Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Kristen Michal

Vabariigi Valitsuse juht

Teie: 18.06.2026 nr 8-3/4802-1

Meie: 20.07.2026 nr 12-1/2026-074-2

Maksejõuetuse teenistuse seisukohad pankrotiseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele, 18.06.2026

I Sissejuhatus

Maksejõuetuse teenistus tänab Teid võimaluse eest esitada seisukohad pankrotiseaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsusele. Me peame oluliseks, et maksejõuetusvaldkonna arenguid

käsitletakse süsteemselt ja digiriigile omaselt ajakohasena ning lähtutakse nii olulisest avalikust

huvist kui ka võlgnike, võlausaldajate, töötajate, tarbijate ja Eesti ettevõtluskeskkonna

pikaajalistest vajadustest.

Me oleme enda seisukohad samadel põhimõtetel kujundanud ja Teile varem esitanud, eelkõige

03.03.2025 kirjaga nr 12-1/2025-007-2, 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026

kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ja 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-1. Me jääme neis kirjades

väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas arvamuses täies ulatuses

korrata.

Meie tänane seisukoht keskendub eeskätt väljatöötamiskavatsusest välja jäänud olulistele

küsimustele ja kriitilistele asjaoludele, mis meie hinnangul vajavad eelnõu edasisel

ettevalmistamisel täiendavat käsitlemist.

Meile esitatud väljatöötamiskavatsus käsitleb probleeme üksnes pankrotihalduri

kutsekorraldusliku küsimusena. See on liiga kitsas käsitlus. Meie hinnangul peavad Vabariigi

Valitsuse juht ja mitmed ministrid koostöös tegelema oluliselt laiemate probleemidega, alustades

näiteks sellest, kelle valitsemisalasse valdkond Vabariigi Valitsuse seaduse järgi kuulub ning

kes üldse on maksejõuetusasju kohtuväliselt menetlev üksikmenetleja Eestis st kellena tuleb

järelevalveorganitel õiguslikult ja sisuliselt käsitleda ajutisi haldureid, pankrotihaldureid,

saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid. Teatud mööndustega võib siia menetlejate ehk

järelevalvesubjektide nimekirja lisada ka SHS § 44 nimetatud võlanõustaja. Meie arvates ei ole

nende menetlejate ülesannete näol juba aastakümneid tegemist kutsega, vaid ametiga, mis omab

avaliku võimu volitusi haldusväliste isikute õiguste ja vabaduste üle. Paraku ametikandjad sellist

staatust ise ei tunnista, mistõttu haldusjärelevalve teostamine nende üle on Eestis muutunud

farsiks. Selline killustunud kaos järelevalves ei ole õigusriigile sobilik.

Kindlasti on vaja leida vastus küsimustele, mida vajab võlausaldaja ning kuidas mõjutada

võlgnikku, sh tuleb detailselt kaardistada nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust avaliku

2 (10)

teenuse saajate n-ö klientide vajadused hetkel lisandväärtust mittetoovate erinevat liiki

maksejõustusmenetluste vastu. Kuidas peavad ministeeriumid maksejõuetusteenused ümber

disainima, et võlausaldajad sooviksid maksejõuetusteenuseid kasutada (rahastada) ning saaksid

nende teenuste kaudu oma raha võlgnikult tagasi ning võlgnikud õpiksid teistmoodi ühiskonnas

käituma ja elama. Me teenistuses leiame, et Eestil puudub hetkel mistahes tehnoloogiline

takistus menetlusprotsessi loomiseks, kus 15-20 minutiga (nt analoogselt juriidiliste isikute

asutamisega) otsustatakse andmete pinnalt, kas juriidiline isik on pankrotis või mitte.

Takistused on pigem valitsuses prioriteetide seadmises ja seadusandja õigusloome kvaliteedis.

Seejärel vajab lahendamist küsimus, mitut kohtuvälist ja kohtus (sh (äri)registripidajana või

tegelike kasusaajate registripidajana) töötavat maksejõuetusmenetlejat ehk riikliku järelevalve

teostajat Eesti aus ettevõtluskeskkond ja turvaline ühiskond laiemalt vajab (nt aastaks 2029

teatud EL direktiivide ülevõtmisel)ning milliste pädevuste, väärtuste, oskuste, teadmiste ning

(digi-, küberturbe- ja uurimis)kogemusega Eesti maksejõuetusmenetlejad peavad ühes

asutuses ekspertidena töötama.

Me leiame, et Eestil tuleb tehisintellektiajastu kiirete muudatustega kaasas käia ning muuhulgas

arvestada füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust võlgnike levinud käitumisega, kus raha ja varad

(nt tulevikus EU Inc osalus) minutitega üle riigipiiride liiguvad, aga Eesti järelevalve- ja

õiguskaitseorganitel reageerimiseks seni pädevus puudub.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eestil on juba alates Euroopa Liiduga ühinemisest 2004. aastal

olnud vajadus kokku leppida piiriüleste maksejõuetusmenetluste põhimõtetes (nt

territoriaalsus- või universaalsusprintsiibi kohaldamises) ning luua õigusnormid ja sõlmida

õigusabilepingud, mis võimaldaksid piiriüleseid maksejõuetusjuhtumeid ennetada ning

menetleda kiiresti ja tõhusalt, eelkõige suhetes kolmandate riikidega. Kõigi riikide kodanikel

on võimalik siseneda Eesti ettevõtluskeskkonda, asutades uue Eesti äriühingu ligikaudu 15

minutiga, ning alustada seejärel majandustegevust ja tehingute tegemist. (vt Pea iga teise Eesti

idufirma asutamisel osalevad e-residendid ).

Samas on üldteada, et e-residendi staatuse äravõtmine ehk Eestis väljastatud digitaalse

isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine ei lõpeta automaatselt selle isiku poolt varem asutatud või

juhitud Eestis registreeritud äriühingu tegevust. Selline juriidiline isik võib jätkata tegevust ka

olukorras, kus tal puudub vara ning on tekkinud võlad, põhjustades seeläbi kahju võlausaldajatele

ning suurendades registripidaja, järelevalveasutuste ja maksuhalduri halduskoormust. Näiteks

puudub Eestis täna enam kui 20 000 juriidilisel isikul juhtimis- ja esindusorgan (juhatus)

(vt Juhatus ja juhatuse liikmed | e-Äriregister). Samuti ei ole 50% IT- ja sidevaldkonna

ettevõtetest (umbes 6200 ettevõtet) avalikkusele Äriregistri kaudu esitanud 2025.

majandusaasta aruannet (vt Aruannete esitamise seis 2025 | e-Äriregister). Üle 30% IT- ja

sidevaldkonna ettevõtetest on esitamata jätnud ka 2024. majandusaasta aruande

(vt Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister).

Maksejõuetusmenetluste edukus ei sõltu enam üksnes üksikmenetleja individuaalsest

pädevusest, vaid järjest enam institutsionaalsest võimekusest koguda, töödelda ja analüüsida

suuri andmemahte, teha koostööd teiste riigiasutustega, kasutada keerukaid infosüsteeme, täita

Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi ning avastada järjest keerukamaid

majanduskuritegusid ja maksejõuetusmenetluste kuritarvitusi.

Me leiame, et viimase kümnendi jooksul on maksejõuetusmenetluste sisu ja võlgnike

käitumine kohtutes ja kohtuvälistes menetlustes oluliselt muutunud. Kui varasemalt seisnes

3 (10)

pankrotihalduri töö valdavalt pankrotivara kindlakstegemises, arestimises, enampakkumiste

korraldamises, valitsemises ning võlausaldajate nõuete menetlemises ja väljamaksete tegemises,

siis tänapäeval eeldavad maksejõuetusmenetlused üha sagedamini teadmisi piiriülesest õigusest,

finantsanalüüsist, rahapesu tõkestamisest, sanktsioonirežiimidest, tegelike kasusaajate

tuvastamisest, digitaalsete tõendite kogumisest ning keerukate ettevõtlusstruktuuride

analüüsimisest. Samal ajal on olulise avaliku huviga pankrotimenetlustes märkimisväärselt

suurenenud ka nõuded isikuandmete kaitsele, infosüsteemide turvalisusele ning andmete

töötlemise õiguspärasusele.

Meie hinnangul ei ole seetõttu enam võimalik hinnata maksejõuetusmenetluste korraldust üksnes

ühe inimese – st VTK-s märgitud pankrotihalduri - kutsekorralduse kaudu. Lahendamist vajav

probleem on kujunenud meie riigi institutsionaalse võimekuse küsimuseks. Vabariigi

Valitsuse juhil ja ministritel tuleb koostöös hinnata, kas senine peamiselt füüsilistest isikutest

sõltuv üle 30 aasta kestnud toimemudel võimaldab ka tulevikus täita avalikust huvist tulenevaid

keerulisi ülesandeid kõrgel kvaliteeditasemel, mida eeldavad nii Eesti ettevõtluskeskkond, laiem

Eesti avalikkus kui ka Euroopa Liidu õigusruum.

II Teenistuse haldusjärelevalve tulemused kinnitavad süsteemseid kitsaskohti

Me teeme (ajutiste) pankrotihaldurite üle seadusest tulenevat haldusjärelevalvet eesmärgiga

tagada maksejõuetusmenetluste õiguspärasus, professionaalsus ning avaliku huvi kaitse.

Teenistuse aastatepikkune järelevalvepraktika võimaldab hinnata mitte üksnes üksikuid rikkumisi,

vaid ka nende korduvust, ulatust ning mõju maksejõuetusmenetluste toimimisele tervikuna.

Meie hinnangul ei näita haldusjärelevalve tulemused üksnes üksikute menetlejate eksimusi, vaid

viitavad olemasoleva toimemudeli sisemistele piirangutele. Me oleme tegevusaruannetes

järjepidevalt kirjeldanud korduvaid puudusi, mis ilmnevad erinevate menetlejate tegevuses

sõltumata nende töökogemusest või menetluse liigist. Need puudused puudutavad eeskätt

menetluste kvaliteedi ebaühtlust, dokumenteerimiskohustuse täitmist, menetlusotsuste

põhjendatust, võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, huvide konfliktide ennetamist

ning seadusest tulenevate hoolsuskohustuste täitmist. Haldusjärelevalves tuvastatud puudusi ei saa

käsitada üksnes kutsealase täienduskoolituse või distsiplinaarmeetmete küsimusena. Mitmed

rikkumised on olemuselt seotud asjaoluga, et ebakvaliteetne õigusloome ning keerukad

maksejõuetusmenetlused eeldavad samaaegselt mitme erineva valdkonna teadmisi ning

märkimisväärset administratiivset võimekust. Praktikas tähendab see digioskusi, finantsanalüüsi,

äriühingute struktuuride hindamist, (digitaalsete) tõendite kogumist ja säilitamist, piiriüleste

õigussuhete analüüsi, rahapesu ja sanktsioonide regulatsiooni tundmist ning ulatuslike

isikuandmete töötlemist. Lisandub dialoog menetlusosalistega, uurimisorganite, teenistuse ja

kohtutega. Sellise ülesannete kogumi täitmine üksiku füüsilisest isikust menetleja poolt muutub

järjest keerulisemaks.

Meie hinnangul väärib eraldi tähelepanu ka asjaolu, et haldusjärelevalves ilmnevad puudused ei

avalda mõju üksnes konkreetsele pankrotimenetlusele. Maksejõuetusmenetluse kvaliteedil on

otsene mõju võlausaldajate usaldusele, ettevõtluskeskkonna toimimisele, maksulaekumisele

ning majanduskuritegude avastamise võimalikkusele. Menetluse käigus tegemata jäänud

toiminguid või õigel ajal kogumata tõendeid ei ole sageli võimalik hiljem taastada ning

seetõttu võivad puudused kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.

Me leiame, et haldusjärelevalve käigus on korduvalt ilmnenud vajadus kasutada järjest

keerukamaid (võõrkeelseid) andmeallikaid, tehisaru ning teha koostööd Maksu- ja Tolliameti,

4 (10)

Rahapesu Andmebüroo, (välismaiste) kohtute, (välismaiste) registrite, (välismaiste)

makseasutuste, krediidiasutuste, notarite ning välisriikide muude ametiasutustega. Selline koostöö

eeldab püsivat institutsionaalset võimekust, ühtseid tööprotsesse ning tehnilist taristut, mida ei ole

Eestil võimalik üles ehitada üksikute sõltumatute (erasektori) menetlejate tasandil.

Meie hinnangul kinnitab senine haldusjärelevalve praktika, et olemasoleva toimemudeli

probleemid ei tulene eelkõige üksikute praktikute professionaalsuse puudumisest. Vastupidi –

teenistus tunnustab pankrotihaldurite ja teiste maksejõuetuspraktikute keerukat ning iseseisvat

vastutusrikast tööd. Samas näitab järelevalve, et ka kõrge professionaalse tasemega kogenud

menetlejad seisavad üha sagedamini silmitsi ülesannetega, mille täitmine eeldab

organisatsioonilist, tehnoloogilist ja kiireloomulist põhjalikku analüütilist võimekust, mida

üksikisik ei saa mõistlikult tagada.

Me peame seetõttu vajalikuks hinnata, kas olemasolev toimemudel võimaldab tulevikus täita neid

avalikke ülesandeid, mida riik maksejõuetusmenetluste kaudu täitma peab ja soovib, või on

vajalik liikuda organisatsiooniliselt märkimisväärselt tugevama ja püsivama lahenduse suunas, et

tagada Eestis mistahes maksejõuetusmenetluste kiirus ja kvaliteet.

III Maksejõuetusmenetluste muutunud olemus ning vajadus riigi tugeva institutsionaalse

võimekuse järele

Meie hinnangul on viimase kümnendi jooksul maksejõuetusmenetluste sisu oluliselt muutunud.

Kui varasemalt keskendusid menetlused peamiselt võlgniku vara valitsemisele, nõuete

tunnustamisele ning vara realiseerimisele, siis tänapäeval on maksejõuetusmenetlused

lahutamatult seotud puuduva vara (piiriülese) otsimise, majanduskuritegevuse ennetamise,

piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite kogumise ning keerukate ettevõtlusstruktuuride

analüüsimisega.

Kaasaegses maksejõuetusmenetluses tuleb üha sagedamini hinnata tegelike kasusaajate rolli,

seotud isikute vahelisi tehinguid, piiriüleseid varade liikumisi, rahvusvahelisi kontsernistruktuure

ning digitaalsete maksevahendite kasutamist. Lisaks tuleb arvestada rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise regulatsiooniga, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega ning

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö järjest kasvava tähtsusega.

Me peame oluliseks rõhutada, et selliste ülesannete täitmine ei ole enam üksnes õiguslik küsimus.

Praktikas eeldavad need finantsanalüüsi, kohtuekspertiisi metoodikate tundmist, digitaalse

tõendusmaterjali säilitamise oskusi, andmeanalüüsi, küberturbe põhimõtete mõistmist ning

võimekust kasutada erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme. Maksejõuetusmenetluse

kvaliteet sõltub seega üha enam sellest, kas menetlejal on võimalik kasutada multidistsiplinaarse

meeskonna teadmisi ja tehnilist tuge.

Samaaegselt on märkimisväärselt kasvanud ka nõuded isikuandmete kaitsele.

Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse ulatuslikus mahus isikuandmeid, finantsandmeid,

panga- ja maksusaladusi ning muid tundlikke andmeid. Samal ajal on maksejõuetusmenetlus

olulise avaliku huviga. Euroopa Liidu andmekaitseõigus ning infoturbe nõuded eeldavad

terviklikke andmehalduse, juurdepääsu kontrolli, logimise, riskijuhtimise ja küberturbe lahendusi.

Meie hinnangul on järjest keerulisem eeldada, et selliseid kohustusi suudavad võrdsel tasemel

täita sajad iseseisvalt tegutsevad füüsilisest isikust menetlejad.

5 (10)

Olukorda muudab veelgi keerukamaks Euroopa Liidu õiguse areng. Väljatöötamisel ja

rakendamisel olevad digitaalse andmevahetuse ning maksejõuetusmenetluste infokeskkonda

puudutavad lahendused, sealhulgas direktiiviga (EL) 2026/799 seotud nõuded, suurendavad

oluliselt vajadust ühiste infosüsteemide, turvalise andmevahetuse, standardiseeritud

menetlusprotsesside ning märkimisväärse IT-arendusvõimekuse järele. Tegemist ei ole enam

üksikute tarkvaralahenduste kasutuselevõtuga, vaid tervikliku digitaalse taristu loomise ja

ülalpidamisega.

Meie hinnangul ei ole realistlik eeldada, et sellise ulatusega tehnilisi, organisatsioonilisi ja

õiguslikke nõudeid on võimalik pikaajaliselt täita sadade üksikpraktikute mudeli raames. Avaliku

võimu ülesannete täitmine peab olema kiire, kvaliteetne ja jätkusuutlik ka olukorras, kus

menetlused muutuvad keerukamaks, andmemaht kasvab ning Euroopa Liidu õigus seab

liikmesriikidele järjest ulatuslikumaid kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt leiame me, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda

eelkõige riigi institutsionaalse võimekuse küsimusena. Avaliku huvi, võlausaldajate õiguste tõhusa

kaitse ning majanduskuritegevuse ennetamise seisukohalt on põhjendatud hinnata sellise

organisatsioonilise toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada menetlusliku,

finantsanalüütilise, tehnoloogilise ja rahvusvahelise koostöö kompetentsi ühtsesse, jätkusuutlikku

ning kõrgete kvaliteedistandarditega kompetentsikeskusesse (riiklikku järelevalveorganisse).

IV Euroopa Liidu õigusest, digitaliseerimisest ja andmekaitsest tulenevad uued nõuded

eeldavad institutsionaalselt tugevamat menetlusmudelit

Meie arvates tuleb väljatöötamiskavatsuse edasisel menetlemisel senisest põhjalikumalt hinnata

Euroopa Liidu õiguse arengut ning selle mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Kui Teie

senine arutelu on keskendunud eelkõige pankrotihaldurite kutse jätkusuutlikkusele, siis

lähiaastatel kujuneb määravaks küsimuseks riigi võimekus täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid

uusi kohustusi ning tagada nende ühetaoline rakendamine.

Euroopa Liidu maksejõuetusõiguse areng on viimastel aastatel olnud suunatud liikmesriikide

koostöö tugevdamisele, menetluste suuremale läbipaistvusele, digitaalse andmevahetuse

laiendamisele ning piiriüleste menetluste tõhustamisele. Nimetatud arengud tähendavad, et

maksejõuetusmenetlused ei ole enam üksnes siseriiklikud haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetlused,

vaid üha enam Euroopa Liidu ühise õigusruumi osa, mille toimimine sõltub usaldusväärsest,

turvalisest ja standardiseeritud andmevahetusest.

Me peame oluliseks juhtida Teie tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded

ei piirdu üksnes õigusnormide rakendamisega. Nende täitmine eeldab ulatuslikku tehnilist ja

organisatsioonilist võimekust, sealhulgas infosüsteemide arendamist, registrite omavahelist

liidestamist, turvalist elektroonilist andmevahetust, digitaalsete töövoogude kujundamist

ning pidevat infoturbe ja küberturvalisuse tagamist.

Meie hinnangul suureneb see koormus märkimisväärselt seoses direktiivist (EL) 2026/799

tulenevate kohustustega. Direktiivi rakendamine eeldab täiendavate digitaalsete lahenduste

väljatöötamist, ulatuslikku andmete ristkasutust ning suuremat koostööd erinevate riiklike

registrite ja Euroopa Liidu infosüsteemidega. Sellega kaasneb vältimatult märkimisväärne IT-

6 (10)

arenduskoormus ning vajadus tagada lahenduste vastavus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti

infoturbe- ja andmekaitsenõuetele.

Rõhutame, et infosüsteemide arendamine ei ole ühekordne investeering, vaid püsiv tegevus.

Digitaalsed menetluskeskkonnad vajavad regulaarset arendamist, turvapaikade rakendamist,

kasutajahalduse ajakohastamist, logimise korraldamist, auditeerimist ning pidevat tehnilist tuge.

Samuti tuleb tagada süsteemide töökindlus, talitluspidevus ning valmisolek reageerida

küberturbeintsidentidele. Sellise võimekuse ülesehitamine ja säilitamine eeldab püsivat

organisatsiooni, kelle käsutuses on vajalikud tehnilised, õiguslikud ja administratiivsed ressursid.

Lisaks tehnilistele nõuetele tuleb arvestada isikuandmete kaitsega seotud kohustusi.

Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse suures ulatuses isikuandmeid, sealhulgas võlgnike,

võlausaldajate, juhatuse liikmete, töötajate, lepingupartnerite ja teiste menetlusega seotud isikute

andmeid. Menetluste käigus võib töödelda ka finantsandmeid, maksekäitumise andmeid, panga- ja

maksusaladusi ning teatud juhtudel eriliigilisi isikuandmeid. Selline andmetöötlus peab vastama

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Eesti õiguses kehtestatud nõuetele.

Meie hinnangul ei seisne andmekaitse üksnes õigusliku aluse olemasolus. Praktikas tähendab see

vajadust tagada selged juurdepääsuõigused, andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine,

turvaline säilitamine, logimine, kasutajate autentimine, andmekaitsealane riskijuhtimine

ning regulaarne infoturbe kontroll. Need kohustused eeldavad spetsialiseeritud teadmisi ja

püsivat tehnilist tuge ning ei ole realistlikult täidetavad üksnes iga üksikmenetleja

(pankrotihalduri) enda organisatsiooniliste vahenditega.

Juhime tähelepanu ka sellele, et maksejõuetusmenetlused on üha sagedamini seotud teiste riiklike

infosüsteemide ning õiguskaitseasutuste tegevusega. Efektiivne koostöö Maksu- ja Tolliameti,

Rahapesu Andmebüroo, kohtute, äriregistri, kinnistusraamatu, makseasutuste, krediidiasutuste

ning välisriikide pädevate asutustega eeldab ühtseid tehnilisi lahendusi, selgeid

andmevahetusprotsesse ning kõrgel tasemel infoturvet. Selliste lahenduste arendamine

killustatud menetlusmudeli tingimustes sadade üksikmenetlejatega ei ole meie hinnangul ei

majanduslikult ega organisatsiooniliselt otstarbekas.

Me leiame, et väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüsis tuleks senisest põhjalikumalt hinnata

Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete kohustuste rakendamise tegelikku maksumust ning

nende mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Samuti tuleks hinnata, kas olemasolev

peamiselt füüsilistest isikutest sõltuv toimemudel suudab tagada kõigi nende kohustuste täitmise

ka järgmise kümnendi jooksul.

Meie hinnangul viitavad nii Euroopa Liidu õigusruumi areng kui ka Eesti halduspraktika sellele,

et maksejõuetusmenetluste tulevik sõltub üha vähem üksikmenetleja individuaalsest pädevusest

ning üha enam organisatsiooni võimest tagada kvaliteetne andmehaldus, tehnoloogiline

valmisolek, infoturve ja rahvusvaheline koostöö. Sellest tulenevalt peame põhjendatuks hinnata

sellise institutsionaalse toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada vajalikud teadmised,

tehnilised ressursid ja tugifunktsioonid ühte riiklikku kompetentsikeskusesse (riikliku järelevalve

organisse).

V Euroopa Liidu rahapesuvastase õigusraamistiku areng suurendab vajadust

institutsionaalse võimekuse järele

7 (10)

Me peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise

õigusraamistiku ulatuslikule arengule. Direktiiv (EL) 2019/1153 ning Euroopa Liidu 2024. aasta

rahapesuvastane õiguspakett, sealhulgas direktiiv (EL) 2024/1640, näitavad selgelt Euroopa Liidu

seadusandja suunda – finantsinformatsiooni kiirem, turvalisem ja piiriüleselt integreeritud

kasutamine raske kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks

ning uurimiseks.

Direktiiviga (EL) 2024/1640 nähakse ette liikmesriikide kesksete pangakontoregistrite

ühendamine Euroopa pangakontoregistrite ühendussüsteemi (BARIS) kaudu. Selle eesmärk on

võimaldada pädevatel asutustel seaduses sätestatud juhtudel tõhusamalt tuvastada piiriüleseid

pangakontosid ja finantsvarasid ning toetada raske kuritegevuse ja ebaseadusliku vara

kindlakstegemist. Süsteemi toimimine eeldab usaldusväärseid infosüsteeme, turvalist

andmevahetust, ulatuslikku logimist ning kõrgel tasemel andmekaitse- ja küberturbenõuete

järgimist.

Kuigi maksejõuetusmenetluse läbiviija ei pruugi olla nimetatud direktiivides otseselt pädeva

asutusena, suureneb tema praktiline roll olukordades, kus maksejõuetusmenetlused on seotud

(rahvusvaheliselt) vara varjamise, rahapesu, fiktiivsete tehingute, piiriüleste äriühingute

varijuhtimise või muu raske majanduskuritegevusega. Sellistes menetlustes muutub otsustavaks

suutlikkus teha kiiresti koostööd õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate riigiasutustega ning

kasutada õiguspäraselt erinevatest registritest ja infosüsteemidest pärinevat teavet.

Meie hinnangul tähendab see, et maksejõuetusmenetluste kvaliteedi hindamisel ei saa enam

lähtuda üksnes üksikmenetleja õiguslikust pädevusest. Sama oluline on organisatsiooniline

suutlikkus tagada turvaline andmetöötlus, tehniline valmisolek, ühtsed tööprotsessid ning

koostöö teiste riigiasutustega. Need ülesanded eeldavad püsivat institutsionaalset võimekust,

mida on oluliselt otstarbekam kujundada ühtses kompetentsikeskuses kui killustatud

üksikpraktikute süsteemis.

VI Kokkuvõte ja meie ettepanekud

Me tunnustame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tugevdada maksejõuetuspraktikute ametialast

jätkusuutlikkust ning ajakohastada pankrotihaldurite tegevuse õiguslikke aluseid. Samas nähtub

nii teenistuse pikaajalisest haldusjärelevalve praktikast kui ka Euroopa Liidu õigusruumi arengust,

et maksejõuetusmenetluste kvaliteeti ei määra enam üksnes üksikmenetleja kutsealane pädevus.

Menetluste edukus sõltub järjest enam institutsionaalsest võimekusest tagada kvaliteetne

andmetöötlus, kaasaegsed infosüsteemid, kõrgel tasemel andmekaitse, finantsanalüüs,

rahvusvaheline koostöö ning suutlikkus avastada ja tõkestada keerukaid majanduskuritegusid.

Me oleme oma varasemates seisukohtades (27.05.2025 kiri nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026 kiri

nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kiri nr 12-1/2026-012-1) järjepidevalt juhtinud Teie

tähelepanu sellele, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda laiemalt kui üksnes

pankrotihaldurite kutse korraldamise küsimusena. Käesolev väljatöötamiskavatsus kinnitab

teenistuse hinnangul veel kord, et senine toimemudel on jõudnud arengufaasi, kus üksnes

kutsekorralduslike muudatustega ei ole riigil võimalik saavutada soovitud kvaliteedihüpet ning

võlausaldajaid kaitsta.

8 (10)

Peame vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad uued kohustused, sealhulgas

digitaalsete menetluslahenduste arendamine, piiriülese andmevahetuse laienemine, rahapesu

tõkestamise õigusraamistiku areng ning isikuandmete kaitse järjest kõrgemad standardid

suurendavad riigi kohustust tagada maksejõuetusmenetluste ühtlane kvaliteet ja usaldusväärsus.

Samuti tuleb arvestada, et maksejõuetusmenetlused moodustavad olulise osa riigi

majandusjulgeoleku, ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ning finantskuritegevuse vastase

võimekuse tervikust.

Meie hinnangul ei ole pikaajalises perspektiivis realistlik eeldada, et nimetatud ülesannete

täitmine jääb valdavalt üksikute füüsilisest isikust pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja

usaldusisikute kanda. Selline toimemudel ei võimalda piisavalt kiiresti koondada erialast

kompetentsi, arendada ühiseid infosüsteeme, tagada küberturvet, täita andmekaitsenõudeid ega

kujundada ühtset menetluspraktikat olukorras, kus menetluste keerukus ja Euroopa Liidu õigusest

tulenevad kohustused pidevalt suurenevad.

Me leiame, et maksejõuetusmenetluste edasisel reformimisel tuleks hinnata võimalusi koondada

menetlusvõimekus järk-järgult ühtsesse riiklikku kompetentsikeskusesse, nagu seda on teinud

teised edumeelsed riigid. Selline organisatsiooniline lahendus võimaldaks koondada õigusalase,

finantsanalüütilise, raamatupidamisalase, digitaalse tõendamise, infosüsteemide arendamise,

andmekaitse ning rahvusvahelise koostöö kompetentsi, tagades samal ajal ühtlasema

menetluspraktika ja tõhusama avaliku järelevalve.

Meie hinnangul ei tähendaks selline areng pankrotihaldurite või teiste maksejõuetuspraktikute

rolli vähendamist, vaid nendele mõeldud sotsiaalsete tagatiste ja professionaalse pädevuse

rakendamist tugevama institutsionaalse võimekuse raames. Kaasaegsete

maksejõuetusmenetluste edukas läbiviimine eeldab üha enam multidistsiplinaarseid meeskondi,

kus õiguslikud teadmised on ühendatud finantsanalüüsi, digitaalsete tehnoloogiate, andmekaitse,

küberturbe ning rahvusvahelise koostöö oskustega.

Sellest tulenevalt teeb teenistus Teile järgmised ettepanekud:

a) Arvestada väljatöötamiskavatsuse edasisel koostamisel teenistuse varasemates

seisukohtades esitatud ettepanekutega, mis on esitatud 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-

018-2, 25.03.2026 kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-

1.

b) Täiendada mõjude analüüsi hinnanguga Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete,

tehnoloogiliste, andmekaitseliste ja rahapesu tõkestamise nõuete mõjust

maksejõuetusmenetluste korraldusele.

c) Hinnata eraldi hetkel olemasoleva üle 30 aasta kehtinud menetlusmudeli jätkusuutlikkust

olukorras, kus maksejõuetusmenetlused on üha tihedamalt seotud finantskuritegevuse

ennetamise, piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite ning keerukate infosüsteemide

kasutamisega.

d) Analüüsida riikliku kompetentsikeskuse loomise võimalikkust või muid organisatsioonilisi

lahendusi koostöös teiste riigiasutustega, mis võimaldavad koondada menetlusliku,

tehnoloogilise ja analüütilise võimekuse ning tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate

kohustuste täitmine aastaks 2028-2029.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb meie hinnangul koostatud väljatöötamiskavatsust käsitleda esimese

etapina maksejõuetusvaldkonna laiemas institutsionaalses ja sisulises reformis. Sellest tulenevalt

pidasime vajalikuks hinnata mitte üksnes pankrotihaldurite kutsekorraldust, vaid kogu

9 (10)

maksejõuetusmenetluste süsteemi pikaajalist korraldust ja riigi võimekust täita sellest valdkonnast

tulenevaid avalikke ülesandeid.

Me oleme valmis osalema väljatöötamiskavatsuse edasisel arendamisel ning jagama oma

haldusjärelevalve praktikast, analüütilisest tööst ja rahvusvahelisest koostööst tulenevaid teadmisi

ja kogemusi, et kujundada Eestis maksejõuetusmenetluste toimemudel, mis on ühtaegu kiire,

kvaliteetne, professionaalse kogenud personaliga, jätkusuutlik ning vastab nii olulise avaliku huvi

(võlausaldajate) kui ka Euroopa Liidu õigusest tulenevatele ootustele.

Meie kirjale on lisatud võrdlustabelid.

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

juhataja

.

Tabel nr 1 - valdkonna arengu mahajäämus Eestis

1990. aastatel väljamõeldud toimemudel 2026. aasta tegelikkus, st toimemudel min. nõuetega

Paberdokumendid Digitaalsed tõendid ja e-toimik

Kohalik vara Piiriülene vara ja kontsernid

Lihtne raamatupidamine Keerukad finantsstruktuurid

Üksik kohtuvaidlus Rahapesu, sanktsioonid, krüptovara

Vähe andmeid Suured andmemahud ja registrite ristkasutus

Paberarhiiv Küberturve, GDPR, logimine

Kohalik koostöö Euroopa Liidu andmevahetus ja BARIS

Tabel nr 2 - miks riiklik kompetentsikeskus?

Võrdluskriteerium Füüsilisest isikust pankrotihaldur /

saneerimisnõustaja / usaldusisik

Maksejõuetusmenetleja riiklikus

kompetentsikeskuses

Õiguslik staatus Iseseisev tegevus, tegutseb oma nimel ja

vastutusel

Avaliku teenistuse või asutuse

koosseisus töötaja (menetleja)

Töökorraldus Korraldab tööaja ja töömahu iseseisvalt (nt

õhtusel ajal teiste äride kõrvalt)

Täistööaeg (nt 40 tundi nädalas),

tagatud menetlusvõimekus kogu

tööajal

Tasustamine

Tasu sõltub menetlustest ja kohtu määratud

tasust, mida kooskõlastavad erinevad

järelevalvajad; tulu laekub läbi büroo (OÜ),

millest makstakse dividende või töötasu

Fikseeritud igakuine töötasu koos

avaliku teenistuse sotsiaalsete

tagatistega

Sotsiaalsed garantiid Sõltuvad menetleja enda korraldusest Puhkus, haigushüvitis, pensioni- ja

sotsiaalkindlustus, töötervishoid

Asendatavus

Menetlus sõltub konkreetsest isikust;

äraoleku või töövõimetuse korral võivad

tekkida viivitused, sest ülesandeid tuleb

täita isiklikult

Menetlusi saab vajadusel asutuses

kolleegide vahel ümber korraldada,

töö järjepidevus on tagatud puhkuse

ja töövõimetuse ajal

10 (10)

Meeskonnatöö Vajadusel ostab teenuseid sisse või kasutab

oma büroo ressursse

Juristid, finantsanalüütikud,

audiitorid, IT-spetsialistid, uurijad,

andmekaitsespetsialistid ja teised

eksperdid töötavad ühes asutuses

IT-võimekus Lahendused hangib ja rahastab iga haldur

(büroo) ise

Keskne infosüsteem, ühtne

dokumendihaldus, andmeanalüütika,

küberturbe ja IT-tugi

Andmekaitse ja

infoturve Vastutus lasub üksikmenetlejal (bürool)

Keskne infoturbe juhtimine,

andmekaitse spetsialistid, ühtsed

protseduurid ja auditid

Rahvusvaheline

koostöö

Sõltub menetleja kogemusest ja

kontaktidest erasektoris

Keskne kompetents ning püsiv

koostöövõrgustik riigiasutuste ja

välispartneritega

Majanduskuritegevuse

avastamine

Sõltub menetleja individuaalsest

kogemusest ja leidlikest võimalustest

kasutada eksperte

Püsiv koostöö Maksu- ja Tolliameti,

Rahapesu Andmebüroo, Politsei- ja

Piirivalveameti ning prokuratuuriga;

analüütiline tugi ja ühtne metoodika

Kvaliteedijuhtimine Kutse- ja järelevalvesüsteem, levinud

"ringkaitse" katuseorganisatsioonides

Organisatsioonisisene

kvaliteedikontroll, sisekontroll,

tööprotsesside standardiseerimine

ning Riigikontrolliga parem lõimitus

Oluline avaliku huvi

kaitse menetlustes

Põhineb üksikmenetleja maailmavaatel,

suhtumisel ja professionaalsusel

Põhineb organisatsiooni

institutsionaalsel võimekusel ja

avaliku võimu toimimise põhimõtetel

Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Kristen Michal

Vabariigi Valitsuse juht

Teie: 18.06.2026 nr 8-3/4802-1

Meie: 20.07.2026 nr 12-1/2026-074-2

Maksejõuetuse teenistuse seisukohad pankrotiseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele, 18.06.2026

I Sissejuhatus

Maksejõuetuse teenistus tänab Teid võimaluse eest esitada seisukohad pankrotiseaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsusele. Me peame oluliseks, et maksejõuetusvaldkonna arenguid

käsitletakse süsteemselt ja digiriigile omaselt ajakohasena ning lähtutakse nii olulisest avalikust

huvist kui ka võlgnike, võlausaldajate, töötajate, tarbijate ja Eesti ettevõtluskeskkonna

pikaajalistest vajadustest.

Me oleme enda seisukohad samadel põhimõtetel kujundanud ja Teile varem esitanud, eelkõige

03.03.2025 kirjaga nr 12-1/2025-007-2, 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026

kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ja 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-1. Me jääme neis kirjades

väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas arvamuses täies ulatuses

korrata.

Meie tänane seisukoht keskendub eeskätt väljatöötamiskavatsusest välja jäänud olulistele

küsimustele ja kriitilistele asjaoludele, mis meie hinnangul vajavad eelnõu edasisel

ettevalmistamisel täiendavat käsitlemist.

Meile esitatud väljatöötamiskavatsus käsitleb probleeme üksnes pankrotihalduri

kutsekorraldusliku küsimusena. See on liiga kitsas käsitlus. Meie hinnangul peavad Vabariigi

Valitsuse juht ja mitmed ministrid koostöös tegelema oluliselt laiemate probleemidega, alustades

näiteks sellest, kelle valitsemisalasse valdkond Vabariigi Valitsuse seaduse järgi kuulub ning

kes üldse on maksejõuetusasju kohtuväliselt menetlev üksikmenetleja Eestis st kellena tuleb

järelevalveorganitel õiguslikult ja sisuliselt käsitleda ajutisi haldureid, pankrotihaldureid,

saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid. Teatud mööndustega võib siia menetlejate ehk

järelevalvesubjektide nimekirja lisada ka SHS § 44 nimetatud võlanõustaja. Meie arvates ei ole

nende menetlejate ülesannete näol juba aastakümneid tegemist kutsega, vaid ametiga, mis omab

avaliku võimu volitusi haldusväliste isikute õiguste ja vabaduste üle. Paraku ametikandjad sellist

staatust ise ei tunnista, mistõttu haldusjärelevalve teostamine nende üle on Eestis muutunud

farsiks. Selline killustunud kaos järelevalves ei ole õigusriigile sobilik.

Kindlasti on vaja leida vastus küsimustele, mida vajab võlausaldaja ning kuidas mõjutada

võlgnikku, sh tuleb detailselt kaardistada nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust avaliku

2 (10)

teenuse saajate n-ö klientide vajadused hetkel lisandväärtust mittetoovate erinevat liiki

maksejõustusmenetluste vastu. Kuidas peavad ministeeriumid maksejõuetusteenused ümber

disainima, et võlausaldajad sooviksid maksejõuetusteenuseid kasutada (rahastada) ning saaksid

nende teenuste kaudu oma raha võlgnikult tagasi ning võlgnikud õpiksid teistmoodi ühiskonnas

käituma ja elama. Me teenistuses leiame, et Eestil puudub hetkel mistahes tehnoloogiline

takistus menetlusprotsessi loomiseks, kus 15-20 minutiga (nt analoogselt juriidiliste isikute

asutamisega) otsustatakse andmete pinnalt, kas juriidiline isik on pankrotis või mitte.

Takistused on pigem valitsuses prioriteetide seadmises ja seadusandja õigusloome kvaliteedis.

Seejärel vajab lahendamist küsimus, mitut kohtuvälist ja kohtus (sh (äri)registripidajana või

tegelike kasusaajate registripidajana) töötavat maksejõuetusmenetlejat ehk riikliku järelevalve

teostajat Eesti aus ettevõtluskeskkond ja turvaline ühiskond laiemalt vajab (nt aastaks 2029

teatud EL direktiivide ülevõtmisel)ning milliste pädevuste, väärtuste, oskuste, teadmiste ning

(digi-, küberturbe- ja uurimis)kogemusega Eesti maksejõuetusmenetlejad peavad ühes

asutuses ekspertidena töötama.

Me leiame, et Eestil tuleb tehisintellektiajastu kiirete muudatustega kaasas käia ning muuhulgas

arvestada füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust võlgnike levinud käitumisega, kus raha ja varad

(nt tulevikus EU Inc osalus) minutitega üle riigipiiride liiguvad, aga Eesti järelevalve- ja

õiguskaitseorganitel reageerimiseks seni pädevus puudub.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eestil on juba alates Euroopa Liiduga ühinemisest 2004. aastal

olnud vajadus kokku leppida piiriüleste maksejõuetusmenetluste põhimõtetes (nt

territoriaalsus- või universaalsusprintsiibi kohaldamises) ning luua õigusnormid ja sõlmida

õigusabilepingud, mis võimaldaksid piiriüleseid maksejõuetusjuhtumeid ennetada ning

menetleda kiiresti ja tõhusalt, eelkõige suhetes kolmandate riikidega. Kõigi riikide kodanikel

on võimalik siseneda Eesti ettevõtluskeskkonda, asutades uue Eesti äriühingu ligikaudu 15

minutiga, ning alustada seejärel majandustegevust ja tehingute tegemist. (vt Pea iga teise Eesti

idufirma asutamisel osalevad e-residendid ).

Samas on üldteada, et e-residendi staatuse äravõtmine ehk Eestis väljastatud digitaalse

isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine ei lõpeta automaatselt selle isiku poolt varem asutatud või

juhitud Eestis registreeritud äriühingu tegevust. Selline juriidiline isik võib jätkata tegevust ka

olukorras, kus tal puudub vara ning on tekkinud võlad, põhjustades seeläbi kahju võlausaldajatele

ning suurendades registripidaja, järelevalveasutuste ja maksuhalduri halduskoormust. Näiteks

puudub Eestis täna enam kui 20 000 juriidilisel isikul juhtimis- ja esindusorgan (juhatus)

(vt Juhatus ja juhatuse liikmed | e-Äriregister). Samuti ei ole 50% IT- ja sidevaldkonna

ettevõtetest (umbes 6200 ettevõtet) avalikkusele Äriregistri kaudu esitanud 2025.

majandusaasta aruannet (vt Aruannete esitamise seis 2025 | e-Äriregister). Üle 30% IT- ja

sidevaldkonna ettevõtetest on esitamata jätnud ka 2024. majandusaasta aruande

(vt Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister).

Maksejõuetusmenetluste edukus ei sõltu enam üksnes üksikmenetleja individuaalsest

pädevusest, vaid järjest enam institutsionaalsest võimekusest koguda, töödelda ja analüüsida

suuri andmemahte, teha koostööd teiste riigiasutustega, kasutada keerukaid infosüsteeme, täita

Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi ning avastada järjest keerukamaid

majanduskuritegusid ja maksejõuetusmenetluste kuritarvitusi.

Me leiame, et viimase kümnendi jooksul on maksejõuetusmenetluste sisu ja võlgnike

käitumine kohtutes ja kohtuvälistes menetlustes oluliselt muutunud. Kui varasemalt seisnes

3 (10)

pankrotihalduri töö valdavalt pankrotivara kindlakstegemises, arestimises, enampakkumiste

korraldamises, valitsemises ning võlausaldajate nõuete menetlemises ja väljamaksete tegemises,

siis tänapäeval eeldavad maksejõuetusmenetlused üha sagedamini teadmisi piiriülesest õigusest,

finantsanalüüsist, rahapesu tõkestamisest, sanktsioonirežiimidest, tegelike kasusaajate

tuvastamisest, digitaalsete tõendite kogumisest ning keerukate ettevõtlusstruktuuride

analüüsimisest. Samal ajal on olulise avaliku huviga pankrotimenetlustes märkimisväärselt

suurenenud ka nõuded isikuandmete kaitsele, infosüsteemide turvalisusele ning andmete

töötlemise õiguspärasusele.

Meie hinnangul ei ole seetõttu enam võimalik hinnata maksejõuetusmenetluste korraldust üksnes

ühe inimese – st VTK-s märgitud pankrotihalduri - kutsekorralduse kaudu. Lahendamist vajav

probleem on kujunenud meie riigi institutsionaalse võimekuse küsimuseks. Vabariigi

Valitsuse juhil ja ministritel tuleb koostöös hinnata, kas senine peamiselt füüsilistest isikutest

sõltuv üle 30 aasta kestnud toimemudel võimaldab ka tulevikus täita avalikust huvist tulenevaid

keerulisi ülesandeid kõrgel kvaliteeditasemel, mida eeldavad nii Eesti ettevõtluskeskkond, laiem

Eesti avalikkus kui ka Euroopa Liidu õigusruum.

II Teenistuse haldusjärelevalve tulemused kinnitavad süsteemseid kitsaskohti

Me teeme (ajutiste) pankrotihaldurite üle seadusest tulenevat haldusjärelevalvet eesmärgiga

tagada maksejõuetusmenetluste õiguspärasus, professionaalsus ning avaliku huvi kaitse.

Teenistuse aastatepikkune järelevalvepraktika võimaldab hinnata mitte üksnes üksikuid rikkumisi,

vaid ka nende korduvust, ulatust ning mõju maksejõuetusmenetluste toimimisele tervikuna.

Meie hinnangul ei näita haldusjärelevalve tulemused üksnes üksikute menetlejate eksimusi, vaid

viitavad olemasoleva toimemudeli sisemistele piirangutele. Me oleme tegevusaruannetes

järjepidevalt kirjeldanud korduvaid puudusi, mis ilmnevad erinevate menetlejate tegevuses

sõltumata nende töökogemusest või menetluse liigist. Need puudused puudutavad eeskätt

menetluste kvaliteedi ebaühtlust, dokumenteerimiskohustuse täitmist, menetlusotsuste

põhjendatust, võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, huvide konfliktide ennetamist

ning seadusest tulenevate hoolsuskohustuste täitmist. Haldusjärelevalves tuvastatud puudusi ei saa

käsitada üksnes kutsealase täienduskoolituse või distsiplinaarmeetmete küsimusena. Mitmed

rikkumised on olemuselt seotud asjaoluga, et ebakvaliteetne õigusloome ning keerukad

maksejõuetusmenetlused eeldavad samaaegselt mitme erineva valdkonna teadmisi ning

märkimisväärset administratiivset võimekust. Praktikas tähendab see digioskusi, finantsanalüüsi,

äriühingute struktuuride hindamist, (digitaalsete) tõendite kogumist ja säilitamist, piiriüleste

õigussuhete analüüsi, rahapesu ja sanktsioonide regulatsiooni tundmist ning ulatuslike

isikuandmete töötlemist. Lisandub dialoog menetlusosalistega, uurimisorganite, teenistuse ja

kohtutega. Sellise ülesannete kogumi täitmine üksiku füüsilisest isikust menetleja poolt muutub

järjest keerulisemaks.

Meie hinnangul väärib eraldi tähelepanu ka asjaolu, et haldusjärelevalves ilmnevad puudused ei

avalda mõju üksnes konkreetsele pankrotimenetlusele. Maksejõuetusmenetluse kvaliteedil on

otsene mõju võlausaldajate usaldusele, ettevõtluskeskkonna toimimisele, maksulaekumisele

ning majanduskuritegude avastamise võimalikkusele. Menetluse käigus tegemata jäänud

toiminguid või õigel ajal kogumata tõendeid ei ole sageli võimalik hiljem taastada ning

seetõttu võivad puudused kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.

Me leiame, et haldusjärelevalve käigus on korduvalt ilmnenud vajadus kasutada järjest

keerukamaid (võõrkeelseid) andmeallikaid, tehisaru ning teha koostööd Maksu- ja Tolliameti,

4 (10)

Rahapesu Andmebüroo, (välismaiste) kohtute, (välismaiste) registrite, (välismaiste)

makseasutuste, krediidiasutuste, notarite ning välisriikide muude ametiasutustega. Selline koostöö

eeldab püsivat institutsionaalset võimekust, ühtseid tööprotsesse ning tehnilist taristut, mida ei ole

Eestil võimalik üles ehitada üksikute sõltumatute (erasektori) menetlejate tasandil.

Meie hinnangul kinnitab senine haldusjärelevalve praktika, et olemasoleva toimemudeli

probleemid ei tulene eelkõige üksikute praktikute professionaalsuse puudumisest. Vastupidi –

teenistus tunnustab pankrotihaldurite ja teiste maksejõuetuspraktikute keerukat ning iseseisvat

vastutusrikast tööd. Samas näitab järelevalve, et ka kõrge professionaalse tasemega kogenud

menetlejad seisavad üha sagedamini silmitsi ülesannetega, mille täitmine eeldab

organisatsioonilist, tehnoloogilist ja kiireloomulist põhjalikku analüütilist võimekust, mida

üksikisik ei saa mõistlikult tagada.

Me peame seetõttu vajalikuks hinnata, kas olemasolev toimemudel võimaldab tulevikus täita neid

avalikke ülesandeid, mida riik maksejõuetusmenetluste kaudu täitma peab ja soovib, või on

vajalik liikuda organisatsiooniliselt märkimisväärselt tugevama ja püsivama lahenduse suunas, et

tagada Eestis mistahes maksejõuetusmenetluste kiirus ja kvaliteet.

III Maksejõuetusmenetluste muutunud olemus ning vajadus riigi tugeva institutsionaalse

võimekuse järele

Meie hinnangul on viimase kümnendi jooksul maksejõuetusmenetluste sisu oluliselt muutunud.

Kui varasemalt keskendusid menetlused peamiselt võlgniku vara valitsemisele, nõuete

tunnustamisele ning vara realiseerimisele, siis tänapäeval on maksejõuetusmenetlused

lahutamatult seotud puuduva vara (piiriülese) otsimise, majanduskuritegevuse ennetamise,

piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite kogumise ning keerukate ettevõtlusstruktuuride

analüüsimisega.

Kaasaegses maksejõuetusmenetluses tuleb üha sagedamini hinnata tegelike kasusaajate rolli,

seotud isikute vahelisi tehinguid, piiriüleseid varade liikumisi, rahvusvahelisi kontsernistruktuure

ning digitaalsete maksevahendite kasutamist. Lisaks tuleb arvestada rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise regulatsiooniga, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega ning

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö järjest kasvava tähtsusega.

Me peame oluliseks rõhutada, et selliste ülesannete täitmine ei ole enam üksnes õiguslik küsimus.

Praktikas eeldavad need finantsanalüüsi, kohtuekspertiisi metoodikate tundmist, digitaalse

tõendusmaterjali säilitamise oskusi, andmeanalüüsi, küberturbe põhimõtete mõistmist ning

võimekust kasutada erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme. Maksejõuetusmenetluse

kvaliteet sõltub seega üha enam sellest, kas menetlejal on võimalik kasutada multidistsiplinaarse

meeskonna teadmisi ja tehnilist tuge.

Samaaegselt on märkimisväärselt kasvanud ka nõuded isikuandmete kaitsele.

Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse ulatuslikus mahus isikuandmeid, finantsandmeid,

panga- ja maksusaladusi ning muid tundlikke andmeid. Samal ajal on maksejõuetusmenetlus

olulise avaliku huviga. Euroopa Liidu andmekaitseõigus ning infoturbe nõuded eeldavad

terviklikke andmehalduse, juurdepääsu kontrolli, logimise, riskijuhtimise ja küberturbe lahendusi.

Meie hinnangul on järjest keerulisem eeldada, et selliseid kohustusi suudavad võrdsel tasemel

täita sajad iseseisvalt tegutsevad füüsilisest isikust menetlejad.

5 (10)

Olukorda muudab veelgi keerukamaks Euroopa Liidu õiguse areng. Väljatöötamisel ja

rakendamisel olevad digitaalse andmevahetuse ning maksejõuetusmenetluste infokeskkonda

puudutavad lahendused, sealhulgas direktiiviga (EL) 2026/799 seotud nõuded, suurendavad

oluliselt vajadust ühiste infosüsteemide, turvalise andmevahetuse, standardiseeritud

menetlusprotsesside ning märkimisväärse IT-arendusvõimekuse järele. Tegemist ei ole enam

üksikute tarkvaralahenduste kasutuselevõtuga, vaid tervikliku digitaalse taristu loomise ja

ülalpidamisega.

Meie hinnangul ei ole realistlik eeldada, et sellise ulatusega tehnilisi, organisatsioonilisi ja

õiguslikke nõudeid on võimalik pikaajaliselt täita sadade üksikpraktikute mudeli raames. Avaliku

võimu ülesannete täitmine peab olema kiire, kvaliteetne ja jätkusuutlik ka olukorras, kus

menetlused muutuvad keerukamaks, andmemaht kasvab ning Euroopa Liidu õigus seab

liikmesriikidele järjest ulatuslikumaid kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt leiame me, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda

eelkõige riigi institutsionaalse võimekuse küsimusena. Avaliku huvi, võlausaldajate õiguste tõhusa

kaitse ning majanduskuritegevuse ennetamise seisukohalt on põhjendatud hinnata sellise

organisatsioonilise toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada menetlusliku,

finantsanalüütilise, tehnoloogilise ja rahvusvahelise koostöö kompetentsi ühtsesse, jätkusuutlikku

ning kõrgete kvaliteedistandarditega kompetentsikeskusesse (riiklikku järelevalveorganisse).

IV Euroopa Liidu õigusest, digitaliseerimisest ja andmekaitsest tulenevad uued nõuded

eeldavad institutsionaalselt tugevamat menetlusmudelit

Meie arvates tuleb väljatöötamiskavatsuse edasisel menetlemisel senisest põhjalikumalt hinnata

Euroopa Liidu õiguse arengut ning selle mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Kui Teie

senine arutelu on keskendunud eelkõige pankrotihaldurite kutse jätkusuutlikkusele, siis

lähiaastatel kujuneb määravaks küsimuseks riigi võimekus täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid

uusi kohustusi ning tagada nende ühetaoline rakendamine.

Euroopa Liidu maksejõuetusõiguse areng on viimastel aastatel olnud suunatud liikmesriikide

koostöö tugevdamisele, menetluste suuremale läbipaistvusele, digitaalse andmevahetuse

laiendamisele ning piiriüleste menetluste tõhustamisele. Nimetatud arengud tähendavad, et

maksejõuetusmenetlused ei ole enam üksnes siseriiklikud haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetlused,

vaid üha enam Euroopa Liidu ühise õigusruumi osa, mille toimimine sõltub usaldusväärsest,

turvalisest ja standardiseeritud andmevahetusest.

Me peame oluliseks juhtida Teie tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded

ei piirdu üksnes õigusnormide rakendamisega. Nende täitmine eeldab ulatuslikku tehnilist ja

organisatsioonilist võimekust, sealhulgas infosüsteemide arendamist, registrite omavahelist

liidestamist, turvalist elektroonilist andmevahetust, digitaalsete töövoogude kujundamist

ning pidevat infoturbe ja küberturvalisuse tagamist.

Meie hinnangul suureneb see koormus märkimisväärselt seoses direktiivist (EL) 2026/799

tulenevate kohustustega. Direktiivi rakendamine eeldab täiendavate digitaalsete lahenduste

väljatöötamist, ulatuslikku andmete ristkasutust ning suuremat koostööd erinevate riiklike

registrite ja Euroopa Liidu infosüsteemidega. Sellega kaasneb vältimatult märkimisväärne IT-

6 (10)

arenduskoormus ning vajadus tagada lahenduste vastavus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti

infoturbe- ja andmekaitsenõuetele.

Rõhutame, et infosüsteemide arendamine ei ole ühekordne investeering, vaid püsiv tegevus.

Digitaalsed menetluskeskkonnad vajavad regulaarset arendamist, turvapaikade rakendamist,

kasutajahalduse ajakohastamist, logimise korraldamist, auditeerimist ning pidevat tehnilist tuge.

Samuti tuleb tagada süsteemide töökindlus, talitluspidevus ning valmisolek reageerida

küberturbeintsidentidele. Sellise võimekuse ülesehitamine ja säilitamine eeldab püsivat

organisatsiooni, kelle käsutuses on vajalikud tehnilised, õiguslikud ja administratiivsed ressursid.

Lisaks tehnilistele nõuetele tuleb arvestada isikuandmete kaitsega seotud kohustusi.

Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse suures ulatuses isikuandmeid, sealhulgas võlgnike,

võlausaldajate, juhatuse liikmete, töötajate, lepingupartnerite ja teiste menetlusega seotud isikute

andmeid. Menetluste käigus võib töödelda ka finantsandmeid, maksekäitumise andmeid, panga- ja

maksusaladusi ning teatud juhtudel eriliigilisi isikuandmeid. Selline andmetöötlus peab vastama

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Eesti õiguses kehtestatud nõuetele.

Meie hinnangul ei seisne andmekaitse üksnes õigusliku aluse olemasolus. Praktikas tähendab see

vajadust tagada selged juurdepääsuõigused, andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine,

turvaline säilitamine, logimine, kasutajate autentimine, andmekaitsealane riskijuhtimine

ning regulaarne infoturbe kontroll. Need kohustused eeldavad spetsialiseeritud teadmisi ja

püsivat tehnilist tuge ning ei ole realistlikult täidetavad üksnes iga üksikmenetleja

(pankrotihalduri) enda organisatsiooniliste vahenditega.

Juhime tähelepanu ka sellele, et maksejõuetusmenetlused on üha sagedamini seotud teiste riiklike

infosüsteemide ning õiguskaitseasutuste tegevusega. Efektiivne koostöö Maksu- ja Tolliameti,

Rahapesu Andmebüroo, kohtute, äriregistri, kinnistusraamatu, makseasutuste, krediidiasutuste

ning välisriikide pädevate asutustega eeldab ühtseid tehnilisi lahendusi, selgeid

andmevahetusprotsesse ning kõrgel tasemel infoturvet. Selliste lahenduste arendamine

killustatud menetlusmudeli tingimustes sadade üksikmenetlejatega ei ole meie hinnangul ei

majanduslikult ega organisatsiooniliselt otstarbekas.

Me leiame, et väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüsis tuleks senisest põhjalikumalt hinnata

Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete kohustuste rakendamise tegelikku maksumust ning

nende mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Samuti tuleks hinnata, kas olemasolev

peamiselt füüsilistest isikutest sõltuv toimemudel suudab tagada kõigi nende kohustuste täitmise

ka järgmise kümnendi jooksul.

Meie hinnangul viitavad nii Euroopa Liidu õigusruumi areng kui ka Eesti halduspraktika sellele,

et maksejõuetusmenetluste tulevik sõltub üha vähem üksikmenetleja individuaalsest pädevusest

ning üha enam organisatsiooni võimest tagada kvaliteetne andmehaldus, tehnoloogiline

valmisolek, infoturve ja rahvusvaheline koostöö. Sellest tulenevalt peame põhjendatuks hinnata

sellise institutsionaalse toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada vajalikud teadmised,

tehnilised ressursid ja tugifunktsioonid ühte riiklikku kompetentsikeskusesse (riikliku järelevalve

organisse).

V Euroopa Liidu rahapesuvastase õigusraamistiku areng suurendab vajadust

institutsionaalse võimekuse järele

7 (10)

Me peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise

õigusraamistiku ulatuslikule arengule. Direktiiv (EL) 2019/1153 ning Euroopa Liidu 2024. aasta

rahapesuvastane õiguspakett, sealhulgas direktiiv (EL) 2024/1640, näitavad selgelt Euroopa Liidu

seadusandja suunda – finantsinformatsiooni kiirem, turvalisem ja piiriüleselt integreeritud

kasutamine raske kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks

ning uurimiseks.

Direktiiviga (EL) 2024/1640 nähakse ette liikmesriikide kesksete pangakontoregistrite

ühendamine Euroopa pangakontoregistrite ühendussüsteemi (BARIS) kaudu. Selle eesmärk on

võimaldada pädevatel asutustel seaduses sätestatud juhtudel tõhusamalt tuvastada piiriüleseid

pangakontosid ja finantsvarasid ning toetada raske kuritegevuse ja ebaseadusliku vara

kindlakstegemist. Süsteemi toimimine eeldab usaldusväärseid infosüsteeme, turvalist

andmevahetust, ulatuslikku logimist ning kõrgel tasemel andmekaitse- ja küberturbenõuete

järgimist.

Kuigi maksejõuetusmenetluse läbiviija ei pruugi olla nimetatud direktiivides otseselt pädeva

asutusena, suureneb tema praktiline roll olukordades, kus maksejõuetusmenetlused on seotud

(rahvusvaheliselt) vara varjamise, rahapesu, fiktiivsete tehingute, piiriüleste äriühingute

varijuhtimise või muu raske majanduskuritegevusega. Sellistes menetlustes muutub otsustavaks

suutlikkus teha kiiresti koostööd õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate riigiasutustega ning

kasutada õiguspäraselt erinevatest registritest ja infosüsteemidest pärinevat teavet.

Meie hinnangul tähendab see, et maksejõuetusmenetluste kvaliteedi hindamisel ei saa enam

lähtuda üksnes üksikmenetleja õiguslikust pädevusest. Sama oluline on organisatsiooniline

suutlikkus tagada turvaline andmetöötlus, tehniline valmisolek, ühtsed tööprotsessid ning

koostöö teiste riigiasutustega. Need ülesanded eeldavad püsivat institutsionaalset võimekust,

mida on oluliselt otstarbekam kujundada ühtses kompetentsikeskuses kui killustatud

üksikpraktikute süsteemis.

VI Kokkuvõte ja meie ettepanekud

Me tunnustame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tugevdada maksejõuetuspraktikute ametialast

jätkusuutlikkust ning ajakohastada pankrotihaldurite tegevuse õiguslikke aluseid. Samas nähtub

nii teenistuse pikaajalisest haldusjärelevalve praktikast kui ka Euroopa Liidu õigusruumi arengust,

et maksejõuetusmenetluste kvaliteeti ei määra enam üksnes üksikmenetleja kutsealane pädevus.

Menetluste edukus sõltub järjest enam institutsionaalsest võimekusest tagada kvaliteetne

andmetöötlus, kaasaegsed infosüsteemid, kõrgel tasemel andmekaitse, finantsanalüüs,

rahvusvaheline koostöö ning suutlikkus avastada ja tõkestada keerukaid majanduskuritegusid.

Me oleme oma varasemates seisukohtades (27.05.2025 kiri nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026 kiri

nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kiri nr 12-1/2026-012-1) järjepidevalt juhtinud Teie

tähelepanu sellele, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda laiemalt kui üksnes

pankrotihaldurite kutse korraldamise küsimusena. Käesolev väljatöötamiskavatsus kinnitab

teenistuse hinnangul veel kord, et senine toimemudel on jõudnud arengufaasi, kus üksnes

kutsekorralduslike muudatustega ei ole riigil võimalik saavutada soovitud kvaliteedihüpet ning

võlausaldajaid kaitsta.

8 (10)

Peame vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad uued kohustused, sealhulgas

digitaalsete menetluslahenduste arendamine, piiriülese andmevahetuse laienemine, rahapesu

tõkestamise õigusraamistiku areng ning isikuandmete kaitse järjest kõrgemad standardid

suurendavad riigi kohustust tagada maksejõuetusmenetluste ühtlane kvaliteet ja usaldusväärsus.

Samuti tuleb arvestada, et maksejõuetusmenetlused moodustavad olulise osa riigi

majandusjulgeoleku, ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ning finantskuritegevuse vastase

võimekuse tervikust.

Meie hinnangul ei ole pikaajalises perspektiivis realistlik eeldada, et nimetatud ülesannete

täitmine jääb valdavalt üksikute füüsilisest isikust pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja

usaldusisikute kanda. Selline toimemudel ei võimalda piisavalt kiiresti koondada erialast

kompetentsi, arendada ühiseid infosüsteeme, tagada küberturvet, täita andmekaitsenõudeid ega

kujundada ühtset menetluspraktikat olukorras, kus menetluste keerukus ja Euroopa Liidu õigusest

tulenevad kohustused pidevalt suurenevad.

Me leiame, et maksejõuetusmenetluste edasisel reformimisel tuleks hinnata võimalusi koondada

menetlusvõimekus järk-järgult ühtsesse riiklikku kompetentsikeskusesse, nagu seda on teinud

teised edumeelsed riigid. Selline organisatsiooniline lahendus võimaldaks koondada õigusalase,

finantsanalüütilise, raamatupidamisalase, digitaalse tõendamise, infosüsteemide arendamise,

andmekaitse ning rahvusvahelise koostöö kompetentsi, tagades samal ajal ühtlasema

menetluspraktika ja tõhusama avaliku järelevalve.

Meie hinnangul ei tähendaks selline areng pankrotihaldurite või teiste maksejõuetuspraktikute

rolli vähendamist, vaid nendele mõeldud sotsiaalsete tagatiste ja professionaalse pädevuse

rakendamist tugevama institutsionaalse võimekuse raames. Kaasaegsete

maksejõuetusmenetluste edukas läbiviimine eeldab üha enam multidistsiplinaarseid meeskondi,

kus õiguslikud teadmised on ühendatud finantsanalüüsi, digitaalsete tehnoloogiate, andmekaitse,

küberturbe ning rahvusvahelise koostöö oskustega.

Sellest tulenevalt teeb teenistus Teile järgmised ettepanekud:

a) Arvestada väljatöötamiskavatsuse edasisel koostamisel teenistuse varasemates

seisukohtades esitatud ettepanekutega, mis on esitatud 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-

018-2, 25.03.2026 kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-

1.

b) Täiendada mõjude analüüsi hinnanguga Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete,

tehnoloogiliste, andmekaitseliste ja rahapesu tõkestamise nõuete mõjust

maksejõuetusmenetluste korraldusele.

c) Hinnata eraldi hetkel olemasoleva üle 30 aasta kehtinud menetlusmudeli jätkusuutlikkust

olukorras, kus maksejõuetusmenetlused on üha tihedamalt seotud finantskuritegevuse

ennetamise, piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite ning keerukate infosüsteemide

kasutamisega.

d) Analüüsida riikliku kompetentsikeskuse loomise võimalikkust või muid organisatsioonilisi

lahendusi koostöös teiste riigiasutustega, mis võimaldavad koondada menetlusliku,

tehnoloogilise ja analüütilise võimekuse ning tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate

kohustuste täitmine aastaks 2028-2029.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb meie hinnangul koostatud väljatöötamiskavatsust käsitleda esimese

etapina maksejõuetusvaldkonna laiemas institutsionaalses ja sisulises reformis. Sellest tulenevalt

pidasime vajalikuks hinnata mitte üksnes pankrotihaldurite kutsekorraldust, vaid kogu

9 (10)

maksejõuetusmenetluste süsteemi pikaajalist korraldust ja riigi võimekust täita sellest valdkonnast

tulenevaid avalikke ülesandeid.

Me oleme valmis osalema väljatöötamiskavatsuse edasisel arendamisel ning jagama oma

haldusjärelevalve praktikast, analüütilisest tööst ja rahvusvahelisest koostööst tulenevaid teadmisi

ja kogemusi, et kujundada Eestis maksejõuetusmenetluste toimemudel, mis on ühtaegu kiire,

kvaliteetne, professionaalse kogenud personaliga, jätkusuutlik ning vastab nii olulise avaliku huvi

(võlausaldajate) kui ka Euroopa Liidu õigusest tulenevatele ootustele.

Meie kirjale on lisatud võrdlustabelid.

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

juhataja

.

Tabel nr 1 - valdkonna arengu mahajäämus Eestis

1990. aastatel väljamõeldud toimemudel 2026. aasta tegelikkus, st toimemudel min. nõuetega

Paberdokumendid Digitaalsed tõendid ja e-toimik

Kohalik vara Piiriülene vara ja kontsernid

Lihtne raamatupidamine Keerukad finantsstruktuurid

Üksik kohtuvaidlus Rahapesu, sanktsioonid, krüptovara

Vähe andmeid Suured andmemahud ja registrite ristkasutus

Paberarhiiv Küberturve, GDPR, logimine

Kohalik koostöö Euroopa Liidu andmevahetus ja BARIS

Tabel nr 2 - miks riiklik kompetentsikeskus?

Võrdluskriteerium Füüsilisest isikust pankrotihaldur /

saneerimisnõustaja / usaldusisik

Maksejõuetusmenetleja riiklikus

kompetentsikeskuses

Õiguslik staatus Iseseisev tegevus, tegutseb oma nimel ja

vastutusel

Avaliku teenistuse või asutuse

koosseisus töötaja (menetleja)

Töökorraldus Korraldab tööaja ja töömahu iseseisvalt (nt

õhtusel ajal teiste äride kõrvalt)

Täistööaeg (nt 40 tundi nädalas),

tagatud menetlusvõimekus kogu

tööajal

Tasustamine

Tasu sõltub menetlustest ja kohtu määratud

tasust, mida kooskõlastavad erinevad

järelevalvajad; tulu laekub läbi büroo (OÜ),

millest makstakse dividende või töötasu

Fikseeritud igakuine töötasu koos

avaliku teenistuse sotsiaalsete

tagatistega

Sotsiaalsed garantiid Sõltuvad menetleja enda korraldusest Puhkus, haigushüvitis, pensioni- ja

sotsiaalkindlustus, töötervishoid

Asendatavus

Menetlus sõltub konkreetsest isikust;

äraoleku või töövõimetuse korral võivad

tekkida viivitused, sest ülesandeid tuleb

täita isiklikult

Menetlusi saab vajadusel asutuses

kolleegide vahel ümber korraldada,

töö järjepidevus on tagatud puhkuse

ja töövõimetuse ajal

10 (10)

Meeskonnatöö Vajadusel ostab teenuseid sisse või kasutab

oma büroo ressursse

Juristid, finantsanalüütikud,

audiitorid, IT-spetsialistid, uurijad,

andmekaitsespetsialistid ja teised

eksperdid töötavad ühes asutuses

IT-võimekus Lahendused hangib ja rahastab iga haldur

(büroo) ise

Keskne infosüsteem, ühtne

dokumendihaldus, andmeanalüütika,

küberturbe ja IT-tugi

Andmekaitse ja

infoturve Vastutus lasub üksikmenetlejal (bürool)

Keskne infoturbe juhtimine,

andmekaitse spetsialistid, ühtsed

protseduurid ja auditid

Rahvusvaheline

koostöö

Sõltub menetleja kogemusest ja

kontaktidest erasektoris

Keskne kompetents ning püsiv

koostöövõrgustik riigiasutuste ja

välispartneritega

Majanduskuritegevuse

avastamine

Sõltub menetleja individuaalsest

kogemusest ja leidlikest võimalustest

kasutada eksperte

Püsiv koostöö Maksu- ja Tolliameti,

Rahapesu Andmebüroo, Politsei- ja

Piirivalveameti ning prokuratuuriga;

analüütiline tugi ja ühtne metoodika

Kvaliteedijuhtimine Kutse- ja järelevalvesüsteem, levinud

"ringkaitse" katuseorganisatsioonides

Organisatsioonisisene

kvaliteedikontroll, sisekontroll,

tööprotsesside standardiseerimine

ning Riigikontrolliga parem lõimitus

Oluline avaliku huvi

kaitse menetlustes

Põhineb üksikmenetleja maailmavaatel,

suhtumisel ja professionaalsusel

Põhineb organisatsiooni

institutsionaalsel võimekusel ja

avaliku võimu toimimise põhimõtetel