ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Meie 30.07.2026 nr 2.3-5/26/2548-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks rahandusministri

määruse „Krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 3 kohaselt on krediiditeaberegistri vastutavaks töötlejaks Rahandusministeerium

ning volitatud töötlejaks ehk registripidajaks on isik, kellele on antud üle õigus andmekogu

pidada. Eelnõu § 5 loetleb volitatud töötleja ülesanded, sh nähtub punktidest 4 ja 5, et

volitatud töötleja vastutab ka andmetöötlustoimingute õiguspärasuse ja isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise eest. Leiame, et selliselt sõnastatud säte on liiga lai ja võib jätta

mulje, et IKÜM artikli 5 lõikest 2 tulenev vastutava töötleja vastus antakse üle volitatud

töötlejale. Juhtisime sellele tähelepanu ka oma 06.01.2025 antud arvamuses nr 2.3-

4/25/2979-2, kus muu hulgas rõhutasime, et vastutava töötleja roll ja vastutus tuleb

selgemalt välja tuua ning et IKÜM artikli 82 vastutuse loogikast ei saa riigisiseste

õigusaktidega kõrvale kalduda.

Seetõttu soovitame sõnastada eelnõu selliselt, et oleks selgelt aru saada, et

Rahandusministeerium vastutab andmekogu vastutava töötlejana andmekogu pidamise ja

isikuandmete töötlemise õiguspärase korraldamise eest ning registripidaja täidab volitatud

töötleja ülesandeid vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste, seaduse ja lepingu alusel.

Sealjuures vastutab registripidaja nende kohustuste rikkumise eest, mis on suunatud

volitatud töötlejale või tulenevad vastutava töötleja õiguspärastest juhistest. Rõhutame

veel kord, et sätte sõnastusest ei tohi jääda eksitavat muljet nagu vastutaks volitatud

töötleja vastutava töötleja asemel kogu registri andmetöötluse õiguspärasuse eest.

2. Eelnõu § 7 lõige 1 kordab ja täpsustab krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) § 7 lõikes 1

sätestatud andmekoosseisu, mis iseenesest on õige, kuna põhimäärus peabki seaduses

sätestatud andmekategooriaid täpsemalt avama. Samas tuleb aga tagada, et põhimäärus ei

laiendaks KJS § 7 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisu ega looks seadusega võrreldes uusi

andmekategooriaid.

Leiame, et eraldi kontrollimist vajab eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 toodud krediidiliikide

loetelu. Nimelt nimetatakse selles sättes muu hulgas krediidiliikidena ka

krediitkaardilaenu ja arvelduskrediiti, samas kui § 7 lõike 4 järgi võetakse krediidiliikide

2 (3)

määramisel aluseks rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 501 lisa 3 punkt 4.1.

Seletuskirjas on sama viite alusel nimetatud krediidiliikidena üksnes elamukinnisvaraga

seotud krediiti, sõiduki liisingut, muu vara liisingut, vara ostu järelmaksuga ja muud

rahalist krediiti. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et viide olemasolevale õigusaktile on

vajalik, et tagada krediidiliikide ühtne tõlgendamine ja kasutamine kõigi

krediiditeaberegistri osaliste poolt. Lisaks on märgitud, et määruses kasutatav

krediidiliikide klassifikatsioon on finantssektoris juba kasutusel ning turuosalistele tuttav.

Samas ei ole aga üheselt selge, kas eelnõu sättes toodud krediidiliikide loetelu langeb

täielikult kokku viidatud määruse klassifikatsiooniga või lisab sellele täiendavaid liike.

Palume uuesti kontrollida eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud krediidiliikide loetelu ja

selle vastavust sama paragrahvi lõikes 4 viidatud rahandusministri määruse lisa 3 punktile

4.1. Märgime, et põhimäärusega võib seaduses sätestatud andmekategooriaid küll

täpsustada, kuid mitte laiendada, mistõttu peab olema üheselt selge, kas eelnõu § 7 lõike

1 punktis 5 toodud krediidiliikide loetelu vastab viidatud määruse klassifikatsioonile või

erineb sellest.

3. Eelnõu § 8 lõike 1 punkti 1 järgi võib registriandmetele otsejuurdepääsu tagada kas

infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu või muu sarnase andmevahetusplatvormi

kaudu. Peame sellist sõnastust liiga üldiseks. Kuna KJS võimaldab teha erandi X-tee

kasutamisest, peab põhimäärusest selgelt nähtuma, millised nõuded kehtivad

alternatiivsele andmevahetuse lahendusele. Vastasel juhul ei ole piisavalt tagatud, et X-tee

asemel kasutatav lahendus pakub samaväärset turvalisust, jälgitavust ja kontrollitavust.

Palume täpsustada eelnõu § 8 lõiget 1 selliselt, et põhimäärusest nähtuks selgelt, millistele

nõuetele peab muu andmevahetusplatvorm vastama. Leiame, et üldine viide muule

sarnasele andmevahetusplatvormile ei ole nii ulatuslikke finantsandmeid töötleva

andmekogu puhul piisav.

4. Eelnõu § 9 reguleerib andmesubjekti õigusi, milleks muu hulgas on õigus teha registri

vahendusel avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega

tarbijate nimekirja. Kuna selline õigus on olemuslikult seotud tarbijaga ja mitte iga

andmesubjektiga, tuleks eelnõu sõnastust täpsustada. Registris võib olla andmesubjektiks

ka käendaja, kuid käendajal ei pruugi olla õigust teha avaldust enda kandmiseks

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Soovitame muuta

eelnõu § 9 lõike 3 sõnastust selliselt, et andmesubjekti asemel kasutatakse sõna „tarbija“.

5. Eelnõu § 10 reguleerib ebaõigete andmete parandamist ja täiendamist. Selle paragrahvi

järgi vastutab andmekogusse kantud ebaõigete andmete parandamise ja ajakohasena

hoidmise eest krediiditeabe andja, kellel on kohustus esitada uued andmed viivitamata või

teavitada muutmise vajadusest registripidajat. Registripidajal on õigus teha krediiditeabe

andjale järelepärimine, kui tekib kahtlus andmete õigsuses.

Sellist lahendust saab pidada põhimõtteliselt õigeks, kuna krediiditeabe andjal on olemas

sisuline teadmine algandmetest. Samas puudub aga normis selge andmesubjekti

vaidlustusmenetlus ehk kelle poole inimene pöördub, kes kontrollib vaidlustatud andmeid,

kas andmed märgitakse vaidlustatuks, kui kiiresti reageeritakse ja kuidas välditakse

vaidlustatud andmete kasutamist inimese kahjuks enne kontrolli lõppu. Soovitame kaaluda

eelnõu § 10 regulatsiooni täiendamist andmesubjekti vaidlustuse käsitlemise korraga või

siis vähemalt seletuskirjas see kord detailselt avada.

1 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -

vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise

kord“

3 (3)

6. Lisaks juhime tähelepanu seletuskirjas esinevale normitehnilisele ebatäpsusele. Nimelt

viidatakse andmekoosseisu selgituses (lk 8) krediidiliikide puhul § 6 lõike 1 punktile 5

olukorras, kus andmekoosseisu käsitletakse seletuskirja järgi tegelikult hoopiski §-s 7.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144