Sotsiaalministeerium ([email protected])
Terviseamet ([email protected])
Tervisekassa ([email protected])  
28.07.2026
Eesti Patsientide Liidu seisukoht kavandatava kiirabireformi kohta
Eesti Patsientide Liit toetab kiirabisüsteemi arendamist ja abi paremat kättesaadavust. Samas peab iga muudatuse peamine eesmärk olema patsiendiohutus.
Praeguseks avaldatud teave ei anna piisavat kindlust, et kaheliikmeliste brigaadide osakaalu suurendamine ja öise valmisoleku vähendamine ei halvenda abi kättesaadavust ega kvaliteeti, eriti hajaasustusega piirkondades.
Arvestades, et kiirabi arengusuundade dokumendis on standardiks kiirabi 3-liikmeline brigaad ning üleminekust 2-liikmelisele brigaadile pole seni juttu olnud, tekib küsimus, miks arengusuundade dokument üldse koostati, kaasati erinevaid osapooli ja raisati nende aega, kui reaalselt arengudokumendis kirja pandut silmas ei peeta?
Kaheliikmeline brigaad võib olla põhjendatud tiheasustusega linnapiirkonnas, kus läheduses on mitu teist brigaadi ja kõrgema etapi haigla. Maapiirkondades ei pruugi aga selline lahendus toimida. Kuna tegemist on muudatusega, mis võib otseselt ohustada patsiendi võimalust saada oma kodukandis vajalikku esmaabi, ei tohi seda teha kergekäeliselt ja ilma põhjalike mõjuanalüüüsideta.
Kaheliikmelist mudelit tuleks enne laiemat kasutamist katsetada piiratud pilootprojektina ning võrrelda selle tulemusi kolmeliikmeliste brigaadidega.
Väiksem väljakutsete arv ei tähenda, et piirkonna brigaad on üleliigne. Hajaasustuses tagab see valmisoleku suurel territooriumil, samuti peab brigaad olema valmis reageerima ka harva esinevatele eluohtlikele sündmustele.
Ressursivajaduse hindamisel tuleb arvestada lisaks väljakutsete arvule: vahemaid patsiendi ja haiglani; transpordi, patsiendi üleandmise ja tagasisõidu kestust; samaaegsete kõrge prioriteediga kutsete riski; naaberbrigaadide tegelikku asukohta ja hõivatust; piirkonna demograafilisi, hooajalisi ja geograafilisi eripärasid.
Öösel võib lähim vaba brigaad asuda kaugemal ning pika haiglatranspordi mõju olla suurem. Kui piirkonda jääb ainult üks brigaad ja see viib patsienti parajasti Tartusse või Tallinna, võib piirkond jääda pikaks ajaks kohaliku kiirabiressursita. 
Eesti Patsientide Liidu hinnangul ei tohi vähendada ööpäevaringset transpordivõimelist valmisolekut piirkondades, kus pikad vahemaad ja piiratud naaberressurss võivad abi saabumist oluliselt aeglustada.
Enne muudatuste tegemist tuleb mõjuanalüüsidega tõendada, et kahe ööpäevaringse transpordivõimelise brigaadi säilitamisest loobumine ei halvenda patsiendi võimalust saada kiirelt esmaabi. 
Eesti Patsientide Liit toetab telemeditsiini ja arstliku toe arendamist, kuid need ei asenda sündmuskohal viibivat meeskonda ega transpordivõimelist brigaadi.
Mittetransportiv arstlik toetusbrigaad vajab patsiendi haiglasse viimiseks eraldi kiirabibrigaadi. Seetõttu ei saa seda automaatselt pidada transpordivõimelise arstibrigaadiga samaväärseks. Kas muudatusi planeerides on arvesse võetud arstliku toe paiknemine, reageerimisajad ja mõju teiste brigaadide kättesaadavusele?
Kiirabireform mõjutab ka Häirekeskust, päästet, politseid, EMOsid ja haiglaid. Kui kaheliikmelised brigaadid vajavad sagedamini lisajõudu või viivad rohkem patsiente haiglasse, võib kiirabis saavutatav näiline kokkuhoid suurendada teiste teenuste koormust ja kulusid. Mis tähendab, et kiirabi kulud küll vähenevad, aga muud kulud kasvavad ning maksumaksja raha hakkab kokkuvõttes sama eesmärgi peale rohkem kuluma. 
Samuti tuleb hinnata mõju kiirabitöötajate töökoormusele, tööohutusele, väljaõppele ja järelkasvule. Personalipuudust ei saa lahendada sellega, et väiksem meeskond peab kandma suuremat vastutust. Sellise muudatuse tulemusel on kannatajaks lõpuks ikkagi ka patsient.
Eesti Patsientide Liidu palved:
1. Avalikustada reformi mõjuanalüüsid, lähteandmed ja piirkondlikud mudelid.
2. Hinnata iga piirkonna puhul reageerimisaegu, pikki haiglatransporte, tagasisõiduaegu ja samaaegseid väljakutseid.
3. Ilma mõjuanalüüsideta ja veendumata, et patsiendiohutus ei halvene, mitte muuta kaheliikmelist brigaadi üle-eestiliseks vaikimisi standardiks.
4. Rakendada kaheliikmelisi brigaade esmalt pilootprojektina ning siis hinnata patsiendiohutust, brigaadide vajadusi jms.
5. Säilitada piisav ööpäevaringne transpordivõimeline valmisolek piirkondades, kus vahemaad haiglateni on pikad ja asendusressurss piiratud.
6. Mitte käsitada mittetransportivat arstlikku toetusbrigaadi automaatselt transpordivõimelise arstibrigaadiga samaväärsena.
7. Hinnata reformi mõju haiglatele, EMOdele, Häirekeskusele, päästele, politseile ja kogu tervishoiusüsteemi kuludele.
8. Kaasata otsustamisse kiirabitöötajad, erakorralise meditsiini arstid, teenuseosutajad, kohalikud omavalitsused ja patsientide esindajad.
Eesti Patsientide Liit toetab läbimõeldud ja tõenduspõhiseid muutuseid. Kiirabireform peab tagama, et patsient saab abi õigel ajal ning vajaliku pädevusega, olenemata sellest, kus ta elab. Seejuures ei tohi unustada, et kiirabi on valmisolekuteenus, mille väärtust ei saa mõõta pelgalt väljakutsete arvu, brigaadide hõivatuse või kulude kokkuhoiu kaudu. 
Palume pöördumisele sisulist kirjalikku vastust ning reformi aluseks olevate analüüside avalikustamist.
Lugupidamisega
Annika Oja
Eesti Patsientide Liit

Sotsiaalministeerium ([email protected])
Terviseamet ([email protected])
Tervisekassa ([email protected])  
28.07.2026
Eesti Patsientide Liidu seisukoht kavandatava kiirabireformi kohta
Eesti Patsientide Liit toetab kiirabisüsteemi arendamist ja abi paremat kättesaadavust. Samas peab iga muudatuse peamine eesmärk olema patsiendiohutus.
Praeguseks avaldatud teave ei anna piisavat kindlust, et kaheliikmeliste brigaadide osakaalu suurendamine ja öise valmisoleku vähendamine ei halvenda abi kättesaadavust ega kvaliteeti, eriti hajaasustusega piirkondades.
Arvestades, et kiirabi arengusuundade dokumendis on standardiks kiirabi 3-liikmeline brigaad ning üleminekust 2-liikmelisele brigaadile pole seni juttu olnud, tekib küsimus, miks arengusuundade dokument üldse koostati, kaasati erinevaid osapooli ja raisati nende aega, kui reaalselt arengudokumendis kirja pandut silmas ei peeta?
Kaheliikmeline brigaad võib olla põhjendatud tiheasustusega linnapiirkonnas, kus läheduses on mitu teist brigaadi ja kõrgema etapi haigla. Maapiirkondades ei pruugi aga selline lahendus toimida. Kuna tegemist on muudatusega, mis võib otseselt ohustada patsiendi võimalust saada oma kodukandis vajalikku esmaabi, ei tohi seda teha kergekäeliselt ja ilma põhjalike mõjuanalüüüsideta.
Kaheliikmelist mudelit tuleks enne laiemat kasutamist katsetada piiratud pilootprojektina ning võrrelda selle tulemusi kolmeliikmeliste brigaadidega.
Väiksem väljakutsete arv ei tähenda, et piirkonna brigaad on üleliigne. Hajaasustuses tagab see valmisoleku suurel territooriumil, samuti peab brigaad olema valmis reageerima ka harva esinevatele eluohtlikele sündmustele.
Ressursivajaduse hindamisel tuleb arvestada lisaks väljakutsete arvule: vahemaid patsiendi ja haiglani; transpordi, patsiendi üleandmise ja tagasisõidu kestust; samaaegsete kõrge prioriteediga kutsete riski; naaberbrigaadide tegelikku asukohta ja hõivatust; piirkonna demograafilisi, hooajalisi ja geograafilisi eripärasid.
Öösel võib lähim vaba brigaad asuda kaugemal ning pika haiglatranspordi mõju olla suurem. Kui piirkonda jääb ainult üks brigaad ja see viib patsienti parajasti Tartusse või Tallinna, võib piirkond jääda pikaks ajaks kohaliku kiirabiressursita. 
Eesti Patsientide Liidu hinnangul ei tohi vähendada ööpäevaringset transpordivõimelist valmisolekut piirkondades, kus pikad vahemaad ja piiratud naaberressurss võivad abi saabumist oluliselt aeglustada.
Enne muudatuste tegemist tuleb mõjuanalüüsidega tõendada, et kahe ööpäevaringse transpordivõimelise brigaadi säilitamisest loobumine ei halvenda patsiendi võimalust saada kiirelt esmaabi. 
Eesti Patsientide Liit toetab telemeditsiini ja arstliku toe arendamist, kuid need ei asenda sündmuskohal viibivat meeskonda ega transpordivõimelist brigaadi.
Mittetransportiv arstlik toetusbrigaad vajab patsiendi haiglasse viimiseks eraldi kiirabibrigaadi. Seetõttu ei saa seda automaatselt pidada transpordivõimelise arstibrigaadiga samaväärseks. Kas muudatusi planeerides on arvesse võetud arstliku toe paiknemine, reageerimisajad ja mõju teiste brigaadide kättesaadavusele?
Kiirabireform mõjutab ka Häirekeskust, päästet, politseid, EMOsid ja haiglaid. Kui kaheliikmelised brigaadid vajavad sagedamini lisajõudu või viivad rohkem patsiente haiglasse, võib kiirabis saavutatav näiline kokkuhoid suurendada teiste teenuste koormust ja kulusid. Mis tähendab, et kiirabi kulud küll vähenevad, aga muud kulud kasvavad ning maksumaksja raha hakkab kokkuvõttes sama eesmärgi peale rohkem kuluma. 
Samuti tuleb hinnata mõju kiirabitöötajate töökoormusele, tööohutusele, väljaõppele ja järelkasvule. Personalipuudust ei saa lahendada sellega, et väiksem meeskond peab kandma suuremat vastutust. Sellise muudatuse tulemusel on kannatajaks lõpuks ikkagi ka patsient.
Eesti Patsientide Liidu palved:
1. Avalikustada reformi mõjuanalüüsid, lähteandmed ja piirkondlikud mudelid.
2. Hinnata iga piirkonna puhul reageerimisaegu, pikki haiglatransporte, tagasisõiduaegu ja samaaegseid väljakutseid.
3. Ilma mõjuanalüüsideta ja veendumata, et patsiendiohutus ei halvene, mitte muuta kaheliikmelist brigaadi üle-eestiliseks vaikimisi standardiks.
4. Rakendada kaheliikmelisi brigaade esmalt pilootprojektina ning siis hinnata patsiendiohutust, brigaadide vajadusi jms.
5. Säilitada piisav ööpäevaringne transpordivõimeline valmisolek piirkondades, kus vahemaad haiglateni on pikad ja asendusressurss piiratud.
6. Mitte käsitada mittetransportivat arstlikku toetusbrigaadi automaatselt transpordivõimelise arstibrigaadiga samaväärsena.
7. Hinnata reformi mõju haiglatele, EMOdele, Häirekeskusele, päästele, politseile ja kogu tervishoiusüsteemi kuludele.
8. Kaasata otsustamisse kiirabitöötajad, erakorralise meditsiini arstid, teenuseosutajad, kohalikud omavalitsused ja patsientide esindajad.
Eesti Patsientide Liit toetab läbimõeldud ja tõenduspõhiseid muutuseid. Kiirabireform peab tagama, et patsient saab abi õigel ajal ning vajaliku pädevusega, olenemata sellest, kus ta elab. Seejuures ei tohi unustada, et kiirabi on valmisolekuteenus, mille väärtust ei saa mõõta pelgalt väljakutsete arvu, brigaadide hõivatuse või kulude kokkuhoiu kaudu. 
Palume pöördumisele sisulist kirjalikku vastust ning reformi aluseks olevate analüüside avalikustamist.
Lugupidamisega
Annika Oja
Eesti Patsientide Liit