Kiri

Piirikirjeldus – Miitra Piiri-

punkti nr Piiripunkti vorm Piiri

kulgemise viis Märkus Paigaldamise

info Piir kindlaks

tehtud 10 metalltoru sirgjooneline - olemasolev 1) 11 metalltoru

teemaa serv* *piir kulgeb 9 m

tee teljest paigaldatud 1)

12 metalltoru - - paigaldatud -

Piirikirjeldus – Vahe-Miitra Piiri-

punkti nr Piiripunkti vorm Piiri

kulgemise viis Märkus Paigaldamise

info Piir kindlaks

tehtud 12 metalltoru sirgjooneline - paigaldatud - 17 metalltoru - - paigaldatud -

Piirikirjeldus – Miitraoja Piiri-

punkti nr Piiripunkti vorm Piiri

kulgemise viis Märkus Paigaldamise

info Piir kindlaks

tehtud 12 metalltoru

teemaa serv* *piir kulgeb 9 m

tee teljest paigaldatud -

13 teemaa serva punkt veekogu telg* *kraav - - 14 veekogu telje punkt veekogu telg* *Raadsioja 15 veekogu telje punkt sirgjooneline - - - 16 metalltoru sirgjooneline - paigaldatud - 17 metalltoru sirgjooneline - olemasolev -

Piiride kindlakstegemine: 1) Põhjus: Piiripunktide nr 10 ja nr 11 osas teostatakse piiride kindlakstegemine omanike soovil.

Selgitus: Piirimärk nr 10 on paigaldatud Miitra-Seimi mõõdistamisel piiride kindlakstegemise käigus kuuseheki äärde ca 8 m tee teljest nii, et kuusehekk jääks Miitra-Seimi maale. Miitra ja 25209 Kaagu-Kerepäälse tee katastriüksuste vahel on piiriandmetes kirjeldatud piiri mööda teemaa serva 9 m kauguselt tee teljest, kus teemaa serva punkt (9 m tee teljest) asub kuuseheki sees ja on tähistamata. Käesoleva töö käigus kuuseheki sees olevat teemaa serva punkti ei arvestata. Piiri määramisel arvestatakse olemasoleva piirimärgiga nr 10, kust piir kulgeb sirgjooneliselt teemaa servale (9 m tee teljest) kuuseheki lõppu paigaldatud piirimärki nr 11.

Tulemus: Piir määratakse olemasolevast piirimärgist nr 10 maastikul paigaldatud piirimärki nr 11 ja piir kulgeb piirimärkide nr 10-11 vahel sirgjooneliselt.

Märkused: Piirimärk nr 11 paigaldati teemaa servale (9 m tee teljest). Piirimärk nr 12 paigaldati Miitra jagamisplaani alusel teemaa servale (9 m tee teljest). Piirilõigul nr 13-14 täpsustus jagatava Miitra katastriüksuse piir, kus piir kulgeb mööda veekogu telge. Antud piirilõigul on Miitra katastriüksuse piiriprotokollis (1998a. aerofotogeodeetiliselt) kirjeldatud piiri sirgjooneliselt. Palomäe katastriüksuse piiriprotokollis (2002a. Mõõdistatud suvalises süsteemis) on kirjeldatud piiri mööda kraavi telge ning katastriüksuse plaanil on Miitra katastriüksust näidatud piirinaabrina. Omanikud peavad piiriks kraavi telge. Piirilõigul 14-15 täpsustus piiriks oleva Raadsioja asukoht. Võrreldes looduses Raadsioja asukohta puudutatud katastriüksuste piiriandmete ja Maa-ameti kaardirakenduses registreeritud piiriga on kohati suured erinevused. Puudutatud katastriüksuste piiriandmetes on Raadsioja asukoht ebatäpne, sest katastriüksuste moodustamisel oja ei mõõdistatud ja oja määramisel kasutati ebatäpset aluskaarti. Piir looduses ei muutu. Piirimärk nr 16 paigaldati Ulvi katastriüksuse olemasolevate piirimärkide vahelisele joonele, et mõõdistamise käigus moodustatava Miitraoja katastriüksuse piiri kulgemine oleks üheselt arusaadav.

Piirikirjeldus – Miitra Piiri-

punkti nr Piiripunkti vorm Piiri

kulgemise viis Märkus Paigaldamise

info Piir kindlaks

tehtud 10 metalltoru sirgjooneline - olemasolev 1) 11 metalltoru

teemaa serv* *piir kulgeb 9 m

tee teljest paigaldatud 1)

12 metalltoru - - paigaldatud -

Piirikirjeldus – Vahe-Miitra Piiri-

punkti nr Piiripunkti vorm Piiri

kulgemise viis Märkus Paigaldamise

info Piir kindlaks

tehtud 12 metalltoru sirgjooneline - paigaldatud - 17 metalltoru - - paigaldatud -

Piirikirjeldus – Miitraoja Piiri-

punkti nr Piiripunkti vorm Piiri

kulgemise viis Märkus Paigaldamise

info Piir kindlaks

tehtud 12 metalltoru

teemaa serv* *piir kulgeb 9 m

tee teljest paigaldatud -

13 teemaa serva punkt veekogu telg* *kraav - - 14 veekogu telje punkt veekogu telg* *Raadsioja 15 veekogu telje punkt sirgjooneline - - - 16 metalltoru sirgjooneline - paigaldatud - 17 metalltoru sirgjooneline - olemasolev -

Piiride kindlakstegemine: 1) Põhjus: Piiripunktide nr 10 ja nr 11 osas teostatakse piiride kindlakstegemine omanike soovil.

Selgitus: Piirimärk nr 10 on paigaldatud Miitra-Seimi mõõdistamisel piiride kindlakstegemise käigus kuuseheki äärde ca 8 m tee teljest nii, et kuusehekk jääks Miitra-Seimi maale. Miitra ja 25209 Kaagu-Kerepäälse tee katastriüksuste vahel on piiriandmetes kirjeldatud piiri mööda teemaa serva 9 m kauguselt tee teljest, kus teemaa serva punkt (9 m tee teljest) asub kuuseheki sees ja on tähistamata. Käesoleva töö käigus kuuseheki sees olevat teemaa serva punkti ei arvestata. Piiri määramisel arvestatakse olemasoleva piirimärgiga nr 10, kust piir kulgeb sirgjooneliselt teemaa servale (9 m tee teljest) kuuseheki lõppu paigaldatud piirimärki nr 11.

Tulemus: Piir määratakse olemasolevast piirimärgist nr 10 maastikul paigaldatud piirimärki nr 11 ja piir kulgeb piirimärkide nr 10-11 vahel sirgjooneliselt.

Märkused: Piirimärk nr 11 paigaldati teemaa servale (9 m tee teljest). Piirimärk nr 12 paigaldati Miitra jagamisplaani alusel teemaa servale (9 m tee teljest). Piirilõigul nr 13-14 täpsustus jagatava Miitra katastriüksuse piir, kus piir kulgeb mööda veekogu telge. Antud piirilõigul on Miitra katastriüksuse piiriprotokollis (1998a. aerofotogeodeetiliselt) kirjeldatud piiri sirgjooneliselt. Palomäe katastriüksuse piiriprotokollis (2002a. Mõõdistatud suvalises süsteemis) on kirjeldatud piiri mööda kraavi telge ning katastriüksuse plaanil on Miitra katastriüksust näidatud piirinaabrina. Omanikud peavad piiriks kraavi telge. Piirilõigul 14-15 täpsustus piiriks oleva Raadsioja asukoht. Võrreldes looduses Raadsioja asukohta puudutatud katastriüksuste piiriandmete ja Maa-ameti kaardirakenduses registreeritud piiriga on kohati suured erinevused. Puudutatud katastriüksuste piiriandmetes on Raadsioja asukoht ebatäpne, sest katastriüksuste moodustamisel oja ei mõõdistatud ja oja määramisel kasutati ebatäpset aluskaarti. Piir looduses ei muutu. Piirimärk nr 16 paigaldati Ulvi katastriüksuse olemasolevate piirimärkide vahelisele joonele, et mõõdistamise käigus moodustatava Miitraoja katastriüksuse piiri kulgemine oleks üheselt arusaadav.