Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

28.07.2026 nr 1-4/26/2867

Kliimaministri 16.novembri 2024 a määruse nr 68

„Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 16. novembri 2024. a määruse nr 68

„Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri

Sama: Välisministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Teadmiseks: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Brit-Beatrice Peri, 605 1259 [email protected]

EELNÕU ……2026

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS

Kliimaministri 16. novembri 2024. a määruse

nr 68 „Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist

toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused

ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Kliimaministri 16. novembri 2024. a määruses nr 68 „Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised

muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 7 jäetakse ära sõnad „KIKi kaudu“;

2) Paragrahvi 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) toetuse saaja on isik, kes on saanud toetust käesolevas määruses sätestatud korras.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: (2) Avatud taotlusvoorus menetleb toetuse taotlusi, otsustab taotluse rahuldamise ja

rahuldamata jätmise, teeb makseid toetatavatele projektidele ja projektide üle järelevalvet KIK.

4) Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Otsustuskorras toetuse andmist, välja maksmist, kasutamise üle järelevalvet ja tagasinõudmist korraldab Kliimaministeerium.“

5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Toetuse andmine

Toetust antakse:

1) avatud taotlusvooru kaudu; 2) otsustuskorras tuumaenergia programmi arendamisega seotud tegevusteks.“;

6) määrust täiendatakse peatükiga 11.järgmises sõnastuses: „11. peatükk

Toetuse andmine otsustuskorras

§ 32. Toetuse andmise alused otsustuskorras tuumaenergia programmi arendamisega

seotud tegevusteks

(1) Toetust antakse sihtotstarbeliselt tuumaenergia programmi arendamiseks vajalikeks tegevusteks.

(2) Kliimaministeerium eraldab tuumaenergia programmi arendamisega seotud tegevuste elluviimiseks toetust iga-aastase tegevuskava alusel ministri käskkirjaga.

(3) Toetuse saajad võivad olla ministeeriumid ja valitsusasutused, mis tegelevad tuumaenergia programmi arendamisega.

(4) Toetuse maksimaalne suurus asutuse kohta on 400 000 eurot aastas.

(5) Toetuse saajaga sõlmitakse leping või juhul kui toetuse saaja on Kliimaministeeriumi hallatav riigi- või valitsusasutus, täpsustatakse toetuse andmise, välja maksmise ning tagasinõudmisega seotud tingimused ministri käskkirjas.

(6) Abikõlblikkuse periood tuumaenergia valdkonna tegevuste elluviimisel on lõikes 2

nimetatud käskkirja andmise aastast sellele järgneva kalendriaasta lõpuni. (7) Kui toetuse saaja on projekti lõpuks teinud kulusid saadud toetusest väiksemas mahus,

peab ta kasutamata jäänud toetussumma tagasi maksma.

(8) Toetuse andmise ulatus, konkreetsed tegevused, toetuse tagasinõudmise tingimused ja teave riigiabi reeglite kohaldumise kohta sätestatakse toetuse andmise käskkirjas või toetuse andmiseks sõlmitavas lepingus.

(9) Toetuse saaja esitab aruande toetuse kasutamise kohta Kliimaministeeriumi

keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnale kaks korda aastas aruandlusperioodile järgneva kuu lõpuks.

(10) Toetuse saaja tähistab toetatud tegevusi tutvustavad materjalid märkega „Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest“ ja

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludele viitava logoga. (11) Otsustuskorras toetuse andmisel ei kohaldata määruse peatükke 2-5.“;

7) 2. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Toetuse andmine avatud taotlusvoorus“; 8) paragrahvi 17 lõiget 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui taotlusvoorus esitatakse taotlusi väiksemas summas, kui on vooru eelarve, teeb KIK kõigile tingimusele vastavate taotluste, mis on saanud §-s 16 nimetatud hindamiskriteeriumite

„eesmärk“ või „mõju ulatus“ eest rohkem kui 0 punkti ja maksimaalsest võimalikust koondhindest vähemalt 60 protsenti, rahuldamise otsuse."

9) paragrahvi 17 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

(7) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, taotlus on saanud §-s 16 nimetatud hindamiskriteeriumi „eesmärk“ või „mõju ulatus“ eest 0 punkti, taotlus on saanud hindamisel maksimaalsest võimalikust

koondhindest vähem kui 60 protsenti või taotlus ei mahu pärast hindamiskriteeriumide alusel hindamist ja pingerea koostamist projektide rahastamise eelarvesse.“;

10) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Põhjendatud juhul tehakse toetuse saajale ettemaks.

(4) Kui toetuse saaja on projekti lõpuks teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui on

ettemaksena saadud toetus, peab ta kandma kasutamata jäänud toetussumma KIKile tagasi § 25 lõike 5 kohaselt.“;

11) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat võib suurendada kuni 15

protsenti, kui projekti elluviimiseks korraldatud riigihange kallineb võrreldes taotluse rahuldamise otsuses arvestatud maksumusega ning meetmes on olemas vaba raha. Sealjuures

ei tohi muutuda taotluse sisu. Toetuse summa peab jääma § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimaalse summa piiresse.“.

Andres Sutt Marten Kokk energeetika- ja keskkonnaminister kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Kliimaministri 16. novembri 2024. a

määruse nr 68 „Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks

toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kehtiva korra kohaselt antakse kliimaministri määruse nr 68 „Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel toetust avatud

taotlusvooru kaudu valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele uuringute ja analüüside tegemiseks. Avatud taotlusvooru korraldaja on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi

KIK) ning abikõlblikud kulud on teenuse sisseost ja käibemaks. Kehtiva korra alusel tehakse toetuse saajale väljamakseid pärast maksetaotluse esitamist ja tasutud kuludokumentide alusel.

Eelnõu üks eesmärk on luua võimalus teha ettemakseid toetuse saajale. Ministeeriumid ja nende hallatavad asutused saavad kasutada sildfinantseeringut ainult välistoetuse ja selle riikliku

kaasfinantseeringu ulatuses kulude tegemiseks ja neil ei ole võimalik kulusid teha ega kajastada enne toetuse laekumist.

Samuti on eelnõu eesmärk luua sihtfinantseerimise võimalus tuumaenergia programmi ettevalmistamist ja arendamist toetavate tegevuste elluviimiseks. Tuumaenergia kasutuselevõtu

ettevalmistamine Eestis on pikaajaline riiklik tegevus, millele andis olulise poliitilise suuna Riigikogu 12. juuni 2024. aasta otsus toetada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selleks vajaliku õigusraamistiku loomist. Samuti nähakse Vabariigi Valitsuse

koalitsioonileppes aastateks 2025–2027 ette tuumaenergeetika kasutuselevõtu võimaldamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Tuumaenergia programmi ettevalmistamisel on oluline

samm Riigikogus 17. juunil 2026 vastu võetud tuumaenergia ja -ohutuse seadus, millega luuakse tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalik õiguslik alus ning määratakse valdkonna edasise arendamise põhimõtted ja eesmärgid. Programmi ettevalmistamine on osa

energiapoliitikast, mille eesmärk on arendada vähese kasvuhoonegaaside heitega energiasüsteemi ja tagada varustuskindlus kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu kliima- ja

energiaeesmärkidega. Selleks on vaja teha ulatuslikke uuringuid ja analüüse ning arendada regulatiivset ja institutsionaalset suutlikkust, sealhulgas luua määruste väljatöötamiseks vajalik sisend. Samuti tuleb seadusest tulenevate sätete rakendamiseks teha temaatilisi analüüse,

arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja Euroopa Liidu õigust. Finantsvahendid tuumaenergia programmi uuringute rahastamiseks planeeritakse riigi eelarvestrateegias.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Brit-Beatrice Peri ([email protected], 605 1259). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

õigusosakonna nõunik Rene Lauk ([email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Aili Sandre ([email protected], 514 6333). Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 68 redaktsiooni RT I, 16.11.2024, 5, mis

jõustus 19. novembril 2024. a.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punktiga 1 täpsustatakse toetuse andmist vastavalt määrusesse lisanduvale

otsustuskorras antavale korrale.

Punktiga 2 täpsustatakse määruse § 2 punktis 7 terminit „toetus“.

Punktiga 3 täpsustataksemääruse § 3 lõike 2 sõnastust, lisades, et sätestatu kehtib avatud taotlusvooru korral.

Punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõikega 4, etkirjeldada vastutajat otsustuskorras tuumaenergia programmi arendamiseks vajalike tegevustetoetamisel.

Punktiga 5 täiendatakse määrust §-ga 31, mille kohaselt antakse toetust nii avatud taotlusvooru kaudu kui sihtfinantseeringuna valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga tuumaenergia

programmi arendamisega seotud tegevustele.

Punktiga 6 täiendatakse määrust peatükiga 11, mille kohaselt antakse tuumaenergia programmi tegevusteks toetust sihtfinantseeringuna valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Sihtotstarbeliselt rahastatakse tuumaenergia programmi ettevalmistamiseks vajalikke tegevusi:

õigusaktide väljatöötamiseks sisendi loomist, strateegiliste ja seadusest tulenevate sätete rakendamiseks vajalike temaatiliste analüüside tegemist, kommunikatsiooni- ja

kaasamistegevuste kavandamist ning muid tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist toetavaid tegevusi. Toetatavad tegevused peavad lähtuma Eesti tuumaenergia programmi eesmärkidest ja tegevuskavast. Eesti lähtub tuumaenergia programmi arendamisel

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) nõuetest, mille alusel on koostatud riiklik tegevuskava1, mis on avaldatud Kliimaministeeriumi kodulehel. Programmi eesmärgid ja

tegevuskava põhinevad IAEA tuumaohutusjuhendil nr NG-G-3.1 „Milestones in the Development of a National Infrastructure for Nuclear Power2“.

Toetust eraldatakse igal aastal. Ministri käskkiri sisaldab tegevuskava, milles sätestatakse toetuse kasutamise eesmärk, tegevuse elluviimise eest vastutavad asutused ning tegevused koos

eeldatava eelarvega. Toetuse saajaga sõlmitakse üldjuhul leping, kus täpsustakse toetuse andmise, kasutamise, välja maksmise, aruandluse ning tagasinõudmise tingimusi. Juhul kui toetuse saaja on

Kliimaministeeriumi allasutus (v.a riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud) siis täpsustatakse tingimusi vaid käskkirjas ning lepingut ei järgne.

Toetuse kasutamise periood algab ministri käskkirja andmise aastaga ning lõppeb käskkirja kehtestamisele järgneva aastaga. See tagab toetuse kasutamise võimaluse vajaduse korral ka tagasiulatuvalt.

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest. Selleks tuleks tegevusi

tutvustavad materjalid (trükised, slaidid jms) tähistada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludele viitavate logodega, lisades juurde märke „Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest“.

Toetuse saajal tuleb esitada Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnale kaks korda aastas aruanne toetuse saamise kasutamise kohta Vabariigi Valitsuse määruse nr 121

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ § 4 kohaselt. Finantsvahendid tuumaenergia programmi arendamisega seotud tegevuste rahastamiseks

planeeritakse edaspidiselt riigi eelarvestrateegias. Tuumaenergia programmi arendamisega seotud tegevuste sihtfinantseering tagab programmi õigeaegse elluviimise ning edenemise,

arvestades programmi seotust rahvusvaheliste kohustuste ja tööplaanidega. Programmi tegevuste seas on ka uuringud, mis on riigikesksed ja seotud avaliku sektori ülesannete täitmisega, sealhulgas reguleerimisalase suutlikkuse loomise, ohutuse tagamise ja

järelevalvesüsteemide arendamisega.

1 Eesti tuumaenergia programm | Kliimaministeerium. 2 https://www-pub.iaea.org/MTCD/Publications/PDF/Pub1704_web.pdf.

Punktiga 7 täiendatakse määruse 2. peatüki pealkirja, täpsustades, et peatükk kohaldub vaid avatud taotlusvooru kaudu toetuse andmisele.

Punktiga 8 täiendatakse määruse § 17 lõiget 4, täpsustades, kellele antakse toetust. Näiteks taotlejale, kes on hindamiskriteeriumis „eesmärk“ või „mõju ulatus“ (või mõlemas

kriteeriumis) saanud null punkti, toetust ei anta. Punktiga 9 täiendatakse määruse § 17 lõiget 7, täpsustades, kellele teeb KIK taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. Näiteks taotlejale, kes on hindamiskriteeriumis „eesmärk“ või „mõju ulatus“ (või mõlemas kriteeriumis) saanud null punkti, toetust ei anta.

Punktiga 10 täiendatakse määruse § 19 lõigetega 3 ja 4, et võimaldada maksta toetuse saajale toetust ka ettemaksetena. Toetuse saamiseks tuleb toetuse saajal esitada väljamaksetaotlus.

Ettemaksete suurus kujuneb välja KIKile esitatava maksegraafiku alusel.

Punktiga 11 muudetakse § 24 lõike 2 sõnastust, lubades vabade vahendite korral toetada ka projekti kallinemist. Toetust saavate ministeeriumide pingelise eelarve tõttu on riigihanke kallinemise korral olnud toetuse saajatel raske leida lisavahendeid projekti elluviimiseks.

Projektide elluviimise tagamiseks võimaldatakse projekti eelarvet suurendada kuni 15% taotluse rahuldamise otsuses määratud summaga võrreldes, kuid projekti sisu ja tegevused ei

tohi samas muutuda. Muudatus suunab ka koostama projekti täpsemat eelarvet taotlemise ajal, samuti annab taotlejatele kindluse, et riigihanke kallinemise korral on võimalus saada lisaraha. Teavet meetme eelarve seisu kohta saab küsida KIKi meetme koordinaatorilt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu

direktiivi 96/61/EÜ, ja otsusega (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega

muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Määruse mõju

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Uuringud-analüüsid kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamiseks“ vahendite kasutamise tingimused ja kord

ministeeriumidele ja nende hallatavatele asutustele. Määruses sätestatud põhimõtted muudavad vahendite jaotamise läbipaistvamaks. Meede aitab enampakkumisel saadud tulu kasutada

kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid. Kliimaministeeriumi sisuosakond vastutab tuumenergia programmi uuringute tegemise eest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning teadmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele.