Kambja Vallavalitsus [email protected]

28.07.2026 nr DM-133050-26

Paali liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ja taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Osaühing AKRON (registrikood 10520462, aadress Vana-Narva mnt 26, Maardu linn, Harju maakond, Eesti) esitas 29.07.2025 Keskkonnaametile Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/320812 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.07.2025 dokumendina nr DM-133050-1). Nõuetekohane taotlus esitati 18.03.2026 (DM-133050-17). Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist vastavalt taotlusele. Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Paali liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 887) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokki. Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kambja vallas Paali külas katastriüksusel Peetri karjäär (tunnus 28203:006:0254). Katastriüksuste omanik on Osaühing AKRON. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025

täiteliival (plokk 1 ja 2) 692 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 620 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 45 tuh m³. Katendi kogus 72 tuh m³ sh muld 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa, rohumaa. Keskkonnaamet palub kohalikul omavalitsusel esitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 12.08.2026. Kui arvamust ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Tulenedes asjaolust, et eelhinnangu eelnõu on avalikustamisel ja otsust ei ole võimalik tähtaegselt teha, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 14.08.2026. Võimalusel tehakse otsused varem

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lisateave:

Keskkonnaseadustiku üldosaseadus § 11 lg 2, 11 lg 21

Maapõueseadus § 52 lg 2, lg 3 Haldusmenetluse seadus § 41

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Paali_KMH_algatamata_jatmine_eelnou.pdf

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Osaühing AKRON, Transpordiamet

Aare Mark 5064227 [email protected]

2(2)

EELNÕU

24.07.2026

Paali liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa L.MK/320812 muutmise

taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Osaühing AKRON esitatud Paali liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/320812 muutmise

taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3

lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,

maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Paali liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/320812

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lisaks olemasolevatele

kõrvaltingimustele Paali liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.

1.3.2. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel,

riigipühadel ja pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

1.3.3. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb Paikmäe ja Väike-Paali kinnistute suunal

müratõkkeks ladustada katendivallid (vähemalt 3 m kõrgused), mis peavad olema silutud

ning korrapäraselt hooldatud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Osaühing AKRON (registrikood 10520462, aadress Vana-Narva mnt 26, Maardu linn, Harju

maakond, Eesti) esitas 29.07.2025 Keskkonnaametile Paali liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/320812 muutmise taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.07.2025 dokumendina nr DM-133050-1).

Nõuetekohane taotlus esitati 18.03.2026 (DM-133050-17).

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva. Vastavalt kehtiva keskkonnaloa

kõrvaltingimuste punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja

maanteega ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu

kehtestamise menetlus on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris

veel maavara kaevandamisega alustatud. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee

lahenduse leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on

kooskõlastamisel Paalimäe tee kasutamine väljaveoteena.

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri kaevandamisloa L.MK/320812 kehtivuse aja

pikendamist 15 aasta võrra ning loa andmete muutmist vastavalt taotlusele.

Taotlusega on korrigeeritud olemasoleva mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud vastavaks

kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele. Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha

ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas,

Kambja vallas, Paali külas Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus:

28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga

31.12.2025 täiteliival (plokk 1 ja 2) 692 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 620 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 45 tuh m³. Katendi kogus 72 tuh

m³ sh muld 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks

on maatulundusmaa, rohumaa.

2.2. Keskkonnaamet võttis 19.03.2026 kirjaga nr DM-133050-18 Paali liivakarjääri

kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Keskkonnaloa muutmistaotlus on 19.03.202 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Paali liivakarjääri keskkonnaloa

muutmise taotluse 19.03.2026 kirjaga nr DM-133050-19 Kambja Vallavalitsusele.

Kambja Vallavolikogu 20.05.2026 otsusega nr 28 otsusta nõustuda Osaühing AKRON

(registrikood 10520462) keskkonnaloa L.MK320812 pikendamisega Paali liivakarjääris

järgmistel tingimustel:

1. Karjääri väljaveotee asukoht ja riigimaanteega ristumiskoht kooskõlastada Kambja

Vallavalitsuse ja Transpordiametiga;

2. Enne kaevandamise algust tuleb lahendada kaevandustegevuseks kasutatavate teede

rajamine, rekonstrueerimine ja kasutusõigus;

3. Kaevandustegevuseks kasutatavad juurdepääsuteed tuleb välja ehitada ja/või rekonstrueerida

raskeveokite kandevõimele ja liikluskoormusele vastavaks enne kaevandamise algust;

4. Keskkonnaloa saamisel tuleb loa omajal korraldada ümbruskonna kaevude inventuur (kaevu

asukoht, seisukord, sügavus, veetase) ja teostada veekvaliteedi ja -taseme seiret vähemalt üks

kord aastas madalvee perioodil (juuli-september) järgmistel kinnistutel:

1.4.1. Paikmäe (kü tunnus 28203:006:0047),

1.4.2. Peetri (kü tunnus 28301:001:0426),

1.4.3. Einalo (kü tunnus 28203:006:0605), 1.4.4. Männiku (kü tunnus 28203:006:0607),

1.4.5. Väike-Paali (kü tunnus 28203:006:0266),

1.4.6. Laksi (kü tunnus 28301:001:1276),

1.4.7. Mäe-Paali (kü tunnus 28301:001:2150),

1.4.8. Mäepealse (kü tunnus 28203:006:0283);

5. Juhul kui kaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb loa omanikul viivitamatult tellida täiendav eksperthinnang, milles tuleb

selgitada, kas veetaseme või kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud.

Eksperthinnangu koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Juhul kui

eksperthinnangust selgub, et veetase või kvaliteet on muutunud kaevandamise tõttu, tuleb loa

omajal tagada kinnistu ajutine veevarustus (näiteks tsitsern või veepaagid) nii ruttu kui

võimalik, kuid mitte hiljem kui kolme (3) kalendripäeva jooksul. Ajutine lahendus tuleb tagada

uue püsiva lahenduse leidmiseni. Uus püsiv lahendus (kaevu süvendamine või uus puurkaev)

tuleb tagada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva jooksul. Veevarustuse

lahendus peab olema püsiv ning samaväärne või parem varasemast veevarustusest.

6. Paali liivakarjääri lubatud tööaeg on E-R kell 8.00-17.00. Nädalavahetustel ja riiklikel

pühadel on kaevandamine ja väljavedu keelatud.

Keskkonnaamet 26.05.2026 kirjaga DM-133050-24 küsis taotleja arvamust Kambja

Vallavolikogu esitatud tingimustele.

Osaühing AKRON 01.06.2026 kirjaga esitas oma seisukoha ja ettepanekud Kambja

Vallavolikogu esitatud tingimustele.

Taotleja palus kaaluda järgmisi asjaolusid ning sõnastada loa kõrval-tingimused järgmiselt:

4. Kaevude inventuur ja esimene veeseire (lähtetaseme fikseerimine) tuleb teostada pärast

väljaveotee kasutusõiguse seadustamist ning vähemalt 3 kuni 6 kuud enne tegeliku

kaevandustegevuse algust (kaevandamise alustamise teatise esitamist). Tegevuseta perioodil

seirekohustus puudub.

Piiritleda iga-aastane seirekohustus (madalvee perioodil juulist septembrini) üksnes kaevude

veetaseme mõõtmisega (mis fikseeritakse kohapeal) ning vee organoleptiliste omaduste

(maitse, lõhn, värvus, hägusus) visuaalse ja sensoorse hindamisega.

Osaühing AKRON kinnitas, et on valmis võtma täieliku vastutuse kaevudes vee tagamise eest,

kui probleemid on tõendatult põhjustatud karjääri tegevusest, nagu näeb ette ka volikogu otsuse

punkt 5. Juhul kui seire käigus või elanike tagasiside põhjal tuvastatakse veetaseme

märkimisväärne alanemine või vee visuaalne halvenemine, tellitakse viivitamatult loas nõutud

hüdrogeoloogiline eksperthinnang.

Keskkonnaamet käsitleb olemasolevate kõrvaltingimuste muutmist või uute lisamist

kaevandamisloa muutmise korralduses sest menetluse jooksul võib ilmneda uusi ettepanekuid

ja seisukohti.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Paali liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61

lg 1 kohane teave.

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.

3. Paali liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/320812.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas

Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala:

96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Mäeeraldis

hõlmab osaliselt Paali liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 887) täiteliiva aktiivse

tarbevaru 1 ja 2 plokki.

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva. Vastavalt keskkonnaloa kõrvaltingimuste

punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja maanteega

ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu kehtestamise menetlus

on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris veel maavara

kaevandamisega alustatud. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee lahenduse

leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on kooskõlastamisel Paalimäe

tee kasutamine väljaveoteena.

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist

vastavalt taotlusele.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025

täiteliival (plokk 1 ja 2) 692 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 620 tuh m3. Maavara

kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 45 tuh m³. Katendi kogus 72 tuh m³ sh muld

27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on

maatulundusmaa, rohumaa.

Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Paali liivakarjääris on rahuldavad.

Kattekihi paksus on keskmine, kasulik kiht on enamuses põhjaveetasemest kõrgemal.

Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kattepinnase

koorimine. Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi

hulka on loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m

paksune kiht. Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni

keskmine paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva,

liivsavi või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.

Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse osaliselt veealuse varu

kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne osa täitmiseks (plokk 2 ala) 1 m kõrgemale

uuringuaegsest veetasemest ja osaliselt veepealse varu lamami lokaalse sügavama osa (plokk 1

edelaosa) täitmiseks kuni abs kõrguseni 100,2 m (taotluse graafiline lisa 3). Katendis olev

saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse kogu mahus 72 tuh m³ kaeveõõne täitmiseks.

Korrastamistöödel laotatakse kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) paljandustööde

käigus kooritud ja ladustatud kasvukiht keskmise paksusega 0,31 m ja mahuga 27 tuh m³.

Kasvukiht ja saviliivmoreen tuleb paljandustööde käigus koorida ja ladustada eraldi

teenindusmaale või mäeeraldise piirialale, et moodustada karjääri perimeetrile müra- ja

tolmutõkke vallid. Katendi koorimisel tuleb peale müra- ja tolmutõkke vallide moodustamist

eelistada katendi kohest kasutamist korrastamistöödel ettenähtud asukohas, et vältida katendi

ladustamist mäeeraldise alal.

Plokk 1 edelaosas varu ammendumisel saab kooritud katendi kasutada kohe kaeveõõne

täitmiseks ja katmiseks kasvukihiga. Plokk 2 veealuse liiva kaevandamine on kavandatud

etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa idast lääne poole, nii et iga ala liiva varu ammendumise

järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliiva, liivsavi ja saviliivmoreeniga. Vastav

kaevandamise- ja korrastamise viis vähendavad korraga ladustamist vajava katendi kogust ja

ladustamise aega.

Põhjaveetasemest kõrgemal on kasuliku kihi paksus 1,0 kuni 11,5 m. Põhjaveetasemest

madalamal on kasuliku kihi paksus 0,5 m kuni 2,0 m.

Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt

ammendatakse põhjaveetasemest kõrgemal olev maavaravaru ning seejärel põhjaveetasemest

allpool olev maavaravaru. Veepealse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga

– olenevalt kasuliku kihi paksusest tuleb kaevandada mitme kaeveastmega. Veealuse kasuliku

kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega.

Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on kavandatud vajadusel liiva

sõelumine (vajadusel kogu kaevandatava varu sõelumine keskmiselt 45 tuh m³ aastas).

Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust

tervikust ja laeb tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Veealuse maavara kaevandamisel

tõstab pöördkoppekskavaator vee ja liiva segu puistangusse ning nõrgunud kaevis laaditakse

tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Sõelutud liiv tõstetakse lattu ning laost toimub

laadimine tarbijate kalluritele. Liiva laadimiseks kasutatakse vajadusel frontaallaadurit. Liiva

väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalik katendi maht.

Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala rohumaaks.

Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei

teki Paali liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist

vastavalt käesolevale taotlusele.

Taotlusega on korrigeeritud olemasoleva mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud vastavaks

kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele. Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha

ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas,

Kambja vallas, Paali külas Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus:

28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva. Vastavalt keskkonnaloa kõrvaltingimuste

punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja maanteega

ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu kehtestamise menetlus

on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris veel maavara

kaevandamisega alustatud. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee lahenduse

leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on kooskõlastamisel Paalimäe

tee kasutamine väljaveoteena.

Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas Osaühingule

AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²;

sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Paali liivakarjääri Kambja alevikust otsesihis ~4 km lõuna

pool, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (nr 2) 199 km-lt ~230 m lääne pool. Paali

küla keskus on mäeeraldise kirdenurgast ~300 m kirde pool.

Teenindusmaa külgneb eraomandis katastriüksustega idapiiril Einalo (tunnus: 28201:001:0286;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Liivaaugu (tunnus: 28201:001:0287; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja lõunapiiril Metsaääre (tunnus: 28301:001:0424; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril Nõlvaku (tunnus: 28301:001:0425; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja Peetri (tunnus: 28301:001:0426; sihtotstarve: maatulundusmaa

100%). Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus Peetri karjäär.

Lähimad elamud teenindusmaale on põhja pool katastriüksusel Paikmäe (tunnus:

28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirde pool katastriüksusel

Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning ida pool

katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).

Loetletud elamute kaugus teenindusmaast on üle 100 m (taotluse lisa 2) ning seetõttu ei ole vaja

taotlusele lisada MaaPS §50 lg10 kohast kinnistu omaniku nõusolekut.

Katastriüksuse Paikmäe õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Einalo (tunnus: 28203:006:0605) õuemaa on mäeeraldise piirist

minimaalselt ~88 m kaugusel ida pool. Katastriüksuse Matsi (tunnus: 28203:006:0545;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~210 m

kaugusel lõuna pool.

Paali liivakarjäär kattub enamuses pindalast maaparandussüsteemiga Raanitsa (vid

2104540010030002) ja väikeses osas maaparandussüsteemiga Paali I (vid

2104540010030001). Geoloogilise uuringu ajal kooskõlastas Põllumajandusameti Tartu keskus

29. juuni 2010. a otsusega nr 14-1.12/569 Peetri kinnistu (käesoleval ajal Peetri karjäär)

maakasutuse kasutusotstarbe muutuse Raanitsa maaparandusehitiste (ehitis nr. 002. süsteemi

kood 2104540010030) maa-alal tingimusteta.

Teenindusmaa piirist ~83 m loode pool on Paali I maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²

(vid 21045400100300012M) ja teenindusmaa piirist ~182 m lõuna pool on Raanitsa

maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km² (21045400100300023M).

Lähim elektriõhuliin on teenindusmaa kirdenurgast ~80 m kirde pool.

Teenindusmaast 100 kuni 275 m kaugusel kirde pool on puurkaevud PRK0054250,

PRK0063374, PRK0073019 ja PRK0006906 (sügavused vahemikus 48 m kuni 130 m). E-

ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Väike-Paali (katastritunnus:

28203:006:0266) kinnistul veevarustuse liik lokaalne, puurkaev.

E-ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Suure-Paali (katastritunnus:

28203:006:0267) ja Tallekese (katastritunnus: 28203:006:0046) ning lõuna pool Matsi

(katastritunnus: 28203:006:0545) kinnistutel veevarustuse liik lokaalne.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (seisuga 16.02.2026. a) ei

ole Paali liivakarjääri ümbruses vähemalt 2 km raadiuses ühtegi salvkaevu.

Teenindusmaast ~86 m kaugusel ida pool on kohalik avalikus kasutuses Paalimäe tee (nr

2820113).

Teenindusmaast ~275 m ida pool (ida pool Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teed) on

kinnismälestised Kivikalme (vid 12816) ja Kivikalme (vid 12817).

Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Teenindusmaa

kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-

toonekurg) elupaik (KLO9108256).

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Paali karjääri kinnistu mäetööstusmaa alale.

Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,

kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada leevendusmeetmeid.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi hulka on

loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m paksune kiht.

Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni keskmine

paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva, liivsavi

või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.

Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud

jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1 ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav,

veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt

ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga.

Lisaks on plokki lülitatud keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2. ploki

veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud keskmiselt

1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga (taotluse graafiline lisa 2).

Täiteliiva sobib kasutada mullete ehituseks, trasside ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt

ehitussegudes. Ehitusliiv sobib kasutamiseks teede ehitusel, sõelutult ehitussegudes. Madala

savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva saab kasutada sõelutult betoon- ja asfaltbetoontoodete

valmistamiseks. Kruusa saab looduslikul kujul kasutada täiteks nii teede ehitusel kui

ehitustöödel. Kruusast väljasõelutud jämepurdse materjali purustamisel tekib kruuskillustik,

mis leiab kasutamist teede ehitusel asfaltbetooni segudes, drenaažikihtides.

Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või

liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi

idaläänesuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal määrati põhjavee tase uuringuruumi

keskosas 99,27 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb lääne suunas

mõhna läänejalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,31 m abs kõrguseni. Nimetatud kraavi

kaudu toimub piirkonna idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja.

Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus

lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97,16 m abs kõrgusel.

Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

rohumaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Põhjavesi

Paali liivakarjääri maavaravaru on osaliselt allpool põhjaveetaset. Veealuse varu kaevandamisel

ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja tõstab kopaga veealuse maavara valli nõrguma.

Liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa, nii et iga ala liiva

varu ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliivmoreeniga. Vastav

kaevandamise- ja korrastamise viis ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta lähedalasuvate

majapidamiste veevarustusallikaid. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu

teel mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei alandata veetaset.

Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja

kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud

valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate

suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Juhul kui avarii tõttu satubki

määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti

eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja

laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks

likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri

territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul

saaks koheselt kasutada. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Paali liivakarjäär asub

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimusteks:

1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

2. Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire

1 kord aastas järgmistel kinnistutel:

Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596)

Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253)

Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545)

Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190)

Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002)

Mäe-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431)

Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088)

Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0045)

3. Kaevandamise ajal kaevudes vee tagamise kohustus lasub kaevandajal.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Paali liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset, looduslikult on

kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016

määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest

alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt

on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi

(PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt ei ületata maavara

töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik.

Keskmiselt kaevandatakse aastas 45 tuh m³.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega

200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab

ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku

tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine.

Kaevandamisloale seatakse tolmutekke ennetamiseks kõrvaltingimus:

1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning

platse.

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri

territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Paali liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad

tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt

maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli

neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb

müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate

konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise

puistangud.

Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite

liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab

transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama

direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil

kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate

masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele

normidele vastavaid kallureid.

Müra tekitajateks Paali liivakarjääris on kaevandamisel kasutatav pöördkoppekskavaator ja

frontaallaadur ning mobiilne sõelumissõlm. Need on paiksed müraallikad ja mõjutavad vahetult

masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Järgnevalt on arvestatud helivõimsustase ekskavaatoril

ja frontaallaaduril 105 dB ning mobiilsel sõelumissõlmel 115 dB. Liiva kaevandamine ja

sõelumine Paali liivakarjääris toimub päevasel ajal.

Vabas õhus leviva heli tase müraallikast kindlal kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral

järgmise valemi (ISO 1996) abil:

L= Lw − (20 log r + 11), kus:

Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);

Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);

r – kaugus müraallikast (m).

Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta mäeeraldise piiril olevaid

katendivalle, tehnika paiknemist kaeveõõne põhjas ja puistangute vahel ning maapinna

iseloomu jne.

Antud valemit kasutades on mäeeraldise kirdepiiril töötava pöördkoppekskavaatori tekitatav

müratase (arvestamata müratõketega) katastriüksuse Väike-Paali piiril (kaugus ~27 m) 65 dB

ja katastriüksuse Paikmäe õuemaa piiril (kaugus ~46 m) 61 dB.

Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Karjäärimüra

modelleerimised erinevates KMH töödes on näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide

(3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra levikut

ümbritsevatele aladele.

Katastriüksuse Paikmäe õuemaa suunas on teenindusmaa laius väljaspool mäeeraldist 18 m.

Teenindusmaa alale tuleb teha vähemalt 3 m kõrgune katendist müratõkkevall, mille tulemusel

on katastriüksuse Paikmäe õuemaal müratase 51 dB või vähem.

Katastriüksuse Väike-Paali suunas ei ole kogu piirilõigu pikkuses teenindusmaad väljaspool

mäeeraldist. Päevase aja müra piirväärtuse tagamiseks katastriüksuse Väike-Paali piiril tuleb

teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale teha vähemalt 3 m kõrgune katendi vall või

kasutada antud asukohas madalama helivõimsustasemega ekskavaatorit. Kui kasutada

kirdepiiril kaevandamiseks 100 dB helivõimsustasemega ekskavaatorit, siis on katastriüksuse

Väike-Paali piiril müratase 60 dB. Kui teha teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale

katastriüksuse Väike-Paali suunas vähemalt 3 m kõrgune katendi vall (põhja laius 12 m), siis

vallist lõuna pool töötava ekskavaatori (105 dB) müratase katastriüksuse Väike-Paali piiril

(kaugus ~58 m) on 49 dB (ekskavaatorist 58 m kaugusel ilma müratõkkevallita on müratase 59

dB).

Mäeeraldise ala jääb põhja- ja kirdepiirist lõuna poole ning aktiivne töötsoon on põhja- ja

kirdepiirist lõuna pool. Kasutatav tehnika paikneb ümbritseva maapinna suhtes süvendis -

kaeveõõne sügavus on katastriüksuse Paikmäe lähistel vähemalt 4,7 m ja katastriüksuse Väike-

Paali lähistel vähemalt 6,5 m. Kui mäeeraldise põhja- ja kirdepiiril kaevandamise ajaks on

teenindusmaale ja mäeeraldisele tehtud vähemalt 3 m kõrgune müratõkkevall ei ületata

katastriüksuse Paikmäe õuemaal ja katastriüksuse Väike-Paali piiril päevase aja müra

piirväärtust.

Arvutuslikult on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise minimaalne kaugus

ilma müratõketeta katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse Väike-Paali piirist

vähemalt 75 m. Vastaval kaugusel kahe seadme koos töötamisel ilma müratõketeta ei ületata

nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust. Arvestades müratõketega

(katendivall, karjääri süvend) on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise

minimaalne kaugus katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse Väike-Paali piirist

vähemalt 25 m.

Arvestamata müratõketega peab liiva sõelumine toimuma katastriüksuste Paikmäe ja Einalo

õuemaa piirist ning katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 170 m kaugusel. Sellel kaugusel

mobiilse sõelumissõlme, pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri samaaegsel töötamisel ilma

müratõketeta ei ületata nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Müratõkete ja/või madalama helivõimsustasemega seadmete kasutamisel võib sõelumine

toimuda nimetatud vastuvõtjatele lähemal, kuid keskkonnaloa omajal tuleb veenduda, et valitud

kaugusel töötades ei ületata lähima vastuvõtja asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Arvestades eelnevat ei ületata Paali liivakarjääris kaevandamisel vajalike müratõkete

kasutamisel ning tehnika sobiva kauguse valimisega ja/või madalama helivõimsustasemega

tehnika kasutamisel lähimate vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kuna elamud asuvad küllaltki lähedal,

seatakse müra ennetamiseks kõrvaltingimused:

1. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja

pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb Paikmäe ja Väike-Paali kinnistute suunal müratõkkeks

ladustada katendivallid (vähemalt 3 m kõrgused), mis peavad olema silutud ning korrapäraselt

hooldatud

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Paali liivakarjääris töötav tehnika

peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava.

Paali liivakarjääri kaeveõõs osaliselt täidetakse katendis oleva saviliiva, liivsavi ja

saviliivmoreeniga ning kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) laotatakse kasvukiht.

Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen ning kasvukiht kasutatakse kogu mahus

kaevandatud maa korrastamisel. Paali liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on

rohumaa.

Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa

korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise

kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust

kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest

kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud.

Kooritud katend on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra ja tolmu levikut tõkestavate

müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks mäeeraldise ja teenindusmaa piirile. Vallide kõrgus on

kuni 5,0 m ja nõlva kalle 1:2. Vastava ristlõikega ja 1980 m pikkuse valli moodustamiseks

vajalik kattepinnase kogus on 99 tuh m³. Paali liivakarjääri teenindusmaa välispiiri pikkus on

1265 m – seega kasutatakse kaevandamise ajal ~63 tuh m³ kattepinnast müra- ja

tolmutõkkevallide rajamiseks. Ülejäänud kattepinnas, koguses 36 tuh m³, kasutatakse

paljandustööde käigus ilma ladustamata kohe ammendatud ala korrastamiseks.

Paali liivakarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on

looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve.

Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara

kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires,

kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool

mäeeraldise teenindusmaad.

Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik.

Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete

sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja veeerosiooni

mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad

kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui

26º (1:2).

Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise

teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega

taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega

kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende

kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad

korrastatakse korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos

ülejäänud alaga.

Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Vajadusel liiv sõelutakse erinevatele

tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa

eraldamiseks. Kogu sõelutud toodang kaubastatakse täielikult.

Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse

ning antakse üle jäätmekäitlejale.

Paali liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei ole

vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa muutmise taotluses ei ole vaja täita

jäätmete eriosa.

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist

vastavalt taotlusele.

Osaühing AKRON kavatseb kaevandamisloa pikendamise järel karjäär avada ja alustada

maavara tarnimist piirkonna teedeehitusele ja ehitustöödele. Kaevandamist Ammendunud

karjääri ala korrastatakse rohumaaks.

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva.

Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Taotletav

mäeeraldis hõlmab osaliselt Paali liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 887)

täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokki.

Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas Osaühingule

AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²;

sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Teenindusmaa külgneb eraomandis katastriüksustega idapiiril Einalo (tunnus: 28201:001:0286;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Liivaaugu (tunnus: 28201:001:0287; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja lõunapiiril Metsaääre (tunnus: 28301:001:0424; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril Nõlvaku (tunnus: 28301:001:0425; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja Peetri (tunnus: 28301:001:0426; sihtotstarve: maatulundusmaa

100%). Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus Peetri karjäär.

Lähimad elamud teenindusmaale on põhja pool katastriüksusel Paikmäe (tunnus:

28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirde pool katastriüksusel

Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning ida pool

katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).

Katastriüksuse Paikmäe õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Einalo (tunnus: 28203:006:0605) õuemaa on mäeeraldise piirist

minimaalselt ~88 m kaugusel ida pool. Katastriüksuse Matsi (tunnus: 28203:006:0545;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~210 m

kaugusel lõuna pool.

Paali liivakarjääri maapinna reljeef on muutlik – mäeeraldise idaosas on maapinna abs kõrgus

114 m ning reljeef langeb lääne suunas abs kõrguseni 97 m. Mäeeraldisest ~130 m põhja- ja

lääne pool langeb reljeef abs kõrguseni 88 m. Mäeeraldise ala on enamuses haritav maa ning

~1 ha on metsamaa.

Paali liivakarjäär kattub enamuses pindalast maaparandussüsteemiga Raanitsa (vid

2104540010030002) ja väikeses osas maaparandussüsteemiga Paali I (vid

2104540010030001). Teenindusmaa piirist ~83 m loode pool on Paali I maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10 km² (vid 21045400100300012M) ja teenindusmaa piirist ~182 m lõuna pool

on Raanitsa maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km²

(21045400100300023M).

Lähim elektriõhuliin on teenindusmaa kirdenurgast ~80 m kirde pool.

Teenindusmaast ~86 m kaugusel ida pool on kohalik avalikus kasutuses Paalimäe tee (nr

2820113).

Teenindusmaast ~275 m ida pool (ida pool Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teed) on

kinnismälestised Kivikalme (vid 12816) ja Kivikalme (vid 12817).

Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Teenindusmaa

kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-

toonekurg) elupaik (KLO9108256).

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi hulka on

loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m paksune kiht.

Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni keskmine

paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva, liivsavi

või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.

Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud

jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1 ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav,

veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt

ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga.

Lisaks on plokki lülitatud keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2 ploki

veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud keskmiselt

1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga (taotluse graafiline lisa 2).

Täiteliiva sobib kasutada mullete ehituseks, trasside ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt

ehitussegudes. Ehitusliiv sobib kasutamiseks teede ehitusel, sõelutult ehitussegudes. Madala

savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva saab kasutada sõelutult betoon- ja asfaltbetoontoodete

valmistamiseks. Kruusa saab looduslikul kujul kasutada täiteks nii teede ehitusel kui

ehitustöödel. Kruusast väljasõelutud jämepurdse materjali purustamisel tekib kruuskillustik,

mis leiab kasutamist teede ehitusel asfaltbetooni segudes, drenaažikihtides.

Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või

liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi

idaläänesuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal, uuringute käigus, määrati põhjavee tase

uuringuruumi keskosas 99,27 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb

lääne suunas mõhna läänejalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,31 m abs kõrguseni.

Nimetatud kraavi kaudu toimub piirkonna idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja.

Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus

lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97,16 m abs kõrgusel.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Paali liivakarjäär kavandatakse

korrastada rohumaaks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale

kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna

veerežiimi.

Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Teenindusmaa

kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-

toonekurg) elupaik (KLO9108256).

Paali liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Paali liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu

tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähimad elamud teenindusmaale on põhja pool katastriüksusel Paikmäe (tunnus:

28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirde pool katastriüksusel

Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning ida pool

katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).

Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall

vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse

leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Paali liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:

1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

2. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise

loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 90 tuh.m³.

3. Katastriüksuse 28203:006:0254 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema

määratud ka mäetööstusmaa. Sihtotstarbe liigi lisamise korraldab loa omanik.

4. Allpool põhjavee taset asuvat maavaravaru mitte kaevandada enne ülevalpool põhjavee

taset asuva maavaravaru ammendamist.

5. Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire

1 kord aastas järgmistel kinnistutel:

Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596)

Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253)

Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545)

Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190)

Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002)

Mäe-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431)

Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088)

Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0045)

6. Kaevandamise ajal kaevudes vee tagamise kohustus lasub kaevandajal.

7. Kaevandama ei tohi hakata enne väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valiku

detailplaneeringu kehtestamist.

Osad loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,

sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

Lisaks kantakse kaevandamisloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur

on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.

2. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja

pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

3. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb Paikmäe ja Väike-Paali kinnistute suunal müratõkkeks

ladustada katendivallid (vähemalt 3 m kõrgused), mis peavad olema silutud ning korrapäraselt

hooldatud.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Paali liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Paali liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud

kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste

kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas

ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.

Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,

mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Paali liivakarjääri lähialal ei asu muid müraallikaid ja seega on välistatud müraallikate

koosmõju.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Paali liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel 28.07.2026 kirjaga nr DM-133050-26 Paali

liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kambja Vallavalitsusele ja

teadmiseks taotlejale.

Kambja Vallavalitsus …

Aare Mark 506 4227 (maapõu)

[email protected]

EELNÕU

24.07.2026

Paali liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa L.MK/320812 muutmise

taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Osaühing AKRON esitatud Paali liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/320812 muutmise

taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3

lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,

maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Paali liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/320812

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lisaks olemasolevatele

kõrvaltingimustele Paali liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.

1.3.2. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel,

riigipühadel ja pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

1.3.3. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb Paikmäe ja Väike-Paali kinnistute suunal

müratõkkeks ladustada katendivallid (vähemalt 3 m kõrgused), mis peavad olema silutud

ning korrapäraselt hooldatud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Osaühing AKRON (registrikood 10520462, aadress Vana-Narva mnt 26, Maardu linn, Harju

maakond, Eesti) esitas 29.07.2025 Keskkonnaametile Paali liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) L.MK/320812 muutmise taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.07.2025 dokumendina nr DM-133050-1).

Nõuetekohane taotlus esitati 18.03.2026 (DM-133050-17).

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva. Vastavalt kehtiva keskkonnaloa

kõrvaltingimuste punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja

maanteega ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu

kehtestamise menetlus on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris

veel maavara kaevandamisega alustatud. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee

lahenduse leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on

kooskõlastamisel Paalimäe tee kasutamine väljaveoteena.

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri kaevandamisloa L.MK/320812 kehtivuse aja

pikendamist 15 aasta võrra ning loa andmete muutmist vastavalt taotlusele.

Taotlusega on korrigeeritud olemasoleva mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud vastavaks

kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele. Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha

ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas,

Kambja vallas, Paali külas Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus:

28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga

31.12.2025 täiteliival (plokk 1 ja 2) 692 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 620 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 45 tuh m³. Katendi kogus 72 tuh

m³ sh muld 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks

on maatulundusmaa, rohumaa.

2.2. Keskkonnaamet võttis 19.03.2026 kirjaga nr DM-133050-18 Paali liivakarjääri

kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Keskkonnaloa muutmistaotlus on 19.03.202 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Paali liivakarjääri keskkonnaloa

muutmise taotluse 19.03.2026 kirjaga nr DM-133050-19 Kambja Vallavalitsusele.

Kambja Vallavolikogu 20.05.2026 otsusega nr 28 otsusta nõustuda Osaühing AKRON

(registrikood 10520462) keskkonnaloa L.MK320812 pikendamisega Paali liivakarjääris

järgmistel tingimustel:

1. Karjääri väljaveotee asukoht ja riigimaanteega ristumiskoht kooskõlastada Kambja

Vallavalitsuse ja Transpordiametiga;

2. Enne kaevandamise algust tuleb lahendada kaevandustegevuseks kasutatavate teede

rajamine, rekonstrueerimine ja kasutusõigus;

3. Kaevandustegevuseks kasutatavad juurdepääsuteed tuleb välja ehitada ja/või rekonstrueerida

raskeveokite kandevõimele ja liikluskoormusele vastavaks enne kaevandamise algust;

4. Keskkonnaloa saamisel tuleb loa omajal korraldada ümbruskonna kaevude inventuur (kaevu

asukoht, seisukord, sügavus, veetase) ja teostada veekvaliteedi ja -taseme seiret vähemalt üks

kord aastas madalvee perioodil (juuli-september) järgmistel kinnistutel:

1.4.1. Paikmäe (kü tunnus 28203:006:0047),

1.4.2. Peetri (kü tunnus 28301:001:0426),

1.4.3. Einalo (kü tunnus 28203:006:0605), 1.4.4. Männiku (kü tunnus 28203:006:0607),

1.4.5. Väike-Paali (kü tunnus 28203:006:0266),

1.4.6. Laksi (kü tunnus 28301:001:1276),

1.4.7. Mäe-Paali (kü tunnus 28301:001:2150),

1.4.8. Mäepealse (kü tunnus 28203:006:0283);

5. Juhul kui kaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb loa omanikul viivitamatult tellida täiendav eksperthinnang, milles tuleb

selgitada, kas veetaseme või kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud.

Eksperthinnangu koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Juhul kui

eksperthinnangust selgub, et veetase või kvaliteet on muutunud kaevandamise tõttu, tuleb loa

omajal tagada kinnistu ajutine veevarustus (näiteks tsitsern või veepaagid) nii ruttu kui

võimalik, kuid mitte hiljem kui kolme (3) kalendripäeva jooksul. Ajutine lahendus tuleb tagada

uue püsiva lahenduse leidmiseni. Uus püsiv lahendus (kaevu süvendamine või uus puurkaev)

tuleb tagada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva jooksul. Veevarustuse

lahendus peab olema püsiv ning samaväärne või parem varasemast veevarustusest.

6. Paali liivakarjääri lubatud tööaeg on E-R kell 8.00-17.00. Nädalavahetustel ja riiklikel

pühadel on kaevandamine ja väljavedu keelatud.

Keskkonnaamet 26.05.2026 kirjaga DM-133050-24 küsis taotleja arvamust Kambja

Vallavolikogu esitatud tingimustele.

Osaühing AKRON 01.06.2026 kirjaga esitas oma seisukoha ja ettepanekud Kambja

Vallavolikogu esitatud tingimustele.

Taotleja palus kaaluda järgmisi asjaolusid ning sõnastada loa kõrval-tingimused järgmiselt:

4. Kaevude inventuur ja esimene veeseire (lähtetaseme fikseerimine) tuleb teostada pärast

väljaveotee kasutusõiguse seadustamist ning vähemalt 3 kuni 6 kuud enne tegeliku

kaevandustegevuse algust (kaevandamise alustamise teatise esitamist). Tegevuseta perioodil

seirekohustus puudub.

Piiritleda iga-aastane seirekohustus (madalvee perioodil juulist septembrini) üksnes kaevude

veetaseme mõõtmisega (mis fikseeritakse kohapeal) ning vee organoleptiliste omaduste

(maitse, lõhn, värvus, hägusus) visuaalse ja sensoorse hindamisega.

Osaühing AKRON kinnitas, et on valmis võtma täieliku vastutuse kaevudes vee tagamise eest,

kui probleemid on tõendatult põhjustatud karjääri tegevusest, nagu näeb ette ka volikogu otsuse

punkt 5. Juhul kui seire käigus või elanike tagasiside põhjal tuvastatakse veetaseme

märkimisväärne alanemine või vee visuaalne halvenemine, tellitakse viivitamatult loas nõutud

hüdrogeoloogiline eksperthinnang.

Keskkonnaamet käsitleb olemasolevate kõrvaltingimuste muutmist või uute lisamist

kaevandamisloa muutmise korralduses sest menetluse jooksul võib ilmneda uusi ettepanekuid

ja seisukohti.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Paali liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61

lg 1 kohane teave.

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.

3. Paali liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/320812.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas

Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala:

96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Mäeeraldis

hõlmab osaliselt Paali liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 887) täiteliiva aktiivse

tarbevaru 1 ja 2 plokki.

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva. Vastavalt keskkonnaloa kõrvaltingimuste

punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja maanteega

ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu kehtestamise menetlus

on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris veel maavara

kaevandamisega alustatud. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee lahenduse

leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on kooskõlastamisel Paalimäe

tee kasutamine väljaveoteena.

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist

vastavalt taotlusele.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2025

täiteliival (plokk 1 ja 2) 692 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 620 tuh m3. Maavara

kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 45 tuh m³. Katendi kogus 72 tuh m³ sh muld

27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on

maatulundusmaa, rohumaa.

Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Paali liivakarjääris on rahuldavad.

Kattekihi paksus on keskmine, kasulik kiht on enamuses põhjaveetasemest kõrgemal.

Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kattepinnase

koorimine. Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi

hulka on loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m

paksune kiht. Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni

keskmine paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva,

liivsavi või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.

Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse osaliselt veealuse varu

kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne osa täitmiseks (plokk 2 ala) 1 m kõrgemale

uuringuaegsest veetasemest ja osaliselt veepealse varu lamami lokaalse sügavama osa (plokk 1

edelaosa) täitmiseks kuni abs kõrguseni 100,2 m (taotluse graafiline lisa 3). Katendis olev

saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse kogu mahus 72 tuh m³ kaeveõõne täitmiseks.

Korrastamistöödel laotatakse kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) paljandustööde

käigus kooritud ja ladustatud kasvukiht keskmise paksusega 0,31 m ja mahuga 27 tuh m³.

Kasvukiht ja saviliivmoreen tuleb paljandustööde käigus koorida ja ladustada eraldi

teenindusmaale või mäeeraldise piirialale, et moodustada karjääri perimeetrile müra- ja

tolmutõkke vallid. Katendi koorimisel tuleb peale müra- ja tolmutõkke vallide moodustamist

eelistada katendi kohest kasutamist korrastamistöödel ettenähtud asukohas, et vältida katendi

ladustamist mäeeraldise alal.

Plokk 1 edelaosas varu ammendumisel saab kooritud katendi kasutada kohe kaeveõõne

täitmiseks ja katmiseks kasvukihiga. Plokk 2 veealuse liiva kaevandamine on kavandatud

etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa idast lääne poole, nii et iga ala liiva varu ammendumise

järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliiva, liivsavi ja saviliivmoreeniga. Vastav

kaevandamise- ja korrastamise viis vähendavad korraga ladustamist vajava katendi kogust ja

ladustamise aega.

Põhjaveetasemest kõrgemal on kasuliku kihi paksus 1,0 kuni 11,5 m. Põhjaveetasemest

madalamal on kasuliku kihi paksus 0,5 m kuni 2,0 m.

Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt

ammendatakse põhjaveetasemest kõrgemal olev maavaravaru ning seejärel põhjaveetasemest

allpool olev maavaravaru. Veepealse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga

– olenevalt kasuliku kihi paksusest tuleb kaevandada mitme kaeveastmega. Veealuse kasuliku

kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega.

Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on kavandatud vajadusel liiva

sõelumine (vajadusel kogu kaevandatava varu sõelumine keskmiselt 45 tuh m³ aastas).

Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust

tervikust ja laeb tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Veealuse maavara kaevandamisel

tõstab pöördkoppekskavaator vee ja liiva segu puistangusse ning nõrgunud kaevis laaditakse

tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Sõelutud liiv tõstetakse lattu ning laost toimub

laadimine tarbijate kalluritele. Liiva laadimiseks kasutatakse vajadusel frontaallaadurit. Liiva

väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalik katendi maht.

Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala rohumaaks.

Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei

teki Paali liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist

vastavalt käesolevale taotlusele.

Taotlusega on korrigeeritud olemasoleva mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud vastavaks

kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele. Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha

ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas,

Kambja vallas, Paali külas Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus:

28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva. Vastavalt keskkonnaloa kõrvaltingimuste

punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks väljaveotee asukoha ja maanteega

ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu kehtestamise menetlus

on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole Paali liivakarjääris veel maavara

kaevandamisega alustatud. Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee lahenduse

leidmisega, et alustada kaevandamisega, ning Transpordiametiga on kooskõlastamisel Paalimäe

tee kasutamine väljaveoteena.

Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas Osaühingule

AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²;

sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Paali liivakarjääri Kambja alevikust otsesihis ~4 km lõuna

pool, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (nr 2) 199 km-lt ~230 m lääne pool. Paali

küla keskus on mäeeraldise kirdenurgast ~300 m kirde pool.

Teenindusmaa külgneb eraomandis katastriüksustega idapiiril Einalo (tunnus: 28201:001:0286;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Liivaaugu (tunnus: 28201:001:0287; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja lõunapiiril Metsaääre (tunnus: 28301:001:0424; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril Nõlvaku (tunnus: 28301:001:0425; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja Peetri (tunnus: 28301:001:0426; sihtotstarve: maatulundusmaa

100%). Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus Peetri karjäär.

Lähimad elamud teenindusmaale on põhja pool katastriüksusel Paikmäe (tunnus:

28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirde pool katastriüksusel

Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning ida pool

katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).

Loetletud elamute kaugus teenindusmaast on üle 100 m (taotluse lisa 2) ning seetõttu ei ole vaja

taotlusele lisada MaaPS §50 lg10 kohast kinnistu omaniku nõusolekut.

Katastriüksuse Paikmäe õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Einalo (tunnus: 28203:006:0605) õuemaa on mäeeraldise piirist

minimaalselt ~88 m kaugusel ida pool. Katastriüksuse Matsi (tunnus: 28203:006:0545;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~210 m

kaugusel lõuna pool.

Paali liivakarjäär kattub enamuses pindalast maaparandussüsteemiga Raanitsa (vid

2104540010030002) ja väikeses osas maaparandussüsteemiga Paali I (vid

2104540010030001). Geoloogilise uuringu ajal kooskõlastas Põllumajandusameti Tartu keskus

29. juuni 2010. a otsusega nr 14-1.12/569 Peetri kinnistu (käesoleval ajal Peetri karjäär)

maakasutuse kasutusotstarbe muutuse Raanitsa maaparandusehitiste (ehitis nr. 002. süsteemi

kood 2104540010030) maa-alal tingimusteta.

Teenindusmaa piirist ~83 m loode pool on Paali I maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²

(vid 21045400100300012M) ja teenindusmaa piirist ~182 m lõuna pool on Raanitsa

maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km² (21045400100300023M).

Lähim elektriõhuliin on teenindusmaa kirdenurgast ~80 m kirde pool.

Teenindusmaast 100 kuni 275 m kaugusel kirde pool on puurkaevud PRK0054250,

PRK0063374, PRK0073019 ja PRK0006906 (sügavused vahemikus 48 m kuni 130 m). E-

ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Väike-Paali (katastritunnus:

28203:006:0266) kinnistul veevarustuse liik lokaalne, puurkaev.

E-ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Suure-Paali (katastritunnus:

28203:006:0267) ja Tallekese (katastritunnus: 28203:006:0046) ning lõuna pool Matsi

(katastritunnus: 28203:006:0545) kinnistutel veevarustuse liik lokaalne.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (seisuga 16.02.2026. a) ei

ole Paali liivakarjääri ümbruses vähemalt 2 km raadiuses ühtegi salvkaevu.

Teenindusmaast ~86 m kaugusel ida pool on kohalik avalikus kasutuses Paalimäe tee (nr

2820113).

Teenindusmaast ~275 m ida pool (ida pool Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teed) on

kinnismälestised Kivikalme (vid 12816) ja Kivikalme (vid 12817).

Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Teenindusmaa

kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-

toonekurg) elupaik (KLO9108256).

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Paali karjääri kinnistu mäetööstusmaa alale.

Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,

kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada leevendusmeetmeid.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi hulka on

loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m paksune kiht.

Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni keskmine

paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva, liivsavi

või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.

Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud

jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1 ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav,

veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt

ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga.

Lisaks on plokki lülitatud keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2. ploki

veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud keskmiselt

1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga (taotluse graafiline lisa 2).

Täiteliiva sobib kasutada mullete ehituseks, trasside ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt

ehitussegudes. Ehitusliiv sobib kasutamiseks teede ehitusel, sõelutult ehitussegudes. Madala

savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva saab kasutada sõelutult betoon- ja asfaltbetoontoodete

valmistamiseks. Kruusa saab looduslikul kujul kasutada täiteks nii teede ehitusel kui

ehitustöödel. Kruusast väljasõelutud jämepurdse materjali purustamisel tekib kruuskillustik,

mis leiab kasutamist teede ehitusel asfaltbetooni segudes, drenaažikihtides.

Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või

liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi

idaläänesuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal määrati põhjavee tase uuringuruumi

keskosas 99,27 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb lääne suunas

mõhna läänejalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,31 m abs kõrguseni. Nimetatud kraavi

kaudu toimub piirkonna idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja.

Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus

lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97,16 m abs kõrgusel.

Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

rohumaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Põhjavesi

Paali liivakarjääri maavaravaru on osaliselt allpool põhjaveetaset. Veealuse varu kaevandamisel

ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja tõstab kopaga veealuse maavara valli nõrguma.

Liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa, nii et iga ala liiva

varu ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliivmoreeniga. Vastav

kaevandamise- ja korrastamise viis ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta lähedalasuvate

majapidamiste veevarustusallikaid. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu

teel mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei alandata veetaset.

Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja

kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud

valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate

suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Juhul kui avarii tõttu satubki

määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti

eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja

laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks

likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri

territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul

saaks koheselt kasutada. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Paali liivakarjäär asub

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimusteks:

1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

2. Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire

1 kord aastas järgmistel kinnistutel:

Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596)

Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253)

Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545)

Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190)

Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002)

Mäe-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431)

Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088)

Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0045)

3. Kaevandamise ajal kaevudes vee tagamise kohustus lasub kaevandajal.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Paali liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset, looduslikult on

kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016

määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest

alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt

on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi

(PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt ei ületata maavara

töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik.

Keskmiselt kaevandatakse aastas 45 tuh m³.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega

200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab

ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku

tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine.

Kaevandamisloale seatakse tolmutekke ennetamiseks kõrvaltingimus:

1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning

platse.

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri

territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Paali liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad

tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt

maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli

neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb

müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate

konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise

puistangud.

Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite

liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab

transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama

direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil

kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate

masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele

normidele vastavaid kallureid.

Müra tekitajateks Paali liivakarjääris on kaevandamisel kasutatav pöördkoppekskavaator ja

frontaallaadur ning mobiilne sõelumissõlm. Need on paiksed müraallikad ja mõjutavad vahetult

masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Järgnevalt on arvestatud helivõimsustase ekskavaatoril

ja frontaallaaduril 105 dB ning mobiilsel sõelumissõlmel 115 dB. Liiva kaevandamine ja

sõelumine Paali liivakarjääris toimub päevasel ajal.

Vabas õhus leviva heli tase müraallikast kindlal kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral

järgmise valemi (ISO 1996) abil:

L= Lw − (20 log r + 11), kus:

Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);

Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);

r – kaugus müraallikast (m).

Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta mäeeraldise piiril olevaid

katendivalle, tehnika paiknemist kaeveõõne põhjas ja puistangute vahel ning maapinna

iseloomu jne.

Antud valemit kasutades on mäeeraldise kirdepiiril töötava pöördkoppekskavaatori tekitatav

müratase (arvestamata müratõketega) katastriüksuse Väike-Paali piiril (kaugus ~27 m) 65 dB

ja katastriüksuse Paikmäe õuemaa piiril (kaugus ~46 m) 61 dB.

Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Karjäärimüra

modelleerimised erinevates KMH töödes on näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide

(3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra levikut

ümbritsevatele aladele.

Katastriüksuse Paikmäe õuemaa suunas on teenindusmaa laius väljaspool mäeeraldist 18 m.

Teenindusmaa alale tuleb teha vähemalt 3 m kõrgune katendist müratõkkevall, mille tulemusel

on katastriüksuse Paikmäe õuemaal müratase 51 dB või vähem.

Katastriüksuse Väike-Paali suunas ei ole kogu piirilõigu pikkuses teenindusmaad väljaspool

mäeeraldist. Päevase aja müra piirväärtuse tagamiseks katastriüksuse Väike-Paali piiril tuleb

teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale teha vähemalt 3 m kõrgune katendi vall või

kasutada antud asukohas madalama helivõimsustasemega ekskavaatorit. Kui kasutada

kirdepiiril kaevandamiseks 100 dB helivõimsustasemega ekskavaatorit, siis on katastriüksuse

Väike-Paali piiril müratase 60 dB. Kui teha teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale

katastriüksuse Väike-Paali suunas vähemalt 3 m kõrgune katendi vall (põhja laius 12 m), siis

vallist lõuna pool töötava ekskavaatori (105 dB) müratase katastriüksuse Väike-Paali piiril

(kaugus ~58 m) on 49 dB (ekskavaatorist 58 m kaugusel ilma müratõkkevallita on müratase 59

dB).

Mäeeraldise ala jääb põhja- ja kirdepiirist lõuna poole ning aktiivne töötsoon on põhja- ja

kirdepiirist lõuna pool. Kasutatav tehnika paikneb ümbritseva maapinna suhtes süvendis -

kaeveõõne sügavus on katastriüksuse Paikmäe lähistel vähemalt 4,7 m ja katastriüksuse Väike-

Paali lähistel vähemalt 6,5 m. Kui mäeeraldise põhja- ja kirdepiiril kaevandamise ajaks on

teenindusmaale ja mäeeraldisele tehtud vähemalt 3 m kõrgune müratõkkevall ei ületata

katastriüksuse Paikmäe õuemaal ja katastriüksuse Väike-Paali piiril päevase aja müra

piirväärtust.

Arvutuslikult on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise minimaalne kaugus

ilma müratõketeta katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse Väike-Paali piirist

vähemalt 75 m. Vastaval kaugusel kahe seadme koos töötamisel ilma müratõketeta ei ületata

nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust. Arvestades müratõketega

(katendivall, karjääri süvend) on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise

minimaalne kaugus katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse Väike-Paali piirist

vähemalt 25 m.

Arvestamata müratõketega peab liiva sõelumine toimuma katastriüksuste Paikmäe ja Einalo

õuemaa piirist ning katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 170 m kaugusel. Sellel kaugusel

mobiilse sõelumissõlme, pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri samaaegsel töötamisel ilma

müratõketeta ei ületata nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Müratõkete ja/või madalama helivõimsustasemega seadmete kasutamisel võib sõelumine

toimuda nimetatud vastuvõtjatele lähemal, kuid keskkonnaloa omajal tuleb veenduda, et valitud

kaugusel töötades ei ületata lähima vastuvõtja asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Arvestades eelnevat ei ületata Paali liivakarjääris kaevandamisel vajalike müratõkete

kasutamisel ning tehnika sobiva kauguse valimisega ja/või madalama helivõimsustasemega

tehnika kasutamisel lähimate vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kuna elamud asuvad küllaltki lähedal,

seatakse müra ennetamiseks kõrvaltingimused:

1. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja

pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb Paikmäe ja Väike-Paali kinnistute suunal müratõkkeks

ladustada katendivallid (vähemalt 3 m kõrgused), mis peavad olema silutud ning korrapäraselt

hooldatud

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Paali liivakarjääris töötav tehnika

peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava.

Paali liivakarjääri kaeveõõs osaliselt täidetakse katendis oleva saviliiva, liivsavi ja

saviliivmoreeniga ning kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) laotatakse kasvukiht.

Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen ning kasvukiht kasutatakse kogu mahus

kaevandatud maa korrastamisel. Paali liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on

rohumaa.

Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa

korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise

kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust

kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest

kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud.

Kooritud katend on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra ja tolmu levikut tõkestavate

müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks mäeeraldise ja teenindusmaa piirile. Vallide kõrgus on

kuni 5,0 m ja nõlva kalle 1:2. Vastava ristlõikega ja 1980 m pikkuse valli moodustamiseks

vajalik kattepinnase kogus on 99 tuh m³. Paali liivakarjääri teenindusmaa välispiiri pikkus on

1265 m – seega kasutatakse kaevandamise ajal ~63 tuh m³ kattepinnast müra- ja

tolmutõkkevallide rajamiseks. Ülejäänud kattepinnas, koguses 36 tuh m³, kasutatakse

paljandustööde käigus ilma ladustamata kohe ammendatud ala korrastamiseks.

Paali liivakarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on

looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve.

Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara

kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires,

kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool

mäeeraldise teenindusmaad.

Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik.

Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete

sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja veeerosiooni

mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad

kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui

26º (1:2).

Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise

teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega

taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega

kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende

kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad

korrastatakse korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos

ülejäänud alaga.

Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Vajadusel liiv sõelutakse erinevatele

tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa

eraldamiseks. Kogu sõelutud toodang kaubastatakse täielikult.

Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse

ning antakse üle jäätmekäitlejale.

Paali liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei ole

vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa muutmise taotluses ei ole vaja täita

jäätmete eriosa.

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa andmete muutmist

vastavalt taotlusele.

Osaühing AKRON kavatseb kaevandamisloa pikendamise järel karjäär avada ja alustada

maavara tarnimist piirkonna teedeehitusele ja ehitustöödele. Kaevandamist Ammendunud

karjääri ala korrastatakse rohumaaks.

Kaevandamisloa L.MK/320812 (kehtivusaeg 18.06.2020 - 02.09.2026) alusel on õigus

kaevandada taotlejal Paali liivakarjääris täiteliiva.

Taotletava mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Taotletav

mäeeraldis hõlmab osaliselt Paali liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 887)

täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokki.

Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas Osaühingule

AKRON kuuluval kinnistul Peetri karjäär (tunnus: 28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²;

sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).

Teenindusmaa külgneb eraomandis katastriüksustega idapiiril Einalo (tunnus: 28201:001:0286;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Liivaaugu (tunnus: 28201:001:0287; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja lõunapiiril Metsaääre (tunnus: 28301:001:0424; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril Nõlvaku (tunnus: 28301:001:0425; sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja Peetri (tunnus: 28301:001:0426; sihtotstarve: maatulundusmaa

100%). Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus Peetri karjäär.

Lähimad elamud teenindusmaale on põhja pool katastriüksusel Paikmäe (tunnus:

28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirde pool katastriüksusel

Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning ida pool

katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).

Katastriüksuse Paikmäe õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel põhja

pool. Katastriüksuse Einalo (tunnus: 28203:006:0605) õuemaa on mäeeraldise piirist

minimaalselt ~88 m kaugusel ida pool. Katastriüksuse Matsi (tunnus: 28203:006:0545;

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~210 m

kaugusel lõuna pool.

Paali liivakarjääri maapinna reljeef on muutlik – mäeeraldise idaosas on maapinna abs kõrgus

114 m ning reljeef langeb lääne suunas abs kõrguseni 97 m. Mäeeraldisest ~130 m põhja- ja

lääne pool langeb reljeef abs kõrguseni 88 m. Mäeeraldise ala on enamuses haritav maa ning

~1 ha on metsamaa.

Paali liivakarjäär kattub enamuses pindalast maaparandussüsteemiga Raanitsa (vid

2104540010030002) ja väikeses osas maaparandussüsteemiga Paali I (vid

2104540010030001). Teenindusmaa piirist ~83 m loode pool on Paali I maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10 km² (vid 21045400100300012M) ja teenindusmaa piirist ~182 m lõuna pool

on Raanitsa maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km²

(21045400100300023M).

Lähim elektriõhuliin on teenindusmaa kirdenurgast ~80 m kirde pool.

Teenindusmaast ~86 m kaugusel ida pool on kohalik avalikus kasutuses Paalimäe tee (nr

2820113).

Teenindusmaast ~275 m ida pool (ida pool Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teed) on

kinnismälestised Kivikalme (vid 12816) ja Kivikalme (vid 12817).

Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Teenindusmaa

kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-

toonekurg) elupaik (KLO9108256).

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi hulka on

loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m paksune kiht.

Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni keskmine

paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva, liivsavi

või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.

Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud

jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1 ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav,

veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt

ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga.

Lisaks on plokki lülitatud keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri paksune kiht. 2 ploki

veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal on esindatud keskmiselt

1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga (taotluse graafiline lisa 2).

Täiteliiva sobib kasutada mullete ehituseks, trasside ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt

ehitussegudes. Ehitusliiv sobib kasutamiseks teede ehitusel, sõelutult ehitussegudes. Madala

savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva saab kasutada sõelutult betoon- ja asfaltbetoontoodete

valmistamiseks. Kruusa saab looduslikul kujul kasutada täiteks nii teede ehitusel kui

ehitustöödel. Kruusast väljasõelutud jämepurdse materjali purustamisel tekib kruuskillustik,

mis leiab kasutamist teede ehitusel asfaltbetooni segudes, drenaažikihtides.

Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või

liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi

idaläänesuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal, uuringute käigus, määrati põhjavee tase

uuringuruumi keskosas 99,27 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb

lääne suunas mõhna läänejalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,31 m abs kõrguseni.

Nimetatud kraavi kaudu toimub piirkonna idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja.

Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus

lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97,16 m abs kõrgusel.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Paali liivakarjäär kavandatakse

korrastada rohumaaks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale

kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna

veerežiimi.

Lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid ega looduskaitsealasid. Teenindusmaa

kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia ciconia (valge-

toonekurg) elupaik (KLO9108256).

Paali liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Paali liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu

tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähimad elamud teenindusmaale on põhja pool katastriüksusel Paikmäe (tunnus:

28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirde pool katastriüksusel

Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning ida pool

katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).

Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall

vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse

leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Paali liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:

1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

2. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise

loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 90 tuh.m³.

3. Katastriüksuse 28203:006:0254 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema

määratud ka mäetööstusmaa. Sihtotstarbe liigi lisamise korraldab loa omanik.

4. Allpool põhjavee taset asuvat maavaravaru mitte kaevandada enne ülevalpool põhjavee

taset asuva maavaravaru ammendamist.

5. Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire

1 kord aastas järgmistel kinnistutel:

Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596)

Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253)

Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545)

Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190)

Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002)

Mäe-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431)

Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088)

Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0045)

6. Kaevandamise ajal kaevudes vee tagamise kohustus lasub kaevandajal.

7. Kaevandama ei tohi hakata enne väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valiku

detailplaneeringu kehtestamist.

Osad loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,

sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

Lisaks kantakse kaevandamisloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur

on üle +5⁰C niisutada sõelutavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.

2. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja

pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

3. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb Paikmäe ja Väike-Paali kinnistute suunal müratõkkeks

ladustada katendivallid (vähemalt 3 m kõrgused), mis peavad olema silutud ning korrapäraselt

hooldatud.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Paali liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Paali liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud

kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste

kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas

ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.

Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,

mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Paali liivakarjääri lähialal ei asu muid müraallikaid ja seega on välistatud müraallikate

koosmõju.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Paali liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel 28.07.2026 kirjaga nr DM-133050-26 Paali

liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kambja Vallavalitsusele ja

teadmiseks taotlejale.

Kambja Vallavalitsus …

Aare Mark 506 4227 (maapõu)

[email protected]