuruum

1) kaitseväel – riigikaitselist

tähtsust omava objekti

territooriumil

Ainult territooriumil

2) vanglal – vangla

territooriumil

Ainult territooriumil

21) Politsei- ja Piirivalveametil –

politsei poolt valvataval objektil

ja selle vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

Objektil Objekti vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

4) sisejulgeolekut tagaval

asutusel – kõrgendatud

turvameetmeid nõudva

sündmuse julgestamiseks selle

toimumise piirkonnas

Ainult sündmuse toimumise

piirkonnas

5) sisejulgeolekut tagaval

asutusel – plahvatuse

tõkestamiseks võimaliku

plahvatuse piirkonnas

Ainult võimaliku plahvatuse

piirkonnas

6) julgeolekuasutusel –

mehitamata õhusõidukist

lähtuva ohu tõrjumiseks

julgeolekuasutuste seaduses

sätestatud alusel ja korras.

§ 349. Mehitamata õhusõiduki

lendu sekkumine

Julgeolekuasutus võib

julgeolekuasutuse valdust või

julgeolekuasutuse

territooriumil

selle vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

teenistujaid ähvardava vahetu

olulise või kõrgendatud ohu

tõrjumiseks julgeolekuasutuse

territooriumi ja selle vahetu

läheduse kohal olevas

õhuruumis mehitamata

õhusõiduki lendu sekkuda,

sealhulgas sundida seda

maanduma või suunata või

takistada selle liikumist

7) turvatöötajal ja turvajuhil –

mehitamata õhusõidukist

lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu

läheduse kohal olevas

õhuruumis, mis on

riigikaitseseaduse alusel

määratud alaliseks või ajutiseks

riigikaitseobjektiks, ja kui

raadioside piiramise vajadus

tuleneb riigikaitseseaduse § 85

lõike 1 punktis 2 nimetatud

riigikaitseobjekti turvaplaanist

ning turvaettevõttele või

riigikaitseobjekti omanikule või

valdajale on väljastatud

sagedusluba, turvategevuse

seaduses sätestatud alusel ja

korras.

Turvaobjektil selle vahetu läheduse kohal

olevas õhuruumis

Eelnevast tulenevalt leiame, et puudub õiguslik alus ministri määrusega leevendada selget seadusest

tulenevat kohustust mitte tekitada raadiohäireid väljaspool ESS §115 määratletud territooriumit või

õhuruumi.

1.2 Eelnõus on terminoloogiline erinevus võrreldes ESS-i §115-ga

• Eelnõuga muudetava § 3 lõike 4 sõnastuses: selle vahetu ümbruse kohal olev õhuruum

• ESS § 115 sõnastuses: selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis

Õigusliku selguse huvides tuleb kasutada seadusega identset terminoloogiat, vältimaks erinevaid

tõlgendusi raadioside piiramise lubatud ulatuse osas.

4

Eelneva analüüsi põhjal saab järeldada, et kui raadioside piiraja mõju ulatub väljapoole territooriumi,

kus raadioside piiramine on seadusega lubatud, muutub seadme kasutaja vastutus teistele

raadiosüsteemidele põhjustatud häiringute eest sisuliselt ebaselgeks. Seda ka juhul, kui raadioside

piirajat kasutatakse kehtiva sagedusloa alusel.

Ettepanekud: a) Luua ESS-is õiguslik volitusnorm sätestamaks teiseses õigusaktis millised on kriteeriumid

mille kohaselt saab lugeda väljatugevust teistele raadioseadmetele häireid mitte tekitavaks

ja lubatavaks. On arusaadav, et füüsika reeglite kohaselt on vaja, et ala või territooriumi

perimeetril oleks väljatugevus piisav mõjutamaks mehitamata lennuvahendi raadiovastuvõtjat

ja see väljatugevus langeb (lõpuks nulli) ikkagi väljaspool seda territooriumit või ala.

b) Täiendada eelnõud uue paragrahviga:

§ X Tehnilised nõuded raadioside piiramisele

(1) Raadioside piiraja kasutamisel ei tohi väljaspool lubatud kasutusala põhjustada kahjulikku

häiret teistele raadiosüsteemidele.

(2) Lubatud kasutusala piiril ja sellest väljaspool ei tohi raadioside piiraja tekitatud

raadiosagedusliku välja tugevus ületada käesoleva määruse lisas sätestatud piirväärtusi.

(3) Raadioside piiraja paigutamisel tuleb arvestada ohutuskaugusi, antenni suunda, maastikku

ja muid raadiosagedusliku leviku tingimusi selliselt, et oleks tagatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud

nõuete täitmine.

c) Viia määruse terminoloogia kooskõlla ESS § 115 sõnastusega.

2. Mõju sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele

Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs mõjude kohta raadioside kasutajatele ja mobiilside teenuse

osutajatele.

Eelnõu seletuskirjas on: „Raadioside piiramise õiguse laiendamise mõjud on esitatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata

sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) mõjude osas.“ Nimetatud õigusaktide seletuskirjades ja ka antud

eelnõu seletuskirjas puudub analüüs ja selgitus mida tegelikult tähendab eelnõu § 3 lõikes 4 toodud

nõue: „Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet väljaspool järgmisi piirkondi:

...“. Leiame, et nõue „peab võimalikult vähe häirima“ ei sätesta sisuliselt mitte mingeid nõudeid

raadioside piiramisele või selleks kasutatavatele seadmetele.

ITL hinnangul ei sisalda ei viidatud seletuskiri ega käesoleva eelnõu seletuskiri piisavat analüüsi mõju

kohta: - avalikele mobiilsidevõrkudele;

- elektroonilise side teenustele;

5

- elutähtsate teenuste toimimiseks kasutatavatele sideühendustele;

- elektroonilise side võrkude toimepidevusele.

Samuti, kuigi tegu on tehniliste nõuetega siis seletuskiri ei anna selgust: - milliste tehniliste kriteeriumide alusel nõude täitmist hinnatakse;

- millised häiringud on lubatud ja millised mitte;

- kes hindab nõude täitmist;

- milline on järelevalve kord.

Näiteks ei ole võimalik aru saada:

- kas lubatav on raadioside katkemine väljaspool kaitstavat ala 50 meetri ulatuses;

- kas lubatav on mõju näiteks 200 meetri ulatuses;

- milline on lubatava mõju korral väljatugevus väljaspool määratletud ala või territooriumit;

- kas lubatav on üksnes üksikute sageduste või laiaribaline mõjutamine.

Praktikas võivad raadioside piiramiseks kasutatavad seadmed mõjutada muu hulgas:

- hädaolukorra teavituste (EE-ALARM kanalid) toimimist ja teadete edastamist;

- valve- ja turvasüsteemide tööd;

- kaugloetavaid mõõtesüsteeme;

- elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu juhtimis- ja jälgimissüsteeme;

- sideettevõtjate võrgu juhtimis- ja hooldussüsteeme.

Seletuskirjast ei nähtu, et nimetatud mõjusid oleks hinnatud. Siinjuures erilist tähelepanu vajab

asjaolu, et raadioside piiramise seadmeid hakatakse rakendama eelkõige drooniohu tõrjumiseks

olukordades, mis võivad aset leida asustatud piirkondades või linnakeskkonnas. Sellisel juhul võivad

võimalikud kõrvalmõjud ulatuda oluliselt väljapoole ala, kus raadioside piiramine on seadusega

lubatud.

ITL hinnangul ei ole eelnõus olev nõue: “Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima

raadiosidet” piisavalt määratletud ega selge. Objektiivsete kriteeriumide puudumisel ei ole võimalik

hinnata ei nõude täitmist ega selle üle järelevalvet teostada. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirja

vastavalt täiendada.

3. Mõju mobiilsidevõrkudele ja teenustele

Eelnõu seletuskiri ei käsitle mõju elektroonilise side võrkude töökindlusele ega sideettevõtjate

võrkudele olukorras, kus raadioside piiramine toimub avalikus ruumis või asustatud piirkonnas. Palume

analüüsida, kas ja millistel tingimustel võib raadioside piiramine mõjutada avalike elektroonilise side

teenuste osutamist ning kuidas selliseid mõjusid ennetatakse.

6

Kuigi raadioside piiramise seadmeid kasutatakse julgeoleku eesmärgil, siis analüüsimata ja hindamata

on jäetud nende olulised kõrvalmõjud, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid, mis teenindavad nii

eraisikuid kui ka kriitilist taristut. Näiteks kui riigikaitselise objekti territooriumil kasutatakse raadioside

piiramise seadet, mille mõju ulatub ka väljapoole objekti territooriumi, võib see mõjutada väljaspool

objekti paiknevaid mobiilside tugijaamu, lõppkasutajate seadmeid või muid raadiosüsteeme.

Veelgi enam on oluline mõju hinnang olukorras, kus drooniohu tõrjumiseks kasutatakse raadioside

piirajat tiheda asustusega piirkonnas või linnakeskkonnas, kus raadioside piiramisest mõjutatud ala ja

mõjutatud isikuid on oluliselt rohkem, kuna mõju ulatub ka väljapoole kaitstavat objekti. Sellisel juhul

võivad häiringud mõjutada avalikke mobiilside teenuseid ning teenuste tarbijaid, sh isikute võimalust

kasutada telefoni- või andmesideteenuseid väljaspool ala, kus raadioside piiramine on seadusega

lubatud. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, kuidas selliseid olukordi välditakse või hinnatakse.

Ettepanek: lisada määruse seletuskirja eraldi peatükk mõjude kohta mobiilsidevõrkudele ja

elutähtsatele teenustele, sh hädaolukorra teavitustele. Loodame, et leiate võimaluse arvestada meie tagasisidega ning täiendada eelnõud vastavalt meie ettepanekutele. See aitaks tagada nii raadioside piiramise seadmete kasutamise võimalike mõjude parema mõistetavuse kui ka selgemad ja üheselt tõlgendatavad nõuded neid seadmeid kasutavatele ametiisikutele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Jüri Jõema, [email protected] Kadri Pungas, [email protected]