EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 19214

Jänesselja–Urge tee km 7,5 asuva

Orasselja viadukti ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 19214 Jänesselja–Urge tee km 7,5 asuva Orasselja viadukti ehitamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba

omavale jäätmekäitlusettevõttele.

3. Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike

jäätmete osas eraldi.

4. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine

keskkonda.

5. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja

olemasolevat kvaliteediseisundit.

6. Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning

vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil.

7. Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist

allavoolu. Selleks sobivad näiteks ajutised kraavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus

on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Ajutiste

valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete allavoolu liikumist.

8. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud

transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte-

ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

9. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud

veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude

EELNÕU

2

kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike

aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest sillal/truubil.

Ehitusaegsete ajutiste kontorite, ladude, töökodade, kütuse hoidmise, jäätmete ning

materjali ladustamise aladeks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee

sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse

järelevalveinseneri poolt.

10. Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla

rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida

ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja

allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks)

ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine

veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse

järelevalveinseneri poolt.

11. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude

veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.

12. (Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning

kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb

laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või

veereostus tuleb koheselt likvideerida.

13. Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem

vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee

ärajuhtimine maantee juurest toimida.

14. Ehitusobjekti aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada

sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele.

15. Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa-

ala ulatust, vältides tegevust väljaspool teemaad. Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks

väljaspool teemaad, tuleb selleks eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.

16. Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid

ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine

vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta

aladel jne).

17. Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustavateks (invasiivseteks) võõrliikideks olevate

taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb viadukti rajamisega seotud haljastustöödel

kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide

seemnete leviku vältimiseks mujalt toodud kasvumullaga (sh kompostmullaga) ei tohi

mulda teadlikult tuua kohtadest, kus on tuvastatud invasiivse võõrliigi olemasolu.

18. Jäätmetest toodetud ja tooteks muudetud komposti kasutamise puhul on oluline, et

kompostmuld ei sisaldaks kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid, samuti

looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid

ühendeid. Seda tuleb enne kasutamist analüüsiga tõendada.

19. Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud

kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt

ameti poolt väljastatud tingimustele ja juhistele.

20. Kasvupinnast ei tohi ladustada üle kahe aasta selles oleva mikrofloora hävimise

vältimiseks, samuti tuleb vältida kasupinnase liigset tihendamist.

21. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse jääkreostust, siis tuleb peatada pinnasetööd, eraldada

leiuala või leitud reostunud pinnas, võtta pinnaseproovid, et tuvastada pinnases oleva

jääkreostuse olemus ja otsustada vajalike meetmete üle. Leiud tuleb dokumenteerida ja

vajadusel teavitada Keskkonnaametit.

22. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta

EELNÕU

3

perioodil) teostada tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde

algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega

külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine tolmuvabana.

23. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu

teket ja levikut.

24. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem

tolmu levikut takistava kattega.

25. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida

ilmastikutingimusi. Vältida tuleb tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist

eluhoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud

juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt

niisutamine, kinnised veokid).

26. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb

perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.

27. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

28. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud

ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas.

29. Juhul, kui ehitustöödel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedal

olevates elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele

tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb

ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema kasutatav ehitustehnoloogia võib põhjustada

ülemäärast vibratsiooni lähedalasuvates hoonetes.

30. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete

seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral)

saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

31. Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on

oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest

ebarahuldavas seisukorras (auklik ja ära vajunud) tee põhjustab suuremat vibratsiooni

ümbritseval alal kui heas seisukorras tee.

32. Raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi, et vältida lindude hukkumist.

Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raietöid teostada ei

tohi, olema 15.04-15.07.

33. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate,

kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude

sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata liigirühmade eksperdid, kes iga

kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja suure

häiringuga ehitustöid.

34. Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra

vähendab lindude sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille

müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi

näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Vajadusel kaasata linnustiku

ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad

ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üldmeetmena käsitletakse lindude

pesitsusperioodina 15.04-15-07.

35. Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte

kavandada arheoloogilise väärtusega alade uurimata aladele.

36. Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase

teisaldamine) käigus tuleb arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib

tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka

uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb

EELNÕU

4

ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.

37. Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on

kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada

Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib

leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub

ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või

muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

38. Oluline on teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest

ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt

hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede

valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi

aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke

lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi

organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral vastavate teenuste osutamiseks.

39. Kaevude lähipiirkonnas vaiamistööde teostamisel ((kuni 100 m kaevust)), tuleb sellest

puurkaevu omanikku eelnevalt teavitada. Enne vaiamise alustamist tuleb võtta kaevust

veeproov ning seejärel jälgida regulaarselt kaevuvee hägusust. Kui puurkaevu vesi läheb

tööde läbiviimise perioodil häguseks, tuleb tööde teostajal peale ehitustöid teostada

puurkaevu puhastuspumpamine. Kuni puhastuseni tuleb tööde teostajal tagada

veetarbija(te) veevarustus puhta joogiveega. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19214 Jänesselja–Urge tee km 7,5 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast ja Puhkim OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee nr

19214 Jänesselja - Urge tee km 6,9 – 8,1

Orasselja viadukti põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTD-EE-DS3- DPS1_KAO3_BR2220

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

Meie 27.07.2026 nr 8-1/25-083/13061-1

Riigitee 19214 Jänesselja–Urge tee km 7,5

asuva Orasselja viadukti ehitusloa

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 19214 Jänesselja–Urge tee km 7,5

asuva Orasselja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad Skepast ja Puhkim OÜ tööle nr

RBDTD-EE-DS3- DPS1_KAO3_BR2220 „Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee nr 19214

Jänesselja - Urge tee km 6,9 – 8,1 Orasselja viadukti põhiprojekt)“.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti

ehitus, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid

jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/WIr53Gn8PRRRtAK.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 12.08.2026 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kristjan Reimets poole (tel +372 5813 3343, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Reimets

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisa: Riigitee 19214 Jänesselja–Urge tee Orasselja viadukti ehitusloa eelnõu