Kiri

Adressaatide nimekiri:

1. Muhu vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

4. Kliimaministeerium – [email protected]

5. Kaitseministeerium - [email protected]

6. Transpordiamet – [email protected]

7. Keskkonnaamet – [email protected]

8. Muinsuskaitseamet – [email protected]

9. Päästeamet – [email protected]

10. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

11. Terviseamet - [email protected]

Adressaatide nimekiri:

1. Muhu vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

4. Kliimaministeerium – [email protected]

5. Kaitseministeerium - [email protected]

6. Transpordiamet – [email protected]

7. Keskkonnaamet – [email protected]

8. Muinsuskaitseamet – [email protected]

9. Päästeamet – [email protected]

10. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

11. Terviseamet - [email protected]

Suurt väina ületava 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 8

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 8

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 9

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 9

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 9

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 9

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ................................................................................................................................... 10

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ..................................................................................................................................... 10

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ...................................................... 10

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................. 10

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................................... 10

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ...................................................... 11

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 15

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 25

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 26

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 26

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 26

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 26

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 27

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 27

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 28

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Suure väina 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini

rajamiseks. Antud kaabli rajamiseks on neli alternatiivi.

Joonis 1. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 1.

Joonis 2. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 2.

Joonis 3. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 3.

Joonis 4. Suure väina merekaabelliini versioon 4.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib

eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse üle.

Antud 330kV merekaabel Väikeses väinas on osa Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringuga, millega kavandatakse uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu

Virtsuni ja sealt edasi ühendused Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline

merekaabel.

Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330-kilovoldiste õhuliinidena. Kohtadesse,

kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema

merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Võimalike uute elektriliinide trasside

asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Seetõttu on ka

hoonestusloa taotlused esitatud merealal mitme erineva paiknemise alternatiiviga. Riigi

eriplaneeringu käigus viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH),

mis hõlmab nii maismaa kui mere osa.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised

ja tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli

hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel

kaabel/torujuhe kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada

merepõhja. Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel

peaks kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring

ja teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel

peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis

hõlmab nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi

eriplaneeringu käigus koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024

korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH.

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus.

Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa

algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus

suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga

taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti

ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka

toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja

tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku

omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas

Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla

maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja

Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil.

Suundpuurimise korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil

kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Väikest väina alal on samuti kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse

suurendamiseks saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks

kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt

või veejugade abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning

pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse

merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui

kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda

nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse

lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid

mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kõik neli kavandatavat alternatiivi paiknevad Kuivastu ja/või Virtsu sadama lähistel, mille

vahel toimub praamlaevaliiklus. Tusti (Muhumaa) ja Esivere (Lääneranna vald) külade vahel

jookseb üle Suure Väina ka Elering AS-i elektrikaabel. Kõik 330 kV merekaabelliini

alternatiivid jäävad sellest vahetult või rohkem lõunasse.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas Väinamere rannikuvee veekogumi Matsalu

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund 2019 seisuga on kesine ning keemiline seisund

halb, seega koondseisund on halb.

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju

maavaradele. Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning

jälgida, et ei muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult

samasuguseks nagu see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik

tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle

vahetus läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste

pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170),

esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade

(1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri

(Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),

tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare)

pindala kokku on 42573.2 ha, millest maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on

41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude

(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull

(Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo

lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi

(Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica

atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia

stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran

(Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax),

hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on

2950.6 ha ja veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on kavandatavate trasside lähedal, Muhumaal, Kuivastu

külas rooruigu elupaik (KLO9133385). Registreeritud on 1 paar linde 2017. aastal. Rooruik

on lind, kes pesitseb aprilli lõpust juuli lõpuni, Eestis pesitseb liik nii merelahtede kui ka

järvede äärsetes mosaiiksetes, vees kasvavates roostikes ja hundinuiastikes, vähem muu kõrge

taimestikuga märgaladel. Rooruigu peamiseks ohuteguriks tuleb pidada intensiivset talvist

rooniitmist, millega kaovad talle sobilikud pesitsuskohad. Veekogude kuivendamisega

kaasneb rooruigale vajaliku roostiku mosaiiksuse kadumine ning ilmselt väheneb ka sobilik

toitumisala. III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) §

55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Rooruigule võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

Teised liigid, mis on ka Väinamere linnuala või Väinamere loodusala kaitse-eesmärkideks

ning kavandatavate trasside lähedusse jäävad, on hinnatud peatükis 4.3.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago

media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

linnuala pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa

pindala on 226417.7 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra

lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),

könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium

supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike

pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala

kokku on 253958.90 ha, millest maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on

211516.7 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses asub kaitsealune liik, kes pole ühegi eelnevalt mainitud hoiuala

ega Natura ala kaitse-eesmärgiks, ristpart, kelle elupaik on registreeritud mandril Esivere

külas (KLO9105060), mis on registreeritud punktobjektina. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Ristpart kuulub III kaitsekategooriasse ning pesitseb

mai algusest augusti teise pooleni, kasutades pesitsuseks erinevaid varju pakkuvaid

looduslikke või inimloodud objekte. Ohuteguriteks on pigem sobivate pesitsuskohtade

puudumine ning röövlus. Kavandatav tegevus seega ristparti ei ohusta ega oma negatiivset

mõju.

III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg 6 kohaselt kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133). Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõgede lehtersuudmed

(1130)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivased ja mudased

pagurannad (1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

karid (1170) Alternatiivid 1 ja 2 läbivad ühte karide elupaika koodiga -

1948145083. Antud elupaiga kohta puudub täpsem info.

Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas aastateks

2009-2018 on mainitud, et antud elupaik on oluline hüljeste

ning veelindude peatuspaigana ning tegu on atraktiivse

sukeldumispaigaga. Ohuteguriteks on mainitud tuuleparkide

rajamine, eutrofeerumine ja merereostus. Leitud on, et

vajadus aktiivse kaitse järgi on väike. Kavandatav tegevus ei

kuulu ohutegurite alla, küll aga tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning

morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja säilimist.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

rannaniidud (*1630) Alternatiivid 3 ja 4 jõuavad mandrile kohas, kus rannikule on

märgitud elupaik koodiga 543345481, mille koondseisundi

väärtus on B. Alternatiivid 1 ja 4 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus rannikule on märgitud elupaik koodiga

ELP0013266/1267458766, üldise hinnanguga B – kõrge

väärtus, tegu on paraniiske alaga, mis on osaliselt

karjatamises. Alternatiivid 2 ja 3 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus asub elupaik koodiga ELP0013261/-1374835806,

mille üldine hinnang on C – keskmine väärtus, tegu on

üleujutatava alaga, millel on valdavalt roostik, muu taimestik

on hävinud. Rannaniitude peamisteks ohuteguriteks on pigem

võsastumine ja roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei

mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Alternatiivid 1 ja 2 jõuavad mandrile Lääne-Nigula vallas,

kus täpselt rannikul, maa ja mere piiril asub elupaik koodiga -

821251482, mille üldine hinnang on A – väga kõrge väärtus.

Rohkem teavet pole märgitud EELISesse. Elupaiga seisundit

võib mõjutada ilmastik (tormid), samuti võib ohustada

roostumine. Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla,

samuti ei mõjuta ka teisiti püsitaimestuga kivirandasid, kuna

toimub veekeskkonnas.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud

(1620)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga liivarannad

(1640)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sinihelmikakooslused

(6410)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

allikad ja allikasood (7160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood

(7230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud

(9050)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad -

*9180)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lammi-lodumetsad (*91E0) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhüljes (Halichoerus

grypus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Kavandatava tegevuse alternatiivid 2 ja 3 läbivad viigerhülge

elupaika KLO9123888. Antud elupaik asub Suures Väinas,

Muhumaa poolses küljes ning on viigerhüljeste puhkeala.

Viimane vaatlus pärineb 2023. aastast, kus alalt leiti 88

looma. Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja

seetõttu on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul

väga vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid kive.

Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad Väinamere,

vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust loomad teevad

toitumisretki sügavamatesse vetesse Soome lahe suudmes ja

Liivi lahel. Kõige asjakohasem ohutegur on häirimine.

Kahtlemata on häirimise tagajärjed kõige ohtlikumad

sigimisperioodil, kui vanalooma pojast eemalepeletamise

tõttu võib kaduda ema ja poja vaheline side, samuti

karvavahetusperioodil, kui loomad peavad karvavahetuse

normaalseks kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed, kuna

nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil kaotatud

ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib lugeda

kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi lähenemisel

puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte puhul 200

meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise vahemaad sõltuvad

ka müratasemest, ujuvvahendi suurusest, lõhnaärritajatest

(väljalaskegaasid). Viimase mõju on otseselt sõltuv ärritaja

intensiivsusest ja tuule suunast. I. Jüssi vaatlused on

näidanud, et hülged lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju

müra tekitav ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning lähenevad

ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele. Kavandatava

tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja

selgitada Natura täishindamise raames.

harilik hink (Cobitis taenia) Hinki registreeritud elupaik KLO9123353 asub lähimast

kavandatavast trassist 1,5 km kaugusel. Viimane vaatlus

pärineb 2009. aastast ning elupaiga olukord on märgitud

kesiseks. Hink on öise ja erakliku eluviisiga kala, kes elutseb

põhjasetetes ning toitub erinevast loomsest materjalist. Teda

ohustavaid ohutegureid teada pole, mõju avaldumist hingile

pole ette näha.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica

palustris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

könt-tanukas (Encalypta

mutica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soohiilakas (Liparis loeselii) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jäik keerdsammal (Tortella

rigens)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väike pisitigu (Vertigo

genesii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

luha-pisitigu (Vertigo

geyeri)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.2 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus vanellus) Saare maakonnas on kiivitaja esinemine loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) põhjal registreeritud Kuivastu sadama

juures, mandril Virtsu poolsaarel, alternatiiv 3 ja 4 juures

ning merel Esivere küla lähedal, mille lähedalt möödub

alternatiiv 2. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal

rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole

kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

punajalg-tildri leiukoht (KLO9104958), mis on

registreeritud punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel

alal ja kui laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Punajalg-tildri

pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis

valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda

pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende

majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei ohusta

punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa nebularia) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mudatilder (Tringa glareola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Saare maakonnas on tumetildri esinemine LVA põhjal

registreeritud Kuivastu sadama juures. Eestis ta ei pesitse,

läbirändajana on väikesearvuline suvilind. LVA andmetel

on alternatiiv 1 juures üks tumetildri leiukoht aastatest

1996, kus on nähtud 30 lindu, hilisemate uuringutes pole

tumetildri esinemist välja toodud. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

tumetildril võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Mandril asuvad kavandatud trasside läheduses kaks vööt-

põõsalinnu elupaika (KLO9104949) ja (KLO9104926),

mis on registreeritud punktobjektidena. Mõlemad vaatlused

pärinevad 2008. aastast ning registreeritud on 1 paari

esinemine. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise

pooleni, pesitseb mitmesugustes põõsastikes,

metsaservades ja hõredates puistutes. Ohuteguriteks on

alade kinnikasvamine ja lausvõsastumine. Kavandatav

tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei avalda.

tutt-tiir (Sterna sandvicensis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

randtiir (Sterna paradisaea) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

jõgitiir (Sterna hirundo) Jõgitiiru elupaik on registreeritud Virtsu alevikus Rohenina

saarel (KLO9124984). 2019. aastal on sealt leitud 1 paar

linde. Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai algusest augusti

alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid

sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust, mis on

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid

asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ja

klibuseid alasid rannaniitudel. Ohuteguritest on

asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine,

roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei

avalda jõgiiirule mõju, kuna toimub merevees.

räusktiir e räusk (Sterna Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

caspia) leidu. Mõju puudub.

väiketiir (Sterna albifrons) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hahk (Somateria mollissima) Saare maakonnas on LVA põhjal registreeritud üks vaatlus

Kuivastu sadama lähedal merel. Lääneranna vallas on LVA

põhjal vaatluseid Virtsu poolsaarelt ning selle juurest

avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

täpikhuik (Porzana porzana) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikehuik (Porzana parva) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps cristatus) Saare maakonnas asub Kuivastu sadama juures üks vaatlus

LVA põhjal, Lääneranna vallas aga Virtsu poolsaare juures

avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

plüü (Pluvialis squatarola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tutkas (Philomachus pugnax) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Saare maakonnas on LVA põhjal üks vaatlus Kuivastu

sadamast ja teine merel, linnulennul Kuivastu ja Virtsu

vahepeal. Lääneranna vallas on üks kormorani vaatlus

alternatiiv 4 lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

suurkoovitaja (Numenius

arquata)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rohukoskel (Mergus serrator) Lääneranna vallas on üks rohukoskli vaatlus alternatiiv 4

lähedal avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Kuivastu sadama lähedal asub LVA põhjal kaks vaatlust.

Lääneranna vallas asub üks jääkoskli vaatlus alternatiiv 4

lähedal avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustvaeras (Melanitta nigra) Lääneranna vallas on LVA põhjal Virtsu poolsaarel

registreeritud mustvaera vaatlus. Mustvaeras on meil

rohkearvuline läbirändaja (peamiselt aprillis-mais ja

augustis-novembris), Eestis ei pesitse. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

mustvaeral võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

tõmmuvaeras (Melanitta

fusca)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

plütt (Limicola falcinellus) Kavandatava tegevuse alal ja liiki ei leidu. Mõju puudub.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus fuscus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kalakajakas (Larus canus) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punaselg-õgija (Lanius

collurio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

sookurg (Grus grus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

värbkakk (Glaucidium

passerinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rohunepp (Gallinago media) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

lauk (Fulica atra) Lääneranna vallas on LVA põhjal üks laugu vaatlus Virtsu

poolsaare lähistelt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kühmnokk-luik (Cygnus olor) Saaremaal kavandatavate trasside läheduses asub LVA

põhjal mitmeid kühmnokk-luige vaatluseid. Lääneranna

vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt

avamerelt ning rannikul Esivere külas, mille lähedal

jõuavad rannikul alternatiivid 1 ja 2. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

laululuik (Cygnus cygnus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Saare maakonnas kavandatava tegevuse alal ja mõjualas

liiki ei leidu. Mõju puudub. Lääneranna vallas on LVA

põhjal vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt avamerelt. Aul

on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin

suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud

aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning

rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

aulil võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

välja-loorkull (Circus

cyaneus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valge-toonekurg (Ciconia

ciconia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustviires (Chlidonias niger) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

liivatülli leiukoht (KLO9104864), mis on registreeritud

punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel alal ja kui

laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast ning

registreeritud on 1 paari esinemine. Pesitseb mai lõpust

augusti keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga

lagedaid liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti

rannakarjamaade mudapaljakutega osi. Peamisteks

ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine

inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei avalda liivatüllile

mõju.

väiketüll (Charadrius dubius) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suurrüdi e rüdi e suurrisla

(Calidris canutus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

sõtkas (Bucephala clangula) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustlagle (Branta bernicla) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hüüp (Botaurus stellaris) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merivart (Aythya marila) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tuttvart (Aythya fuligula) Saare maakonnas Kuivastu sadama lähedal asub LVA

põhjal üks vaatlus. Lääneranna vallas on LVA põhjal

vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punapea-vart (Aythya ferina) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kivirullija (Arenaria

interpres)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hallhaigur (Ardea cinerea) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Hallhaigur pesitseb metsatukas puudel, käib vaid roostikus

toitumas. Arvestades, et kavandatav tegevus toimub meres

ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid toitumas, pole

hallhaigrule mõju ette näha.

väike-rabahani (Anser

fabalis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

laukhani (Anser erythropus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hallhani e roohani (Anser

anser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle lähedalt avamerelt. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suur-laukhani (Anser

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

rääkspart (Anas strepera) Kuivastu sadama juurest on pärit üks LVA vaatlus,

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

rägapart (Anas querquedula) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Kuivastu sadama lähedal on LVA põhjal paar vaatlust.

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

viupart (Anas penelope) Kuivastu sadama juurest on pärit üks LVA vaatlus.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

piilpart (Anas crecca) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks vaatlus pärit Virtsu

poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

soopart e pahlsaba-part (Anas

acuta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Väinamere loodusalale ning

Väinamere linnualale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide

alale või nende lähedusse. Kaitsealuse elupaiga tüübi karid puhul tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis mõjutab ka karide

struktuuri ja säilimist. Täpsemalt on võimalik mõju välja selgitada Natura täishindamise

käigus. Samuti leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide ning viigerhülge elupaigas

või nende elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua leevendusmeetmeid,

selleks on vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju kõikidele kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele ning viigerhülgele ja leida vajalikud ning võimalikud

leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil.

Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04-

30.06. Vajalik on hinnata, kuidas kavandatav tegevus viigerhülge elupaika mõjutab.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja

hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või

kaudne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne:

ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa

tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna

toimub meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju

oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon

ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või

häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas.

Kasutusaegset mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate

või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde

luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või

valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.

Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba.

4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III kaitsekategooria kaitsealustele

liikidele rooruigule ja ristpardile võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil

(müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06. III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg

6 kohaselt kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu

rajamisel merepõhja.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse-

eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, ega kultuuripärandile

leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine üle

Suure väina ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise

algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Suurt väina ületav merekaabel.“

22.12.2023

• Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga

kaitsekorralduskava. 2014-2023 Keskkonnaamet

• „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti

Ornitoloogiaühing

• Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Tallinn, 2009

• Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja

Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast)

kaitsekorralduskava, 2013-2022. Keskkonnaamet

• Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027 Keskkonnaamet

• „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019

• Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri

HOONESTUSLOA TAOTLUS – 25.01.2024

Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga.

Käesoleva taotluse esemeks on Suurt Väina ületav merekaabel.

Taust

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse

vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus

ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud

Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse

rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva

330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga.

Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal

Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks

vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel

eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV

ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam

menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere-

kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse

koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

12.10.2023 (Lisa 1)

REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus

uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks:

1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering

esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid

läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk

Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga

Käesoleva taotluse esemeks on Suurt Väina ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv

kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes.

REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlus Saaremaa-Läti suunal esitatakse peale

REP kehtestamist, kui on teada asukoht kus Saaremaal saab paiknema merekaabli

randumiskoht.

1. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja

Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta

kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale

ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine sügavustes 5m kuni 10m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise,

merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit

eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas

kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva

pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud

allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao

kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi.

Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja

lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad

merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta

tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

Merekaabelliini trassi valik

Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP

tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära

olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore

maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside

loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad

alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 1).

Suur väin, võimalikud trassikoridorid:

• Alternatiiv 1: Rõuste – Tusti, ca 9.21 km

• Alternatiiv 2: Rõuste – Võiküla, ca 10.1 km

• Alternatiiv 3: Virtsu – Võiküla, ca 6.34 km

• Alternatiiv 4: Virtsu – Tusti, ca 7.9 km

Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2:

• 0 – 15 m, keskmiselt 7 m Suures väinas

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala

Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit.

Joonis 1. Merekaablite paigutus.

Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest

tulenevalt ehitistealused pindalad on:

• Alternatiiv 1: ca 11 052 m2

• Alternatiiv 2: ca 12 120 m2

• Alternatiiv 3: ca 7608 m2

• Alternatiiv 4: ca 9480 m2

2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites

Alternatiiv 1

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 3 710 058 m².

Joonis 2. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 1. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 2

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 4 003 070 m².

Joonis 3. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 2. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 3

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 2 538 166 m².

Joonis 4. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 3. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 4

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 3 096 377 m².

Joonis 5. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 4. Detailne joonis. Planeeringuala

Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3).

5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb

hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus

kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju.

REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH), mille käigus

uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud

uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud

allpool:

• Mõju hindamise vajadus *:

• Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju hindamine loomastikule;

• Mõju hindamine rohevõrgustikule;

• Mõju hindamine veekeskkonnale;

• Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale;

• Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele;

• Mõju hindamine kliimale;

• Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine.

*Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud

uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja

sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH

programmi menetluse protsessis.

6. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa

objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest

allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu

on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse

stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada

täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta

Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate

kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud

käesolevale taotlusele (vt Lisa 3).

3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata

LISAD

Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus.

Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee)

Lisa 2. Alajaamad.

Joonis 6. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad

Lisa 3. Koordinaadid. Suur väin.

Alternatiiv 1.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6498623,61 471780,91 58,62657 23,51423

2 6498709,20 471729,38 58,62734 23,51334

3 6498800,72 471688,33 58,62816 23,51262

4 6498893,44 471649,51 58,62899 23,51194

5 6498990,84 471627,01 58,62986 23,51154

6 6494535,36 463453,80 58,58925 23,37156

7 6494476,18 463534,38 58,58872 23,37295

8 6494364,45 463538,28 58,58772 23,37304

9 6494271,79 463577,22 58,58689 23,37372

10 6494178,13 463612,15 58,58605 23,37434 Tabel 1. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 2.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6491951,01 464647,58 58,56614 23,39249

2 6491778,21 464617,40 58,56459 23,39199

3 6491657,59 464638,78 58,56351 23,39238

4 6491555,77 464678,74 58,56260 23,39308

5 6491459,07 464703,90 58,56173 23,39353

6 6498608,62 471789,81 58,62644 23,51439

7 6498695,68 471735,25 58,62722 23,51344

8 6498794,65 471692,48 58,62810 23,51269

9 6498893,44 471649,51 58,62899 23,51194

10 6498990,78 471627,00 58,62986 23,51154

Tabel 2. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 3.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492045,17 470953,97 58,56746 23,50084

2 6492145,55 470953,81 58,56836 23,50083

3 6492247,49 470970,92 58,56927 23,50111

4 6492350,74 471002,75 58,57020 23,50164

5 6492446,93 471029,91 58,57107 23,50210

6 6491880,93 464643,26 58,56551 23,39242

7 6491778,21 464617,40 58,56459 23,39199

8 6491679,24 464633,28 58,56370 23,39228

9 6491582,97 464679,43 58,56284 23,39309

10 6491485,62 464713,38 58,56197 23,39369 Tabel 3. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 4.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492056,50 470956,74 58,56756 23,50089

2 6492156,40 470954,28 58,56846 23,50083

3 6492253,95 470977,30 58,56933 23,50122

4 6492350,74 471002,75 58,57020 23,50164

5 6492447,01 471029,91 58,57107 23,50210

6 6494604,56 463423,96 58,58987 23,37103

7 6494512,59 463463,06 58,58904 23,37172

8 6494385,06 463545,03 58,58791 23,37315

9 6494271,79 463577,22 58,58689 23,37372

10 6494151,30 463634,66 58,58581 23,37473 Tabel 4. Planeeringuala punktid.

Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.

Dokument lisatud taotlusele kaasa.

Adressaatide nimekiri:

1. Muhu vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

4. Kliimaministeerium – [email protected]

5. Kaitseministeerium - [email protected]

6. Transpordiamet – [email protected]

7. Keskkonnaamet – [email protected]

8. Muinsuskaitseamet – [email protected]

9. Päästeamet – [email protected]

10. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

11. Terviseamet - [email protected]

Suurt väina ületava 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 8

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 8

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 9

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 9

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 9

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 9

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ................................................................................................................................... 10

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ..................................................................................................................................... 10

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ...................................................... 10

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................. 10

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................................... 10

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ...................................................... 11

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 15

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 25

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 26

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 26

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 26

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 26

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 27

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 27

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 28

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Suure väina 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini

rajamiseks. Antud kaabli rajamiseks on neli alternatiivi.

Joonis 1. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 1.

Joonis 2. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 2.

Joonis 3. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 3.

Joonis 4. Suure väina merekaabelliini versioon 4.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib

eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse üle.

Antud 330kV merekaabel Väikeses väinas on osa Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringuga, millega kavandatakse uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu

Virtsuni ja sealt edasi ühendused Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline

merekaabel.

Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330-kilovoldiste õhuliinidena. Kohtadesse,

kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema

merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Võimalike uute elektriliinide trasside

asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Seetõttu on ka

hoonestusloa taotlused esitatud merealal mitme erineva paiknemise alternatiiviga. Riigi

eriplaneeringu käigus viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH),

mis hõlmab nii maismaa kui mere osa.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised

ja tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli

hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel

kaabel/torujuhe kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada

merepõhja. Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel

peaks kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring

ja teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel

peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis

hõlmab nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi

eriplaneeringu käigus koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024

korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH.

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus.

Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa

algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus

suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga

taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti

ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka

toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja

tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku

omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas

Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla

maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja

Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil.

Suundpuurimise korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil

kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Väikest väina alal on samuti kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse

suurendamiseks saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks

kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt

või veejugade abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning

pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse

merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui

kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda

nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse

lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid

mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kõik neli kavandatavat alternatiivi paiknevad Kuivastu ja/või Virtsu sadama lähistel, mille

vahel toimub praamlaevaliiklus. Tusti (Muhumaa) ja Esivere (Lääneranna vald) külade vahel

jookseb üle Suure Väina ka Elering AS-i elektrikaabel. Kõik 330 kV merekaabelliini

alternatiivid jäävad sellest vahetult või rohkem lõunasse.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas Väinamere rannikuvee veekogumi Matsalu

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund 2019 seisuga on kesine ning keemiline seisund

halb, seega koondseisund on halb.

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju

maavaradele. Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning

jälgida, et ei muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult

samasuguseks nagu see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik

tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle

vahetus läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste

pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170),

esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade

(1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri

(Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),

tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare)

pindala kokku on 42573.2 ha, millest maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on

41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude

(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull

(Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo

lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi

(Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica

atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia

stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran

(Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax),

hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on

2950.6 ha ja veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on kavandatavate trasside lähedal, Muhumaal, Kuivastu

külas rooruigu elupaik (KLO9133385). Registreeritud on 1 paar linde 2017. aastal. Rooruik

on lind, kes pesitseb aprilli lõpust juuli lõpuni, Eestis pesitseb liik nii merelahtede kui ka

järvede äärsetes mosaiiksetes, vees kasvavates roostikes ja hundinuiastikes, vähem muu kõrge

taimestikuga märgaladel. Rooruigu peamiseks ohuteguriks tuleb pidada intensiivset talvist

rooniitmist, millega kaovad talle sobilikud pesitsuskohad. Veekogude kuivendamisega

kaasneb rooruigale vajaliku roostiku mosaiiksuse kadumine ning ilmselt väheneb ka sobilik

toitumisala. III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) §

55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Rooruigule võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

Teised liigid, mis on ka Väinamere linnuala või Väinamere loodusala kaitse-eesmärkideks

ning kavandatavate trasside lähedusse jäävad, on hinnatud peatükis 4.3.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago

media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

linnuala pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa

pindala on 226417.7 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra

lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),

könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium

supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike

pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala

kokku on 253958.90 ha, millest maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on

211516.7 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses asub kaitsealune liik, kes pole ühegi eelnevalt mainitud hoiuala

ega Natura ala kaitse-eesmärgiks, ristpart, kelle elupaik on registreeritud mandril Esivere

külas (KLO9105060), mis on registreeritud punktobjektina. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Ristpart kuulub III kaitsekategooriasse ning pesitseb

mai algusest augusti teise pooleni, kasutades pesitsuseks erinevaid varju pakkuvaid

looduslikke või inimloodud objekte. Ohuteguriteks on pigem sobivate pesitsuskohtade

puudumine ning röövlus. Kavandatav tegevus seega ristparti ei ohusta ega oma negatiivset

mõju.

III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg 6 kohaselt kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133). Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõgede lehtersuudmed

(1130)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivased ja mudased

pagurannad (1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

karid (1170) Alternatiivid 1 ja 2 läbivad ühte karide elupaika koodiga -

1948145083. Antud elupaiga kohta puudub täpsem info.

Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas aastateks

2009-2018 on mainitud, et antud elupaik on oluline hüljeste

ning veelindude peatuspaigana ning tegu on atraktiivse

sukeldumispaigaga. Ohuteguriteks on mainitud tuuleparkide

rajamine, eutrofeerumine ja merereostus. Leitud on, et

vajadus aktiivse kaitse järgi on väike. Kavandatav tegevus ei

kuulu ohutegurite alla, küll aga tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning

morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja säilimist.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

rannaniidud (*1630) Alternatiivid 3 ja 4 jõuavad mandrile kohas, kus rannikule on

märgitud elupaik koodiga 543345481, mille koondseisundi

väärtus on B. Alternatiivid 1 ja 4 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus rannikule on märgitud elupaik koodiga

ELP0013266/1267458766, üldise hinnanguga B – kõrge

väärtus, tegu on paraniiske alaga, mis on osaliselt

karjatamises. Alternatiivid 2 ja 3 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus asub elupaik koodiga ELP0013261/-1374835806,

mille üldine hinnang on C – keskmine väärtus, tegu on

üleujutatava alaga, millel on valdavalt roostik, muu taimestik

on hävinud. Rannaniitude peamisteks ohuteguriteks on pigem

võsastumine ja roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei

mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Alternatiivid 1 ja 2 jõuavad mandrile Lääne-Nigula vallas,

kus täpselt rannikul, maa ja mere piiril asub elupaik koodiga -

821251482, mille üldine hinnang on A – väga kõrge väärtus.

Rohkem teavet pole märgitud EELISesse. Elupaiga seisundit

võib mõjutada ilmastik (tormid), samuti võib ohustada

roostumine. Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla,

samuti ei mõjuta ka teisiti püsitaimestuga kivirandasid, kuna

toimub veekeskkonnas.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud

(1620)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga liivarannad

(1640)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sinihelmikakooslused

(6410)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

allikad ja allikasood (7160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood

(7230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud

(9050)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad -

*9180)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lammi-lodumetsad (*91E0) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhüljes (Halichoerus

grypus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Kavandatava tegevuse alternatiivid 2 ja 3 läbivad viigerhülge

elupaika KLO9123888. Antud elupaik asub Suures Väinas,

Muhumaa poolses küljes ning on viigerhüljeste puhkeala.

Viimane vaatlus pärineb 2023. aastast, kus alalt leiti 88

looma. Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja

seetõttu on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul

väga vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid kive.

Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad Väinamere,

vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust loomad teevad

toitumisretki sügavamatesse vetesse Soome lahe suudmes ja

Liivi lahel. Kõige asjakohasem ohutegur on häirimine.

Kahtlemata on häirimise tagajärjed kõige ohtlikumad

sigimisperioodil, kui vanalooma pojast eemalepeletamise

tõttu võib kaduda ema ja poja vaheline side, samuti

karvavahetusperioodil, kui loomad peavad karvavahetuse

normaalseks kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed, kuna

nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil kaotatud

ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib lugeda

kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi lähenemisel

puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte puhul 200

meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise vahemaad sõltuvad

ka müratasemest, ujuvvahendi suurusest, lõhnaärritajatest

(väljalaskegaasid). Viimase mõju on otseselt sõltuv ärritaja

intensiivsusest ja tuule suunast. I. Jüssi vaatlused on

näidanud, et hülged lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju

müra tekitav ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning lähenevad

ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele. Kavandatava

tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja

selgitada Natura täishindamise raames.

harilik hink (Cobitis taenia) Hinki registreeritud elupaik KLO9123353 asub lähimast

kavandatavast trassist 1,5 km kaugusel. Viimane vaatlus

pärineb 2009. aastast ning elupaiga olukord on märgitud

kesiseks. Hink on öise ja erakliku eluviisiga kala, kes elutseb

põhjasetetes ning toitub erinevast loomsest materjalist. Teda

ohustavaid ohutegureid teada pole, mõju avaldumist hingile

pole ette näha.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica

palustris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

könt-tanukas (Encalypta

mutica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soohiilakas (Liparis loeselii) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jäik keerdsammal (Tortella

rigens)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väike pisitigu (Vertigo

genesii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

luha-pisitigu (Vertigo

geyeri)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.2 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus vanellus) Saare maakonnas on kiivitaja esinemine loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) põhjal registreeritud Kuivastu sadama

juures, mandril Virtsu poolsaarel, alternatiiv 3 ja 4 juures

ning merel Esivere küla lähedal, mille lähedalt möödub

alternatiiv 2. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal

rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole

kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

punajalg-tildri leiukoht (KLO9104958), mis on

registreeritud punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel

alal ja kui laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Punajalg-tildri

pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis

valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda

pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende

majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei ohusta

punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa nebularia) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mudatilder (Tringa glareola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Saare maakonnas on tumetildri esinemine LVA põhjal

registreeritud Kuivastu sadama juures. Eestis ta ei pesitse,

läbirändajana on väikesearvuline suvilind. LVA andmetel

on alternatiiv 1 juures üks tumetildri leiukoht aastatest

1996, kus on nähtud 30 lindu, hilisemate uuringutes pole

tumetildri esinemist välja toodud. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

tumetildril võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Mandril asuvad kavandatud trasside läheduses kaks vööt-

põõsalinnu elupaika (KLO9104949) ja (KLO9104926),

mis on registreeritud punktobjektidena. Mõlemad vaatlused

pärinevad 2008. aastast ning registreeritud on 1 paari

esinemine. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise

pooleni, pesitseb mitmesugustes põõsastikes,

metsaservades ja hõredates puistutes. Ohuteguriteks on

alade kinnikasvamine ja lausvõsastumine. Kavandatav

tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei avalda.

tutt-tiir (Sterna sandvicensis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

randtiir (Sterna paradisaea) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

jõgitiir (Sterna hirundo) Jõgitiiru elupaik on registreeritud Virtsu alevikus Rohenina

saarel (KLO9124984). 2019. aastal on sealt leitud 1 paar

linde. Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai algusest augusti

alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid

sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust, mis on

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid

asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ja

klibuseid alasid rannaniitudel. Ohuteguritest on

asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine,

roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei

avalda jõgiiirule mõju, kuna toimub merevees.

räusktiir e räusk (Sterna Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

caspia) leidu. Mõju puudub.

väiketiir (Sterna albifrons) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hahk (Somateria mollissima) Saare maakonnas on LVA põhjal registreeritud üks vaatlus

Kuivastu sadama lähedal merel. Lääneranna vallas on LVA

põhjal vaatluseid Virtsu poolsaarelt ning selle juurest

avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

täpikhuik (Porzana porzana) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikehuik (Porzana parva) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps cristatus) Saare maakonnas asub Kuivastu sadama juures üks vaatlus

LVA põhjal, Lääneranna vallas aga Virtsu poolsaare juures

avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

plüü (Pluvialis squatarola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tutkas (Philomachus pugnax) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Saare maakonnas on LVA põhjal üks vaatlus Kuivastu

sadamast ja teine merel, linnulennul Kuivastu ja Virtsu

vahepeal. Lääneranna vallas on üks kormorani vaatlus

alternatiiv 4 lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

suurkoovitaja (Numenius

arquata)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rohukoskel (Mergus serrator) Lääneranna vallas on üks rohukoskli vaatlus alternatiiv 4

lähedal avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Kuivastu sadama lähedal asub LVA põhjal kaks vaatlust.

Lääneranna vallas asub üks jääkoskli vaatlus alternatiiv 4

lähedal avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustvaeras (Melanitta nigra) Lääneranna vallas on LVA põhjal Virtsu poolsaarel

registreeritud mustvaera vaatlus. Mustvaeras on meil

rohkearvuline läbirändaja (peamiselt aprillis-mais ja

augustis-novembris), Eestis ei pesitse. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

mustvaeral võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

tõmmuvaeras (Melanitta

fusca)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

plütt (Limicola falcinellus) Kavandatava tegevuse alal ja liiki ei leidu. Mõju puudub.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus fuscus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kalakajakas (Larus canus) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punaselg-õgija (Lanius

collurio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

sookurg (Grus grus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

värbkakk (Glaucidium

passerinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rohunepp (Gallinago media) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

lauk (Fulica atra) Lääneranna vallas on LVA põhjal üks laugu vaatlus Virtsu

poolsaare lähistelt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kühmnokk-luik (Cygnus olor) Saaremaal kavandatavate trasside läheduses asub LVA

põhjal mitmeid kühmnokk-luige vaatluseid. Lääneranna

vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt

avamerelt ning rannikul Esivere külas, mille lähedal

jõuavad rannikul alternatiivid 1 ja 2. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

laululuik (Cygnus cygnus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Saare maakonnas kavandatava tegevuse alal ja mõjualas

liiki ei leidu. Mõju puudub. Lääneranna vallas on LVA

põhjal vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt avamerelt. Aul

on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin

suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud

aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning

rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

aulil võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

välja-loorkull (Circus

cyaneus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valge-toonekurg (Ciconia

ciconia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustviires (Chlidonias niger) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

liivatülli leiukoht (KLO9104864), mis on registreeritud

punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel alal ja kui

laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast ning

registreeritud on 1 paari esinemine. Pesitseb mai lõpust

augusti keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga

lagedaid liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti

rannakarjamaade mudapaljakutega osi. Peamisteks

ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine

inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei avalda liivatüllile

mõju.

väiketüll (Charadrius dubius) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suurrüdi e rüdi e suurrisla

(Calidris canutus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

sõtkas (Bucephala clangula) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustlagle (Branta bernicla) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hüüp (Botaurus stellaris) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merivart (Aythya marila) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tuttvart (Aythya fuligula) Saare maakonnas Kuivastu sadama lähedal asub LVA

põhjal üks vaatlus. Lääneranna vallas on LVA põhjal

vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punapea-vart (Aythya ferina) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kivirullija (Arenaria

interpres)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hallhaigur (Ardea cinerea) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Hallhaigur pesitseb metsatukas puudel, käib vaid roostikus

toitumas. Arvestades, et kavandatav tegevus toimub meres

ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid toitumas, pole

hallhaigrule mõju ette näha.

väike-rabahani (Anser

fabalis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

laukhani (Anser erythropus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hallhani e roohani (Anser

anser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle lähedalt avamerelt. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suur-laukhani (Anser

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

rääkspart (Anas strepera) Kuivastu sadama juurest on pärit üks LVA vaatlus,

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

rägapart (Anas querquedula) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Kuivastu sadama lähedal on LVA põhjal paar vaatlust.

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

viupart (Anas penelope) Kuivastu sadama juurest on pärit üks LVA vaatlus.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

piilpart (Anas crecca) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks vaatlus pärit Virtsu

poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

soopart e pahlsaba-part (Anas

acuta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Väinamere loodusalale ning

Väinamere linnualale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide

alale või nende lähedusse. Kaitsealuse elupaiga tüübi karid puhul tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis mõjutab ka karide

struktuuri ja säilimist. Täpsemalt on võimalik mõju välja selgitada Natura täishindamise

käigus. Samuti leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide ning viigerhülge elupaigas

või nende elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua leevendusmeetmeid,

selleks on vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju kõikidele kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele ning viigerhülgele ja leida vajalikud ning võimalikud

leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil.

Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04-

30.06. Vajalik on hinnata, kuidas kavandatav tegevus viigerhülge elupaika mõjutab.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja

hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või

kaudne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne:

ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa

tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna

toimub meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju

oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon

ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või

häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas.

Kasutusaegset mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate

või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde

luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või

valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.

Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba.

4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III kaitsekategooria kaitsealustele

liikidele rooruigule ja ristpardile võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil

(müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06. III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg

6 kohaselt kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu

rajamisel merepõhja.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse-

eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, ega kultuuripärandile

leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine üle

Suure väina ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise

algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Suurt väina ületav merekaabel.“

22.12.2023

• Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga

kaitsekorralduskava. 2014-2023 Keskkonnaamet

• „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti

Ornitoloogiaühing

• Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Tallinn, 2009

• Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja

Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast)

kaitsekorralduskava, 2013-2022. Keskkonnaamet

• Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027 Keskkonnaamet

• „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019

• Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri

HOONESTUSLOA TAOTLUS – 25.01.2024

Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga.

Käesoleva taotluse esemeks on Suurt Väina ületav merekaabel.

Taust

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse

vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus

ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud

Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse

rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva

330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga.

Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal

Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks

vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel

eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV

ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam

menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere-

kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse

koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

12.10.2023 (Lisa 1)

REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus

uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks:

1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering

esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid

läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk

Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga

Käesoleva taotluse esemeks on Suurt Väina ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv

kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes.

REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlus Saaremaa-Läti suunal esitatakse peale

REP kehtestamist, kui on teada asukoht kus Saaremaal saab paiknema merekaabli

randumiskoht.

1. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja

Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta

kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale

ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine sügavustes 5m kuni 10m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise,

merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit

eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas

kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva

pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud

allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao

kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi.

Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja

lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad

merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta

tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

Merekaabelliini trassi valik

Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP

tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära

olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore

maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside

loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad

alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 1).

Suur väin, võimalikud trassikoridorid:

• Alternatiiv 1: Rõuste – Tusti, ca 9.21 km

• Alternatiiv 2: Rõuste – Võiküla, ca 10.1 km

• Alternatiiv 3: Virtsu – Võiküla, ca 6.34 km

• Alternatiiv 4: Virtsu – Tusti, ca 7.9 km

Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2:

• 0 – 15 m, keskmiselt 7 m Suures väinas

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala

Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit.

Joonis 1. Merekaablite paigutus.

Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest

tulenevalt ehitistealused pindalad on:

• Alternatiiv 1: ca 11 052 m2

• Alternatiiv 2: ca 12 120 m2

• Alternatiiv 3: ca 7608 m2

• Alternatiiv 4: ca 9480 m2

2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites

Alternatiiv 1

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 3 710 058 m².

Joonis 2. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 1. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 2

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 4 003 070 m².

Joonis 3. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 2. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 3

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 2 538 166 m².

Joonis 4. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 3. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 4

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 3 096 377 m².

Joonis 5. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 4. Detailne joonis. Planeeringuala

Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3).

5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb

hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus

kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju.

REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH), mille käigus

uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud

uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud

allpool:

• Mõju hindamise vajadus *:

• Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju hindamine loomastikule;

• Mõju hindamine rohevõrgustikule;

• Mõju hindamine veekeskkonnale;

• Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale;

• Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele;

• Mõju hindamine kliimale;

• Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine.

*Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud

uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja

sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH

programmi menetluse protsessis.

6. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa

objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest

allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu

on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse

stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada

täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta

Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate

kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud

käesolevale taotlusele (vt Lisa 3).

3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata

LISAD

Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus.

Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee)

Lisa 2. Alajaamad.

Joonis 6. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad

Lisa 3. Koordinaadid. Suur väin.

Alternatiiv 1.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6498623,61 471780,91 58,62657 23,51423

2 6498709,20 471729,38 58,62734 23,51334

3 6498800,72 471688,33 58,62816 23,51262

4 6498893,44 471649,51 58,62899 23,51194

5 6498990,84 471627,01 58,62986 23,51154

6 6494535,36 463453,80 58,58925 23,37156

7 6494476,18 463534,38 58,58872 23,37295

8 6494364,45 463538,28 58,58772 23,37304

9 6494271,79 463577,22 58,58689 23,37372

10 6494178,13 463612,15 58,58605 23,37434 Tabel 1. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 2.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6491951,01 464647,58 58,56614 23,39249

2 6491778,21 464617,40 58,56459 23,39199

3 6491657,59 464638,78 58,56351 23,39238

4 6491555,77 464678,74 58,56260 23,39308

5 6491459,07 464703,90 58,56173 23,39353

6 6498608,62 471789,81 58,62644 23,51439

7 6498695,68 471735,25 58,62722 23,51344

8 6498794,65 471692,48 58,62810 23,51269

9 6498893,44 471649,51 58,62899 23,51194

10 6498990,78 471627,00 58,62986 23,51154

Tabel 2. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 3.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492045,17 470953,97 58,56746 23,50084

2 6492145,55 470953,81 58,56836 23,50083

3 6492247,49 470970,92 58,56927 23,50111

4 6492350,74 471002,75 58,57020 23,50164

5 6492446,93 471029,91 58,57107 23,50210

6 6491880,93 464643,26 58,56551 23,39242

7 6491778,21 464617,40 58,56459 23,39199

8 6491679,24 464633,28 58,56370 23,39228

9 6491582,97 464679,43 58,56284 23,39309

10 6491485,62 464713,38 58,56197 23,39369 Tabel 3. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 4.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492056,50 470956,74 58,56756 23,50089

2 6492156,40 470954,28 58,56846 23,50083

3 6492253,95 470977,30 58,56933 23,50122

4 6492350,74 471002,75 58,57020 23,50164

5 6492447,01 471029,91 58,57107 23,50210

6 6494604,56 463423,96 58,58987 23,37103

7 6494512,59 463463,06 58,58904 23,37172

8 6494385,06 463545,03 58,58791 23,37315

9 6494271,79 463577,22 58,58689 23,37372

10 6494151,30 463634,66 58,58581 23,37473 Tabel 4. Planeeringuala punktid.

Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.

Dokument lisatud taotlusele kaasa.

Nimekirja alusel 03.04.2024 nr 16-7/23-17990-005

Suurt Väina läbiva merekaabelliini hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju eelhinnangu edastamine arvamuse avaldamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Lähtuvalt EhS § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915) esitas 22.12.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 25.01.2024 täiendatud taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks merekaabelliiniga. Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3

ulatuses. Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal (RAH0000133).

EhS § 1134 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8 alla.

Vastavalt EhS §-le 1135 edastame Teile hoonestusloa taotluse ja KMH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Oma vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita või vastamistähtaega ei pikenda, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja ehitus- ja raudteeosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus Suur Väin 2. KMH eelhinnang Suur Väin 3. Adressaatide nimekiri

Koopia: [email protected]

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

Nimekirja alusel 03.04.2024 nr 16-7/23-17990-005

Suurt Väina läbiva merekaabelliini hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju eelhinnangu edastamine arvamuse avaldamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Lähtuvalt EhS § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915) esitas 22.12.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 25.01.2024 täiendatud taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks merekaabelliiniga. Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3

ulatuses. Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal (RAH0000133).

EhS § 1134 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8 alla.

Vastavalt EhS §-le 1135 edastame Teile hoonestusloa taotluse ja KMH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Oma vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita või vastamistähtaega ei pikenda, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja ehitus- ja raudteeosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus Suur Väin 2. KMH eelhinnang Suur Väin 3. Adressaatide nimekiri

Koopia: [email protected]

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

Suurt väina ületava 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 8

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 8

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 9

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 9

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 9

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 9

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ................................................................................................................................... 10

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ..................................................................................................................................... 10

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ...................................................... 10

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................. 10

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................................... 10

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ...................................................... 11

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 15

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 25

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 26

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 26

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 26

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 26

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 27

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 27

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 28

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Suure väina 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini

rajamiseks. Antud kaabli rajamiseks on neli alternatiivi.

Joonis 1. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 1.

Joonis 2. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 2.

Joonis 3. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 3.

Joonis 4. Suure väina merekaabelliini versioon 4.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib

eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse üle.

Antud 330kV merekaabel Väikeses väinas on osa Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringuga, millega kavandatakse uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu

Virtsuni ja sealt edasi ühendused Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline

merekaabel.

Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330-kilovoldiste õhuliinidena. Kohtadesse,

kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema

merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Võimalike uute elektriliinide trasside

asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Seetõttu on ka

hoonestusloa taotlused esitatud merealal mitme erineva paiknemise alternatiiviga. Riigi

eriplaneeringu käigus viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH),

mis hõlmab nii maismaa kui mere osa.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised

ja tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli

hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel

kaabel/torujuhe kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada

merepõhja. Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel

peaks kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring

ja teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel

peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis

hõlmab nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi

eriplaneeringu käigus koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024

korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH.

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus.

Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa

algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus

suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga

taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti

ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka

toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja

tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku

omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas

Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla

maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja

Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil.

Suundpuurimise korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil

kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Väikest väina alal on samuti kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse

suurendamiseks saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks

kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt

või veejugade abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning

pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse

merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui

kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda

nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse

lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid

mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kõik neli kavandatavat alternatiivi paiknevad Kuivastu ja/või Virtsu sadama lähistel, mille

vahel toimub praamlaevaliiklus. Tusti (Muhumaa) ja Esivere (Lääneranna vald) külade vahel

jookseb üle Suure Väina ka Elering AS-i elektrikaabel. Kõik 330 kV merekaabelliini

alternatiivid jäävad sellest vahetult või rohkem lõunasse.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas Väinamere rannikuvee veekogumi Matsalu

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund 2019 seisuga on kesine ning keemiline seisund

halb, seega koondseisund on halb.

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju

maavaradele. Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning

jälgida, et ei muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult

samasuguseks nagu see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik

tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle

vahetus läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste

pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170),

esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade

(1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri

(Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),

tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare)

pindala kokku on 42573.2 ha, millest maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on

41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude

(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull

(Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo

lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi

(Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica

atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia

stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran

(Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax),

hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on

2950.6 ha ja veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on kavandatavate trasside lähedal, Muhumaal, Kuivastu

külas rooruigu elupaik (KLO9133385). Registreeritud on 1 paar linde 2017. aastal. Rooruik

on lind, kes pesitseb aprilli lõpust juuli lõpuni, Eestis pesitseb liik nii merelahtede kui ka

järvede äärsetes mosaiiksetes, vees kasvavates roostikes ja hundinuiastikes, vähem muu kõrge

taimestikuga märgaladel. Rooruigu peamiseks ohuteguriks tuleb pidada intensiivset talvist

rooniitmist, millega kaovad talle sobilikud pesitsuskohad. Veekogude kuivendamisega

kaasneb rooruigale vajaliku roostiku mosaiiksuse kadumine ning ilmselt väheneb ka sobilik

toitumisala. III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) §

55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Rooruigule võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

Teised liigid, mis on ka Väinamere linnuala või Väinamere loodusala kaitse-eesmärkideks

ning kavandatavate trasside lähedusse jäävad, on hinnatud peatükis 4.3.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago

media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

linnuala pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa

pindala on 226417.7 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra

lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),

könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium

supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike

pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala

kokku on 253958.90 ha, millest maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on

211516.7 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses asub kaitsealune liik, kes pole ühegi eelnevalt mainitud hoiuala

ega Natura ala kaitse-eesmärgiks, ristpart, kelle elupaik on registreeritud mandril Esivere

külas (KLO9105060), mis on registreeritud punktobjektina. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Ristpart kuulub III kaitsekategooriasse ning pesitseb

mai algusest augusti teise pooleni, kasutades pesitsuseks erinevaid varju pakkuvaid

looduslikke või inimloodud objekte. Ohuteguriteks on pigem sobivate pesitsuskohtade

puudumine ning röövlus. Kavandatav tegevus seega ristparti ei ohusta ega oma negatiivset

mõju.

III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg 6 kohaselt kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133). Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõgede lehtersuudmed

(1130)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivased ja mudased

pagurannad (1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

karid (1170) Alternatiivid 1 ja 2 läbivad ühte karide elupaika koodiga -

1948145083. Antud elupaiga kohta puudub täpsem info.

Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas aastateks

2009-2018 on mainitud, et antud elupaik on oluline hüljeste

ning veelindude peatuspaigana ning tegu on atraktiivse

sukeldumispaigaga. Ohuteguriteks on mainitud tuuleparkide

rajamine, eutrofeerumine ja merereostus. Leitud on, et

vajadus aktiivse kaitse järgi on väike. Kavandatav tegevus ei

kuulu ohutegurite alla, küll aga tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning

morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja säilimist.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

rannaniidud (*1630) Alternatiivid 3 ja 4 jõuavad mandrile kohas, kus rannikule on

märgitud elupaik koodiga 543345481, mille koondseisundi

väärtus on B. Alternatiivid 1 ja 4 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus rannikule on märgitud elupaik koodiga

ELP0013266/1267458766, üldise hinnanguga B – kõrge

väärtus, tegu on paraniiske alaga, mis on osaliselt

karjatamises. Alternatiivid 2 ja 3 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus asub elupaik koodiga ELP0013261/-1374835806,

mille üldine hinnang on C – keskmine väärtus, tegu on

üleujutatava alaga, millel on valdavalt roostik, muu taimestik

on hävinud. Rannaniitude peamisteks ohuteguriteks on pigem

võsastumine ja roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei

mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Alternatiivid 1 ja 2 jõuavad mandrile Lääne-Nigula vallas,

kus täpselt rannikul, maa ja mere piiril asub elupaik koodiga -

821251482, mille üldine hinnang on A – väga kõrge väärtus.

Rohkem teavet pole märgitud EELISesse. Elupaiga seisundit

võib mõjutada ilmastik (tormid), samuti võib ohustada

roostumine. Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla,

samuti ei mõjuta ka teisiti püsitaimestuga kivirandasid, kuna

toimub veekeskkonnas.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud

(1620)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga liivarannad

(1640)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sinihelmikakooslused

(6410)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

allikad ja allikasood (7160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood

(7230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud

(9050)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad -

*9180)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lammi-lodumetsad (*91E0) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhüljes (Halichoerus

grypus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Kavandatava tegevuse alternatiivid 2 ja 3 läbivad viigerhülge

elupaika KLO9123888. Antud elupaik asub Suures Väinas,

Muhumaa poolses küljes ning on viigerhüljeste puhkeala.

Viimane vaatlus pärineb 2023. aastast, kus alalt leiti 88

looma. Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja

seetõttu on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul

väga vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid kive.

Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad Väinamere,

vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust loomad teevad

toitumisretki sügavamatesse vetesse Soome lahe suudmes ja

Liivi lahel. Kõige asjakohasem ohutegur on häirimine.

Kahtlemata on häirimise tagajärjed kõige ohtlikumad

sigimisperioodil, kui vanalooma pojast eemalepeletamise

tõttu võib kaduda ema ja poja vaheline side, samuti

karvavahetusperioodil, kui loomad peavad karvavahetuse

normaalseks kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed, kuna

nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil kaotatud

ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib lugeda

kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi lähenemisel

puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte puhul 200

meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise vahemaad sõltuvad

ka müratasemest, ujuvvahendi suurusest, lõhnaärritajatest

(väljalaskegaasid). Viimase mõju on otseselt sõltuv ärritaja

intensiivsusest ja tuule suunast. I. Jüssi vaatlused on

näidanud, et hülged lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju

müra tekitav ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning lähenevad

ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele. Kavandatava

tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja

selgitada Natura täishindamise raames.

harilik hink (Cobitis taenia) Hinki registreeritud elupaik KLO9123353 asub lähimast

kavandatavast trassist 1,5 km kaugusel. Viimane vaatlus

pärineb 2009. aastast ning elupaiga olukord on märgitud

kesiseks. Hink on öise ja erakliku eluviisiga kala, kes elutseb

põhjasetetes ning toitub erinevast loomsest materjalist. Teda

ohustavaid ohutegureid teada pole, mõju avaldumist hingile

pole ette näha.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica

palustris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

könt-tanukas (Encalypta

mutica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soohiilakas (Liparis loeselii) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jäik keerdsammal (Tortella

rigens)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väike pisitigu (Vertigo

genesii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

luha-pisitigu (Vertigo

geyeri)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.2 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus vanellus) Saare maakonnas on kiivitaja esinemine loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) põhjal registreeritud Kuivastu sadama

juures, mandril Virtsu poolsaarel, alternatiiv 3 ja 4 juures

ning merel Esivere küla lähedal, mille lähedalt möödub

alternatiiv 2. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal

rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole

kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

punajalg-tildri leiukoht (KLO9104958), mis on

registreeritud punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel

alal ja kui laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Punajalg-tildri

pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis

valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda

pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende

majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei ohusta

punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa nebularia) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mudatilder (Tringa glareola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Saare maakonnas on tumetildri esinemine LVA põhjal

registreeritud Kuivastu sadama juures. Eestis ta ei pesitse,

läbirändajana on väikesearvuline suvilind. LVA andmetel

on alternatiiv 1 juures üks tumetildri leiukoht aastatest

1996, kus on nähtud 30 lindu, hilisemate uuringutes pole

tumetildri esinemist välja toodud. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

tumetildril võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Mandril asuvad kavandatud trasside läheduses kaks vööt-

põõsalinnu elupaika (KLO9104949) ja (KLO9104926),

mis on registreeritud punktobjektidena. Mõlemad vaatlused

pärinevad 2008. aastast ning registreeritud on 1 paari

esinemine. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise

pooleni, pesitseb mitmesugustes põõsastikes,

metsaservades ja hõredates puistutes. Ohuteguriteks on

alade kinnikasvamine ja lausvõsastumine. Kavandatav

tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei avalda.

tutt-tiir (Sterna sandvicensis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

randtiir (Sterna paradisaea) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

jõgitiir (Sterna hirundo) Jõgitiiru elupaik on registreeritud Virtsu alevikus Rohenina

saarel (KLO9124984). 2019. aastal on sealt leitud 1 paar

linde. Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai algusest augusti

alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid

sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust, mis on

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid

asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ja

klibuseid alasid rannaniitudel. Ohuteguritest on

asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine,

roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei

avalda jõgiiirule mõju, kuna toimub merevees.

räusktiir e räusk (Sterna Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

caspia) leidu. Mõju puudub.

väiketiir (Sterna albifrons) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hahk (Somateria mollissima) Saare maakonnas on LVA põhjal registreeritud üks vaatlus

Kuivastu sadama lähedal merel. Lääneranna vallas on LVA

põhjal vaatluseid Virtsu poolsaarelt ning selle juurest

avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

täpikhuik (Porzana porzana) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikehuik (Porzana parva) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps cristatus) Saare maakonnas asub Kuivastu sadama juures üks vaatlus

LVA põhjal, Lääneranna vallas aga Virtsu poolsaare juures

avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

plüü (Pluvialis squatarola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tutkas (Philomachus pugnax) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Saare maakonnas on LVA põhjal üks vaatlus Kuivastu

sadamast ja teine merel, linnulennul Kuivastu ja Virtsu

vahepeal. Lääneranna vallas on üks kormorani vaatlus

alternatiiv 4 lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

suurkoovitaja (Numenius

arquata)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rohukoskel (Mergus serrator) Lääneranna vallas on üks rohukoskli vaatlus alternatiiv 4

lähedal avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Kuivastu sadama lähedal asub LVA põhjal kaks vaatlust.

Lääneranna vallas asub üks jääkoskli vaatlus alternatiiv 4

lähedal avamerel. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustvaeras (Melanitta nigra) Lääneranna vallas on LVA põhjal Virtsu poolsaarel

registreeritud mustvaera vaatlus. Mustvaeras on meil

rohkearvuline läbirändaja (peamiselt aprillis-mais ja

augustis-novembris), Eestis ei pesitse. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

mustvaeral võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

tõmmuvaeras (Melanitta

fusca)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

plütt (Limicola falcinellus) Kavandatava tegevuse alal ja liiki ei leidu. Mõju puudub.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus fuscus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kalakajakas (Larus canus) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punaselg-õgija (Lanius

collurio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

sookurg (Grus grus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

värbkakk (Glaucidium

passerinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rohunepp (Gallinago media) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

lauk (Fulica atra) Lääneranna vallas on LVA põhjal üks laugu vaatlus Virtsu

poolsaare lähistelt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kühmnokk-luik (Cygnus olor) Saaremaal kavandatavate trasside läheduses asub LVA

põhjal mitmeid kühmnokk-luige vaatluseid. Lääneranna

vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt

avamerelt ning rannikul Esivere külas, mille lähedal

jõuavad rannikul alternatiivid 1 ja 2. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

laululuik (Cygnus cygnus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Saare maakonnas kavandatava tegevuse alal ja mõjualas

liiki ei leidu. Mõju puudub. Lääneranna vallas on LVA

põhjal vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt avamerelt. Aul

on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin

suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud

aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning

rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

aulil võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

välja-loorkull (Circus

cyaneus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valge-toonekurg (Ciconia

ciconia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustviires (Chlidonias niger) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

liivatülli leiukoht (KLO9104864), mis on registreeritud

punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel alal ja kui

laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast ning

registreeritud on 1 paari esinemine. Pesitseb mai lõpust

augusti keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga

lagedaid liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti

rannakarjamaade mudapaljakutega osi. Peamisteks

ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine

inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei avalda liivatüllile

mõju.

väiketüll (Charadrius dubius) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

suurrüdi e rüdi e suurrisla

(Calidris canutus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

sõtkas (Bucephala clangula) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mustlagle (Branta bernicla) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hüüp (Botaurus stellaris) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merivart (Aythya marila) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tuttvart (Aythya fuligula) Saare maakonnas Kuivastu sadama lähedal asub LVA

põhjal üks vaatlus. Lääneranna vallas on LVA põhjal

vaatluseid Virtsu poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punapea-vart (Aythya ferina) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kivirullija (Arenaria

interpres)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hallhaigur (Ardea cinerea) Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle juurest avamerel ning merel Esivere

küla lähedal, mille lähedalt möödub alternatiiv 2.

Hallhaigur pesitseb metsatukas puudel, käib vaid roostikus

toitumas. Arvestades, et kavandatav tegevus toimub meres

ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid toitumas, pole

hallhaigrule mõju ette näha.

väike-rabahani (Anser

fabalis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

laukhani (Anser erythropus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

hallhani e roohani (Anser

anser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaarelt ning selle lähedalt avamerelt. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suur-laukhani (Anser

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

rääkspart (Anas strepera) Kuivastu sadama juurest on pärit üks LVA vaatlus,

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

rägapart (Anas querquedula) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Kuivastu sadama lähedal on LVA põhjal paar vaatlust.

Lääneranna vallas on LVA põhjal vaatluseid Virtsu

poolsaare lähedal avamerel. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

viupart (Anas penelope) Kuivastu sadama juurest on pärit üks LVA vaatlus.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

piilpart (Anas crecca) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks vaatlus pärit Virtsu

poolsaare lähedalt avamerelt. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb

vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

soopart e pahlsaba-part (Anas

acuta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Väinamere loodusalale ning

Väinamere linnualale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide

alale või nende lähedusse. Kaitsealuse elupaiga tüübi karid puhul tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis mõjutab ka karide

struktuuri ja säilimist. Täpsemalt on võimalik mõju välja selgitada Natura täishindamise

käigus. Samuti leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide ning viigerhülge elupaigas

või nende elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua leevendusmeetmeid,

selleks on vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju kõikidele kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele ning viigerhülgele ja leida vajalikud ning võimalikud

leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil.

Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04-

30.06. Vajalik on hinnata, kuidas kavandatav tegevus viigerhülge elupaika mõjutab.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja

hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või

kaudne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne:

ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa

tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna

toimub meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju

oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon

ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või

häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas.

Kasutusaegset mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate

või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde

luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või

valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.

Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba.

4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III kaitsekategooria kaitsealustele

liikidele rooruigule ja ristpardile võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil

(müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06. III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg

6 kohaselt kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu

rajamisel merepõhja.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse-

eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, ega kultuuripärandile

leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine üle

Suure väina ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise

algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Suurt väina ületav merekaabel.“

22.12.2023

• Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga

kaitsekorralduskava. 2014-2023 Keskkonnaamet

• „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti

Ornitoloogiaühing

• Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Tallinn, 2009

• Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja

Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast)

kaitsekorralduskava, 2013-2022. Keskkonnaamet

• Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027 Keskkonnaamet

• „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019

• Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri

HOONESTUSLOA TAOTLUS – 25.01.2024

Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga.

Käesoleva taotluse esemeks on Suurt Väina ületav merekaabel.

Taust

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse

vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus

ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud

Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse

rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva

330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga.

Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal

Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks

vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel

eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV

ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam

menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere-

kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse

koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

12.10.2023 (Lisa 1)

REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus

uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks:

1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering

esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid

läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk

Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga

Käesoleva taotluse esemeks on Suurt Väina ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv

kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes.

REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlus Saaremaa-Läti suunal esitatakse peale

REP kehtestamist, kui on teada asukoht kus Saaremaal saab paiknema merekaabli

randumiskoht.

1. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja

Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta

kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale

ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine sügavustes 5m kuni 10m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise,

merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit

eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas

kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva

pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud

allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao

kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi.

Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja

lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad

merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta

tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

Merekaabelliini trassi valik

Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP

tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära

olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore

maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside

loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad

alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 1).

Suur väin, võimalikud trassikoridorid:

• Alternatiiv 1: Rõuste – Tusti, ca 9.21 km

• Alternatiiv 2: Rõuste – Võiküla, ca 10.1 km

• Alternatiiv 3: Virtsu – Võiküla, ca 6.34 km

• Alternatiiv 4: Virtsu – Tusti, ca 7.9 km

Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2:

• 0 – 15 m, keskmiselt 7 m Suures väinas

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala

Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit.

Joonis 1. Merekaablite paigutus.

Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest

tulenevalt ehitistealused pindalad on:

• Alternatiiv 1: ca 11 052 m2

• Alternatiiv 2: ca 12 120 m2

• Alternatiiv 3: ca 7608 m2

• Alternatiiv 4: ca 9480 m2

2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites

Alternatiiv 1

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 3 710 058 m².

Joonis 2. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 1. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 2

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 4 003 070 m².

Joonis 3. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 2. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 3

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 2 538 166 m².

Joonis 4. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 3. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 4

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 3 096 377 m².

Joonis 5. Suures väinas asuv merekoridor, alternatiiv 4. Detailne joonis. Planeeringuala

Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3).

5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb

hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus

kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju.

REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH), mille käigus

uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud

uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud

allpool:

• Mõju hindamise vajadus *:

• Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju hindamine loomastikule;

• Mõju hindamine rohevõrgustikule;

• Mõju hindamine veekeskkonnale;

• Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale;

• Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele;

• Mõju hindamine kliimale;

• Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine.

*Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud

uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja

sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH

programmi menetluse protsessis.

6. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa

objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest

allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu

on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse

stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada

täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta

Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate

kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud

käesolevale taotlusele (vt Lisa 3).

3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata

LISAD

Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus.

Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee)

Lisa 2. Alajaamad.

Joonis 6. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad

Lisa 3. Koordinaadid. Suur väin.

Alternatiiv 1.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6498623,61 471780,91 58,62657 23,51423

2 6498709,20 471729,38 58,62734 23,51334

3 6498800,72 471688,33 58,62816 23,51262

4 6498893,44 471649,51 58,62899 23,51194

5 6498990,84 471627,01 58,62986 23,51154

6 6494535,36 463453,80 58,58925 23,37156

7 6494476,18 463534,38 58,58872 23,37295

8 6494364,45 463538,28 58,58772 23,37304

9 6494271,79 463577,22 58,58689 23,37372

10 6494178,13 463612,15 58,58605 23,37434 Tabel 1. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 2.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6491951,01 464647,58 58,56614 23,39249

2 6491778,21 464617,40 58,56459 23,39199

3 6491657,59 464638,78 58,56351 23,39238

4 6491555,77 464678,74 58,56260 23,39308

5 6491459,07 464703,90 58,56173 23,39353

6 6498608,62 471789,81 58,62644 23,51439

7 6498695,68 471735,25 58,62722 23,51344

8 6498794,65 471692,48 58,62810 23,51269

9 6498893,44 471649,51 58,62899 23,51194

10 6498990,78 471627,00 58,62986 23,51154

Tabel 2. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 3.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492045,17 470953,97 58,56746 23,50084

2 6492145,55 470953,81 58,56836 23,50083

3 6492247,49 470970,92 58,56927 23,50111

4 6492350,74 471002,75 58,57020 23,50164

5 6492446,93 471029,91 58,57107 23,50210

6 6491880,93 464643,26 58,56551 23,39242

7 6491778,21 464617,40 58,56459 23,39199

8 6491679,24 464633,28 58,56370 23,39228

9 6491582,97 464679,43 58,56284 23,39309

10 6491485,62 464713,38 58,56197 23,39369 Tabel 3. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 4.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492056,50 470956,74 58,56756 23,50089

2 6492156,40 470954,28 58,56846 23,50083

3 6492253,95 470977,30 58,56933 23,50122

4 6492350,74 471002,75 58,57020 23,50164

5 6492447,01 471029,91 58,57107 23,50210

6 6494604,56 463423,96 58,58987 23,37103

7 6494512,59 463463,06 58,58904 23,37172

8 6494385,06 463545,03 58,58791 23,37315

9 6494271,79 463577,22 58,58689 23,37372

10 6494151,30 463634,66 58,58581 23,37473 Tabel 4. Planeeringuala punktid.

Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.

Dokument lisatud taotlusele kaasa.

Adressaatide nimekiri:

1. Muhu vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

4. Kliimaministeerium – [email protected]

5. Kaitseministeerium - [email protected]

6. Transpordiamet – [email protected]

7. Keskkonnaamet – [email protected]

8. Muinsuskaitseamet – [email protected]

9. Päästeamet – [email protected]

10. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

11. Terviseamet - [email protected]

Suurt väina ületava 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 8

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 8

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 9

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 9

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 9

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 9

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ................................................................................................................................... 10

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ..................................................................................................................................... 10

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ...................................................... 10

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................. 10

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................................... 10

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ...................................................... 11

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 15

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 25

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 26

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 26

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 26

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 26

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 27

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 27

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 28

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Suure väina 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini

rajamiseks. Antud kaabli rajamiseks on neli alternatiivi.

Joonis 1. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 1.

Joonis 2. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 2.

Joonis 3. Suure väina merekaabelliini alternatiiv 3.

Joonis 4. Suure väina merekaabelliini versioon 4.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib

eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse üle.

Antud 330kV merekaabel Väikeses väinas on osa Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringuga, millega kavandatakse uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu

Virtsuni ja sealt edasi ühendused Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline

merekaabel.

Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330-kilovoldiste õhuliinidena. Kohtadesse,

kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema

merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Võimalike uute elektriliinide trasside

asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Seetõttu on ka

hoonestusloa taotlused esitatud merealal mitme erineva paiknemise alternatiiviga. Riigi

eriplaneeringu käigus viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH),

mis hõlmab nii maismaa kui mere osa.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised

ja tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli

hooldustöid ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel

kaabel/torujuhe kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada

merepõhja. Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel

peaks kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring

ja teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda

võimalust näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on

tegemist „karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel

peaks kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis

hõlmab nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi

eriplaneeringu käigus koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024

korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH.

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus.

Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa

algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus

suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga

taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti

ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka

toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja

tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku

omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas

Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla

maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja

Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil.

Suundpuurimise korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil

kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Väikest väina alal on samuti kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse

suurendamiseks saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks

kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt

või veejugade abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning

pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse

merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui

kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda

nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse

lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid

mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kõik neli kavandatavat alternatiivi paiknevad Kuivastu ja/või Virtsu sadama lähistel, mille

vahel toimub praamlaevaliiklus. Tusti (Muhumaa) ja Esivere (Lääneranna vald) külade vahel

jookseb üle Suure Väina ka Elering AS-i elektrikaabel. Kõik 330 kV merekaabelliini

alternatiivid jäävad sellest vahetult või rohkem lõunasse.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas Väinamere rannikuvee veekogumi Matsalu

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund 2019 seisuga on kesine ning keemiline seisund

halb, seega koondseisund on halb.

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju

maavaradele. Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning

jälgida, et ei muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult

samasuguseks nagu see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik

tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle

vahetus läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste

pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170),

esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade

(1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri

(Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),

tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare)

pindala kokku on 42573.2 ha, millest maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on

41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude

(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull

(Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo

lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi

(Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica

atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia

stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran

(Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax),

hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on

2950.6 ha ja veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on kavandatavate trasside lähedal, Muhumaal, Kuivastu

külas rooruigu elupaik (KLO9133385). Registreeritud on 1 paar linde 2017. aastal. Rooruik

on lind, kes pesitseb aprilli lõpust juuli lõpuni, Eestis pesitseb liik nii merelahtede kui ka

järvede äärsetes mosaiiksetes, vees kasvavates roostikes ja hundinuiastikes, vähem muu kõrge

taimestikuga märgaladel. Rooruigu peamiseks ohuteguriks tuleb pidada intensiivset talvist

rooniitmist, millega kaovad talle sobilikud pesitsuskohad. Veekogude kuivendamisega

kaasneb rooruigale vajaliku roostiku mosaiiksuse kadumine ning ilmselt väheneb ka sobilik

toitumisala. III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) §

55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Rooruigule võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

Teised liigid, mis on ka Väinamere linnuala või Väinamere loodusala kaitse-eesmärkideks

ning kavandatavate trasside lähedusse jäävad, on hinnatud peatükis 4.3.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago

media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

linnuala pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa

pindala on 226417.7 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra

lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),

könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium

supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike

pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala

kokku on 253958.90 ha, millest maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on

211516.7 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses asub kaitsealune liik, kes pole ühegi eelnevalt mainitud hoiuala

ega Natura ala kaitse-eesmärgiks, ristpart, kelle elupaik on registreeritud mandril Esivere

külas (KLO9105060), mis on registreeritud punktobjektina. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Ristpart kuulub III kaitsekategooriasse ning pesitseb

mai algusest augusti teise pooleni, kasutades pesitsuseks erinevaid varju pakkuvaid

looduslikke või inimloodud objekte. Ohuteguriteks on pigem sobivate pesitsuskohtade

puudumine ning röövlus. Kavandatav tegevus seega ristparti ei ohusta ega oma negatiivset

mõju.

III kaitsekategooria kaitsealuste liikide suhtes on LKS § 55 lg 6 kohaselt kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril

paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Väinamere loodusalal (RAH0000605) ja Väinamere linnualal

(RAH0000133). Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõgede lehtersuudmed

(1130)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivased ja mudased

pagurannad (1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

karid (1170) Alternatiivid 1 ja 2 läbivad ühte karide elupaika koodiga -

1948145083. Antud elupaiga kohta puudub täpsem info.

Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas aastateks

2009-2018 on mainitud, et antud elupaik on oluline hüljeste

ning veelindude peatuspaigana ning tegu on atraktiivse

sukeldumispaigaga. Ohuteguriteks on mainitud tuuleparkide

rajamine, eutrofeerumine ja merereostus. Leitud on, et

vajadus aktiivse kaitse järgi on väike. Kavandatav tegevus ei

kuulu ohutegurite alla, küll aga tuleb tähele panna, et kaabli

paigaldamisel pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning

morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja säilimist.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

rannaniidud (*1630) Alternatiivid 3 ja 4 jõuavad mandrile kohas, kus rannikule on

märgitud elupaik koodiga 543345481, mille koondseisundi

väärtus on B. Alternatiivid 1 ja 4 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus rannikule on märgitud elupaik koodiga

ELP0013266/1267458766, üldise hinnanguga B – kõrge

väärtus, tegu on paraniiske alaga, mis on osaliselt

karjatamises. Alternatiivid 2 ja 3 jõuavad Muhu saarele

kohas, kus asub elupaik koodiga ELP0013261/-1374835806,

mille üldine hinnang on C – keskmine väärtus, tegu on

üleujutatava alaga, millel on valdavalt roostik, muu taimestik

on hävinud. Rannaniitude peamisteks ohuteguriteks on pigem

võsastumine ja roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei

mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Alternatiivid 1 ja 2 jõuavad mandrile Lääne-Nigula vallas,

kus täpselt rannikul, maa ja mere piiril asub elupaik koodiga -

821251482, mille üldine hinnang on A – väga kõrge väärtus.

Rohkem teavet pole märgitud EELISesse. Elupaiga seisundit

võib mõjutada ilmastik (tormid), samuti võib ohustada

roostumine. Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla,

samuti ei mõjuta ka teisiti püsitaimestuga kivirandasid, kuna

toimub veekeskkonnas.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud

(1620)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga liivarannad

(1640)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sinihelmikakooslused

(6410)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

allikad ja allikasood (7160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood

(7230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunditerikkad kuusikud

(9050)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad -

*9180)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lammi-lodumetsad (*91E0) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhüljes (Halichoerus

grypus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Kavandatava tegevuse alternatiivid 2 ja 3 läbivad viigerhülge

elupaika KLO9123888. Antud elupaik asub Suures Väinas,

Muhumaa poolses küljes ning on viigerhüljeste puhkeala.

Viimane vaatlus pärineb 2023. aastast, kus alalt leiti 88

looma. Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja

seetõttu on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul

väga vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid kive.

Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad Väinamere,

vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust loomad teevad

toitumisretki sügavamatesse vetesse Soome lahe suudmes ja

Liivi lahel. Kõige asjakohasem ohutegur on häirimine.

Kahtlemata on häirimise tagajärjed kõige ohtlikumad

sigimisperioodil, kui vanalooma pojast eemalepeletamise

tõttu võib kaduda ema ja poja vaheline side, samuti

karvavahetusperioodil, kui loomad peavad karvavahetuse

normaalseks kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed, kuna

nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil kaotatud

ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib lugeda

kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi lähenemisel

puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte puhul 200

meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise vahemaad sõltuvad

ka müratasemest, ujuvvahendi suurusest, lõhnaärritajatest

(väljalaskegaasid). Viimase mõju on otseselt sõltuv ärritaja

intensiivsusest ja tuule suunast. I. Jüssi vaatlused on

näidanud, et hülged lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju

müra tekitav ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning lähenevad

ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele. Kavandatava

tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja

selgitada Natura täishindamise raames.

harilik hink (Cobitis taenia) Hinki registreeritud elupaik KLO9123353 asub lähimast

kavandatavast trassist 1,5 km kaugusel. Viimane vaatlus

pärineb 2009. aastast ning elupaiga olukord on märgitud

kesiseks. Hink on öise ja erakliku eluviisiga kala, kes elutseb

põhjasetetes ning toitub erinevast loomsest materjalist. Teda

ohustavaid ohutegureid teada pole, mõju avaldumist hingile

pole ette näha.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica

palustris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

könt-tanukas (Encalypta

mutica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soohiilakas (Liparis loeselii) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jäik keerdsammal (Tortella

rigens)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väike pisitigu (Vertigo

genesii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

luha-pisitigu (Vertigo

geyeri)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.2 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus vanellus) Saare maakonnas on kiivitaja esinemine loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) põhjal registreeritud Kuivastu sadama

juures, mandril Virtsu poolsaarel, alternatiiv 3 ja 4 juures

ning merel Esivere küla lähedal, mille lähedalt möödub

alternatiiv 2. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal

rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole

kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Mandril on kavandatud trassi läheduses registreeritud üks

punajalg-tildri leiukoht (KLO9104958), mis on

registreeritud punktobjektina, mistõttu on ebaselge, millisel

alal ja kui laialt liik paikneb. Vaatlus pärineb 2008. aastast

ning registreeritud on 1 paari esinemine. Punajalg-tildri

pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis

valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda

pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende

majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei ohusta

punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa nebularia) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

mudatilder (Tringa glareola) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Saare maakonnas on tumetildri esinemine LVA põhjal

registreeritud Kuivastu sadama juures. Eestis ta ei pesitse,

läbirändajana on väikesearvuline suvilind. LVA andmetel

on alternatiiv 1 juures üks tumetildri leiukoht aastatest

1996, kus on nähtud 30 lindu, hilisemate uuringutes pole

tumetildri esinemist välja toodud. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

tumetildril võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Mandril asuvad kavandatud trasside läheduses kaks vööt-

põõsalinnu elupaika (KLO9104949) ja (KLO9104926),

mis on registreeritud punktobjektidena. Mõlemad vaatlused

pärinevad 2008. aastast ning registreeritud on 1 paari

esinemine. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise

pooleni, pesitseb mitmesugustes põõsastikes,

metsaservades ja hõredates puistutes. Ohuteguriteks on

alade kinnikasvamine ja lausvõsastumine. Kavandatav

tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei avalda.

tutt-tiir (Sterna sandvicensis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

randtiir (Sterna paradisaea) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

jõgitiir (Sterna hirundo) Jõgitiiru elupaik on registreeritud Virtsu alevikus Rohenina

saarel (KLO9124984). 2019. aastal on sealt leitud 1 paar

linde. Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai algusest augusti

alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid

sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust, mis on

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid

asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ja

klibuseid alasid rannaniitudel. Ohuteguritest on

asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine,

roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei

avalda jõgiiirule mõju, kuna toimub merevees.

räusktiir e räusk (Sterna Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

caspia) leidu. Mõju puudub.

väiketiir (Sterna albifrons) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei

leidu. Mõju puudub.