OLULISED TELEFONINUMBRID

Hädaabinumber 112 Helista hädaabinumbrile 112, kui:

 vajad kiiret arstiabi;  vajad abi päästjatelt või politseilt;

 sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või

 on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas;  toimus liiklus- või muu kannatanuga õnnetus.

Riigiinfo telefon 1247 (keskkond, maanteed, päästeala)

Transpordiameti klienditugi 620 1200

JALGRATTA, PISIMOPEEDI või KERGLIIKURIGA

LIIKLEMINE

Hea juht!

Loed infomaterjali, milles on esitatud jalgratturi, pisimopeedi- ja kerg- liikurijuhi peamised liiklusreeglid, sõidukile esitatud tehnilised ja ohutus- nõuded ning soovitused turvalisemaks liiklemiseks.

Jalgratta, pisimopeedi või kergliikuriga liigeldes oled juht, kes peab täitma juhi liiklusreegleid ja olema tähelepanelik jalakäijate, teiste jalgratturite ja kergliikurijuhtide suhtes. Juhina pead alati vältima vähekaitstud liiklejate ohustamist ja neile kahju tekitamist.

Ohutut liiklemist!

Mõisted Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub juhi lihasjõul pedaalide või käsiväntade abil. Jalgratas võib olla varustatud kuni 0,25 kW elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse suurene- des ja mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui kiirus saavutab 25 km/h.

Jalgrattaks ei loeta:

 jooksuratast või tõukeratast, sest need on jalakäija abivahendid;

 ratastooli (sh elektriline), mis on ette nähtud liikumiseks piiratud liikumisvõimega isikule.

Pisimopeed on vähemalt kaheratta- line istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimi- võimsus elektrimootori korral ei ületa 1 kW ja valmistajakiirus ei ületa 25 km/h. Pisimopeed on L-kategoo- ria sõiduk ja peab vastama valmis- taja tehnonõuetele.

Kergliikur on elektrijõul liikuv iste- kohata sõiduk, mis on ettenähtud ainult ühe inimese vedamiseks. Kergliikuri võimsus on kuni 1 kW (v.a tasakaaluliikuri puhul) ja valmistaja- kiirus kuni 25 km/h. Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektriline rula ja tasa- kaaluliikur.

3

* Lisateave: „Vanusepiirangud jalgratta, pisimopeediga ja kergliikuriga sõitmisel“.

Jalgratas Pisimopeed Kergliikur

Võimsus Elektrimootori

korral kuni 0,25 kW

Kuni 1 kW

Kuni 1 kW

(v.a tasakaaluliikur)

Max valmistaja-

kiirus

Elektrimootori korral kuni

25 km/h

Kuni 25 km/h

Kuni 25 km/h

Jalgratturi- kiivri

kandmine

Kohustuslik alla 16-aastastel

juhtidel

Kohustuslik alla 16-aastastel

juhtidel

Kohustuslik alla 16-aastastel

juhtidel

Sõiduki kohustuslik

ohutus- varustus

 töökorras pidur ja signaalkell

 ees valge ja taga punane helkur

 vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur

 pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites peab põlema ees valge ja taga punane tuli

 töökorras pidur ja signaalkell

 ees valge ja taga punane helkur

 vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur

 pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites peab põlema ees valge ja taga punane tuli

 töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem

 tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade

 signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril

 ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril

 pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites peab põlema ees valge ja taga punane tuli

Juhi vanus Oleneb sõitmise

asukohast*

Vähemalt 14–15-aastane juht,

kellel on jalgratta

juhtimisõigus

Oleneb sõitmise asukohast*

4

Ohutusvarustus Jalgratturina, pisimopeedi- või kergliikurijuhina oled vähekaitstud liikleja, mistõttu pead liikluses olema tähelepanelik. Kuna ohutus algab meist endist, saad ise palju ära teha.

Eelista riideid, mille värvus eristub liikluskeskkonna taustast.

Jalgratta, pisimopeedi või kergliikuriga sõites on alla 16-aastasele juhile jalgratturikiivri kandmine kohustuslik, vanematele juhtidele soovituslik. Ka rattatoolis, -istmel või -haagises kaasasõitev laps peab kiivrit kandma. Kiiver leevendab kukkumiste korral peavigastusi igas vanuses.

Kiivri ostmisel ja kasutamisel pea meeles järgmist:

 Kiiver peab vastama kvaliteedinormidele ja olema tähistatud vastava märgisega CE EN 1078.

 Kiiver peab olema kandjale paras ja mugav ning seda peab saama õigesti reguleerida.

 Kiivri alla sobib õhuke spordimüts või torusall, mitte paks talvemüts või nokamüts.

5

 Kiiver on sinu isiklik ohutusvarustus, mida tuleb kaitsta kahjustuste ja otsese päikesevalguse eest. Hoia kiivrit toas või varjulises kohas.

 Kiivri rihmades ei tohi olla keerde, sest need teevad kandmise eba- mugavaks ja takistavad õiget reguleerimist.

 Kiivri pähepanemisel ja rihmade reguleerimisel järgi 2V1 reeglit (vt pilti).

 Kiivril ei tohi olla nähtavaid vigastusi (praod, augud jms), mis vähenda- vad kukkumise korral kaitset. Kiivri soovituslik eluiga sõltuvalt kasutus- tihedusest on kuni 5 aastat.

 Kasutatud kiivritel ei ole kaasas infot, kuidas seda hoidis eelmine omanik (mikromõrad, eluiga üle 5 aasta, hoiustamise temperatuur).

Kiivri õigesti pähepanemine 2V1 reegli järgi Aseta kiiver pähe otse, mitte liiga ette, taha või küljele.

Jälgi, et kiiver kaitseks sinu otsmikku – kiivri ääre ja kulmude vahele võib mahtuda kuni 2 sõrme (mitte rohkem).

Kiivri rihmad peavad kõrva alla moodustama V-tähe. Selleks liiguta kinniti kõrva alla, pingutades kõrva ümber asetsevaid rihmasid.

Reguleeri rihmade pik- kust nii, et lõua ja kinnita- tud kiivririhmade vahele mahub ainult 1 sõrm.

Viimasena reguleeri kiivri suurust. Kiiver võib veidi liikuda, liiga tugevalt kinnitamine tekitab pea- valu, eriti sooja ilmaga. CE EN 1078

2 V 1

6

Asukoht teel Jalgratta, kergliikuri või pisimopeediga sõitmiseks on ettenähtud järgmi- sed teed või teeosad:

Kõnni- tee

Jalg- tee

Jalg- ratta-

ja jalg- tee

Jalg- ratta-

tee

Jalg- ratta- rada

Sõidu- tee

paremas ääres

Õue- ala

Jalgratas

Pisimopeed X X Kergliikur

Sõiduteel mitmekesi sõites peavad juhid liikuma üksteise taga.

Kõnniteel ja jalgteel (vt erandid lk 7–8) võid jalgrattaga sõita, kui puuduvad jalgrattarada, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgteed ning sõiduteel sõitmine on tee seisukorra (libedus, auklik teekate vms) või liiklusolude (väga tihe liiklus) tõttu oluliselt raskendatud.

Kergliikuriga võid sõiduteel sõita ainult siis, kui ei ole kõnniteed, jalgteed, jalgrattateed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattarada. Sõidu- teel pead liikuma paremas ääres ja keskenduma sõidule ning järgima juhi liiklusreegleid.

Kõnnitee Sõidutee

Jalgrattarada

Jalgtee Jalgratta- ja jalgtee Jalgrattatee

7

Soovitused ohutuma teekonna valikul:

 enne sõidu alustamist mõtle läbi marsruut;

 varu sihtkohta jõudmiseks piisavalt aega, lühem teekond ei pruugi olla kõige turvalisem;

 eelista rahulikuma liiklusega tänavaid ja mootorsõidukitest eraldatud teid;

 selgita välja, kas sihtkohas on võimalusi sõiduki turvaliseks parkimiseks.

Vanusepiirangud jalgratta, pisimopeediga ja kergliikuriga sõitmisel

Jalgratturi või

kergliikurijuhi vanus

Õuealal, kõnniteel, jalg- teel, jalgratta- ja jalgteel,

jalgrattateel sõitmine

Iseseisvalt sõiduteel või

jalgrattarajal sõitmine

Alla 8-aastane juht LUBATUD

Soovitavalt täiskasvanu järelevalve all.

KEELATUD Ei ole lubatud ka

täiskasvanud juhi saatel.

8–9-aastane jalgratta juhtimisõiguseta juht

LUBATUD Soovitavalt täiskasvanu

järelevalve all.

KEELATUD Lubatud vaid

täiskasvanud juhi saatel.

10–15-aastane jalgratta juhtimisõigusega juht

LUBATUD (vt erandid)

LUBATUD, piiranguid ei ole.

10–15-aastane jalgratta

juhtimisõiguseta juht

LUBATUD (vt erandid) Soovitavalt täiskasvanu

järelevalve all.

KEELATUD Lubatud vaid

täiskasvanud juhi saatel.

Vähemalt 16-aastane juht

LUBATUD va üldjuhul kõnnitee ja

jalgtee.

LUBATUD, piiranguid ei ole.

ERANDID. Kõnniteel ja jalgteel võib sõita:

 alla 13-aastane jalgrattur koos kuni kahe jalgratturist saatjaga;

 liikumispuudega jalgrattur;

8

 väikelast selleks ettenähtud istmel või järelhaagises sõidutav jalg- rattur;

 jalgratta või pisimopeediga tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja.

Pisimopeedijuhi vanus *

Jalgratta- ja jalgteel, jalg- rattateel,

õuealal sõitmine**

Iseseisvalt sõiduteel või jalgrattarajal

sõitmine 14–15-aastane jalgratta

juhtimisõigusega juht LUBATUD LUBATUD

Vähemalt 16-aastane juht LUBATUD LUBATUD

* Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane juht, kellel on jalgratta juhtimisõigus.

** Erand: liikumispuudega pisimopeedijuht võib sõita ka kõnniteel ning jalgteel.

Lisateave: liiklusseaduse 4. jagu „Jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja mopeedijuhi liiklusreeglid

Soovitused lapsevanemale vähemalt 8-aastase jalgratta juhtimis- õiguseta lapsega sõiduteel jalgrattaga liiklemiseks

 Enne sõiduteel sõitmist veenduge, et laps suudab pedaalida ja tasakaalu hoida ilma, et see haaraks kogu tema tähelepanu.

 Valige sõiduks väga vähese liiklusega teed.

 Enne sõitu leppige ühiselt kokku teekond ja ohutusreeglid.

 Kui liigute lapsega kahekesi, siis sõitke lapse järel, et saaksite teda juhendada ja tema sõiduvõtteid jälgida.

Õpetage last alati vähendama kiirust jalakäijate läheduses, halva nähtavusega teelõikudel ja ristmikel.

 Enne sõidutee ületamist veenduge ohutuses ja võimalusel ületage tee ülekäigurajal jalgsi.

 Sõitmisel pöörake tähelepanu jalgratturi liiklusreeglitele, et lapsel tekiks harjumus: sõida tee paremas ääres, näita suunamärguandeid, vähenda kiirust teede lõikumisel, vali teeolusid arvestav ohutu kiirus, arvesta teiste liiklejatega, oska märgata ja järgida liiklusmärke jne.

Tutvu kindlasti veebikeskkonnas „Aga mina liiklen ohutult“ ohutu liiklemise virtuaaltuuridega.

9

Sõitmine sõiduteel Sõiduteel sõites pead järgima liiklusmärke ja foore ning andma oma kavat- sustest märku suunamärguannetega. Sõiduteel mitmekesi sõites tuleb liikuda üksteise järel.

Ristmikule jõudes pead peateel sõitvale juhile teed andma. Kui sõidad ise peateel, siis veendu, et kõrvalteelt lähenevad juhid on sind märganud ja annavad sulle teed.

Juhi märguanded Sõidukijuhina pead teisi liiklejaid teavitama, kui alustad sõitu, hakkad manöövrit sooritama või peatuma. Anna teistele liiklejatele oma manööv- rist varakult teada suunamärguannete abil.

Paremsuunamärguande kaks võimalust:

Tõsta sirge parem käsi õla kõrgusele või kõverda küünarnukist vasakut kätt täisnurk- selt ülespoole.

522 ABC

10

Vasaksuunamärguande kaks võimalust:

Suunamärguandeid pead näitama vähemalt kolm sekundit enne:

 sõidu alustamist;

 parem-, vasak- või tagasipööret;

 sõiduraja vahetust;

 takistusest ümberpõiget;

 peatumise alustamist.

Enne ja pärast vasaksuunamärguande andmist pead üle õla tagasi vaada- tes veenduma, et sind on märgatud ning olema kindel, et sa tagant lähene- vatele juhtidele ette ei sõida.

Pidurdusmärguandeks liiguta küljele sirutatud sirget kätt üles-alla. Pidurdusmärguannet tuleb näidata siis, kui hakkad ettekavatsetult pidurdama/peatuma.

Soovitatav on vältida vasakpööret tiheda liiklusega sõiduteedel, ohutum on ületada tee jalakäijana, võimalusel ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu.

Tõsta sirge vasak käsi õla kõrgusele või kõverda küünarnukist paremat kätt täis- nurkselt ülespoole.

11

Suunamärguande andmise võid lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Pärast suunamärguande andmist pead veenduma, et manööver on ohutu.

3. Parempööre.

1. Sõidu alustamine. 2. Ümberpõige parkivast autost.

4. Sõiduraja vahetus koos vasakpöör- dega.

5. Peatumise alusta- mine ja pidurda- mine.

Soovitused juhi märguannete harjutamiseks

 Harjuta ohutul alal ühe käega sõitmist ja tasakaalu säilitamist märgu- ande ajal.

 Jälgi, et üle vasaku õla tagasivaadet harjutades ei kalduks ratas vasakule ning sa ei kaotaks tasakaalu.

 Näita pidurdusmärguannet parema käega, sest see on teepeenrapool- sel küljel.

12

Jalakäijatega arvestamine Vähekaitstud liiklejana on sul kõige ohutum sõita mootorsõidukitest eraldatud jalgratta- ja jalgteedel või jalgrattateedel, paiknedes tee paremas ääres– nii jätad ruumi sinust möödasõitjatele ja sulle vastutulijatele.

Enne jalakäijast möödasõitu vähenda kiirust ja helista vajaduse korral signaalkella. Jalakäijast lähedalt möödasõidul ei tohi sinu kiirus olla oluli- selt suurem jalakäija kiirusest. Tee möödasõit vasakult, hoides ohutut külgvahet.

Jalgratta- ja jalgteel võib olla erinev märgistus. Jälgi liiklusmärke ja tee- kattemärgiseid.

Liiklejatel on erinevad liikumiskiirused.

12 km/h 5 km/h

max kiirus 25 km/h

max kiirus 25 km/h

ca 3-7 km/h

ca 10-15 km/h

13

Reguleerimata ülekäigurajal võid sõidutee sõites ületada ainult jalakäija kiirusel (3–7 km/h), kuid sõidukilt maha tulemata ja ohutuses veendumata ei ole sul ülekäigurajale otse lähenevate juhtide suhtes eesõigust. Sõidu- teel sõitvad juhid peavad sulle teed andma vaid juhul, kui sõiduteel liikuv juht pöörab teele, mida oled jalakäija kiirusel sõites ületamas.

Ohutum on ületada ülekäigu- rajal sõidutee jalakäijana, sõidukit käekõrval lükates, kuid kindlasti enne veendudes, et sõiduteel juhid on sind märganud ning ka teed annavad.

Lisateave teeandmise kohustuse kohta on esitatud liiklusseaduse 4. jaos.

Sõidutee ületamine Mööda kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed liikudes pead ristmikule lähenedes vähendama kiirust ja jälgima teisi liiklejaid. Sõidutee võid sõites ületada ainult jalakäija tavakiirusega (3–7 km/h).

Jalgratta- ja jalgtee või kõnnitee ja sõidutee lõikumise kohas pead andma teed sõiduteel sõitvale juhile, välja arvatud juhul, kui sõidu- teel olev juht pöörab teele, mida oled ületamas.

727 DBG

10 km/h 5 km/h 0 km/h

025 BPK

14

Raudtee ületamine Raudtee ülekäigukohale lähene- des pead vähendama kiirust ja alati sõidukit maha tulema. Raudtee ülekäik on ette nähtud jalakäijatele raudtee ületamiseks. Rong on alati peateel!

Sõiduteel sõitva juhina pead raudteeülesõidukohas alati rongile teed andma. Ülesõidukohale lähenedes vähenda kiirust ja juhindu liiklusmär- kidest või raudteefoorist. Kui raudteefooris vilguvad punased tuled ja tõkkepuu takistab edasiliikumist, siis raudteed ületada ei tohi. Rong on alati peateel, sest sel puudub võimalus ümber põigata ja selle peatumis- teekond on ligikaudu üks kilomeeter.

Tutvu kindlasti veebikeskkonnas „Aga mina liiklen ohutult“ ohutu liiklemise virtuaaltuuridega.

963 SMN

15

Parkimine Asulas tohid jalgratast, pisimopeedi või kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, kuid sel juhul pead teistele liiklejatele jätma vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kõnnitee keskele pargitud sõidukid on teistele liiklejatele ohtlikud (vaegnägijad, pimeda ajal liikuvad liiklejad).

Jalgratta ja pisimopeedi parkimisel lukustamise soovitused:

 investeeri rattalukku;

 lukusta sõiduk kindla mitteliikuva objekti külge, võimalusel läbi sõiduki- raami ja tagaratta;

 vali lukustamiseks avalik koht, kus on rohkelt rattaid ja varguse toime- panek raskem.

1,5 m 1,5 m

Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi üldkohustused Juhina pead käituma nii, et sa ei ohustaks jalakäijat või robotliikurit ning teisi jalgrattureid, kergliikuri- või pisimopeedijuhte. Eriti tähelepanelik pead olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumis- või nägemis- puudega inimese suhtes. Viisakus algab meist, ka liikluses!

Ohuolukordade vältimiseks ei ole jalgratturil, kergliikurijuhil ja pisi- mopeedijuhil lubatud:

 juhtida sõidukit joobes;

 tegeleda juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega (nutiseadme kasutamine);

 sõita käed lahti;

 sõita teel nii, et kõik rattad ei toetu pidevalt teepinnale;

 sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kiivrit, või kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud (nt pakiraamil teise inimese sõidutamine);

 vedada järelhaagist, mis ei ole mõeldud vedamiseks jalgratta, kergliikuri või pisimopeediga;

 vedada suuri esemeid, mis takistavad juhtimist või ohustavad teisi liiklejaid;

 lasta teistel juhtidel vedada enda juhitavat sõidukit (nt jalg- ratast sõiduauto järel).

Kontrolli jalgratturi, kergliikuri- ja pisimopeedijuhi liiklusreeglite tundmist veebilehel liikluskasvatus.ee testide keskkonnas.