Harjumaa Harku vald Kumna kergliiklustee valgustus

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/22/19251-1
Registreeritud	29.08.2022
Sünkroonitud	08.04.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2022
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	ADETEX OÜ
Saabumis/saatmisviis	ADETEX OÜ
Vastutaja	Triinu Mänd (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (69261 tm).

Failid

22HA18_PP_EL-0-01_tiitelleht.doc

22HA18_PP_EL-3-01_seletuskiri.docx

22HA18_PP_EL-4-01_asendiplaan.dwg

22HA18_PP_EL-4-01_asendiplaan.pdf

22HA18_PP_EL-7-01_elskeem.dwg

22HA18_PP_EL-7-01_elskeem.pdf

22HA18_PP_EL-7-02_VJK-skeem.dwg

22HA18_PP_EL-8-01_Spetsifikatsioon.docx

22HA18_PP_EL-8-02_toode-mahud.docx

22HA18_PP_EL-9-01-1_valgarvutus.pdf

E-kiri.pdf

Tehniliste tingimuste andmine Harku vallas Kumna külas, Kumna kergliiklust...pdf

22HA18_PP_EL-3-01_seletuskiri.docx

SISUKORD
1 Üldosa 1
1.1 Sissejuhatus projekti 1
1.2 Normdokumendid 2
2 valgustuse tehniline lahendus 3
2.1 Valgustehnilised arvutused 3
2.1.1 Valgustusklassid 3
2.1.2 Säilivustegurid 4
2.1.3 Teekattetegurid 4
2.2 Toide 4
2.3 Valgustusmastid 4
2.4 Kaablite paigaldus 5
2.5 Pinnasekatete taastamine 8
2.6 Kaitse ja maandamine 9
2.7 Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend 10
3 Madal- ja keskpingetrassid 11
3.1 Olemasolevad MP- ja KP-trassid 11
3.2 MP- ja KP-trasside kaitsemine 11
4 Töökirjeldused 11
4.1 Ehitusplatsi ettevalmistus 11
4.2 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 12
4.3 Olemasolevate ehitisete ja rajatistega arvestamine 12
4.4 Haljastuse kaitsmine 13
4.5 Töötervishoid ja tööohutusnõuded 13
4.6 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve 13
4.7 Tööde kvaliteedinõuded 13
5 LISAD 14
Lisa 1 Valgusarvutused 14

1 Üldosa
1.1 Sissejuhatus projekti
Käesoleva projektiga on lahendatud Harjumaal, Harku vallas, Riigitee nr 11188 Kumna tee km 2,235-2,60 lõigu valgustus. Projekt käsitleb tänavavalgustuse tugevvoolu elektripaigaldist.

Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega s.h. ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega.

Töövõtja võib kooskõlas tellija esindajaga asendada projektis esitatud seadmeid ja materjale samaväärsetega ning kooskõlas teiste süsteemide paigaldajatega muuta kaabelduse trasseeringut.

Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma digitaalselt. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste tabelis esitatud märkustega.

Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud ehituse käigus tekkida võivate ajutiste võrgukonfiguratsioonide materjalidega.

Tööde alustamisel informeerida asjassepuutuvate tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel ning kutsuda kohale trassi valdaja poolne esindaja.

Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. Töövõtja peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete, materjali, tööjõu, transpordi paigalduse, jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid tehtud kuni täieliku valmiduseni.

NB! Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga.

Valgustite dimmerdamine peab olema programmeeritud tehases, vastavalt tellija nõudele.

Valgustusmastide paigaldamisel kärpida vajadusel puude oksi.

1.2 Normdokumendid
Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite nimekiri:

1. Standardid ja normid:
2. CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
3. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
4. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
5. EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded
elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
6. EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest navavalgustuspostidele
7. EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)
8. EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.
9. Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)
10. Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)
11. EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
12. Seadme ohutuse seadus
13. EVS 843:2016 Linnatänavad
14. EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. 15. Valgustid.
15.1. Kasutada LED valgusteid .Valgustite liiteseaded peavad olema varustatud Dali +- 10V juhtimisvõimalusega
15.2. Valgustid vastama tugevusklassile IK 08.
15.3. Valgustite välisdisain peab sobima piirkonnas kasutatavate teiste valgustitega .
15.4. Valgusti peab olema kergesti hooldatav.
15.5. Valgustid peavad vastama kohalikele kliimatingimustele.
15.6. Valgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66.
15.7. Valgustid ja juhtimisseadmed peavad töötama keskkonnatemperatuuril -40°C kuni +50°C
15.8. Valgusti leedmooduli värviesitusindeks CRI ˃70
15.9. Valgusti garantii peab olema ≥ 5 aastat alates paigaldamisest.
15.10. Valgusti valgusviljakus peab olema vähemalt 120 lm/W
15.11. Valgustite värvustemperatuur peab olema üldjuhul 3000 K
15.12. Valgusti kõik komponendid peavad olema vahetatavad ja saadaval varuosadena 10 aastat peale paigaldust
15.13. Valgusti peab olema eelprogrameeritud tehases .
15.13.1.Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80B10 100000h, +25ºC juures.
15.13.2.Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud liig- ja impulsspingete eest. Täiendava
liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema järgmised: nimilahendusvool In ≥ 5 kA ja -pinge ≥
10 kV, maksimaalne Impulssvool Imax ≥ 10kA ja kaitsetase Up ≤1,5kV.

2 valgustuse tehniline lahendus
2.1 Valgustehnilised arvutused
Valgustehnilised arvutused on koostatud programmiga Dialux, tulemused on välja toodud projekti lisades. Arvutused on koostatud kõigile käesolevas projektis kajastatud situatsioonidele. Valgustehnilised arvutused esitatud projektis aleviku/külade kaupa eraldi ning toodud antud projekti koosseisus.
Valgustusklasside ja kasutustegurite valik on tehtud arvestades järgmisi tegureid:

• Valgustusklassidest tulenevad tegurid
• Säilivustegurid
• Teekatte tüübist tulenevad tegurid

Valgustuslahendus on projekteeritud selliselt, et see ei häiriks valgusreostusega. Kõik valgusallikad on vastavuses fotobioloogilise ohutuse standardi EVS-EN 62471:2008 nõuetele (aktsepteeritavad klassid on RG0 (exempt group) ja RG1 (risk group 1)).
2.1.1 Valgustusklassid
Valgustusklasside määramisel on lähtutud standardist CEN/TR 13201-1:2014. Arvutuse arvestuslik piirkond on määratud tee asfaltkatte või äärekivi servadega.
2.1.2 Säilivustegurid
Arvutustes kasutatud säileväärtused on vastavad järgmistele valgusti tööea parameetritele :
L85B10 > 100 000 tundi;
2.1.3 Teekattetegurid
Kuna kavandatud paigaldatava asfaltkatte peegelduse andmed puuduvad, ei ole teada ka täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table).
Vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting), kasutatakse käesolevas projektis peegeldustabelit C2, mis katab tabelid R2…R4. (vt ka 1999.a, CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics).
2.2 Toide
Proj. valgustuse liini toide planeeritakse uuest valgustuse juhtimiskilbist (Vt Asendiplaan EL-4-01). VJK toideks Enefit Connect OÜ paigaldab liitumsikilp
2.3 Valgustusmastid
Metallmastide puhul näha ette koonilised tsingitud metallmastid. 10m mastid konsoolidega 2,5m.
Mastid paigaldada vastavalt projektis esitatud asendiplaanidele.
Paigaldatavad valgustusmastid tähistada ilmastikukindla graveeritud sildiga, masti luugi tagaküljel. Kasutada tinast või plastist silte, millel on kirje peale märgitud valgustusmasti/valgusti tähisega.

Mastisiseste toitekaablite 3x1,5 paigaldamisel tuleb tagada, et masti väljaviigud ei põhjustaks toitekaabli vigastamiset.

Mastid peavad kannatama valgusti koormust ning neile peab saama paigaldada vajadusel täiendavalt tänavasilte, liikluskorraldusvahendeid ja dekoratiivelemente nt lilleampleid.

Valgustite konsool-ja kronsteinkinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil/kronsteinil ka tugevate tuulte korral.

Valgustusmast (selle sokkel) peab jääma väljapoole vaba ruumi. Mastide kaugus sõidutee välisäärest tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Mastid ei tohi asuda jalakäija liiklusruumis. Mastide jalandite kõrgused siduda vastavas tee ristlõikes oleva asfaltkatte/kivikatte serva kõrgusega. Jalandid peavad jääma maapinnast 10-15 cm
kõrgemale, et on tagatud liigipääs jalandi reguleerimispoltidele. Jalandid peavad vastama standardile EVS-EN 14991:2007, omama CE märgist.

Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 1m raadiuses jalandist peab olema maapind tasane või ühtlaselt langev/tõusev ümbritseva maapinna suhtes. Kraavide juures tagada kraavi süvendi säilimine.
Postide ja jalandite tellimisel tuleb arvestada, et postid, jalandid ja kummitihendid peavad sobima omavahel (sh kinnitusdetailid, kummitihendite läbimõõdud ja muu). Mastijalandid peavad olema komplektsed ja varustatud kõigi posti fikseerimiseks vajalike ilmastikukindlate kinnitustarvikutega (sh komplektis poltide ja poldiava korkidega). Kasutada tuleb roostevabast terasest reguleerimispolte.

Valgustid ühendada toiteliinile vaheldumisi (järjekorras L1,L2,L3), tagades sellega faaside ühtlase koormamise.

Kõikidesse mastidesse on ette nähtud ühenduskomplekt valgusti kaitseaparatuuri paigaldamiseks valgusti ja kaablite ühendamiseks.

Postide paigutamisel on arvestatud lumekoristusega ja tänavate hooldusega. Selleks on postid ette nähtud paigaldada haljasribadele, võimalikult tänava ühte äärde, tänava ja kõnnitee vahelisele alale jne.

Kõik paigaldatavad valgustusmastid/valgustid tähistada ilmastikukindla graveeritud sildiga. Kasutada näiteks tinast või plastist silte, millel on kirje peale märgitud valgustusmasti/valgusti tähisega. Tähistamine ja tähised eelnevalt kooskõlastada valgustusvõrgu haldajaga (KOV).

2.4 Kaablite paigaldus
Valgustuse liinid, mis on ette nähtud ehitada maakaabliga AXPK - 1kV tuleb maakaablite otsad varustada termokahanevate otsamuhvidega. Kaabli ristlõike valikul on arvestatud perspektiivse koormuse juurdelülitamise võimalusega.

Kõik valgustuse maakaablid kaitsta kaevikus eraldi kaablikaitsetoruga täies ulatuses (toru läbimõõt 75 mm), kaablist 20-30cm kõrgemale paigaldada märke-hoiatuslint. Asfalteeritud teede alla jäävad valgustuskaablid paigaldada min. 1,0m sügavusele, ülejäänud trassi ulatuses paigaldada kaabel 0,7m sügavusele. Valgustuse kaablid kaitsta 750N kaablikaitsetoruga. Ehitajal vajadusel koostada või tellida tööprojekt, kus lahendatakse detailselt kinniselt paigaldatavate lõikude lahendused olol. tehnovõrkudega ristumisjooniste näol.

Juhtimiskilpi ning valgustusmastide sisse paigaldada uutele maakaabli otstele kaablilipikud.

Kaablilipikutele tuleb kanda järgmised andmed:
1. Kaabli algus- ja lõpupunkt;
2. Kaabli tootemark;

Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standarditele ja normidele, mis on toodud käesoleva projekti peatükis 1.4 „Normdokumendid“.

Ristumistel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega (sidekaablid, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi- ja soojatorustikud) tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad.

Projekteeritud kaabli paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumine olemasoleva tehnovõrguga teostada selle tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast kujast või ei nõuta teisiti. Vajadusel toestada olemasolevad side- ja elektrikaablid kaevetööde ajaks. Kui kaevamistööde käigus selgub, et maaalused kommunikatsioonid paiknevad teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi.

Kaevise laius peab võimaldama kaabli (-te) ja kaablikaitsetoru (-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Kaablikaeviku pealtlaius määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases tuleb kaevise seinad kindlustada.

Kaablikraavi täitematerjalina võib kasutada Enefit Connect OÜ standardis Jtar 1 tabelis „Tagasitäiteliiva struktuuri läbilõige“ toodud struktuuriga liiva. Kaabli kaevis täita täitepinnasega, mis valdavalt ei sisalda üle 20mm suuruseid kive/tükke. Täitmisel pinnas tihendada toru (-de) ümber arvestades pinnase hilisemat vajumist. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98.

Kaablikaitsetorud peavad vastama standardile EN-EVS 61386-24:2010 „Elektripaigaldustorud / osad 2-4: Erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele“. Kaablitorud tuleb vajadusel vahetada sama läbimõõduga painduva toru vastu.

Peale maakaablite paigaldamist teha elektrivarustuse liinide ja maandusseadme teostusjoonised. Peale kaevetööde lõppu tuleb ehitajal teostada katete taastamine.

Tänavavalgustuse õhuliinide ehitamisel tagada käesoleva elektriprojektiga määratlemata või piisavalt detailiseerimata lahenduste vastavus ülaltoodud juhendmaterjalidega määratletud normidele, tagada liinitrassile ja kaitsevööndile esitatud nõuetest kinnipidamine, tagada ja kontrollida looduses vajalikud vahekaugused looduslikest takistustest, teistest liinidest ja ka teistest kommunikatsioonidest nende rööpkulgemisel.
2.5 Pinnasekatete taastamine
Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (munakivikatend, kõnniteeplaadid, äärekivid jne.) vastavalt: Majandus ja kommunikatsiooni-ministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja.

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel).

Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne.) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele seisukorrale.
2.6 Kaitse ja maandamine
Objekt on projekteeritud vastavuses Eesti standardiga EVS-IEC 60364-4-41:2017 „Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest“.

Kordusmaandused, mis vastaks maandustakistusele ≤100 Ω ehitada vastavalt joonistel, kaabliskeemidel toodud valgustusmastidesse kuhu ette nähtud nn. laimaanduse ehitus.

Tänavavalgustuse elektrivarustuse juhistikusüsteem TN-C. Mastides juhistikusüsteem on TN-C-S. Kõik lisaks ühendatud tarbijad (lisavalgustid jm.) tuleb ühendada samuti TN-C-S süsteemi järgi.

Kõik välisvalgustuse metallmastide metallkorpused tuleb maandada. Maanduspaljasjuhe paigaldada 0,7 m sügavusele. Kõikides madalpingepaigaldistes peab maanduspinge vastama Uf≤67 V ja puutepinge Up≤50 V. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmised kaitseviisid:

PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;

RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50 VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s, vastavalt EEI T8:96 „Puutepingekaitse projekteerimine“ nõuetele.

Käesolev projekt näeb ette elektriseadmete kaitsmist liigpingete eest. Vastavalt standardile IEC 62305-2 õhuliinide olemasolul ja äikese otselöögi riski olemasolul, peab juhtimiskilpides kasutama liigpingekaitset „Type-1“ ning jaotuskilpides „Type-2“. Vastavalt standardile IEC 60364-4-44 tuleb elektronseadmete kaitsmiseks liigpingete eest kasutada I impulsi taluvuskategooria liigpinge kaitseseadet. Liigpinge kaitseseadmed paigaldatakse vastavalt kilbiskeemile kõigile juhtimiskilbi jõulattidele.

Valgustuse magistraalliinideks paigaldatavad maakaablid ühendada TN-C süsteemi. Maandatakse kõik metallkonstruktsioonid omaette isoleeritud maandusjuhtmega. I klassi valgustid ühendada TN-C-S süsteemi. Seadmeid ei tohi maandada rühmadesse selliselt, et ühe lahti ühendumine katkestab teise seadme maanduse. Magistraalkaablite PEN ja valgustite PE soonte kesta värvus on kolla-roheline.

Tänavavalgustuse skeemil näidatud valgustusmastide juurde on ette nähtud paigaldada kordusmaandused. Maanduspaigaldise konstruktsioon koosneb kolmest 3-m FS-tüüpi elektroodist ning horisontaal -osast, mis paigaldatakse kaablikraavi.

Kuna projekti iga maanduskontuuri asukohas puuduvad pinnase eritakistuse andmed ja geoloogilised uuringud, siis tuleb ehitustööde käigus teostada maandustakistuse mõõtmised ja vajadusel lisada vertikaalseid maanduselektroode. Eeldatav pinnase eritakistus objektil on 200-300 *m. Õhuliinimastidele ette nähtud kordusmaanduste maandustakistus peab olema väiksem kui 30. Juhul kui objektil rekonstrueeritakse olemasolevad kilbid, tuleb kilbi kordusmaandus üle kontrollida ja vajadusel korrastada.

2.7 Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend
1. Kasutamis- ja hooldusjuhendis nähakse ette seadmete ohutu kasutamise juhised. Insenertehnilisi süsteeme ehitavad ettevõtted annavad nende poolt paigaldatud seadmete ja vahendite kohta pärast tööde lõppu välja juhised.
2. Elektriseadmete ülevaatuse ja remondi tähtajad ning mahu määrab objektile kinnitatud käidukorraldaja (B-pädevus), kes korraldab ka elektripaigaldise korralist kontrolli.
3. Kasutamis- ja hooldamisjuhendite juurde kuuluvad ka tehnosüsteemide täitejoonised.
4. Erinevates võrgu punktides mõõta kaabelliinide koormusi ja pingeid vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi.
5. Projekteeritud elektripaigaldisele tuleb teostada korraline audit vähemalt 1 kord 15 aasta jooksul, mille käigus:
* hinnatakse visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni, samuti labori mõõtmis- ja katsetustulemuste alusel elektripaigaldise ning selle käidu vastavust seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
* tõendatakse nõuetekohasuse tunnistusega elektripaigaldise vastavust seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
6. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast liini otsast. Maanduste ja lühistuste ajutise lahtiühendamisel tuleb rakendada nõuetekohased ettevaatusmeetmed, et välistada paigaldise ekslikku pingestamist, mis tahes võimalikust toiteallikast ja vältida elektrilöögiohtu. Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid, lukustada kilpide uksed. Enne tööle asumist peab toimuma paigaldise pingetuse kontroll.
7. Lampe ja nende väljavõetavaid liiteseadiseid (nt. süütureid) tuleb vahetada võimalust mööda pingevabalt. Kui seadmed tagavad täieliku kaitse otsepuute eest, võib lampe ja liiteseadiseid vahetada ka pinge all. Pingetuks tehtud paigaldisi tuleb katsetada pingevaba töö nõuete kohaselt.
8. Maanduspaigaldise takistust tuleb mõõta mastidel, millel on lahklüliti, trafo või hargnemine vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul.
9. Trassi tuleohutuse seisundi ja mastide ümbruse kontrollimine võimalike tulekahjude tsoonis 1 kord aastas kevadel.
10. Trassi puhastus võsast puudest – 1 kord 3-6 aasta jooksul. Mädanenud mastide, purunenud isolaatorite, juhtmete remont, maanduste remont jne. tuleb teha vastavalt vajadusele ülevaatus tulemustele toetudes
13. 0,4 kV kaabelliini perioodiline päevane ülevaatus - 1 kord 3 aasta jooksul. Ülevaatuse käigus vaadata kaabelliini trassi; kaablilipikute; kaabli armatuuri; juhtmete kinnituste ja seadmete seisukorda ja maanduste olemasolu.

Kõiki paigaldatud valgusteid mastidel teenindada autotõstukiga.
3 Madal- ja keskpingetrassid
3.1 Olemasolevad MP- ja KP-trassid
Antud projektiga haaratavas alas paiknevad Enefit Connect OÜ keskpinge ja madalpinge maakaablid ja õhuliinid.
3.2 MP- ja KP-trasside kaitsemine
Liinirajatiste ehitusalal tagada pärast tööde lõppu tugevvoolu kaabelliinide normatiivsed sügavused ja kujad.
Projekteeritud ja olemasolevate kaablite paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada olemasoleva tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast süvisest või ei nõuta teisiti.
Rööbiti kulgemisel tehnovõrkudega tagada min. kujad:
1,0 m - soojustrass
1,0 m - veetoru ja kanalisatsioon
0,5 m – sidetrass
1,0 m – gaasitrass
0,2 m – elektrikaablid
Ristumisel tehnovõrkudega tagada min. kujad:
0,2 m - soojustrass
0,2 m - veetoru ja kanalisatsioon
0,2 m – sidetrass
0,3 m – gaasitrass
0,2 m – elektrikaablid

4 Töökirjeldused
4.1 Ehitusplatsi ettevalmistus
Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud või nimetatud tööde tegemiseks, sh tööd mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud tööde maksumus sisaldub töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid, jms kuuluvad töövõttu.

Enne ehitustööde alustamist taotleda vastava ehitustöö tegevusluba kohalikult omavalitsuselt ja teistelt ehitustöödega seotud organisatsioonilt. Ehitatav liinitrass, seadme asukoht, jms tellijaga üle vaadata. Enne ehitustööde algust tuleb ehitatav liinitrass, seadme asukoht, jms kooskõlastada täiendavalt teiste trassivaldajatega ja naaberkrundiomanikega.

Töövõtja peab Tellijale ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud instantsidele esitama omapoolse tööde organiseerimise ja töökorralduse planeeritud ajagraafiku. See peab sisaldama ka ohutustehnilisi meetmeid tööde teostamisel kaasaarvatud meetmeid jalakäijate kaitseks, ajutiste kaitsepiirete rajamist, liikluse ümberkorraldusi, valgustust, märgistust, jne.

Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.
4.2 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes.
Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud.
Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.

4.3 Olemasolevate ehitisete ja rajatistega arvestamine
Kõik elektritööd peavad olema tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele ja normatiividele ja Tellija volitatud esindaja nõudeid järgides.

Töövõtja peab ehitus- ja paigaldustöödel täitma kõiki territooriumi- või võrguvaldaja ning Tellija poolt volitatud isiku ettekirjutusi. Ehitusele seatakse garantiiaeg, mille pikkus määratakse Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus, kõik ehituse garantiiajal ilmnenud vead või ebakvaliteetsed materjalid kõrvaldab Töövõtja omal kulul.

Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.

Järgida tuleb kõikide kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
4.4 Haljastuse kaitsmine
(1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.
(2) Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
(3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
(4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.
(5) Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.
(6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
(7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
4.5 Töötervishoid ja tööohutusnõuded
Tööde teostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi seadusi ja määrustega määrusi.
4.6 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve
Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema ehitusplats koristatud ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadusest ja Tellija elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.

Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama :
- abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks,
võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm.;
- liikluskorraldust

Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse alustamise loa.
4.7 Tööde kvaliteedinõuded
Ehitustööde kvaliteedinõuete puhul juhinduda Enefit Connect OÜpoolt välja töötatud eeskirjadest ja normidest ning MaaRYL 2010 nõuetest.
5 LISAD
Lisa 1 Valgusarvutused

22HA18_PP_EL-7-01_elskeem.pdf

U us V

JK so

kliga p inn

ases

PEALÜLITI

3x63A

3x16A

E ne

fit C onne

ct O Ü

-p oo

lt p

aig ald

atav LK

F1 3x(1x10A(B))

F 1-1 L1

M 10

-7 0W

M e

ta ll 1

0 m

, ko n

s 2 ,5m

F 1

-2 L2

M 1

0-95 W

1 0

m , kon

s 2 ,5

F 1

-3 L3

M 1

0-95 W

1 0

m , kon

s 2 ,5

F 1

-4 L

1 M

1 0-70

M e

ta ll 10

m , ko

ns 2,5 m

F 1

-5 L

2 M

1 0-70W

M e

ta ll 1

0 m

, kon s 2

,5 m

F 1-6 L

3 M

10 -7

M e

ta ll 1

0 m

, kon s 2

,5 m

F 1-7 L

1 M

10 -7

M e

tall 1 0

m , ko

n s 2

,5 m

F 1-8 L2

M 10

-7 0W

M e

tall 1 0

m , ko

n s 2

,5m

F 1-9 L3

M 10

-7 0W

M e

ta ll 1

0m , ko

ns 2 ,5m

F 1

-1 0 L

1 M

1 0-70

M eta

ll 1 0m

, kon s 2

,5 m

F 1

-1 1 L

2 M

1 0-70

M etall 10m

, ko ns 2,5m

F 1

-1 2 L3

M 1

0-70 W

M e

ta ll 10

m , kons 2,5

F 1-13

L1 M

10 -7

M e

ta ll 1

0 m

, kon s 2

,5 m

M inim

um S

C -C

urrent

V oltage loss

from D

P B

397.1 0.22

L, m L1^U

[ T c=

4 0.0C

]

0.192 0.38

Ik1, kA Ik3, kA

[ T c=

4 0.0C

]

R iigitee nr 11188 K

um na tee km

2,235-2,60 lõigu üm

berehituse põhiprojekti koostam ine

T änavavalgustus

S irkel&

M all O

P P

2 2 H

A 1 8

E L

-7 -0

T .P

O M

E R

A N

T S

T . P

O M

E R

A N

T S

0 8 . 2

0 2 2

E l ek

trilin e sk

eem -

H ark

u v

ald H

arju m

22HA18_PP_EL-8-01_Spetsifikatsioon.docx

3. SPETSIFIKATSIOON
3.1 Valgustuse spetsifikatsioon

NIMETUS
MARK
MÄRKUSED
KOKKU
MÜ

Projekteeritud seadmed
KILP
Valgustuse kilp
Valgustuse kilp vastavalt skeemile EL-7-02
Soklil
1
kompl

VALGUSTID
Tänavavalgusti
MiniMartin MRSE 070 730 L17 A024 , 3000K, 70W, 9359lm

11
tk
valgusti tellitakse tehasetst koos toitekaabliga 3G1,5mm2 L=13m
Tänavavalgusti
MiniMartin MRSE 095 730 L17 A024, 3000K, 95W, 11759lm

2
tk
valgusti tellitakse tehasetst koos toitekaabliga 3G1,5mm2 L=13m
KAABLID
Maakaabel, 1kV
AXPK4G25

453
m

Kaabli otsamuhv termokahanev
Kaablile 4G25

28
tk

MASTID
Kuum tsingitud koonilised metallmastid
H=10m (valgusti kõrgus)

13
tk

Konsool
L=2,5m, P-konsool

13

Posti vundamendid (koos tihendiga)
RBJ-5

13
tk

LCK4-16-06A Välisvalgusti ühenduskomplekt 4 klemmi + 2A kaitse metallmastile
LFB16-06A-R + 3x KE10.1 + 1x KE10.3

13
tk

Ilmastikukindla graveeritud sildi
Valgustuse masti luugi taga küljele

13
tk

TARVIKUD
PVC kaablikaitsetoru (koos nurgaelementidega)
75x6000 450N

343
m

PVC kaablikaitsetoru (koos nurgaelementidega)
75x6000 750N

30
m

Kaabli märkelint varuga 5%

392
m

MAANDUSED
Maanduskomplekt, püstelektroodi L=5m
FS11, FS21, 4xFS31

4
komp

*Spetsifikatsioonis toodud tooteid võib asendada samaväärsetega.
**Materjali kogus võib ehitustööde käigus muutuda

22HA18_PP_EL-9-01-1_valgarvutus.pdf

Kuupäev 03.08.2022

C re

a te

d w

it h

D IA

L u

Kumna tee

22HA18

Keskkonnaprojekt

Kumna tee

Kontaktid

VE_EA 2

Keskkonnaprojekt

Kumna tee

Valgustite loend

VE_EA 3

Φkokku

105590 lm

Pkokku

825.0 W

Valgusviljakus

128.0 lm/W

ValgusviljakusΦPtk Tootja Artikli nr. Artikli nimi

70.0 W 9359 lm 133.7 lm/W5 Ei ole veel

DIALux-i liige

Mini

Martin 70

W 24

LEDs

MRSE 070 730 L17 A024_Bin-L_TH

95.0 W 11759 lm 123.8 lm/W5 Ei ole veel

DIALux-i liige

Mini

Martin 95

W 24

LEDs

MRSE 095 730 L17 A024_Bin-L_TH

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

VE_EA 5

Tootja Ei ole veel DIALux-i

liige

Artikli nr. Mini Martin 70 W 24

LEDs

Artikli nimi MRSE 070 730 L17

A024_Bin-L_TH

Varustatus 1x 24 LEDs bin L

P 70.0 W

ΦLamp 9359 lm

ΦValgusti 9359 lm

η 100.00 %

MRSE 070 730 L17 A024_Bin-L_TH (ühepoolne all)

Postide vahekaugus 30.000 m

(1) Valguspunkti kõrgus 10.000 m

(2) Valguspunkti üleulatus -7.000 m

(3) Konsooli kalle 10.0°

(4) Konsooli pikkus 2.500 m

Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 70.0 W

Kasutus 2310.0 W/km

ULR / ULOR 0.00 / 0.00

Max valgustugevused Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad

tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise

vertikaaljoonega etteantud nurga.

≥ 70°: 599 cd/klm

≥ 80°: 187 cd/klm

≥ 90°: 10.6 cd/klm

Valgustugevuse klass Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse

klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015

valgusti valgusvoost.

G*1

Sulandumise indeksklass D.5

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

VE_EA 6

Hindamisväljade tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Sõidutee 1 (M5) Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.59 ≥ 0.35

Ul 0.83 ≥ 0.40

TI 8 % ≤ 15 %

REI 0.55 ≥ 0.30

Kõnnitee 1 (P3) Em 8.64 lx [7.50 - 11.25] lx

Emin 5.71 lx ≥ 1.50 lx

Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80.

Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused

Suurus Arvutatud Kasutus

Haljasala kuni 6m Dp 0.023 W/lx*m² -

MRSE 070 730 L17

A024_Bin-L_TH (ühepoolne

all)

De 0.9 kWh/m² a, 280.0 kWh/a

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 7

Hindamisvälja tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Sõidutee 1 (M5) Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.59 ≥ 0.35

Ul 0.83 ≥ 0.40

TI 8 % ≤ 15 %

REI 0.55 ≥ 0.30

Vaatlejate tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Vaatleja 1 Asukoht:

-60.000 m, 10.750 m, 1.500 m

Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.61 ≥ 0.35

Ul 0.86 ≥ 0.40

TI 8 % ≤ 15 %

Vaatleja 2 Asukoht:

-60.000 m, 14.250 m, 1.500 m

Lm 0.55 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.59 ≥ 0.35

Ul 0.83 ≥ 0.40

TI 4 % ≤ 15 %

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 8

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 9

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 10

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

15.417 7.56 7.37 7.03 6.92 6.94 6.94 6.92 7.03 7.37 7.56

14.250 9.23 8.92 8.39 8.26 8.18 8.18 8.26 8.39 8.92 9.23

13.083 11.47 10.90 10.08 9.73 9.50 9.50 9.73 10.08 10.90 11.47

11.917 13.67 12.83 11.82 11.16 10.70 10.70 11.16 11.82 12.83 13.67

10.750 15.39 14.32 13.10 12.31 11.62 11.62 12.31 13.10 14.32 15.39

9.583 17.01 15.30 13.82 12.99 12.24 12.24 12.99 13.82 15.30 17.01

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus

11.0 lx

Emin

6.92 lx

Emax

17.0 lx

0.63

0.41

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 11

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Isoluksjooned)

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste raster)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 12

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

15.417 0.32 0.33 0.35 0.35 0.35 0.35 0.34 0.33 0.32 0.32

14.250 0.37 0.39 0.41 0.43 0.42 0.41 0.40 0.39 0.37 0.36

13.083 0.45 0.47 0.49 0.51 0.49 0.48 0.47 0.45 0.43 0.44

11.917 0.52 0.55 0.57 0.59 0.58 0.57 0.54 0.51 0.51 0.52

10.750 0.62 0.63 0.65 0.67 0.66 0.65 0.63 0.60 0.58 0.60

9.583 0.72 0.72 0.74 0.75 0.75 0.75 0.73 0.65 0.66 0.69

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral

0.51 cd/m²

Lmin

0.32 cd/m²

Lmax

0.75 cd/m²

0.61

0.42

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 13

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 14

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste raster)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 15

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

15.417 0.39 0.42 0.43 0.44 0.44 0.43 0.42 0.42 0.40 0.39

14.250 0.46 0.49 0.51 0.53 0.52 0.51 0.50 0.48 0.46 0.45

13.083 0.56 0.59 0.61 0.64 0.62 0.61 0.59 0.56 0.54 0.55

11.917 0.66 0.69 0.71 0.74 0.73 0.71 0.68 0.64 0.64 0.65

10.750 0.77 0.79 0.81 0.84 0.83 0.82 0.79 0.74 0.73 0.75

9.583 0.89 0.90 0.92 0.94 0.94 0.94 0.91 0.81 0.83 0.86

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel

0.64 cd/m²

Lmin

0.39 cd/m²

Lmax

0.94 cd/m²

0.61

0.42

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 16

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Isoluksjooned)

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste raster)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 17

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

15.417 0.33 0.34 0.36 0.37 0.37 0.36 0.35 0.34 0.33 0.32

14.250 0.38 0.41 0.43 0.45 0.44 0.43 0.41 0.40 0.38 0.37

13.083 0.47 0.49 0.51 0.53 0.52 0.51 0.48 0.46 0.45 0.46

11.917 0.56 0.59 0.60 0.62 0.61 0.60 0.57 0.54 0.54 0.54

10.750 0.68 0.69 0.71 0.72 0.71 0.70 0.68 0.63 0.62 0.64

9.583 0.80 0.81 0.81 0.84 0.81 0.83 0.79 0.72 0.71 0.73

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral

0.55 cd/m²

Lmin

0.32 cd/m²

Lmax

0.84 cd/m²

0.59

0.38

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 18

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 19

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste raster)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 20

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

15.417 0.41 0.43 0.45 0.46 0.46 0.45 0.43 0.43 0.41 0.40

14.250 0.48 0.51 0.54 0.56 0.55 0.53 0.52 0.50 0.47 0.46

13.083 0.58 0.62 0.64 0.67 0.65 0.64 0.60 0.58 0.57 0.57

11.917 0.70 0.73 0.76 0.78 0.77 0.75 0.71 0.68 0.67 0.67

10.750 0.84 0.86 0.88 0.91 0.88 0.87 0.85 0.78 0.77 0.80

9.583 1.00 1.02 1.02 1.05 1.02 1.03 0.99 0.89 0.89 0.92

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel

0.68 cd/m²

Lmin

0.40 cd/m²

Lmax

1.05 cd/m²

0.59

0.38

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Kõnnitee 1 (P3)

VE_EA 21

Hindamisvälja tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Kõnnitee 1 (P3) Em 8.64 lx [7.50 - 11.25] lx

Emin 5.71 lx ≥ 1.50 lx

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 6m

Kõnnitee 1 (P3)

VE_EA 22

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

2.500 15.08 12.36 9.68 8.23 7.68 7.68 8.23 9.68 12.36 15.08

1.500 11.43 9.47 7.87 7.05 6.79 6.79 7.05 7.87 9.47 11.43

0.500 9.67 6.91 5.85 5.71 5.81 5.81 5.71 5.85 6.91 9.67

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus

8.64 lx

Emin

5.71 lx

Emax

15.1 lx

0.66

0.38

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

VE_EA 24

Tootja Ei ole veel DIALux-i

liige

Artikli nr. Mini Martin 95 W 24

LEDs

Artikli nimi MRSE 095 730 L17

A024_Bin-L_TH

Varustatus 1x 24 LEDs bin L

P 95.0 W

ΦLamp 11759 lm

ΦValgusti 11759 lm

η 100.00 %

MRSE 095 730 L17 A024_Bin-L_TH (ühepoolne all)

Postide vahekaugus 30.000 m

(1) Valguspunkti kõrgus 10.000 m

(2) Valguspunkti üleulatus -9.000 m

(3) Konsooli kalle 10.0°

(4) Konsooli pikkus 2.500 m

Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 95.0 W

Kasutus 3135.0 W/km

ULR / ULOR 0.00 / 0.00

Max valgustugevused Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad

tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise

vertikaaljoonega etteantud nurga.

≥ 70°: 599 cd/klm

≥ 80°: 187 cd/klm

≥ 90°: 10.6 cd/klm

Valgustugevuse klass Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse

klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015

valgusti valgusvoost.

G*1

Sulandumise indeksklass D.5

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

VE_EA 25

Hindamisväljade tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Sõidutee 1 (M5) Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.58 ≥ 0.35

Ul 0.86 ≥ 0.40

TI 8 % ≤ 15 %

REI 0.51 ≥ 0.30

Kõnnitee 1 (P3) Em 10.85 lx [7.50 - 11.25] lx

Emin 7.17 lx ≥ 1.50 lx

Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80.

Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused

Suurus Arvutatud Kasutus

Haljasala kuni 8m Dp 0.029 W/lx*m² -

MRSE 095 730 L17

A024_Bin-L_TH (ühepoolne

all)

De 1.3 kWh/m² a, 380.0 kWh/a

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 26

Hindamisvälja tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Sõidutee 1 (M5) Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.58 ≥ 0.35

Ul 0.86 ≥ 0.40

TI 8 % ≤ 15 %

REI 0.51 ≥ 0.30

Vaatlejate tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Vaatleja 1 Asukoht:

-60.000 m, 12.750 m, 1.500 m

Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.60 ≥ 0.35

Ul 0.86 ≥ 0.40

TI 8 % ≤ 15 %

Vaatleja 2 Asukoht:

-60.000 m, 16.250 m, 1.500 m

Lm 0.53 cd/m² ≥ 0.50 cd/m²

Uo 0.58 ≥ 0.35

Ul 0.91 ≥ 0.40

TI 4 % ≤ 15 %

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 27

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 28

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

17.417 6.54 6.46 6.29 6.15 6.18 6.18 6.15 6.29 6.46 6.54

16.250 8.26 8.06 7.75 7.53 7.61 7.61 7.53 7.75 8.06 8.26

15.083 10.03 9.77 9.28 9.17 9.15 9.15 9.17 9.28 9.77 10.03

13.917 12.36 11.87 11.12 10.89 10.75 10.75 10.89 11.12 11.87 12.36

12.750 15.25 14.43 13.32 12.78 12.36 12.36 12.78 13.32 14.43 15.25

11.583 17.84 16.73 15.41 14.50 13.86 13.86 14.50 15.41 16.73 17.84

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 29

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus

10.7 lx

Emin

6.15 lx

Emax

17.8 lx

0.57

0.34

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 30

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste raster)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

17.417 0.31 0.31 0.32 0.31 0.31 0.32 0.30 0.30 0.30 0.31

16.250 0.36 0.38 0.39 0.39 0.39 0.39 0.37 0.37 0.36 0.36

15.083 0.42 0.44 0.47 0.48 0.48 0.46 0.45 0.45 0.42 0.42

13.917 0.50 0.53 0.55 0.58 0.57 0.55 0.54 0.52 0.49 0.49

12.750 0.61 0.64 0.66 0.69 0.67 0.66 0.62 0.60 0.59 0.60

11.583 0.72 0.75 0.77 0.80 0.79 0.77 0.74 0.70 0.68 0.70

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 31

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste tabel)

Vaatleja 1: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral

0.51 cd/m²

Lmin

0.30 cd/m²

Lmax

0.80 cd/m²

0.60

0.38

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 32

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste raster)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

17.417 0.38 0.39 0.40 0.39 0.39 0.40 0.38 0.38 0.38 0.38

16.250 0.45 0.47 0.49 0.49 0.48 0.48 0.46 0.47 0.45 0.46

15.083 0.53 0.55 0.58 0.60 0.60 0.58 0.57 0.56 0.53 0.52

13.917 0.63 0.66 0.69 0.72 0.71 0.69 0.67 0.64 0.61 0.61

12.750 0.76 0.80 0.83 0.86 0.84 0.82 0.77 0.75 0.74 0.74

11.583 0.90 0.93 0.97 1.00 0.98 0.96 0.92 0.87 0.86 0.87

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 33

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste tabel)

Vaatleja 1: Valgustihedus uuel paigaldisel

0.63 cd/m²

Lmin

0.38 cd/m²

Lmax

1.00 cd/m²

0.60

0.38

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 34

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste raster)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

17.417 0.31 0.32 0.33 0.33 0.32 0.32 0.31 0.31 0.31 0.31

16.250 0.38 0.39 0.41 0.41 0.41 0.40 0.38 0.38 0.37 0.37

15.083 0.44 0.47 0.49 0.50 0.50 0.48 0.47 0.46 0.43 0.43

13.917 0.52 0.55 0.59 0.61 0.60 0.58 0.55 0.53 0.51 0.50

12.750 0.65 0.67 0.70 0.73 0.71 0.69 0.65 0.63 0.61 0.62

11.583 0.79 0.81 0.83 0.86 0.84 0.83 0.78 0.74 0.73 0.74

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 35

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral [cd/m²] (Väärtuste tabel)

Vaatleja 2: Heleduse säilivusväärtus kuiva sõidutee korral

0.53 cd/m²

Lmin

0.31 cd/m²

Lmax

0.86 cd/m²

0.58

0.36

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 36

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste raster)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

17.417 0.39 0.40 0.42 0.42 0.40 0.41 0.39 0.39 0.38 0.39

16.250 0.47 0.49 0.51 0.51 0.51 0.50 0.48 0.48 0.47 0.46

15.083 0.55 0.58 0.61 0.63 0.62 0.60 0.59 0.58 0.54 0.53

13.917 0.65 0.69 0.73 0.76 0.75 0.73 0.69 0.67 0.63 0.63

12.750 0.81 0.84 0.88 0.91 0.88 0.87 0.82 0.79 0.77 0.78

11.583 0.99 1.02 1.04 1.07 1.05 1.03 0.98 0.93 0.91 0.92

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Sõidutee 1 (M5)

VE_EA 37

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel [cd/m²] (Väärtuste tabel)

Vaatleja 2: Valgustihedus uuel paigaldisel

0.67 cd/m²

Lmin

0.38 cd/m²

Lmax

1.07 cd/m²

0.58

0.36

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Kõnnitee 1 (P3)

VE_EA 38

Hindamisvälja tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Kõnnitee 1 (P3) Em 10.85 lx [7.50 - 11.25] lx

Emin 7.17 lx ≥ 1.50 lx

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Kõnnitee 1 (P3)

VE_EA 39

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)

Kumna tee

Haljasala kuni 8m

Kõnnitee 1 (P3)

VE_EA 40

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)

m 1.500 4.500 7.500 10.500 13.500 16.500 19.500 22.500 25.500 28.500

2.500 18.95 15.52 12.16 10.34 9.65 9.65 10.34 12.16 15.52 18.95

1.500 14.36 11.90 9.88 8.86 8.53 8.53 8.86 9.88 11.90 14.36

0.500 12.15 8.68 7.35 7.17 7.29 7.29 7.17 7.35 8.68 12.15

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus

10.9 lx

Emin

7.17 lx

Emax

19.0 lx

0.66

0.38

Kumna tee

Glossaar

A Pinna valemimärgid geomeetrias

CCT (inglise keeles correlated colour temperature)

Temperatuurikiirguri kehatemperatuur, mida kasutatakse selle värvitooni kirjeldamiseks.

Ühik: Kelvin [K]. Mida väiksem numbriline väärtus, seda punakam, mida suurem

numbriline väärtus, seda sinakam on valguse värvus. Gaaslahenduslampide ja

pooljuhtide värvitemperatuuri tähistatakse erinevalt temperatuurikiirgurite

värvitemperatuurist "sarnaseima värvitemperatuurina".

Valguse värvuste omistamine värvitemperatuuride vahemikesse EN 12464-1 järgi:

Valguse värvus - värvitemperatuur [K]

soevalge (ww) < 3300 K

neutraalvalge (nw) ≥ 3300 – 5300 K

päevavalge (tw) > 5300 K

CRI (inglise keele colour rendering index)

Valgusti või valgusallika värvusedasiande indeks vastavalt DIN 6169: 1976 või vastavalt

CIE 13.3: 1995.

Üldine värvusedasiande indeks Ra (või CRI) on ilma ühikuta tunnusarv, mis kirjeldab

valge valgusallika kvaliteeti võrreldes selle sarnasust 8 defineeritud testvärvuse

remissioonispektritega (vaadake DIN 6169 või CIE 1974) referentsvalgusallikal.

Eta (η) (inglise keeles light output ratio)

Valgusti kasutegur kirjeldab, mitu protsenti vabalt kiirgava valgusallika (või LED-mooduli)

valgusvoost väljub paigaldatud olekus valgustist.

Ühik: %

g1 Tihti ka Uo (inglise keeles overall uniformity)

Tähistab valgustustiheduse ühtlust pinnal. See on Emin ja Ē jagatis ja seda nõutakse

muuhulgas tookohtade valgustamise standardites.

Kumna tee

Glossaar

g2 Täpselt võttes tähistab valgustustiheduse "ebaühtlust" pinnal. See on Emin ja Emax jagatis

ja omab reeglina tähtsust üksnes avariivalgustuse tõendamisel vastavalt standardile EN

1838.

Heledus "Heleduse mulje" mõõt, mis on inimese silmal pinnalt. Sealjuures võib pind ise helendada

või peegeldada tagasi sellele langevat valgust (saatja suurus). See on fotomeetriline

suurus, mida saab inimese silm tajuda.

Ühik: Kandelat ruutmeetri kohta

Lühend: cd/m²

Tähis valemis: L

LENI (inglise keeles lighting energy numeric indicator)

Numbriline valgustusenergia tunnusarv vastavalt EN 15193

Ühik: kWh/m² aasta

LLMF (inglise keeles lamp lumen maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Lambi valgusvoo säilivustegur, mis arvestab lambi või vastavalt LED-mooduli valgusvoo

vähenemist kasutusaja jooksul. Lambi valgusvoo säilivustegur antakse kümnendarvuna

ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (valgusvoo vähenemine puudub).

LMF (inglise keeles luminaire maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Valgusti säilivustegur, mis arvestab valgusti mustumist kasutusaja jooksul. Valgusti

säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1

(mustumine puudub).

LSF (inglise keeles lamp survival factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Lambi tõrkevaba töö tegur, mis arvestab valgusti täielikku riket kasutusaja jooksul. Lambi

tõrkevaba töö tegur antakse detsimaalarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1

(arvestatava ajaperioodi jooksul rikked puuduvad või vastavalt kohene vahetamine pärast

riket).

Kumna tee

Glossaar

MF (inglise keeles maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Säilivustegur detsimaalarvuna 0 ja 1 vahel, mis kirjeldab fotomeetrilise projekteeritava

suuruse (nt valgustustiheduse) uusväärtuse suhet säilivusväärtusesse teatud aja pärast.

Säilivustegur arvestab valgustite ja ruumide mustumist, samuti ka valgusvoo vähenemist

ja valgusallikate rikkeid.

Säilivustegurit arvestatakse kas üldistavalt või detailselt vastavalt CIE 97: 2005 määratud

valemiga RMF x LMF x LLMF x LSF.

P (inglise keeles power)

Elektriline energiatarve

Ühik: Vatt

Lühend: W

Peegeldustegur Pinna peegeldustegur kirjeldab, kuipalju saabuvast valgusest peegeldatakse tagasi.

Peegeldustegur defineeritakse pinna värvilisusega.

Piirkond visuaalse ülesande jaoks Piirkond, mis on vajalik visuaalse ülesande sooritamiseks vastavalt DIN EN 12464-1.

Kõrgus vastab kõrgusele, milles visuaalset ülesannet teostatakse.

Päevavalguse suhe - kasulik pind Arvutuspind, millel arvutatakse päevavalguse suhe.

Päevavalguskoefitsient Ainult päevavalguse abil saavutatud siseruumis asuva punktis valgustustiheduse suhe

kinniehitamata taevaga välisruumis olevasse horisontaalsesse valgustustugevusse.

Tähis valemis: D (inglise keeles daylight factor)

Ühik: %

RMF (inglise keeles room maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Ruumi säilivustegur, mis arvestab ruumi ümbritsevate pindade mustumist kasutusaja

jooksul. Ruumi säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla

maksimaalselt 1 (mustumine puudub).

Ruumi kõrguse valgusti Põranda ülaserva ja lae alaserva vahelise kauguse tähis (lõpuni ehitatud ruumi korral).

Kumna tee

Glossaar

Säilivustegur Vaadake MF

Taustapiirkond Taustapiirkond piirneb vastavalt DIN EN 12464-1 vahetu ümbritseva piirkonnaga ja

ulatub kuni ruumi piirideni. Suurematel ruumidel on taustapiirkond vähemalt 3 m lai. See

asub horisontaalselt põranda kõrgusel.

Töötasand Virtuaalne mõõte- või vastavalt arvutuspind visuaalse ülesande kõrgusel, mis reeglina

tuleneb ruumi geomeetriast. Töötasandi saab varustada ja servatsooniga.

UGR (max) (inglise keeles unified glare rating)

Psühholoogilise pimestusefekti määr siseruumides.

Valgustite valgustustiheduse kõrval sõltub UGR-väärtuse suurus ka vaatleja asukohast,

vaatesuunast ja ümbritsevast heledusest. Muuhulgas antakse standardis EN 12464-1

erinevatele töökohtadele siseruumides maksimaalselt lubatud UGR-väärtused.

UGR-vaatleja Arvutuspunkt ruumis, mille jaoks DIALux määrab UGR-väärtuse. Arvutuspunkti asukoht

ja kõrgus peaksid vastama tüüpilisele vaatleja asukohale (kasutaja asukoht ja silma

kõrgus).

Valgustugevus Kirjeldab valguse intensiivsust teatud kindlas suunas (saatja suurus). Valgustugevuse

korral on tegemist valgusvooga Φ, mis edastatakse teatud kindlasse ruuminurka Ω.

Valgusallika kiirguskarakteristikat kujutatakse graafiliselt valgustugevuse jaotuskõveral

(valgusjaotuskõver). Valgustugevus on SI-põhiühik.

Ühik: Kandela

Lühend: cd

Tähis valemis: I

Valgustustihedus Kirjeldab valgusvoo suhet, mis tabab teatud pinda, selle pinna suurusega (lm/m² = lx).

Valgustustihedus ei ole seotud objekti pinnaga. Seda saab määrata kõikjal ruumis (sees

ning väljas). Valgustustihedus ei ole toote omadus, kuna tegemist on vastuvõtja

suurusega. Mõõtmiseks kasutatakse valgustustiheduse mõõteseadmeid.

Ühik: Luks

Lühend: lx

Tähis valemis: E

Kumna tee

Glossaar

Valgustustihedus, horisontaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse horisontaalsel (rõhtsel) tasandil (see

võib olla nt lauapind või põrand). Horisontaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina

valemitähega Eh.

Valgustustihedus, ristine Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse risti pinnaga. Seda tulev arvestada

kaldpindade korral. Kui pind on horisontaalne või vastavalt vertikaalne, siis ristise ja

horisontaalse või vastavalt vertikaalse valgustustiheduse vahel erinevust ei ole.

Valgustustihedus, vertikaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse vertikaalsel tasandil (see võib olla nt

riiuli esiosa). Vertikaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Ev.

Valgustustihendus, adaptiivne Keskmise adaptiivse valgustustiheduse määramiseks pinnal tehakse see "adaptiivse"

rastriga. Pinna valgustustiheduse suurte erinevustega piirkonnas jaotatakse raster

peenemaks, väiksemate erinevuste piires tehakse jämedam jaotus.

Valgusviljakus Kiirguva valgusvõimsuse Φ [lm] suhe elektrilisse võimsusesse P [W] Ühik: lm/W.

Seda suhet saab moodustada lambile või vastavalt LED-moodulile (lambi või vastavalt

mooduli valgusviljakus), juhtseadmega lambile või vastavalt moodulile (süsteemi

valgusviljakus) ja komplektsele valgustile (valgusti valgusviljakus).

Valgusvoog Kogu valgusvõimsuse mõõt, mis väljastatakse ühest valgusallikast kõikides suundades.

See on niisiis "saatja suurus", mis näitab kogu saatevõimsust. Valgusallika valgusvoogu

saab määrata üksnes laboris. Eristatakse lambi või LED-mooduli valgusvoogu ja valgusti

valgusvoogu.

Ühik: Luumen

Lühend: lm

Tähis valemis: Φ

Ääretsoon Ümbritsev piirkond töötasandi ja seinte vahel, mida arvutuses ei arvestata.

Ümbritsev ala Ümbritsev piirkond piirneb vahetult visuaalse ülesande piirkonnaga ja tuleks vastavalt

DIN EN 12464-1 ette näha laiusega vähemalt 0,5 m. See asub visuaalse ülesande

piirkonnaga samal kõrgusel.

Tehniliste tingimuste andmine Harku vallas Kumna külas, Kumna kergliiklust...pdf

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

ARENDUS- JA HALDUSOSAKOND

Adetex OÜ

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 10-1/5836

Tehniliste tingimuste andmine Harku vallas Kumna külas, Kumna kergliiklustee L13 ja

Kumna kergliiklustee L14 kinnisasjadele tänavavalgustuse projekteerimiseks

Jalgtee valgustusklass vastavalt standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1:

Valgustusklasside valiku juhised

Kumna külas, Kumna kergliiklustee L13 kinnisasi asub kehtestatud Pärna 2 maaüksuse

detailplaneeringu alal. Käesolevate tehniliste tingimustega väljastatakse tehnilised tingimused

avalikult kasutavate teede valgustuse rajamiseks vastavalt kehtestatud detailplaneeringu

lahendusele.

Projekteerimisel võtta aluseks Harku Vallavalitsuse poolt väljastatud tehnilised tingimused.

Projekteerimisel lähtuda kehtivatest detailplaneeringutest ning järgmistest standarditest ja

normidest:

1.1. EVS-EN 12665:2011 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete vajalikud

alused;

1.2. CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised;

1.3. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded;

1.4. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: .Toimivuse arvutamine;

1.5. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid;

1.6. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitaja;

1.7. EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega Osa1: Kvaliteedi

üldnäitajad ja juhisväärtused;

1.8. EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega Osa2:

Arvutamine ja mõõtmine;

1.9. CIE 154:2003 The Maintenance of Outdoor Lighting System;

1.10. EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele;

1.11. EVS-HD 60364-4-41:2007 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest;

1.12. EVS.HD 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42:Kaitseviisid. Kaitse

kuumtoime eest;

1.13. EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43. Kaitseviisid;

1.14. EVS-HD 60364-4-444:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-444:Kaitseviisid. Kaitse

pingehäirete ja elektromagnetiliste häiringute eest;

1.15. EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Üldjuhised;

1.16. EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52:elektriseadmete

valik ja paigaldamine. Juhistikud;

1.17. EVS-HD 60364-5-534:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete

valik ja paigaldamine. Turvalahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotus 534:

Transientpingekaitsevahendid;

1.18. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete

valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;

1.19. EVS-NE 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. Osa 1: Üldnõuded;

1.20. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4- 20 kV võrgustandard;

1.21. EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

1.22. EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 23: Põhiprojekti seletuskiri;

1.23. EVS 843:2016 Linnatänavad;

1.24. Seadme ohutuse seadus;

1.25. Elektrituruseadus;

1.26. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“;

1.27. Majandus- ja taristuministri poolt 03.07.2015 vastu võetud määrus nr 86 „Auditi kohustusega

elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“;

1.28. Majandus- taristuministri poolt 26.06.2015 vastu võetud määrus nr 74 „Elektripaigaldise

käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“;

1.29. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 vastu võetud määrus nr 91 „Elektriseadmele

esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad

elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“.

2. Valgustid

2.1. Kasutada LED valgusteid optikaga OFR 1 (suunatud külgedele). Valgusti vandaalikindlus

valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele. Harku vallas kasutatakse valgusteid Vizula

Mini Martin.

2.2. Valgustid peavad omama kehtivat CE-märgist ja ENEC märgist koos sertifitseerinud labori

numbriga. Kuigi ENEC märgise olemasolu on kontrollitav läbi vastavete andmebaaside,

jätab tellija õiguse kahtluse korral nõuda nii CE- kui ENEC- märgisega seotud dokumente.

2.3. Valgustite välisdisain peab sobima piirkonnas kasutatavate teiste valgustitega ja asula

keskkonnaga (eriti juhul, kui vanu valgusteid ei demonteerita). Muinsuskaitsealadel

kooskõlastada valgusti disain Muinsuskaitse Ameti Põhja-Eesti järelevalveosakonnaga.

2.4. Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes (vastavalt ET-2

0102-0329, „Eesti kliima teatmik ehitajale“) ja Eestis tagatud pingekvaliteedil (EVS-NE

50160 „Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused“).

3. Nõuded valgusti konstruktsioonile

3.1. Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast

alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike omadustega metallist,

tagamaks loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näiteks ventilaator, pumbad vms)

kasutada ei ole lubatud.

3.2. Valgustis kasutatavad erinevad omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada

aktiivseid galvaanilisi paare.

3.3. Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise

valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensveel valgustisse

tekkida.

3.4. Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40 ..+50oC. Valgusti tunnustoimivusnäitajad

peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuridel -25….+25o C. Külmemas keskkonnas

peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivusnäitajatest on lubatud.

3.5. Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused tootjast sõltumatus laboris. Valgusti

kaitseaste peab olema vähemalt IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08.

3.6. Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka tugevate

tuulte korral. Valgusti kaal peab jääma masti taluvuspiiridesse.

3.7. Valgusti konstruktsioon peab olema teostatud selliselt, et valgusti korpus, elektroonika ja

leedmoodul on sama potentsiaali alla ühendatud ning tagama avatud valgusti korral nii

elektroonikale kui ka leedmoodulile kaitse elektrostaatilise üle pinge eest (ESD).

3.8. Valgusti nimipinge on 230 V. Vastavalt EVS-EN 50160:2010 nõudele peab valgusti

nimitalitlus olema tagatud vahemikus -15 % kuni +10 % nimipinge väärtusest. Valgusti

piiratud talitlus peab olema tagatud pingevahemikus 180 V kuni 277 V. Piiratud talitluses

töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga. Valgusti cos φ peab olema vähemalt 0,95.

3.9. Valgusti peab olema seadmega kaitstud liig- ja impulsspingete eest. Täiendava

liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema järgmised: nimilahendusvool In ≥ 5 kA ja

-pinge ≥ 10 kV, maksimaalne impulssvool Imax ≥ 10 KA ja kaitsetase UP ≤ 1,5 kV.

Liigpingepiirik võib olla paigaldatud valgusti liiteseadmesse või eraldi plokina valgusti

korpuse sisse. .

3.10. Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea hämardades

valgustit leedmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni tunnustemperatuuri

stabiliseerumiseni.

3.11. Valgustite liiteseadised peavad olema tehase poolt eelhäälestatud. Leedmoodulid ja

elektrilised komponendid peavad läbi kiirühenduste olema vahetatavad. Valgusti peab olema

varustatud paigalduskaabliga (5 m juhtmega).

4. Nõuded valgusti toimivusnäitajatele

4.1. Valgusti LED mooduli värviesitusindeks CRI ≥90.

4.2. Teevalgusti valgusviljakus peab täisvõimsusel olema värvustemperatuuril 3000K. Kõikide

valgustite efektiivsuse omavahelisel võrdlusel on eelis väiksema tarbimisvõimsusega

valgustil, mis täidab kõiki kehtivas standardis EVS-NE 13201:2015 esitatud nõudeid ning

on arvutuslikul teelõigul väiksema erivõimsusnäitajaga (power density indicator) ja

energiatarbimis näitajaga (annual energy consumption indicator).

4.3. Valgustite värvustemperatuur 3000K. Ühe partii erinevate valgustite värvustemperatuuri

vahe võib olla ± 175 kuni 275K (vastavalt ANSI C78.377)

4.4. Valgusti toimimisnäitajad peavad olema vähemalt L80B10 100000h, +250C juures. Tellijal on

õigus küsida valgustis kasutatud leedmooduli ja valgusti kohta testprotokolle kontrollimaks,

et valgustikonstruktsioon tagab leedmoodulile piisava jahutuse.

4.5. Valgustite valimisel arvestada lisaks valgusnäitajatele ka valgustite voolutarvet.

4.6. Valgusteid võimsusega alla 70W ei hämardata.

5. Nõuded valgustite tootelehel või kasutusjuhendis esitatavale informatsioonile

5.1. Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eestikeelset paigaldus- ja

hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised valgustile lubatud

puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku informatsiooni.

5.2. Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot

käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud

andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises.

5.3. Kõik pakutavad valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastat garantiid

valgustile tervikuna. Valgusti varuosad peavad olema kättesaadavad 10 paigaldusajale

järgneva aasta jooksul.

5.4. Pakutavatel valgustitel peavad olema valgustusarvustuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

arvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitad koos mõõtelabori

goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale. Goniomeetrilised protokollid ei kuulu

kolmandatele isikutele avaldamiseks.

5.5. Valgusti tootja käest tuleb täpsustada valgustite hulk ühe fiidri kohta, millest alatest tuleb

kasutada seadet, mis vähendab toiteploki käivitusvoolu impulssi.

6. Täiendavad nõuded ülekäiguradade valgustitele:

6.1. Ülekäiguraja värvustemperatuur peab olema selgesti eristatav tänavavalgustusest,

st värvustemperatuuride vahe vähemalt 1000 K või rohkem, aga mitte üle 6000K;

6.2. Ülekäiguraja valgusti peab tagama vastavuse ülekäiguraja standardile EN13201;

6.3. Ülekäiguraja värvustemperatuur peab jääma vahemikku 4000 kuni 6000 K;

6.4. Valgusti valgusviljakus peab olema vähemalt 120 lm/W;

6.5. Ülekäiguraja üldühtlus - peab vastama standardile;

6.6. Keskmine püstpinna tasandiline valgustihedus (ülekäiguraja ulatuses) peab olema min 60 lx

6.7. Peavad olema lisatud valgusti fotomeetrilised arvutusfailid ja paigaldusskeem.

7. Mastid

Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste. Mastide asukoha valikul arvestada teede

mehhaniseeritud koristuse vajadusega. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest

konkreetsesse keskkonda, olemasolevast ja perspektiivsest teevalgustusest.

8. Valgustuse toiteliin

Projekteerida maakaabliga AXPK4G16. Valgustusvõrgu projekteerimisel arvestada selle

perspektiivse arengu vajadustega.

9. Toide

Näha ette uus liitumiskilp.

10. Juhtimiskilp

10.1. Projekteerida polüester kilp IP44 1125x785x320mm, kilpi peab mahtuma ka vähemalt 30

positsioonilise kontrolleri paigaldamiseks.

10.2. Paigaldada kaugjuhtimissüsteem. Harku vallas on hetkel kasutusel kaks peamist

kaugjuhtimissüsteemi:

10.2.1. Harku valla finantseeringul loodud „Streetlight“, mis kujutab endast kilbipõhist

juhtimissüsteemi. Jälgida tuleb kilpide korrasolekut (kontrolleri toimimine, aku

mahtuvus, fiidrite pingestatus, sisselülimisaegade korrektsus, side olemasolu);

10.2.2. Gridens Technology OÜ programm, mis kujutab endast kilbi- ja valgustipõhist

juhtimissüsteemi. Jälgida tuleb nii kilbikontrollerite kui ka valgustikontrollerite

toimimist ettenähtud funktsionaalsusel.

10.3. Kilbile peab kehtima 5 aastane garantii.

11. Ökonoomsus.

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama ökonoomse välisvalgustuse arvestades

ehituse, elektrienergia ja hoolduse kuludega.

12. Vormistus

12.1. Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid vastavalt tee

klassidele ning nende vastavus standardile.

12.2. Käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes elektriohutuse alasest

standardist.

12.3. Esitada detailne töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid sh

täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja

kontrollidokumentatsiooni. Täiendavalt Ehitusseadustikuga määratletud dokumentatsioonile

peavad kontrollmõõtmised sisaldama koormusvoolude mõõtmist.

12.4. Projektis esitada uued kilbiskeemid koos faasijaotus skeemidega.

13. Eritingimused

13.1. Valmisehitatud valgustuspaigaldise käitu piiravate asjaolude korral esitada projektis

ülevaade probleemsest kohast.

13.2. Projekteerijal teha pakutavatele tootele tasuvusarvutused ning ette näha mitme toote võrdlus.

13.3. Projekt kooskõlastada Harku valla arendus- ja haldusosakonnaga (esitatav projekt peab

sisaldama kogu dokumentatsiooni). Tehnilised tingimused kehtivad Harku vallale kuuluvate

ning üle antavate teede ja rajatiste osas.

13.4. Arendaja poolt väljaehitatud tänavavalgustus antakse koos elektriliitumisega tasuta valla

munitsipaalomandisse.

13.5. Tänavavalgustuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks esitada vastavalt tänavavalgustuse klassile

heleduse/valgustustiheduse, elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruanne, elektripaigaldise

audit koos üleandmise aktiga ja elektripaigaldise teostusdokumendid. Sealhulgas lihtalusel

teostusjoonis paberikandjal ja digitaalselt (dwg, pdf formaadid).

13.6. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad üks aasta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ergo Eesmaa

arendus- ja haldusosakonna juhataja

Tehniliste tingimuste koostaja:

Ergo Eesmaa

Arendus- ja haldusosakonna juhataja

[email protected]

tel 606 3851

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Taotlus	03.04.2024	5	7.1-3/24/5652-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Osaühing Fooneks
Taotlus	03.04.2024	5	7.1-3/24/5652-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Osaühing Fooneks
Kumna tee kergliiklustee valgustuse projekti kooskõlastamine riigitee nr 11188 kaitsevööndis	08.12.2022	487	7.1-2/22/19251-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	ADETEX OÜ
Kumna tee kergliiklustee valgustuse projekti kooskõlastamine riigitee nr 11188 kaitsevööndis	08.12.2022	487	7.1-2/22/19251-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	ADETEX OÜ
Harjumaa Harku vald Kumna kergliiklustee valgustus	08.11.2022	517	7.1-2/22/19251-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	ADETEX OÜ
Harjumaa Harku vald Kumna kergliiklustee valgustus	08.11.2022	517	7.1-2/22/19251-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	ADETEX OÜ
Harjumaa Harku vald Kumna kergliiklustee valgustus	28.09.2022	558	7.1-2/22/19251-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	ADETEX OÜ