KÄSKKIRI

20.07.2026 nr 52

Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse

kasvatamiseks antud toetuse osalise

tagasinõudmise otsus

1. Õiguslik regulatsioon, faktilised asjaolud ja MKM-i seisukoht 1.1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023. a käskkirjaga nr 26 „Toetuse andmise

tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“, mida on muudetud

majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.06.2023. a käskkirjaga nr 126, 21.01.2024. a

käskkirjaga nr 8, 05.07.2024. a käskkirjaga nr 57, majandus- ja tööstusministri 04.09.2025. a

käskkirjaga nr 96 ning 18.05.2026. a käskkirjaga nr 39 (edaspidi käskkiri), kehtestati ettevõtlus-

ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise toetusskeem.

1.2. Käskkirja punkti 4 kohaselt on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021 2027) §-i 7 mõistes

rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning

käskkirja punkti 5.1 kohaselt ÜSS2021_2027 § 2 lõike 4 mõistes elluviijaks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Käskkirja alusel viib EIS ellu projekti „Ekspordi

omategevused. Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (21.1.3.11)“, mille number

struktuurifondide operatiivsüsteemis on 2021-2027.1.03.23-0002.

1.3. Käskkirja punkti 14.1 järgi teeb MKM finantskorrektsioone vastavalt ÜSS2021_2027 §-

le 28 ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 34–37 sätestatust.

Ühendmääruse § 34 lõike 1 punktist 1 lähtuvalt tuleb MKM-il finantskorrektsiooni otsus teha

mh juhul, kui kulu ei ole abikõlblik.

1.4. Ajavahemikul 13.11.2025–25.02.2026 viis Rahandusministeeriumi finantskontrolli

osakond läbi projektiauditi struktuuritoetuse eesmärgipärase ja õiguspärase kasutamise kohta.

25.02.2026. a edastas Rahandusministeerium auditi lõpparuande nr ERF-11/2025 (edaspidi

auditi lõpparuanne), milles on toodud oluline tähelepanek 1.1 – projekti on kantud kulud, mis

ei ole põhjendatud (tuvastatud abikõlbmatu kulu summas 486,00 eurot).

2

1.5. Auditi lõpparuandes on tähelepaneku sisu järgmine:

Ühendmääruse § 15 lg 1 punkti 1 kohaselt loetakse kulu abikõlblikuks, kui kulu on põhjendatud.

Ühendmääruse § 15 lg 2 järgi loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus

toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetuse andmise

tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab

projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada

muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab

parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Auditi käigus esitas toetuse saaja projekti lähetuskulude tõendamiseks kuluaruande, mis

sisaldab muuhulgas ühe töötaja poolt lennujaamas ostetud lisa lennupileti kulu summas 486,00

eurot. Täiendav lennupilet osteti, kuna lähetatav hilines lennujaama ega saanud pagasit enam

lennule registreerida. Samuti ei saanud pagasit hilisema lennuga järgi saata. Lennujaama

hilinemise põhjuseks toodi liiklusummikud teeremondi tõttu. EIS hinnangul ei olnud tegemist

isiklikust hooletusest tingitud olukorraga ega kindlustusjuhtumiga, vaid objektiivsetest

asjaoludest tuleneva viivitusega, mida ei olnud võimalik ette näha ega vältida.

Audiitorid EIS-i käsitlusega ei nõustu. Teeremont ja sellest tekkinud ummikud on tavapärased

ettenähtavad riskid. Lähetatav peab liikluses alati varuaega planeerima. Järelikult on tegemist

lähetatu isiklikust käitumisest tuleneva veaga, mistõttu ka kindlustus seda kulu ei hüvitanud.

Kindlustusjuhtumi puudumine ei muuda kulu kuidagi projekti tegevustega seotuks või

abikõlblikuks. Audiitorite hinnangul pole lubatud EIS-i töötaja planeerimisvigade tõttu jätta

täiendava lennupileti kulu EL rahastuse kanda. Antud juhul puudub põhjuslik seos, millest

saaks järeldada, et topelt piletikulu tekkis projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuse

saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste raames. Konkreetne kulu pole mõistlik

ega vältimatu, see ei vasta kulutõhususe põhimõttele ning viitab eelkõige riskide juhtimise

probleemidele. Kuna lennujaama jõudmiseks ei varutud piisavalt aega, pole taolise kulu

hüvitamine EL projekti vahenditest ühendmääruse sätete kohaselt põhjendatud. Järelikult on

kulu summas 486,00 eurot abikõlbmatu.

1.6. EIS on auditile antud kommentaaris märkinud, et nõustub tähelepanekuga, maksab

abikõlbmatuks osutunud summa finantskorrektsiooni otsuse alusel tagasi ning tagab

edaspidiselt hoolsamalt selliste kulude mitteesinemise projektis.

1.7. MKM rakendusasutusena nõustub auditis esitatud tähelepanekuga. Esitatud asjaoludest

nähtub, et vaidlusaluse kulu tekkimine oleks olnud välditav hoolsuskohustuse nõuetekohase

täitmise korral. Eelkõige oleks EIS-i töötaja pidanud tavapärase hoolsuse raames arvestama

liiklusoludega kaasnevate riskidega ning planeerima oma teekonna lennujaama selliselt, et

välistada hilinemisest tulenevate lisakulude tekkimine. Seetõttu ei vasta nimetatud kulu

ühendmääruse § 15 lõike 1 punktis 1 toodud kulu abikõlblikkuse tingimusele, mille kohaselt

peab kulu olema põhjendatud.

1.8. Ühendmääruse § 34 lõike 1 punkt 1 ei anna MKM-ile kaalutlusõigust, nähes ette, et

olukorras, kus elluviija tehtud kulu ei ole abikõlblik, tuleb teha finantskorrektsiooni otsus.

Finantskorrektsiooni ulatuse osas tuleb ühendmääruse § 35 lõikele tuginevalt lähtuda eelkõige

rahalise mõju suurusest, milleks antud juhul on lisa lennupileti kulu summas 486 eurot.

Eeltoodu tõttu tuleb abikõlbmatuks tunnistada 486,00 eurot.

1.9. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 29 lõikele 1 peab toetuse saaja maksma tagasi

3

finantskorrektsiooni otsusega nõutud toetuse 60 kalendripäeva otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates ning lõike 2 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada

sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega.

1.10. Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 3 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise

ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi

rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõikele 3 võib

liikmesriik fondidest makstavaid toetussummasid, mis on tühistatud, uuesti kasutada asjaomase

programmi raames, välja arvatud sellise tegevuse jaoks, millele korrektsiooni kohaldati.

1.11. Lähtudes haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1, võimaldas MKM 29.06.2026. a e-

kirjaga EIS-il esitada finantskorrektsiooni otsuse kavandi kohta oma arvamus ja vastuväited

hiljemalt 03.07.2026. Nimetatud kuupäevaks ega ka pärast seda EIS vastuväiteid ei ole

esitanud.

2. MKM-i otsus

2.1. Võttes arvesse faktilisi asjaolusid ja lähtudes ÜSS2021_2027 § 28 lõikest 1, § 29

lõikest 1 ning ühendmääruse § 34 lõike 1 punktist 1, kohustub EIS 60 kalendripäeva

jooksul käskkirja kättesaamisest arvates tagastama väljamakstud toetuse summas 486,00

eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606, märkides

viitenumbriks 2800082925.

2.2. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 29 lõikele 3 võib EIS toetuse tagasimaksmise kohustuse

tasaarveldada EIS-i poolt väljamaksmiseks ettevalmistatava maksetaotlusega.

Tasaarvelduse tegemisega loetakse toetus tagastatuks.

3. Vaidlustamine

Käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31, esitades vaide MKM-ile

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister