| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/823-1 |
| Registreeritud | 30.07.2026 |
| Sünkroonitud | 31.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Merle Põld (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
27.07.2026
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,
riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus
§ 1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus reguleerib e-identimist, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
hindamist, e-tehinguteks vajalike usaldusteenuste osutamist, Euroopa digiidentiteedikukru
pakkumist ning riikliku järelevalve korraldust ulatuses, milles need ei ole reguleeritud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L
257, 28.08.2014, lk 73–114) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1183,
millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku
kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.04.2024).
(2) E-identimisele, e-tehinguteks vajalike usaldusteenuste osutamisele ja Euroopa
digiidentiteedikukru pakkumisele kohaldatakse käesolevat seadust ja muid riigisiseseid õigusakte,
kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 järgi tuleb lähtuda riigisisesest
õigusest või kui määrus annab võimaluse reguleerida teatud valdkondi riigisisese õigusega.“;
2) paragrahvi 1 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate
e-identimise süsteemide“ tekstiosaga „ning Euroopa digiidentiteedikukru“;
3) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Asutuste pädevus
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 7 punktis f ning artiklites 5a,
5b, 5d, 5e, 9, 12, 46a, 46b ja 48a sätestatud liikmesriigi ülesandeid täidab Riigi Infosüsteemi Amet
(edaspidi pädev asutus).
(2) Pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 5a
sätestatud liikmesriigi ülesannete täitmiseks anda lepingu alusel üle kohustusi teenuse osutajale.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4 punkti d alapunktis
iii ja lõike 5 punkti a alapunktis x sätestatud pädeva riikliku andmekaitseasutuse rolli täidab
Andmekaitse Inspektsioon.
2
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõigetes 3 ja 7 ning artikli
45f lõikes 3 sätestatud ülesandeid täidab valdkonna eest vastutav ministeerium.“;
4) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2. peatükk
Usaldusteenus, usaldusteenuse osutaja ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“;
5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pädev asutus võib korraldada usaldusteenuse infrastruktuuri loomise, haldamise ja
ajakohastamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46b lõike 5
kohaselt.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
㤠31. Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register
(1) Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi
kuuluv andmekogu, mille eesmärk on registreerida Eestis asutatud isikud, kes kavatsevad tugineda
Euroopa digiidentiteedikukrule avalike või erateenuste osutamiseks, ning teha nende kohta esitatud
teave läbipaistvuse ja usalduse tagamiseks inim- ja masinloetaval kujul avalikult kättesaadavaks.
Register on digiidenditeedikukrule tuginevate isikute riiklik register Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5b lõike 5 ja komisjoni rakendusmääruse (EL)
2025/848, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014
rakenduseeskirjad kukrule tuginevate isikute (edaspidi digiidenditeedikukrule tuginev isik)
registreerimise kohta (ELT L, 2025/848, 07.05.2025), artikli 3 lõike 1 tähenduses.
(2) Riigi Infosüsteemi Amet kehtestab ja avalikustab oma veebilehel registrisse teabe esitamiseks
korra.
(3) Registrisse kantakse digiidentiteedikukrule tugineva isiku kohta:
1) identifitseerimis-, registri-, asukoha- ja kontaktandmed;
2) andmed digiidentiteedikukrule tugineva isiku tegevuse, osutatavate teenuste, staatuse, õiguste
ning vahendaja kasutamise ja vahendussuhte kohta;
3) andmed Euroopa digiidentiteedikukru kasutamise kohta, sealhulgas andmed, tõendid ja
atribuudid, mida digiidentiteedikukrule tuginev isik kavatseb Euroopa digiidentiteedikukrult
taotleda, nende kavandatud kasutusotstarve ning muud registri pidamise eesmärgi täitmiseks
vajalikud isikuandmeid mittesisaldavad andmed.
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.
(5) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles
sätestatakse:
1) andmete täpne koosseis;
2) andmeandjad ning nende esitatavad andmed;
3) registritoimingute ja registrisse kantud andmete säilitamise täpsemad tingimused;
4) registri rahastamine;
3
5) registriga seotud muud korralduslikud nõuded.
(6) Registrisse kantud või registriga seotud andmeid säilitatakse kümme aastat pärast registrikande
kehtetuks muutmist.
(7) Pädev asutus võib teha otsuse digiidentiteedikukrule tugineva isiku registreeringu peatamiseks
või tühistamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/848 artikli 9 lõikes 2 loetletud juhtudel.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
㤠41. Turvaintsidendist teavitamine
(1) Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja või usaldusteenuse osutaja teavitab pädevat asutust
viivitamata turvaintsidendist, mis oluliselt mõjutab või võib mõjutada usaldusteenuse, Euroopa
digiidentiteedikukru või selle kaudu osutatava teenuse turvalisust, töökindlust või usaldusväärsust.
(2) Teade peab sisaldama:
1) turvaintsidendi kirjeldust;
2) hinnangut turvaintsidendi mõjule;
3) teavet rakendatud või kavandatavate mõju vähendamise meetmete kohta;
4) muud pädeva asutuse nõutud teavet, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate
kohustuste täitmiseks.
(3) Pädeval asutusel on õigus nõuda Euroopa digiidentiteedikukru pakkujalt või usaldusteenuse
osutajalt turvaintsidendi kohta täiendavat teavet ja dokumente, mis on vajalikud turvaintsidendi
mõju hindamiseks ning Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.“;
8) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale, usaldusteenuse osutamisele, Euroopa
digiidentiteedikukru pakkujale ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele“;
9) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenus ning Euroopa digiidentiteedi kukkur
ja selle pakkuja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, selle
alusel kehtestatud rakendusaktidele ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
kahju hüvitamise tagamiseks peab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal olema usaldusteenuse
osutamise ajal vastutuskindlustus, mille kindlustussumma on vähemalt üks miljon eurot aastas iga
kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt kaks miljonit eurot aastas kõigi juhtumite kohta kokku, või
sama suurusega tagatis või rahalised vahendid asjakohase tõendusega.“;
10) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4
11) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „väljastamist isikusamasuse, kontrollib
seda“ tekstiosaga „väljastamist isikusamasuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
910/2014 artikli 24 lõike 1 punkti a alusel. Sama lõike punkti d puhul kontrollib isikusamasust“;
12) paragrahvi 5 lõiget 9 täiendatakse pärast tekstiosa „usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga „ja
tema alltöövõtja“;
13) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:
„(10) Euroopa digiidentiteedikukru rakendustarkvara komponendid peavad olema avatud
lähtekoodiga, välja arvatud mujale kui kasutajaseadmele paigaldatavad komponendid, kui see on
põhjendatud turvalisuse või ärisaladuse kaitsega.
(11) Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja kannab Euroopa digiidentiteedikukrusse lisaks
rakendusmääruses (EL) 2024/2977, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrutesse
väljastatavate isikutuvastusandmete ja elektrooniliste tõenditega (ELT L, 2024/2977, 04.12.2024),
nõutud kohustuslikele isikutuvastusandmetele ka Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja
isikukoodi.
(12) Euroopa digiidentiteedikukru pakkujal on õigus teha käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud
isikutuvastusandmete Euroopa digiidentiteedikukrusse kandmiseks ja nende ajakohasuse
tagamiseks päringuid isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja rahvastikuregistrisse.“;
14) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠6. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja
loakohustus ja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmine“;
15) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise luba kehtib kuni kaks aastat.“;
16) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Euroopa digiidentiteedikukru pakkumiseks peab isikul olema kehtiv Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõike 1 kohane sertifitseering, mida tõendab
asjaomane luba.
(5) Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise luba kehtib kuni viis aastat.“;
17) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) usaldusteenuse nimetus, kirjeldus, sealhulgas teenuse osutamise piirkond ja tegevusvoogude
skeemid, teenuse osutamise põhimõtted, teenuse poliitikad, teenuse lõpetamise kava ja sertifikaat
selle olemasolu korral;
18) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
5
11) allkirjastatud vastavushindamisaruanne, mis sisaldab lisaks komisjoni rakendusmääruses (EL)
2025/2162, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014
rakenduseeskirjad seoses kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate
kvalifitseeritud usaldusteenuste hindamist teostavate vastavushindamisasutuste akrediteerimise,
vastavushindamisaruande ja vastavushindamissüsteemiga (ELT L, 2025/2162, 28.10.2025),
sätestatud nõuetele ka põhjendatud järeldust usaldusteenuse ja selle osutaja vastavuse või
mittevastavuse kohta käesolevas seaduses ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetele ning
millele on lisatud audiitori pädevust tõendav teave;“;
19) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktidega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„3) usaldusteenuse riskianalüüs, milles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust
mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide
realiseerumise korral tekkiva küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada
küberintsidendi lahendamise abinõusid;
4) tõend käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõude kohta;
5) komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2024/2981, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrute
sertifitseerimisega (ELT L, 2024/2981, 04.12.2024), vastav Euroopa digiidentiteedikukru
kirjeldus, mis sisaldab e-identimise süsteemi kirjeldust, mille alusel Euroopa digiidentiteedikukrut
pakutakse, Euroopa digiidentiteedikukru sertifikaat ja sertifitseerimise hindamise aruanne.“;
20) paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 8 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) taotleja ja usaldusteenus või Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine vastab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) usaldusteenuse osutaja on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014
artiklis 20 nimetatud vastavushindamise;“;
22) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) Euroopa digiidentiteedi kukkur ja selle pakkuja on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõike 1 kohase sertifitseerimise;“;
23) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) esitatud taotluse ning vastavushindamise tulemuse alusel ei vasta loa taotluse esitaja, tema
osutatav usaldusteenus või Euroopa digiidentiteedikukkur Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 910/2014 või käesoleva seaduse nõuetele;“;
24) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
6
„4) taotleja vastavushindamise aruandes või sertifitseerimise hindamise aruandes esineb olulisi
vastuolusid.“;
25) paragrahvi 9 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „loa
kehtetuks“ tekstiosaga „lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule“;
26) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kehtetuks tunnistamist taotleb loa omanik;
2) pärast loa andmist selgub, et loa omanik või tema osutatav teenus ei vasta Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 või käesoleva seaduse nõuetele ning teenuse osutaja ei ole
pädeva asutuse antud tähtaja jooksul viinud oma tegevust nõuetega kooskõlla;
3) loa omanik on lõpetanud teenuse osutamise.“;
27) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „usaldusteenuse“ tekstiosaga „teenuse“;
28) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Loa kehtetuks tunnistamise korral muudetakse usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse
staatus usaldusnimekirjas kehtetuks.“;
29) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 12. Soovituslikud juhendid ja sertifitseerimise kord“;
30) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kavade loomist, ajakohasena hoidmist ning
perioodilist läbivaatamist korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium.
(22) Ajakohased Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kavad teeb internetis avalikult
kättesaadavaks valdkonna eest vastutav ministeerium.
(23) Euroopa digiidentiteedikukrut sertifitseerib lõikes 21 nimetatud kava kohaselt selleks
akrediteeritud vastavushindamisasutus.“;
32) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutamisega“ tekstiosaga
„ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisega“;
33) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Usaldusteenuse osutaja või Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja teavitab vähemalt üks kuu
enne teenuse osutamise muudatuse rakendamist pädevat asutust loa taotluses või usaldusnimekirja
kandmise taotluses esitatud andmete muutumisest. Teenuse osutamise lõpetamise kavatsusest
teavitatakse pädevat asutust vähemalt kolm kuud ette.“;
7
34) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui usaldusteenuse või Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise sisu muutub, on pädeval
asutusel õigus nõuda käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud taotluse uuesti esitamist. Pädev asutus
teavitab usaldusteenuse osutajat või Euroopa digiidentiteedikukru pakkujat taotluse esitamise
vajadusest 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse kättesaamisest
arvates.“;
35) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Usaldusteenuse osutaja, kelle usaldusteenus ei võimalda peatatud sertifikaadi kehtivust
taastada, rakendab käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.“;
36) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) isikut tõendavate dokumentide väljaandja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2
nimetatud dokumendile kantud sertifikaatide suhtes ja samas seaduses sätestatud alustel.“;
37) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
„16) sertifikaadi väljastamise järel ilmnenud asjaolu, et sertifikaadi väljastamine ei vastanud
usaldusteenuse osutamise loa tingimustele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
910/2014 või käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“;
38) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Enne isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendile kantud
sertifikaadi kehtetuks tunnistamist teavitab usaldusteenuse osutaja sellest dokumendi väljaandjat.“;
39) paragrahvi 22 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „pädev asutus“ tekstiosaga „käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusega“;
40) paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4 punkti d
alapunktis iii ja lõike 5 punkti a alapunktis x sätestatud pädeva riikliku andmekaitseasutuse
ülesandeid täidab Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon teeb järelevalvet määruse
artikli 46a lõike 4 punktis f sätestatud ülesannete täitmise üle.“;
41) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Sunniraha määr
Riikliku järelevalvemenetluse käigus ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 5
000 000 eurot või kuni 1 protsent usaldusteenuse osutaja eelmise majandusaasta ülemaailmsest
kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.“;
8
42) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:
„31. peatükk
Vastutus
§ 232. Usaldusteenuse osutamise nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 5, § 6 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 sätestatud nõude rikkumise eest –
karistatakse usaldusteenuse osutajat rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni 1 protsent usaldusteenuse osutaja eelmise
majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.
§ 233. Menetlus
Käesoleva seaduse §-s 232 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.“.
43) seadust täiendatakse 32. peatükiga järgmises sõnastuses:
„32. peatükk
Teabevahetus ja aruandlus
§ 234. Teabevahetus teenuse osutajatega
(1) Valdkonna eest vastutaval ministeeriumil, pädeval asutusel ja Andmekaitse Inspektsioonil on
õigus nõuda Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
910/2014 sätestatud teenuse osutajalt määruse artikliga 48a pandud ülesannete täitmiseks vajalikku
teavet.
(2) Isikud on kohustatud andma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele samas lõikes
viidatud määruse artikliga 48a pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja
proportsionaalne.
(4) Teabe või dokumendi saamise taotlus tuleb vormistada kirjalikult. Teabe saamise taotluses
tuleb selgitada, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Teabe
esitamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva teabenõude
kättesaamisest arvates.“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1162 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga
„loa ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“;
9
2) paragrahvi 1162 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa, Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa ja
kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1030 eurot iga usaldusteenuse või Euroopa
digiidentiteedikukru kohta.
(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja korduva loa, Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja
korduva loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise
korduva taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 770 eurot iga usaldusteenuse või Euroopa
digiidentiteedikukru kohta.“;
3) paragrahvi 1162 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga „või
Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“.
§ 3. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustiku § 350 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tähtis isiklik dokument käesoleva jao tähenduses on isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s
2 loetletud dokument, mootorsõidukijuhi juhiluba, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse § 211 kohase hindamise positiivselt läbinud e-identimise süsteemi e-identimise vahend ja
Euroopa digiidentiteedikukkur.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, … ……………2026
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026
(allkirjastatud digitaalselt)
Seletuskirja lisa 1
1
EELNÕU
Justiits- ja digiministri määrus
Tallinn, ………… 2026. a nr …
Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 31 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri pidamise eesmärk
Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registri (edaspidi register) eesmärk on pidada
tuginevate isikute ja nende Euroopa digiidentiteedikukru kasutajatelt küsitavate andmete üle
arvestust, et tagada õiguspärane teenuse osutamine ja isikule kuuluvate andmete kasutamine.
§ 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi vastutav töötleja).
(2) Registri vastutav töötleja majutab registrit ning korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise
keskkonna haldamist.
(3) ...
§ 3. Registri kasutajad Registri kasutajad on:
1) registri vastutav töötleja;
2) tuginev isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (muudetud
määrusega (EL) 2024/1183) tähenduses (edaspidi tuginev isik);
3) Euroopa digiidentiteedikukru omanik;
4) ...
§ 4. Registri ülesehitus ja turvalisus (1) Registrit peetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, avaliku teabe
seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja käesoleva määruse kohaselt.
(2) Registrit peetakse digitaalse andmekoguna, mis hõlmab aktuaalseid ja arhiveeritud
registriandmeid.
(3) Registriandmete turvaklass on ... Registri turbeaste on keskmine (…).
(4) Registriandmetel on ... (informatiivne või õiguslik) tähendus.
2. peatükk
Andmekoosseis ja andmete esitamine registrisse
§ 5. Registrisse kantavad andmed Registrisse kantakse tugineva isiku kohta järgmised andmed:
...
§ 6. Andmeandja Andmeandjad on:
1) tuginev isik;
2) Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja;
3) ...
Seletuskirja lisa 1
2
§ 7. Registritoimingud (1) Registritoimingud on:
1) andmete registrisse kandmine;
2) andmete muutmine;
3) andmete vaatamine;
4) andmete edastamine;
5) andmete kustutamine;
6) ...
(2) Registritoiminguid teevad andmeandja ja vastutav töötleja.
(3) Registritoimingu kohta kogutakse järgmisi andmeid:
1) toimingu tegija andmed;
2) toimingu tegemise sisu, kuupäev ja kellaaeg;
3) ...
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse seitse aastat.
§ 8. Registriandmete õigsus (1) Andmeandja vastutab tema registrisse kantud andmete õigsuse eest.
(2) ...;
(3) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on andmeandja kohustatud
kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed viivitamata parandama.
3. peatükk
Juurdepääs registriandmetele ja andmete säilitamine
§ 9. Juurdepääs registriandmetele
(1) Registriandmed on mõeldud Euroopa digiidentiteedikukru teenusega seotud teenuste
osutamiseks ja kasutamiseks.
(2) Avalikud registriandmed on ...;
(3) Juurdepääsupiiranguga registriandmed on ...;
§ 10. Registriandmete arhiveerimine ja arhiveeritud andmete säilitamise tähtaeg (1) Registriandmeid säilitatakse kümme aastat pärast registrikande kehtetuks muutmist.
(2) ...
(3) ...
4. peatükk
Registri rahastamine ja tegevuse lõpetamine
§ 11. Registri rahastamine Registri pidamise kulu kaetakse vastutavale töötlejale riigieelarvest eraldatud vahenditest.
§ 12. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseadusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Seletuskirja lisa 1
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Uudeberg
Kantsler
1
KAVAND
27.07.2026
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,
riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud e-identimise ja
usaldusteenuste raamistikuga (nn eIDAS 2), millega luuakse Euroopa digiidentiteedi raamistik
ja selle keskse elemendina Euroopa digiidentiteedikukkur.
Euroopa Liidu määrus on vahetult kohaldatav, kuid selle terviklik rakendamine eeldab
riigisiseste rollide, menetluste ja karistuste kindlaksmääramist. Eelnõu peamine eesmärk on viia
Eesti seadused Euroopa digiidentiteedi raamistikuga kooskõlla, tagada Euroopa
digiidentiteedikukru turvaline kasutuselevõtt Eestis ning sätestada selleks vajalikud riigisisesed
reeglid, rollid ja sanktsioonid.
Kehtiv õigus ei reguleeri Euroopa digiidentiteedi raamistiku rakendamist piisavalt, kuna
riigisisesed rollid, menetlused ja järelevalve ei ole selgelt kindlaks määratud. Seetõttu on vajalik
ajakohastada seadust kooskõlas Euroopa Liidu uute nõuetega.
Kõige olulisemad muudatused on järgmised:
– Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine tuuakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse reguleerimisalasse; riigil on kohustus teha elanikele kättesaadavaks vabatahtlikult
kasutatav riiklikult tagatud Euroopa digiidentiteedikukkur;
– Riigi Infosüsteemi Amet määratakse peamiseks pädevaks asutuseks (järelevalve, load,
register, teavitamine ja muud liikmesriigi ülesanded);
– luuakse Euroopa digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registreerimise korraldus;
– Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale kehtestatakse loamenetlus ja selle eest riigilõiv;
– kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vastutuskindlustuse aastane koondsumma suureneb
ühelt miljonilt kahe miljoni euroni;
– Eestis väljaantavasse Euroopa digiidentiteedikukrusse kantakse lisaks kohustuslikele
isikutuvastusandmetele ka isikukood, mis on Eesti jaoks valikuline, kuid kukru praktiliseks
kasutatavuseks oluline otsus;
– kehtestatakse Euroopa Liidu nõuetele vastavad trahvi- ja sunnirahamäärad (kuni 5 000 000
eurot või 1 protsent üleilmsest aastasest kogukäibest);
– karistusseadustikus lisatakse Euroopa digiidentiteedikukkur tähtsate isiklike dokumentide
loetellu;
2
– mitu senist sätet tunnistatakse kehtetuks, kuna need on asendunud Euroopa Liidu
otsekohalduvate rakendusmäärustega;
– Euroopa digiidentiteedikukru rakendustarkvarale kehtestatakse avatud lähtekoodi nõue koos
Eestile lubatud erandi võimalusega;
– järelevalves ja kaebuste lahendamisel saab olulise rolli ka Andmekaitse Inspektsioon.
Mõjud on lühidalt järgmised: kodanikud saavad võimaluse kasutada üleeuroopalist
digiidentiteeti, mis isikukoodi abil sobitub Eesti e-teenustega; ettevõtjatele luuakse selgemad
reeglid usaldusteenuste ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumiseks; kahe paralleelse riikliku
e-identimise vahendi (ID-kaart ja teised senised vahendid ning Euroopa digiidentiteedikukkur)
olemasolu suurendab e-riigi kerksust. Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele
lisakulud, mis jagunevad rakendamiskuludeks ja järelevalve tugevdamise kuludeks. Tegemist
on õiguslikult olulise, kuid sisult eelkõige kohustusliku kohandamisega Euroopa
digiidentiteedikukru raamistiku elluviimiseks Eestis, kusjuures Eesti valib aktiivse lähenemise,
et kukkur oleks laialdaselt kasutatav ka Eesti e-teenuste puhul.
Halduskoormuse koondkokkuvõte
– Ettevõtete halduskoormus suureneb mõõdukalt ja ajutiselt – aktsepteerimiskohustusega
tuginevad isikud peavad end registreerima ja autentimislahendused kohandama (ühekordne
kulu, olemasolevad TARA kliendid võivad saada lihtsustatud võimaluse registreerimiseks);
mikro- ja väikeettevõtjad on kohustusest vabastatud; pikemas vaates võimaldab ühtne
üleliiduline identimisvahend ja tõendite digiteerimine kliendituvastuse ja asjaajamise kulusid
vähendada.
– Kodanike halduskoormus väheneb – isiku ja atribuutide tõendamine muutub lihtsamaks nii
Eestis kui ka üleliiduliselt; digikukkur on füüsilistele isikutele tasuta ja selle kasutamine
vabatahtlik.
– Avaliku sektori töökoormus suureneb – RIA-le lisanduvad püsivad arendus-, haldus-, registri-
ja järelevalveülesanded, Andmekaitse Inspektsioonile järelevalve- ja kaebuste menetlemise
koormus, Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavad kohustused seoses sertifitseerimisskeemi
loomise ning ajakohasena hoidmisega ning autentseid allikaid pidavatele asutustele atribuutide
kontrolli võimaldamise kohustus; teiste asutuste koormuse kasvu leevendab keskse
autentimisteenuse kasutamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi IT-õiguse talituse nõunik
Mait Heidelberg ([email protected]) koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti
ekspertidega. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome
korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).
Valdkonna eest vastutav asekantsler on Tõnu Grünberg.
1.3. Märkused
3
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega: sellega tagatakse kooskõla Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/20141 (edaspidi ka eIDAS-määrus), mida on
muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/11832 seoses Euroopa
digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (edaspidi ka eIDAS 2 määrus), ning nende alusel
antud Euroopa Komisjoni rakendusmäärustega.
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seadus3 (redaktsioon jõustumiskuupäevaga 01.01.2026), riigilõivuseadus4
(redaktsioon 01.08.2026–31.10.2026) ja karistusseadustik5 (redaktsioon jõustumiskuupäevaga
01.01.2026).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu täidab koalitsioonileppe 2025–
2027 valdkonna 07.1 Digiriik koalitsioonileppe punkti „Teeme andmetega seotud õiguslikus
raamistikus asjad selgeks ja ühte moodi tõlgendatavaks ning lihtsustame andmetöötlust“
tegevust „ELi digikukruga seotud selgete rollide määramiseks E-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduse muutmine“.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on ajakohastada e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus ning viia
see kooskõlla Euroopa Liidu uuenenud õigusaktidega. Sellega luuakse Eestis Euroopa
digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks, järelevalveks ja õiguskaitseks selge, rakendatav ja
usaldusväärne õiguslik raamistik. Valdkonda reguleerib eIDAS-määrus, mida muudeti eIDAS
2 määrusega seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega. Kuigi tegemist on
otsekohalduva määrusega, sisaldab see nõudeid riigisiseste mehhanismide loomiseks, et
määrust terviklikult rakendada. Määruse alusel on vastu võetud vähemalt 30 otsekohalduvat
rakendusmäärust, mis määruse (EL) nr 910/2014 nõudeid täpsustavad, ning uute
rakendusaktide ettevalmistamine ja olemasolevate muutmine jätkub. Euroopa Komisjon
kavandab rakendusmääruste ajakohasena hoidmist pideva protsessina, et sünkroniseerida neis
olevaid tehnilisi nõudeid pidevalt uuenevate standarditega. Kehtiva regulatsiooni peamine
kitsaskoht on, et see ei kajasta Euroopa digiidentiteedi raamistikku: seaduses puuduvad
Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise, järelevalve ja karistuste normid ning mitu sätet
dubleerivad nõudeid, mis on nüüdseks kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate
rakendusmäärustega. Praktikas on tõlgendamisraskusi tekitanud ka sertifikaatide kehtetuks
tunnistamise aluste senine sõnastus (vt seletuskirja § 1 punktide 36–38 selgitusi).
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ajakohastamine on vajalik eelkõige
järgmistel põhjustel:
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257,
28.08.2014, lk 73–114). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0910 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1183, millega muudetakse määrust
(EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.04.2024).
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj 3 RT I, 30.12.2025, 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025016
4 RT I, 11.07.2026, 166. https://www.riigiteataja.ee/akt/111072026166
5 RT I, 09.07.2026, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/109072026027
4
– uuendatud eIDAS-määrusega võetakse kasutusele Euroopa digiidentiteedikukru
kontseptsioon, millega seotud rollide ja vastutuse jaotus Eestis ning järelevalve korraldus tuleb
reguleerida seadusega;
– uuendatud eIDAS-määrus ja selle rakendusaktid kirjeldavad varasemast detailsemalt mitmeid
usaldusteenuse ja selle osutamisega seotud nõudeid, mistõttu on mitu e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduse sätet kaotanud aktuaalsuse ja tuleb dubleerimise vältimiseks
kehtetuks tunnistada;
– uuendatud eIDAS-määrus näeb ette konkreetsed karistuste ülemmäärad rikkumiste eest,
millele vastavad sanktsioonid tuleb Eesti õigusruumis kehtestada.
Lisaks kehtestatakse loamenetlus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele ja selle menetluse
kulude katmiseks tehakse vastav täiendus riigilõivuseadusesse. Kuna Euroopa
digiidentiteedikukkur kujuneb oluliseks digitaalseks isikutuvastusvahendiks, on otstarbekas
käsitleda seda ka karistusseadustikus võrdväärselt teiste isikut tõendavate vahenditega, nagu
ID-kaart ja digitaalne isikutunnistus. Nende muudatustega soovitakse saavutada, et Euroopa
digiidentiteedikukkur oleks Eestis kasutatav kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega, sobituks Eesti
olemasolevate e-teenuste ja e-identimise lahendustega ning et riigil oleks olemas vajalikud
järelevalve- ja õiguskaitsevahendid. Kaalutud lahendusvariandid ja nende valiku põhjendused
on esitatud eelnõu sisu peatükis iga muudatuse juures ning kaalutlusotsuste (muu hulgas
isikukoodi kandmine kukrusse ja avatud lähtekoodi erand) mõjud seletuskirja 6. peatükis.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. See tugineb hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu
käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti
eelnõu menetlemisel on sisuline analüüs tehtud Eesti seisukohtade kujundamise käigus.
Kaalutlusruumi kasutamise analüüs tehti Eesti seisukohtade kujundamise käigus (vt seletuskirja
6. ja 10. peatükki).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist:
– esimene paragrahv sisaldab e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muudatusi,
mis lisaks uuenenud eIDAS-määruse rakendamisest tingitud lisandustele sisaldavad muu
hulgas ka lisandunud ülesannetega seotud rollijaotust valitsusasutuste vahel. Toodud rollijaotus
põhineb ametkondadevahelise elektroonse identiteedi juhtrühma arvamusel;
– teine paragrahv näeb ette lisandunud loamenetluse eest riigilõivu riigilõivuseaduses;
– kolmas paragrahv lisab karistusseadustiku tähtsate isiklike dokumentide loetellu Euroopa
digiidentiteedikukru.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust.
§ 1 punkt 1. Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 muudatustega tuuakse seaduse reguleerimisalasse
Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine, mis lisandus uue mõistena eIDAS-määrusesse selle
eIDAS 2 määrusega muutmise tulemusena. Ühtlasi täpsustatakse reguleerimisala sõnastust,
lisades sinna e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamise. Seda toimingut reguleeris
seadus ka varem, kuid reguleerimisalas oli see eraldi välja toomata.
5
§ 1 punkt 2. Paragrahvi 1 lõike 5 täiendusega lisatakse nende e-identimise süsteemide hulka,
mille suhtes ei rakendata kõnesolevas seaduses sätestatud usaldusväärsuse taseme hindamist,
ka Euroopa digiidentiteedikukkur. Euroopa digiidentiteedikukkur saab olla ainult
usaldusväärsuse tasemega „kõrge“, mis leiab kinnitust sertifitseerimise kaudu.
§ 1 punkt 3. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse tervikuna uuesti, kuna uuenenud eIDAS-
määrus tingib pädevuse jaotuse mitme asutuse vahel; paragrahvi uus pealkiri on „Asutuste
pädevus“. Paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega, mis määravad eri rollide jaotuse vastavalt
uuenenud eIDAS-määruse nõuetele.
Lõikega 1 lisatakse viited uuendatud eIDAS-määruse sätetele, kus kirjeldatakse liikmesriigi
kohustusi või toiminguid, mis on liikmesriigi pädevuses; vastavalt ametkondadevahelise
elektroonse identiteedi juhtrühma arvamusele nähakse pädeva asutusena ette Riigi Infosüsteemi
Amet.
Lõige 2 puudutab liikmesriigi kohustust teha isikutele kättesaadavaks Euroopa
digiidentiteedikukkur. Vastavalt eIDAS-määrusele võib seda teha vahetult liikmesriik, seda
võib teha liikmesriigi volituse alusel või sõltumatult, kuid liikmesriigi tunnustatuna. Kui
eelmise lõikega omistati see kohustus pädevale asutusele, siis lõikega 2 antakse pädevale
asutusele võimalus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumist ja selleks vajalikke tegevusi
allhankida.
Lõige 3 määrab kindlaks osapoole, kellele peab saama teada anda Euroopa
digiidentiteedikukrule tugineva isiku tehtavatest väidetavalt ebaseaduslikest või kahtlastest
taotlustest andmete saamiseks. Selleks asutuseks nimetatakse Andmekaitse Inspektsioon.
Lõige 4 määrab valdkonna eest vastutava ministeeriumi korraldama Euroopa
digiidentiteedikukru sertifitseerimise kava väljatöötamist, Euroopa Komisjoni teavitamist
sertifitseerijast ja avaliku sektori asutustest, kes väljastavad eIDAS-määrusele vastavaid
tõendeid.
§ 1 punkt 4. Peatüki 2 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa digiidentiteedikukru
pakkuja.
§ 1 punkt 5. Paragrahvi 3 lõikes 2 täpsustatakse eIDAS-määruse sätte viidet, kuna säte on
jäänud samaks, kuid numeratsioon on määruse uues versioonis muutunud.
§ 1 punkt 6. Lisanduva paragrahviga 3¹ luuakse Eestis eIDAS-määruse artikliga 5b ja
komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/8486 ette nähtud digiidentiteedikukrule tuginevate
isikute registreerimiseks vajalik register. eIDAS-määruse artikkel 5b ja nimetatud
rakendusmäärus näevad ette, et liikmesriigid loovad vähemalt ühe Euroopa
digiidentiteedikukrule tuginevate isikute riikliku registri, mis sisaldab teavet selles liikmesriigis
asutatud ja registreeringut omavate kukrule tuginevate isikute kohta. Paragrahviga nähakse ette
vastava andmekogu loomine, sinna esitatavate andmete koosseis, andmete esitamise korra
kehtestamine, andmete säilitamise tähtaeg ning registreeringu peatamine ja tühistamine.
6 Komisjoni 6. mai 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/848, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad kukrule tuginevate isikute registreerimise kohta (ELT L,
2025/848, 7.5.2025). http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj
6
Andmekogu asutamisel on järgitud avaliku teabe seaduse § 43⁵ nõudeid: paragrahvi lõikes 1
sätestatakse andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja (Riigi Infosüsteemi Amet),
lõikes 3 registrisse kantavate andmete koosseis, lõikes 7 andmete säilitamise tähtaeg (kümme
aastat registreeringu lõppemisest, mis vastab rakendusmääruse (EL) 2025/848 artiklile 10) ning
lõigetes 5 ja 6 volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Punkt 3 ei hõlma
isikuandmeid. Registri andmed on eelnõu § 3¹ lõike 4 kohaselt osalise juurdepääsupiiranguga,
mille täpsem ulatus sätestatakse põhimääruses. Rakendusmääruse (EL) 2025/848 artikli 3 lõige
4 näeb aga ette, et registreeringut omavate kukrule tuginevate isikute kohta käiv nimetatud
rakendusmääruse I lisas loetletud teave tuleb teha internetis avalikult kättesaadavaks nii
inimloetavas kui ka masinloetavas vormingus. Seetõttu tuleb põhimääruses eristada
avalikustatav teave (rakendusmääruse I lisa) juurdepääsupiiranguga andmetest. Isikuandmete
töötlemine registris piirdub peamiselt juriidiliste isikute kontaktisikute andmetega. Registri
liidestamisel teiste andmekogudega järgitakse avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõiget 5
(andmevahetus X-tee kaudu).
§ 1 punkt 7. Paragrahvis 41 sätestatakse digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja
kohustus teavitada pädevat asutust turvaintsidentidest. eIDAS-määrus ning komisjoni
rakendusmäärus (EL) 2025/847 näevad ette liikmesriikide kohustuse reageerida Euroopa
digiidentiteedikukruga seotud turvarikkumistele ning teavitada vajaduse korral Euroopa
Komisjoni ja teisi liikmesriike, kuid ei pane Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale otsest
kohustust teavitada riigisisest pädevat asutust. Kuna Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ei
ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt automaatselt direktiivi (EL) 2022/2555 ega selle Eesti
rakendusakti, küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse kuuluv subjekt, on vaja kehtestada
vastav riigisisene teavitamiskohustus.
Usaldusteenuse osutajate puhul sisuliselt taastatakse teavituskohustus, mis kehtis kuni 1.
jaanuarini 2026, arvestades et küberturvalisuse seaduses sätestatud küberintsidendi määratlus
ei hõlma täies ulatuses usaldusteenuse osutamisel ega Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisel
tekkida võivaid turvaintsidente. Küberturvalisuse seaduse § 2 punkti 19 kohaselt on
küberintsident võrgu- ja infosüsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab võrgu- ja
infosüsteemi turvalisust. Näiteks kui usaldusteenuse osutaja või tema partner väljastab
sertifikaate auditeeritud protsessi tingimusi rikkudes, ei ole tegemist küberintsidendiga
küberturvalisuse seaduse ega direktiivi (EL) 2022/2555 tähenduses, vaid turvaintsidendiga
eIDAS-määruse tähenduses; ka sellistest intsidentidest tuleb pädevat asutust teavitada.
Lõikes 1 sätestatakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja kohustus
teavitada pädevat asutust viivitamata turvaintsidendist, mis oluliselt mõjutab või võib mõjutada
Euroopa digiidentiteedikukru või selle kaudu osutatava teenuse turvalisust, töökindlust või
usaldusväärsust; säte hõlmab nii tegelikke kui ka olulise mõjuga võimalikke turvaintsidente.
Lõikes 2 määratakse kindlaks teate minimaalne sisu, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata
turvaintsidendi mõju ning otsustada vajalike meetmete üle.
Lõikes 3 antakse pädevale asutusele õigus nõuda täiendavat teavet ja dokumente, kui see on
vajalik turvaintsidendi mõju hindamiseks või Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste
täitmiseks.
§ 1 punkt 8. Paragrahvi 5 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa digiidentiteedikukru
pakkuja ja pakkumise.
7
§ 1 punkt 9. Paragrahvi 5 lõikega 1 lisatakse nõuete subjektiks ka Euroopa digiidentiteedikukru
pakkuja ja objektiks Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine. Samas jäetakse välja viide
avalikult heakskiidetud ja kättesaadavatele spetsifikatsioonidele. Selle asemel viidatakse
eIDAS-määruse rakendusaktidele, mis praeguseks määravad täpselt kindlaks, milliseid
standardeid ja spetsifikatsioone tuleb järgida.
Lõikes 2 muudetakse kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajalt nõutava kindlustuskatte summa
suurust kõigi kindlustusjuhtumite kohta aastas. Senise ühe miljoni euro asemel nõutakse kahe
miljoni euro suuruse kindlustuskatte olemasolu. Summa on olnud üle kümne aasta muutumatu
ega suhestu enam praeguse hinnatasemega. Samas jääb iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta
nõutav kindlustuskate endiseks.
§ 1 punkt 10. Senine paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna üksikasjalikud nõuded
tegevuse lõpetamise kavale on praeguseks kehtestatud eIDAS-määruse otsekohalduva
rakendusaktiga.
§ 1 punkt 11. Paragrahvi 5 lõike 5 täiendus on vajalik, kuna isiku tuvastamist käsitlevad sätted
on eIDAS-määruses muutunud. Viidatud artikli 24 lõike 1a punkt d käsitleb isiku tuvastamist
füüsilise kohaloleku korral vastavalt riigisisesele õigusele. Lõikega täpsustataksegi, kuidas
sellises olukorras Eestis isikut tuvastatakse.
§ 1 punkt 12. Paragrahvi 5 lõikega 9 laiendatakse karistatuse puudumise nõuet ka
usaldusteenuse osutaja alltöövõtjale. Täiendus on vajalik, et viia seaduse tekst kooskõlla
uuenenud eIDAS-määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/25307 nõuetega.
§ 1 punkt 13. Paragrahvi 5 lisatakse lõiked 10–12, mis käsitlevad Euroopa digiidentiteedikukru
pakkumist.
Lõige 10. Vastavalt eIDAS-määruse artikli 5a lõikele 2 peab Euroopa digiidentiteedikukru
rakendustarkvara komponentide lähtekood olema avatud lähtekoodi litsentsiga. Samas antakse
liikmesriikidele võimalus näha ette erand. Kõnesoleva sättega nähakse selline võimalus Eesti
jaoks ette.
Lõige 11 näeb ette, et Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja lisab kukru kasutaja
isikutuvastusandmete hulka ka isikukoodi, mis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/29778
kohaselt on valikuline parameeter. Selle kaalutlusotsuse mõju on käsitletud seletuskirja 6.
peatükis.
Lõige 12 sätestab Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja õiguse teha päringuid asjaomastesse
registritesse, kui see on vajalik isikutuvastusandmete kukrusse kandmiseks või nende
ajakohasuse kontrollimiseks. Kehtiva rakendusmääruse (EL) 2024/2977 kohaselt on
kohustuslik andmeväli ka kukru kasutaja sünnikoht, mille kukrusse kandmine võib eeldada
päringut rahvastikuregistrisse. Samuti nõuab eIDAS-määruse artikli 5a lõike 9 punkt c, et
liikmesriigid tagavad võimaluse tunnistada Euroopa digiidentiteedikukkur kasutaja surma
korral kehtetuks. Tegemist on isikuandmete töötlemise õigusliku alusega, mille vajalikkus
tuleneb vahetult eIDAS-määrusest ja selle rakendusaktidest; päringute maht piirdub kukru
väljaandmiseks ja ajakohasena hoidmiseks vajalikuga.
7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2530 (ELT L, 2025/2530).
8 Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2977 (ELT L, 2024/2977, 4.12.2024).
8
§ 1 punkt 14. Paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa
digiidentiteedikukru pakkuja.
§ 1 punkt 15. Kuna muudetav paragrahv 6 hõlmab kahte eri luba, täpsustatakse lõike 2
sõnastust nii, et see käib usaldusteenuse osutamise kohta. Samuti lisatakse loa kehtivuse aja
kohta sõna „kuni“, sest luba tugineb auditi aruandele, mille aktuaalsus piirneb küll kahe aastaga,
kuid audit võib olla tehtud ka oluliselt enne loataotluse esitamist.
§ 1 punkt 16. Paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5, kuna eIDAS-määruse kohaselt peab
Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja läbima sertifitseerimise, kus vastavushindamisasutus
kinnitab määrusega ettenähtud nõuete täitmist ja väljastab selle kohta sertifikaadi. Sertifikaadi
kehtivus on kuni viis aastat, misjärel tuleb sertifitseerimine uuesti läbida. Otstarbekas on ka loa
kehtivusaeg hoida sünkroonis sertifikaadi kehtivusega. Lõikega 4 kehtestatav loakohustus
laieneb Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele samamoodi nagu paragrahvi 6 lõikes 1
sätestatud loakohustus usaldusteenuse osutamisele. Nõue tuleneb eIDAS-määruse artikli 46a
lõike 3 punktist a, mille kohaselt teeb järelevalveasutus Euroopa digiidentiteedikukru pakkujate
üle järelevalvet nii ex ante kui ka ex post, tagamaks pakkujate ja nende pakutavate Euroopa
digiidentiteedikukrute vastavus määruse nõuetele. Loakohustus võimaldab pädeval asutusel
veenduda kukru pakkuja nõuetele vastavuses enne pakkumise alustamist. Loakohustus riivab
põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid riive on põhiseadusega kooskõlas. Riivel
on legitiimne eesmärk: tagada, et isikutuvastuse ja isikuandmete töötlemise seisukohalt eriti
tundlikku teenust pakub üksnes nõuetele vastav isik. Meede on sobiv ja vajalik, sest kukru
nõuetele vastavust ei ole võimalik sama tõhusalt tagada üksnes tagantjärele tehtava
järelevalvega, ning mõõdukas, kuna loa saamise tingimused piirduvad eIDAS-määrusest
tulenevate nõuete täitmise kontrolliga ja loakohustus järgib sama loogikat, mis kehtib juba
kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes.
§ 1 punktid 17 ja 18. Paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja lõiget 3 täiendatakse punktiga
1¹, et loetleda täpsemalt dokumendid, mis on vajalikud loataotluse menetlemiseks.
Vastavushindamiselt oodatakse ka kinnitust vastavuse kohta küberturvalisuse seaduse nõuetele,
kuna eIDAS-määrus kohustab usaldusteenuse osutajat järgima ka Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2022/25559 nõudeid, mis ei rakendu otse, vaid on Eestis üle võetud
küberturvalisuse seadusega.
§ 1 punkt 19. Paragrahvi 7 lõike 3 punktiga 3 lisatakse taotlemisel esitatavate dokumentide
hulka ka teenuse riskianalüüs. Küberturvalisuse seadusest tulenevalt on kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutaja ülioluline üksus, kellel on kohustus teha riskianalüüs. Lisatud sättega
nähakse loamenetlejale ette võimalus selle riskianalüüsiga tutvuda.
Punktiga 4 lisatakse taotlemisel esitatavate dokumentide hulka tõend kindlustuse olemasolu
kohta. Punktiga 5 loetletakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loataotluse menetlemiseks
vajalikud dokumendid: eIDAS-määruse artikli 5c lõike 2 kohaselt tuleb liikmesriigil edastada
Euroopa Komisjonile selle e-identimise süsteemi kirjeldus, mille alusel Euroopa
digiidentiteedikukrut pakutakse, Euroopa digiidentiteedikukru sertifikaat ja sertifitseerimise
hindamise aruanne.
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid,
millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014
ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).
9
§ 1 punkt 20. Paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eIDAS-määruse rakendusaktid
kirjeldavad ammendavalt standardeid, mille kohaselt tuleb usaldusteenuse osutamise
põhimõtteid kirjeldada.
§ 1 punkt 21. Paragrahvi 8 punkti 1 lisatakse ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine.
Kuna loamenetlus käsitleb kahte eri luba, täpsustatakse punktiga 2, et seal peetakse silmas just
usaldusteenuse osutaja auditit.
§ 1 punkt 22. Kuna loamenetlus käsitleb kahte eri luba, lisatakse punktiga 2¹ paragrahvi 8 viide
eIDAS-määrusele, mille kohase sertifitseerimise peab Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja
olema läbinud.
§ 1 punkt 23. Paragrahvi 9 lõike 1 punkti 1 ehk loa andmisest keeldumist kirjeldavasse sättesse
lisatakse ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja luba puudutav.
§ 1 punkt 24. Paragrahvi 9 lõikesse 1 lisatud punkt 4 annab võimaluse loa andmisest keelduda,
kui vastavushindamisaruandes või sertifitseerimise hindamise aruandes leitakse olulise
vastuolu kujul ilmne viga. Olulise vastuolu kujul ilmse vea all peetakse silmas aruandes
esinevat viga, mis on ühtaegu ilmne (aruande enda põhjal äratuntav) ja oluline (seab kahtluse
alla aruande järelduste usaldusväärsuse); üksnes vormiline või tähendust mittemuutev
ebatäpsus loa andmisest keeldumise alust ei anna. Selline piiritlus tagab kooskõla põhiseaduse
§-st 10 ja § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega: loa taotleja jaoks on ette nähtav,
millise puuduse korral võib loa andmisest keelduda.
§ 1 punkt 25. Paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse, selgitamaks, et majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduse §-s 37 sätestatud loa kehtetuks tunnistamise alused kehtivad ka kõnesoleva
seaduse loamenetluse korral.
§ 1 punkt 26. Paragrahvi 9 lõike 2 punktide 1–3 sõnastust muudetakse nii, et hõlmatud ei oleks
ainult kvalifitseeritud usaldusteenused, vaid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise
teenus.
§ 1 punkt 27. Paragrahvi 9 lõike 3 sõnastust muudetakse nii, et hõlmatud ei oleks ainult
kvalifitseeritud usaldusteenused, vaid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise teenus.
§ 1 punkt 28. Paragrahvi 9 lõike 4 sõnastust muudetakse, et kajastada olukorda, kus
usaldusnimekirja kirjeid ei kustutata, vaid neid muudetakse, et need peegeldaksid tegelikku
kehtivuse seisu.
§ 1 punkt 29. Paragrahvi 12 pealkirjas asendatakse sõna „vastavushindamise“ sõnaga
„sertifitseerimise“. Uuenenud eIDAS-määrus ja selle rakendusaktid kirjeldavad detailselt
usaldusteenuste vastavushindamist, kuid lisandunud on Euroopa digiidentiteedikukru
sertifitseerimise protseduur, milleks vajaliku kava peab iga liikmesriik ise looma.
§ 1 punkt 30. Paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest viide usaldusteenuse osutaja
ja usaldusteenuse vastavushindamise korra määrusele on muutunud ebavajalikuks. Uuendatud
eIDAS-määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/216210 seab nõuded
vastavushindamisele, muutes seega Eesti määruse ebavajalikuks. Samas eeldab uuendatud
10
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2162 (ELT L, 2025/2162).
10
eIDAS-määrus, et liikmesriigid loovad riigipõhise Euroopa digiidentiteedikukru
sertifitseerimise kava.
§ 1 punkt 31. Paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 2¹–2³, mis käsitlevad Euroopa
digiidentiteedikukrute sertifitseerimist.
Lõige 2¹. Uuendatud eIDAS-määrus ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/298111 näevad
ette, et Euroopa digiidentiteedikukrute sertifitseerimine toimub vastavalt liikmesriikide loodud
kavadele. Sättega pannakse selliste kavade loomise, ajakohasena hoidmise ja läbivaatamise
kohustus valdkonna eest vastutavale ministeeriumile.
Lõikega 2² nähakse ette, et valdkonna eest vastutav ministeerium avaldab nende kavade
ajakohased versioonid internetis.
Lõige 2³. Vastavalt eIDAS-määrusele sertifitseerivad Euroopa digiidentiteedikukruid
liikmesriikide määratud vastavushindamisasutused. Selle sättega määratletakse, millised
vastavushindamisasutused tulevad sertifitseerimiseks kõne alla. Konkreetne
vastavushindamisasutus leitakse hankeprotsessi käigus.
§ 1 punkt 32. Paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse, kuna muudatustest teavitamine peab
hõlmama ka Euroopa digiidentiteedikukrut.
§ 1 punkt 33. Paragrahvi 13 lõike 1 muudatusega viiakse usaldusteenuse muudatustest
teavitamise tähtajad kooskõlla uuendatud eIDAS-määruses sätestatuga. Ühtlasi laiendatakse
muudatustest teavitamise kohustust ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale.
§ 1 punkt 34. Paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse, seades pädevale asutusele tähtaja, mille
jooksul tuleb teada anda taotluse uuesti esitamise vajadusest. Ühtlasi laiendatakse sätet ka
Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale.
§ 1 punkt 35. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5, kuna olenevalt tehnilisest teostusest ja
teenuse osutamise korraldusest ei pruugi usaldusteenus võimaldada kord peatatud sertifikaatide
kehtivust uuesti taastada. Sellises olukorras lähtub usaldusteenuse osutaja sertifikaatide
kehtivuse peatamisel sertifikaatide kehtetuks tunnistamise kohta sätestatust.
§ 1 punkt 36. Paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, millega lisatakse sertifikaatide
kehtetuks tunnistamise taotlejate loetellu ka isikut tõendavate dokumentide väljaandja, kuid
teatud pädevusepiirangutega. Isikut tõendavate dokumentide väljaandja võib taotleda
sertifikaatide kehtetuks tunnistamist ainult isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2
nimetatud dokumendile kantud sertifikaatide puhul ja ainult neil alustel, mis on isikut
tõendavate dokumentide seaduses sätestatud. Varem oli sama tähendus e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduse § 19 lõikel 5, kuid senine sõnastus on tekitanud praktikas
erinevaid tõlgendamisvõimalusi, eelkõige selle puhul, kas vastavad isikut tõendavate
dokumentide seaduse normid on erinormid e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse
§ 19 normide suhtes. Selguse huvides nimetatakse isikut tõendavate dokumentide väljaandjat
edaspidi teiste võimalike kehtetuks tunnistamise taotlejate loetelus.
§ 1 punkt 37. Paragrahvi 19 lõikega 4 lisatava sätte eesmärk on näha ette selge õiguslik alus
sertifikaatide kehtetuks tunnistamiseks, kui on ilmnenud, et sertifikaatide väljastamine ei vasta
11
Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (ELT L, 2024/2981, 4.12.2024).
11
usaldusteenuse loa tingimustele või eIDAS-määruses või kõnesolevas seaduses sätestatud
nõuetele. Muus osas senise sätte sõnastus on laiahaardeline ning ei tekitanud praktikas
küsitavusi ja vastuolulisi tõlgendamisvõimalusi.
§ 1 punkt 38. Paragrahvi 19 lõiget 5 muudetakse, jättes välja viite isikut tõendavate
dokumentide seaduses loetletud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alustele ja korrale, kuna
samatähenduslik säte lisatakse selguse eesmärgil eelnõuga e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduse § 19 lõikesse 2. Samas lisatakse usaldusteenuse osutajale kohustus
teavitada enne sertifikaadi kehtetuks tunnistamist sellest isikut tõendava dokumendi
väljaandjat.
§ 1 punkt 39. Paragrahvi 22 teksti täiendatakse viitega kõnesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud erisusele, mis tuleneb eIDAS-määruses toodud järelevalveülesannete kirjeldusest ja
hõlmab riikliku andmekaitse järelevalveasutuse pädevust.
§ 1 punkt 40. Paragrahvi 22 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega
2, mis määrab kindlaks Andmekaitse Inspektsiooni rolli järelevalve tegemisel. Euroopa
digiidentiteedikukkur peab võimaldama lihtsat teadete edastamist Andmekaitse Inspektsioonile
kukrule tuginevate isikute ebaseaduslike või kahtlaste isikuandmetega seotud päringute kohta.
Järelevalvemeetmena nähakse ette võimalus piirata Euroopa digiidentiteedikukrule tugineva
isiku võimalusi sellele tugineda.
§ 1 punkt 41. Lisanduva paragrahviga 23¹ kehtestatakse sunniraha ülemmääraks kuni 5 000
000 eurot või ettevõtja puhul kuni 1 protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest
kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Sunniraha ülemmäär on siis sama suur
kui väärteokaristuse ülemmäär ning võimaldab pädeval asutusel rikkumiste korral tõhusalt
sekkuda. Pädev asutus peab sunniraha määramisel hindama, millises määras on sunniraha
rakendamine Eesti kontekstis proportsionaalne.
§ 1 punkt 42. Lisanduva peatükiga 3¹ kehtestatakse trahvimäärade ülemmäärad seaduse nõuete
rikkumise eest. Kohustus sellised trahvimäärad kehtestada tuleneb eIDAS-määruse artiklist 16.
Peatükis nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet.
§ 1 punkt 43. Eelnõuga lisatava peatüki 3² „Teabevahetus ja aruandlus“ ning § 23⁴ eesmärk on
tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 48a rakendamine,
mille kohaselt tuleb liikmesriigil koguda ja Euroopa Komisjonile esitada statistilisi andmeid,
sealhulgas Euroopa digiidentiteedikukru ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise kohta,
ning avaldada need üleliiduliselt. Selleks kehtestatakse määruses (EL) nr 910/2014 nimetatud
teenuse osutajale statistika kogumiseks ja esitamiseks vajalik teabevahetuskohustus. Andmeid
kogutakse teenuse osutajalt vajaduspõhiselt ja proportsionaalsuse põhimõttel.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.
§ 2 punkt 1. Paragrahvi 116² pealkirja muudatus on vajalik, kuna loamenetlusse lisandub
Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa menetlemine.
§ 2 punktid 2 ja 3. Paragrahvi 116² lõigete 1 ja 2 muutmine ning lõike 3 täiendamine on vajalik,
kuna loamenetlusse lisandub Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa menetlemine.
Riigilõivust kaetakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loataotluse menetlemise kulud, mis
hinnanguliselt ei erine usaldusteenuse loataotluse menetlemisega kaasnevatest kuludest.
12
Eelnõu §-ga 3 muudetakse karistusseadustikku.
§ 3. Euroopa digiidentiteedikukkur pakub samasuguseid funktsioone või isegi enamat kui mitu
karistusseadustiku §-s 350 nimetatud dokumenti. Otstarbekas on näha ette võimalus käsitleda
Euroopa digiidentiteedikukruga seotud süütegusid samadel alustel kui näiteks digitaalse
isikutunnistusega seotud süütegusid. Selleks lisatakse tähtsa isikliku dokumendi loetellu ka
Euroopa digiidentiteedikukkur. Otstarbekas on lisada loetellu ka e-identimise vahendid, mida
ei ole küll välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, kuid mis on e-identimise
ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras hinnatud samaväärseks vahendiga,
mille usaldusväärsuse tase on „kõrge“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid, mis tulenevad eIDAS-määrusest:
„Euroopa digiidentiteedikukkur“ (eIDAS-määruse artikli 3 punkt 42), „Euroopa
digiidentiteedikukru pakkuja“ ja „kukrule tuginev isik“ (eIDAS-määruse artikli 3 punkt 52
koostoimes artikliga 5b). Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikega 2 on
eelnõus kasutatavad terminid kooskõlas Euroopa Liidu õigusakti eestikeelses tekstis kasutatud
terminitega. Uue andmekogu nimetusena võetakse kasutusele „tuginevate isikute register“.
Rohkem uusi termineid ei looda. Eelnõus kasutatavad terminid on kooskõlas e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduses, riigilõivuseaduses ja karistusseadustikus juba kasutusel
olevate terminitega.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud eIDAS-määruse (mida on
muudetud eIDAS 2 määrusega) ja selle alusel antud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste
rakendamisega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on määrus tervikuna
siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, mistõttu määrust riigisisesesse õigusesse
üle ei võeta ega selle sätteid riigisiseses õiguses ei korrata. Eelnõu sisaldab üksnes riigisiseseid
rakendusmeetmeid, mida määrus liikmesriigilt nõuab või võimaldab: pädevate asutuste
määramine (eIDAS-määruse artiklid 5a–5e, 7f, 9, 12, 46a ja 46b), kukrule tuginevate isikute
riikliku registri asutamine (artikkel 5b ja rakendusmäärus (EL) 2025/848), karistusnormide
kehtestamine (artikkel 16) ning liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi kasutamine (muu hulgas
avatud lähtekoodi erand artikli 5a lõike 2 alusel, isikukoodi kandmine kukrusse
rakendusmääruse (EL) 2024/2977 alusel ja isiku tuvastamise viis füüsilise kohaloleku korral
artikli 24 lõike 1a punkti d alusel).
Kuna eelnõukohase seadusega ei võeta üle direktiivi, vaid rakendatakse määrust, ei lisata
eelnõule normitehnilist märkust ega koostata direktiivi ülevõtmise vastavustabelit. Eelnõu ja
eIDAS 2 määruse sätete seoste ülevaade on esitatud seletuskirja lisas 2 (vastavustabel). Eelnõu
ei sisalda sätteid, mis läheksid kaugemale eIDAS 2 määruse nõuetest, välja arvatud
liikmesriigile sõnaselgelt jäetud valikute kasutamine, mille põhjendused on esitatud seletuskirja
3. ja 6. peatükis.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu on seotud eIDAS 2 määruse rakendamisega. Kuna Euroopa Liidu määrus on Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav, tulenevad
sihtrühmade põhilised õigused ja kohustused vahetult eIDAS 2 määrusest ning tekivad
olenemata eelnõust. Eelnõu käsitleb üksnes määruse rakendamiseks vajalikke või lubatud
13
riigisiseseid meetmeid: Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta kaasamisplaani kohaselt
muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust, riigilõivuseadust ja
karistusseadustikku ning muudatuste sisuks on eelkõige riigisisesed rollid, järelevalve ja
karistused.12 Eelnõu põhilahendused on järgmised: Riigi Infosüsteemi Amet määratakse
pädevaks asutuseks ja järelevalveasutuseks (eelnõu § 1 punktid 3 ning 39–42), riigile luuakse
võimalus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine ja selleks vajalikud tegevused allhankida
(eelnõu § 1 punkt 3), asutatakse kukrule tuginevate isikute register (eelnõu § 1 punkt 6) ning
kehtestatakse Euroopa Liidu nõuetele vastavad sunniraha- ja trahvimäärad (eelnõu § 1 punktid
41 ja 42). Selguse huvides kirjeldatakse käesolevas peatükis nii eelnõu enda kui ka eIDAS 2
määruse kohaldamisega kaasnevaid mõjusid, sest sihtrühmade jaoks avalduvad need koos ja
lahutamatult. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju mitmes valdkonnas, hõlmates
sotsiaalset mõju (sh e-teenuste kasutamise võimaluste laienemine), mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele (digiidentiteedi taristu turvalisus ja piiriülene koostalitlusvõime), mõju
majandusele (halduskoormus, ettevõtjate kohustused ja uute teenuste arendamise võimalused)
ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (uued ülesanded, järelevalve ja
infosüsteemide arendamine).
Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (vt seletuskirja punkt 2). Eesti seisukohad
Euroopa Komisjoni ettepaneku COM(2021) 281 (final) kohta kiitis heaks Vabariigi Valitsus ja
neid arutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.13 Euroopa Liidu tasandil on olemas ka
põhjalik mõjuhinnang. Komisjoni mõjuhinnangu14 kohaselt oli kehtiva eIDAS-raamistiku
põhiprobleem piiriülese e-identimise piiratud ja ebaühtlane kasutatavus – mõjuhinnangu
koostamise ajaks oli e-identimise süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki, teavitatud
süsteemid (Eesti puhul muu hulgas ID-kaart ja mobiil-ID) katsid hinnanguliselt 59% liidu
elanikkonnast ning teenusepakkujate vastuvõtuvõime oli ebaühtlane. Komisjoni
mõjuhinnangut toetavas uuringus15 hinnati eri poliitikavalikute kulusid ja tulusid avaliku
sektori asutustele, internetiteenuste osutajatele, vastavushindamisasutustele, usaldusteenuse
osutajatele ja e-identimise vahendite pakkujatele. Kuna väljatöötamiskavatsust ei koostatud,
esitatakse käesolevas peatükis mõjude analüüs väljatöötamiskavatsuse tasemele vastava
põhjalikkusega, tuginedes muu hulgas nimetatud Euroopa Liidu tasandi mõjuhinnangule.
Mõjude hindamisel on ajaline raamistik järgmine. eIDAS 2 määrus jõustus 20. mail 2024.
Määruse artikli 5a lõike 1 kohaselt peab iga liikmesriik tegema vähemalt ühe Euroopa
digiidentiteedikukru (edaspidi ka digikukkur) kättesaadavaks 24 kuu jooksul artikli 5a lõikes
23 ja artikli 5c lõikes 6 osutatud rakendusaktide jõustumisest.16 Samast ajast muutub sisuliselt
kohaldatavaks avaliku sektori asutuste kohustus aktsepteerida digikukrut e-identimist ja e-
autentimist nõudvatele internetipõhistele teenustele juurdepääsul (artikli 5f lõige 1).17
12
Justiits- ja Digiministeeriumi kaasamisplaan: olulisemad algatused 2026. aastal. Justiits- ja Digiministeerium:
2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-03/JDM%20kaasamisplaan%202026_pdf.pdf 13
Eesti seisukohad Euroopa digiidentiteedi raamistiku määruse eelnõu (COM(2021) 281 final) kohta. EISi toimik
21-0812. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30d59321-40e8-4d18-9e41-5676c2cbf811?activity=3.
Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a istungil. Riigikogu toimik 1-2/21-365/6. 14
European Commission. Commission Staff Working Document. Impact Assessment Report. SWD(2021) 124
final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 15
European Commission. Study to support the impact assessment for the revision of the eIDAS regulation.
9.06.2021. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/study-support-impact-assessment-revision-eidas-
regulation 16
Digikukkur ehk Euroopa Liidu digiidentiteedirakendus (EUDI Wallet). Riigi Infosüsteemi Ameti koduleht,
01.06.2026. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 17
Cybernetica AS. Digikukru III etapi analüüs (Digiidentiteedikukru analüüside kogumik). Versioon 1.0,
8.04.2026. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet. Ptk 10 (Euroopa digiidentiteedikukrute aktsepteerimine avaliku
14
Erasektori tuginevatele isikutele, kellelt õigusakti või lepingulise kohustuse alusel nõutakse
veebis kasutaja tugevat autentimist, muutub aktsepteerimiskohustus kohustuslikuks hiljemalt
36 kuu möödumisel nimetatud rakendusaktide jõustumisest ehk 2027. aasta lõpust (artikli 5f
lõige 2).18
Peamised sihtrühmad on: 1) füüsilised isikud ehk digikukru potentsiaalsed kasutajad –
ligikaudu 1,36 miljonit Eesti elanikku19 ja teiste liikmesriikide kukrute kasutajad, kes soovivad
Eesti teenustele juurde pääseda; 2) avaliku sektori asutused, kes osutavad e-identimist nõudvaid
internetipõhiseid teenuseid, sealhulgas kõik 78 kohaliku omavalitsuse üksust; 3) erasektori
tuginevad isikud, kellelt nõutakse kasutaja tugevat autentimist, muu hulgas panganduse,
finantsteenuste, side, transpordi, energeetika, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, välja arvatud
mikro- ja väikeettevõtjad, kes on aktsepteerimiskohustusest vabastatud; 4) usaldusteenuse
osutajad, sealhulgas kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja uut liiki usaldusteenuste
(elektrooniliste tõendite väljastamine, e-allkirja kaugloomise vahendite haldamine) osutajad; 5)
autentsete allikate eest vastutavad asutused ehk riiklike andmekogude pidajad, kelle andmeid
kasutatakse elektrooniliste tõendite väljastamisel ja kontrollimisel; 6) Riigi Infosüsteemi Amet
(edaspidi ka RIA) kui pädev asutus, järelevalveasutus ja digikukru pakkumise korraldaja; 7)
Andmekaitse Inspektsioon andmekaitsealase järelevalve tegijana ning 8) Justiits- ja
Digiministeerium kui sertifitseerimisskeemi väljatöötamise eest vastutaja.
6.1. Sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju
Mõju avaldub kõigile füüsilistele isikutele, kes hakkavad digikukrut kasutama avalikele ja
erasektori teenustele juurdepääsuks nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Digikukkur
väljastatakse, seda kasutatakse ja see tunnistatakse füüsiliste isikute jaoks kehtetuks tasuta
(eIDAS 2 määrusega kehtestatud artikli 5a lõige 13) ning kukkur peab pakkuma kõigile
füüsilistele isikutele vaikimisi ja tasuta võimalust anda kvalifitseeritud e-allkiri mittekutselistel
eesmärkidel (artikli 5a lõike 4 punkt g). Digikukkur on kavandatud täiendava riikliku
isikutuvastusvahendina ID-kaardi ja teiste kehtivate eID-vahendite kõrval, mitte nende
asendajana.20 Kasutajal on täielik kontroll oma andmete üle: ta saab andmeid valikuliselt
avaldada, kasutada varjunimesid ning jälgida kõiki tehinguid ühise töölaua kaudu (artikli 5a
lõiked 4 ja 14). Võrreldes kehtivate e-identimise vahenditega suureneb seega inimese
teadlikkus ja kontroll selle üle, milliseid tema andmeid, kellele ja millal edastatakse – see on
selgelt positiivne mõju eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Ka
Euroopa Komisjon toob digikukru peamise kasuna kodanikele esile lihtsama juurdepääsu
avalikele ja erasektori teenustele, asjaajamisele kuluva aja ja halduskoormuse vähenemise ning
andmete valikulise avaldamise, mis vähendab oluliselt profileerimise võimalust; teatavates
olukordades võimaldab kukkur identifitseerida end täiesti anonüümselt.21
Eelnõuga tehtav oluline riigisisene kaalutlusotsus on isikukoodi kandmine kukrusse. Kuigi
eelnõuga korraldatakse otsekohalduva Euroopa Liidu määruse rakendamist Eestis, on siiski
valikukohti, mida Euroopa Liidu määrus ette ei kirjuta. Eelnõus nähakse ette, et lisaks
sektori tuginevate isikute poolt). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-
analuus.pdf 18
Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 19
Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 20
Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 21
Benefits. EU Digital Identity Wallet. Euroopa Komisjoni veebileht, 23.10.2025. https://ec.europa.eu/digital-
building-blocks/sites/spaces/EUDIGITALIDENTITYWALLET/pages/694487811/Benefits
15
kohustuslikele isikutuvastusandmetele lisatakse Eestis väljaantavate Euroopa
digiidentiteedikukrute isikutuvastusandmete hulka ka Eesti isikukood, mis rakendusmääruse
(EL) 2024/2977 kohaselt ei ole kohustuslik, vaid valikuline parameeter. Isikukoodi lisamine
annab Eesti inimestele võimaluse kasutada harjumuspäraseid e-teenuseid ka Euroopa
digiidentiteedikukru abil. Vastasel juhul oleks Euroopa digiidentiteedikukru laialdane
kasutuselevõtt Eestis raskendatud ning selle kasutamine jääks piiratud ulatusega, peamiselt
piiriüleste teenuste kasutamisega seotud juhtudesse. See otsus puudutab kogu Eesti
elanikkonda, kuid otsuse enda mõju tähtsus on mõõdukas, kuna e-teenuste kasutamiseks on
inimestel ka alternatiivid. Isikukoodi kukrusse kandmine on vajalik, sest Eesti e-teenuste
isikutuvastus põhineb valdavalt isikukoodil ning ilma selleta ei oleks kukkur Eesti teenustes
seniste riiklike e-identimise vahenditega samaväärselt kasutatav. Meede on proportsionaalne:
isikukood on avalik-õiguslikult reguleeritud ja laialdaselt kasutatav identifikaator, mille
töötlemine kukrus piirdub isikutuvastusandmete koosseisuga ega too kaasa uue andmekogu
loomist. Kaalutud alternatiiv – kukru väljaandmine ilma isikukoodita – jätaks kukru kasutusala
peamiselt piiriüleseks ega täidaks eesmärki. Andmekaitseriske, sealhulgas isikukoodi
ülemäärase avaldamise riski, maandavad eIDAS-määruse nõuded andmete valikulise
avaldamise kohta: kasutaja otsustab, milliseid andmeid ta tuginevale isikule avaldab, ning
tuginev isik võib küsida üksnes oma registreeringus märgitud andmeid.
Digikukru kasutamine on vabatahtlik: määruse artikli 5a lõike 15 kohaselt ei tohi kukrut
mittekasutavate isikute juurdepääsu avalikele ja erasektori teenustele ega tööturule mingil moel
piirata ning juurdepääs peab jääma võimalikuks ka muude identimis- ja autentimisvahenditega.
See maandab digilõhe riski: inimesed, kes nutitelefoni ei kasuta või uut lahendust ei soovi, ei
jää teenustest ilma. Rakendamisel tuleb siiski jälgida, et digikukru kasutamine ei muutuks
praktikas kohustuslikuks alternatiivide puudumise tõttu. E-identimise vahendid ja nende
kasutajaliidesed peavad ühtlasi vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/88222 ligipääsetavusnõuetele, mis toob kasu eakatele ja piiratud funktsionaalse
võimekusega inimestele. Kasutaja privaatsust kaitseb ka see, et määrus keelab kasutajate
jälgimise ja profiilianalüüsi eri teenuste vahel ning kukru kasutamise kohta tohib koguda üksnes
teenuse osutamiseks vajalikke andmeid (artikli 5a lõiked 14 ja 16).23
Positiivne sotsiaalne mõju avaldub ka alaealiste kaitsele: kuigi eIDAS 2 määrus alaealisi eraldi
ei reguleeri, on digikukkur kavandatud toimima muu hulgas vanuse kontrollimise vahendina
(nt digiteenuste määruse kohaste vanusepiirangute täitmisel), võimaldades tõendada vanust
ilma muid isikuandmeid avaldamata; see eeldab kukru kättesaadavust ka alaealistele.24
Negatiivse mõju riskina tuleb arvestada uute võimalike pettuseskeemide (nt õngitsus- ja QR-
koodiründed) levikuga kukru kasutuselevõtu algusfaasis. Seda riski aitavad maandada määruse
ja rakendusaktide turvanõuded, kukru sertifitseerimine ning kasutajate teavitamise tegevused.25
Mõju olulisus: mõju ulatus on keskmine (teenuste kasutamise viis muutub, kuid sihtrühma
käitumisega ei kaasne kohanemisraskusi, sest kasutamine on vabatahtlik ja senised vahendid
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste
ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70). 23
Cybernetica AS. Digikukru II etapi analüüs (Digiidentiteedikukru ökosüsteem). Versioon 1.1, 02.07.2025.
Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet. Lisa 9 (Digikukrute monitoorimise aspektid).
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 24
Vt viide 23, lisa 8 (Nõuded alaealistele kukruteenuse pakkumiseks).
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 25
Vt viide 17, ptk 7 (QR-kood ründesaidi ründekaitse). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-
05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf
16
säilivad), avaldumise sagedus on suur (e-identimine on igapäevatoiming), sihtrühm on suur
(potentsiaalselt kogu elanikkond) ning ebasoovitavate mõjude risk on väike kuni keskmine
(pettuseriskid, digilõhe). Kuna vähemalt üks kriteerium on hinnatud suureks, on sotsiaalne
mõju oluline. Demograafiline mõju puudub: eelnõu ei mõjuta rahvastiku koosseisu ega -
protsesse.
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Digiidentiteedi taristu on Eesti e-riigi toimimise kriitiline osa, mistõttu mõjutab eelnõu kaudselt
riigi sisejulgeolekut ja küberturvalisust. eIDAS 2 määrus nõuab digikukru pakkumist kõrge
usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi alusel, lõimitud turvet ning kukru
sertifitseerimist artikli 5c kohaselt; kukru rakendustarkvara komponentide lähtekood on
üldjuhul avatud (artikli 5a lõiked 3, 11 ja 12). Need nõuded tõstavad e-identimise ökosüsteemi
turvalisuse taset tervikuna. Eelnõus valitud suund, mille kohaselt Euroopa
digiidentiteedikukkur sisaldab isikut tuvastavate andmete seas ka Eesti isikukoodi, muudab
kukru isikutuvastuse poolest samaväärseks Eesti seniste riiklike elektroonsete
identimisvahenditega. Tänu sellele on Eesti inimestel võimalus kasutada kahte eri riiklikku
elektroonset identimisvahendit ning kahe riikliku alternatiivi olemasolu annab võimaluse
tagada teenuste toimivus ka ühe süsteemi tõrke korral, mis suurendab e-riigi kerksust. Samal
ajal suureneb ründepind: digikukkur koondab isiku tuvastusandmed ja elektroonilised tõendid
mobiilseadmesse, mistõttu on kukru ja selle tugisüsteemide turvaintsidentidel potentsiaalselt lai
mõju. Identiteedivarguse riski maandamiseks tuleb muu hulgas tagada, et inimest teavitatakse
alati, kui tema nimele on digikukkur väljastatud – see kaitseb ka neid, kes ise kukrut ei kasuta.26
Kvalifitseeritud e-allkirja usaldusväärsuse seisukohalt on oluline, et allkirja kaugloomise korral
oleks tagatud allkirjastaja ainukontroll, selgesõnaline tahteavaldus iga allkirjastamistoimingu
suhtes ning võimalus allkirjastatavaid dokumente enne ja pärast allkirjastamist loodud tulemit
kontrollida, vastasel juhul on allkirja õiguslik kehtivus ohus.27 Määruse artikkel 5e näeb
turvarikkumise korral ette kukru kättesaadavuse peatamise ja kasutajate teavitamise kohustuse.
Välissuhete vaates tugevdab üleliiduline koostalitlusvõime Eesti positsiooni Euroopa Liidu
digitaalsel siseturul: Eesti elanikud saavad kasutada digikukrut teiste liikmesriikide teenustes
ja vastupidi. Kohustuste tähtaegne täitmine on ühtlasi oluline rikkumismenetluse riski
vältimiseks – kui Eesti ei tee digikukrut tähtajaks kättesaadavaks või ei kehtesta nõutavaid
rakendusmeetmeid, võib Euroopa Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse. Mõju
olulisus: ulatus keskmine, sagedus väike, sihtrühm väike, ebasoovitavate mõjude risk
keskmine. Mõju ei ületa olulisuse künnist, kuid küberturvalisuse riske tuleb rakendamisel
järjepidevalt juhtida.
6.3. Mõju majandusele
Ettevõtjatele avaldub mõju kolmes rollis. Esiteks peavad erasektoris digikukrule tuginevad
isikud, kellelt õigusakti või lepingu alusel nõutakse veebis kasutaja tugevat autentimist (muu hulgas pangad, sideettevõtjad, tervishoiu- ja transpordisektori teenuseosutajad), hiljemalt
2027. aasta lõpust kasutaja vabatahtliku taotluse korral aktsepteerima digikukrut (artikli 5f lõige
2). See toob kaasa ühekordsed liidestamis- ja arenduskulud ning autentimisvoogude
kohandamise kulud. Mikro- ja väikeettevõtjad on sellest kohustusest vabastatud, mis piirab
26
Cybernetica AS. Digikukru I etapi analüüs. Versioon 1.0.1, 21.12.2023. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet.
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Digikukru-I-etapi-analuus.pdf 27
Vt viide 17, ptk 5 (Massallkirjastamise piirangud ja tingimused).
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf
17
halduskoormuse kasvu väiksemate ettevõtjate jaoks. Väga suurte digiplatvormide
aktsepteerimiskohustus tuleneb vahetult määruse artikli 5f lõikest 3 ega puuduta Eesti
ettevõtjaid otseselt. Aktsepteerimiskohustus hõlmab kõiki eIDAS 2 määruse kohaselt
pakutavaid kukruid, mistõttu peavad Eesti teenusepakkujad olema valmis aktsepteerima ka
teiste liikmesriikide kukruid. Peame arvestama, et osa liikmesriike võib oma kukrud kasutusele
võtta juba 2026. aasta lõpuks.28
Teiseks peavad kõik digikukrule tugineda soovivad ettevõtjad end registreerima kukrule
tuginevate isikute riiklikus registris (määruse artikkel 5b, komisjoni rakendusmäärus (EL)
2025/84829). Registreerimisprotsess peab olema kulutõhus ja riski suhtes proportsionaalne:
rakendusmäärus nõuab veebipõhist ja võimaluse korral automaatset registreerimist ning
taotluste menetlemist põhjendamatu viivituseta, samuti on registreerimisel esitatavate andmete
maht piiratud (asukohaliikmesriik, nimi ja registrikood, kontaktandmed, kukru kavandatud
kasutus ja taotletavad andmed), mistõttu on ühe ettevõtja halduskoormus registreerimisel väike.
Ettevõtja ettevalmistavad tegevused hõlmavad kohustuse hindamist, protsesside analüüsi,
registreerimist, pääsusertifikaatide taotlemist ja süsteemide integreerimist. Registri
esmaversioon koos juhenditega on kavandatud valmima 2026. aasta lõpus või 2027. aasta
alguses ning registreerimine algab pärast selle valmimist.30 Eelnõuga ei kehtestata tuginevate
isikute registreerimise ega pääsusertifikaatide väljastamise eest riigilõivu: riigilõiv nähakse
riigilõivuseaduse §-s 116² ette üksnes Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa taotluse
läbivaatamise eest. See hoiab ettevõtjate turule sisenemise barjääri madalal ja toetab Eesti
konkurentsipositsiooni teiste liikmesriikide suhtes. Registreerimise võimaliku tasustamise
mõju turule sisenemisele on käsitletud ka Eesti analüüsides31 ning digikukru kasutuse
majandusmudeli selgitamise vajadus tõstatati juba 2021. aasta kaasamisel.32
Kolmandaks mõjutab eelnõu usaldusteenuse osutajaid. Eelnõuga täpsustatakse ja
ajakohastatakse loamenetlust ning riigipõhiseid nõudeid usaldusteenuse osutaja jaoks ja
kirjeldatakse vastavat menetlust ja nõudeid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja jaoks.
Selgelt sõnastatud nõuded aitavad teenuseosutajatel loamenetlust läbida ning loovad
õigusselgust nõuetele vastavuse suhtes; see mõju puudutab väikest ringi ettevõtjaid, kuid nende
jaoks on mõju suur. eIDAS 2 määrus loob uued usaldusteenuse liigid, muu hulgas atribuutide
elektroonilise tõendamise (elektroonilised tõendid) ja e-allkirja kaugloomise vahendite
haldamise, mis avavad Eesti usaldusteenuse osutajatele uued turuvõimalused kogu Euroopa
Liidus.33 Elektrooniliste tõendite potentsiaalseid kasutusjuhte on Eestis analüüsitud juba alates
2022. aastast – näiteks töötajakaardi, kalastuslubade, perekaardi ja mobiilse juhiloa
digiteerimine –, mis võimaldaks asendada paberil ja plastkaartidel põhinevad tõendid
masinloetavate elektrooniliste tõenditega ning vähendada nii ettevõtjate kui ka riigi
asjaajamiskulusid.34 Samal ajal karmistuvad vastavusnõuded: kvalifitseeritud usaldusteenuse
osutajaid auditeeritakse vähemalt iga 24 kuu järel (artikli 20 lõige 1) ning liikmesriigid peavad
28
Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 29
Vt viide 6. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj 30
Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 31
Vt viide 17, ptk 9 (RP-dega seotud õiguslik ja menetluslik raamistik).
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf 32
Vt viide 29. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj 33
Vt viide 23, ptk 2 (Digiidentiteedikukru ökosüsteem). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-
05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 34
A. Pankova, P. Laud, A. Kalu, R. Lillemets, M. Toomsalu, M. J. Liba, A. Kamenik. Tõend kui platvorm. Riigi
Infosüsteemi Amet: 2022. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Toend-kui-platvorm-
12.05.2022.pdf
18
tagama, et määruse rikkumise eest saab usaldusteenuse osutajale määrata haldustrahvi, mille
maksimummäär on vähemalt 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul 1% üleilmsest aastasest
kogukäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem (artikkel 16). Eelnõuga e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduses kehtestatavad karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 41 ja 42)
ning karistusseadustiku § 350 täiendamine (eelnõu § 3) suurendavad seega usaldusteenuse
osutajate vastutusriski, kuid ühtlustavad selle teiste liikmesriikidega.
Euroopa Liidu tasandi mõjuhinnang toob esile, et ühtse digiidentiteedi lahenduse kasutuselevõtt
vähendab oluliselt ettevõtjate kliendituvastuse kulusid ja identiteedipettustest tulenevaid
kahjusid: komisjoni hinnangul on tegevuskulude sääst olenevalt kasutuselevõtu ulatusest
finantsteenuste sektoris liidus tervikuna 0,68–1,36 miljardit eurot aastas (kliendi tuvastamise ja
hoolsusmeetmete kulud) ja tervishoiusektoris 1,26–2,51 miljardit eurot aastas ning
identiteedipettuste kahjud vähenevad finantsteenuste sektoris 0,85–1,4 miljardi euro võrra
aastas.35 Komisjon rõhutab ühtlasi, et sertifitseeritud ja kogu liidus toimiv autentimislahendus
vähendab iga üksiktehingu kulu, võimaldab viia tundlikumaid tehinguid täielikult digitaalseks
ning pakub ettevõtjatele neutraalse avaliku sektori autentimislahenduse alternatiivina
eraõiguslikele lahendustele, mis võivad kasutada kasutajaandmeid profileerimiseks.36 Need on
liidu koondhinnangud; Eesti-spetsiifiline kvantitatiivne hinnang koostatakse eelnõu menetluse
käigus (vt punkt 6.6).
Eesti kaalutlusotsustest mõjutab ettevõtjaid ka kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja
vastutuskindlustuse aastase koondsumma suurendamine ühelt miljonilt kahe miljoni euroni: see
suurendab mõõdukalt kindlustusmakset, kuid tagab kannatanutele tegeliku kahju hüvitamise
võimaluse ja vastab summa kehtestamisest möödunud aja jooksul muutunud hinnatasemele; iga
üksiku kindlustusjuhtumi kohta nõutav kate ei muutu. Avatud lähtekoodi nõudest erandi
tegemise võimalus (eelnõu § 1 punkt 13) annab riigile paindlikkuse juhuks, kui kukru üksikute
komponentide lähtekoodi avalikustamine ohustaks turvalisust; erandi kasutamata jätmise korral
kehtib määruse üldreegel, mistõttu on selle otsuse vahetu mõju ettevõtjatele ja kasutajatele
väike ning avaldub eelkõige riigi enda arendus- ja hankevalikutes.
Tarbijate jaoks väheneb asjaajamiskoormus: digikukkur võimaldab tõendada isikut ja atribuute
(nt vanust, kvalifikatsiooni, lube) ühe vahendiga nii Eestis kui ka üleliiduliselt, vähendades
paberdokumentide ja korduva andmete esitamise vajadust. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt
väheneks kodanike halduskoormus isikuandmete üleliidulise kasutamise korral liidus tervikuna
hinnanguliselt 350–400 miljoni euro võrra aastas.37 Mõju olulisus: ulatus keskmine (kohustatud
ettevõtjad peavad autentimislahendusi kohandama, kuid tegemist on ühekordse kohanemisega),
sagedus keskmine, sihtrühm keskmine (aktsepteerimiskohustus puudutab piiratud, kuid
majanduslikult olulisi sektoreid; mikro- ja väikeettevõtjad on vabastatud), ebasoovitavate
mõjude risk väike. Kuna kaks kriteeriumi on hinnatud keskmiseks, on mõju majandusele
oluline.
6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Puudub. Eelnõu reguleerib digitaalset identiteeditaristut ega mõjuta keskkonnakvaliteeti,
loodusvarasid ega ehitatud keskkonda. Kaudse vähese positiivse mõjuna võib digikukru ja
35
Vt viide 14, 3. lisa (joonis 18) ja 5. lisa (joonised 34 ja 35). https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 36
Vt viide 21. https://ec.europa.eu/digital-building-
blocks/sites/spaces/EUDIGITALIDENTITYWALLET/pages/694487811/Benefits 37
Vt viide 14, 3. lisa (joonis 18). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124
19
elektrooniliste tõendite kasutuselevõtt vähendada paber- ja plastdokumentide kasutust, kuid see
mõju ei ole mõõdetav ega antud kontekstis oluline.
6.5. Mõju regionaalarengule
Otsene mõju puudub, sest eelnõu kohaldub kogu riigis ühetaoliselt. Kaudne vähene positiivne
mõju avaldub selles, et digikukkur parandab avalike ja erasektori e-teenuste kättesaadavust
olenemata asukohast, mis toetab teenuste tarbimist ka piirkondades, kus füüsiline teenusvõrk
on hõredam. Mõju ei ületa olulisuse künnist.
6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Eelnõuga ei jagata ümber kohustusi keskvalitsuse struktuuris ega looda uusi struktuuriüksusi;
lisanduvad ülesanded on jagatud asutuste vahel, kelle põhiülesanded juba hõlmavad sarnaseid
funktsioone. Suurim koormus langeb RIA-le, kelle ülesanneteks on eelnõu kohaselt pädeva
asutuse ülesanded, sealhulgas digikukru pakkumise korraldamine riigi nimel (sh võimalus
pakkumine ja selleks vajalikud tegevused allhankida), kukrule tuginevate isikute riikliku
registri asutamine ja pidamine koos pääsusertifikaatide väljastamise korraldamisega, Euroopa
digiidentiteedikukru pakkuja loamenetlus, e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamine e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse38 § 21¹ kohases
menetluses ning riiklik ja haldusjärelevalve koos väärtegude kohtuvälise menetleja rolliga.
Kuna eIDAS 2 määrus loob uued usaldusteenuse liigid, laieneb ka usaldusteenuste järelevalve
ulatus ning lisandub Euroopa digiidentiteedikukru raamistiku järelevalveasutuse roll (määruse
artikkel 46a).39 Need ülesanded eeldavad püsivat lisaressurssi nii infosüsteemide arenduseks ja
halduseks kui ka menetluste läbiviimiseks; kulud ja rahastamisallikad on esitatud seletuskirja
7. peatükis. Euroopa Liidu tasandil hinnati komisjoni mõjuhinnangus, et digikukru ühe
lahenduse arendus- ja halduskulud on esimese kolme aasta jooksul kokku ligikaudu 10,5
miljonit eurot ja käitamine eeldab 25–30 töötajaga püsimeeskonda, ning e-identimise süsteemi
teavitamisega seotud vastavushindamisaruande kulu on suurusjärgus 80 000 – 100 000 eurot.
Kuna Eesti kasutab eID-vahendite turvasertifitseerimist juba praegu, ei tohiks
sertifitseerimisnõuetest endist tuleneda märkimisväärseid lisakulusid.40 Andmekaitse
Inspektsiooni töökoormus suureneb digikukru ja sellega seotud töötlemistoimingute
andmekaitsealase järelevalve võrra, sealhulgas kasutajate teadete menetlemisega, mida saab
esitada otse kukru ühise töölaua kaudu (artikli 5a lõike 4 punkt d).
Digikukru ökosüsteemi käivitamine eeldab lisaks mitme muu asutuse panust. Riiklik
sertifitseerimiskava tuleb igal liikmesriigil kehtestada oma kukrulahenduse ja selle aluseks
oleva e-identimise süsteemi arhitektuuri kohta ning määrata kava omanik. Eelnõu kohaselt on
kavade koostamine, ajakohasena hoidmine ja avaldamine valdkonna eest vastutava
ministeeriumi ülesanne (eelnõu § 1 punkt 31). Kukru vastavushindamisasutuse akrediteerimine
on riikliku akrediteerimisasutuse (Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) uus
akrediteerimisteenus, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.41 Digikukkur kavandatakse
eraldiseisva mobiilirakendusena. Kui digikukkur kavandataksekombineerituna mõne muu
mobiilirakendusega (nt riigiäpiga), muutub kukru sertifitseerimine keerukamaks ja EUDI-
38
Vt viide 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025016 39
Vt viide 23, ptk 2. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 40
Vt viide 14, 5. lisa. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 41
Vt viide 23, lisa 1 (Liikmesriigi riiklik sertifitseerimiskava) ja lisa 3 (Euroopa Komisjonile tehtavad teavitused).
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf
20
nõuded võivad laieneda rakenduse muudele funktsioonidele; seetõttu tuleb arhitektuurivalikul
eraldi hinnata turvaperimeetrit, sertifitseerimise ulatust ja lisamoodulite mõju
hindamisobjektile.42 Digikukru kui kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahendi
väljaandmine eeldab isikutuvastusandmete väljastamisel koostööd Rahvastikuregistri ja Isikut
tõendavate dokumentide andmekogu pidajaga.43 Riiklike andmekogude pidajatele, kelle
andmekogu kvalifitseerub autentseks allikaks, tekib kohustus võimaldada elektrooniliste
tõendite kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel kasutaja taotlusel kontrollida vähemalt
määruse VI lisas loetletud atribuute (nt aadress, vanus, kvalifikatsioonid, esindusõigused)
elektrooniliselt hiljemalt 24 kuu möödumisel rakendusaktide jõustumisest (artikkel 45e). See
eeldab andmekogude liideste ja andmekvaliteedi ettevalmistamist ning kohustus on suunatud
ka üleliidulisele kasutusele.44
Kõik avaliku sektori asutused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksused, peavad artikli 5f
lõike 1 kohaselt aktsepteerima digikukrut nendes internetipõhistes teenustes, mille
kasutamiseks nõutakse e-identimist ja e-autentimist. Asutuste individuaalset
kohandamiskoormust vähendab oluliselt see, et valdavas osas avaliku sektori teenustes
kasutatakse autentimiseks riigi keskset autentimisteenust (TARA): digikukru tugi lisatakse
kesksesse teenusesse, misjärel jõuab see asutusteni ilma iga asutuse eraldi arendusteta. Samas
tuleb keskse autentimisteenuse vahendajarolli kujundamisel arvestada määruse piiranguga,
mille kohaselt tuginevate isikute nimel tegutsevad vahendajad ei tohi salvestada andmeid
tehingu sisu kohta (artikli 5b lõige 10).45 Rakendamisel tuleb ühtlasi tagada, et digikukru
andmevahetusloogika sobituks Eesti X-tee, ühendatud andmekogude ja ühekordse küsimise
(once-only) põhimõttega ega tekitaks paralleelset, kasutaja käsitsi hallatavat tõendite
vahendamise kanalit seal, kus automatiseeritud andmevahetus on otstarbekam; sellele riskile
juhiti tähelepanu juba 2021. aasta kaasamisel.46 Asutused, kes keskset autentimisteenust ei
kasuta, peavad oma autentimislahendused ise kohandama. Kohaliku omavalitsuse üksustele ei
panda eelnõuga uusi iseseisvaid ülesandeid ega rahastamiskohustusi; nende koormus piirdub
keskse autentimisteenuse kaudu lisanduvate võimaluste kasutuselevõtuga.
Mõju olulisus: ulatus on RIA jaoks suur (lisanduvad uued püsiülesanded ja infosüsteemid),
teiste asutuste jaoks väike kuni keskmine; sagedus keskmine; sihtrühm keskmine;
ebasoovitavate mõjude risk suur (tähtaegse valmimise risk). Mõju on oluline.
Järelhindamine
Järelhindamise alus on suures osas määruses endas ette nähtud. eIDAS 2 määruse artikli 48a
kohaselt kogub liikmesriik statistikat digikukru ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise
kohta – sealhulgas kehtiva kukru kasutajate arv, kukrut aktsepteerivate teenuste liik ja arv,
kasutajate kaebused ning turvaintsidendid ja nende mõju – ning esitab statistilise aruande
42
Vt viide 17, ptk 2 (Superäpp). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-
analuus.pdf 43
Vt viited 23 ja 26. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf ja
https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Digikukru-I-etapi-analuus.pdf 44
Vt viide 23, ptk 2 ja lisa 2 (Autentne allikas). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-
05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 45
Vt viide 17, ptk 11 (TARA kui digikukru liides). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-
05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf 46
Vt viide 29. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj
21
Euroopa Komisjonile igal aastal 31. märtsiks avatud ja masinloetavas vormingus.47 Euroopa
Komisjon hindab omakorda määruse artikli 5f lõike 5 kohaselt 24 kuu jooksul digikukrute
kasutuselevõtust nende nõudlust, kättesaadavust ja kasutatavust. Riigisiseselt seiravad Justiits-
ja Digiministeerium ja RIA digikukru kasutuselevõttu jooksvalt vähemalt eelnimetatud artikli
48a näitajate alusel, millele lisanduvad registreeritud kukrule tuginevate isikute arv ning
digikukruga tehtud autentimiste ja allkirjastamiste maht. Seaduse rakendumise järelhindamise
käigus hinnatakse muu hulgas karistusnormide ja riigilõivude asjakohasust ning
halduskoormuse tegelikku muutust.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigieelarvele jagunevad rakendamise kuludeks
(Euroopa digiidentiteedi kukru taristu loomine ja haldamine ning teenuste liidestamine) ja
järelevalve tugevdamise kuludeks. Kulusid kannavad Riigi Infosüsteemi Amet, Justiits- ja
Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ning digikukruga liidestuvad ministeeriumid.
Kohaliku omavalitsuse üksustele lisakulusid ega uusi ülesandeid ei kaasne. Kulud kajastavad
riigieelarve lisavajadust perioodil 2027–2030 ja on arvestatud asutuste eelarvestuste alusel48:
infotehnoloogiliste arenduste maksumus keskmise turuhinna ja eeldatava töömahu alusel,
tööjõukulud tööperede palgatasemete alusel. Samas tuleb arvestada, et projekt jätkub ja sellega
kaasnevad kulud ka pärast 2030. aastat.
7.1. Riigi Infosüsteemi Ameti kulud
RIA kannab rakendamise kulusid kokku 15 933 500 eurot ja järelevalve tugevdamise püsikulu
300 000 eurot (75 000 eurot aastas), seega kokku 16 233 500 eurot. Rakendamise kuludest
moodustavad ühekordsed investeeringud 2 990 000 eurot ning majandamis- ja tööjõukulud
vastavalt 10 182 500 ja 2 761 000 eurot. Rakendustegevused on: – digikukru teenusepakkuja
hankimine, sealhulgas hanke ja lepingu kulud, valdkonna kommunikatsioon ning analüüsid ja
uuringud (sh üleliidulise koostalitlusvõime tagamiseks vajalikel kohtumistel osalemine); –
tuginevate isikute registri loomine ja haldamine; – tõendite vahendamise lüüsi loomine ja
haldamine; – olemasolevate e-identimise baasteenuste TARA API, DigiDoc ja SiGa
kohandamine digikukru vajadustele. Järelevalve hõlmab EUDI raamistiku järelevalvet,
sealhulgas tegevuslubade väljastamist, teenuseosutajate üle arvestuse pidamist ning aruandlust
Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile (ENISA). Rakendustegevuste
kulud aastate lõikes on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. RIA rakendustegevused ja kulud aastatel 2027–2030 (eurodes)
Rakendustegevus 2027 2028 2029 2030 Kokku
1. Digikukru teenusepakkuja
hankimine 2 896 833 3 729 800 2 641 400 2 305 800 11 573 833
2. Tuginevate isikute register 562 000 386 100 394 800 405 600 1 748 500
3. Tõendite vahendamise
lüüs 524 667 386 100 394 800 405 600 1 711 167
4. TARA API kohandamine 150 000 100 000 0 0 250 000
47
Vt viide 23, lisa 9. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 48
Kulude arvestuse aluseks on asutuste koostatud eelarvestused.
22
Rakendustegevus 2027 2028 2029 2030 Kokku
5. DigiDoc’i kohandamine 150 000 150 000 0 0 300 000
6. SiGa kohandamine 200 000 150 000 0 0 350 000
Kokku 4 483 500 4 902 000 3 431 000 3 117 000 15 933 500
Allikas: Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvestus.
7.2. Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja liidestuvate
ministeeriumide kulud
Justiits- ja Digiministeeriumi lisavajadus on kokku 2 410 000 eurot (2027. ja 2028. aastal
685 000 aastas, 2029. aastal 570 000 ja 2030. aastal 470 000 eurot). Kulud on seotud riikliku
sertifitseerimisskeemi väljatöötamise ja kinnitamisega.
Andmekaitse Inspektsiooni lisavajadus on kokku 302 088 eurot (75 522 eurot aastas49), sellest
tööjõukulu 68 206 ja majandamiskulu 7316 eurot aastas, mis on vajalik eIDAS-määrusest
tulenevate järelevalvekohustuste täitmiseks, sealhulgas menetlemaks andmesubjektide teateid
kahtlaste või ebaseaduslike andmepäringute kohta.
Digikukruga liidestuvate ministeeriumide (haldusalade) kulud on kokku 2 000 000 eurot (2029.
ja 2030. aastal 1 000 000 eurot aastas). RIA ning Justiits- ja Digiministeerium loovad eIDAS-
määrusele vastavad üldkomponendid ja -funktsioonid, kuid teenuste liidestamine digikukruga
ja tõendite koostalitlusvõime tagamine on iga haldusala ülesanne.
7.3. Kulude koondülevaade
Kulud asutuste ja aastate lõikes on esitatud tabelis 2. Rakendamise ja järelevalve lisavajadus on
perioodil 2027–2030 kokku 20 945 588 eurot.
Tabel 2. Kulud asutuste ja aastate lõikes aastatel 2027–2030 (eurodes)
Asutus 2027 2028 2029 2030 Kokku
Riigi Infosüsteemi Amet
(rakendamine ja järelevalve) 4 558 500 4 977 000 3 506 000 3 192 000 16 233 500
Justiits- ja Digiministeerium 685 000 685 000 570 000 470 000 2 410 000
Andmekaitse Inspektsioon 75 522 75 522 75 522 75 522 302 088
Liidestuvad ministeeriumid 0 0 1 000 000 1 000 000 2 000 000
Kokku 5 319 022 5 737 522 5 151 522 4 737 522 20 945 588
Allikas: asutuste koostatud eelarvestused.
7.4. Mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele
Kohaliku omavalitsuse üksustele ei panda eelnõuga uusi iseseisvaid ülesandeid ega
rahastamiskohustusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne neile lisakulusid; nende koormus
piirdub keskse autentimisteenuse kaudu lisanduvate võimaluste kasutuselevõtuga. Digikukru
49
Andmekaitse Inspektsiooni eelarvestuse tekstiline selgitus esitab aastase lisavajaduse 75 519 eurot (palgakulu
68 203 ja majandamiskulu 7316 eurot); erinevus eelarveridade summast (75 522 eurot) tuleneb ümardamisest.
23
tugi lisatakse riigi kesksesse autentimisteenusesse (TARA) riigieelarve vahenditest, misjärel
jõuab see kohaliku omavalitsuse üksusteni ilma nende eraldi arenduste, töökoormuse või
kuluta.
7.5. Tulud ja rahastamise allikas
Eelnõuga muudetakse ka riigilõivuseadust. Laekuva riigilõivu maht sõltub taotluste arvust,
mida ei ole avalike allikate põhjal võimalik usaldusväärselt prognoosida; muid tulusid eelnõu
rakendamisega ei kaasne.
Kulud kaetakse riigieelarvest ning vastavad eelarvetaotlused esitatakse riigieelarve protsessis.
Praegu nendeks ülesanneteks eelarves katet ei ole. Lisaressursi tagamine on rakendamise
eeldus: ilma selleta ei ole võimalik täita määrusest (EL) 2024/1183 (eIDAS2) tulenevaid
ülesandeid, millega kaasneb Euroopa Liidu õiguse rikkumise menetluse ja rahaliste
sanktsioonide risk.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga antakse üks uus volitusnorm: e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse §
3¹ lõigete 5 ja 6 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tuginevate isikute
registri põhimääruse, milles sätestatakse andmekogu pidamise korraldus, täpne andmekoosseis,
andmete esitamise ja registreeringu menetlemise kord ning vajaduse korral muud andmekogu
pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Volitusnorm on vajalik, sest komisjoni
rakendusmäärus (EL) 2025/848 jätab registri pidamise tehnilise ja korraldusliku täpsustamise
liikmesriigile; seaduse tasandil sätestatakse andmekogu asutamine, eesmärk, vastutav töötleja,
andmete koosseisu põhialused, avalikkus ja säilitustähtaeg ning määruse tasandile jääb üksnes
rakenduslik täpsustus. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.Rakendusakt tuleb
kehtestada hiljemalt 24. detsembriks 2026, sest sellest kuupäevast kohaldub komisjoni
rakendusmäärus (EL) 2025/848 ja registreerimine peab olema võimalik.
Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse § 12 lõige 2, mille tagajärjel muutub kehtetuks selle alusel antud Vabariigi Valitsuse
määrus „Usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse vastavushindamise kord“.50
Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kava, mille koostamise kohustus pannakse
eelnõuga valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (eelnõu § 1 punkt 31), ei ole õigustloov
akt ega rakendusakt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja tähenduses, vaid haldusesisene
dokument, mis avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Samuti ei eelda eelnõu muud
rakendusakti: registreerimistaotluste esitamise tehniline kord tehakse kättesaadavaks
tuginevate isikute registri kaudu põhimääruses sätestatud korras.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras ehk põhiseaduse § 108 kohaselt kümnendal päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist. Eraldi jõustumissätet eelnõu ei sisalda. Üldkorras jõustumine on
põhjendatud, sest sihtrühmade sisulised kohustused tulenevad valdavalt vahetult eIDAS 2
määrusest ja selle rakendusmäärustest, mille kohaldamise tähtajad on sätestatud Euroopa Liidu
õiguses, ning eelnõu riigisisesed rakendusmeetmed (pädeva asutuse määramine, loamenetlus,
register, karistusnormid) ei nõua sihtrühmadelt sellist kohanemisaega, mis eeldaks pikemat
jõustumistähtaega. Vastupidi, riigisiseste rollide ja menetluste võimalikult varane jõustumine
50
Usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse vastavushindamise kord (RT I, 28.10.2016, 17).
24
on vajalik, et tuginevate isikute registreerimine oleks võimalik hiljemalt 24. detsembrist 2026,
mil kohaldub komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/848.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse
Inspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Maa- ja
Ruumiametile, Rahvusarhiivile, Politsei- ja Piirivalveametile, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
EIS-i kaudu toimuv kooskõlastamine on ühtlasi avalik konsultatsioon, sest eelnõu materjalid
on infosüsteemis avalikult kättesaadavad ja igaühel on võimalik esitada eelnõu kohta arvamus.
Huvirühmi on sisuliselt kaasatud juba enne eelnõu koostamist, ja seda kahel tasandil. Euroopa
Liidu tasandil korraldas Euroopa Komisjon eIDAS-määruse läbivaatamiseks avaliku
konsultatsiooni 24. juulist kuni 2. oktoobrini 2020, et koguda tagasisidet e-identimise ja
usaldusteenuste arengu ning kasutuselevõtu takistuste kohta51; konsultatsioonile laekus 318
vastust ning selle tulemusi on kajastatud komisjoni mõjuhinnangut toetavas uuringus.52 Lisaks
avalikule konsultatsioonile sai komisjon kirjalikku tagasisidet esialgse mõjuhinnangu kohta
(23. juulist 3. septembrini 2020), korraldas sihitatud sidusrühmauuringu (106 vastust) ning
küsitles liikmesriikide esindajaid eIDAS-i koostöövõrgustikus. Avaliku konsultatsiooni
tulemuste kohaselt toetas 60% vastanutest ühtse ja üldtunnustatud Euroopa digiidentiteedi
süsteemi loomist riiklike e-identimise vahendite kõrvale; peamiste eelistena nimetati
universaalset aktsepteeritavust (47% vastanutest), kasutusmugavust (43%) ja riigi tagatud
usaldusväärsust (37%), peamise väljakutsena aga ühtse süsteemi ülesehituse ja juhtimise
keerukust (52%); 49% vastanutest pidas kehtiva raamistiku peamiseks parandusmeetmeks selle
laiendamist erasektorile.53 Eesti seisukohtade kujundamisse komisjoni ettepaneku COM(2021)
281 (final) kohta kaasati asjaomased ministeeriumid, asutused ja huvirühmad; seisukohad kiitis
heaks Vabariigi Valitsus ja neid arutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.54 2021. aasta
kaasamise tabelist nähtub muu hulgas, et Siseministeerium toetas eelnõu eesmärke, huvirühmad
tõstatasid küsimusi digikukru seosest olemasoleva eID-ökosüsteemi ja X-tee
andmevahetusloogikaga, riigisisestest kuludest, majandusmudelist, erasektori vastutusest ja
rakendamise tähtajast ning Eesti tegi ettepaneku näha kukru kasutuselevõtuks ette 24 kuud
tehniliste nõuete jõustumisest – tähtaeg, mis kajastub ka määruse lõplikus tekstis (artikli 5a
lõige 1).55 Kaalutlusruumi kasutamise analüüs tehti Eesti seisukohtade kujundamise käigus,
mistõttu ei koostatud eelnõu kohta väljatöötamiskavatsust (hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja § 1 lõike 2 punkt 2; vt ka seletuskirja punkt 2). Lisaks osales Eesti Euroopa Komisjoni
kaasrahastatud suuremahulises pilootprojektis POTENTIAL, milles 19 liikmesriiki ja Ukraina
51
Digital identity and trust: Commission launches public consultation on the eIDAS Regulation. Euroopa
Komisjoni veebileht, 24.07.2020. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/digital-identity-and-trust-
commission-launches-public-consultation-eidas-regulation 52
Vt viide 15. 53
Vt viide 14, 2. lisa. 54
Vt viide 13. 55
Vt viide 29.
25
katsetasid aastatel 2023–2025 digikukru kuut kasutusjuhtu; Eesti panustas RIA eestvedamisel
digitaalse juhiloa tehnilise kontseptsioonilahenduse väljatöötamisse ning projekti tulemused
andsid sisendi Euroopa digiidentiteedikukru arhitektuuriraamistiku (ARF) väljatöötamisse.56
Määruse rakendusaktide eelnõude kohta on huvirühmadel olnud võimalik esitada tagasisidet
Euroopa Komisjoni tagasisidekorje kaudu.
Eestis on kaasamine ja ettevalmistus toimunud järjepidevalt alates 2022. aastast. RIA on
tellinud sõltumatud analüüsid digikukru ja elektrooniliste tõendite ökosüsteemi kohta – „Tõend
kui platvorm“ (2022), digikukru I etapi analüüs (2023), II etapi analüüs (2025) ja III etapi
analüüs (2026) – ning avalikustanud need oma kodulehel, kus on avaldatud ka teave digikukru
ökosüsteemi, ettevõtjate kohustuste, tuginevate isikute registri ajakava ja korduma kippuvate
küsimuste kohta.57 2025. aasta mais kutsus RIA turuosalisi avalikult varakult kaasa mõtlema
Euroopa Liidu digikukru järgmiste sammude üle.58 Tuginevate isikute registreerimise juhendid
avaldatakse pärast registri esmaversiooni valmimist samuti RIA kodulehel, mis tagab
ettevõtjatele jooksva teabe kohustuste täitmiseks.59
Pärast EIS-i kooskõlastusringi uut kaasamisringi ei kavandata. EIS-i kaudu toimuv
kooskõlastusring täidab ühtlasi Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta kaasamisplaanis
kavandatud avaliku konsultatsiooni eesmärki.60 See on põhjendatud, sest eIDAS 2 määrus on
vahetult kohaldatav ja eelnõu riigisisene otsustusruum on piiratud rakendusmeetmetega, mille
sisulised valikud on läbi arutatud Euroopa Liidu tasandi õigusloomes, pilootprojektides ja
Eestis toimunud ettevalmistava kaasamise käigus; sihtrühmadel on võimalik esitada arvamusi
kooskõlastusringi jooksul EIS-i kaudu ning eelnõu menetlemisel Riigikogus. Kaasamisel ja
ettevalmistavates analüüsides esile kerkinud põhiküsimused – sobitumine X-tee ja ühekordse
küsimise põhimõttega, digikukru kasutuse majandusmudel, erasektori vastutusraamistik,
tuginevate isikute register, järelevalve ja karistused, sertifitseerimise ulatus – on käsitletud
seletuskirja 6. peatükis ja eelnõu sisu peatükis (seletuskirja 3. peatükk).
Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise tulemused ning saadud märkuste arvestamise ülevaade
esitatakse seletuskirja lisas märkuste tabelina, milles kajastatakse iga märkuse sisu, esitaja ning
arvestamine või arvestamata jätmine koos põhjendusega (hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja § 50 lõiked 2 ja 3). [Täidetakse menetluse käigus.]
Seletuskirja lisad
Lisa 1. Rakendusakti kavand (tuginevate isikute registri põhimäärus).
Lisa 2. Vastavustabel (eIDAS 2 määruse ja eelnõu sätete seosed).
Lisa 3. Märkuste tabel. [Täidetakse menetluse käigus.]
56
Pilootprojekt POTENTIAL (digitaalne juhiluba). Riigi Infosüsteemi Ameti koduleht, 19.05.2026.
https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/pilootprojekt-potential 57
Vt viited 35, 26, 23 ja 17. Analüüsid on avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehel (vt viide 16). 58
EL digikukru järgmised sammud: kutsume turuosalisi varakult kaasa mõtlema. Riigi Infosüsteemi Ameti blogi,
30.05.2025. https://www.ria.ee/blogi/el-digikukru-jargmised-sammud-kutsume-turuosalisi-varakult-kaasa-
motlema 59
Vt viide 16. 60
Vt viide 12.
26
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, … ……………2026
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Seletuskirja lisa 2
Euroopa Liidu õiguse rakendamise vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 (mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1183) on tervikuna ja vahetult kohaldatav. Käesolev tabel kajastab
üksnes neid määruse ja selle rakendusmääruste sätteid, mille rakendamiseks on vajalik riigisisene meede. Kasutatud lühendid: EUTS – e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seadus; RLS – riigilõivuseadus; KarS – karistusseadustik.
Euroopa Liidu õigusakti säte
Riigisisese
meetme
vajadus
Rakendav riigisisene säte Kommentaar
Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 5a
(Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine ja
liikmesriigi ülesanded)
Jah EUTS § 2 lõiked 1 ja 2 Pädeva asutuse (Riigi Infosüsteemi Amet) määramine ning
ülesannete lepinguline üleandmine teenuse osutajale.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4
punkti d alapunkt iii ja lõike 5 punkti a
alapunkt x (riiklik andmekaitseasutus)
Jah EUTS § 2 lõige 3 ja § 22 lõige 2 Andmekaitse Inspektsiooni rolli ja järelevalvepädevuse
määramine.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 5b ja
rakendusmäärus (EL) 2025/848 (kukrule
tuginevate isikute registreerimine)
Jah EUTS § 3¹ ja tuginevate isikute
registri põhimäärus
Tuginevate isikute registri asutamine ja pidamine.
Rakendusakti kavand esitatakse seletuskirja lisas 1.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõige 1
(Euroopa digiidentiteedikukru
sertifitseerimine)
Jah EUTS § 6 lõige 4 ja § 8 punkt 2¹ Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loakohustus ja kehtiva
sertifitseeringu nõue.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõiked 3
ja 7 ning artikli 45f lõige 3
Jah EUTS § 2 lõige 4 Nimetatud ülesannete täitmine antakse valdkonna eest
vastutavale ministeeriumile.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 7 punkt f
ning artiklid 9, 12, 46a, 46b ja 48a
(liikmesriigi ülesanded)
Jah EUTS § 2 lõige 1 Nimetatud liikmesriigi ülesandeid täidab pädeva asutusena
Riigi Infosüsteemi Amet.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõiked 1
ja 2 (vastutus ja kahju hüvitamine)
Jah EUTS § 5 lõige 2 Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vastutuskindlustuse
nõue.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 16
(karistused)
Jah EUTS §-d 23¹, 23² ja 23³ ning
KarS § 350
Sunniraha ülemmäär, väärteovastutus ja kohtuväline menetleja
ning tähtsa isikliku dokumendi mõiste laiendamine Euroopa
digiidentiteedikukrule.
2
Euroopa Liidu õigusakti säte
Riigisisese
meetme
vajadus
Rakendav riigisisene säte Kommentaar
Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 46a lõike 3
punkt a (kukru pakkuja järelevalve)
Jah EUTS § 6 lõige 4 Ex ante ja ex post järelevalve tagatakse loakohustuse kaudu.
Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 48a
(statistika kogumine ja aruandlus)
Jah EUTS § 23⁴ (3². peatükk) Teabevahetuse ja aruandluse kohustus (eelnõu § 1 punkt 43).
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2977
(isikutuvastusandmed ja isikuandmete
atribuudid)
Jah EUTS § 5 lõige 11 Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja isikukoodi kandmine
kukrusse.
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2981
(Euroopa digiidentiteedikukru
sertifitseerimine)
Jah EUTS § 7 lõike 3 punkt 5 Euroopa digiidentiteedikukru kirjelduse ja sertifitseerimise
hindamise aruande esitamine.
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2162
(usaldusteenuste vastavushindamine)
Jah EUTS § 7 lõike 3 punkt 1 Vastavushindamise aruande sisu ja vormi nõuded.
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/848
(kukrule tuginevate isikute register)
Jah EUTS § 3¹ ja tuginevate isikute
registri põhimäärus
Registri sisu ja pidamine, sealhulgas I lisa teabe avalikustamine
(artikli 3 lõige 4), säilitustähtaeg (artikkel 10) ning
registreeringu peatamine ja tühistamine (artikkel 9).
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/847
(turvaintsidentidest teavitamine)
Jah EUTS § 4 Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja
kohustus teavitada pädevat asutust turvaintsidentidest.
Riigisisene lõivumeede (Euroopa
digiidentiteedikukru pakkuja loataotlus)
Jah RLS § 116² Riigilõivu määr Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja
loataotluse ja korduva taotluse läbivaatamise eest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Meie 30.07.2026 nr 8-1/5650-1
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning teistele arvamuse avaldamiseks E-identimise ja
e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse
eelnõu.
Palume saata kooskõlastuskirjad ja arvamused viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri 3. Rakendusakti kavand 4. Vastavustabel
Cyrsten Rohumaa 58864212 [email protected] Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet
Andmekaitse Inspektsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Statistikaamet Maa- ja Ruumiamet Rahvusarhiiv Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0864 - E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b96f3a-ad86-45d2-96cf-b8c965ea2581 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b96f3a-ad86-45d2-96cf-b8c965ea2581?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main