ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, Tallinn 10134 / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / Registrikood 70004235

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon

Märge tehtud: 13.03.2020 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.03.2025

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3

Lp. Kristel Kangsepp

Tööinspektsioon

[email protected]

Teie: 12.02.2020 1.4-1/248

Meie: 13.03.2020 nr .1.-5/20/572

Teadmiseks andmekaitsespetsialistile

Lp. Anni Vilde

[email protected]

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, kus soovite inspektsiooni hinnangut droonide

kasutamise tingimuste kohta järelevalvemenetluse raames.

Esiteks on oluline tingimus, kas drooniga filmides on isikud tuvastatavad või mitte (kui isikud

tuvastatavad ei ole, siis isikuandmete töötlemist ei toimu).

Kui drooniga tehakse videosalvestist, mitte pilte, ja seda nii, et isikud on tuvastatavad, tuleb

arvestada KorS §-ga 341. See on riikliku järelevalve erimeede, st eriseadus peab sellise

meetme kasutamise õiguse tööinspektsioonile ette nägema. Kui eriseadusega seda erimeedet

tööinspektsioonile antud ei ole, siis nad isikuid tuvastamist võimaldaval moel drooniga

filmida ei või (ja seda üldse sõltumata sellest, kas nad teavitavad ette või mitte).

Kui tööinspektsioonile on eriseadusega antud KorS § 34 erimeetme kasutamise õigus, siis

tõusetub küsimus: kuidas täita lõikes 3 sätestatud teavitamise ja sildi nõuet. See on algusest

peale olnud antud sättega kaasnevaks probleemiks. Samas, kui drooni kasutatakse

ehitusobjektil, kus kõrvalisi inimesi (ehk „avalikkust“) ei viibi, siis teoreetiliselt ette teavitatud

kontrolli puhul (kui isikutele selgitatakse drooni kasutamisega seotud asjaolusid) on lg-s 3

teavitamise nõue täidetud.

Olukorras, kus tehakse ette teavitamata kontrolli ja nii, et isikud on droonivideolt

tuvastatavad, siis tuleks kohapeal ikkagi korraldada teavitamine, sest näiteks nõuab

analoogselt KorS § 34 lg 3 isikute teavitamist ka politseiauto sees, st mitte üksnes siis, kui see

toimub avalikus ruumis. Kui toimub selline filmimine, kus isikud pole tuvastatavad, siis KorS

§ 34 ei kohaldu, sest see räägib „isikuandmete töötlemisest“ jälgimisseadmetega, mitte

igasugusest jälgimisseadmete kasutamisest (sellisel juhul pole ka vaja kedagi teavitada).

KorS § 13 võimaldab ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 alusel piirata artiklites 12–

22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted

vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab

põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede. Täpsemalt soovitan tutvuda isikuandmete kaitse üldmääruse2 artiklis

23 sätestatud tingimustega.

Kui õigusrikkumise väljaselgitamiseks on juba alustatud väärteomenetlus, siis lähtutakse

1 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019095 2 Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679

2 (2)

kaamerate abil tõendite kogumisel ning juba tehtud salvestiste osas väärteomenetluse

seadustikus tõendite kohta käivatest reeglitest.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Maria Muljarova

vaneminspektor

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Tööinspektsioon

[email protected]

Teie 20.07.2026 nr 1.4-1/1210 Meie 23.07.2026 nr 2.3-8/26/2841-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada inspektsioonilt

arvamust järelevalvemenetluses mehitamata õhusõidukite (droonide) kasutamise kohta.

IKÜM art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine on mh

seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh

kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1 esinema õiguslik

alus. TLS-i ja TTOS-i ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle

teostab riiklikku järelevalvet TI. Järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise õiguslikuks

aluseks saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

Samas IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus

on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM art 6 lg 3). Ehk teisisõnu

IKÜM art 6 lg 1 p e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus

isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM pp 41). Samas austatakse määruses

kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas (harta)

tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete kaitse (IKÜM pp 4). Vastavalt

harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7

tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga 8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele

teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab

neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). HMS

§ 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluse dokumentaalseks tõendiks olla ka heli- või

videosalvestus, kuid sellest menetlusõiguslikust normist ei saa tuletada õiguslikku alust

isikuandmete töötlemiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kui läbiviidav haldusmenetlus riivab

isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3

lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused ning mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum

peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka

2 (2)

menetlusnormid. Hetkel kehtivas õiguses ei ole pilti salvestavate seadmete kasutamine

järelevalvemenetluses piisavalt selgelt reguleeritud.

Teie poolt viidatud KorS § 51 lg 61 sätestab, et korrakaitseorgan võib mh jäädvustada olukorda

pilti või heli salvestava seadmega. Viidatud norm lubab korrakaitseorganil kasutada

menetlustoimingul pilti või heli salvestavat seadet, kuid see ei sätesta isikuandmete töötlemise

tingimusi ega kujuta endast iseseisvat õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Selliseks

seadmeks võib tehniliselt olla ka droon kui sellega ei kaasne isikuandmete töötlemist.

Arvestades, et drooni kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel riiklikus järelevalves

kaasneb suurema võimekuse tõttu paratamatult intensiivsem eraelu puutumatuse riive, siis peab

seda võimaldav õiguslik alus olema seaduses selgelt ja täpselt reguleeritud. Seda kinnitab ka

viidatud KorS muutmise eelnõu seletuskiri, milles on selgitatud, et kehtivas seaduses puuduvad

selged alused kaamerate kasutamiseks riiklikus järelevalves. KorS-i muudatustega luuakse

õiguslik alus mehitamata sõiduki kasutamiseks mh ka KorS § 51 sätestatud erimeetme

kohaldamisel. Seejuures nähakse eelnõuga ette selged piirangud, millega korrakaitseorgan

sõiduki kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel arvestama peab.

Isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolu kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et KorS

eelnõu seletuskirjas pole seatud kahtluse alla senist drooni- või vormikaamerate kasutamise

õiguspärasust. Samuti ei oma tähtsust ka see, et TI kontrollide puhul ei ole kohustatud isikuks/

menetlusaluseks isikuks konkreetsed füüsilised isikud või see, et tegemist ei ole avaliku kohaga

KorS-i mõttes. Oluline on see, kas järelevalvemenetluses toimub isikuandmete töötlemine või

mitte. Kui jah, siis peab isikuandmete töötlemiseks olema selge õiguslik alus.

Kavandatavad KorS muudatused ongi suunatud eelkõige isikuandmete töötlemisega seotud

probleemide lahendamisele. Nii mehitamata sõidukite kui ka vormikaamerate kasutamine

riiklikus järelevalves paigutatakse just isikuandmete töötlemist reguleerivasse struktuuriossa

põhjusel, et põhiõiguste riive seisukohalt on olulisim siiski isikuandmete töötlemine. Lisaks

soovitakse eelnõuga reguleerida ka mehitamata sõiduki kasutamisest ja seeläbi isikuandmete

töötlemisest teavitamise korda ning salvestiste säilitamise piiranguid. Eelnõuga lisatakse KorS-i

sätted, mis reguleerivad kaamerate kasutamisega isikuandmete töötlemist riiklikus järelevalves

just põhjusel, et saaks täidetud põhiõiguse piiramise seadusliku aluse nõue. Seletuskirjas on

välja toodud, et kehtivas õiguses puudub selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

mehitamata sõidukite või vormikaamerate kasutamisel ning selle selguse loomisele ongi

kavandatavad muudatused suunatud.

Kokkuvõttes on kehtivas õiguses isikuandmete töötlemisega õigusliku alusega seonduvad

probleemid lahendatavad KorS-i muudatustega. Süüteomenetluses reguleerivad heli- ja

videosalvestamist VTMS ja KrMS.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Virve Lans

valdkonnajuht peadirektori ülesannetes

Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 640 6000 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Registrikood 70001969

Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Saadetud elektrooniliselt e-postiaadressile [email protected]

Teie: Meie: 28.07.2026 nr 1.4-1/1245

Pöördumine seisukoha saamiseks

Pöördumine seoses korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga Justiits- ja Digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimiku number: 26-0625; edaspidi: eelnõu), mis reguleerib mehitamata õhusõidukite kasutamist riiklikus järelevalves. Tööinspektsioon (edaspidi: TI) teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet töölepinguseaduses (edaspidi: TLS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi: TTOS) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Sealjuures võib TI eelmainitud seadustes sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras. Paraku eelnõu ega selle seletuskiri TI-d reguleeritava subjektina ei käsitle. TI on 2020. aastal (lisa 1) ja 2026. aastal (lisa 2) pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi: AKI) poole õigusselguse saamiseks drooni kasutamise tingimustes enda tegevuses, kuid saanud kaks pealtnäha vastandlikku seisukohta. Seetõttu pöördume Teie kui korrakaitseseaduse (edaspidi: KoRS) vastutava ministeeriumi poole selguse saamiseks. TI nendib, et järelevalvemenetluse seisukohalt on vaja, et isikud oleks drooniga tehtavalt piltidelt ja videosalvestitelt tuvastatavad, kuna näiteks registreerimata või turvavarustuseta töötajad ehitusplatsil on vaja seostada kontrollitava tööandjaga. Seetõttu on ka selge, et tegemist on isikuandmete töötlemisega. Samas kontrollib hetkel kehtiva korra järgi TI tööohutusnõuete täitmist, mitte konkreetseid füüsilisi isikuid, ning kohustatud isikuks (s.o isikuks, kes vastutab õigusaktiga pandud kohustuste täitmise eest) ja/või menetlusaluseks isikuks (väärteomenetluse puhul) ei ole mitte videosalvestiselt tuvastatav konkreetne füüsiline isik (s.t töötaja) vaid tema tööandja ning salvestis on tõendiks rikkumise omistamisel konkreetsele tööandjale. Tulevikus võib TI-le laieneda õigus võtta vastutusele ka eraisikuid. Eeltoodust tulenevalt ei muuda TI hinnangul isikuandmete töötlemise fakt drooni kasutamise piiranguid järelevalvemenetluses. TI arusaama kohaselt on KorS §-s 34 sätestatud erimeetme näol tegemist avalikku kohta reaalajas jälgivate valvekaameratega ning sellist (jälgimis)tegevust TI ei tee ega ka soovi teha. Praktiline vajadus drooni kasutada on TI-l järelevalve teostamisel ennekõike ehitusplatsidel selleks, et ennetada ja tuvastada töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumisi ning õnnetusi. Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 7 kohaselt peab ehitusplatsi välispiir olema piirestatud ning peab olema takistatud kõrvaliste isikute pääs ehitusplatsile. TI-l puudub vajadus pildistada või videole salvestada ehitusplatsi piirestatud alast väljas asuvat olustikku või isikuid ning TI ei kasuta siiani käsikaamerat ega kasutaks tulevikus ka drooni valimatult kõige ümbritseva jälgimiseks. AKI on kaamerate kasutamise juhendis1 selgitanud, et „kui kaamerat kasutatakse valimatult kõige ümbritseva jäädvustamiseks, näiteks linnas liikuva patrullauto pardakaamera või tänaval jalutava politseiniku vormikaamera abil, siis tuleks kohaldada KorS § 34 reegleid. Kui aga parda- või vormikaamera lülitatakse sisse sündmuskohal konkreetse juhtumi menetluse raames toimuva jäädvustamiseks, saab tegemist olla meetmete kasutamise protokollimise või tõendi jäädvustamisega.“2

1 Juhend kaamerate kasutamise kohta.pdf 2 Juhendi lk 27

2

Eeltoodust tulenevalt ei ole TI hinnangul piirestatud ehitusplatsi näol tegemist avaliku kohaga KorS § 54 tähenduses, mis TI hinnangul välistab KorS § 34 kohaldumise antud järelevalvele. TI hinnangul on piirestatud ehitusplatsi kontrollimisel tegu valduse läbivaatusega KorS § 51 tähenduses ning KorS § 51 lg 61 kohaselt võib sellisel juhul olukorda pilti või heli salvestava seadmega jäädvustada. TI rõhutab, et toimivas praktikas fotografeerivad ja teevad videosalvestisi inspektorid ehitusplatsidel ilmnenud puudustest mobiiltelefonidega ning salvestised lisatakse paikvaatluse protokolli. AKI juhendis on selgitatud, et õhusõidukitelt filmimise ega fotografeerimise kohta ei ole eraldi regulatsiooni, mistõttu kohaldub sellisele tegevusele üldine regulatsioon.3 TI hinnangul tuleneb sellest, et drooni kasutamine järelevalves on TI-le lubatud sarnaselt mobiiltelefoni kasutamisele. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et drooni kasutamine ehitusplatsil toimuva jäädvustamisel on praktikas pelgalt inspektori n-ö käepikendus, millega ulatub mobiiltelefonist kiiremini, kõrgemalt ja kaugemalt olukorda jäädvustama. Näiteks sama tulemuse kiivrite ja rakmete kasutamise kontrollimisel kõrgustes töötamisel saavutaks inspektor katusele ronides ja mobiiltelefoniga olukorda pildistades ja videosalvestades. Sama kehtib registreerimata töötajate tuvastamisel, kus inspektoril oleks võimalik kõiki ehitusplatsil olevaid isikuid mobiiltelefoniga pildistada ja videosalvestada mõne kõrge objekti otsa ronides. Igapäevases praktikas esineb paraku liiga palju olukordi, mil registreerimata töötajad jõuavad ehitusplatsilt lahkuda tagumise värava kaudu ja kõrgestes töötavad töötajad otsida üles ning kasutama hakata senini eiratud turvavarustust enne, kui inspektor füüsiliselt mobiiltelefoniga salvestamiseks nendeni jõuab. Eelnõu seletuskirjas on sama olukorda selgitatud järgmiselt: „Üheks mehitamata sõidukite kasutusviisiks riiklikus järelevalves on abistada korrakaitseorganit teabe kogumisel olukordades, kus ametnikul oleks kohapealse kontrolli tegemine keeruline, ohtlik või väga ajakulukas (näiteks kõrghoonete ehitusplatsid, suured laoplatsid, raskesti ligipääsetavad looduskeskkonnad vms). Tehnilise seadme kasutamine tagab ametniku ohutuse (selle asemel et avada ise kahtlasena näiv anum ja seada end seeläbi ohtu, saab anumast lähtuva ohu kindlaks teha tehnilise vahendi abil), aga ka järelevalvemenetluse kiiruse ja efektiivsuse (suurte alade füüsiline läbimine on ametniku jaoks ajakulukas, tehnilise vahendiga saab seda teha kiiremini ja tõhusamalt). Mehitamata sõidukit kasutatakse sel alusel eelkõige ametniku silmapaari nn asendajana, lähtutakse eeldusest, et kui erimeede (näiteks §-s 50 sätestatud valdusesse sisenemine) lubab ametnikul endal kontrollitavat ala, piirkonda, valdust vahetult kogeda ja  vaadelda, võib ta seda teha ka tehnilise vahendi abil.“ Ülaltoodut arvesse võttes palume Teilt seisukohta, kas TI-l poolt on drooni kasutamine lubatatud KorS § 51 alusel ilma eriseaduses sisalduva erisätteta ja enne eelnõu jõustumist ehitusplatsil järelevalvemenetluse raames, kui see toimub samadel tingimustel senini kasutatavate mobiiltelefonidega (s.t ehitusplatsi vastutava isiku etteteavitamine, ehitusplatsist väljaspool asuva mittesalvestamine, heli mittesalvestamine, isikuandmete töötlemine kehtivate TI töökordade kohaselt). Kui olete seisukohal, et sellist õigust TI-l enne eelnõu jõustumist ei ole ning eelnõu jõustumisega seda ei lisandu, siis palume tungivalt eelnõu täiendada asjakohaste sätetega, et TI-l selline õigus eelnõu jõustumisel tekiks. Oleme valmis oma vajadusi ja seisukohti täiendavalt põhjendama nii kirjalikult kui ka korraldama vastava kohtumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Vilde Tööinspektsiooni üldosakonna juhataja peadirektori ülesannetes Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Marko Talur Järelevalve osakonna juhataja +372 5194 0042 , [email protected]

3 Juhendi lk 12

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, Tallinn 10134 / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / Registrikood 70004235

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon

Märge tehtud: 13.03.2020 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.03.2025

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3

Lp. Kristel Kangsepp

Tööinspektsioon

[email protected]

Teie: 12.02.2020 1.4-1/248

Meie: 13.03.2020 nr .1.-5/20/572

Teadmiseks andmekaitsespetsialistile

Lp. Anni Vilde

[email protected]

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, kus soovite inspektsiooni hinnangut droonide

kasutamise tingimuste kohta järelevalvemenetluse raames.

Esiteks on oluline tingimus, kas drooniga filmides on isikud tuvastatavad või mitte (kui isikud

tuvastatavad ei ole, siis isikuandmete töötlemist ei toimu).

Kui drooniga tehakse videosalvestist, mitte pilte, ja seda nii, et isikud on tuvastatavad, tuleb

arvestada KorS §-ga 341. See on riikliku järelevalve erimeede, st eriseadus peab sellise

meetme kasutamise õiguse tööinspektsioonile ette nägema. Kui eriseadusega seda erimeedet

tööinspektsioonile antud ei ole, siis nad isikuid tuvastamist võimaldaval moel drooniga

filmida ei või (ja seda üldse sõltumata sellest, kas nad teavitavad ette või mitte).

Kui tööinspektsioonile on eriseadusega antud KorS § 34 erimeetme kasutamise õigus, siis

tõusetub küsimus: kuidas täita lõikes 3 sätestatud teavitamise ja sildi nõuet. See on algusest

peale olnud antud sättega kaasnevaks probleemiks. Samas, kui drooni kasutatakse

ehitusobjektil, kus kõrvalisi inimesi (ehk „avalikkust“) ei viibi, siis teoreetiliselt ette teavitatud

kontrolli puhul (kui isikutele selgitatakse drooni kasutamisega seotud asjaolusid) on lg-s 3

teavitamise nõue täidetud.

Olukorras, kus tehakse ette teavitamata kontrolli ja nii, et isikud on droonivideolt

tuvastatavad, siis tuleks kohapeal ikkagi korraldada teavitamine, sest näiteks nõuab

analoogselt KorS § 34 lg 3 isikute teavitamist ka politseiauto sees, st mitte üksnes siis, kui see

toimub avalikus ruumis. Kui toimub selline filmimine, kus isikud pole tuvastatavad, siis KorS

§ 34 ei kohaldu, sest see räägib „isikuandmete töötlemisest“ jälgimisseadmetega, mitte

igasugusest jälgimisseadmete kasutamisest (sellisel juhul pole ka vaja kedagi teavitada).

KorS § 13 võimaldab ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 alusel piirata artiklites 12–

22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted

vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab

põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede. Täpsemalt soovitan tutvuda isikuandmete kaitse üldmääruse2 artiklis

23 sätestatud tingimustega.

Kui õigusrikkumise väljaselgitamiseks on juba alustatud väärteomenetlus, siis lähtutakse

1 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019095 2 Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679

2 (2)

kaamerate abil tõendite kogumisel ning juba tehtud salvestiste osas väärteomenetluse

seadustikus tõendite kohta käivatest reeglitest.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Maria Muljarova

vaneminspektor

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Tööinspektsioon

[email protected]

Teie 20.07.2026 nr 1.4-1/1210 Meie 23.07.2026 nr 2.3-8/26/2841-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada inspektsioonilt

arvamust järelevalvemenetluses mehitamata õhusõidukite (droonide) kasutamise kohta.

IKÜM art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine on mh

seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh

kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1 esinema õiguslik

alus. TLS-i ja TTOS-i ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle

teostab riiklikku järelevalvet TI. Järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise õiguslikuks

aluseks saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

Samas IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus

on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM art 6 lg 3). Ehk teisisõnu

IKÜM art 6 lg 1 p e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus

isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM pp 41). Samas austatakse määruses

kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas (harta)

tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete kaitse (IKÜM pp 4). Vastavalt

harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7

tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga 8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele

teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab

neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). HMS

§ 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluse dokumentaalseks tõendiks olla ka heli- või

videosalvestus, kuid sellest menetlusõiguslikust normist ei saa tuletada õiguslikku alust

isikuandmete töötlemiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kui läbiviidav haldusmenetlus riivab

isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3

lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused ning mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum

peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka

2 (2)

menetlusnormid. Hetkel kehtivas õiguses ei ole pilti salvestavate seadmete kasutamine

järelevalvemenetluses piisavalt selgelt reguleeritud.

Teie poolt viidatud KorS § 51 lg 61 sätestab, et korrakaitseorgan võib mh jäädvustada olukorda

pilti või heli salvestava seadmega. Viidatud norm lubab korrakaitseorganil kasutada

menetlustoimingul pilti või heli salvestavat seadet, kuid see ei sätesta isikuandmete töötlemise

tingimusi ega kujuta endast iseseisvat õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Selliseks

seadmeks võib tehniliselt olla ka droon kui sellega ei kaasne isikuandmete töötlemist.

Arvestades, et drooni kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel riiklikus järelevalves

kaasneb suurema võimekuse tõttu paratamatult intensiivsem eraelu puutumatuse riive, siis peab

seda võimaldav õiguslik alus olema seaduses selgelt ja täpselt reguleeritud. Seda kinnitab ka

viidatud KorS muutmise eelnõu seletuskiri, milles on selgitatud, et kehtivas seaduses puuduvad

selged alused kaamerate kasutamiseks riiklikus järelevalves. KorS-i muudatustega luuakse

õiguslik alus mehitamata sõiduki kasutamiseks mh ka KorS § 51 sätestatud erimeetme

kohaldamisel. Seejuures nähakse eelnõuga ette selged piirangud, millega korrakaitseorgan

sõiduki kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel arvestama peab.

Isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolu kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et KorS

eelnõu seletuskirjas pole seatud kahtluse alla senist drooni- või vormikaamerate kasutamise

õiguspärasust. Samuti ei oma tähtsust ka see, et TI kontrollide puhul ei ole kohustatud isikuks/

menetlusaluseks isikuks konkreetsed füüsilised isikud või see, et tegemist ei ole avaliku kohaga

KorS-i mõttes. Oluline on see, kas järelevalvemenetluses toimub isikuandmete töötlemine või

mitte. Kui jah, siis peab isikuandmete töötlemiseks olema selge õiguslik alus.

Kavandatavad KorS muudatused ongi suunatud eelkõige isikuandmete töötlemisega seotud

probleemide lahendamisele. Nii mehitamata sõidukite kui ka vormikaamerate kasutamine

riiklikus järelevalves paigutatakse just isikuandmete töötlemist reguleerivasse struktuuriossa

põhjusel, et põhiõiguste riive seisukohalt on olulisim siiski isikuandmete töötlemine. Lisaks

soovitakse eelnõuga reguleerida ka mehitamata sõiduki kasutamisest ja seeläbi isikuandmete

töötlemisest teavitamise korda ning salvestiste säilitamise piiranguid. Eelnõuga lisatakse KorS-i

sätted, mis reguleerivad kaamerate kasutamisega isikuandmete töötlemist riiklikus järelevalves

just põhjusel, et saaks täidetud põhiõiguse piiramise seadusliku aluse nõue. Seletuskirjas on

välja toodud, et kehtivas õiguses puudub selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

mehitamata sõidukite või vormikaamerate kasutamisel ning selle selguse loomisele ongi

kavandatavad muudatused suunatud.

Kokkuvõttes on kehtivas õiguses isikuandmete töötlemisega õigusliku alusega seonduvad

probleemid lahendatavad KorS-i muudatustega. Süüteomenetluses reguleerivad heli- ja

videosalvestamist VTMS ja KrMS.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Virve Lans

valdkonnajuht peadirektori ülesannetes

Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 640 6000 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Registrikood 70001969

Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Saadetud elektrooniliselt e-postiaadressile [email protected]

Teie: Meie: 28.07.2026 nr 1.4-1/1245

Pöördumine seisukoha saamiseks

Pöördumine seoses korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga Justiits- ja Digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimiku number: 26-0625; edaspidi: eelnõu), mis reguleerib mehitamata õhusõidukite kasutamist riiklikus järelevalves. Tööinspektsioon (edaspidi: TI) teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet töölepinguseaduses (edaspidi: TLS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi: TTOS) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Sealjuures võib TI eelmainitud seadustes sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras. Paraku eelnõu ega selle seletuskiri TI-d reguleeritava subjektina ei käsitle. TI on 2020. aastal (lisa 1) ja 2026. aastal (lisa 2) pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi: AKI) poole õigusselguse saamiseks drooni kasutamise tingimustes enda tegevuses, kuid saanud kaks pealtnäha vastandlikku seisukohta. Seetõttu pöördume Teie kui korrakaitseseaduse (edaspidi: KoRS) vastutava ministeeriumi poole selguse saamiseks. TI nendib, et järelevalvemenetluse seisukohalt on vaja, et isikud oleks drooniga tehtavalt piltidelt ja videosalvestitelt tuvastatavad, kuna näiteks registreerimata või turvavarustuseta töötajad ehitusplatsil on vaja seostada kontrollitava tööandjaga. Seetõttu on ka selge, et tegemist on isikuandmete töötlemisega. Samas kontrollib hetkel kehtiva korra järgi TI tööohutusnõuete täitmist, mitte konkreetseid füüsilisi isikuid, ning kohustatud isikuks (s.o isikuks, kes vastutab õigusaktiga pandud kohustuste täitmise eest) ja/või menetlusaluseks isikuks (väärteomenetluse puhul) ei ole mitte videosalvestiselt tuvastatav konkreetne füüsiline isik (s.t töötaja) vaid tema tööandja ning salvestis on tõendiks rikkumise omistamisel konkreetsele tööandjale. Tulevikus võib TI-le laieneda õigus võtta vastutusele ka eraisikuid. Eeltoodust tulenevalt ei muuda TI hinnangul isikuandmete töötlemise fakt drooni kasutamise piiranguid järelevalvemenetluses. TI arusaama kohaselt on KorS §-s 34 sätestatud erimeetme näol tegemist avalikku kohta reaalajas jälgivate valvekaameratega ning sellist (jälgimis)tegevust TI ei tee ega ka soovi teha. Praktiline vajadus drooni kasutada on TI-l järelevalve teostamisel ennekõike ehitusplatsidel selleks, et ennetada ja tuvastada töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumisi ning õnnetusi. Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 7 kohaselt peab ehitusplatsi välispiir olema piirestatud ning peab olema takistatud kõrvaliste isikute pääs ehitusplatsile. TI-l puudub vajadus pildistada või videole salvestada ehitusplatsi piirestatud alast väljas asuvat olustikku või isikuid ning TI ei kasuta siiani käsikaamerat ega kasutaks tulevikus ka drooni valimatult kõige ümbritseva jälgimiseks. AKI on kaamerate kasutamise juhendis1 selgitanud, et „kui kaamerat kasutatakse valimatult kõige ümbritseva jäädvustamiseks, näiteks linnas liikuva patrullauto pardakaamera või tänaval jalutava politseiniku vormikaamera abil, siis tuleks kohaldada KorS § 34 reegleid. Kui aga parda- või vormikaamera lülitatakse sisse sündmuskohal konkreetse juhtumi menetluse raames toimuva jäädvustamiseks, saab tegemist olla meetmete kasutamise protokollimise või tõendi jäädvustamisega.“2

1 Juhend kaamerate kasutamise kohta.pdf 2 Juhendi lk 27

2

Eeltoodust tulenevalt ei ole TI hinnangul piirestatud ehitusplatsi näol tegemist avaliku kohaga KorS § 54 tähenduses, mis TI hinnangul välistab KorS § 34 kohaldumise antud järelevalvele. TI hinnangul on piirestatud ehitusplatsi kontrollimisel tegu valduse läbivaatusega KorS § 51 tähenduses ning KorS § 51 lg 61 kohaselt võib sellisel juhul olukorda pilti või heli salvestava seadmega jäädvustada. TI rõhutab, et toimivas praktikas fotografeerivad ja teevad videosalvestisi inspektorid ehitusplatsidel ilmnenud puudustest mobiiltelefonidega ning salvestised lisatakse paikvaatluse protokolli. AKI juhendis on selgitatud, et õhusõidukitelt filmimise ega fotografeerimise kohta ei ole eraldi regulatsiooni, mistõttu kohaldub sellisele tegevusele üldine regulatsioon.3 TI hinnangul tuleneb sellest, et drooni kasutamine järelevalves on TI-le lubatud sarnaselt mobiiltelefoni kasutamisele. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et drooni kasutamine ehitusplatsil toimuva jäädvustamisel on praktikas pelgalt inspektori n-ö käepikendus, millega ulatub mobiiltelefonist kiiremini, kõrgemalt ja kaugemalt olukorda jäädvustama. Näiteks sama tulemuse kiivrite ja rakmete kasutamise kontrollimisel kõrgustes töötamisel saavutaks inspektor katusele ronides ja mobiiltelefoniga olukorda pildistades ja videosalvestades. Sama kehtib registreerimata töötajate tuvastamisel, kus inspektoril oleks võimalik kõiki ehitusplatsil olevaid isikuid mobiiltelefoniga pildistada ja videosalvestada mõne kõrge objekti otsa ronides. Igapäevases praktikas esineb paraku liiga palju olukordi, mil registreerimata töötajad jõuavad ehitusplatsilt lahkuda tagumise värava kaudu ja kõrgestes töötavad töötajad otsida üles ning kasutama hakata senini eiratud turvavarustust enne, kui inspektor füüsiliselt mobiiltelefoniga salvestamiseks nendeni jõuab. Eelnõu seletuskirjas on sama olukorda selgitatud järgmiselt: „Üheks mehitamata sõidukite kasutusviisiks riiklikus järelevalves on abistada korrakaitseorganit teabe kogumisel olukordades, kus ametnikul oleks kohapealse kontrolli tegemine keeruline, ohtlik või väga ajakulukas (näiteks kõrghoonete ehitusplatsid, suured laoplatsid, raskesti ligipääsetavad looduskeskkonnad vms). Tehnilise seadme kasutamine tagab ametniku ohutuse (selle asemel et avada ise kahtlasena näiv anum ja seada end seeläbi ohtu, saab anumast lähtuva ohu kindlaks teha tehnilise vahendi abil), aga ka järelevalvemenetluse kiiruse ja efektiivsuse (suurte alade füüsiline läbimine on ametniku jaoks ajakulukas, tehnilise vahendiga saab seda teha kiiremini ja tõhusamalt). Mehitamata sõidukit kasutatakse sel alusel eelkõige ametniku silmapaari nn asendajana, lähtutakse eeldusest, et kui erimeede (näiteks §-s 50 sätestatud valdusesse sisenemine) lubab ametnikul endal kontrollitavat ala, piirkonda, valdust vahetult kogeda ja  vaadelda, võib ta seda teha ka tehnilise vahendi abil.“ Ülaltoodut arvesse võttes palume Teilt seisukohta, kas TI-l poolt on drooni kasutamine lubatatud KorS § 51 alusel ilma eriseaduses sisalduva erisätteta ja enne eelnõu jõustumist ehitusplatsil järelevalvemenetluse raames, kui see toimub samadel tingimustel senini kasutatavate mobiiltelefonidega (s.t ehitusplatsi vastutava isiku etteteavitamine, ehitusplatsist väljaspool asuva mittesalvestamine, heli mittesalvestamine, isikuandmete töötlemine kehtivate TI töökordade kohaselt). Kui olete seisukohal, et sellist õigust TI-l enne eelnõu jõustumist ei ole ning eelnõu jõustumisega seda ei lisandu, siis palume tungivalt eelnõu täiendada asjakohaste sätetega, et TI-l selline õigus eelnõu jõustumisel tekiks. Oleme valmis oma vajadusi ja seisukohti täiendavalt põhjendama nii kirjalikult kui ka korraldama vastava kohtumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Vilde Tööinspektsiooni üldosakonna juhataja peadirektori ülesannetes Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Marko Talur Järelevalve osakonna juhataja +372 5194 0042 , [email protected]

3 Juhendi lk 12