| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/63-4 |
| Registreeritud | 29.07.2026 |
| Sünkroonitud | 30.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Vastutaja | Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
reg 80343719
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalministeerium 27. juuli 2026
Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi
koostöö)
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit (edaspidi ERL) toetab eelnõu üldist eesmärki parandada
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning muuta inimese teekond abini terviklikumaks,
inimesekesksemaks ja vajaduspõhisemaks. Leiame, et rehabilitatsioonisüsteemi puudutavas
osas vajab eelnõu veel täpsustamist, sest ERLi varasemates arvamustes tõstatatud küsimusi on
küll osaliselt käsitletud, kuid ei ole sisuliselt lahendatud.
Tunnustame, et rehabilitatsiooniteenuse muudatusi ning TERVIKute süsteemi käsitletakse
käesolevas kooskõlastusringis koos, sest need on sisuliselt tihedalt seotud. Just seetõttu peab
eelnõust selgelt nähtuma, kuidas rehabilitatsiooniteenuse osutajad TERVIKu süsteemi
kaasatakse, kuidas abivajaja uues süsteemis rehabilitatsiooniteenusele jõuab, kuidas
piiritletakse vastutus teenusevajaduse hindamisel ja teenusele suunamisel ning kuidas
rahastatakse teenuseosutajate osalemist TERVIKu töös. Praeguses sõnastuses jäävad need
seosed ja vastutuse piirid endiselt ebaselgeks.
Seletuskirjas on kirjeldatud, et inimese teekond teenuseni algab üldjuhul tervishoiu- või
sotsiaalvaldkonna spetsialisti märkamise kaudu. Palume täpsustada, kuidas tagatakse abivajaja
ja tema lähedase võimalus algatada abi saamise protsess olukorras, kus abivajaja ise või tema
lähedane näeb rehabilitatsioonivajadust, kuid tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialist
märkamislehte ei koosta.
Lisaks palume täpsustada, kuidas välditakse olukorda, kus TERVIKust kujuneb täiendav
juhtimis- ja koordineerimistasand, mis dubleerib kohaliku omavalitsuse või seniste
teenuseosutajate ülesandeid ning suurendab halduskoormust. Eelnõus tuleb selgemalt piiritleda
TERVIKu, terviseteejuhi, kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutajate vastutus konkreetse
abivajaja teenuste korraldamisel.
Lisaks TERVIKu süsteemiga seotud küsimustele jäävad rehabilitatsiooniteenuse eelnõu osas
jätkuvalt vastuseta või ebapiisavalt põhjendatuks järgmised küsimused.
Rehabilitatsiooniasutuste tulevik
Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et senistel pädevatel rehabilitatsiooniasutustel on uues
süsteemis võimalus tegevust jätkata. Eelnõu kohaselt muutub teenuse osutamine oluliselt
tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa, Tervisekassa lepingumahtude ning HVA haiglate või
teiste tervishoiuteenuse osutajate koostöövalmiduse põhiseks. See ei anna senistele
2
teenuseosutajatele piisavat kindlust oma tegevuse jätkamiseks ega võimalda hinnata reformi
tegelikku mõju.
Lisaks ei ole piisavalt maandatud riski, et teenus koondub suuremate teenuseosutajate juurde
ning senised väiksemad ja spetsialiseerunud rehabilitatsiooniasutused jäävad süsteemis kõrval-
või alltöövõtja rolli või on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellisel juhul võib väheneda abivajaja
tegelik valikuvabadus, teenuse paindlikkus ning nii regionaalne kui ka linnasisene
kättesaadavus.
Teenuse rahastamine
Rehabilitatsiooniteenuse rahastamise üldine raamistik on seletuskirjas kirjeldatud, kuid
jätkuvalt vajab täpsustamist konkreetne hinnastamismetoodika ja selle rakendamine praktikas.
Eelkõige palume selgitada, kuidas hinnastatakse meeskonnapõhine töö,
mittetervishoiuspetsialistide panus, teenuse osutamine inimese igapäevases keskkonnas, vahe-
ja lõpphindamised, kokkuvõtete koostamine jms.
Rehabilitatsiooniasutuste halduskoormus ja üleminekukulud
Eelnõu ei kajasta piisavalt teenuseosutajate tegelikku halduskoormust ja üleminekukulusid.
Eelnõu seletuskirjas eeldatakse halduskoormuse vähenemist, kuid praktikas lisanduvad või
muutuvad mitmed tööprotsessid, sealhulgas dokumenteerimine, heaoluplaani ja tegevuskava
seostamine, kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmine ning tegevusloaga seotud investeeringute
vajadus.
Spetsialistide puudus
Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et uues süsteemis on võimalik tagada vajalike spetsialistide
olemasolu olukorras, kus kvalifikatsiooninõuded muutuvad ning mitmeid vajalikke
spetsialiste, sealhulgas kliinilisi psühholooge ja psühholoog-nõustajaid, napib juba praegu.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et kuigi eelnõud on täiendatud, ei ole ERLi varasemates
arvamustes tõstatatud põhiriskid sisuliselt maandatud. Palume eelnõu enne edasist menetlemist
täiendada viisil, mis annab selged vastused teenuseosutajate jätkamise, rehabilitatsiooniteenuse
osutajate TERVIKusse kaasamise, abivajajate valikuvabaduse, teenusele jõudmise,
rahastusmudeli, halduskoormuse ja spetsialistide kättesaadavuse kohta.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ei saa eelnõu esitatud kujul kooskõlastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Vaksman
juhatuse esimees
From: Marilin Vaksman <[email protected]>
Sent: Tuesday, July 28, 2026 2:31 PM
To: Brit Tammiste - SOM <[email protected]>
Cc: Eva Kuslap - SOM <[email protected]>;
[email protected]
Subject: RE: Reha eelnõu II ringi tagasiside
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Brit
Meie esimene osa tagasisidest on TERVIKute ja teine osa REHA kohta.
Head
Marilin Vaksman
5071406
From: Brit Tammiste - SOM <[email protected]>
Sent: Tuesday, July 28, 2026 2:11 PM
To: Marilin Vaksman <[email protected]>
Cc: Eva Kuslap - SOM <[email protected]>
Subject: Reha eelnõu II ringi tagasiside
Tere, Marilin
Minuni jõudis Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu tagasiside, mille andsite pealkirjajärgi nn TERVIKute eelnõule.
Selle tagasiside hulgas on aga toodud ka justkui tagasiside rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste eelnõule.
Küsin üle, kas teil on praegu kavas ka eraldi rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste eelnõule tagasisidet anda või nopime välja selle, mis lisatud failis toodud tagasisides kirjas on?
Igaks juhuks juhin tähelepanu, et kaks eelnõud olid eraldiseisvate eelnõudena EISi II kooskõlastusringil.
Toon siin kohe ka välja, et rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimine ei ole seotud heaoluplaaniga.
17.08. on meil juba kalendris kavas kohtumine teiega, sh koos Tervisekassaga. Siis, ma usun, saame üle rääkida need teemad, mille tagasisides välja tõite.
Vaatame veel manuses oleva tagasiside üle ning võimalusel anname selgitusi ka enne 17.08.
Head
|
Brit Tammiste |
|
|
1
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
reg 80343719
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalministeerium 27. juuli 2026
Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi
koostöö)
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit (edaspidi ERL) toetab eelnõu üldist eesmärki parandada
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning muuta inimese teekond abini terviklikumaks,
inimesekesksemaks ja vajaduspõhisemaks. Leiame, et rehabilitatsioonisüsteemi puudutavas
osas vajab eelnõu veel täpsustamist, sest ERLi varasemates arvamustes tõstatatud küsimusi on
küll osaliselt käsitletud, kuid ei ole sisuliselt lahendatud.
Tunnustame, et rehabilitatsiooniteenuse muudatusi ning TERVIKute süsteemi käsitletakse
käesolevas kooskõlastusringis koos, sest need on sisuliselt tihedalt seotud. Just seetõttu peab
eelnõust selgelt nähtuma, kuidas rehabilitatsiooniteenuse osutajad TERVIKu süsteemi
kaasatakse, kuidas abivajaja uues süsteemis rehabilitatsiooniteenusele jõuab, kuidas
piiritletakse vastutus teenusevajaduse hindamisel ja teenusele suunamisel ning kuidas
rahastatakse teenuseosutajate osalemist TERVIKu töös. Praeguses sõnastuses jäävad need
seosed ja vastutuse piirid endiselt ebaselgeks.
Seletuskirjas on kirjeldatud, et inimese teekond teenuseni algab üldjuhul tervishoiu- või
sotsiaalvaldkonna spetsialisti märkamise kaudu. Palume täpsustada, kuidas tagatakse abivajaja
ja tema lähedase võimalus algatada abi saamise protsess olukorras, kus abivajaja ise või tema
lähedane näeb rehabilitatsioonivajadust, kuid tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialist
märkamislehte ei koosta.
Lisaks palume täpsustada, kuidas välditakse olukorda, kus TERVIKust kujuneb täiendav
juhtimis- ja koordineerimistasand, mis dubleerib kohaliku omavalitsuse või seniste
teenuseosutajate ülesandeid ning suurendab halduskoormust. Eelnõus tuleb selgemalt piiritleda
TERVIKu, terviseteejuhi, kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutajate vastutus konkreetse
abivajaja teenuste korraldamisel.
Lisaks TERVIKu süsteemiga seotud küsimustele jäävad rehabilitatsiooniteenuse eelnõu osas
jätkuvalt vastuseta või ebapiisavalt põhjendatuks järgmised küsimused.
Rehabilitatsiooniasutuste tulevik
Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et senistel pädevatel rehabilitatsiooniasutustel on uues
süsteemis võimalus tegevust jätkata. Eelnõu kohaselt muutub teenuse osutamine oluliselt
tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa, Tervisekassa lepingumahtude ning HVA haiglate või
teiste tervishoiuteenuse osutajate koostöövalmiduse põhiseks. See ei anna senistele
2
teenuseosutajatele piisavat kindlust oma tegevuse jätkamiseks ega võimalda hinnata reformi
tegelikku mõju.
Lisaks ei ole piisavalt maandatud riski, et teenus koondub suuremate teenuseosutajate juurde
ning senised väiksemad ja spetsialiseerunud rehabilitatsiooniasutused jäävad süsteemis kõrval-
või alltöövõtja rolli või on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellisel juhul võib väheneda abivajaja
tegelik valikuvabadus, teenuse paindlikkus ning nii regionaalne kui ka linnasisene
kättesaadavus.
Teenuse rahastamine
Rehabilitatsiooniteenuse rahastamise üldine raamistik on seletuskirjas kirjeldatud, kuid
jätkuvalt vajab täpsustamist konkreetne hinnastamismetoodika ja selle rakendamine praktikas.
Eelkõige palume selgitada, kuidas hinnastatakse meeskonnapõhine töö,
mittetervishoiuspetsialistide panus, teenuse osutamine inimese igapäevases keskkonnas, vahe-
ja lõpphindamised, kokkuvõtete koostamine jms.
Rehabilitatsiooniasutuste halduskoormus ja üleminekukulud
Eelnõu ei kajasta piisavalt teenuseosutajate tegelikku halduskoormust ja üleminekukulusid.
Eelnõu seletuskirjas eeldatakse halduskoormuse vähenemist, kuid praktikas lisanduvad või
muutuvad mitmed tööprotsessid, sealhulgas dokumenteerimine, heaoluplaani ja tegevuskava
seostamine, kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmine ning tegevusloaga seotud investeeringute
vajadus.
Spetsialistide puudus
Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et uues süsteemis on võimalik tagada vajalike spetsialistide
olemasolu olukorras, kus kvalifikatsiooninõuded muutuvad ning mitmeid vajalikke
spetsialiste, sealhulgas kliinilisi psühholooge ja psühholoog-nõustajaid, napib juba praegu.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et kuigi eelnõud on täiendatud, ei ole ERLi varasemates
arvamustes tõstatatud põhiriskid sisuliselt maandatud. Palume eelnõu enne edasist menetlemist
täiendada viisil, mis annab selged vastused teenuseosutajate jätkamise, rehabilitatsiooniteenuse
osutajate TERVIKusse kaasamise, abivajajate valikuvabaduse, teenusele jõudmise,
rahastusmudeli, halduskoormuse ja spetsialistide kättesaadavuse kohta.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ei saa eelnõu esitatud kujul kooskõlastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Vaksman
juhatuse esimees