| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/2696-11 |
| Registreeritud | 30.07.2026 |
| Sünkroonitud | 31.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Mirjam Rannula (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1
Meie 30.07.2026 nr 2.3-5/26/2548-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks rahandusministri
määruse „Krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 3 kohaselt on krediiditeaberegistri vastutavaks töötlejaks Rahandusministeerium
ning volitatud töötlejaks ehk registripidajaks on isik, kellele on antud üle õigus andmekogu
pidada. Eelnõu § 5 loetleb volitatud töötleja ülesanded, sh nähtub punktidest 4 ja 5, et
volitatud töötleja vastutab ka andmetöötlustoimingute õiguspärasuse ja isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise eest. Leiame, et selliselt sõnastatud säte on liiga lai ja võib jätta
mulje, et IKÜM artikli 5 lõikest 2 tulenev vastutava töötleja vastus antakse üle volitatud
töötlejale. Juhtisime sellele tähelepanu ka oma 06.01.2025 antud arvamuses nr 2.3-
4/25/2979-2, kus muu hulgas rõhutasime, et vastutava töötleja roll ja vastutus tuleb
selgemalt välja tuua ning et IKÜM artikli 82 vastutuse loogikast ei saa riigisiseste
õigusaktidega kõrvale kalduda.
Seetõttu soovitame sõnastada eelnõu selliselt, et oleks selgelt aru saada, et
Rahandusministeerium vastutab andmekogu vastutava töötlejana andmekogu pidamise ja
isikuandmete töötlemise õiguspärase korraldamise eest ning registripidaja täidab volitatud
töötleja ülesandeid vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste, seaduse ja lepingu alusel.
Sealjuures vastutab registripidaja nende kohustuste rikkumise eest, mis on suunatud
volitatud töötlejale või tulenevad vastutava töötleja õiguspärastest juhistest. Rõhutame
veel kord, et sätte sõnastusest ei tohi jääda eksitavat muljet nagu vastutaks volitatud
töötleja vastutava töötleja asemel kogu registri andmetöötluse õiguspärasuse eest.
2. Eelnõu § 7 lõige 1 kordab ja täpsustab krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) § 7 lõikes 1
sätestatud andmekoosseisu, mis iseenesest on õige, kuna põhimäärus peabki seaduses
sätestatud andmekategooriaid täpsemalt avama. Samas tuleb aga tagada, et põhimäärus ei
laiendaks KJS § 7 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisu ega looks seadusega võrreldes uusi
andmekategooriaid.
Leiame, et eraldi kontrollimist vajab eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 toodud krediidiliikide
loetelu. Nimelt nimetatakse selles sättes muu hulgas krediidiliikidena ka
krediitkaardilaenu ja arvelduskrediiti, samas kui § 7 lõike 4 järgi võetakse krediidiliikide
2 (3)
määramisel aluseks rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 501 lisa 3 punkt 4.1.
Seletuskirjas on sama viite alusel nimetatud krediidiliikidena üksnes elamukinnisvaraga
seotud krediiti, sõiduki liisingut, muu vara liisingut, vara ostu järelmaksuga ja muud
rahalist krediiti. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et viide olemasolevale õigusaktile on
vajalik, et tagada krediidiliikide ühtne tõlgendamine ja kasutamine kõigi
krediiditeaberegistri osaliste poolt. Lisaks on märgitud, et määruses kasutatav
krediidiliikide klassifikatsioon on finantssektoris juba kasutusel ning turuosalistele tuttav.
Samas ei ole aga üheselt selge, kas eelnõu sättes toodud krediidiliikide loetelu langeb
täielikult kokku viidatud määruse klassifikatsiooniga või lisab sellele täiendavaid liike.
Palume uuesti kontrollida eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud krediidiliikide loetelu ja
selle vastavust sama paragrahvi lõikes 4 viidatud rahandusministri määruse lisa 3 punktile
4.1. Märgime, et põhimäärusega võib seaduses sätestatud andmekategooriaid küll
täpsustada, kuid mitte laiendada, mistõttu peab olema üheselt selge, kas eelnõu § 7 lõike
1 punktis 5 toodud krediidiliikide loetelu vastab viidatud määruse klassifikatsioonile või
erineb sellest.
3. Eelnõu § 8 lõike 1 punkti 1 järgi võib registriandmetele otsejuurdepääsu tagada kas
infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu või muu sarnase andmevahetusplatvormi
kaudu. Peame sellist sõnastust liiga üldiseks. Kuna KJS võimaldab teha erandi X-tee
kasutamisest, peab põhimäärusest selgelt nähtuma, millised nõuded kehtivad
alternatiivsele andmevahetuse lahendusele. Vastasel juhul ei ole piisavalt tagatud, et X-tee
asemel kasutatav lahendus pakub samaväärset turvalisust, jälgitavust ja kontrollitavust.
Palume täpsustada eelnõu § 8 lõiget 1 selliselt, et põhimäärusest nähtuks selgelt, millistele
nõuetele peab muu andmevahetusplatvorm vastama. Leiame, et üldine viide muule
sarnasele andmevahetusplatvormile ei ole nii ulatuslikke finantsandmeid töötleva
andmekogu puhul piisav.
4. Eelnõu § 9 reguleerib andmesubjekti õigusi, milleks muu hulgas on õigus teha registri
vahendusel avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega
tarbijate nimekirja. Kuna selline õigus on olemuslikult seotud tarbijaga ja mitte iga
andmesubjektiga, tuleks eelnõu sõnastust täpsustada. Registris võib olla andmesubjektiks
ka käendaja, kuid käendajal ei pruugi olla õigust teha avaldust enda kandmiseks
tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Soovitame muuta
eelnõu § 9 lõike 3 sõnastust selliselt, et andmesubjekti asemel kasutatakse sõna „tarbija“.
5. Eelnõu § 10 reguleerib ebaõigete andmete parandamist ja täiendamist. Selle paragrahvi
järgi vastutab andmekogusse kantud ebaõigete andmete parandamise ja ajakohasena
hoidmise eest krediiditeabe andja, kellel on kohustus esitada uued andmed viivitamata või
teavitada muutmise vajadusest registripidajat. Registripidajal on õigus teha krediiditeabe
andjale järelepärimine, kui tekib kahtlus andmete õigsuses.
Sellist lahendust saab pidada põhimõtteliselt õigeks, kuna krediiditeabe andjal on olemas
sisuline teadmine algandmetest. Samas puudub aga normis selge andmesubjekti
vaidlustusmenetlus ehk kelle poole inimene pöördub, kes kontrollib vaidlustatud andmeid,
kas andmed märgitakse vaidlustatuks, kui kiiresti reageeritakse ja kuidas välditakse
vaidlustatud andmete kasutamist inimese kahjuks enne kontrolli lõppu. Soovitame kaaluda
eelnõu § 10 regulatsiooni täiendamist andmesubjekti vaidlustuse käsitlemise korraga või
siis vähemalt seletuskirjas see kord detailselt avada.
1 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -
vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise
kord“
3 (3)
6. Lisaks juhime tähelepanu seletuskirjas esinevale normitehnilisele ebatäpsusele. Nimelt
viidatakse andmekoosseisu selgituses (lk 8) krediidiliikide puhul § 6 lõike 1 punktile 5
olukorras, kus andmekoosseisu käsitletakse seletuskirja järgi tegelikult hoopiski §-s 7.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
valdkonnajuht
peadirektori ülesannetes
Terje Enula
627 4144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|