Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/522

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2026. aastal“ muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 3 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu (VVM_EELNOU.pdf)

2. Määruse eelnõu seletuskiri (VVM_muutmine_seletuskiri.pdf)

3. Määruse eelnõu lisa 11 (VVMLisa_1_1.pdf)

4. Määruse eelnõu lisa 21 (VVMLisa_2_1.pdf)

5. Määruse eelnõu lisa 31 (VVMLisa_3_1.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite Liit,

Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu,

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa Rannakalurite

Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Peipsi

Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu,

Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit

Joosep Pärn

5563 3802 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 11

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

2026. aastal

Veeala Maakond ja püsiasustusega

väikesaar

Lubatud saak 2026. aastal

tonnides

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1

Pärnu maakond, kaasa arvatud

Kihnu ja Manõja püsielanikud 6904

Saare maakond

Läänemere avaosa

ICESi alarajoonid

28-2, 29 ja 32

Harju maakond

969,2

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Lääne-Viru maakond

Lääne maakond

Saare maakond

Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

2026. aastal

Veeala Kalaliik Lubatud saak 2026. aastal

tonnides

Läänemere ICESi

alarajoonid 28-1,

28-2, 29 ja 32

Kilu 3

Tursk 2

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 21

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel. Räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

püüdmisel 2026. aastal

Kalaliik Veeala Lubatud väljapüügimaht

2026. aastal tonnides

Räim

Läänemere

avaosa ICESi

alarajoonid 25,

26, 27, 28-2, 29

ja 32

10 602,7

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1 9284,7

Tursk

Läänemere ICESi

alarajoonid 22–

24

3

Läänemere ICESi

alarajoonid 25–

32

5

Kilu

Läänemere ICESi

alarajoonid 22–

32

23 550

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 31

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel ning püügivahendiga veealale väljumiste arv kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi

järvel ja Lämmijärvel püüdmisel

Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. aastal püüda lubatud aastasaagid

Kalaliik Eesti Vabariigile määratud

lubatud aastasaak tonnides

Ahven 496

Latikas 872

Koha 1063

Haug 141

Särg 300

Kiisk 150

Rääbis 15

Luts 55

Peipsi tint 5

Siig 1

Tabel 2. Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide

kaupa 2026. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata

aastasaak

Püügivahend

Lubatud kalaliigi aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta,

seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta kg

Ahven Haug Koha Latikas Rääbis

Avaveevõrk 2700 (0,9) 92 400 (30,8) 634 200 (211,4) 291 600 (97,2) 0 (0)

Kaldavõrk 4835,1 (7,1) 1225,8 (1,8) 408,6 (0,6) 1157,7 (1,7) 0 (0)

Ääre- või

avaveemõrd

242 243,4

(589,4) 6288,3 (15,3) 53 471,1 (130,1)

82 035,6

(199,6) 8096,7 (19,7)

Mõrd mõrrajadas 91 679 (187,1) 21 609 (44,1) 136 416 (278,4) 402 437 (821,3) 784 (1,6)

Juhtaiata mõrd 539 (107,8) 28 (5,6) 212 (42,4) 87 (17,4) 1,5 (0,3)

Põhjanoot ehk

mutnik 147 574 (7378,7)

14 782

(739,1)

224 932

(11 246,6) 89 492 (4474,6) 0 (0)

Pöörinoot 147 (49) 14,1 (4,7) 105,9 (35,3) 347,1 (115,7) 0 (0)

Püüvõrk 97,5 (6,5) 3499,5

(233,3) 9213 (614,2) 694,5 (46,3) 0 (0)

Kastmõrd 147 (49) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 5818,2 (1939,4)

Püügivahendite

vahel jagamata

aastasaak

6038 1153,3 4041,4 4149,1 299,6

2

Tabel 3. Peipsi järvel ja Lämmijärvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arv püügivahendi

omaduste kaupa 2026. aastal

Püügivahend Püügivahendi omadus Veealale väljumiste arv

ühe püügivahendi kohta

Põhjanoot silmasuurus päras, vähem kui viie meetri

ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt

44 millimeetrit

13

Põhjanoot silmasuurus päras, vähem kui viie meetri

ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt

106 millimeetrit

13

Pöörinoot silmasuurus päras, vähem kui viie meetri

ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt

44 millimeetrit

13

Pöörinoot silmasuurus päras, vähem kui viie meetri

ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt

106 millimeetrit

13

1

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2026. aastal“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 46 lõike 1, § 47 lõike 2 ning § 471 lõigete 1 ja 3 ning

majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruses nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused,

lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid, püügivahendiga veealale

väljumiste arv ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“;

2) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 47 lõigete 1 ja 2,“ tekstiosaga „§ 471

lõigete 1 ja 3,“;

3) paragrahvi 1 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja kastmõrraga püüdmisel kastmõrra kaupa

kalaliigi kohta“;

4) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Peipsi järvel ja Lämmijärvel §-s 61 kehtestatud metoodika alusel arvutatud põhjanoodaga

veealale väljumiste arv põhjanooda omaduste kaupa on sätestatud lisas 31.

(4) Peipsi järvel ja Lämmijärvel §-s 61 kehtestatud metoodika alusel arvutatud pöörinoodaga

veealale väljumiste arv pöörinooda omaduste kaupa on sätestatud lisas 31.

(5) Kui loale kantud põhjanoodaga, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses

pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, veealale väljumiste arv ei ole ammendunud,

arvestatakse sellega väljumine sama omadusega põhjanoodaga veealale väljumiste arvu hulka.

(6) Kui loale kantud pöörinoodaga, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära

lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, veealale väljumiste arv ei ole ammendunud,

arvestatakse sellega väljumine sama omadusega pöörinoodaga veealale väljumiste arvu

hulka.“;

EELNÕU

28.07.2026

2

6) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Peipsi järvel ja Lämmijärvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu

arvutamise metoodika

(1) Põhjanootadega veealale väljumiste arvu saamiseks korrutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse

ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude

säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi järvel ja Lämmijärvel Eesti

Vabariigile määratud põhja- ja pöörinootadega veealale väljumiste arv põhjanooda

püügivõimalusega ning saadud tulemus jagatakse põhja- ja pöörinooda püügivõimalusega.

Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.

(2) Pöörinootadega veealale väljumiste arvu saamiseks korrutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse

ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude

säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi järvel ja Lämmijärvel Eesti

Vabariigile määratud põhja- ja pöörinootadega veealale väljumiste arv pöörinooda

püügivõimalusega ning saadud tulemus jagatakse põhja- ja pöörinooda püügivõimalusega.

Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.

(3) Ühe põhjanoodaga veealale väljumiste arvu saamiseks jagatakse lõike 1 kohaselt saadud

põhjanootadega veealale väljumiste arv põhjanooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse

allapoole täisarvuni.

(4) Ühe pöörinoodaga veealale väljumiste arvu saamiseks jagatakse lõike 2 kohaselt saadud

pöörinootadega veealale väljumiste arv pöörinooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse

allapoole täisarvuni.

(5)Lõike 3 kohaselt saadud ühe põhjanoodaga veealale väljumiste arv jagatakse võrdsetes

osadespõhjanooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on

vähemalt 44 millimeetrit, ja põhjanooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri

ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, kaupa.

(6) Lõike 4 kohaselt saadud ühe pöörinoodaga veealale väljumiste arv jagatakse võrdsetes

osadespöörinooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on

vähemalt 44 millimeetrit, ja pöörinooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri

ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, kaupa.

(7) Ümardamise tulemusena saadud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei jagata.“;

7) määruse lisad 11, 21 ja 31 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

3

Lisa 11 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 21 Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 31 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel ning püügivahendiga veealale väljumiste arv kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel

ja Lämmijärvel püüdmisel

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2026. aastal“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 46 lõike 1, § 47 lõike 2, § 471 lõigete 1

ja 3 ning majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrust nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse

tasumäärad 2026. aastal“ (edaspidi ka määrus nr 97) osas, millega reguleeritakse kaluri

kalapüügiloa alusel Läänemere avaosa räime aastasaagi jaotust. Sarnaselt eelmise aastaga

kehtestatakse 2026. a kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi rannapüük või rannapüüdjad) püügiks

lubatud räime aastasaak eraldi Liivi lahel, mida tähistab ICES-i alarajoon 28-1 ja Läänemere

avaosas, mida tähistavad ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32. Liivi lahe ja Läänemere avaosa

lubatud aastasaagid kehtestatakse maakondade kaupa. Nimetatud ICES-i alarajoonid on

määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani

kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti

sõnastatud) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70—108), III lisas. Räime püügiks jääb edaspidi sel hooajal

maakondade ühine lubatud aastasaak ning teisel poolaastal puudub jaotus eraldi iga maakonna

jaoks. Ühtlasi kehtestatakse kalalaeva kalapüügiloa (edaspidi ka traalpüük) ja kaluri kalapüügiloa

alusel püüdjate vahel koguste ümberjaotus selliselt, et vähendatakse rannapüügi räime lubatud

aastasaaki ning suurendatakse samavõrra traalpüügi räimepüügivõimalusi, et tagada väljapüügiks

lubatud räimekoguse võimalikult tõhus kasutamine. Rannapüüdjatele jääb piisav räime lubatud

aastasaak, mis tagab, et muude püügivahenditega püüdmisel ei läheks kvoot üle.

Liivi lahel rannapüügis koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna

lubatud aastasaagid ühiseks lubatud aastasaagiks. Võttes arvesse püügidünaamikat ja -mahtusid

jääb edaspidi sel hooajal Liivi lahel rannapüügis räime püügiks maakondadele ühine lubatud

aastasaak. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, ei

kehtestata kastmõrra kohta püüda lubatud saagi koguseid. Kaluri kalapüügiloa alusel püütavat

lubatud aastasaaki Liivi lahel vähendatakse ning selle arvelt suurendatakse kalalaeva

kalapüügiloa alusel samal veealal püüda lubatud räime püügivõimalusi (väljapüügimahtu).

Muudatuste eesmärk on võimalikult palju ära kasutada seni välja püüdmata Eesti Vabariigile

eraldatud püügikvooti.

Lisaks võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ)

nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61) (edaspidi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013), artikli 15 lõige 9 kasutada

paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kuni 10 protsenti lubatud lossitavast kogusest.

Nimetatud määruse alusel on Eesti Vabariigil õigus kanda üle eelmisest aastast kasutamata jäänud

kogused nii räime kui ka kilu osas. Ülekantavad kogused arvestatakse 2026. a püügivõimaluste

hulka ning suunatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele ehk traalpüüki.

KAVAND

29.07.2026

2

Eelnõuga kehtestatakse Peipsi järvel ja Lämmijärvel eraldi põhja- ja pöörinoodaga veealale

väljumiste arv ning selle arvutamise metoodika. Eesti Vabariigile määratud põhja- ja

pöörinoodaga veealale väljumiste koguarv jagatakse proportsionaalselt püügivahendite vahel,

võttes aluseks nende püügivõimaluste arvu. Seejärel jagatakse ühe püügivahendi kohta arvutatud

väljumiste arv kaheks võrdses suuruses osaks vastavalt püügivahendi pära silmasuurusele. Sellest

tulenevalt nähakse ühe põhjanooda ja ühe pöörinooda kohta ette 13 veealale väljumist

püügivahendi kasutamisel, mille pära silmasuurus on vähemalt 44 millimeetrit, ning 13 veealale

väljumist püügivahendi kasutamisel, mille pära silmasuurus on vähemalt 106 millimeetrit.

Jagamisel tekkiv jääk jäetakse välja jagamata reservi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn (55633802, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi on määruse eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626

7065, [email protected]). Eelnõu ja lisad on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist

Laura Ojava (5685 3519, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja

põllumajandusministri 27. jaanuari 2026. a määruse nr 6 „Ajutised püügikitsendused kutselisel

kalapüügil 2026. aastal“ muutmine“ eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks põhja- ja

pöörinoodaga üldine püügireiside arv.

Eelnõuga rakendatakse ELi õigust.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

redaktsiooni: RT I, 28.11.2025, 24.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 97 pealkirja, lisades viide püügivahendiga veealale

väljumiste arvule. Tegemist on normitehnilise parandusega, mis on seotud põhja- ja pöörinoodaga

veealale väljumiste arvu kehtestamisega.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse nr 97 preambulit viitega KPS § 471 lõigetes 1 ja 3

sisalduvatele volitusnormidele, mille alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada

püügivahendiga väljumiste arv, sealhulgas selle omaduse kaupa ja püügivahendiga veealale

väljumiste arvu metoodika.

Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse määruse nr 97 § 1 lõike 3 sõnastust, jättes välja sõnad „ja

kastmõrraga püüdmisel kastmõrra kaupa kalaliigi kohta“. See on põhjendatud asjaoluga, et

kastmõrraga püük on hooajaliste piirangute tõttu tagasihoidlik ning kastmõrra kaupa lubatavat

aastasaaki ei ole järelejäänud aasta teiseks pooleks vajalik kehtestada.

Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 97 § 1 lõige 4. See on seotud asjaoluga,

et Läänemere avaosa ICESi alarajoonide 28-2, 29 ja 32 lubatud räimesaak koondatakse

rannapüügis maakondade ühiskvoodi alla.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 3 lõigetega 3 ja 4.Muudatus on seotud asjaoluga, et

Peipsi järvel ja Lämmijärvel kehtestatakse põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arv eraldi

põhjanooda ning pöörinooda kohta. Vastavad arvud sätestatakse eelnõu lisas 31 „Lubatud

3

aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel ning

püügivahendiga veealale väljumiste arv kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel Lämmi järvel

püüdmisel“ (edaspidi lisa 31).

Samuti eelnõu punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 3 ka lõigetega 5 ja 6. Muudatus on vajalik

esiteks selleks, et oleks üheselt selge, et kui isikul on ammendunud loale kantud põhjanoodaga,

mille silmasuurus päras on vähemalt 106 mm (edaspidi ka suuresilmaline põhjanoot), väljumiste

arv, siis on isikul võimalus kasutada viimati nimetatud omadustega põhjanoota ka edaspidi

põhjanoodaga, mille silmasuurus päras on vähemalt 44 mm (edaspidi ka väikesesilmaline

põhjanoot), väljumiste arvu piires. Näiteks isikul ammendus loale kantud suuresilmalise

põhjanoodaga väljumiste arv, kuid loale kantud väikesesilmalise põhjanoodaga veealale

väljumiste arvust on kasutamata veel neli veealale väljumist. Sellisel juhul on isikul õigus valida,

kas ta kasutab väikesesilmalise põhjanoodaga veealale väljumiste arvu väikesesilmalise

põhjanoodaga või suuresilmalise põhjanoodaga veealale väljumise jaoks. See on võimalik

ennekõike selletõttu, et lisa 31 tabeli 3 sõnastuses on kasutatud sõna „vähemalt“, mis viitab

miinimumsuurusele, kuid ei sea maksimumsuurust. Lisaks on muudatus vajalik selleks, et oleks

üheselt selge ka see, et üks veealale väljumine läheb arvesse kui üks väljumine. Kuna lisa 31 tabeli

3 sõnastus on selline, et põhjanoodaga veealale väljumiste arv on seotud püügivahendi pära

minimaalse silmasuurusega, siis seda võib tõlgendada viisil, et kui veealale väljutakse

suuresilmalise põhjanoodaga, siis läheb see arvesse kui üks veealale väljumine väikesesilmalise

põhjanoodaga ja üks väljumine suuresilmalise põhjanoodaga. Selleks, et vältida sellist topelt

mahaarvamist, siis sätestatakse, et suuresilmalise põhjanoodaga veealale väljumise puhul

arvestatakse see esimeses järjekorras sama omadusega püügivahendiga veealale väljumiste arvu

hulka. Eelnev kehtib ka pöörinoodaga veealale väljumiste puhul.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määrust paragrahviga 61, milles sätestatakse püügivahendiga

veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika Peipsi järvel ja Lämmijärvel. Veealale väljumiste

arvu määramisel lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni

Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase

koostöö kokkuleppe alusel on Eesti Vabariigile määratud kokku 600 veealale väljumist põhja- ja

pöörinoodaga. See koguarv jagatakse proportsionaalselt põhjanootade ja pöörinootade vahel

vastavalt nende püügivõimaluste arvule. Arvestuse aluseks on määruse nr 97 lisa 3

„Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel püüdmisel“ (edaspidi lisa 3), milles on kajastatud kasutada lubatud põhjanootade

ja pöörinootade arv. Lisa 3 kohaselt on põhjanootade arv 20 ja pöörinootade arv 3 ehk

püügivõimalusi kokku 23. Kuna põhja- ja pöörinoodaga Peipsi järvele ja Lämmijärvele

väljumiste arv kehtestatakse nimetatud järvede kohta, mis moodustavad ühe veeala, siis põhja- ja

pöörinoodaga veealale väljumiste arvu arvutamisel liidetakse Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu

ja Põlva maakondade ning Peipsi järve ja Lämmijärve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru

maakondade jaoks kehtestatud püügivõimalused.

Ühe põhjanooda kohta väljumiste arvu leidmiseks korrutatakse koguarv 600 põhjanootade arvuga

20, saadakse 12 000. Seejärel jagatakse saadud tulemus kõigi põhja- ja pöörinootade

püügivõimaluste koguarvuga 23, mille tulemus on 521,74. Saadud tulemus jagatakse põhjanooda

püügivõimalusega, milleks on 20 põhjanoota, mille tulemus on 26,09. Tulemus ümardatakse

allapoole täisarvuni, seega on ühe põhjanooda kohta 26 veealale väljumist.

Ühe pöörinooda kohta väljumiste arvu leidmiseks korrutatakse koguarv 600 pöörinootade arvuga

3, saadakse 1800. Seejärel jagatakse saadud tulemus kõigi põhja- ja pöörinootade

püügivõimaluste koguarvuga 23, mille tulemus on 78,26. Saadud tulemus jagatakse pöörinootade

arvuga 3, mille tulemus on 26,09. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni, seega on ühe

pöörinooda kohta 26 veealale väljumist.

Ühe põhjanooda ja ühe pöörinooda kohta arvutatud 26 veealale väljumist jagatakse omakorda

kaheks võrdses suuruses osaks vastavalt püügivahendi pära silmasuurusele. Seega nähakse ühe

4

põhjanooda kohta ette 13 veealale väljumist vähemalt 44 mm pära silmasuurusega püügivahendi

kasutamisel ja 13 veealale väljumist vähemalt 106 mm pära silmasuurusega püügivahendi

kasutamisel. Sama põhimõte kehtib ühe pöörinooda kohta.

Kavandatava § 61 lõikes 5 sätestatakse, et jagamisel tekkiv jääk jäetakse välja jagamata reservi.

Selle eesmärk on tagada üheselt mõistetav ja kontrollitav arvestus olukorras, kus arvutustulemus

ei anna kõigi püügivõimaluste vahel täisarvuliselt täielikult jaotatavat tulemust. Käesoleval juhul

jääb kummagi silmasuuruse kategooria puhul osa väljumistest jaotamata ning neid ei määrata

ühelegi püügivõimalusele.

KPS § 42 lõike 7 kohaselt püügivahendiga veealale väljumiste arv arvutatakse KPS § 471 lõike 1

alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi

püügivõimaluse korrutisena. Kuna KPS § 471 lõike 1 alusel on võimalik kehtestada

püügivahendiga väljumiste arv ka selle omaduste kaupa, siis käesoleval juhul kehtestatakse

väljumiste arv eraldi põhjanooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära

lõpuosast, on vähemalt 44 millimeetrit ja põhjanooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie

meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit kaupa. Seega näiteks kui isikule

antakse püügivõimlauste jaotamise otsusega õigus kasutada kolm põhjanoota, siis loale kantakse

iga põhjanooda kohta 39 väljumist, mis saadakse järgmiselt. Põhjanoot, mille silmasuurus päras,

vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 44 millimeetrit korrutatakse

püügivõimaluste jaotamise otsusega eraldatud kolme põhjanooda püügivõimalusega. Põhjanoot,

mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt

106 millimeetrit korrutatakse samuti püügivõimaluste jaotamise otsusega eraldatud kolme

põhjanooda püügivõimalusega. Sama lähenemine kehtib ka pöörinootade puhul.

Põhjanooda ja pöörinooda veealale väljumiste arv omavahel ei summeeru. See tähendab, et

põhjanoodale määratud veealale väljumisi ei või kasutada pöörinoodaga ning pöörinoodale

määratud veealale väljumisi ei või kasutada põhjanoodaga. Samuti ei või vähemalt 44 mm pära

silmasuurusega püügivahendi kasutamiseks määratud veealale väljumisi kasutada vähemalt 106

mm pära silmasuurusega püügivahendiga ega vastupidi. Näiteks ei või väikesesilmalise

pöörinooda jaoks määratud väljumisi kasutada väikesesilmalise põhjanoodaga ning

suuremasilmalise põhjanooda jaoks määratud väljumisi ei või kasutada suuremasilmalise

põhjanoodaga. Selline lähenemine tagab, et veealale väljumiste arvestus on selge, liigiti eristatav

ja järelevalve seisukohast kontrollitav.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse nr 97 lisa 11 „Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa

alusel püüdmisel Läänemerel“ (edaspidi lisa 11) selliselt, et Liivi lahe ICESi1 alarajoonis 28-1

koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud aastasaagid

ühiseks lubatud aastasaagiks, ning Liivi lahe ICESi alarajoonis 28-1 kehtestatakse kaluri

kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaagiks 2026. a 6904 tonni. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid

kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, ei kehtestata kastmõrra kohta püüda lubatud

aastasaake.

Lisaks eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse nr 97 lisa 11 selliselt, et Läänemere avaosa ICESi

alarajoonides 28-2, 29 ja 32 kehtestatakse kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaagiks

2026. a kõikides maakondades kokku 969,2 tonni.

Määruse nr 97 lisa 11 kohaselt saavad kutselised kalurid püüda 2026. a Liivi lahes Pärnu

maakonnas (v.a Kihnu ja Manõja püsielanikud) räime 6469,96 tonni, seejuures 42,4 tonni

kastmõrra kohta, ning Kihnu ja Manõja püsielanikud 1141,76 tonni, seejuures 47 tonni kastmõrra

kohta. Saare maakonna Liivi lahe räime lubatud aastasaak on 2026. a 572,92 tonni. Seega on

määruse nr 97 lisa 11 kohaselt Liivi lahe rannapüügis aastasaagiks 8184,64 tonni.

1 ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu

5

Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja

Toiduameti veebileheküljel, jäi eelmisel aastal Läänemerel Liivi lahel välja püüdmata kaluri ja

kalalaeva kalapüügiloa alusel kokku 318,818 tonni räime, mis moodustab 2 protsenti Eesti

Vabariigi 2026. a Liivi lahe räime lõplikust püügivõimalusest. Seega saab üle kanda käesolevasse

aastasse 318,818 tonni räime, ehk välja püüdmata koguse, mis ei ületa 10 protsenti eelmise aasta

Liivi lahe räime kvoodist. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

1380/2013 artikkel 15 lõige 9.

Rannapüügis on räimepüügi hooaeg Liivi lahes kevadeti, kui püütakse ligikaudu 90 protsenti

aastasest lubatud aastasaagist. Liivi lahest on rannapüügil 26. juuni 2026. a seisuga püütud

6885,48 tonni räime, mis on 84,13 protsenti aastasest lubatud aastasaagist. Välja on veel

püüdmata 1299 tonni ehk 15,9 protsenti räime 2026. a lubatud aastasaagist. Viimasel viiel aastal

on juulist detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel räime Liivi lahest püütud keskmiselt umbes

6,2 tonni. Vältimaks Liivi lahe räime väljapüügiks lubatud koguse alakasutust, jagatakse

käimasoleval aastal kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahes püüda lubatud räime kogus kaluri

kalapüügiloa ja kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate vahel ringi. Kalalaeva kalapüügiloa alusel

püütava Liivi lahe räime püügivõimalusi (väljapüügimahtu) suurendatakse ning kaluri

kalapüügiloa alusel püütava räime lubatud aastasaaki vähendatakse. Kaluri kalapüügiloa alusel

püüdvatele kaluritele määratav kogus 6904 tonni on piisav, et katta ka sügist räimepüügi vajadust.

Kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaak 2026. a Liivi lahel saadakse, kui liidetakse

2026. a seni püütud kogusele (seisuga 26. juuni 2026. a 6885,48 tonni) juurde kolmekordne viie

aasta keskmine juulist detsembrini püütud räime saak (umbes 6,19 tonni) ehk 18,57 tonni. Saadud

arvutuse tulemusel saadakse ümardatuna 2026. a lubatud aastasaagiks Liivi lahel kaluri

kalapüügiloa alusel 6904 tonni. Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püügil ülejääv räime lubatud

aastasaak (1280,59 tonni) ja eelmisest aastast ülekantav kogus (318,818 tonni), liidetakse

kalalaeva kalapüügiloa alusel lubatud kehtivale räime püügivõimalusele (väljapüügimahule), mis

teeb kalalaeva kalapüügiloa alusel räime püügivõimaluseks 9284,7 tonni.

Nõukogu määruse (EL) 2025/2454, millega määratakse 2026. aastaks kindlaks teatavate

Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL)

2025/202 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2025/2454, 2.12.2025) lisa tabeli

3 kohaselt on 2026. a Eesti Vabariigi Läänemere avaosa räimekvoot 10 837 tonni. Määrusega nr

97 on eraldatud 9 307 tonni (85,88 protsenti) traalpüügiks ja 1 530 tonni (14,12 protsenti)

rannapüügiks. Jaotamisel on arvestatud eelmiste aastate püügistatistikat. Räimevaru jaotamise

korral piirkonna maakondade vahel jagati kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastasaak

kahte ossa. Esimest osa saavad kasutada kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni –

jagati kuue maakonna vahel. Kõikide maakondade 2026. a ühiselt kasutatav kvoot on 1 230 tonni.

Ühiskvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt:

1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni;

2) Lääne maakonnale 85 tonni;

3) Harju maakonnale 40 tonni;

4) Hiiu maakonnale 15 tonni;

5) Saare maakonnale 20 tonni;

6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni.

Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja

Toiduameti veebileheküljel 26. juuni 2026. a seisuga oli püütud räime Läänemere avaosas

rannapüügil 952,46 tonni ja traalpüügil 4919,96 tonni.

Eelnõuga muudetakse määruse nr 97 lisa 11 selliselt, et koondatakse Läänemere avaosa ICESi

alarajoonide 28-2, 29 ja 32 lubatud räimesaak rannapüügi ühiskvoodi alla. Vastavalt kutselise

kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti

veebileheküljel 26. juuni 2026. a seisuga, on käesoleval aastal rannapüügil Läänemere avaosas

577,54 tonni räimekvoodist püüdmata. Eelmisel viiel aastal on keskmiselt püütud rannapüügis

juulist detsembrini kokku 5,6 tonni räime. Kaluri kalapüügiloa alusel avaosa räime lubatud

6

aastasaak 2026. a saadakse, kui liidetakse 2026. a seni püütud kogusele (seisuga 26. juuni 2026.

a 952,46 tonni) juurde kolmekordne viie aasta keskmine juulist detsembrini püütud räime saak

ehk 16,8 tonni. Rannapüügil püüdmata 577,54 tonnist ülejääv osa 560,74 tonni) lisatakse

kalalaeva kalapüügiloa alusel lubatud kehtivale räime püügivõimalusele. Seega on Läänemere

avaosas rannapüügil räime lubatud aastasaak 2026. a kõikides maakondades kokku 969,2 tonni.

Muudatus aitab vältida avaosa räime väljapüügiks lubatud koguse alakasutust, samas tagades, et

rannapüüdjad saaks sügispüügihooajal nakkevõrkudega räime püüda ja lubatud aastasaak kataks

ka räime kaaspüügi muude liikide püügil (räim on tagasiheite keelu alune liik, mis tähendab, et

kõik püütud räimed peab igal juhul lossima).

Lisaks eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse nr 97 lisa 21 „Kalapüügivõimalused kalalaeva

kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel“ (edaspidi lisa 21) ja kehtestatakse ICESi

alarajoonides 25, 26, 27, 28-2, 29 ja 32 räime püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva

kalapüügiloa alusel 2026. a 10 602,7 tonni. Määruse nr 97 lisa 21 kohaselt on Läänemere avaosa

ICESi alarajoonide 28-2, 29 ja 32 räime lubatud püügivõimalusteks 2026. a 9307 tonni.

Traalpüügi räime püügivõimalust suurendatakse 560,74 tonni võrra rannapüügi arvelt, millele

lisandub Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika paindlikkuse alusel eelmisest aastast ülekantav

kogus 734,994 tonni. Seega kujuneb uueks püügivõimaluseks 9307 + 560,74 + 734,994 = 10

602,734 tonni, mis ümardatakse allapoole ühe komakohani ehk 10 602,7 tonnini.

Lisaks eelnõu punktiga 7 kehtestatakse ICESi alarajooni 28-1 räime püügivõimalusteks

(väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2026. a 9284,7 tonni. Määruse nr 97 lisa 21

kohaselt on Liivi lahe ICESi alarajoonis 28-1 räime lubatud püügivõimalusteks 2026. a 7685,36

tonni. Traalpüügi ICESi alarajooni 28-1 räime püügivõimalust suurendatakse 1280,59 tonni võrra

rannapüügi arvelt, millele lisandub Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika paindlikkuse alusel

eelmisest aastast ülekantav kogus 318,818 tonni. Seega kujuneb uueks püügivõimaluseks 7685,36

+ 1280,59 + 318,818 = 9284,768 tonni, mis ümardatakse allapoole ühe komakohani ehk 9284,7

tonnini.

Määruse nr 97 lisa 21 kohaselt on ICES-i alarajoonides 22–32 kilu lubatud püügivõimalus

(väljapüügimaht) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2026. aastal 23 132 tonni. Eelnõuga määratakse

ICES-i alarajoonides 22–32 kilu lubatud püügivõimaluseks (väljapüügimahuks) kalalaeva

kalapüügiloa alusel 2026. aastal 23 550 tonni. Seega suurendatakse kilu püügivõimalust

traalpüügil 418 tonni võrra. Kilu lubatud püügivõimalust traalpüügil suurendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikkuse

alusel eelmisest aastast käesolevasse aastasse üle kantava kilukoguse arvelt. Vastavalt kutselise

kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti

veebileheküljel eelmisel aastal jäi välja püüdmata 418,924 tonni kilu, mida on võimalik lubatud

ulatuses käesolevasse aastasse üle kanda. Kuna kilu püügivõimalus kehtestatakse täistonnides,

suurendatakse püügivõimalust 418 tonni võrra ning ülekantavast kogusest jääb 0,924 tonni ehk

ligikaudu 1 tonn välja jagamata. See väldib olukorda, kus kehtestatav püügivõimalus ületaks

tegelikult üle kantavat kogust ning tooks kaasa lubatud püügivõimaluse ületamise riski

Kaluri kalapüügiloa alusel püüdjate kilu lubatud aastasaaki ei muudeta. Kuigi 2026. aasta

kevadperioodil püüti rannapüügil kilu 2,5 tonni, on lubatud aastasaagist alles ligikaudu 0,5 tonni

ning sügisperioodil on viimastel aastatel püütud keskmiselt ligikaudu 0,1 tonni. Seetõttu on

põhjendatud jätta rannapüügil kilu lubatud aastasaak muutmata, kuna sellest piisab rannapüügi

tegeliku vajaduse katmiseks. Viimastel aastatel on rannapüügi kilusaak jäänud alla 1 tonni.

Tursa väljapüügiks lubatud kogus ei muutu ja jääb samaks nii rannapüügil kui traalpüügil.

Lisaks muudetakse eelnõu punktiga 7 lisa 31 sõnastust. Selle raames kehtestatakse tabelis 3 Peipsi

järvel ja Lämmijärvel veealale väljumiste arv ühe püügivahendi kohta eraldi põhjanooda puhul,

mille pära silmasuurus on vähemalt 44 mm, põhjanooda puhul, mille pära silmasuurus on

vähemalt 106 mm, pöörinooda puhul, mille pära silmasuurus on vähemalt 44 mm, ning

7

pöörinooda puhul, mille pära silmasuurus on vähemalt 106 mm. Iga nimetatud püügivahendi

kohta nähakse ette 13 veealale väljumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatus puudutab riigisisest aastasaagi jaotamist, mida EL ei reguleeri. Nõukogu määruse

1380/2013/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse

alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Samuti puudutab

muudatus eelmisel aastal välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvoodi koguse ülekandmist

käesolevasse aastasse. Eelnev on kooskõlast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr

1380/2013. Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse mõju kalandusele on positiivne. Traalpüüdjad saavad võimaluse püüda Läänemere

avaosas ja Liivi lahes kokku 2894,64 tonni võrra rohkem räime ja 418 tonni võrra rohkem kilu,

millega suureneb sektori sissetulek. Kõikidel Läänemere rannakaluritel on võimalik jätkata

räimepüüki ka sügisel. Lisaks paraneb värske kala kättesaadavus. Peipsi järve ja Lämmijärve

muudatus annab kaluritele ette teada kindla väljumiste arvu iga püügivahendi kohta ning

lihtsustab järelevalvet, kuna väljumiste arvestus toimub eraldi nii püügivahendi liigi kui ka

silmasuuruse kategooria lõikes. Samal ajal säilib pöörinooda kasutamise võimalus ka olukorras,

kus selle tegelik kasutus on väike.

Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Ei kaasne olulist negatiivset mõju elu-

ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Regionaalarengu- ja sotsiaalarengule on mõju positiivne, kuna muudatus toetab kalandusega

seotud ettevõtlust ja sissetulekuid nii Läänemere rannapiirkondades kui ka Peipsi järve ja

Lämmijärve piirkonnas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Samuti ei kaasne määruse eelnõu

rakendamisega lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras ehk Riigi Teatajas avaldamist, kui

seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja

Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ Eesti Kalurite Liit, rannapüügi

kalanduspiirkondade tegevusrühmad (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju

Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts,

MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing), traalpüüdjate ühendustele (Eesti

Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel tegutsevate kalurite ühendustele (Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite

Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate

Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit).