| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/41-18 |
| Registreeritud | 29.07.2026 |
| Sünkroonitud | 30.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie: SOM/26-0768/01
[email protected] Meie: 28.07.2026 nr 57
Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele (tegevuslubade jaregistreeringute
muudatused)
Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab eelnõu eesmärki ajakohastada tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering
senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada
kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste
osutamiseks kriisiolukorras.
Alljärgnevalt toome välja mõned kitsaskohad, mis on eelnõus jäänud käsitlemata või mitmeti
mõistetavaks ning pakume välja lahendused.
1. Haavatavate sihtrühmade mõjuanalüüs puudub
Eelnõu seletuskiri käsitleb mõjusid sihtrühmade kaupa (tervishoiuteenuse osutajad,
tervishoiutöötajad, „tervishoiuteenuste kasutajad ehk kogu elanikkond", Terviseamet), kuid
eraldi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste kui haavatava ja intensiivsema
teenusekasutusega sihtrühma mõjuanalüüsi ei ole.
Teeme ettepaneku lisada mõjuanalüüsi eraldi alapunkt „Mõju puuetega ja krooniliste
haigustega inimestele“.
2
2. Terminoloogia vajab osaliselt täpsustamist
Sisulisemaks muutmine" on ebamäärane.
Väljend "muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks" ei kirjelda, mida tegelikult
muudetakse. Parem oleks öelda näiteks: "Eelnõuga tugevdatakse tegevuslubade andmise
sisulist kontrolli..." või "Eelnõuga laiendatakse tegevusloa andmisel hinnatavaid
asjaolusid..."
Terviseameti hindamispädevus vajab piire. Lause: "Terviseametile antakse selgem alus
hinnata tervishoiuteenuse sisu..." võib jätta mulje, et amet hakkab hindama meditsiiniliste
otsuste sisu. Kui eesmärk on hinnata kvaliteedisüsteeme, juhtimist ja nõuete täitmist, tuleb
seda täpsustada.
Peatamise alused sisaldavad määratlemata õigusmõisteid.
Mõisted nagu: "süstemaatiliselt","olulisel määral", "üldtunnustatud praktika", "oluline või
vahetu oht" on õiguses kasutatavad, kuid seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas neid
sisustatakse ja milliste tõendite alusel hinnatakse. Vastasel juhul võib suureneda vaidluste
arv.
Põhjuslik seos võiks olla selgem. Praegu jääb ebaselgeks, kas registreeringu peatamiseks
peavad olema täidetud kõik tingimused või piisab mõnest neist.
3. Kiirabi mõiste kitsendamine võib riivata puuetega või krooniliste haigustega
inimeste teenuste kättesaadavust
Eelnõu piiritleb kiirabi rangelt „eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse" juhtudega
Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning välistab sõnaselgelt „patsientide
transportimise" kiirabiteenuse mõistest (§16, §17 muudatuste selgitus). Seletuskiri toob
näiteks, et praegu vaieldakse olukordade üle, kus kiirabi tegevusluba tahetakse kasutada
patsientide transpordiks – ja see soovitakse edaspidi välistada.
Paljud krooniliste haigustega või puuetega inimesed vajavad regulaarselt meditsiinilist
transporti, mis ei ole „vältimatu abi" tähenduses erakorraline, kuid nõuab siiski meditsiinilist
järelevalvet, olgu või näiteks hingamisaparaadist sõltuvad inimesed jpt. Eelnõu loob küll
erandi „operatiivvalvevälistele eriotstarbelistele brigaadidele" (§17 p5), kuid toob näidetena
ainult vastsündinu/lapse transporti (lastereanimobiil). Täiskasvanud puudega/kroonilise
haigusega inimeste vajaduste osas jääb ebaselgeks, kas ja kuidas nemad sellesse erandisse
3
mahuvad, või kas nende transport jääb reguleerimata alasse, mida keegi enam ei paku (kuna
kiirabi seda enam ei tohi teha, aga eraldi „meditsiinilise transpordi" teenust seadus ei
defineeri).
Teeme ettepaneku täpsustada, milline teenus ja seadusesäte katab täiskasvanud kroonilise
haigusega ja/ või puudega patsiendi meditsiinilist transporti, et ei tekiks reguleerimata
tühimikku.
4. Ruumide ristkasutuse piirangu kaotamine seab ohtu ligipääsetavuse
Rakendusaktide osas (p 8, määruste muutmine) kaotatakse ruumide ristkasutuse piirang ja
liigutakse „detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt" funktsioonipõhisele lähenemisele sisseseade ja
aparatuuri osas. Samas puudub seletuskirjas igasugune viide ligipääsetavusnõuetele ruumide,
sisseseade või aparatuuri osas (nt ratastooliga ligipääs, tõstukid jne).
Teeme ettepaneku, et uute määruste koostamisel säilitatakse või täpsustatakse eraldi
ligipääsetavusnõuded nii, et need hõlmaks nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui meelepuudega
inimeste erinõudeid.
5. Uus kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue ei sisalda puuetega inimeste erivajadusi
Eelnõu p 11 (§41 uus lg 2 p 11 vastavalt kirjeldusele) nõuab tegevusloa taotlemisel
kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjelduse kava, mis peab sisaldama teavet töötajate pädevuse,
kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtete kohta. Samas ei ole siin mainitud
kohandamisi erivajadustega inimestele.
Teeme ettepaneku lisada kvaliteedijuhtimise ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi nõuete
hulka selgesõnaliselt viited patsiendi individuaalsete vajaduste arvestamisele ning vajalike
abivahendite tagamisele (kommunikatsioonivahendid, teave lihtsas keeles või viipekeeletõlge,
kohandatud protseduuri või vastuvõtuajad).
4
6. Registreeringu peatamise mehhanismi juures on ebaselged patsiendi või tema
esindaja kaebuse esitamise võimalused
Uus §32¹ annab Terviseametile õiguse peatada tervishoiutöötaja registreering süstemaatilise
rikkumise või vahetu ohu korral. Seletuskiri rõhutab selgelt, et registreeringut ei saa peatada
üksnes kaebuse alusel ilma asjaolusid kontrollimata, ning ohutusjuhtumite raporteerimise
süsteem on sõnaselgelt lahutatud registreeringu peatamise mehhanismist.
Kui patsient (või tema esindaja/pere) kogeb ebakvaliteetset tervishoiuteenust või kahjustavat
ravi, jääb ebaselgeks, kuidas ta saab või peab info edastama Terviseametile, et amet saaks
alustada enda kontrollimenetlustega.
Samuti jääb ebaselgeks, mida tähendab tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel
määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud
aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või
vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Teeme ettepaneku lisada selgitus,milline on patsiendi (sh tema esindaja, hooldaja, eestkostja)
kanal info edastamiseks (sh juhul, kui patsient ei suuda ise kirjalikku kaebust esitada)
Terviseametile, kui ta näeb tervishoiutöötaja tegevuses ohtu enda tervisele, sealhulgas
mittetõenduspõhise ravi soovitamist või määramist, ja kas see kanal on kohandatud ka
inimestele, kes ise kirjalikku kaebust koostada ei suuda.
Täiendavalt vajavad selget reguleerimist registreeringu peatamise alused ning kvaliteedi
hindamiskriteeriumid. Tervishoiu areng eeldab pidevat innovatsiooni ning uute raviviiside ja
ravipraktikate kasutuselevõttu ning kvaliteedi hindamine peab põhinema erialasel
kompetentsil ja tõenduspõhisusel. Vältida tuleb olukorda, kus kvaliteedi sisulist hindamist
asendavad peamiselt formaalsed dokumenteerimisnõuded või haldusmenetlused.
Teeme ettepaneku lisada selged ja läbipaistvad hindamiskriteeriumid, mis aitavad tagada
õigusselgust, vähendada vaidluste tekkimise riski ning säilitada tasakaalu kvaliteedijärelevalve
ja meditsiinilise professionaalse autonoomia vahel.
5
5. Kriisiolukorra regulatsioonis on käsitlemata kroonilise ravi järjepidevus
Uued §-d 42² ja 42³ annavad paindlikkuse tegevuskoha muutmiseks, tegevusloata
tegutsemiseks ja välisriigi relvajõudude/vabatahtlike kaasamiseks kriisiolukorras.
Põhiseaduspärasuse analüüs on põhjalik (PS §-d 28, 29, 31, 12), kuid käsitleb ainult
tervishoiutöötajate ja -teenuse osutajate õigusi. Kordagi ei mainita, kuidas tagatakse
kriisiolukorras järjepidev ravi kroonilistele patsientidele, kes sõltuvad korrapärasest,
spetsiifilisest ravist (dialüüs, insuliin, meditsiiniseadmed, eriravimid, hapnikuravi,
harvikhaiguste ja/või onkoloogiliste haiguste ravimid jne).
Teeme ettepaneku, et §42² rakendamisel sätestatakse ja selgitatakse, kuidas prioriseeritakse
ja tagatakse kriitilist, katkematut ravi vajavate krooniliste patsientide teenuse järjepidevus
kriisiolukorras; samuti tuleb selgitada, kuidas kaardistakse sellist abi vajavad patsiendid nng
kuidas neid teavitatakse enne teenuse ümberkorraldamist.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg
[email protected], tel 54010461
Tervishoiualase huvikaitse nõunik
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Tuuli Seinberg Nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy Officer | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 54010461 |
|
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie: SOM/26-0768/01
[email protected] Meie: 28.07.2026 nr 57
Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele (tegevuslubade jaregistreeringute
muudatused)
Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab eelnõu eesmärki ajakohastada tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering
senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada
kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste
osutamiseks kriisiolukorras.
Alljärgnevalt toome välja mõned kitsaskohad, mis on eelnõus jäänud käsitlemata või mitmeti
mõistetavaks ning pakume välja lahendused.
1. Haavatavate sihtrühmade mõjuanalüüs puudub
Eelnõu seletuskiri käsitleb mõjusid sihtrühmade kaupa (tervishoiuteenuse osutajad,
tervishoiutöötajad, „tervishoiuteenuste kasutajad ehk kogu elanikkond", Terviseamet), kuid
eraldi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste kui haavatava ja intensiivsema
teenusekasutusega sihtrühma mõjuanalüüsi ei ole.
Teeme ettepaneku lisada mõjuanalüüsi eraldi alapunkt „Mõju puuetega ja krooniliste
haigustega inimestele“.
2
2. Terminoloogia vajab osaliselt täpsustamist
Sisulisemaks muutmine" on ebamäärane.
Väljend "muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks" ei kirjelda, mida tegelikult
muudetakse. Parem oleks öelda näiteks: "Eelnõuga tugevdatakse tegevuslubade andmise
sisulist kontrolli..." või "Eelnõuga laiendatakse tegevusloa andmisel hinnatavaid
asjaolusid..."
Terviseameti hindamispädevus vajab piire. Lause: "Terviseametile antakse selgem alus
hinnata tervishoiuteenuse sisu..." võib jätta mulje, et amet hakkab hindama meditsiiniliste
otsuste sisu. Kui eesmärk on hinnata kvaliteedisüsteeme, juhtimist ja nõuete täitmist, tuleb
seda täpsustada.
Peatamise alused sisaldavad määratlemata õigusmõisteid.
Mõisted nagu: "süstemaatiliselt","olulisel määral", "üldtunnustatud praktika", "oluline või
vahetu oht" on õiguses kasutatavad, kuid seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas neid
sisustatakse ja milliste tõendite alusel hinnatakse. Vastasel juhul võib suureneda vaidluste
arv.
Põhjuslik seos võiks olla selgem. Praegu jääb ebaselgeks, kas registreeringu peatamiseks
peavad olema täidetud kõik tingimused või piisab mõnest neist.
3. Kiirabi mõiste kitsendamine võib riivata puuetega või krooniliste haigustega
inimeste teenuste kättesaadavust
Eelnõu piiritleb kiirabi rangelt „eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse" juhtudega
Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning välistab sõnaselgelt „patsientide
transportimise" kiirabiteenuse mõistest (§16, §17 muudatuste selgitus). Seletuskiri toob
näiteks, et praegu vaieldakse olukordade üle, kus kiirabi tegevusluba tahetakse kasutada
patsientide transpordiks – ja see soovitakse edaspidi välistada.
Paljud krooniliste haigustega või puuetega inimesed vajavad regulaarselt meditsiinilist
transporti, mis ei ole „vältimatu abi" tähenduses erakorraline, kuid nõuab siiski meditsiinilist
järelevalvet, olgu või näiteks hingamisaparaadist sõltuvad inimesed jpt. Eelnõu loob küll
erandi „operatiivvalvevälistele eriotstarbelistele brigaadidele" (§17 p5), kuid toob näidetena
ainult vastsündinu/lapse transporti (lastereanimobiil). Täiskasvanud puudega/kroonilise
haigusega inimeste vajaduste osas jääb ebaselgeks, kas ja kuidas nemad sellesse erandisse
3
mahuvad, või kas nende transport jääb reguleerimata alasse, mida keegi enam ei paku (kuna
kiirabi seda enam ei tohi teha, aga eraldi „meditsiinilise transpordi" teenust seadus ei
defineeri).
Teeme ettepaneku täpsustada, milline teenus ja seadusesäte katab täiskasvanud kroonilise
haigusega ja/ või puudega patsiendi meditsiinilist transporti, et ei tekiks reguleerimata
tühimikku.
4. Ruumide ristkasutuse piirangu kaotamine seab ohtu ligipääsetavuse
Rakendusaktide osas (p 8, määruste muutmine) kaotatakse ruumide ristkasutuse piirang ja
liigutakse „detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt" funktsioonipõhisele lähenemisele sisseseade ja
aparatuuri osas. Samas puudub seletuskirjas igasugune viide ligipääsetavusnõuetele ruumide,
sisseseade või aparatuuri osas (nt ratastooliga ligipääs, tõstukid jne).
Teeme ettepaneku, et uute määruste koostamisel säilitatakse või täpsustatakse eraldi
ligipääsetavusnõuded nii, et need hõlmaks nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui meelepuudega
inimeste erinõudeid.
5. Uus kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue ei sisalda puuetega inimeste erivajadusi
Eelnõu p 11 (§41 uus lg 2 p 11 vastavalt kirjeldusele) nõuab tegevusloa taotlemisel
kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjelduse kava, mis peab sisaldama teavet töötajate pädevuse,
kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtete kohta. Samas ei ole siin mainitud
kohandamisi erivajadustega inimestele.
Teeme ettepaneku lisada kvaliteedijuhtimise ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi nõuete
hulka selgesõnaliselt viited patsiendi individuaalsete vajaduste arvestamisele ning vajalike
abivahendite tagamisele (kommunikatsioonivahendid, teave lihtsas keeles või viipekeeletõlge,
kohandatud protseduuri või vastuvõtuajad).
4
6. Registreeringu peatamise mehhanismi juures on ebaselged patsiendi või tema
esindaja kaebuse esitamise võimalused
Uus §32¹ annab Terviseametile õiguse peatada tervishoiutöötaja registreering süstemaatilise
rikkumise või vahetu ohu korral. Seletuskiri rõhutab selgelt, et registreeringut ei saa peatada
üksnes kaebuse alusel ilma asjaolusid kontrollimata, ning ohutusjuhtumite raporteerimise
süsteem on sõnaselgelt lahutatud registreeringu peatamise mehhanismist.
Kui patsient (või tema esindaja/pere) kogeb ebakvaliteetset tervishoiuteenust või kahjustavat
ravi, jääb ebaselgeks, kuidas ta saab või peab info edastama Terviseametile, et amet saaks
alustada enda kontrollimenetlustega.
Samuti jääb ebaselgeks, mida tähendab tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel
määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud
aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või
vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Teeme ettepaneku lisada selgitus,milline on patsiendi (sh tema esindaja, hooldaja, eestkostja)
kanal info edastamiseks (sh juhul, kui patsient ei suuda ise kirjalikku kaebust esitada)
Terviseametile, kui ta näeb tervishoiutöötaja tegevuses ohtu enda tervisele, sealhulgas
mittetõenduspõhise ravi soovitamist või määramist, ja kas see kanal on kohandatud ka
inimestele, kes ise kirjalikku kaebust koostada ei suuda.
Täiendavalt vajavad selget reguleerimist registreeringu peatamise alused ning kvaliteedi
hindamiskriteeriumid. Tervishoiu areng eeldab pidevat innovatsiooni ning uute raviviiside ja
ravipraktikate kasutuselevõttu ning kvaliteedi hindamine peab põhinema erialasel
kompetentsil ja tõenduspõhisusel. Vältida tuleb olukorda, kus kvaliteedi sisulist hindamist
asendavad peamiselt formaalsed dokumenteerimisnõuded või haldusmenetlused.
Teeme ettepaneku lisada selged ja läbipaistvad hindamiskriteeriumid, mis aitavad tagada
õigusselgust, vähendada vaidluste tekkimise riski ning säilitada tasakaalu kvaliteedijärelevalve
ja meditsiinilise professionaalse autonoomia vahel.
5
5. Kriisiolukorra regulatsioonis on käsitlemata kroonilise ravi järjepidevus
Uued §-d 42² ja 42³ annavad paindlikkuse tegevuskoha muutmiseks, tegevusloata
tegutsemiseks ja välisriigi relvajõudude/vabatahtlike kaasamiseks kriisiolukorras.
Põhiseaduspärasuse analüüs on põhjalik (PS §-d 28, 29, 31, 12), kuid käsitleb ainult
tervishoiutöötajate ja -teenuse osutajate õigusi. Kordagi ei mainita, kuidas tagatakse
kriisiolukorras järjepidev ravi kroonilistele patsientidele, kes sõltuvad korrapärasest,
spetsiifilisest ravist (dialüüs, insuliin, meditsiiniseadmed, eriravimid, hapnikuravi,
harvikhaiguste ja/või onkoloogiliste haiguste ravimid jne).
Teeme ettepaneku, et §42² rakendamisel sätestatakse ja selgitatakse, kuidas prioriseeritakse
ja tagatakse kriitilist, katkematut ravi vajavate krooniliste patsientide teenuse järjepidevus
kriisiolukorras; samuti tuleb selgitada, kuidas kaardistakse sellist abi vajavad patsiendid nng
kuidas neid teavitatakse enne teenuse ümberkorraldamist.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg
[email protected], tel 54010461
Tervishoiualase huvikaitse nõunik