1

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(kuupäev digiallkirjas) kooskõlastuskiri nr 4.1-5/1698-2

Lisa

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tähelepanekud ja soovitused üleriigilise

planeeringu “Eesti 2050“ seletuskirja eelnõu ning selle lisade ning mõjude hindamise

aruande kohta

Viide Senine tekst Tähelepanek, soovitus, sõnastusettepanek

Seletuskirja eelnõu Sissejuhatus

Lk 4 Planeeringulahenduse

põhijoonte selgitamiseks on

kasutatud illustreerivaid

skeemkaarte, mis on üldistava

iseloomuga ega ole

kohapõhised.

Kuigi joonised on üldistava ja mittesiduva

iseloomuga, on need siiski kohapõhise

väljendusega. Soovitame kaaluda siin mõnd

muud sõnastust, nt "planeeringulahenduse

põhijoonte selgitamiseks on kasutatud

illustreerivaid skeemkaarte, mis on üldistava

iseloomuga ega väljenda täpset ruumilist vaadet

ja detailseid asukohavalikuid".

2.2 Maahõivehierarhia uute tehisalade vähendamiseks

Lk 7 Ruumilises arengus

vähendatakse loodusliku maa

tehiskasutusse võtmist.

Ettepanek täiendada sarnaselt ptk 3.2 lauset

järgnevalt „Ruumilises arengus vähendatakse

loodusliku maa ja toimivate ökosüsteemide

tehiskasutusse võtmist“. Sõna „looduslik

maa“ tähendus on ebaselge ja seda võib mõista

liiga kitsalt. Loodusliku maa alla peaks

mahtuma ka heas seisundis mullaga maa, sh

põllumajandusmaa, mida haritakse.

Lk 8 ja

lk 10

Skeem 2

minimeeritakse või välditakse

väärtusliku põllumajandusmaa,

pärandniitude, väärtuslike

püsirohumaade ja heas

seisundis metsa kasutust

Punktis 2.2.3 ja joonisel 5 palume maahõive

hierarhia põhimõte sõnastada ümber viisil, et

muude keskkonnasõbralikumate

maakasutusviiside ammendumisel otsitakse

esmalt võimalusi ökoloogiliselt heas seisundis

väärtusliku põllumajandus- või metsamaa

kasutuse vältimiseks ja alles seejärel selle

minimeerimiseks. Praeguses sõnastuses on

esmalt mainitud vastava maakasutuse

minimeerimist ja seejärel vältimist, mis võib olla

liiga ebamäärane või eksitav.

Lk 10

Skeem 2

„muldade katmist“, „heas

seisus looduslikele maale“

Soovitame kasutada ainususe vormi: „mulla

katmist“ ja „heas seisus looduslikule maale“.

Lk 13

Skeem 5

Põllumassiivide liigendamine

roheribadega elurikkuse

tagamiseks, väärtuslike

põllumajandusmaade kasutuses

hoidmine.

Looduse taastamise kava ei keskendu üksnes

roheribadele, see on oluliselt laiem. Soovitame

sõnastust: „Põllumajandusmaa mitmekesine

kasutamine elurikkuse tagamiseks, väärtuslike

põllumajandusmaade kasutuses hoidmine.“

Lk 13

Skeem 5

„pruunala“ Soovitame läbivalt kasutada mõistet „unarala“.

2

III. Planeerimispõhimõtted

3.2 Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht

Lk 18 „Kliimakindluse alustalana

väärtustatakse loodusalasid ja

toimivaid ökosüsteeme, neid

vajadusel taastades.“.

Palume asendada sõnastusega: „Kliimakindluse

alustalana väärtustatakse looduslikku maad ja

toimivaid ökosüsteeme, neid vajadusel

taastades.“, kuna see annab täpsemalt edasi,

milliseid alasid soovitakse hoida. Teksti lugedes

peab olema mõistetav, et nende alade hulka

kuulub ka põllumajandusmaa, mida haritakse.

Lk 18

3.2.1.2

„loodusliku maa tehisalaks

muutmist välditakse või

kompenseeritakse“

Palume täiendada: „loodusliku maa ja toimivate

ökosüsteemide tehisalaks muutmist välditakse

või kompenseeritakse“. Ka siin peab olema

arusaadav, et nende alade hulka loetakse ka

põllumajandusmaa, mida haritakse.

Lk 18

3.2.1.4

3.2.1.6

„muldade“ Soovitame kasutada dokumendis läbivalt

ainususe vormi „mulla“.

Lk 21

3.2.2.4

Palume lisada heas seisundis muld kui

looduspõhine lahendus (nt mulla püsivalt

taimedega kaetult hoidmine, mullatihest ära

hoida aitavate praktikate rakendamine ja

linnamulla soolsuse vähendamine jm),

mitmerindelise haljastuse säilimise tagamine ja

rajamine, niidualade ja looduslähedaste

haljasalade rajamine, märgalade,

vihmapeenarde ja muude sademeveelahenduste

rajamine, multifunktsionaalsete rohealade

loomine jm.

3.3 Tugevatel keskustel põhinev asustus

Lk 22-23

3.3.1

Soovitame veelkord täiendavalt kaaluda

ettevõtluskeskkonna (suuremahulised

ettevõtlus- ja tööstusalad) investeeringute

prioriseerimist eelistatud asukohana

piirkondlikesse ja regionaalsetesse keskustesse

või nende vahetusse lähedusse, kus on olemas

suurem potentsiaal vajaliku tööjõu ja

mitmekülgsemate töövõimaluste tagamiseks.

Need oleksid piirkondliku arengu vaatest

ratsionaalsed ruumiotsused ning üleriigilises

planeeringus (edaspidi ÜRP) olulised

rõhuasetused, mis ei välistaks ettevõtlusalade

arendamist sugugi ka muudes otstarbekates

piirkondades.

Lk 28

3.3.4.1

Põhihariduses tagatakse I ja II

kooliastmes kodulähedane õpe

ja III kooliastmes õpe vähemalt

omavalitsuse suuremates

keskustes. Üld- ja

kutsekeskhariduse

omandamiseks tagab riik

õppekoha igale

põhikoolilõpetajale.

Osutades oma varasemale märkusele punkti

3.3.4.1 kohta oleme jätkuvalt seisukohal, et

lisaks põhihariduse ruumilise kättesaadavuse

põhimõtete väljatoomisele on oluline tagada

põhikooli lõpetajatele üld- ja kutsekeskhariduse

omandamise võimalused igas maakonnas.

Vastav põhimõte on kooskõlas ka kehtiva

haridusvaldkonna arengukavaga. Leiame, et

gümnaasiumite ja kutsehariduskeskuste

ruumilise arengu suunamise aluseks olevad

3

põhimõtted peavad olema selgelt sätestatud ka

pikema ajalise perspektiiviga üleriigilises

planeeringus. Ainult nii on võimalik tagada, et

kohalikud kogukonnad kui ka ettevõtjad oma

pikemaajaliste tegevus- ja arenguplaanide

seadmisel teaksid sellega arvestada ning

kodupiirkonna haridusvõimaluste osas püsiks

pikemaajalisem kindlustunne.

Tervikuna vajab planeeringu seletuskirjas või

elluviimiskavas täpsustamist, kuidas

toimepiirkondade arengut sisuliselt juhitakse ja

suunatakse ning kuidas riik toetab omavalitsuste

jt piirkondliku arendustegevuste osapoolte

koostööd toimepiirkondades. Ühtlasi võiks

ÜRP-s tuua välja ka toetavad suunised, kuidas

funktsionaalsete toimepiirkondade põhist

lähenemist strateegilisel planeerimisel ja

meetmete rakendamisel tõhusamalt juurutada.

3.4 Elurikkad kompaktsed asulad

Lk 32

3.4.2.5

arvestatakse, et elurikkus on

sageli vältimatult seotud

ringmajandusega: kohapealsed

materjalid – muld viia

materjalide alt ära

väljakujunenud elupaikade alla

koos samblike, seente ja

putukatega. (muld, kivid,

lamapuit, vanad katendid jms).

Sõnapaari „kohapealsed materjalid“ võiks

kustutada, kuna muld ei ole materjal.

Lisada „orgaanilise aine ringluse soodustamine

linna rohealade majandamisel kvaliteetse ja

elurikka erinevat tüüpi komposti (lehekompost,

hakkepuidu kompost jm) ja multši kasutamise

suurendamine linna rohealadel. Turbasubstraadi

kasutamise vähendamine.“

3.6 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana

Lk 37

3.6.3.2

Välditakse väärtuslike

põllumajandusmaade

ulatuslikku killustamist

ehitustegevuse või muude

püsivalt maad muutvate

tegevuste poolt.

Juhtisime juba eelnevas kirjas tähelepanu, et

jääb ebaselgeks, milline ulatus või tähendus

saab olla „ulatuslikul killustamisel“. Meile on

kohalike omavalitsuste poolt juba planeeringute

puhul rõhutatud, et mõiste „ulatuslik“ on

õiguslikult sisustamata.

Teeme ettepaneku sõnastada punkt 2 järgmiselt:

„Kui avalikust huvist lähtuvalt on vältimatu

kavandada ehitus- või muud püsivalt maad

muutvaid tegevusi väärtuslikule

põllumajandusmaale, tuleb eelistada lahendusi,

mis väldivad või vähendavad nende

killustamist.“

Lk 37

3.6.3.3

Toetatakse väärtuslike

põllumajandusmaade

ökoloogilist rolli, ergutades

elurikkust toetavate

põllumajandustavade

kasutamist.

Palume punkti 3 täiendada „ergutades mulla

head seisundit tagavate ja elurikkust toetavate

põllumajandustavade kasutamist“.

3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus

lk 41

3.7.6.2

Lk 42

Skeem 10

Viitame vastuolule punkti 3.7.6.2 ja skeem 10

vahel, millest esimene seab sihiks, et

regionaalsed lennujaamad paiknevad

Kuressaares ja Kärdlas, kuid joonisel on

4

regionaalse lennujaamana tähistatud ka Pärnu

lennujaam.

IV. Elluviimisega kaasnevad mõjud

Lk 49 Peame väga oluliseks ptk-s 4 märgitud KSH

ettepanekut täpsustada planeeringu seletuskirjas

asustuse rollijaotust, mis tooks välja skeemil 8

kujutatud tugevate toimepiirkonna keskuste rolli

majanduse ja piirkondade arengu vedurina.

Tugevdades sh neid funktsioone, mida

väiksemates maakonnakeskustes paratamatult ei

ole või on minimaalses määras. Näeksime siiski,

et tugevate keskuste võtmefunktsioonid ja rollid,

millele peab ÜRPi kohaselt edaspidi toetuma

Eesti (ühtlasem) ruumiline areng, oleksid veelgi

selgemalt ja kompaktsemalt esile tõstetud ka ptk

3.3 tekstiosas. Hetkel on selle kohta vaid üks

täpsem lause, et "planeerimisel toetatakse

avaliku sektori investeeringutega tugevate

keskuste võtmefunktsioone (nt teadus-

arendustegevus, innovatsioon, mitmekesine

tööturg)".

Lk 50 Toetame keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande ettepanekut täiendada

planeeringulahendust (või elluviimise kava)

mõttekäiguga, mis selgitab, et suurima

võimekusega keskused (eelkõige

pealinnaregioon) peaksid elukeskkonna ja

teenuste arendamisega toime tulema valdavalt

ilma riikliku regionaalpoliitilise toeta, mille

arvelt tuleks rohkem regionaalpoliitilisi

vahendeid suunata muudele keskustele, mis

vajavad planeeringu elluviimise kavas suuremat

tähelepanu. Selle kõrval ei saa päriselt nõustuda

ettepanekule antud selgitusega, et

üksikasjalikum regionaalpoliitiliste suuniste

andmine ei kuulu üleriigilise planeeringu

ülesannete hulka. Leiame jätkuvalt, et

üleriigilise planeeringu väga oluline roll peaks

muuhulgas olema just riigi regionaalse arengu

suunamise üldiste põhimõtete ja suuniste

andmine. Eriti olukorras, kus muu keskne

valdkondade ülene strateegiline dokument

regionaalse arengu suunamiseks tänases riigi

strateegiliste arengukavade süsteemis puudub.

V. Mõisted

Lk 60 Kasvamisega kohanevad

piirkonnad

Kasvamisega kohanevate piirkondade mõiste

lahtikirjutuses soovitame teha väiksem

redaktsiooniline täpsustus, mis aitaks muuta

5

algset mõtet selgemaks - "Eesmärgiks on kasvu

kvaliteedi ja suunatuse juhtimine nii, et uued

elamud, töökohad ja teenused paikneksid

kompaktselt, ...". Teenuste ja töökohtade

"tekkimine" tundub selles sõnastuses

"iseeneslik" ja see ei väljenda füüsilisi

asukohti, mis kompaktse arengu kontseptsiooni

puhul on esmatähtis.

Seletuskirja lisa 2. Elluviimiskava 2. Üleriigilise planeeringu elluviimine kohalikul tasandil

Lk 6

2.2.1

g. töötavad välja uute

arenduste kavandamise

suuniseid, mis toetavad

sademevee infiltreerumist,

vähendades nii

pinnaveereostuse ja kiire

äravoolu riski;

Ettepanek täiendada g) punkti järgnevalt:

töötavad välja uute arenduste kavandamise

suuniseid, mis toetavad sademevee

infiltreerumist eelkõige looduspõhiste

lahenduste kaudu, vähendades nii

pinnaveereostuse ja kiire äravoolu riski;

Lk 8

2.2.2

Täpsema riigi tasandi

planeeringu koostamisele

eelnevalt tuleb koostada

analüüs, kuhu kaasatakse

metsaökoloogid ja

metsamajanduse eksperdid,

samuti sotsiaalmajanduse ja

rekreatsiooni valdkondade

eksperdid,

Kuna rohevõrgustik hõlmab ka

põllumajandusmaad, peavad selle valdkonna

eksperdid olema analüüsiprotsessi samuti

kaasatud.

Elluviimiskavast puudub hetkel veel ÜRPi

ruumilise arengu eesmärkide sidumine

konkreetsete valdkonnapoliitikate ning nende

valdkondlike arengukavade, programmide ja

ELi struktuuritoetuste meetmete

kavandamisega, mille kaudu täpsemaid ÜRPi

eesmärke ja planeerimissuuniseid toetavaid

sekkumisi tuleks kavandada.

Elluviimiskavas vajab veel täpsemat

lahtikirjutust, kuidas toimub ÜRPi elluviimise

juhtimine valdkonnapoliitikate üleselt, millised

on erinevate osapoolte rollid ja vastutus, kuidas

seotakse planeering riigi strateegilise

planeerimise ja investeeringute kavandamisega,

kuidas arvestatakse sellega piirkondlike

strateegiadokumentide koostamisel ja

uuendamisel ning milline on ÜRPi elluviimise

seire edasine korraldus ja mõõdikud elluviimise

tulemuslikkuse hindamisel.

Mõjude hindamise aruanne 2. Strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Lk 11 Strateegiadokumentide loetellu lisada „EL

mullaseire ja vastupidavuse direktiiv“, mis seab

eesmärgiks mulla hea füüsikalise, keemilise ja

bioloogilise seisundi saavutamise (sh

6

linnamuldadel) ning reguleerib selleks

mullaseire ja maahõive leevendamise

põhimõtete kasutamise.

3.1 Käsitletud alternatiivsed arengustsenaariumid

Lk 19

„põllumaad“ Lõigus „Ruumiline jalajälg ja

maahõive“ asendada sõna „põllumaad“ sõnaga

„põllumajandusmaad“

4.1 Bioloogiline mitmekesisus, sh populatsioonid, taimed ja loomad

Lk 27 Elurikkuse tagamisel

moodustavad riigi vaates

põhitelje riiklikult kaitstavad

loodusobjektid (eeskätt

ulatuslikud kaitsealad),

rohevõrgustik, mis tagab

nendevahelise sidususe, ning

tiheasustusalade rohealad, mis

hoiavad ja pakuvad looduse

hüvesid ka linnalistes

piirkondades. Üleriigilise

planeeringu tasandil on

otstarbekas keskenduda nende

süsteemide sidususe ja

toimivuse tagamisele ning

arvestada ka kumulatiivseid

mõjusid, sest just nende kaudu

avaldub ruumilise arengu mõju

bioloogilisele mitmekesisusele

kõige otsesemalt.

Palume lõiku täiendada: „Elurikkuse tagamisel

moodustavad riigi vaates põhitelje riiklikult

kaitstavad loodusobjektid (eeskätt ulatuslikud

kaitsealad), rohevõrgustik, mis tagab

nendevahelise sidususe, samuti liigirikkad

rohumaad ja muu mitmekesine

põllumajandusmaastik ning tiheasustusalade

rohealad, mis hoiavad ja pakuvad looduse

hüvesid ka linnalistes piirkondades. Üleriigilise

planeeringu tasandil on otstarbekas keskenduda

nende ökosüsteemide sidususe ja toimivuse

tagamisele ning arvestada ka kumulatiivseid

mõjusid, sest just nende kaudu avaldub

ruumilise arengu mõju bioloogilisele

mitmekesisusele kõige otsesemalt.“.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie 22.06.2026 nr 13-1/2223-1

Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 4.1-5/1698-2

Täiendavad ettepanekud üleriigilise

planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu kohta

Austatud härra Keldo

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastab oma tähelepanekud ja soovitused üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ seletuskirja eelnõu, elluviimiskava ning mõjude hindamise aruande

kohta ja kooskõlastab selle märkustega arvestamise korral.

Täname planeeringu koostajaid senise põhjaliku töö ning avatud ja sisuka kaasamisprotsessi eest.

Hindame võimalust olla kaasatud planeeringu koostamisse ning tunnustame tehtud tööd Eesti

pikaajalise ruumilise arengu suunamisel.

Peame oluliseks, et üleriigiline planeering toetaks tasakaalustatud regionaalset arengut, tugevate

keskuste rolli selgemat määratlemist, kvaliteetse elukeskkonna kujundamist ja põllumajandusmaa,

mulla hea seisundi, toimivate ökosüsteemide ning rohevõrgustiku kaitset. Soovime rõhutada, et

üleriigiline planeering peab olema planeerimisdokument, mis kujundab ühtlasi kesksed

põhimõtted, eesmärgid ja lähenemised kogu riigi regionaalarengu suunamiseks. Üleriigilisest

planeeringust peab kujunema oluline riigi regionaalpoliitika ruumiline alusdokument, millest

peavad lähtuma ka valdkondlikud arengukavad, riiklikud investeeringud ja teenusvõrkude

kujundamine. Samuti palume planeeringu tekstis rõhutada või eraldi mõistena välja tuua, et

toimivate ja hoidmist väärt ökosüsteemide alla kuulub muu hulgas põllumajandusmaa nagu

tuleneb ka Euroopa Liidu mullaseire ja vastupidavuse direktiivist.

Kirjale lisatud tabelis esitame täpsemad sõnastusettepanekud ja sisulised märkused, mis

puudutavad muu hulgas väärtuslike põllumajandusmaade käsitlust, kliimakindlust, looduspõhiseid

lahendusi, asustuse ja ettevõtlusalade ruumilist suunamist ning haridusvõimaluste regionaalset

kättesaadavust.

Oleme valmis vajaduse korral oma tähelepanekuid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tähelepanekud ja soovitused üleriigilise

planeeringu “Eesti 2050“seletuskirja eelnõu, selle lisade ning mõjude hindamise aruande kohta (6

lk)

Mae Alviste

56822853 [email protected]

Eike Lepmets

6256564 [email protected]

Eedi Sepp

6113101 [email protected]