Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Tiia Raudmägi

Juhatuse liige

MTÜ Kinnisvara Kaitseks

E-post: [email protected]

Teie: 13.07.2026 Meie: 29.07.2026 nr 2.2-9/26/2760-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioonis on 14.07.2026 registreeritud Teie pöördumine, milles palute

inspektsiooni seisukohta seoses planeerimismenetluse avalikkus põhimõtte ning avaliku teabe

seaduse kohaldamisega.

Märgite oma pöördumises, et planeerimismenetlus on olemuselt avalik menetlus, mille eesmärk

on tagada läbipaistev otsustusprotsess ning võimaldada avalikkusel kontrollida, milliseid

seisukohti menetluses esitati ja kuidas haldusorgan neid arvesse võttis. Praktikas on mitmed

kohalikud omavalitsused jätnud dokumendiregistris avaldamata või keeldunud väljastamast

füüsiliste isikute poolt planeerimismenetluses esitatud kirju, põhjendades seda üksnes

isikuandmete kaitsega.

Nagu Te oma pöördumises õigesti märkisite, siis planeerimismenetluse avalikkuse eesmärk on

tagada läbipaistev otsustusprotsess ning kontrollida, milliseid seisukohti on menetluses

edastatud ja kas ning kuidas haldusorgan neid arvesse võttis. Eeltoodust ei tulene, et esitatud

seisukohad peaksid olema avalikustatud isikustatud kujul.

Asutusele saabunud ja asutusest välja saadetud kirjade registreerimist ja dokumentidele

juurdepääsupiirangute kehtestamist ning dokumentidele juurdepääsu võimaldamist reguleerib

avaliku teabe seadus, mis ei tee erisusi planeerimismenetluse käigus esitatud kirjavahetuse

registreerimise osas.

Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 11 lg 1 kohaselt on asutuse dokumendiregister

digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide

registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus

või avalik-õiguslik juriidiline isik. Nõuded dokumendiregistrile on sätestatud AvTS §-s 12.

AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab teabevaldajat kehtestama piirangu teabele, mis sisaldab

isikuandmeid, kui sellise teabe avalikustamine riivaks oluliselt isiku eraelu puutumatust.

Inspektsiooni hinnangul on füüsilise isiku isikulikud kontaktandmed piiranguga teave, millele

teabevaldaja on kohustatud piirangu kehtestama. Kui isik annab oma kontaktandmed asutusele

selleks, et saada oma pöördumisele vastus, siis ei ole asutusel õigust neid jagada piiramatule

arvule isikutele läbi asutuse dokumendiregistri. Seega, kui füüsilise isiku kiri sisaldab ka tema

2 (4)

isiklikke kontaktandmeid, siis sellisele kirjale piirangu kehtestamine on põhjendatud ning neid

dokumente saab küsida teabenõude korras, millisel juhul tuleb väljastada see osa

teabest/dokumendist, millele piirang ei laiene.

Ka tuleb vahet teha teabe avalikustamisel asutuse veebilehel ja dokumendiregistri kaudu.

Planeerimisseadus ei näe ette, et planeerimismenetluse käigus edastatud

dokumendid/kirjavahetus tuleb avalikustada just dokumendiregistri kaudu. Kui

planeerimismenetluse avalikul väljapanekul ja/või veebilehel avalikustamisel on võimalik

piiranguga kontaktandmed näiteks kinni katta, siis dokumendiregistris sellisel kujul

dokumentide avalikustamise kohustust ei ole. AvTS § 12 lg 41 kohustab dokumendiregistri

kaudu võimaldama juurdepääsu elektroonilistele dokumentidele, millele ei ole

juurdepääsupiirangut kehtestatud.

Seega kui planeerimismenetluses on laekunud füüsilistelt isikutelt ettepanekuid ja need

sisaldavad ka isiklikke kontaktandmeid, siis tuleb sellistele kirjadele kehtestada piirang AvTS

§ 35 lg 1 p 12 alusel ja dokumendiregistri kaudu selliseid dokumente ei avalikustata, mis ei

tähenda seda, et nendele dokumentidele/kirjadele ei tagata juurdepääsu näiteks avalikul

väljapanekul või veebilehel avalikustamise kaudu, kus piiranguga andmed on eemaldatud.

Ka planeerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et planeerimismenetluse avalikkuse

põhimõte hõlmab ka informatsiooni avalikkust. See tähendab, et planeerimismenetlusega

seonduv informatsioon peab olema avalik. Avalikkuse põhimõte on tihedalt seotud

põhiseadusliku igaüheõigusega saada informatsiooni ning sellega seonduva raamseaduse –

avaliku teabe seadusega (edaspidi AvTS). PlanS-s sätestatud avalikkuse põhimõte kohaldub

koos AvTS-s kehtestatud reeglitega. See tähendab, et teabe avalikustamine ning selle nõudmise

õigus peavad olema tasakaalus teiste põhiseadusest tulenevate väärtustega, näiteks eraelu

puutumatuse ning autori õiguste kaitsega. Eraelu puutumatuse kaitse on piiritletud viisil, et

ainult isiku eraelu oluliselt riivavat infot ei avalikustata. See tähendab, et varem kohustuslikuna

avalikustatavad andmed, mis pärinevad näiteks kinnistusraamatust, on ka

planeerimismenetluses avalikud.

Järgnevalt vastame Teie küsimustele:

1. Kas planeerimismenetluses eraisiku poolt kohaliku omavalitsusele esitatud küsimused,

järelepärimised, arvamused, ettepanekud, vastuväited ning muu planeerimismenetlust

puudutav kirjavahetus on tervikuna käsitatavad isikuandmetena või tuleb

isikuandmetena käsitada üksnes dokumentides sisalduvaid isikuandmeid?

Vastus: Ei ole. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 4 punkti 1 kohaselt on

isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega on

isikuandmed dokumendis sisalduvad konkreetsed andmed (näiteks nimi, telefoninumber, e-

posti aadress, elukohaandmed), mitte automaatselt kogu dokument. Planeerimismenetluses

esitatud arvamuse, ettepaneku või vastuväite sisu ei muutu üksnes seetõttu isikuandmeteks, et

selle on esitanud füüsiline isik.

2. Kuidas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega on kooskõlas olukord, kus

avalikkusel ei ole võimalik tutvuda menetluse jooksul esitatud kirjade ja muude

menetlusdokumentidega üksnes põhjusel, et nende autor on füüsiline isik?

Vastus: Avalikkusel on võimalik tutvuda menetluse jooksul esitatud kirjade ja muude

dokumentidega, sh nendega, mis on esitatud füüsiliste isikute poolt teabenõuete esitamisega

ning ka avalikke väljapanekute käigus, millisel juhul on võimalik piiranguga isikuandmed kinni

katta.

3 (4)

3. Kas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõte eeldab, et avalikkusel on võimalik välja

selgitada, millised isikud või huvigrupid on menetluses konkreetseid seisukohti

esitanud, või tuleb selline teave üldjuhul lugeda kaitstavaks isikuandmeteks?

Vastus: Planeerimisseadus ei sätesta otsesõnu, et kõikide füüsilistest isikutest arvamuse

esitajate nimed tuleb alati avalikustada.

Samas võib nimi teatud juhtudel olla oluline menetluse läbipaistvuse tagamiseks, näiteks kui

seisukoht on esitatud huvigrupi või muu konkreetse menetlusosalise poolt.

Sellisel juhul tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda:

 planeerimismenetluse avalikkuse eesmärki (PlanS § 9);

 teabe avalikkuse põhimõtet (AvTS § 3);

 isiku õigust eraelu puutumatusele (PS § 26, AvTS § 35 lg 1 p12);

 isikuandmete töötlemise põhimõtteid (IKÜM artikkel 5 eesmärgikohasus,

minimaalsus).

Seega ei ole õige ei automaatne nimede avaldamine ega ka automaatne nimede varjamine.

Vajalik on juhtumipõhine kaalumine, kas olulisem on avalikkuse huvi saada teada, kes näiteks

konkreetse vastuväite esitas või isiku huvi oma privaatsuse kaitsele, sh see, et näiteks vastuväite

esitamine ei tooks talle kaasa negatiivseid tagajärgi või kolmandate isikute poolt soovimatut

kontakti võtmist.

4. Kas planeerimismenetluses esitatud arvamuse, ettepaneku või vastuväite esitaja nime ja

kontaktandmete osas on planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttest tulenevalt

põhjendatud nende avalikustamine? Palun selgitada, millistel juhtudel on see lubatav

ning kuidas tuleb seejuures kaaluda planeerimismenetluse avalikkuse eesmärki ja

isikuandmete kaitset.

Vastus: Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 12 võimaldab kehtestada juurdepääsupiirangu

teabele, mis sisaldab isiku eraelu puudutavaid andmeid. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul

ei kuulu avalikustamisele e-posti aadressid, telefoninumbrid ja muud isiklikud kontaktandmed.

Ehk siis füüsilise isiku isiklikud kontaktandmed on piiranguga teave, millele omavalitsusel

tuleb kehtestada piirang. Nime avalikustamise puhul tuleb hinnata, kas avalikustamine on

vajalik planeerimismenetluse läbipaistvuse eesmärgi saavutamiseks ning kas see riivab

ebaproportsionaalselt isiku eraelu. Seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi kaaluda.

5. Kas kohaliku omavalitsuse kohustus on sellisel juhul võimaldada dokumentidele osaline

juurdepääs, eemaldades üksnes isikuandmed ning võimaldades tutvuda dokumentide

sisulise osaga?

Vastus: Jah. Avaliku teabe seaduse § 38 lõige 2 sätestab selgesõnaliselt, et kui dokument

sisaldab teavet, millele juurdepääsupiirang ei laiene, tuleb sellele osale juurdepääs võimaldada.

Seega tuleb üldjuhul eemaldada üksnes:

 telefoninumbrid,

 e-posti aadressid,

 muud kaitstavad isikuandmed

ning jätta kättesaadavaks arvamuse, ettepaneku või vastuväite sisuline osa. Eeltoodu ei

tähenda siiski seda, et selliselt tuleks dokumendid avalikustada ka dokumendiregistris.

4 (4)

Seadus ei näe ette dokumendiregistris dokumentide osalist avalikustamist. Küll aga tuleb

omavalitsusel võimaldada planeerimisdokumentidele juurdepääs osas, mis ei sisalda

piiranguga isikuandmeid teabenõude korral ning planeerimisseaduses sätestatud juhtudel.

Nii näiteks sätestab PlanS § 76 lõige 5, et üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse

see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu

ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

6. Kas Teie hinnangul on kohaliku omavalitsuse praktika, mille kohaselt jäetakse füüsiliste

isikute poolt planeerimismenetluses esitatud kirjad dokumendiregistris tervikuna

avalikustamata üksnes põhjendusega, et need sisaldavad isikuandmeid, kooskõlas hea

halduse ja planeerimismenetluse avalikkuse põhimõtetega?

Vastus: Jah, kuna avaliku teabe seadus ei näe dokumendiregistris ette dokumentide osalist

avalikustamist (kujul kus osa dokumendist on kinni kaetud), kui dokument sisaldab ka

piiranguga isikuandmeid. Kuna avaliku teabe seadus ei näe ette dokumentide

dokumendiregistris osalist avalikustamist, siis ei riku see ka planeerimismenetluse avalikkuse

põhimõtet, kuna avalikustamise ja dokumentidele juurdepääsu kord on reguleeritud

planeerimisseaduses sätestatud korras ja ei näe ette dokumentide avalikustamist

dokumendiregistri kaudu.

7. Palun viidata õigusaktidele, kohtupraktikale või riigiasutuste seisukohtadele, millele

Teie vastus tugineb.

Vastus: Vastavad viited õigusaktidele on toodud eelnevates vastusetes. Täiendavaid selgitusi

planeerimismenetluste kohta ning kohtulahendid leiate veebilehelt Menetluse skeemid

Planeerimine.ee ning planeerimisseaduse seletuskirjast.

Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel