Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: SOM/26-0768/01

[email protected] Meie: 28.07.2026 nr 57

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele (tegevuslubade jaregistreeringute

muudatused)

Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab eelnõu eesmärki ajakohastada tervishoiuteenuste

korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering

senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada

kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste

osutamiseks kriisiolukorras.

Alljärgnevalt toome välja mõned kitsaskohad, mis on eelnõus jäänud käsitlemata või mitmeti

mõistetavaks ning pakume välja lahendused.

1. Haavatavate sihtrühmade mõjuanalüüs puudub

Eelnõu seletuskiri käsitleb mõjusid sihtrühmade kaupa (tervishoiuteenuse osutajad,

tervishoiutöötajad, „tervishoiuteenuste kasutajad ehk kogu elanikkond", Terviseamet), kuid

eraldi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste kui haavatava ja intensiivsema

teenusekasutusega sihtrühma mõjuanalüüsi ei ole.

Teeme ettepaneku lisada mõjuanalüüsi eraldi alapunkt „Mõju puuetega ja krooniliste

haigustega inimestele“.

2

2. Terminoloogia vajab osaliselt täpsustamist

Sisulisemaks muutmine" on ebamäärane.

Väljend "muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks" ei kirjelda, mida tegelikult

muudetakse. Parem oleks öelda näiteks: "Eelnõuga tugevdatakse tegevuslubade andmise

sisulist kontrolli..." või "Eelnõuga laiendatakse tegevusloa andmisel hinnatavaid

asjaolusid..."

Terviseameti hindamispädevus vajab piire. Lause: "Terviseametile antakse selgem alus

hinnata tervishoiuteenuse sisu..." võib jätta mulje, et amet hakkab hindama meditsiiniliste

otsuste sisu. Kui eesmärk on hinnata kvaliteedisüsteeme, juhtimist ja nõuete täitmist, tuleb

seda täpsustada.

Peatamise alused sisaldavad määratlemata õigusmõisteid.

Mõisted nagu: "süstemaatiliselt","olulisel määral", "üldtunnustatud praktika", "oluline või

vahetu oht" on õiguses kasutatavad, kuid seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas neid

sisustatakse ja milliste tõendite alusel hinnatakse. Vastasel juhul võib suureneda vaidluste

arv.

Põhjuslik seos võiks olla selgem. Praegu jääb ebaselgeks, kas registreeringu peatamiseks

peavad olema täidetud kõik tingimused või piisab mõnest neist.

3. Kiirabi mõiste kitsendamine võib riivata puuetega või krooniliste haigustega

inimeste teenuste kättesaadavust

Eelnõu piiritleb kiirabi rangelt „eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse" juhtudega

Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning välistab sõnaselgelt „patsientide

transportimise" kiirabiteenuse mõistest (§16, §17 muudatuste selgitus). Seletuskiri toob

näiteks, et praegu vaieldakse olukordade üle, kus kiirabi tegevusluba tahetakse kasutada

patsientide transpordiks – ja see soovitakse edaspidi välistada.

Paljud krooniliste haigustega või puuetega inimesed vajavad regulaarselt meditsiinilist

transporti, mis ei ole „vältimatu abi" tähenduses erakorraline, kuid nõuab siiski meditsiinilist

järelevalvet, olgu või näiteks hingamisaparaadist sõltuvad inimesed jpt. Eelnõu loob küll

erandi „operatiivvalvevälistele eriotstarbelistele brigaadidele" (§17 p5), kuid toob näidetena

ainult vastsündinu/lapse transporti (lastereanimobiil). Täiskasvanud puudega/kroonilise

haigusega inimeste vajaduste osas jääb ebaselgeks, kas ja kuidas nemad sellesse erandisse

3

mahuvad, või kas nende transport jääb reguleerimata alasse, mida keegi enam ei paku (kuna

kiirabi seda enam ei tohi teha, aga eraldi „meditsiinilise transpordi" teenust seadus ei

defineeri).

Teeme ettepaneku täpsustada, milline teenus ja seadusesäte katab täiskasvanud kroonilise

haigusega ja/ või puudega patsiendi meditsiinilist transporti, et ei tekiks reguleerimata

tühimikku.

4. Ruumide ristkasutuse piirangu kaotamine seab ohtu ligipääsetavuse

Rakendusaktide osas (p 8, määruste muutmine) kaotatakse ruumide ristkasutuse piirang ja

liigutakse „detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt" funktsioonipõhisele lähenemisele sisseseade ja

aparatuuri osas. Samas puudub seletuskirjas igasugune viide ligipääsetavusnõuetele ruumide,

sisseseade või aparatuuri osas (nt ratastooliga ligipääs, tõstukid jne).

Teeme ettepaneku, et uute määruste koostamisel säilitatakse või täpsustatakse eraldi

ligipääsetavusnõuded nii, et need hõlmaks nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui meelepuudega

inimeste erinõudeid.

5. Uus kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue ei sisalda puuetega inimeste erivajadusi

Eelnõu p 11 (§41 uus lg 2 p 11 vastavalt kirjeldusele) nõuab tegevusloa taotlemisel

kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjelduse kava, mis peab sisaldama teavet töötajate pädevuse,

kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtete kohta. Samas ei ole siin mainitud

kohandamisi erivajadustega inimestele.

Teeme ettepaneku lisada kvaliteedijuhtimise ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi nõuete

hulka selgesõnaliselt viited patsiendi individuaalsete vajaduste arvestamisele ning vajalike

abivahendite tagamisele (kommunikatsioonivahendid, teave lihtsas keeles või viipekeeletõlge,

kohandatud protseduuri või vastuvõtuajad).

4

6. Registreeringu peatamise mehhanismi juures on ebaselged patsiendi või tema

esindaja kaebuse esitamise võimalused

Uus §32¹ annab Terviseametile õiguse peatada tervishoiutöötaja registreering süstemaatilise

rikkumise või vahetu ohu korral. Seletuskiri rõhutab selgelt, et registreeringut ei saa peatada

üksnes kaebuse alusel ilma asjaolusid kontrollimata, ning ohutusjuhtumite raporteerimise

süsteem on sõnaselgelt lahutatud registreeringu peatamise mehhanismist.

Kui patsient (või tema esindaja/pere) kogeb ebakvaliteetset tervishoiuteenust või kahjustavat

ravi, jääb ebaselgeks, kuidas ta saab või peab info edastama Terviseametile, et amet saaks

alustada enda kontrollimenetlustega.

Samuti jääb ebaselgeks, mida tähendab tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel

määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud

aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või

vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Teeme ettepaneku lisada selgitus,milline on patsiendi (sh tema esindaja, hooldaja, eestkostja)

kanal info edastamiseks (sh juhul, kui patsient ei suuda ise kirjalikku kaebust esitada)

Terviseametile, kui ta näeb tervishoiutöötaja tegevuses ohtu enda tervisele, sealhulgas

mittetõenduspõhise ravi soovitamist või määramist, ja kas see kanal on kohandatud ka

inimestele, kes ise kirjalikku kaebust koostada ei suuda.

Täiendavalt vajavad selget reguleerimist registreeringu peatamise alused ning kvaliteedi

hindamiskriteeriumid. Tervishoiu areng eeldab pidevat innovatsiooni ning uute raviviiside ja

ravipraktikate kasutuselevõttu ning kvaliteedi hindamine peab põhinema erialasel

kompetentsil ja tõenduspõhisusel. Vältida tuleb olukorda, kus kvaliteedi sisulist hindamist

asendavad peamiselt formaalsed dokumenteerimisnõuded või haldusmenetlused.

Teeme ettepaneku lisada selged ja läbipaistvad hindamiskriteeriumid, mis aitavad tagada

õigusselgust, vähendada vaidluste tekkimise riski ning säilitada tasakaalu kvaliteedijärelevalve

ja meditsiinilise professionaalse autonoomia vahel.

5

5. Kriisiolukorra regulatsioonis on käsitlemata kroonilise ravi järjepidevus

Uued §-d 42² ja 42³ annavad paindlikkuse tegevuskoha muutmiseks, tegevusloata

tegutsemiseks ja välisriigi relvajõudude/vabatahtlike kaasamiseks kriisiolukorras.

Põhiseaduspärasuse analüüs on põhjalik (PS §-d 28, 29, 31, 12), kuid käsitleb ainult

tervishoiutöötajate ja -teenuse osutajate õigusi. Kordagi ei mainita, kuidas tagatakse

kriisiolukorras järjepidev ravi kroonilistele patsientidele, kes sõltuvad korrapärasest,

spetsiifilisest ravist (dialüüs, insuliin, meditsiiniseadmed, eriravimid, hapnikuravi,

harvikhaiguste ja/või onkoloogiliste haiguste ravimid jne).

Teeme ettepaneku, et §42² rakendamisel sätestatakse ja selgitatakse, kuidas prioriseeritakse

ja tagatakse kriitilist, katkematut ravi vajavate krooniliste patsientide teenuse järjepidevus

kriisiolukorras; samuti tuleb selgitada, kuidas kaardistakse sellist abi vajavad patsiendid nng

kuidas neid teavitatakse enne teenuse ümberkorraldamist.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 54010461

Tervishoiualase huvikaitse nõunik

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: SOM/26-0768/01

[email protected] Meie: 28.07.2026 nr 57

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele (tegevuslubade jaregistreeringute

muudatused)

Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab eelnõu eesmärki ajakohastada tervishoiuteenuste

korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering

senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada

kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste

osutamiseks kriisiolukorras.

Alljärgnevalt toome välja mõned kitsaskohad, mis on eelnõus jäänud käsitlemata või mitmeti

mõistetavaks ning pakume välja lahendused.

1. Haavatavate sihtrühmade mõjuanalüüs puudub

Eelnõu seletuskiri käsitleb mõjusid sihtrühmade kaupa (tervishoiuteenuse osutajad,

tervishoiutöötajad, „tervishoiuteenuste kasutajad ehk kogu elanikkond", Terviseamet), kuid

eraldi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste kui haavatava ja intensiivsema

teenusekasutusega sihtrühma mõjuanalüüsi ei ole.

Teeme ettepaneku lisada mõjuanalüüsi eraldi alapunkt „Mõju puuetega ja krooniliste

haigustega inimestele“.

2

2. Terminoloogia vajab osaliselt täpsustamist

Sisulisemaks muutmine" on ebamäärane.

Väljend "muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks" ei kirjelda, mida tegelikult

muudetakse. Parem oleks öelda näiteks: "Eelnõuga tugevdatakse tegevuslubade andmise

sisulist kontrolli..." või "Eelnõuga laiendatakse tegevusloa andmisel hinnatavaid

asjaolusid..."

Terviseameti hindamispädevus vajab piire. Lause: "Terviseametile antakse selgem alus

hinnata tervishoiuteenuse sisu..." võib jätta mulje, et amet hakkab hindama meditsiiniliste

otsuste sisu. Kui eesmärk on hinnata kvaliteedisüsteeme, juhtimist ja nõuete täitmist, tuleb

seda täpsustada.

Peatamise alused sisaldavad määratlemata õigusmõisteid.

Mõisted nagu: "süstemaatiliselt","olulisel määral", "üldtunnustatud praktika", "oluline või

vahetu oht" on õiguses kasutatavad, kuid seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas neid

sisustatakse ja milliste tõendite alusel hinnatakse. Vastasel juhul võib suureneda vaidluste

arv.

Põhjuslik seos võiks olla selgem. Praegu jääb ebaselgeks, kas registreeringu peatamiseks

peavad olema täidetud kõik tingimused või piisab mõnest neist.

3. Kiirabi mõiste kitsendamine võib riivata puuetega või krooniliste haigustega

inimeste teenuste kättesaadavust

Eelnõu piiritleb kiirabi rangelt „eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse" juhtudega

Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning välistab sõnaselgelt „patsientide

transportimise" kiirabiteenuse mõistest (§16, §17 muudatuste selgitus). Seletuskiri toob

näiteks, et praegu vaieldakse olukordade üle, kus kiirabi tegevusluba tahetakse kasutada

patsientide transpordiks – ja see soovitakse edaspidi välistada.

Paljud krooniliste haigustega või puuetega inimesed vajavad regulaarselt meditsiinilist

transporti, mis ei ole „vältimatu abi" tähenduses erakorraline, kuid nõuab siiski meditsiinilist

järelevalvet, olgu või näiteks hingamisaparaadist sõltuvad inimesed jpt. Eelnõu loob küll

erandi „operatiivvalvevälistele eriotstarbelistele brigaadidele" (§17 p5), kuid toob näidetena

ainult vastsündinu/lapse transporti (lastereanimobiil). Täiskasvanud puudega/kroonilise

haigusega inimeste vajaduste osas jääb ebaselgeks, kas ja kuidas nemad sellesse erandisse

3

mahuvad, või kas nende transport jääb reguleerimata alasse, mida keegi enam ei paku (kuna

kiirabi seda enam ei tohi teha, aga eraldi „meditsiinilise transpordi" teenust seadus ei

defineeri).

Teeme ettepaneku täpsustada, milline teenus ja seadusesäte katab täiskasvanud kroonilise

haigusega ja/ või puudega patsiendi meditsiinilist transporti, et ei tekiks reguleerimata

tühimikku.

4. Ruumide ristkasutuse piirangu kaotamine seab ohtu ligipääsetavuse

Rakendusaktide osas (p 8, määruste muutmine) kaotatakse ruumide ristkasutuse piirang ja

liigutakse „detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt" funktsioonipõhisele lähenemisele sisseseade ja

aparatuuri osas. Samas puudub seletuskirjas igasugune viide ligipääsetavusnõuetele ruumide,

sisseseade või aparatuuri osas (nt ratastooliga ligipääs, tõstukid jne).

Teeme ettepaneku, et uute määruste koostamisel säilitatakse või täpsustatakse eraldi

ligipääsetavusnõuded nii, et need hõlmaks nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui meelepuudega

inimeste erinõudeid.

5. Uus kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue ei sisalda puuetega inimeste erivajadusi

Eelnõu p 11 (§41 uus lg 2 p 11 vastavalt kirjeldusele) nõuab tegevusloa taotlemisel

kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjelduse kava, mis peab sisaldama teavet töötajate pädevuse,

kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtete kohta. Samas ei ole siin mainitud

kohandamisi erivajadustega inimestele.

Teeme ettepaneku lisada kvaliteedijuhtimise ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi nõuete

hulka selgesõnaliselt viited patsiendi individuaalsete vajaduste arvestamisele ning vajalike

abivahendite tagamisele (kommunikatsioonivahendid, teave lihtsas keeles või viipekeeletõlge,

kohandatud protseduuri või vastuvõtuajad).

4

6. Registreeringu peatamise mehhanismi juures on ebaselged patsiendi või tema

esindaja kaebuse esitamise võimalused

Uus §32¹ annab Terviseametile õiguse peatada tervishoiutöötaja registreering süstemaatilise

rikkumise või vahetu ohu korral. Seletuskiri rõhutab selgelt, et registreeringut ei saa peatada

üksnes kaebuse alusel ilma asjaolusid kontrollimata, ning ohutusjuhtumite raporteerimise

süsteem on sõnaselgelt lahutatud registreeringu peatamise mehhanismist.

Kui patsient (või tema esindaja/pere) kogeb ebakvaliteetset tervishoiuteenust või kahjustavat

ravi, jääb ebaselgeks, kuidas ta saab või peab info edastama Terviseametile, et amet saaks

alustada enda kontrollimenetlustega.

Samuti jääb ebaselgeks, mida tähendab tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel

määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud

aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või

vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Teeme ettepaneku lisada selgitus,milline on patsiendi (sh tema esindaja, hooldaja, eestkostja)

kanal info edastamiseks (sh juhul, kui patsient ei suuda ise kirjalikku kaebust esitada)

Terviseametile, kui ta näeb tervishoiutöötaja tegevuses ohtu enda tervisele, sealhulgas

mittetõenduspõhise ravi soovitamist või määramist, ja kas see kanal on kohandatud ka

inimestele, kes ise kirjalikku kaebust koostada ei suuda.

Täiendavalt vajavad selget reguleerimist registreeringu peatamise alused ning kvaliteedi

hindamiskriteeriumid. Tervishoiu areng eeldab pidevat innovatsiooni ning uute raviviiside ja

ravipraktikate kasutuselevõttu ning kvaliteedi hindamine peab põhinema erialasel

kompetentsil ja tõenduspõhisusel. Vältida tuleb olukorda, kus kvaliteedi sisulist hindamist

asendavad peamiselt formaalsed dokumenteerimisnõuded või haldusmenetlused.

Teeme ettepaneku lisada selged ja läbipaistvad hindamiskriteeriumid, mis aitavad tagada

õigusselgust, vähendada vaidluste tekkimise riski ning säilitada tasakaalu kvaliteedijärelevalve

ja meditsiinilise professionaalse autonoomia vahel.

5

5. Kriisiolukorra regulatsioonis on käsitlemata kroonilise ravi järjepidevus

Uued §-d 42² ja 42³ annavad paindlikkuse tegevuskoha muutmiseks, tegevusloata

tegutsemiseks ja välisriigi relvajõudude/vabatahtlike kaasamiseks kriisiolukorras.

Põhiseaduspärasuse analüüs on põhjalik (PS §-d 28, 29, 31, 12), kuid käsitleb ainult

tervishoiutöötajate ja -teenuse osutajate õigusi. Kordagi ei mainita, kuidas tagatakse

kriisiolukorras järjepidev ravi kroonilistele patsientidele, kes sõltuvad korrapärasest,

spetsiifilisest ravist (dialüüs, insuliin, meditsiiniseadmed, eriravimid, hapnikuravi,

harvikhaiguste ja/või onkoloogiliste haiguste ravimid jne).

Teeme ettepaneku, et §42² rakendamisel sätestatakse ja selgitatakse, kuidas prioriseeritakse

ja tagatakse kriitilist, katkematut ravi vajavate krooniliste patsientide teenuse järjepidevus

kriisiolukorras; samuti tuleb selgitada, kuidas kaardistakse sellist abi vajavad patsiendid nng

kuidas neid teavitatakse enne teenuse ümberkorraldamist.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 54010461

Tervishoiualase huvikaitse nõunik