KORRALDUS

30.07.2026 nr DM-127510-63

Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Arvestades Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) 11.05.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1

p 1 ja 2, § 6 lg 1 p 17 ja 171, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Saare Wind Energy OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-526981 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda keskkonnaluba nr KL-526981 vee erikasutuseks Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi rajamisel Läänemere läänesaarte lääneosas (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas: 1.2.1. süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele SW1 (KAS0000030), SW2 (KAS0000031) ja SW3 (KAS0000032) mahus kuni 1 000 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 370 000 m³ vundamentide (kuni 100 tuulegeneraatorit ja kuni 2 merealajaama) rajamisel; 1.2.2. süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel. 1 .3 . Määrata keskkonnaloale nr KL-526981 keskkonnameetmed ja töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V10, V11 ja V16), seire nõuded (loa tabel V8) ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17). 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-526981 järgnev kõrvaltingimus:

1.4.1. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 1.5. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 15 aastat. 1.6. Korraldus jõustub Saare Wind Energy OÜ-le teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

2.1.1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1022823-3 (taotlus).

2.1.2. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi ( SWE meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel veekogus Läänemere läänesaarte lääneosa (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba taotletakse 15-ks aastaks.

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu [1] järgsel tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus on varasem strateegiline otsus tehtud. Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „Hoonestusloa andmine“ (VV korraldus nr 95) andnud hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga – meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid (tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA) on 21.10.2025 otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala). Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega. Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka kehtivate hoonestuslubadega.

2(56)

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala piires.

2.1.3. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100 tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on kuni 1400 MW. Kavandatakse vee erikasutust veekaabelliinide paigaldamisel meretuulepargi sees ja eksportkaabelliinide (kuni 4 paralleelset eksportkaablit (edaspidi ka ühenduskaabel) paigaldamisel kuni liitumiseni põhivõrguga Saaremaal. Taotluses on toodud, et tuulegeneraatorite puhul valitakse vaid ühte tüüpi vundament, kuid keskkonnaluba taotledes arvestatakse erinevate tehnoloogiliste alternatiividega (gravitatsioonivundament, vaivundament, sõrestikvundament) kaasneva vee erikasutusega. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev maksimaalne vee erikasutus:

* vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³;

* süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele mahus kuni 1 000 000 m³;

* vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ (vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm);

* vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³;

* tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000 m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Täpsemad vee erikasutuse tehnoloogiad ja mahu andmed on välja toodud eelhinnangus, sh eelhinnangu tabelis 1-3 (vt lisa EELHINNANG).

2.1.4. Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1). Vee erikasutuse ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete

3(56)

tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine.

2.1.5. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud Roheplaan OÜ poolt 2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes „Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine[2]“ (SWE KMH aruanne või KMH aruanne). KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH aruandes käsitleti tegevuse (sh vee erikasutuse) mõju hüdrometeoroloogiale ja hüdrodünaamikale, merepõhja geoloogiale, merevee kvaliteedile, merepõhja elustikule ja elupaikadele, lindudele, nahkhiirtele, hüljestele, kaladele, kaitsvatele loodusobjektidele ja kliimale.

2.2 Taotluse avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

2.2.1. Loa andja edastas esmase taotluse 23.02.2024 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Saaremaa Vallavalitsusele (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Saaremaa Vallavalitsus arvamust ei avaldanud.

2.2.2. Loa andja teavitas 19.05.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-11) ning küsis Saaremaa Vallavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-12).

2.2.3. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 19.05.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitati ilmselt puudutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-13) (KeÜS § 46 lg 1) ning avalikkust 19.05.2026 ajalehes Saarte Hääl (KeÜS § 47 lg 2). Teavitustes tehti ettepanek asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Paluti teavitada avaliku istungi läbiviimise soovist kirjalikult menetluse jooksul.

2.2.4. Taotluse avalikustamise teatele vastas 04.06.2026 kirjaga TTJA (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-127510-24), 12.06.2026 kirjaga Transpordiamet

4(56)

(registreeritud KOTKASes 12.06.2026 numbriga DM-127510-31) ning 14 eraisikut (S.V. (kiri registreeritud KOTKASes 26.05.2026 numbriga DM-127510-15), R.F. (kiri registreeritud KOTKASes 26.05.2026 numbriga DM-127510-16), M.M. (kiri registreeritud KOTKASes 27.05.2026 numbriga DM-127510-17), T.S. (kiri registreeritud KOTKASes 27.05.2026 numbriga DM-127510-18), K.F. (kiri registreeritud KOTKASes 28.05.2026 numbriga DM- 127510-19), L-M. A (kiri registreeritud KOTKASes 02.06.2026 numbriga DM-127510-21), E.F. (kiri registreeritud KOTKASes 02.06.2026 numbriga DM-127510-22), L.K. (kiri registreeritud KOTKASes 03.06.2026 numbriga DM-127510-23), E.J. (kiri registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-127510-25), H.H.O. (kiri registreeritud KOTKASes 08.06.2026 numbriga DM-127510-26), H.R. (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM-127510-27), M.T. (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM- 127510-28), K.U. (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM-127510-29) ja M.A. (kiri registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-127510-30). Lisaks esitas ettepanekud ja vastuväited KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS MTÜ (kiri registreeritud KOTKASes 18.06.2026 numbriga DM-127510-32), MTÜ Elurikkuse Kaitse, MTÜ Koovi Külaselts ja T.L. (kiri registreeritud KOTKASes 19.06.2026 numbriga DM-127510-33, edaspidi ka ühispöördumine) ning Saare Rannarahva Selts (kiri registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-127510-34) (vt p 2.2.6-2.2.16)).

2.2.5. Keskkonnaamet edastas lähtuvalt VeeS § 191 lg-st 1 Transpordiametile kooskõlastamiseks kaadamisalade andmed (registreeritud KOTKASes 25.05.2026 numbriga DM-127510-14). Transpordiamet kooskõlastas 28.05.2026 kirjaga (registreeritud KOTKASes 28.05.2026 numbriga DM-127510-20) kaadamisalad.

Taotlusele esitatud ettepanekud ja vastuväited

2.2.6. TTJA märkis, et ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Transpordiamet avaldas soovi osaleda edasises menetluses. Eraisikud tegid ettepaneku avaliku arutelu läbiviimiseks, et kogukond saaks vahetult protsessis osaleda ning kuulda, milliseid argumente ja selgitusi menetluses esitatakse ning kuidas amet isikute õigusi kaitseb. Selgitatakse, et vastupidiselt KMH aruandele mõjutab kavandatud tegevus olulisel määral kohalikku elu ja arengut, ja mitte positiivselt nagu KMH aruandes kirjas on. Tuuakse välja tuulikute visuaalne reostuse teema.

2.2.7. Keskkonnaamet arvestab edasises menetluses avaliku arutelu ettepanekuga (vt ptk 2.3). Siiski rõhutame, et keskkonnaluba käsitleb kitsalt vee erikasutust, mitte meretuulepargi tornidega kaasnevat visuaalset häiringut või meretuulepargi käitamisega seotud asjaolusid. Ainuüski vee erikasutusega ei kaasne visuaalset reostust, sest see toimub allpool mereveetaset. Keskkonnaamet on käsitlenud vee erikasutusega seotud asjaolusid koostatud eelhinnangus (vt lisa EELHINNANG) ja korralduse ptk-s 3.4.

2.2.8. KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS MTÜ tõi oma vastuväidetes välja, et vee erikasutusega kaasnevat mõju on hinnatud 2024. a KMH aruandes oluliselt väiksemas mahus mitte kumulatiivselt ja mitte terviklikult. Esiteks ei hõlma 2024. a KMH aruanne eksportkaabliga seonduvat vee erikasutust, teiseks ei ole mõju hinnatud sellistes mahtudes, nagu SWE keskkonnaloa taotluses on välja toodud, kolmandaks on KMH-st jäänud välja 2 merealajaama ja lõpetuseks ei ole hinnatud kumulatiivset mõju seonduvalt Eesti-Läti

5(56)

elektriühenduse kaabli rajamisega seonduva vee erikasutusega (see kaabel randub samas kohas, kus SWE eksportkaablid). Lisaks viidatakse uuematele juhistele, millest lähtuvalt tuleks mõjusid hinnata.

2.2.9. Nõustume, et teatud juhtudel ei ole KMH aruandes kõik vee erikasutuse mahud toodud välja selgelt kuupmeetrites. Siiski on KMH aruandes markeeritud tuulikute suurused, kaablite pikkused, vundamendi maksimaalsed diameetrid, tööprotsess tuulikute ja kaablite paigaldamisel jne. Seega on olemas olnud mõjude hindamise jaoks vajalik sisend. Keskkonnaamet on vastavad asjaolud välja toonu eelhinnangu tabelis 3. Selgitame, et keskkonnaloaga reguleeritakse vee erikasutus (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine, süvenduspinnase kasulik kasutamine). Keskkonnaloaga ei reguleerita heljumi kogust, vette paisatav sette kogus on sisend vee erikasutuse mõju hindamiseks. Näiteks eksportkaablite paigaldamisel paisatakse heljumisse u 1500 t setteid (KMH aruanne lk 58), kuid see ei ole vee erikasutus veeseaduse mõttes. Keskkonnaamet on eelhinnangu tabelites 1 ja 3 välja toonud taotluses toodud arendusega seotud vee erikasutuse mahud ja KMH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud. Lisaks on täiendatud eelhinnangu ptk 1.1.5.1. heljumiga seotud asjaolusid (vt eelhinnangu tabel 4 ja 5). Lisaks märgime, et eksportkaablite trasside piirkonnas uuriti nii kalastikku kui ka merepõhjaelustikku. KMH aruande lisas 3.2. on käsitletud heljumi leviku mudeldamist vundamentide paigaldamisel. KMH aruande ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega seotud heljumi levikut eraldi ei mudeldatud, kuid mõju analüüsiti hajumismudeli tulemuste ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal. Kuna eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama kui meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisel, saab toodud järeldusi arvestada ka eksportkaablite osas ja on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH aruanne lk 58). Lisaks on KMH aruandes välja töötatud keskkonnameetmed eksportkaablite paigaldamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH aruandes on meretuulepargi rajamise kui ka kaablite (sh eksportkaablite) paigaldamisega seotud mõjud hinnatud ja otsustajal on loa andmiseks piisavalt teavet. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud mõjusid analüüsitud Keskkonnaameti poolt koostatud eelhinnangus.

2.2.10. Selgitame, et koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate tegevustega arvestada ei saa. Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa menetlus staadiumis, mille mõju saaks usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus[3] on markeeritud trass maismaal Kotlandi alajaamani (Varpe küla, Saaremaa vald, Saare maakond, kü 43301:001:0953), trassi kulgemine alajaamast mereni ei ole veel selge. SWE meretuulepargi arendus on teistest ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis. Teised, kes on projektidega pooleli, peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh arvestades SWE parki ja eksportkaableid

6(56)

(KMH valmis, load osaliselt antud). Käesolevalt on piirkonnas nõuetele vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning keskkonnaloa andmisel on asjakohane lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist, mitte aga kõigist projekteeritavatest võimalikest projektidest.

2.2.11. Keskkonnaamet on alates hoonestusloa taotlemise algusest kuni SWE KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni olnud menetlusse kaasatud. Selle aja jooksul on Keskkonnaamet andnud kaasatud hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisel, KMH programmi koostamisel ning andnud tagasisidet KMH aruandele[4], et tagada mh ka vee erikasutuse mõjude piisav käsitlemine kogu KMH protsessis. Keskkonnaamet on selgelt rõhutanud, et KMH protsessis on oluline välja selgitada orienteeruvad süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahud (VeeS 187 p 8, 10 ja 11), et oleks ühtlasi hinnatud ka vee erikasutuse mõjud. Vee erikasutuse käsitlemine on markeeritud ka KMH aruandes endas. Keskkonnaamet on KMH aruande kooskõlastanud 10.05.2024 kirjaga nr 6-3/24/8787-2. KMH aruanne on nõuetele vaastavaks tunnistatud. Eestis on peale KMH aruande koostamist valminud täpsemad juhendmaterjalid tuuleenergeetika arendustele[5]. Siiski, see ei tähenda, et SWE meretuulepargi KMH aruandes kasutatud lähenemine oleks puudulik või tehtud järeldused oleksid valed (vt ptk 3.8.3). Uus modelleerimine võiks olla asjakohane, kui muutunud oleks vee erikasutuse maht või kasutatav tehnoloogia. Käesolevalt selliseid muutuseid ei ole. Lisaks rõhutame, et KMH aruanne tegeleb oluliste mõjudega, mitte kõigi võimalike häiringutega.

2.2.12. MTÜ Elurikkuse Kaitse ja T.L. ühispöördumises toodi välja, et KMH aruanne ei käsitle nõuetekohaselt ega piisavas mahus kavandatud tegevusega kaasnevat keskkonnamõju - korrektselt ei ole käsitletud ühenduskaablitega seotud asjaolusid, mõjusid kalastikule, linnustikule, bisfenooli ja keskkonda sattuvate heidete mõju veekeskkonnale, varjutusefekti jne.

2.2.13. Keskkonnaamet on asjaolusid selgitanud p-des 2.2.9-2.2.11. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud mõjusid analüüsitud eelhinnangus.

2.2.14. Saare Rannarahva Selts, MTÜ Elurikkuse Kaitse ja T.L. juhivad tähelepanu, et kõnealuse vee erikasutusloaga kavandatud tegevuseks vajalikud hoonestusload on vaidlustatud halduskohtus (haldusasi 3-25-2087) ning teevad ettepaneku peatada keskkonnaloa taotluse menetlus kuni halduskohtu lahendi jõustumiseni. Peatamine on arvamuse avaldajate hinnangul vajalik ja otstarbekas, sest taotluses esitatud keskkonnamõju on valesti või tugevalt alahinnatult hinnatud, halduskohtu selgituste kohaselt on asi 3-25-2087 mahukas ja detailirohke, kohaliku elanikud ja teised puudutatud isikud on Riigikohtu praktikast tulenevalt õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte konkreetse ametiga, ning keskkonnaloa andmisega suurendab riik teadlikult viidatud isikute menetluskulusid, jätmata neile muud võimalust kui keskkonnaluba vaidlustada.

2.2.15. Esmalt märgime, et haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka keskkonnaloa menetlussätted ei käsitle otseselt keskkonnaloa menetluse peatamise võimalusi. Siiski, tulenevalt Riigikohtu praktikast võib menetluse peatamine olla kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Haldusmenetluse peatamine kui menetlustoiming on vaadeldav haldusorgani kaalutlusotsustusena ja peaks olema motiveeritud (RKHKo 16.12.2008, nr 3-3-1-56-08, p-d 20, 25; 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, p 10). Sisuliselt tuleks menetluse peatamise otsustamisel

7(56)

haldusorganil kaaluda ühelt poolt riski, et vastuvõetav otsus on ebaõige või vastuolus avalike huvidega, ja teiselt poolt keskkonnaloa taotleja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.

2.2.16. Keskkonnaameti hinnangul ei ole tuvastatud, et korralduse alusel antav keskkonnaluba oleks ebaõige või vastuolus avalike huvidega. Keskkonnaameti poolt koosatud eelhinnangu kohaselt käsitleb KMH aruanne vee erikasutust ning KMH aruanne ja selle lisad annavad piisavalt teavet keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks. KMH tunnistati nõuetele vastavaks kaks aastat tagasi. Selle ajaga võrreldes ei ole muutunud vee erikasutuse maht ega iseloom, ei ole muutunud õiguslik olukord, keskkonnaseisundi andmed, kaitstavate liikide info, puuduvad uued teadusuuringud, uued projektid piirkonnas vms. Seega ei ole asjaolusid, mis annaks alust arvata, et KMH aruande tulemused ei ole asjakohased. Lisaks oleme analüüsinud kavandatava vee erikasutuse mõjusid tuginedes KMH aruandele kui ka muudele ajakohastele allikatele, mis kinnitavad KMH aruandes tehtud järeldusi (vt loa lisa EELHINNANG). Keskkonnaamet on seisukohal, et keskkonnaloa andmine vastab KeÜS, VeeS ja ka LKS nõuetele ja seega on olemas veendumus, et taotluses kirjeldatud vee erikasutust saab ellu viia.

2.2.17. Esitatud peatamise taotluses ei ole toodud selliseid aspekte KMH aruande puuduste kohta, mis võiksid olla aluseks keskkonnaloast keeldumiseks. Kõiki välja toodud aspekte on käsitletud käesolevas korralduses ja eelhinnangus. Selgitame, et hoonestusloal ja keskkonnaloal on erinev reguleerimisese ja seetõttu ei lange hoonestusloa kohtuvaidluse ese täielikult kokku käesoleva keskkonnaloa esemega. Ainuüksi kohtuvaidluse olemasolu ei tähenda, et keskkonnaloa andmiseks puuduks piisav teave ning keskkonnaloa andmisel ei ole Keskkonnaamet tuvastanud, et hoonestusloa üle käivas kohtuasjas vaidlustatud KMH poleks keskkonnaloa andmiseks piisav või ei käsitleks selle loa reguleerimisalasse jäävaid aspekte piisavalt põhjalikult. Keskkonnaloa menetluse peatamata jätmine ja keskkonnaloa andmine võib küll arvamuse avaldajate hilisema kohtusse pöördumise soovi korral neile täiendavaid menetluskulusid kaasa tuua, kuid need kulud ei saa olla märkimisväärsed, arvestades mh asjaolu, et tegemist oleks sama KMH aruande üle käiva vaidlusega. Kindlasti ei saa võimaliku täiendava kohtuvaidlusega kaasnevad kulud olla ainsaks põhjenduseks keskkonnaloa menetluse peatamise otsustamisel. Hiljutine Riigikohtu lahend asjas 3-24-1473 ei ole kõnealusel juhul asjakohane, sest käsitles raielubade, mitte keskkonnaloa menetlust. Sellest lahendist ei saa tuletada põhimõtet, et Keskkonnaamet peaks keskkonnaloa andmise otsustamisel veenduma, et teiste otsustajate poolt sama tuulepargi arenduse tarbeks antud load on kohtu poolt lõplikult õiguspäraseks tunnistatud. Teadaolevalt ei ole kohus haldusasja 3-25-2087 menetluses esialgset õiguskaitset selliselt kohaldanud, et keskkonnaloa andmine oleks KMH üle käiva vaidluse ajaks keelatud. Menetluse peatamine lükkaks määramata ajaks edasi keskkonnaloa andmise üle otsustamise ning riivaks taotleja õigust saada taotlus lahendatud mõistliku aja jooksul. Keskkonnaamet ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kohtuasjas käsitletavad küsimused takistaksid keskkonnaloa andmist või et Keskkonnaametil puuduks otsuse tegemiseks vajalik teave. Ainuüksi asjaolu, et sama KMH aruande õiguspärasust hinnatakse paralleelses kohtumenetluses, ei anna alust menetlust peatada.

2.3. Otsuse eelnõu avalikustamine

2.3.1. Taotluse avalikustamise käigus tehti ettepanek avaliku arutelu korraldamiseks (vt p

8(56)

2.2.6.). Seega, Keskkonnaamet teavitas 07.07.2026 loa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 07.07.2026 ajalehes Saarte Hääl ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (registreeritud KOTKASes 07.07.2026 numbriga DM-127510-36, eelnõud) (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Ühtlasi teavitati avaliku istungi toimumisest 21.07.2026.

2.3.2. Eelnõule esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid M.M. (registreeritud KOTKASes 20.07.2026 numbriga DM-127510-47), S.V. (registreeritud KOTKASes 20.07.2026 numbriga DM-127510-49), M.A. (registreeritud KOTKASes 20.07.2026 numbriga DM-127510-51) ja Saaremaa Vallavalitsus (registreeritud KOTKASes 21.07.2026 numbriga DM-127510-52). TTJA-l ettepanekud ja vastuväited puudusid (registreeritud KOTKASes 20.07.2026 numbriga DM-127510-50). Eelnõule esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on käsitletud korralduse peatükist 3.11.

2.3.3. Avalik arutelu toimus MS Teams vahendusel 21.07.2026 algusega 16.00 ning lõpuga 19.00. Avaliku istungi protokoll on kättesaadav KOTKAS kirja nr DM-127510-54 all ( avaliku istungi protokoll). Avalikul istungil tehtud ettepanekuid on käsitletud avaliku istungi protokollis. Avalikul istungil tehtud märkuste alusel on täiendatud eelhinnangut.

2.3.4. S.V. edastas 22.07.2026 kirjaga (registreeritud KOTKASes 23.07.2026 numbriga DM- 127510-53) 21.07.2026 avalikul istungil Salmel osalenute nimekirja. Salmel kogunesid huvitatud isikud ühiseks avaliku istungi kuulamiseks. Kohapeal osales kokku 58 inimest. Lisaks paluti selgitada, millal vastatakse kõigile enne arutelu esitatud kirjalikele seisukohtadele ning kas Keskkonnaamet korraldab uue avaliku arutelu, mis võimaldab sisulist osalemist ka kohapeal.

2.3.5. Saaremaa Vallavalitsus palus 24.07.2026 kirjas (registreeritud KOTKASes 27.07.2026 numbriga DM-127510-57) analüüsida uue kontaktse avaliku istungi korraldamise võimalikkust.

2.3.6. Keskkonnaamet selgitas avaliku istungi MS Teams vahendusel korraldamise põhjuseid 13.07.2026 kirjas (registreeritud KOTKASes 13.07.2026 numbriga DM-127510-44). Täiendavalt tõime 23.07.2026 kirjas (registreeritud KOTKASes 23.07.2026 numbriga DM- 127510-55) ja 27.07.2026 kirjas (registreeritud KOTKASes 27.07.2026 numbriga DM-127510- 59) välja, et uut avalikku istungit läbi ei viida. Avaliku istungi eesmärk on anda võimalus suuliselt arvamust avaldada ja teostada seeläbi uurimispõhimõtet. Selleks oli võimalus olemas, arvestades, et Salmelt avaliku istungi käigus sõna ka võeti. Samas, avalikul istungil esitati palju küsimusi, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (julgeolek, asukoha valik, tööfaasiga seotud küsimused, lammutamine, mikroplast, mõju radaritele jne). Lisaks, tõstatati avalikul istungil korduvalt samasid teemasid (heljum ranniku piirkonnas, ebaselgus mahtude osas, põhjavesi, vaivundamentide puurimine). Keskkonnaamet selgitas istungil asjaolusid ja täiendab eelhinnangut vastavalt viidatud puudustele. Seega oleme seisukohal, et avalik istung täitis oma funktsiooni ja uue istungi läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse ökonoomikaga.

2.3.7. S.V. esitas 29.07.206 taotlus uue avaliku arutelu korraldamiseks seoses Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi keskkonnaloa menetlusega (registreeritud KOTKASes 29.07.2026

9(56)

numbriga DM-127510-61). Tuuakse välja, et Salmel kohapeal kuulanutel oli keeruline sõna võtta, tuuakse välja, et avalikku istungi protokollis ei ole toodud kõiki detaile ja istungi salvestisega ei ole võimalik tutvuda.

2.3.8. Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaloa taotluse menetluse avalik arutelu toimus valminud keskkonnaloa eelnõude tutvustamiseks ja eelnõudes käsitletud teemade aruteluks. Keskkonnaloa taotlus on esitatud vee erikasutuseks. Keskkonnaloaga ei reguleerita tuulepargi asukoha valikut ja käitamist ega lammutamist. Teamsis toimunud avalikul arutelul osalenutel oli võimalus oma arvamusi ja küsimusi esitada. Ka Salmel kohapeal osalejatel oli kasutada mikrofon ning suuliselt sealt ka sõna võeti (S.V. ja sama seadme kaudu veel üks huvitatud isik). Keskkonnaamet võrdles Teamsi kaudu ja Salmel kohapeal osalenute nimekirju. Võrdluse tulemusel selgus, et osa Salmel kohapeal osalenutest oli liitunud ka Teamsi vahendusel ning neil oli võimalus arutelul sõna võtta ja vajadusel mikrofoni jagada. Koosoleku algul selgitati, et sõna võtmiseks kasutada „tõsta käsi nuppu“. Tehnilistest probleemidest teada ei antud[6]. Avaliku arutelu käigus esitatud küsimustele vastati ning isikutel oli võimalik suuliselt oma seisukohti väljendada. Seetõttu puudub vajadus korraldada uus avalik arutelu ning see ei annaks menetlusele ka sisulist lisaväärtust ning pikendaks põhjendamatult menetluse kestust. Seetõttu ei arvesta Keskkonnaamet esitatud ettepanekut ning keskkonnaloa andmise menetluse raames ei korraldata uut avalikku arutelu. Keskkonnaamet jääb p-s 2.3.6. toodud seisukohtade juurde.

2.3.9. Lisaks selgitame, et protokolli eesmärk ei ole jäädvustada arutelu sõna-sõnalt, vaid dokumenteerida menetluse seisukohalt olulised asjaolud. Oleme seisukohal, et olulised asjaolud on protokollis markeeritud. Avalikul istungil markeeriti teemad, mis olid ebaselged. Istungil andsid selgitusi nii Keskkonnaamet kui ka arendaja ja mõjude hindamise ekspert. Valdkondades, mille osas oli avalikul istungil ebaselgusi, täiendati eelhinnangut (eelhinnangu ptk 1.1.1. (tehnoloogiate kirjeldus ja vee erikasutuse mahud jne), ptk 1.1.5.1. (heljumi modelleerimine, heljumi teke, heljumi maht jne), ptk 1.3.1.1. (heljumi levik, sh heljumi teke ja levik rannikupiirkonnas, resuspensioon, looduslik varieeruvus jne), ptk 1.3.7. (koosmõjud), ptk 1.3.2. (mõjude oluisuse tase).

2.3.10. Avaliku istungi algul teavitati, et koosolek salvestatakse protokollimise eesmärgil. Keskkonnaameti 17. detsembri 2024 käskkirjaga nr 1-1/24/202 kinnitatud teabehalduse korra[7] lisa 2 p 2.11 kohaselt võib koosoleku loal protokolli täpsema koostamise eesmärgil teha koosolekul helisalvestise, mis kustutatakse või hävitatakse pärast protokolli allkirjastamist. Protokoll allkirjastati ja edastati 23.07.2026. Peale seda salvestis kustutati. 29.07.2026 kirjas ei ole viidatud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis protokollis puudulik, et protokolli täiendada.

2.3.11. Keskkonnaamet märgib, et avalikkuse kaasamine peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning tagama huvitatud isikutele tegeliku võimaluse menetluses osaleda. Samas tuleb menetluse läbiviimisel järgida ka menetlusökonoomia põhimõtet ja viia menetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seetõttu tuleb iga täiendava avalikustamise või menetlustoimingu vajadust hinnata selle tegeliku eesmärgi ja lisandväärtuse alusel. Kui huvitatud isikutel on olnud võimalus esitada oma arvamused ja küsimused ning neile on sisuliselt vastatud, ei ole täiendava avaliku arutelu korraldamine põhjendatud üksnes menetluse kordamise või samade küsimuste uuesti arutamise eesmärgil. Selline lähenemine tagab nii avalikkuse tõhusa kaasamise kui ka

10(56)

menetluse läbiviimise mõistliku aja jooksul.

2.3.12. Keskkonnaamet korrigeeris loa vormi ja korraldust ning täiendab eelhinnangut lähtuvalt eelnõule tehtud ettepanekutest. Kui eelnõu või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid (HMS § 49 lg 4). Keskkonnaamet ei saatnud uuesti loa korraldust, loa vormi ja eelhinnangut tutvumiseks, kuna sisse viidi täpsustusi juba esitatud nõuetesse. Sisse viidud muudatused on täpsustavat laadi ja ei ole tehtud puudutatud isikute kahjuks.

2.3.13. Kui pärast avalikku väljapanekut keskkonnaloa taotlust või selle kohta antava haldusakti eelnõu oluliselt muudetakse, võib loa andja avalikku väljapanekut korrata, arvestades muudatuse eeldatavat mõju puudutatud isikutele ja keskkonnaloa taotleja huve (KeÜS § 48¹ lg 5). Käesoleval juhul täiendas Keskkonnaamet eelnõusid lähtuvalt avalikul istungil kerkinud küsimustest ja kirjalikult esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest (vt p 2.3.9.). Tehtud muudatused on täpsustava ja selgitava iseloomuga ning nendega ei muudeta kavandatava tegevuse olemust, ulatust ega keskkonnamõju hinnangut. Samuti ei too muudatused kaasa uusi või senisest erinevaid mõjusid puudutatud isikutele. Seetõttu puudub alus eelnõude uueks avalikustamiseks KeÜS § 48¹ lõike 5 tähenduses.

[1] Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026).

[2] Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view? kmh_id=476&represented_id= .

[3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6- 5/26/11916 all.

[4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.09.2023 kirja nr 6- 3/23/17611-3 all.

[5] TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (24.07.2026).

[6] Koosoleku kutses olid antud kontaktid tehnilistest tõrgetest teada andmiseks.

[7] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.12.2024 kirja nr 1-1/24/202 all.

11(56)

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otustamine

3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 5, 17 ja 17¹).

3.1.2. Vabariigi Valitsus algatas 28.05.2020 korraldusega nr 183 „ Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ hoonestusloa menetluse SWE esitatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse meretuulepargi rajamiseks KMH, mille käigus tuli välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud, mh võimalikud piiriülesed mõjud ja analüüsida neid. KMH algatamise otsuse resolutsioonis oli nimetatud vajalikud uuringud, mis hõlmasid ka merekaableid. 22.02.2024 korraldusega nr 50[1] muutis Vabariigi Valitsus 28.05.2020 korraldust nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“.

3.1.3. Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud. Keskkonnaamet kooskõlastas KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse eelnõu märkustega 10.05.2024[2].

3.1.4. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määruse nr 31). KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

3.1.5. KMH aruande lk 7 on välja toodud, et KMH aruande koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike lubade (keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju hindamise algatamise vältimine. Selleks koostati KMH programm ja KMH aruanne sisunõuete poolest kasutades parimat võimalikku teadmist ja arvestades koostamise ajahetkel kehtivaid KeHJS-e redaktsiooni nõudeid.

12(56)

3.1.6. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamiste käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH algatamine vajalik. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse SWE KMH aruande tulemustega, sh keskkonnameetmetega, pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus).

3.2. Lubatav tegevus

3.2.1. Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu 04.03.2015 lahend 3-3-1- 74-14, p 13).

3.2.2. Taotluse kohaselt kavandatakse tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide rajamisel ning tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja, süvenduspinnase kasulikku paigutamist ja kaadamist (vt joonis 1, eelhinnangu tabel 1).

3.2.3. SWE KMH aruande kohaselt on tuulepargi rajamisel võimalik kasutada nii vaivundamente, gravitatsioonvundamente kui ka sõrestikvundamente, sealjuures projekti elluviimisel kasutatakse vaid üht vundamenditüüpi. Ühegi käsitletud vundamenditüübi kasutamisel ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 7.2 markeeritud keskkonnameetmeid. Taotluse kohaselt vundamendi tüüp ja vee erikasutuse positsioonide lõplik asukoht määratakse edasistes etappides. Taotluses on toodud maksimaalsed vee erikasutuse mahud.

3.2.4. Keskkonnaluba on kohustuslik nii merepõhja süvendamisel kui süvenduspinnase paigutamisel mere põhja (VeeS § 187 p 8), tahkete ainete paigutamisel mere põhja allpool keskmist veetaset (VeeS § 187 p 10) kui ka kaadamisel (VeeS § 187 p 11). Lähtuvalt eeltoodust on meretuulepargi rajatiste rajamise eelduseks ka vastav keskkonnaluba.

3.2.5. Vee erikasutuse maksimaalsed mahud fikseeritakse keskkonnaloa tabelites V10 ja V11 veekogumite lõikes, kuna mereala seisundi hindamise üksuseks on just rannikuveekogum. Keskkonnaloas fikseeritakse vee erikasutuse ala, mis ühtib tuulepargi hoonestusala ja eksportkaablite hoonestusalaga. Keskkonnaloas markeeritakse võimalikud tehnoloogiad (st vundamendi ja kaablite paigaldamise tehnoloogilised alternatiivid). Keskkonnaloas ei fikseerita kindlat vundamendi liiki ega lõplikke vee erikasutuse postisoone (vt ka p 3.5.25.).

3.3. Keskkonnaloa andmise ja andmisest keeldumise alused

3.3.1. Keskkonnaluba antakse, kui planeeritav vee erikasutus vastab kehtivale õigusele ning puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks. Keeldumise alused tulenevad keskkonnaloa andmise otsustamise hetkel kehtivast õigusest (vt ka HMS § 54). Kehtiv VeeS § 192 sätestab keskkonnaloa andmisest keeldumise alused, viidates muu hulgas KeÜS § 52 lg 1 p-le 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudele.

13(56)

3.3.2. Keskkonnaloa andmisest võib keelduda, kui kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Veekaitse eesmärgiks on saavutada mereala hea keskkonnaseisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Mere hea keskkonnaseisundi kriteeriumid on 11 tunnuse (D1-D11) lõikes välja toodud merestrateegia raamdirektiivis 2008/56/EÜ (MSRD)[3] ja kahe üksuse (hea ökoloogiline ja keemiline seisund) lõikes veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ (VRD)[4]. Lisaks on veekaitse eesmärgiks vältida veeökosüsteemide seisundi halvenemist (VeeS § 31 lg 1 p 2) ning lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1 p 4).

3.3.3. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4). KeÜS kommentaarides[5] on selgitatud, et „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega, näiteks looduskaitseseaduse (LKS) nõuetega.“ Seega peab keskkonnaloa andmine vastama ka LKS nõuetele.

3.3.4. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu vähendamise meetmed (VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6). KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides § 5 osas on välja toodud[6], et mõistes “keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus. Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring. Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (Natura) võrgustiku alale. Olulise määramisel tuleb võtta arvesse ka mõju ruumilist ulatust, suurust, kestvust, kumuleeruvus ja sihtkeskkonna haavatavus[7] (vt eelhinnangu ptk 1.3.3.).

3.3.5. Keskkonnaloa andmisest võib keelduda ka juhul, kui kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas, lisaks, kui kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata (VeeS § 192 lg 3 p 9 ja 10).

3.4. Vee erikasutusega kaasnevad mõjud

Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega kaasnevatele mõjudele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid (müra, visuaalne mõju jne). Seega markeeritakse korralduses vee erikasutusega kaasnevad mõjud, millest lähtutakse

14(56)

keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja keskkonnameetmete määramisel.

3.4.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum)

3.4.1.1. Vee erikasutusega võivad potentsiaalselt kaasneda heited vette: heljum, heljumisse paisatavate setteosakestega seotud saasteained ja toitained. Vette paigutatavas materjalis võib sisalduda ohtlike aineid ning ehituslaevadega võivad juhtuda avariid avariidega. Heited vette võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla seotud tuulikute konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike avariidega ning tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis võib omakorda mõjutada vee kvaliteeti.

3.4.1.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu ptk 1.3.1.1. kohaselt ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) ohtlike ainete vette paiskamist, heljumi teket ega fosforikoormuse suurenemist, mis mõjutaks oluliselt veekogumite seisundit või seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Kavandatud keskkonnameetmete rakendamisel jäävad vee erikasutusega kaasnevad muutused veekeskkonnas loodusliku muutlikkuse piiridesse. KMH aruandes toodud käsitlus heljumi ning reostuse tekke ja leviku kohta on asjakohane. Uuemad uuringud ja analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. KMH aruandes on välja toodud asjakohased keskkonnameetmed. Seega, vee erikasutus ei mõjuta oluliselt veekogumite seisundit ega seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise ning seeläbi VRD ja MRST eesmärkide saavutamist. Kuna vee erikasutusega ei kaasne olulist vee kvaliteedi halvenemist, ei kaasne keskkonnaohtu, ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust.

3.4.1.3. Arvestades süvenduspinnase mahtu gravitatsioonivundamentide paigaldamisel ja vee erikasutuse kaugust maismaast, ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Toimub süvenduspinnase kaadamine ettenähtud kaadamisaladele. Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise ptk-s 8 toodud põhimõtetega. Vaivundamendi, sõrestikvundamendi, kui ka kaablite paigaldamisel, süvenduspinnas taaskasutatakse. Pinnast ei kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas erosioonikaitse eesmärgil ja kaabli matmise eesmärgil. Seega on kavandatud tööde korraldamine viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult.

3.4.1.4. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.- 3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16). Lisaks on oluline täpsustada kaadamise töökorraldus (vt p 3.5.27.).

3.4.2. Mõju merepõhjaelustikule ja -elupaikadele

3.4.2.1. Vee erikasutusega kaasneb ühelt poolt vahetu elupaikade kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol).

3.4.2.2. Lähtuvalt eelhinnangu ptk-st 1.3.1.2 ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu merepõhjaelupaikadele. Ühenduskaabli trassialternatiivid on

15(56)

merepõhjaelupaikade vaates võrdsed, ühte ei saa eelistada teisele. Võimalusel peaks eelistama vaivundamente. Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17). Siiski ei kaasne keskkonnameetmete rakendamisel ka gravitatsioonivundamentide kasutamisel olulist mõju merepõhjaelupaikadele. Kokkuvõttes, vee erikasutusega ei kaasne merepõhjaelupaikade kadu või häiringut määral, mis muudaks merepõhjaelupaikade seisundit ja seaks seeläbi ohtu MRST eesmärkide või loodusdirektiivi 92/43/EMÜ[8] eesmärkide saavutamise. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest. Seetõttu puudub merepõhjaelupaikadele keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud.

3.4.2.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine. KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse keskkonnalaole (vt p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.). Lisaks on oluline süsteemne kaadamine ja tööde järgne elupaikade kaardistamine (vt p 3.5.27., 3.5.28.).

3.4.3. Mõju kaladele

3.4.3.1. Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju (sh vee erikasutuse mõju), kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi ja rajatistega, mitte vee erikasutusega.

3.4.3.2. Lähtuvalt SWE KMH aruandest ja eelhinnangu ptk-s 1.3.1.3 toodust on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne. Meretuulepargi piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi võetuna välistaks sinna tuulepargi rajamise. Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud lõunapoolne alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneksid kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte kudema suubuvatele kaladele. Siiski, tegemist on eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega. Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus, neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas, Hiiumaa ja Saaremaa vahel ning maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada eelkõige angerjat. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH aruandes markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaama asukoht, mis käesoleval ajal ei ole veel teada. Vee erikasutuse vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine tuulepargialal, rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite paigaldamisel, heljumi seire ja seirest lähtuv töökorraldus). KMH aruande kohaselt ei avalda kavandatav meretuulepark kalastikule olulist negatiivset mõju. Seetõttu puudub kalastikule keskkonnaoht, kuna ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust.

3.4.3.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine, keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.17.-3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.). Lisaks toetab kalastikku ka merepõhjaelustikuga (vt p. 3.5.8.) ja vee kvaliteediga (vt p 3.5.12., 3.6.12.) seotud meetmed.

16(56)

3.4.4. Mõju lindudele

3.4.4.1. Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht. Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega.

3.4.4.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu ptk 1.3.1.4. kohaselt ei ole tegemist olulise peatumis- ega toitumisalaga lindudele. Kavandava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju linnustikule (KMH aruande tabel 3.5-9.). Välja on töötatud asjakohased keskkonnameetmed, nt soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. KMH aruande kohaselt ei avalda kavandatav tegevus linnustikule olulist negatiivset mõju. Seetõttu puudub linnustikule keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud.

3.4.4.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine. Keskkonnaloale ei seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed). Vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed (vt p. 3.5.8.)

3.4.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda. Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane.

3.4.6. Mõju mereimetajatele

3.4.6.1. Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade - lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

3.4.6.2. SWE KMH aruandes ja eelhinnangu ptk-s 1.3.1.6. tuuakse välja, et hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. KMH aruandes raames tehtud allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada impulsiivse müra allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra. Pideva madalasagedusliku müra modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega olulist negatiivset keskkonnamõju hüljestele. Kuna KMH aruande järelduste kohaselt ei kaasne

17(56)

kavandatava tegevusega kalastikule olulist negatiivset mõju, puudub alus järeldada keskkonnaohu esinemist puudub nii olulise ebasoodsa mõju tekkimise piisav tõenäosus kui ka sellise mõju olulisus.

3.4.6.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju hindamiste tulemuste verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded markeeritakse keskkonnaloal (vt p 3.6.10., 3.6.15.).

3.4.7. Mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele

3.4.7.1. KMH aruande raames on käsitletud Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma- Lõu hoiuala (KLO2000313), Rahuste looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala (KLO2000327), Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) ja selle kavandatav laiendus, Kolgi madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht (KLO9121560), Kasti lahe hoiuala (KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa - KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) ning vastavaid kaitse-eeskirju ja kavandatava tegevuse mõju neile. Kavandataval tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega kaitstavate alade kaitse- eesmärkidele (vt KMH aruande tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks.

3.4.7.2. SWE KMH aruandes ja eelhinnangu ptk-s 1.3.6 selgitatakse, et KMH aruande käigus läbi viidud Natura asjakohases hindamises järeldati, et merealal kavandatavate tegevuste elluviimisel puuduvad ebasoodsad mõjud kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust merealal kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta. Seega ei kahjusta ka vee erikasutus Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust. Seega ei kaasne negatiivseid mõjusid ka vee erikasutusega. Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada KMH aruandes toodud leevendavat meedet (vt p 3.5.15.).

3.4.7.3. KMH aruande kohaselt on kaitsvate alade vaates ühenduskaabli alternatiivide võrdluses ettevaatusprintsiibist lähtuvalt eelistatud alternatiiv 1, kuna see ei läbi ühtki kaitstavat loodusobjekti. Alternatiiv 2 läbiks Riksu ranniku hoiuala merel u 700 m ulatuses ja maismaal u 160 m ulatuses sh kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüpe. Siiski, ühenduskaablite puhul ei saa KMH tulemustest lähtuvalt eelistada alternatiiv 1 (põhja poolne) alternatiiv 2- le (lõuna poolne), kuna suures ulatuses kulgeb ühenduskaabel samas koridoris hargnedes selle idapoolses madalamas ranniku osas. Lisaks, kalastiku vaates on eelistatud just alternatiiv 2 (lõuna poolne). See, milline alternatiiv on eelistatuim, selgub lõplikult maismaal Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringuga tehtavatest valikutest ja otsustest. KMH aruande lk 266 kohaselt peaks seetõttu koos maismaaosaga väikseima keskkonnamõju ja tehniliselt ratsionaalse lahenduse saavutamiseks olema hoonestusluba väljastatav mõlemat alternatiivi hõlmavas maksimaalses ulatuses. Seega on asjakohane lähtuda KMH aruandes toodud põhimõttest lähtuda ka keskkonnaloa andmisel, keskkonnaluba antakse mõlema trassialternatiivi ulatuses (vt keskkonnaloa tabel V 10 ja V11).

3.4.7.4. KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb 18(56)

ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Käesolev keskkonnaluba ei hõlma eksportkaabli trassi nihutamist, st uus trass ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Trassi muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt p 3.6.9.) ja olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine, vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt p 3.5.30.).

3.4.7.5. Tuginedes KMH aruandele ja koostatud eelhinnangu ptk-le 1.2.3. ja 1.3.6. ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju kaitsvatele aladele ega Natura aladele. Seetõttu puudub keskkonnaoht, kuna ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust. Vajalik on KMH aruandes toodud keskkonnameetmete rakendamine. Lähtuvalt eeltoodust on tegevus kooskõlas ka LKS nõuetega.

3.5. Nõuded vee erikasutuseks

3.5.1. Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti nii vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid, kui ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi käitamist (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid.

3.5.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu kohaselt tuleb tegevuse elluviimisel lähtuda KMH aruandes kavandatud keskkonnameetmetest (ptk 7.2 ja 7.4; vt ka käesoleva korralduse ptk 3.4). KMH aruandes esitatud meetmed ei ole siiski vahetult kohaldatavad, vaid need rakendatakse asjakohaste lubade tingimuste kaudu. Meretuulepargi ja kaablitrasside rajamisega seotud meetmed on määratud vastavates hoonestuslubades (tuulepargi hoonestusluba ja eksportkaabli hoonestusluba). Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa andmisel KMH aruandes esitatud keskkonnameetmetest ulatuses, mis puudutab keskkonnaloa reguleerimiseset ehk vee erikasutust. Vajaduse korral täpsustatakse meetmeid keskkonnaloa tingimustes ning täiendustele lisatakse vastavad põhjendused.

3.5.3. Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, VV korraldusest nr 95, TTJA otsusest nr 1-7/25-378, seatakse keskkonnaloale keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude leevendamiseks (loa tabel V16). Keskkonnaamet peab oluliseks, et keskkonnaloas seatavad keskkonnameetmed on asjakohasel juhul kooskõlas hoonestuslubades sätestatud tingimustega. Selline lähenemine aitab vältida nõuete erinevat tõlgendamist. Keskkonnameetmed seatakse VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 alusel.

3.5.4. Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse osas. Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

19(56)

kaaludes põhjendatud huve. Töökorralduslikud nõuded seatakse, et täpsustada just vee erikasutusega seotud nõudeid ja tingimusi lähtudes taotlusest, veeseaduses ja selle alamaktides sätestatust ning HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[9] toodud põhimõtetest. Täpsustavad nõuded on sobivad, kuna KMH aruanne käsitles eelkõige olulisi keskkonnamõjusid.

3.5.5. Täpsustavad nõuded vee erikasutuse osas on vajalikud, et selgelt piiritleda keskkonnaloa ese ning korraldada vee erikasutus viisil, et võimalik häiring oleks minimaalne. Ühtlasi lähtuvad täpsustavad nõuded keskkonnaloa taotluses toodud töökorraldusest. Ettevaatusprintsiip on asjakohane, kuna veekogumite hea seisnud ei ole saavutatud ning vee erikasutuse keskkonnasäästlik korraldamine aitab kaasa veekaitse eesmärkide saavutamisele. Keskkonnameetmete seatakse VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 alusel (loa tabel V10, V11 ja V16).

Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt

Merevee kvaliteet

3.5.6. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri.

3.5.7. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused (VV korraldus nr 95).

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.5.8. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

20(56)

Joonis 3. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² = 40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast.

3.5.9. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti.

3.5.10. Ühenduskaablite paigaldamisel p e a b liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus) (vt p 3.6.8).

3.5.11. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutama looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi).

3.5.12. KMH aruandes on markeeritud heljumi seire teostamine, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august). KMH aruandes on täpsustatud, et „Heljumipilve, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, levikul väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd ajutiselt peatada. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt“. Kuigi eksportkaablite paigaldamisel tekkiv heljum on ajutine ja lokaalne, siis ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tuleb heljumi seiret teostada ka väljaspool vegetatsiooniperioodi. Seire teostamine ja seirest lähtuv tööde korraldamine võimaldab veelgi minimeerida heljumi kandumist Pilguse lahe suunas või Riksu ranniku hoiualal. Seega määratakse loale nõue: „Kui ühenduskaablite paigaldamisel liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada või võtta kasutusele meetmed heljumi leviku piiramiseks (näiteks mullikardinad)“. Mullikardinate puhul on tegemist piiratava ala ümber veekogu põhja asetatud sobiva läbimõõdu ja perforeeritusega toruliinidega,

21(56)

millesse pumbatakse kompressorist piisava tugevusega pidev õhuvool. Surve all õhk väljub torus olevates avadest ning moodustab tiheda mullidest dünaamilise „õhubarjääri“. Selline barjäär tihedalt kõrvuti tõusvatest mullidest tekitab omakorda veekeerised ja takistab mitmesugustel piirata soovitavatel osakestel levida väljapoole piiratud ala. Vastavad katsed ja empiirika on näidanud, et taolise mullikardinaga saab piirata nii setteheljumi osakeste, õlireostuse, aga ka mereprügi ja veetaimestiku ebasoovitavat levikut. Lisaks sellele võimaldab mullikardin efektiivselt piirata ehitus- ja kaevetööde põhjustatud veealust müra[10]. Seega oleks mullikardina rakendamine tõhus lisameede setteheljumi piiramisel.

3.5.13. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi, s h dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

3.5.14. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord (TTJA otsus nr 1-7/25-378).

Linnud

3.5.15. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda.

3.5.16. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad

3.5.17. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3).Vt p 3.5.8.

3.5.18. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06.

3.5.19. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks p e a b kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, p e a b kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme

22(56)

eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju (TTJA otsus nr 1-7/25-378).

Veealused arheoloogiaväärtused

3.5.20. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

3.5.21. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA otsus nr 1- 7/25-378).

Lennuliiklus

3.5.22. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded

3.5.23. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust (VV korraldus nr 95).

3.5.24. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA otsus nr 1-7/25-378).

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel

3.5.25. Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas.

3.5.26. Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid

23(56)

tegema hakata. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas.

3.5.27. Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused. Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) kaudu.

Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga. Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja kuhu mitte.

Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu.

Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta, võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus, kui osa alast jääb kasutamata ja sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada.

Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist. Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja kontrollitavaks.

3.5.28. Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991, jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes (vt ptk 3.10.). Aastaaruannetes ei tooda ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega, lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada

24(56)

GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile (vt ptk 3.10.). Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.5.29. Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti on ranniku piirkonnas pehmed setted ja kasutatakse veesurve tehnoloogiat. KMH aruandes läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga. Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine (KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas asjakohases hindamises käsitletud. Seega, ettevaatuspõhimõttest täpsustame, et „Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud“, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine).

3.5.30. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

3.6. Seire nõuded

3.6.1. Pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus), lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.4, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8).

3.6.2. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse seire algust.

3.6.3. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga (vt kõrvaltingimus 1.4.1.). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“[11] (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“[12] (merepõhjaelupaikade uuringu metoodika)

25(56)

ning HELCOM juhistest[13]. Seirekava peab hõlmama kõiki ptk 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis[14] kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele[15],[16],[17],[18]. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega.

3.6.4. Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt ptk 3.10.). Sel viisil on seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav.

3.6.5. Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga (linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri, kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega.

Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire

3.6.6. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring.

3.6.7. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.6.8. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel (vt p 3.5.10.).

26(56)

3.6.9. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged

3.6.10. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu.

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet

3.6.11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

3.6.12. KMH aruandes on markeeritud heljumi seire teostamise vajadus, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august). Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tuleb heljumi seiret teostada ka väljaspool vegetatsiooniperioodi, et minimeerida heljumi kandumine Pilguse lahe suunas või Riksu ranniku hoiualal. Seega määratakse loale seire nõue „Eksportkaabli paigaldamise ajal tuleb reaalajas jälgida tööde käigus tekkiva heljumi levikut. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel.“ Sel viisil töid korraldades on mõjud seoses heljumi tekke ja levikuga minimeeritud. Kuna eelduslikult ei paigaldata eksportkaableid talvisel ajal ja suurte tormidaga, siis heljumi seire kohustusliku perioodi pikendamine on lühike ning ei ole seeläbi liialt koormav meede. Heljumi seire reaalajas võimaldab operatiivselt heljumi levikut järgida ning operatiivselt töid korraldada ning võimalikud negatiivsed mõjud välistada.

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.6.13. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik

3.6.14. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel.

27(56)

Hülged

3.6.15. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet

3.6.16. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.6.17. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

3.6.18. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik

3.6.19. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala.

3.7. Kõrvaltingimuste seadmine

KMH aruandes ptk-s 7.2. on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks, KMH aruande ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest.

28(56)

Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnev kõrvaltingimus:

Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

3.8. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

3.8.1. SWE KMH aruande lk 7 on välja toodud, et KMH aruande koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike järgnevate lubade (keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju hindamise algatamise vältimine. Selleks koostati KMH programm ja KMH aruanne, lähtudes koostamise ajal parimast olemasolevast teadmisest ning arvestades tol ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid.

3.8.2. Keskkonnaamet koostas eelhinnangu, et hinnata, kas KMH aruanne annab piisavalt teavet keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks. Eelhinnangu kohaselt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Lähtuvalt eelhinnangust, ei ole ka muud asjaolud muutunud: KMH nõuetele vastavaks tunnistamise ajaga võrreldes ei ole muutunud õiguslik olukord, keskkonnaseisundi andmed, kaitstavate liikide info, uued teadusuuringud projektialal, uued projektid piirkonnas jne. Eelhinnangus on tuginetud ka uuematele teadusuuringutele/metoodikatele. Uuemad uuringud täpsustavad olemasolevat teadmist, kuid ei muuda KMH põhilisi järeldusi, ega too esile uusi, KMH-s hindamata olulisi keskkonnamõjusid, vaid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks.

3.8.3. Pärast SWE meretuulepargi KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist on Eestis valminud täpsemad juhendmaterjalid tuuleenergeetika arenduste keskkonnamõju hindamiseks[19]. See ei tähenda siiski, et SWE meretuulepargi KMH aruandes kasutatud metoodika oleks olnud puudulik või selle põhjal tehtud järeldused ebaõiged. Juhendmaterjalid koostati ajal, mil Loode-Eesti, Saare-Liivi ja SWE meretuuleparkide KMH aruanded olid juba heaks kiidetud või heakskiitmise lõppjärgus. Seetõttu lähtuvad juhendmaterjalid olukorrast, kus peab hindama uute meretuulepargi arenduste lisandumist piirkondades, kus on juba olemas kavandatavad arendused. Seetõttu ei saa hiljem valminud juhendmaterjalide alusel tagasiulatuvalt järeldada, et varem koostatud ja kehtivate nõuete kohaselt heaks kiidetud KMH aruanded oleksid olnud ebapiisavad või õigusvastased. Juhiste eesmärk on suunata uuringute faasis olevad arendused ühist metoodikat kasutama. Uute juhiste järgimine on asjakohane eelkõige pooleliolevates mõjude hindamises, sest iga järgnev projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailsemat analüüsi. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet analüüsinud vee erikasutusega seotud mõjusid sh mõju merestrateegia eesmärkidele eelhinnangus. Uutest juhistest tuleb lähtuda detailse seirekava koostamisel.

29(56)

3.8.4. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). SWE KMH aruande kohaselt ei kaasne tegevusega, sh vee erikasutusega, olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seetõttu puudub keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. Lähtuvalt eeltoodust ei seata ohtu veemajanduskavade[20] ja merestrateegia[21] eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist (vt ka eelhinnangu ptk 1.3.1. ja 1.3.6. ja korralduse ptk 3.4.).

3.8.5. Kaadamine korraldatakse vastavalt KMH aruandes ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[22] tooduga. Kaadamisele ei ole olemas alternatiivseid võimalusi süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas.

3.8.6. KMH aruande raames tehtud Natura asjakohases hindamises toodi välja, et tegevusel puudub ebasoodne mõju kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele. Seega puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele ka vee erikasutusel (vt eelhinnangu ptk 1.3.6.).

3.8.7. KMH aruande kohaselt tuleb lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest. Lähtuvalt eeltoodust, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed (sh seire) kantakse keskkonnaloale (vt ptk 3.5. ja 3.6).

3.8.8. Keskkonnaloa taotluses on märgitud maksimaalsed vee erikasutuse mahud ja alternatiivseid vee erikasutuse viisid (st tehnoloogiaid). KMH käigus on hinnatud erinevaid tehnoloogilisi alternatiive ning on jõutud järeldusele, et ükski neist ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju, tehnoloogiate mõjud on võrreldavad ja leevendatavad. Keskkonnaluba peab tagama keskkonnakaitse eesmärgi saavutamise, kuid ei pea põhjendamatult piirama loa omaja võimalusi valida sobiv tehniline lahendus. Seega ei ole põhjendatud piirata keskkonnaloaga vee erikasutust ainult ühe konkreetse tehnoloogiaga. Keskkonnaloale määratakse maksimaalsed vee erikasutuse mahud ja alternatiivsed vee erikasutuse viisid.

3.8.9. Keskkonnaloa taotluses on märgitud vee erikasutus mõlemal eksporttrassi alternatiivil. KMH aruandes ei välistatud kumbagi trassialternatiivi. Trassi lõplik valik sõltub alajaama lõplikust asukohast. Keskkonnaloa andmine mõlema trassi ulatuses võimaldab vaadata eksportkaabli kulgemist tervikuna ja leida koos maismaaosaga väikseima keskkonnamõju ja tehniliselt ratsionaalseim lahendus.

3.8.10. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Vee erikasutuseks võõral maatükil ei ole maaomaniku nõusolek nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Seega ei ole hoonestusluba, mis kõnealusel juhul annaks õiguse riigi omandisse kuuluva veekogu ehitisega koormamiseks, keskkonnaloa andmisel nõutav. Lubade taotlemise järjekord ei ole reguleeritud. Meretuulepargi rajamiseks peavad olemas kõik vajalikud load (vt keskkonnaloa tingimus p 3.5.26.).

3.8.11. Lähtuvalt eeltoodust, on kavandatav vee erikasutus keskkonnameetmete rakendamisel kooskõlas kehtiva õigusega. Puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keelduda.

30(56)

3.9. Keskkonnaloa kehtivus

3.9.1. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, v.a kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15 aastat. Taotluse kohaselt on kavandatav vee erikasutus vajalik tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide ning kaablite paigaldamisel. Lähtuvalt KMH aruande peatükkidest 2.2.7. ja 7.4.1. on enne vee erikasutusega alustamist vajalikud täpsemad geoloogilised uuringud, ehituseelne seire ja alles sellele järgneb rajamisetapp. Lisaks, enne vee erikasutuse algust on vajalik veel ehitusloa taotlemine. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega 15 aastat, selle perioodi jooksul on võimalik teha vajalikud ettevalmistused ja uuringud ning ellu viia ka vee erikasutus.

3.9.2. KeÜS § 62 lg 1 p 3 sätestab, et keskkonnaloa andja tunnistab keskkonnaloa kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei alustata kahe aasta jooksul loa andmisest arvates. KeÜS kommentaaride[23] kohaselt aitab see loa kehtetuks tunnistamise alus vältida piiratud ressursi – milleks loodusvarasid tuleb pidada – kasutusõiguse reserveerimist piiramatuks ajaks. Samuti on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada, et teatud ajal olnud informatsiooni alusel (nt KMH aruanne) antud õiguse realiseerimist ei lükataks kaugesse tulevikku ja sellega seotud kohustusi (nt seirekohustused) ei hakataks täitma kauges tulevikus arvestades, et keskkonnaolukord on ajas pidevalt muutuv. Siiski tõdetakse, et mahukate tegevuste puhul võib ka tegevuse ettevalmistusi lugeda tegevuse alustamisena. Ka käesoleval juhul on põhjendatud ettevalmistavaid tegevusi (ehitusgeoloogilised uuringud, ehituseelne seire, ehituslubade taotlemine ja saamine) lugeda tegevuse alustamisena, kuna need on vee erikasutuse tegevuste alustamise lahutamatuks osaks.

3.10. Nõuded teabe esitamiseks

3.10.1. Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8, 10, 11 nimetatud tegevus toimub meres. Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Vee erikasutuse aastaaruanne esitatakse üks kord aastas KOTKAS süsteemi kaudu.

3.10.2. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust.

3.10.3. Esitada pärast vee erikasutuse lõppu KOTKAS süsteemi kaudu võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu.

3.10.4. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

31(56)

3.10.5. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

3.11. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Eelnõule esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid S.V., M.M. M.A. ja Saaremaa Vallavalitsus. Keskkonnameti seisukohad on toodud järgnevalt. Keskkonnaamet on täiendanud käesolevat korraldust ja eelhinnangut lähtuvalt ettepanekutest, kui see on olnud asjakohane.

S.V. ettepanekud ja vastuväited

3.11.1. Vajavad täiendavat hindamist:

ühenduskaablite rajamisega kaasnev setete liikumine ja kumulatiivne mõju; vaivundamentide rajamisel tekkivate puurimisjääkide kogus ja levik; lubjakivi puurimisel tekkivate mineraalsete peenosakeste käitumine merekeskkonnas; ehitusaegsete tööde samaaegne mõju ning võimalik heljumipilvede kattumine.

Selgitame, et:

KMH koostamisel tugineti eksportkaabli ala puhul olemasolevale geoloogilisele teabele ning eeldati, et kaablipaigaldamise tehnoloogiad ja nende kasutamise osakaal on võrreldavad meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisega. Sellest tulenevalt hinnati ka eksportkaabli paigaldamisega kaasnevat heljumi teket olemasolevate andmete põhjal ning eraldi hajumismudelit ei koostatud. Lisaks, Keskkonnaamet kõrvutas KMH hinnanguid teiste mõjude hindamiste raames tehtud hinnangutega. Keskkonnaamet on seisukohal, et ei ole alust arvata, et KMH aruandes tehtud järeldused paika ei pea. Keskkonnaamet täiendas eelhinnangus setete heljumisse paiskumise temaatikat. Ptk-s 1.1.1. kirjeldati täpsemalt kasutatavaid tehnoloogiaid ja heljumi tekkimist; ptk-s 1.1.5.1 täpsustati heljumi modelleerimise tulemustega seotud asjaolusid, toodi välja heljumi maht m³; ptk-s 1.3.1.1. täpsustati heljumi levikuga seotud mõjusid, toodi välja ranniku piirkonnas vabaneda võiva heljumi maht. KMH aruandes on markeeritud vaivundamendi puurimisjäägi kogus, mudeldatud on puurimisega kaasnevat heljumi levikut. Seega on teema KMH aruandes käsitletud. KMH aruandes on modelleerimisel lähtutud reaalsest töökorraldusest: iga tuuliku vundament paigaldatakse järjestikku 48 tunni jooksul, st algusega, mis on määratud 48 tunniks. 01-03- 2017 on vundamenditööd lõpetatud 15-09-2017, mis vastab realistlikule kevadsuvisele perioodile. Täiendasime vastavalt ka eelhinnangu ptk 1.1.1. ja 1.1.5.1. Mudeldamisel on lähtutud piirkonna pinnase omadustest: ülemine merepõhja setete kiht (paksus keskmiselt ~3,9 m), mis sisaldab kuni 80% peeneteralisi setteid, ja alumine lubjakivikiht, mis sisaldab kuni 30% peeneteralisi setteid (KMH aruande lisa 3.2. lk 10). Täiendasime vastavalt ka eelhinnangu ptk 1.1.5.1. KMH aruandes on süvendamise ja kaadamise samaaegsust modelleeritud. Tehnoloogiliselt toimub vaid ühe vundamendi korraga rajamine. Senise praktika kohaselt toimub ühe vundamendi rajamine korraga (vajalik spetsiaalselt konkreetse tuulepargi rajamiseks kohandatud laeva). Eksportkaabli rajamisega seotud mõjud ja tuuleprgi rajamisega seotud mõjud ei kumuleeru, kuna tuulepargi rajamisega seotud mõjud rannikuni ei ulatu.

32(56)

Täiendasime vastavalt ka eelhinnangu ptk 1.3.7.

3.11.2. Arvestades kaablitrassi pikkust ja paigaldustehnoloogiat, ei ole aruandest võimalik tuvastada:

milline on eeldatud kaeviku või paigalduskoridori mõõt; milline kogus põhjasetet tegelikult eemaldatakse; kui suur osa eemaldatud materjalist satub veesambasse; millise tehnoloogia alusel on saadud hinnanguline kogus 1500 tonni.

Palun kirjeldada tehnoloogiat, mille korral ligikaudu 70 km kaabli paigaldamisel vabaneks ainult 1500 tonni setteid (umbes 750 m³ materjali). Juhin tähelepanu, et KMH peatükk 2.6.2 ei kirjelda sellist tehnilist lahendust ega anna piisavat alust nimetatud hinnangu kontrollimiseks.

Selgitame, et:

Kaabli paigaldamise tehnoloogiad (sh kaeviku mõõdud) on käsitletud KMH aruande lisas 1. Täiendasime vastavalt eelhinnangu ptk 1.1.1. Setete eemaldamise mahud on toodud eelhinnangu tabelis 1 ja 3. Heljumisse sattuva sette kogust ja mahtu täpsustasime eelhinnangu ptk-s 1.1.5.1. ja lisasime vastavad tabelid (tabel 4 ja tabel 5).

Selgitame, et sette kogus 1500 t on setete maht, mis paisatakse heljumisse. See ei ole setete maht, mis süvendatakse. Kõik liigutatav pinnas ei paista heljumisse, valdav osa materjalist langeb kohe merepõhjale. Täiendasime vastavalt eelhinnangu ptk 1.1.5.1. ja lisasime vastavad tabelid (tabel 4 ja tabel 5). Mudeli täpne kirjeldus on toodud KMH aruande lisas 3.2.

3.11.3. Juhin tähelepanu, et ühenduskaablite rajamisel tekkiv setete vabanemine võib kumuleeruda tuulikute vundamentide rajamisel tekkiva heljumi ja setete levikuga. Palun hinnata:

kas ehitusetappide ajaline kattumine on võimalik; kas modelleerimisel on arvestatud erinevate tööde samaaegset mõju; milline võib olla ühenduskaablite ja vundamentide rajamise koosmõju merekeskkonnale.

Vt vastus p 3.11.1. juures.

3.11.4. Palun täpsustada, milliste modelleerimistulemuste ja eelduste põhjal on selline järeldus tehtud. Eelkõige vajavad selgitamist:

milline on modelleerimisel kasutatud maksimaalne võimalik levikukaugus; milliseid hoovuste ja lainetuse tingimusi kasutati; kas hinnati ka ebasoodsamaid levikuolukordi; kuidas on arvestatud ehitusperioodi pikkust ja järjestikuste tööde mõju.

Arvestades, et aruandes on varasemalt toodud merepõhja lähedaste hoovuste kiiruseks suurusjärgus 0,1 m/s (umbes 360 m tunnis), ei ole ilma täiendavate arvutusteta põhjendatud

33(56)

väita, et heljumi levik rannikule on välistatud. Palun esitada põhjendus, millisel füüsikalisel või modelleerimislikul alusel on rannikule levimine välistatud.

Selgitame, et:

Mudeliga arvutati heljumi leviku ulatus ning seda ei määratud mudeli sisendina ette. Modelleerimise tulemuste kohaselt ulatuvad kuni 10 mg/l heljumikontsentratsiooniga alad ligikaudu 5–10 km kaugusele tegevuskoha piiridest. Seega võib väikeses kontsentratsioonis heljum levida kuni 5–10 km kaugusele tegevuskoha piiridest.• Mudeliga seotud asjaolud on kirjeldatud KMH aruande lisas 3.2. Keskkonnaamet ei pea asjakohaseks mudeli detailide täies mahus dubleerimist eelhinnangus. KMH aruande lisas 3.2. on selgitatud, et mudeldati võimalikku suurimat mõju (suurim maht, suurem osakaal on antud väikesemõõtmeliste flokulaatide klassile, et olla konservatiivne). KMH aruandes on modelleerimisel lähtutud reaalsest töökorraldusest: iga tuuliku vundament paigaldatakse järjestikku 48 tunni jooksul, st algusega, mis on määratud 48 tunniks. 01-03-2017 on vundamenditööd lõpetatud 15-09-2017, mis vastab realistlikule kevadsuvisele perioodile. KMH aruande raames antud väited heljumi leviku kauguse osas põhinevad mudeldustel.

3.11.5. Juhin tähelepanu, et kui kaablitööd ja vundamentide rajamine toimuvad samaaegselt, võib tegemist olla kumulatiivse mõjuga, mida tuleb eraldi hinnata.

Vt vastus p 3.11.1. juures. Meretuulepagisiseste kaablite paigaldamine ja vundamentide paigaldamine ei toimu üldjuhul täielikult üheaegselt ega ka rangelt üksteise järel, vaid töid kavandatakse ja ajastatakse vastavalt ehituslogistikale, ilmastikutingimustele, kasutatavate aluste saadavusele ning tööde tehnoloogilistele sõltuvustele. Selgitame, et tavapärases praktikas alustatakse enamasti vundamentide rajamisega. Samal ajal või vahetult pärast seda võib alustada tuulepargisiseste kaablite paigaldamist piirkondades, kus vajalikud rajatised on selleks valmis. KMH aruande lisas 3.2. on antud piisav hinnang olukorrale, kus vundamentide paigaldamise töödele lisandub heljum ka meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisel.

3.11.6. KMH peatükis 3.3.7 (vee kvaliteet) on märgitud: „Järelseire vajadust mõju hindamisel ei ilmnenud.“ Palun selgitada, kuidas jõuti nimetatud järelduseni.

Selgitame, et keskkonnaloaga on ettenähtud ka vee kvaliteedi järelseire (vt korralduse p 3.6.16).

3.11.7. Palun täpsustada, milliseid konkreetseid tehnilisi meetmeid nähakse ette puurimisega seotud setete leviku vähendamiseks.

Näiteks ei ole selgelt käsitletud:

kas puurimisel tekkivaid setteid või puurimisjääke kogutakse; kas kasutatakse puurimismuda või muid puurimisvedelikke; milline osa puurimisjääkidest jääb merekeskkonda; milline osa eemaldatakse või käideldakse muul viisil.

Selgitame, et: 34(56)

KMH aruandes on selgitatud, et puurimisjääk jääb vundamendi juurde. Keskkonnaloas on fikseeritud töökorraldus, kus vaivundamendi puurimisjääk jääb vundamendi juurde ja täidab erosioonikaitse rolli. Täpsustame töökorralduse kirjeldust eelhinnangu ptk 1.1.1. KMH aruande lisa 1 kohaselt puurimismuda või vedelikke ei kasutata. Modelleerimise tulemusel paisatakse merekeskkonda heljumisse setteid mahus 9612 t. Vaivundamendi paigaldamisel on heljumi levik lokaalne, seega ei ole leevendusmeetmed vajalikud. Ei ole ette nähtud puurimisjäägi kogumist ja mujale kaadamist.

3.11.8. KMH aruande tabelis 3.2-3 „Modelleerimisel hinnatavad stsenaariumid“ on vaivundamendi stsenaariumide (stsenaariumid 3 ja 4) korral toodud, et 100 tuuliku puhul vabaneb kokku 9612 tonni setteid. Kui tegemist on puurimisega, mitte rammimise või vibropaigaldusega, on vajalik selgelt kirjeldada:

milline osa ristlõikest tegelikult puuritakse; milline on puurava läbimõõt; milline on puurimise ülemõõt võrreldes terastoru läbimõõduga; kui palju materjali eemaldatakse ühe vundamendi kohta.

Selgitame, et siinkohal on peetud silmas, et 9612 tonni setteid paisatakse heljumisse. Puurimisel tekib kokku 370 000 m³ pinnast. Valdav osa pinnasest jääb merepõhjale, vaid väike osa paiskub heljumisse. Taotluses on toodud: „Hinnang põhineb KMH aruande ptk-l 2.6.2., mille kohaselt ca 9,0 m läbimõõduga vaivundamendi jaoks augu puurimisel tekib kuni 1600 m³ väljakaevatud lubjakivi ühe vundamendi kohta. Praeguses teadmises eeldame, et SWE tuulikute asukohas lasub lubjakivi peal keskmiselt 3,5 m merepõhja setteid, mis suurendab kaevandatud materjali koguhulka ligikaudu 220 m³ ühe tuulik kohta. Eeldame kuni 102 vundamenti (100 tuulikut + 2 alajaama), millest igaühe maht on ca 1820 m³ ja kokku arvutuslikult 185 640 m³. Rakendades tehnilise projekteerimise varuna faktorit 2 on maksimaalne süvendusmaht 370 000 m³“. Puuraugu diameeter on taotluse kohaselt u 0,5 m suurem kui vundament. Vahe betoneeritakse.

3.11.9. Kui eeldada, et ühe vundamendi rajamisega vabaneb 96 tonni materjali ning lubjakivi ja setete keskmiseks tiheduseks võtta ligikaudu 2 t/m³, siis vastab see: 96 t / 2 t/m³ = umbes 48 m³ eemaldatavale materjalile. Kui 9612 tonni hinnang põhineb ainult toru ümbruse puurimisrõngal, siis tähendab see ligikaudu 5 cm laiust eemalduskihti kogu 35 m sügavuse ulatuses.

Selgitame, et 96 t on heljumisse paisatav materjal mitte aga puuritav materjal. Vt vastus p 3.11.7. juures.

3.11.10. KMH-st ei selgu, millisel viisil käideldakse puurimisel tekkivaid jääke. Palume täpsustada:

Kas lubjakivi puurimisel tekkivad puurimisjäägid kogutakse kokku või lastakse need täielikult merekeskkonda? Kui kasutatakse kogumissüsteeme:

milline on nende eeldatav efektiivsus; kui suur osa puurimisjääkidest eemaldatakse; kui suur osa jääb hinnanguliselt merekeskkonda?

35(56)

Kas KMH tabelis toodud 9612 tonni tähendab:

kogu puurimisel eemaldatava materjali kogust; või ainult seda osa materjalist, mis hinnanguliselt satub merekeskkonda? Need kaks suurust võivad olla oluliselt erinevad ning nende eristamine on keskkonnamõju hindamisel oluline.

Selgitame, et KMH aruande lisa 3.2. tabelis 4.1. toodud 9612 tonni tähendab seda osa materjalist, mis hinnanguliselt satub heljumina merekeskkonda. Puurimisel saadav pinnas jääb vundamendi juurde ja täidab erosioonikaitse rolli.

3.11.11. Kas modelleerimisel kasutatud settimisparameetrid põhinevad Saaremaa piirkonna lubjakivi puurimisjääkide tegelikel mõõtmistel; või on kasutatud looduslike mudaste setete omadusi analoogina. Palume esitada põhjendus, miks on lubjakivi puurimisjääkide hüdrodünaamiline käitumine võrdsustatud mudaste setetega.

KMH aruande lisa 3.2 kohaselt lähtuti modelleerimisel Saaremaa lääneranniku uuringuala asukohaspetsiifilistest geoloogilistest andmetest. Mudeli sisendina kasutati piirkonnas määratud merepõhja setete koostist, mille kohaselt koosneb merepõhi ülemisest settekihist (keskmine paksus ligikaudu 3,9 m), mis sisaldab kuni 80% peeneteralisi setteid, ning selle all paiknevast lubjakivikihist, mis sisaldab kuni 30% peeneteralisi setteid. Peeneteraliste setete all peetakse silmas alla 0,6 mm suuruseid osakesi.

Seega ei käsitletud modelleerimisel merepõhja ühtlaselt mudase settena ega kasutatud uuringuala kirjeldamisel analoogiat mõne teise mudase piirkonnaga. Modelleerimine põhines konkreetse ala geoloogilistel andmetel ja uuringutel.

Peeneteraliste osakeste käitumise kirjeldamisel kasutati rahvusvahelises teaduskirjanduses üldtunnustatud teadmisi flokulatsiooni ja settimiskiiruste kohta. Et hinnata võimaliku mõju ulatust ettevaatusprintsiibist lähtudes konservatiivselt, anti mudelis suurem osakaal väiksemamõõtmelistele flokulaatidele, mis settivad aeglasemalt ja võivad püsida kauem veesambas. Selline lähenemine ei tähenda, et uuringuala oleks käsitletud mudase merepõhjana, vaid et peenosakeste leviku hindamisel kasutati konservatiivseid modelleerimiseeldusi.

3.11.12. KMH lisas 3.2 „Hajumispilve modelleerimine ja morfodünaamiline hindamine“ on kasutatud peenosakeste puhul settimiskiirusi suurusjärgus 0,1–1 mm/s ning käsitletud flokulatsiooni mõju. Palume täpsustada:

kas 0,1 mm/s settimiskiirus on mõõdetud SWE ala tingimustes või pärineb kirjandusallikatest; milliseid osakeste suurusjaotusi kasutati; kas hinnati olukorda, kus lubjakivi peenfraktsioon ei flokuleeru või flokuleerub aeglasemalt.

Kui peenosakeste settimine on aeglasem kui mudelis eeldatud, võib:

pikeneda viibeaeg veesambas; suureneda levikukaugus; suureneda mõju kestus. Palume esitada tundlikkusanalüüs aeglasema settimise

36(56)

stsenaariumiga.

Selgitame, et KMH aruande lisas 3.2. on selgitatud „Flokuleerumise kiirus ja omadused sõltuvad setete omadustest ja võivad piirkonniti erineda. Kuna selline teave ei ole kättesaadav, kasutatakse peeneteraliste setete simuleerimiseks flokuleerumise korral konservatiivset lähenemisviisi.“ Hajumismudelis kasutatud settimiskiirused põhinevad teaduskirjanduses avaldatud väärtustel ning valdkonnas üldiselt kasutatavatel metoodikatel. Selline lähenemine on keskkonnamõju hindamisel tavapärane ning settimiskiiruste mõõtmine igas konkreetses arendusalas ei ole mudeli koostamiseks üldjuhul vajalik. Mudeli eesmärk on hinnata võimaliku mõju ulatust ja suurusjärku, mitte määrata iga üksiku osakese tegelikku käitumist looduskeskkonnas. Mudelis kasutatud parameetrid on valitud lähtudes nende koostamise ajal parimast olemasolevast teadmisest ning need on olnud piisavad, et hinnata kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid. Ainuüksi asjaolu, et settimiskiirusi ei mõõdetud kohapeal, ei tähenda, et mudeli tulemused oleksid seetõttu ebausaldusväärsed või et mudel ei sobiks keskkonnamõju hindamiseks. Mudeli koostamise sisendiks oli KMH aruande raames tehtud lõimise analüüsid (KMH araunne tabeli 3.2-1.). Kuna mudelis kasutati konservatiivset lähenemist, ei ole osakeste leviku ulatuse alahindamine tõenäoline.

3.11.13. KMH aruandes käsitletakse ehitusperioodi kestusena ligikaudu seitset kuud, kuid aruandest ei selgu piisavalt, kuidas on hinnatud samaaegselt toimuvate tööde kumulatiivset mõju. Palume täpsustada: 1. Kas modelleerimisel hinnati olukorda, kus erinevate tuulikute rajamine toimub samaaegselt ning nende tekitatud heljumipilved kattuvad? Kas hinnati olukorda, kus samaaegselt toimuvad: tuulepargi sisese kaabelduse rajamine; maismaale suunduvate ühenduskaablite paigaldamine? Kas eeldati, et iga tööoperatsiooni käigus tekkinud heljum jõuab enne järgmise töö algust täielikult settida? Arvestades ehitusperioodi pikkust ja tööde võimalikku kattumist, ei pruugi selline eeldus olla realistlik ning võib viia heljumi leviku ja mõju alahindamiseni.

Vt vastus p juures 3.11.1. Lisaks, mudeldamisel on lähtutud konservatiivsetest eeldustest (vt p 3.11.4.). Seega ei ole tõenäoline mõjude alahindamine.

3.11.14. KMH aruandest ei selgu, kas vundamentide puurimisel kasutatakse puurimismuda või muid puurimisvedelikke. Palume täpsustada:

kas puurimisel kasutatakse puurimismuda või muid stabiliseerivaid vedelikke; kas puurimismuda juhitakse tagasi merekeskkonda; kui juhitakse, siis kuidas on selle mõju modelleerimisel arvesse võetud; kas puurimismuda sisaldab lisaks looduslikule kivimipurule ka muid aineid, mida oleks tulnud keskkonnamõju hindamisel käsitleda.

Selgitame, et KMH aruande lisa 1 kohaselt ei kasutata puurimisel puurimismuda või muid puurimisvedelikke.

3.11.15. Palume täpsustada, millistel uuringutel põhineb järeldus, et lubjakivi puurimisel tekkivad peenosakesed käituvad hüdrodünaamiliselt samamoodi nagu looduslikud mudased setted.

37(56)

Vt vastust p 3.11.11 juures.

3.11.16. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatava vundamenditüübi valikul tuleks hinnata mitte üksnes rajamisaegseid mõjusid, vaid ka võimalikke pikaajalisi mõjusid kogu käitamisperioodi vältel.

Selgitame, et keskkonnaloa ese on vee erikasutus. Seega käesolevas menetluses käsitletakse vee erikasutusega seotud mõjusid.

3.11.17. Samuti leiame, et kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ei ole ette nähtud piisavaid ega piisavalt põhjendatud leevendusmeetmeid. Arvestades uuringutes esinevaid teadmislünki ja määramatusi oleks põhjendatud rakendada ettevaatuspõhimõtet ning nõuda täiendavaid uuringuid, täiendavaid leevendusmeetmeid ning asjakohast ehitusaegset ja tegevusjärgset keskkonnaseiret, et võimalikke keskkonnamõjusid oleks võimalik õigeaegselt tuvastada, hinnata ja vajaduse korral leevendada. Ettepanek põhjavee ja aluspõhja hüdrogeoloogilise mõju täiendavaks hindamiseks.

Selgitame, et KMH koostamisel tugineti eksportkaabli ala puhul olemasolevale geoloogilisele teabele ning eeldati, et kaablipaigaldamise tehnoloogiad ja nende kasutamise osakaal on võrreldavad meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisega. Sellest tulenevalt hinnati ka eksportkaabli paigaldamisega kaasnevat heljumi teket olemasolevate andmete põhjal ning eraldi hajumismudelit ei koostatud. Lisaks, Keskkonnaamet kõrvutas KMH hinnanguid teiste mõjude hindamiste raames tehtud hinnangutega. Keskkonnaamet on seisukohal, et ei ole alust arvata, et KMH aruandes tehtud järeldused paika ei pea. Uuringud iseseisvalt mõjusid ei leevenda. Keskkonnaloaga on ette nähtud keskkonnameetmeid, lähtuvalt ettepanekutest täpsustatakse heljumi seirega seotud meetmeid (vt korralduse p 3.5.12. ja 3.6.12.). Muus osas on Keskkonnaamet seisukohal, et keskkonnameetmed on piisavad.

Gravitatsioonivundamendi paigaldamisel põhjaveekihte ei puuduta. Kui vai puuritakse aluspõhja, mõjutab see üksnes vahetult vaia ümbritsevat kivimit. Mõju ulatus piirdub vaia lähiümbrusega ega kujunda ümber aluspõhja lõhelisust või põhjavee vooluteid sellisel määral, et see mõjutaks piirkondlikku põhjaveerežiimi või maismaa põhjaveekogumeid. Käesoleval juhul paikneb meretuulepark ligikaudu 11 km kaugusel rannikust. Sellisel kaugusel puudub hüdrogeoloogiline mehhanism, mille kaudu üksikute vaivundamentide rajamine võiks mõjutada maismaa põhjavee taset, voolusuundi või põhjaveevarusid. Seega põhjaveetemaatika ei ole meretuuleparkide kontekstis asjakohane. Seega ei ole seda KMH aruandes käsitletud. KMH aruanne käsitleb potentsiaalseid olulisi asjaolusid. Seda kinnitab ka rahvusvaheline meretuuleparkide projekteerimis- ja keskkonnamõju hindamise praktika, kus põhjaveerežiimi muutust ei käsitleta rammitavate vaivundamentide tüüpilise keskkonnamõjuna[24],[25]. Ka maismaa tuuleparkide puhul on mõju vaid vundamendi juures, teatud juhtudel uuritakse mõju lähimate kaevude osas (kui kaev lähedal). Potentsiaalselt võiks mõju olla hoomatav, kui kohe vundamendi juures toimuks veevõtt. Kuid käesolevalt on vundamendid 11 km kaugusel maismaast.

3.11.18. Lisaks tuleks alternatiivide võrdlemisel arvestada rajatiste kasutuse lõpetamise etappi. Gravitatsioonivundament võimaldab üldjuhul vundamendi tervikuna eemaldada ning taastada

38(56)

merepõhi tegevuseelsele olukorrale lähedasemaks. Vaivundamendi puhul on tavapärane praktika lõigata vai läbi merepõhja all ning jätta sügavam osa aluspõhja, mistõttu võib osa rajatisest jääda keskkonda püsivalt.

Selgitame, et meretuulepargi lammutusfaas ei ole seotud keskkonnaloa esemega. Keskkonnaloa ese on konkreetne vee erikasutus, st meretuulepargi rajamisega seotud süvendamine, kaadamine ja seotud pinnase kasulik paigutamine. Seega käesolevas menetluses käsitletakse viidatud vee erikasutusega seotud mõjusid. Tuulepargi lammutamiseks on vajalik ehitusluba, olenevalt lammutamise tehnoloogiast võib olla vajalik ka eraldi keskkonnaluba.

3.11.19. Lubjakivise aluspõhjaga piirkonnas tuleb gravitatsioonivundamenti käsitleda võimaliku väiksema keskkonnamõjuga alternatiivina ning selle eeliseid vaivundamendi suhtes tuleb KMH- s sisuliselt hinnata ja põhjendada.

Selgitame, et KMH aruandes on hinnatud erinevate vundamendilahenduste võimalikke keskkonnamõjusid ning jõutud järeldusele, et ei vaivundamentide ega gravitatsioonivundamentide kasutamisel ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Gravitatsioonivundamendi mõju on hinnatud mõnevõrra suuremaks, kuna kaasneb suurem loodusliku merepõhja kadu ja merepõhjaelupaikade kadu, samuti tekib rohkem heljumit. Vaivundament paigaldatakse puurimise meetodil, millega ei kaasne tugevat mürahäiringut. KMH aruande tulemused ei anna alust järeldada, et gravitatsioonivundament oleks keskkonnamõju seisukohast vaivundamendist eelistatum. Keskkonnaameti hinnangul annab KMH analüüs piisava info vee erikasutuse lubamiseks.

3.11.20. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju ei ole välja selgitatud sellises ulatuses, nagu nõuavad Eesti ja Euroopa Liidu õigus (KeHJS-ist, haldusmenetluse seaduse §-dest 6 ja 56, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-dest 10 ja 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) tulenevad nõuded).

Keskkonnaamet ei nõustu seisukohaga, et menetluses oleksid jäänud ebaselgeks olulise keskkonnamõju seisukohalt määrava tähtsusega asjaolud. Keskkonnamõju hindamise käigus on hinnatud kavandatava tegevuse võimalikud olulised mõjud sellise detailsusastmega, mis võimaldab teha põhjendatud otsuse keskkonnaloa andmise kohta. KMH aruande eesmärk ei ole lahendada kõiki projekteerimise käigus täpsustuvaid tehnilisi küsimusi, vaid hinnata, kas kavandatav tegevus on kavandatavate lahenduste ja rakendatavate keskkonnameetmete korral keskkonna seisukohalt vastuvõetav.

Menetluses on hinnatud erinevaid realistlikke vundamendilahendusi, ehitustegevusega kaasnevat heljumi teket, müra ja vibratsiooni, kumulatiivseid mõjusid ning kavandatud vajalikud leevendus- ja seiremeetmed. Asjaolu, et osa tehnilisi lahendusi täpsustatakse projekteerimise järgmistes etappides, ei tähenda, et keskkonnamõju hindamine oleks puudulik või et mõju hindamiseks vajalikud lähteandmed puuduksid.

M.M. ettepanekud ja vastuväited

3.11.21. Kui lõplikku vundamendilahendust veel ei teata, kuidas saab anda vee erikasutusloa juba praegu?

39(56)

Selgitame, et keskkonnaloa taotluses on märgitud maksimaalsed vee erikasutuse mahud ja alternatiivseid vee erikasutuse viisid (st tehnoloogiaid). KMH käigus on hinnatud erinevaid tehnoloogilisi alternatiive ning on jõutud järeldusele, et ükski neist ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju, erinevate tehnoloogiliste alternatiividega kaasnevad mõjud on võrreldavad ja olulised mõju leevendatavad. Keskkonnaluba peab tagama keskkonnakaitse eesmärgi saavutamise, kuid ei pea põhjendamatult piirama loa omaja võimalusi valida sobiv tehniline lahendus. Seega ei ole põhjendatud piirata keskkonnaloaga vee erikasutust ainult ühe konkreetse tehnoloogiaga. Keskkonnaloale määratakse maksimaalsed vee erikasutuse mahud ja alternatiivsed vee erikasutuse viisid.

3.11.22. „Ühegi käsitletud vundamenditüübi kasutamisel ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 7.2 markeeritud keskkonnameetmeid." SWE väidab, et sellise suurusega puuritud vaivundamenti ei ole kunagi paigaldatud. Kas ja millal on Teil plaanis teha uuringud sellise suurusega vaivundamentide paigaldusele?

Selgitame, et puurimise tehnoloogia on olemas ja ei ole iseenesest uus. Puurimine ei ole inseneeria mõttes uus tehnoloogia, puurimise tehnoloogia on sama kui näiteks maanteetunneli puhul. Sellist puurimist on varem tehtud, meretuulepargi rajamisel ei ole lihtsalt puurimine horisontaalne vaid vertikaalne. Seega ei ole vajalikud uuringud vundamendi paigaldamise testimiseks. Ette on nähtud tööde aegne seire KMH aruande raames tehtud järelduste verifitseerimiseks.

3.11.23. Meretuulepargi planeerimine peaks põhinema võimalikult detailsetel ökoloogilistel andmetel, et vähendada mõju tundlikele liikidele. Lisaks veel: mereelustikku segi paiskavate vundamentide asemel tuleks kavandada ujuvtuulikuid. Miks ei ole lahenduste seas ujuvtuulikuid, mida on võimalik paigaldada sügavamasse vette, kahjustades vähem keskkonda?

Selgitame, et KMH aruande raames on tehtud detailsed uuringud (merepõhjaelustik ja elupaigad, kalastik, linnustik). Seega on olemas detailne ökoloogiline andmestik. KMH aruande kohaselt ei kaasne ka vai-, sõrestik, ja gravitatsioonivundamentide paigaldamisega olulist negatiivset mõju. KMH aruande käigus ei leitud vajadust tehnoloogilistest alternatiividest loobumiseks ja uute tehnoloogiate (ujuvvundament) kasutamiseks antud alal. Keskkonnaloa menetluses lähtutakse taotlusest (sh tehnoloogilistest alternatiividest).

3.11.24. Miks ei nõuta uusi uuringuid, kuigi Keskkonnaamet tunnistab, et pärast KMH valmimist on koostatud uued uuringujuhendid?

Uued juhised ei tähenda, et KMH aruandes kasutatud lähenemine oleks puudulik või tehtud järeldused oleksid valed. Keskkonnaamet täiendas korralduse p 3.8.3. vastavate selgitustega. Uus heljumi tekke ja leviku modelleerimine võiks olla asjakohane, kui muutunud oleks vee erikasutuse maht või kasutatav tehnoloogia. Käesolevalt selliseid muutuseid ei ole. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet analüüsinud vee erikasutusega seotud mõjusid sh mõju merestrateegia eesmärkidele eelhinnangus. Juhendmaterjalid suunavad edaspidist praktikat ning neid kohaldatakse üldjuhul nende koostamise järgselt läbiviidavatele menetlustele, mitte juba koostatud uuringute tagasiulatuvaks ümberhindamiseks.

3.11.25. Ettevõte SWE ise väidab, et paljud tehnoloogilised lahendused nõuavad uuringuid. 40(56)

Meretuulepargi tehnilises dokumentatsioonis kasutatakse korduvalt väljendeid nagu: "praeguses etapis võib eeldada"; "esialgne hinnang"; "võib muutuda"; "täpsustub projekteerimise käigus". See näitab, et mitmed olulised lahendused ei olnud aruande koostamise ajal veel lõplikult määratud ning sõltuvad edasistest uuringutest ja projekteerimisest. Kui projekti käekäik sõltub uuringutest, siis miks need ei ole Keskkonnaameti sõnul vajalikud?

Selgitame, et järgnev ehitusgeoloogiline uuring annab teavet, millised on kõige sobivamad asukohad tuulikutele ja annab sisendi projekteerimiseks. Merepõhjaelupaikade täpsustavad uuringud sõltuvad eksportkaabli trassi lõplikust paiknemisest ja on vajalikud kaablile trassikoridori sees parima paiknemise väljaselgitamiseks. Mobiilne P settes, merepõhjaelupaigad vundamentide juures ja allveemüra on uuringu valdkonnad, mis annavad sisendi ülejäänud järelseireprogrammi ning on olulised järgnevate seiretulemuste tõlgendamiseks. Seega, uuringud ei ole vajalikud mõjude hindamiseks ning seepärast ei ole vaja ka neid praeguses faasis ellu viia. KMH aruandes on välja töötatud suunised vundamentide ja kaablite paiknemise määramiseks võimalike mõjude minimeerimiseks. Käesolevas faasis vundamentide asukohtade fikseerimine ja selleks vajalikud uuringud ei ole vajalikud, kuna keskkonnaloaga määratakse maksimaalne vee erikasutuse maht ja piirkond kus töid tehakse.

KMH aruandes on hinnatud worst case scenario-t (suurim vundamentide arv, suurim võimalik pinnase eemaldamise vajadus, suurim võimalik maht kive kaabli katteks ning erosioonikaitseks). Edaspidise projekteerimise etappides ja tehnoloogia arenedes võib projekt täpsustuda. Iga täpsustus võimaldab projekti kulusid optimeerida. Meretuulepargi rajamisega seotud loastamine ongi etapiviisiline liikudes laiemast järjest detailsemaks. Keskkonnaloa kontekstis on oluline teave worst case scenario ja sellega kaasnevate mõjude osas, kuna loaga määratakse maksimaalsed vee erikasutuse mahud. Olemas on esialgne teave pinnasest ja alternatiivset tehnoloogiatest ja võimalikest maksimaalsetest vee erikasutuse mahtudest. Nendest lähtuvalt on mõjud hinnatud. Maksimaalsetest vee erikasutuse mahtudest ja alternatiivsetest tehnoloogiatest lähtuvalt saab loa anda, sest loas nimetatud tehnoloogiad on kõik kasutatavad ja sobilikud.

3.11.26. Miks ei võetud eksportkaabli trassilt setteproove ning piirduti oletusega, et reostust tõenäoliselt ei esine.

Selgitame, et reostus eksportkaabli trassialal on ebatõenäoline (vt eelhinnangu ptk 1.1.5.1). Lisaanalüüsid ei ole vajalikud lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p-st 6.10. a - pinnas koosneb varem häirimata geoloogilisest materjalist ning selle puhul puuduvad olulised varasemad ja praegused saasteallikad. Uute arenduste lisamisel on siiski asjakohane detailsem setete analüüs – siis on oluline lähtuda sellest, et piirkonnas on mingi arendus juba ellu viidud, tegemist ei ole varemalt häirimata pinnasega.

3.11.27. Ida-Gotlandi basseini ja Kihelkonna lahe seisund on juba praegu eutrofeerumise tõttu kesine. Kuni miljoni kuupmeetri pinnase süvendamine ja kaadamine ning ligi kolme miljoni kuupmeetri materjali merepõhja paigutamine koormab niigi tundlikku veekogu kriitiliselt, mis on vastuolus keskkonna säästmise põhimõttega.

Selgitame, et KMH aruande kohaselt ja eelhinnangus teostatud analüüsi kohaselt (vt ptk

41(56)

1.3.1.1.) ei koorma kavandatav vee erikasutus veekogumeid üleliigselt. Vee erikasutusega kaasnev mõju on ajutine ja lokaalne. Sellises mahus süvendamine on tavapärane näiteks Paldiski Lõunasadamas, mis on samuti Natura2000 alade lähedal. Tahked ained on suurema mõõduga (kivid, vundamendid) ja paigutatakse otse veekogu põhja või vundamendi sisse (ballast) või puurimisauku (vuugitäide). Seega tahkete ainete paigutamine veekvaliteeti ei mõjuta.

3.11.28. Miks kirjeldab dokument ise süvendamise võimalikke negatiivseid mõjusid (heljum, eutrofeerumine, hapnikupuudus, mõju kaladele ja lindudele), kuid jõuab lõpuks järelduseni, et olulist mõju ei ole?

Selgitame, et eelhinnangu eesmärk on kirjeldada võimalikke mõjusid ning hinnata, kas need võiksid olla olulisel tasemel. On selge, et vee erikasutuse käigus vee kvaliteet muutub, kuid muutused ei ole olulisel tasemel. Kavandatava tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu. Vee erikasutuse mõju on ajutine ja lokaalne.

3.11.29. Kas vee erikasutusloa andmine enne lõplikke ehitusgeoloogilisi uuringuid ei tähenda, et otsus tehakse olulise ebakindluse tingimustes?

Selgitame, et järgnev ehitusgeoloogiline uuring annab teavet, millised on kõige sobivamad asukohad tuulikutele. Uuring ei ole vajalik vee erikasutusega seotud mõjude hindamiseks. Mõjude hindamise aluseks on olnud üldgeoloogiline teave (sonaritega üle sõitmine) ja setete lõimise uuring, mis on uuringute käigus juba omandatud. Ehitusgeoloogiline uuring annab sisendi projekteerimise faasi. Keskkonnaloas on markeeritud põhimõtted, millega peab vundamendi positsiooni valikul arvestama (näiteks vältima olulisi karisid ja piirkondi, kus pehmeid setteid on üle 4 m). Seega ei tehta keskkonnaloa andmise otsus ebakindlates tingimustes.

3.11.30. Kas Keskkonnaamet hindab tegelikku keskkonnariski või põhjendab peamiselt seda, miks uut KMH-d mitte algatada?

Selgitame, et Keskkonnaamet on hinnanud nii keskkonnariski kui ka välja toonud, et keskkonnariski hindamiseks on olemas piisavalt teavet ja uue KMH algatamine ei ole vajalik.

3.11.31. Milline on tegelik koosmõju veestikule sarnaste suurprojektide ehitamisel?

Selgitame, et koosmõju saab hinnata siis, kui käesoleva projekti võimalikus koosmõjupiirkonnas olev projekt jõuab ka KMH faasis piisavalt kaugele, et on olemas teave koosmõjude hindamiseks. Praegu Saaremaa läänerannikul ükski teine projekt nii kaugel veel jõudnud ei ole. Koosmõjud hinnatakse lisanduva projekti KMH raames (vt eelhinnangu ptk 1.3.7.).

3.11.32. Kas pärast Estlinki ja teiste Läänemere merekaablitega seotud intsidente on hinnatud ka selle meretuulepargi haavatavust? Miks ei sisalda eelhinnang ühtegi analüüsi selle kohta, kuidas mõjutaks meretuuleparki drooni- või sabotaažirünnak?

Selgitame, et keskkonnaloa esemeks on vee erikasutus. Seega rajatud meretuulepargi haavatus ei ole keskkonnaloa ese. Siiski juhime tähelepanu, et gaasitrass on süvistatud vaid rannikutsoonis. Estlinki sügavus olemasolevatel andmetel on väiksem kui 1,5 m. Kõik kaablid

42(56)

on kavas süvendada 1-1,5 m sügavusele, seega on need kaitstud sabotaažirünnakute suhtes. Üksteisest kindla vahekaugusega meretuulegeneraatorid on keerulisem sihtmärk droonile kui üksik suuremõõtmeline objekt (üks elektrijaam). Sellel põhjusel on ka Ukrainas oluline uute tuuleenergia projektide arendamine[26] . Seega meretuulepargi rajamisel ei ole ette näha drooni- või sabotaažirünnaku suuremat ohtu, kui mõne muu taristuobjektiga. Keskkonnaamet täiendas vastavalt eelhinnangu ptk-i 1.1.8.

3.11.33. Dokument käsitleb ainult juhuslikke õnnetusi (töölaeva õlileke). Milline on stsenaarium näiteks droonirünnaku korral merealajaamale või tahtlik merekaabli lõhkumine?

Selgitame, et keskkonnaloa esemeks on vee erikasutus. Seega rajatud meretuulepargi haavatus ei ole keskkonnaloa ese. Ehitamise ja ehitiste ohutuse küsimused lahendatakse ehitus- ja kasutusloa andmise käigus. Siiski selgitame, et droonirünnakul või kaabli purunemisel puruneb ehitis, sellega ei kaasne suuremat õlireostust. Kaablite remondil on vajalik eraldi keskkonnaluba. Kui droonid peaksid tabama ehituslaevu, siis saab lähtuda õlilekke mudeldamise tulemustest ning rakendada reostustõrjeplaani. Keskkonnaamet täiendas eelhinnangu ptk-i 1.1.8.

3.11.34. Milliste konkreetsete kriteeriumide alusel otsustati, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas keskkonnaloale üle kanda? Kas selle kohta koostati kaalutlusanalüüs?

Selgitame, et keskkonnaluba on haldusaktina vajalik eelkõige nende tingimuste kehtestamiseks, mille õigusakt jätab konkreetse üksikjuhtumi puhul haldusorgani kaaluda (nt heite piirväärtused, seirekohustused, leevendusmeetmed jms). Keskkonnaloaga ei saa muuta neid kohustusi, mis tulenevad otse seadusest ja kus kaalutlusruum puudub ning loa eesmärk ei ole üle korrata kõiki seadusest tulenevaid kohustusi ega koostada neist täielikku kokkuvõtet. Õigusaktidest tulenevad kohustused kehtivad sõltumata sellest, kas need on keskkonnaloas nö uuesti sõnastatud või mitte.

3.11.35. Millest lähtute, et uue KMH nõudmine ei ole asjakohane? Kas olete analüüsinud, milline mõju on uuel juhendil olemasolevale KMH-le?

Uued juhised ei tähenda, et KMH aruandes kasutatud lähenemine oleks puudulik või tehtud järeldused oleksid valed. Keskkonnaamet täiendas korralduse p 3.8.3. vastavate selgitustega. Uus heljumi tekke ja leviku modelleerimine võiks olla asjakohane, kui muutunud oleks vee erikasutuse maht või kasutatav tehnoloogia. Käesolevalt selliseid muutuseid ei ole. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet analüüsinud vee erikasutusega seotud mõjusid sh mõju merestrateegia eesmärkidele eelhinnangus. Juhendmaterjalid suunavad edaspidist praktikat ning neid kohaldatakse üldjuhul nende koostamise järgselt läbiviidavatele menetlustele, mitte juba koostatud uuringute tagasiulatuvaks ümberhindamiseks.

3.11.36. Amet kinnitab, et õiguslik olukord, keskkonnaseisund ja liikide info pole muutunud ning uusi uuringuid pole, kuid dokumendist ei nähtu, milliseid andmebaase, teadusuuringuid või seireandmeid reaalselt võrreldi ja kontrolliti. Tegemist on deklareeritud järeldusega ilma läbipaistva analüüsita.

Selgitame, et lisame täiendava info eelhinnangu lk 1. Keskkonnaamet tugines erinevate 43(56)

andmebaaside andmetele kui ka erinevatele uuringutele. Lisaks on eelhinnangus viidatud erinevate allikatele, millele on tuginetud.

3.11.37. Miks otsustab Keskkonnaamet järeldada lühidalt "Mõju ei ole", kui mõju on tegelikult olemas? Mis hetkest hakkab Keskkonnaameti jaoks tekkima mõju?

Rõhutame, et Keskkonnaamet räägib siiski olulisest negatiivsest mõjust ja ka keskkonnaohust. Mõlemad mõisted sisaldavad olulisuse aspekti. Lisaks tuleb olulise määramisel võtta arvesse ka mõju ruumilist ulatust, suurust, kestvust, kumuleeruvus ja sihtkeskkonna haavatavus. Lokaalseks loetakse mõju, kui mõju ulatub u 20 km kaugusele. Mõju loetakse keskmiseks looduslikud ja/või sotsiaalsed funktsioonid ja/või protsessid on märgatavalt (notably) muudetud (suur mõju, kui tugevalt muudetud). Mõju loetakse ehitusaegseks, kui mõjude kestvus on kuni 7 aastat, pikaajaliseks, kui mõjude kestvus üle 10 aasta peale ehituse lõppu. Seega mõjud, mis on lokaalsed ja ehitusaegsed on väiksed mõjud[27]. Vee erikasutus on vaid ehituse aegne. KMH aruande kohaselt planeeritava tegevusega keskkonnameetmete rakendamisel olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Keskkonnaamet täiendas eelhinnangu ptk-i 1.3.2.

3.11.38. Miks on otsustatud paigaldada tuulikud vette, inimestest/tarbijatest kaugemal? Mitte linnade lähedusse, kus oleks nende mõju inimestele ja loodusele võimalikult väike.

Selgitame, et keskkonnaloa esemeks on vee erikasutus. Vee erikasutus toimub alal, kus kehtiva Eesti mereala planeeringuga on ette nähtud võimalust meretuulepargi rajamiseks. Asukoha valikuga seotud asjaolud on analüüsitud nimetatud planeeringus.

3.11.39. Kas kohalikelt elanikelt on küsitud vee erikasutus loaga seoses arvamust ja nõusolekut, et süvendatakse ja kaevatakse 100 tuuliku jaoks merepõhja nii suures mahus? Milline on olnud tagasiside Lääne-Saaremaa küladelt, kes merega piirnevad? Kui ei, siis millal on plaanis läbi viia küsitlused?

Selgitame, et olemasoleva teabe kohaselt süvendamise mõju rannikuni ei ulatu. Keskkonnaloa menetlus on avatud menetlus, kohalikel elanikel on võimalus menetluses esitades oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Eraldi küsitlusi keskkonnaloa menetluses läbi ei viida. Vee erikasutus toimub alal, kus planeeringuga on ette nähtud võimalus meretuulepargi rajamiseks. Asukoha valikuga seotud asjaolusid on analüüsitud planeeringus.

M.A. ettepanekud ja vastuväited

3.11.40. Taotlus registreeriti 23.02.2024, kuid nõuetekohaseks tunnistati see alles 11.05.2026. Millised olid vahepealsed puudused taotluses ja mitu korda taotlust täiendati?

Selgitame, et 23.02.2024 ei olnud KMH aruanne veel heaks kiidetud, seega palus Keskkonnaamet esitada koos keskkonnaloa taotlusega heaks kiidetud KMH aruanne ja KMH aruande heakskiitmise otsus. Lisaks oli taotluses väiksemaid puuduseid. Täpsemalt on need välja toodud Keskkonnaameti 06.03.2024 kirjas nr DM-127510-2. Peale seda on ettevõtte 08.01.2025 (kiri nr DM-127510-3) ja 13.11.2025 (kiri nr DM-127510-5) palunud lisateabe esitamise tähtaega pikendada seoses KMH aruande valmimisega aga ka seoses hoonestuslubade andmisega ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH koostamisega.

44(56)

20.04.2026 esitati parandustaotlus. Keskkonnaamet palus täpsustada vee erikasutuse mahtusid, kaadamisalade kasutamist ning kaablite paigutamise tehnoloogiaga seotud asjaolusid (kiri DM- 127510-8).

3.11.41. KMH aruanne kiideti heaks 10.06.2024. Miks ei peetud kaheaastase vahe järel vajalikuks KMH aruande ajakohastamist või täiendavat kontrolli enne loa andmist.

Selgitame, et Keskkonnaamet koostas selleks puhuks KMH eelhinnangu, kus analüüsis, kas olemasolev KMH aruanne annab otsustajale piisavalt teavet. Seega nõuetekohane analüüs teostati (vt ptk 3.1.).

3.11.42. Eelnõu avalikustati 07.07.2026 ja avalik istung toimub 21.07.2026 – kaks nädalat hiljem, üle 90-leheküljelise kolme dokumendi kohta. Kas seda tähtaega peetakse piisavaks sisuliseks läbitöötamiseks.

Selgitame, et nõustume, et teema on keeruline ja 90 lk on märkimisväärne dokumentide maht. Selgitame, et keskkonnaloa menetluse aeg on 90 päeva, selle sisse pidi mahtuma ka mahuka eelhinnangu koostamine, kui ka esitatud ettepanekute ja vastuväidete analüüsimine, vastamine ja asjakohasel juhul ka eelnõude täiendamine. Seega ei olnud võimalik pikema tutvumise aja määramine. Taotlus ja KMH aruanne on olnud pikemalt avalikult kättesaadavad, seega on nendega olnud võimalik pikemalt tutvuda.

3.11.43. Istungi avalikuks tegemine toimus alles pärast kogukonna vastuväiteid ja nõudmist. Milline oli algne põhjendus kavandada istung kinnisena, ja kas see otsus ning selle muutmine on kuskil dokumenteeritud.

Selgitame, et käesolevas keskkonnaloa menetluses ei kavandatud algselt kinnist istungit. Keskkonnaloa taotlus vaadatakse KeÜS § 44 kohaselt läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 48_1 lg-st 1 ja HMS § 50 lg-st 3 tulenevalt on võimalik teha ettepanek otsustada asi ilma avalikku istungit korraldamata. Vastav ettepanek tehti taotluse menetlusse võtmisel Vt p (2.2.3.). Taotluse avalikustamisel tehti ettepanekud avaliku istungi korraldamiseks ning avalik istung korraldati.

3.11.44. Kuna keskkonnaluba antakse 15 aastaks, kuid tugineb suuresti 2022.–2024. aasta uuringuandmetele, siis millise mehhanismiga tagatakse, et aegunud lähteandmed loa kestuse jooksul asjakohasust ei kaota.

Selgitame, et merekeskkonna peamised füüsikalised ja geoloogilised omadused, nagu merepõhja geoloogia, setete koostis, batümeetria ning hüdrodünaamilised tingimused (hoovused ja lainetus), ei muutu tavapärastes tingimustes lühikese aja jooksul olulisel määral. Samuti ei muutu selle aja jooksul oluliselt nende tegurite põhjal tehtud keskkonnamõju hinnangute aluseks olevad protsessid. Seetõttu ei kaota uuringuandmed ainuüksi aja möödumise tõttu oma asjakohasust. Ka elustiku muutused ei ole kiired. MSRD raames antakse seisundhinnangud näiteks kuue aastaste tsüklite kaupa.

Lisaks, keskkonnaluba sisaldab seirekohustusi ja meetmeid, mille eesmärk on jälgida tegevuse mõju keskkonnale. Seiretulemuste põhjal on võimalik hinnata, kas tegelikud mõjud vastavad

45(56)

keskkonnamõju hindamisel prognoositule ning vajaduse korral rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.

Lisaks näeb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 1 p 2 ja 3 ette võimaluse keskkonnaloa tingimusi muuta, kui selleks tekib õiguslik või faktiline alus, näiteks ilmnevad uued olulised asjaolud või selgub, et loa tingimused ei taga enam keskkonna piisavat kaitset.

Seega ei põhine keskkonnaluba üksnes aastatel 2022–2024 kogutud uuringuandmetel. Loa kehtivuse ajal kontrollitakse seire abil, kas tegevus vastab keskkonnamõju hindamisel tehtud järeldustele, ning vajaduse korral on Keskkonnaametil võimalik õigusaktide alusel loa tingimusi muuta või täiendada. Nii on tagatud, et keskkonnaluba jääb asjakohaseks kogu selle kehtivusaja jooksul.

3.11.45. Visuaalne häiring, tuulepargi töömüra, infraheli ja lindude kokkupõrkerisk (barjääriefekt) on kõik dokumendis sõnaselgelt välistatud kui "keskkonnaloa esemega mitteseotud" ja suunatud tuulepargi ja eksportkaabli hoonestuslubade alla. Need hoonestusload anti vastavalt 21.05.2025 ja 21.10.2025 – juba enne käesolevat avalikku istungit. Millal ja millises vormis toimus nende teemade avalik arutelu enne hoonestuslubade andmist?

Selgitame, hoonestusloa menetlusega seotud asjaoludega palume pöörduda TTJA poole. Visuaalne häiring, tuulepargi töömüra, infraheli ja lindude kokkupõrkerisk (barjääriefekt) olid teemad, mida käsitleti KMH aruandes ja seega ka KMH aruande avalikustamisel.

3.11.46. Kas hoonestuslubade menetluses käsitleti visuaalset mõju ja müra samas mahus ja avalikkuse kaasatuse tasemel, nagu praegu nõutakse keskkonnaloa menetluses?

Selgitame, et vee erikasutus toimub allpool veetaset. Seega vee erikasutusega ei saa kaasneda visuaalne häiring. Visuaalset mõju ja müra on käsitletud hoonestusload. Hoonestusloa menetlusega seotud asjaoludega palume pöörduda TTJA poole.

3.11.47. Seirevaldkonnad, mis puudutavad linde, nahkhiiri, müra ja hüljeste järelseiret, on samuti seatud tuulepargi hoonestusloale, mitte käesolevale keskkonnaloale. Kus ja kuidas pääseb avalikkus nende seireandmete ja -tulemusteni.

Selgitame, et hoonestusloa menetlusega seotud asjaoludega palume pöörduda TTJA poole.

3.11.48. Kuna projekti erinevad aspektid on jaotatud vähemalt nelja erineva loa vahel (kaks hoonestusluba, keskkonnaluba, hiljem ehitusluba), kas on olemas ühtegi menetlusetappi, kus projekti tervikmõju hinnati või arutati korraga, mitte osade kaupa?

Selgitame, et KMH aruanne käsitleb projekti tervikuna. KMH aruande lk 7 on välja toodud, et KMH aruande koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike lubade (keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju hindamise algatamise vältimine. Selleks koostati KMH programm ja KMH aruanne sisunõuete poolest kasutades parimat võimalikku teadmist ja arvestades koostamise ajahetkel kehtivaid KeHJS-e redaktsiooni nõudeid.

46(56)

3.11.49. Luba antakse maksimaalsete mahtude peale kolme erineva vundamenditüübi kohta (gravitatsiooni-, vai, sõrestikvundament), millest kasutusele tuleb vaid üks. Gravitatsioonivundament nõuab kuni 1 000 000 m³ kaadamist, vaivundament oluliselt vähem. Millal ja kuidas otsustatakse, milline vundamenditüüp valitakse, ning kas avalikkust sellest otsusest teavitatakse?

Selgitame, et otsus tehakse lähtuvalt ehitusgeoloogilistest uuringutest ja turul pakutavatest tuuliku mudelitest järgnevates etappides. Ehitusloa annab TTJA, ehitusloa detailsusastemega seotud asjaoludega palume pöörduda TTJA poole.

3.11.50. Vee erikasutuse täpsed positsioonid (tuulikute ja kaablite asukohad) selguvad alles ehitusgeoloogiliste uuringute järel ja võivad esialgsest kavast nihkuda. Kui suur on lubatud nihke ulatus, ja kas selle üle teostatakse mingit avalikku järelevalvet?

Selgitame, et nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Ehitusloa annab TTJA, ehitusloaga seotud küsimustega palume pöörduda TTJA poole. Keskkonnaloas täpset nihutamise ulatust ei määrata, kuid Keskkonnaamet teostab järelevalvet keskkonnaloa nõuete üle. Kui tööd on teostatud, esitatakse vee erikasutuse aastaaruanne täpsete positsioonide kohta.

3.11.51. Taotluses on kirjas, et u 6% eksportkaablite pikkusest (Kihelkonna lahe osas 17 650 m³ kive, u 3,7 km) kaetakse kivimaterjaliga, kuid ei ole täpsustatud, milline lõik täpselt kaetakse. Millal see täpsustus tehakse ja kas Riksu lahe hoiuala lähedus on selles valikus siduvalt välistatud?

Selgitame, et keskkonnaloas on seatud nõue: „Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud.“. Seega Riksu hoiualal on kividega katmine tehnoloogiana välistatud.

3.11.52. Kaadamiseks on valitud kolm ala (SW1, SW2, SW3), millest kasutusala valitakse "mereoperatsioonide planeerimisel" operatiivselt. Kas selle valiku kohta teavitatakse Keskkonnaametit või avalikkust enne kaadamise algust iga kord eraldi?

Selgitame, et enne igat kaadamist teavitusi ei tehta. Keskkonnaloaga määratakse kaadamisalad ja nende kasutamise põhimõtted. Kõik kaadamisala on võrdselt sobilikud. Keskkonnaametit teavitatakse vee erikasutuse alustamisest. Alade kasutuse osas esitatakse detailne aruanne peale tööde elluviimist.

3.11.53. Mitmed keskkonnameetmed on sõnastatud soovitusliku, mitte kohustusliku keelega ("võimalusel eelistada vaivundamenti", "soovitatav on kaasata merebiolooge", "soovitatav teha väljaspool vegetatsiooniperioodi"). Miks ei ole keskkonnale kõige soodsamad valikud muudetud siduvateks tingimusteks?

Selgitame, et KMH aruandes esitatud soovituslikud meetmed on kavandatud eelkõige vähese või ebaolulise keskkonnamõjuga tegevuste mõju täiendavaks vähendamiseks ning hea keskkonnapraktika rakendamiseks. KMH järelduste kohaselt ei sõltu tegevuse vastuvõetavus ega järeldus olulise negatiivse keskkonnamõju puudumise kohta nende soovituslike meetmete

47(56)

rakendamisest. Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud muuta kõiki soovituslike meetmeid kohustuslikeks keskkonnaloa tingimusteks.

Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa tingimuste seadmisel proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et kohustuslikud tingimused peavad olema vajalikud ja sobivad keskkonna kaitsmiseks ning vastama tegevusega kaasnevate riskide ulatusele. Meetmete muutmine kohustuslikuks üksnes ettevaatusest olukorras, kus KMH kohaselt puudub oluline negatiivne keskkonnamõju ka nende rakendamata jätmisel, ei oleks proportsionaalne.

Samas peab Keskkonnaamet otstarbekaks markeerida KMH aruandes esitatud soovituslikud meetmed ka keskkonnaloas. See juhib loa omaja tähelepanu meetmete rakendamise võimalusele ning soodustab parima võimaliku keskkonnakaitse taseme saavutamist, säilitades seejuures vajaliku paindlikkuse tööde kavandamisel ja elluviimisel. Samas, eksportkaabli heljumi seire osas on Keskkonnaamet keskkonnameetmeid täpsustanud (vt 3.5.12. ja 3.6.12).

3.11.54. Riksu linnuala kaitseks seatud tööpiirang (kaabli paigaldus keelatud pesitsusajal 1.04– 31.07) võib ehitusloa menetluses tehtava eraldi hinnangu põhjal tühistuda. Kas see erand langetatakse avalikult, ja kas kohalikel elanikel on selles menetluses osalemise õigus?

Selgitame, et ehitusloa annab TTJA, otsus kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet). Ehitusloaga seotud asjaoludega palume pöörduda TTJA poole.

3.11.55. Kõrvaltingimus näeb ette, et seiretulemuste põhjal "on võimalik" loa tingimusi "vajadusel" muuta. Kas on olemas konkreetne künnis või tähtaeg, mille ületamisel amet on kohustatud tingimusi muutma, või on see täielikult ameti kaalutlusotsus?

Selgitame, et koos seire andmetega esitatakse ka seirearuanded, kus tuuakse välja eksperdi ettepanekud. Keskkonnaamet otsustab keskkonnaloa tingimusi muuta, kui seire tulemustest ja aruandest lähtuvalt on selge, et tegevuse jätkamisel kaasneb oluline negatiivne mõju ning see mõju on selgelt seotud vee erikasutusega. Seega on tegemist küll kaalutlusotsusega, kuid see põhineb seire andmetel ja ekspertide hinnangul.

3.11.56. Karide elupaigatüübi puhul on lubatud erand vee erikasutuseks kuni 20 m sügavusel, kui "alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam". Kes teeb selle võrdluse, milliste kriteeriumide alusel, ja kas erandi kasutamise otsused avalikustatakse?

Selgitame, et loa tingimuses on täpsustatud: „/…/kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.“ Ehitusloa annab TTJA, otsus tehakse ehitusloa etapis.

3.11.57. Läbivalt kasutatakse sõnastust, et mõjud "jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse". Millised on need piirid konkreetsete arvnäitajatena, ja kes need on kehtestanud?

Selgitame, et looduslike muutlikkuse piire ei ole kehtestatud. Loodusliku muutlikkuse piirid ilmnevad, kui analüüsida mereseire andmeid ja merealal tehtud uuringuid. Keskkonnaamet täiendas eelhinnangu ptk-i 1.3.1.1.

48(56)

3.11.58. Detailne seirekava – mis määrab, mida, kus, kui sageli ja mis meetodil mõõdetakse – tuleb esitada ja kooskõlastada alles pool aastat enne tööde algust, Keskkonnaameti ja arendaja vahel, ilma täiendava avaliku menetluseta. Kas seirekava avalikustatakse enne kehtima hakkamist ja kas kohalikel on siis veel formaalne kommenteerimisõigus?

Selgitame, et detailse seirekava koostamisel peab lähtuma tollel hetkel kehtivast seadusest ja olemasolevatest juhistest. Seega koostab selle ekspert tuginedes parimale teadmisele (vt ptk 3.6.3). Keskkonnaloaga sarnast avalikustamist ei toimu, kuid seirekava on avalikkusel kättesaadav KOTKAS süsteemis keskkonnaloa juures. Seirekava põhivaldkonnad ja suunad määratakse keskkonnaloa andmisel, kuhu on kaasatud avalikkus.

3.11.59. Heljumi taseme ületamisel (üle 50% loodusliku fooni, väljaspool puhvertsooni) tuleb tööd peatada. Kes teostab seda reaalajas mõõtmist, ja kas mõõtmisandmed on avalikkusele jooksvalt kättesaadavad?

Selgitame, et heljumi seire teostaja tellib ettevõte. Seiret teostab selleks pädev isik/asutus. Pädevusnõuded ja suunised seireks on toodud vee kvaliteedi hindamise metoodika juhises. Reaalajas andmete kättesaadavuse asjaolud täpsustatakse seirekavas, kuna vastav tehniline lahendus võib aja jooksul areneda ja täpsustuda.

3.11.60. Kõik senised uuringud (KMH aruanne, setteproovid, hüdrodünaamikamudelid) on tellinud ja rahastanud arendaja ise. Kas Keskkonnaamet on kunagi lasknud mõnel arendajast sõltumatul asutusel neid tulemusi üle kontrollida?

Selgitame, et KMH aruande raames tehtavad uuringud tellib igas projektis arendaja. Keskkonnaamet on KMH aruande kooskõlastanud, uuringute tulemuste osas vastuväiteid ei olenud. Keskkonnaamet on KMH aruandes toodut kõrvutanud ka erinevate Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringute tulemustega, need toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Samuti on Eesti Merealaplaneeringu raames tehtud uuringud (linnustik), mis toetavad KMH aruande tulemusi.

3.11.61. Merepõhja setteproovid analüüsiti Saksamaal asuvas erafirmas (GBA Gesellschaft für Bioanalytik). Kas selle labori tulemuste õigsust on Eesti poolt sõltumatult auditeeritud?

Selgitame, et asjaolu, et analüüsid teostati välisriigi laboris, ei sea iseenesest kahtluse alla analüüsitulemuste usaldusväärsust ega nende kasutatavust keskkonnamõju hindamisel. Keskkonnauuringute puhul on oluline, et analüüsid oleksid tehtud pädevas laboris, mis kasutab tunnustatud analüüsimeetodeid ning mille pädevus on tõendatud akrediteeringuga. Euroopa Liidu liikmesriikides akrediteeritakse laborid üldjuhul standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuete kohaselt. Selle standardi alusel akrediteeritud laborite pädevust tunnustatakse rahvusvaheliselt ning Euroopa akrediteerimissüsteemi (EA) raames on akrediteeringud vastastikku tunnustatud. Välislaboreid kasutatakse ka teistes meretuulepargi projektides.

3.11.62. Veekasutuse aastaaruanded ja GIS-andmestik tuleb esitada KOTKAS süsteemi kaudu. Kas need dokumendid on avalikkusele reaalselt kättesaadavad ja kust täpselt neid leida saab?

Selgitame, et materjalid on avalikusele kättesaadavad KOTKAS süsteemis. Loa kohustustest

49(56)

tulenevate aruannetega (sh GIS-andmestik) tutvumiseks valida süsteemi avalehel „Keskkonnaload“-> sisestada keskkonnaloa nr KL-526981 ja valida „KOHUSTUSED“. Vee erikasutuse aastaaruanded on kättesaadavad valides süsteemi avalehel „Aruanded“ ja sisestada keskkonnaloa nr KL-526981 ning vastav aasta arv, mille kohta aruannet näha soovitakse. Vee erikasutuse aastaaruannetes on esitatud info reaalselt läbi viidud vee erikasutuse mahtude osas.

3.11.63. Hinnang, et "tuulepargi alal ega lähistel traalimist ei toimu" ja rannapüügist jääb kaetuks vaid väike osa, põhineb 2022. aasta uuringul. Kas kohalikud kalurid on selle hinnanguga tänase seisuga nõus?

Selgitame, et KMH aruande raames on tehtud põhjalikud ihtüoloogilise uuringud meretuulepargi alal kui ka rannikul (KMH aruande lisad 3.12 ja 3.13). Mõju kalastikule on hinnatud KMH aruande peatükis 3.8, sh ptk 3.8.3. Seega piirkonna olulisus kalastikule ei tulene vaid kalapüügistatistikast vaid reaalsetel uuringutel. Püügistatistika osas olulisi muutuseid ei ole. Püügistatistikaga saab tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

3.11.64. Kas ehitustööde ajal (süvendamine, kaadamine, kaablite paigaldus) kehtivad kalastajatele ajutised piirangud või ohutsoonid, ja kas neist teavitatakse eraldi ette?

Selgitame, et üldine mereõigus ja meretava on, et tööde ajal teised laevad sinna ei tule. Töölaev on märgitud Marine traffic live mapil, kui piiratud liikumisega alus, seda objekti peaks ohutuse mõttes vältima. Kuid see on vaid tööde aegne piirang. Hoonestusloa tingimuste kohaselt tuleb ehitusloa faasis koostada kaitsekorralduskava, selle kohaselt peab olema koostöö ja teavitus töödest maismaa ja merekontakttsoonis.

3.11.65. Kas kaadamisaladel SW1–SW3 on kaadamise järel kalapüük jätkuvalt lubatud, või kaasneb sellega ajutine mõju kalavarudele?

Selgitame, et kaadamisalad asuvad meretuulepargi alal. KMH aruande lisa 1 lk 38 on toodud „Ehitamisel või töös oleva avamere tuulepargi piirides on navigatsioon või kalapüük tavaliselt keelatud, kuid on oluline arvestada ankrus oleva laeva triivimisega.“ Seega, tavapäraselt ei ole tuulepargialal kalapüük lubatud. Kaadamisega kaasneb heljumi teke ja levik, seega võib kaadamisega kaasneda ajutine häiring. Siiski on mudelduste kohaselt heljumi levik ajutine ja heljum rannikuni ei ulatu. Seega mõju kalavarudele ei kaasne.

3.11.66. Infraheli ja madalsageduslikku müra käsitletakse ainult tuulikute tööfaasi kontekstis, mitte keskkonnaloa esemena. Millises menetluses saavad kohalikud elanikud need terviseküsimused sisuliselt tõstatada?

Selgitame, et teemasid on käsitletud KMH aruandes. Kaasamine toimus KMH aruande raames. Tuulepargi kasutustingimused reguleeritakse ehitus- ja kasutusloas, mille annab TTJA.

3.11.67. Kas vee kvaliteedi muutused (heljum, saasteainete võimalik vabanemine) võivad ehitusperioodil mõjutada rannas suplemist, ja kas sellest teavitatakse elanikke eraldi?

Selgitame, et vahetult ranniku piirkonnas eksportkaablite paigaldamisel võib muutuda tööde ajal vee kvaliteet (heljum). Hoonestusloa tingimuste kohaselt tuleb ehitusloa faasis koostada kaitsekorralduskava, selle kohaselt peab olema koostöö ja teavitus töödest maismaa ja

50(56)

merekontakttsoonis. Seega elanikke teavitatakse töödest.

3.11.68. Kui kaua kestab kogu ehitusperiood kohaliku elaniku vaatenurgast – kas tegemist on aastatepikkuse pideva tegevusega, või lühemate, ajaliselt piiratud töölõikudega?

Selgitame, et kohalikule elanikule on otsesem häiring eelkõige eksportkaablite paigaldamisel ranniku äärsel alal (võib häirida ujumist, vaba liikumist). Tööd tehakse ühe hooaja vältel - tööd rannal kestavad kuudes (umbes 2-3 kuu). Meretuulepargi rajamine sõltuvalt ilmastikuoludest toimub u 2 aasta jooksul. Meretuulepargi ehitustööd toimuvad kaugemal merealal ning võimalikud häiringud rannikuni ei ulatu.

3.11.69. Kas SWE-lt on nõutud finantstagatis (pangagarantii, deponeering, kindlustus) lammutus- ja koristuskulude katteks pärast 15-aastase loa lõppemist, või avarii/reostuse likvideerimiskulude katteks? Reostustõrjeplaan on nõutud, kuid selle finantseerimise tagatist dokumendis ei käsitleta.

Selgitame, et käesolevas menetluses taotletav keskkonnaluba on seotud meretuulepargi ehitusperioodil toimuva vee erikasutusega. Keskkonnaloa eesmärk ei ole reguleerida tuulepargi kogu kasutusiga ega tegevuse lõpetamist. Seetõttu ei käsitleta käesoleva keskkonnaloa menetluses finantstagatise (nt pangagarantii, deponeeringu või kindlustuse) nõudmist tuulepargi hilisemaks lammutamiseks või ala korrastamiseks pärast tegevuse lõppemist. Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti (ehitusseadustikk §113_20). Reostuse vältimise ja sellele reageerimise nõuded, sealhulgas reostustõrjeplaani koostamise kohustus on märgitud keskkonnaloas, kuid keskkonnaluba ei reguleeri selle kohustuse finantstausta. Keskkonnaloa reguleerimisala on märgitud veeseaduse §-s 193.

3.11.70. Mis juhtub keskkonnaloa tingimuste täitmisega, kui SWE OÜ müüakse, ühineb teise ettevõttega või läheb pankrotti loa kehtivusaja jooksul? Kas kohustused lähevad automaatselt üle uuele omanikule ja kuidas seda kontrollitakse?

Selgitame, et loa omaja nimi, kood, kontaktandmed on keskkonnaloa tingimus (KeÜS § 53 lg 1 p 1-2), mille muutmisel tuleb luba muuta (KeÜS § 59 lg 1 p 1). Seega juhul kui loa omaja nimi, registrikood, aadress või kontaktandmed ettevõtte võõrandamisel, teise ettevõttega ühinemisel või pankrotimenetluse käigus muutuvad, tuleb ka keskkonnaluba muuta. Kuna eelnevates olukordades võidakse muuta ka äriühingu sisemist töökorraldust, isikud võivad muutuda ning vara võidakse võõrandada jne, siis äriühingust loa omaja andmete (sh ka ainult ärinime) muutmisel võib tekkida vajadus kontrollida loa muutmise vajadust (KeÜS § 59), andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluste puudumist (KeÜS § 52, 62), samuti konkreetsele loa omajale esitavate nõuete täitmist (nt pädevuse nõuded). Keskkonnaloa muutmine või kehtetuks tunnistamine on Keskkonnaameti pädevuses ja seda kontrollib Keskkonnaamet.

3.11.71. Kui tulevikus seire käigus selgub, et tegelik mõju oli oodatust suurem, kas on olemas selge, kodanikele arusaadav mehhanism meetmete karmistamise nõudmiseks, või jääb see üksnes ameti kaalutlusotsuseks?

51(56)

Vt vastus p 3.11.45 ja 3.11.55 juures.

3.11.72. Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika alale nr 2 on esitatud mitmeid teisi hoonestusloa taotlusi, kuid koosmõju ei hinnata, kuna need on "varasemas arendusstaadiumis". Kuidas ja millal hinnatakse piirkonna tegelikku kumulatiivset koormust, kui iga projekt eraldi väidab sama.

Selgitame, et kui Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika alal nr 2 jõuab järgmine projekt KMH aruande faasi, peab ta läbi viima koosmõjude analüüsi (vt eelhinnangu ptk 1.3.7.).

3.11.73. Eesti-Läti IV elektriühenduse trass maabub samas piirkonnas, kuid riigi eriplaneering on alles eelnõu staadiumis. Millal ja kelle vastutusel hinnatakse SWE ja selle kaabli koosmõju.

Selgitame, et Eesti-Läti IV elektriühenduse merekaabliga seonduv lahendatakse hoonestusloa protsessis ja selle KMH-s (KOTKAS - AVE v2.13.59). Seega, koosmõjusid peab käsitlema viidatud raames.

3.11.74. Kuna SWE on esimene projekt piirkonnas, mille KMH on "nõuetele vastavaks tunnistatud", kujuneb see paratamatult pretsedendiks järgnevatele sama ala tuuleparkidele. Kas praeguse loa pehmed sõnastused ("võimalusel", "soovitatav") kujundavad ka tulevaste projektide taseme, ja kas see kaalutlus on otsuse tegemisel arvesse võetud?

Selgitame, et iga projekti vaadeldakse eraldisesivalt. Järgnevad projektid peavad arvestama eelnevalt lubatud tegevusega. Vt ka vastus p 3.11.53 juures.

3.11.75. Merepõhja terviklikkuse (D6) osas on MSRD-hinnangu järgi Eesti mereala tasandil hea seisund saavutatud, kuid loodusdirektiivi (LoD) järgi on karide elupaigatüüp "ebasoodne- ebapiisav" seisundis. Miks kasutatakse loa põhjendusena leebemat raamistikku, kui rangem, spetsiifilisem hinnang näitab juba ebasoodsat seisundit?

Selgitame, et tegemist on erinevate hindamissüsteemidega, neid on mõlemaid käsitletud. LoD järgi on karide elupaigatüüp "ebasoodne-ebapiisav" seisundis, kuna erinevalt varasematest hindamismetoodikatest tuleb ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega. Sellest lähtuvalt ongi käesolevas projektis mitmed meetmed suunatud just karide kaitseks, et vältida halva seisundi realiseerumist.

3.11.76. Kolgi looduskaitseala moodustamise menetlus algatati 17.04.2026, vahetult enne käesolevat menetlust, kuid KMH ise pärineb 2024. aastast, ammu enne kaitseala menetluse algust. Kas uue kaitseala kaitse-eesmärgid on täies mahus ja ajakohaselt arvesse võetud?

Selgitame, et KMH aruandes käsitleti Kolgi loodukaitseala kui projekteeritavat kaitseala ning lähtuti kaitseala moodustamise ettepanekus toodust. Kolgi looduskaitseala keskendub merepõhjaelupaikadele ning see ei välista meretuuleparke sellega piirneval alal. Seega on kaitseala moodustamise võimalust asjakohaselt arvesse võetud.

3.11.77. Korralduse eelnõus on avaldatud 14 vastuväite esitanud eraisiku täisnimed avalikus haldusdokumendis. Kas selline isikuandmete avaldamine on põhjendatud, ja kas vastuväite

52(56)

esitajatel oli võimalus valida oma andmete mitteavaldamist?

Keskkonnaamet korrigeerib korraldust.

3.11.78. Menetluse peatamise taotlus (seoses hoonestuslubade vaidlustamisega kohtuasjas 3-25- 2087) lükati tagasi. Kui kohus peaks hiljem hoonestusloa tühistama, mis juhtub juba antud keskkonnaloaga – kas see jääb iseseisvalt kehtima?

Selgitame, et nii Keskkonnaluba kui ka hoonestusluba on haldusaktid, mis kehtivad kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2). Õiguslikult ei mõjuta ühe loa võimalik kehtetuks tunnistamine iseenesest teise loa kehtivust. Keskkonnaluba on kehtiva õiguse alusel võimalik muuta või kehtetuks tunnistada KeÜS §-des 59-60 toodud alustel. Seda, kas ja kuidas hoonestusloa kehtetuks tunnistamine kohtu poolt võiks mõjutada keskkonnaloa kehtivust, ei ole võimalik üheselt ette prognoosida. Siiski, õiguse konkreetse mereala kasutamiseks sinna tuulepargi rajamiseks annab hoonestusluba (EhS § 113¹ lg 1), mistõttu juhul kui hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks, puudub meretuulepargi arendajal õigus vastavat mereala kasutada ja seega ei saa ka keskkonnaloaga lubatud tegevust ellu viia.

Saaremaa Vallavalitsuse ettepanekud ja vastuväited

3.11.79. Keskkonnaloa andmise eelduseks on kehtivad ja õiguspärased hoonestusload, mille alusel kavandatava tegevuse elluviimine toimub. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et hoonestuslubade andmisel on rikutud õigusnorme või kui hoonestusload tühistatakse, võib tekkida vajadus keskkonnaloa menetluse uuendamiseks või juba antud loa õiguspärasuse täiendavaks hindamiseks. Menetluse ajutine peatamine võimaldaks vältida võimalikke hilisemaid ümberhindamisi ja tagaks, et keskkonnaloa üle otsustamisel saab tugineda lõplikult selgunud õiguslikule olukorrale.

Selgitame, et Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Vee erikasutuseks võõral maatükil ei ole maaomaniku nõusolek nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Seega ei ole hoonestusluba, mis kõnealusel juhul annaks õiguse riigi omandisse kuuluva veekogu ehitisega koormamiseks, keskkonnaloa andmisel nõutav. Siiski, kehtiva seaduse (EhS § 113¹ lg 1) kohaselt on hoonestusloa omamine meretuulepargi rajamiseks vajalik. Ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Kehtivas õiguses ei ole paika pandud meretuulepargi rajamiseks vajalike lubade taotlemise kohustuslikku järjekorda. Keskkonnaamet täpsustab korralduse p 3.8.8. hoonestusloaga seotud asjaolusid. Keskkonnaamet ei pea keskkonnaloa menetluse peatamist vajalikuks (vt p 2.2.15.-2.2.17.).

3.13. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“.

53(56)

[1] Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine. Kättesaadav: Riigi Teataja (01.07. 2026).

[2] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.05.2024 kirja nr 6-3/24/8787- 2 all.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). K ä t t e s a a d a v : https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/? uri=CELEX:32008L0056&qid=1686305346099 (16.07.2025).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32000L0060 (16.07.2025).

[5] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025).

[6] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 37-38.

[7] Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lk 55-57. Kättesaadav: https://envir.ee/media/1381/download

(28.07.2026).

[8] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (10.06.2026).

[9] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026).

[10] ttps://waens.no/wp-content/uploads/2023/02/Bubble-curtain-information.pdf

[11] TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (04.07.2026).

[12] Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

54(56)

12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20- %20v2.pdf (04.07.2026).

[13] vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/

[14] Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav: lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.07.2026).

[15] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.07.2026).

[16] Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.07.2026).

[17] Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.07.2026).

[18] Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.07.2026).

[19] https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel- aladel/planeerimine-ja-ehitamine

[20] Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kinnitati 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud. Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027.

[21] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m.

[22] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026).

[23] Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348.

[24] Nielsen, S.D., Sørensen, S.P.H., Melin, G., Moldovan, E.I. and Atteya, M., 2025. Design Recommendations for Monopiles Installed in Rock using an Insert Pile Concept. Kättesaadav:

55(56)

https://www.issmge.org/uploads/publications/132/133/ISFOG2025-232.pdf (27.07.2026).

[25] Comparison of Environmental Effects from Different Offshore Wind Turbine Foundations.

https://www.boem.gov/sites/default/files/documents/environment/Comparison-Environmental- Effects-Different-OWT-Foundations-2021.pdf?utm_source=chatgpt.com (27.07.2026).

[26] https://elektriala.ee/elektrivorkude-runnakutest-rasitud-ukrainas-kerkib-hiiglaslik- tuugenipark/

[27] Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lk 55-57. Kättesaadav: https://envir.ee/media/1381/download (02.07.2026).

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Teadmiseks: AIVAR JÕGI, CI NMF Estonia Sea I OÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eolus Offshore Estonia OÜ, ESTA ALEV, Eve Jõgi, KAIDI KUUSK, Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT, mittetulundusühing Saarte Kalandus, MTÜ Elurikkuse Kaitse, MTÜ KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS, MTÜ Koovi Külaselts, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, REET FILIPPOV, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Saaremaa Vallavalitsus, Saare Rannarahva Selts, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeerium, SULEV VIKAT, Sunly Wind OÜ, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, Trans World Media OÜ, Tuul Energy OÜ

Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond

1. Keskkonnaluba 2. EELHINNANG_29.07.2026.pdf 3. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid 4. Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m

56(56)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526981

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Saare Wind Energy OÜ

Registrikood / Isikukood

12747106

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saare Wind Energy meretuulepargi rajamise vee erikasutus

Aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

3655

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

30.07.2026

Lõppemise kuupäev

30.07.2041

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 2/18

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“ ning HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. 4. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavaus varasemate uuringute tulemustega. 5. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 6. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire 1. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 2. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0- 6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel. 4. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht) tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged 5. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu.

3/18

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet 6. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. 7. • Eksportkaabli paigaldamise ajal tuleb reaalajas jälgida tööde käigus tekkiva heljumi levikut. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik 8. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik 9. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel.

Hülged 10. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet 11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik 12. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. 13. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik 14. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/18

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pirimaa (44001:004:0346). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 10.9578

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 14,7 km).

Merepõhja kadu 0,12 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvendatavat pinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 24 710 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

5/18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 2,3 km).

Merepõhja kadu on 0,02 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaabli merepõhja süvistamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

6/18

Süvendamise vajaduse põhjendus 1) Süvendamine toimub tuulegeneraatorite (kuni 100 tk) ja alajaamade (kuni 2 tk) vundamentide rajamisel. Kasutada võidakse kas gravitatsioon-, vai- või sõrestikvundamenti. Loale on märgitud iga vundamenditüübi kasutamisel maksimaalne lubatud süvendusmaht. Tegelikult kasutatakse ehitamisel ainult ühte vundamendilahendust. 2) Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel tuulepargi alal (32 km) ja süvendamine tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel (240 km).

Merepõhja kadu vaivundamentide puhul on 0,0079 km², gravitatsiooniliste vundamentide puhul 0,2376 km², sõrestikvundamentide puhul 0,0038 km² ja kaablite puhul 0,24 km² (KMH aruande tabeli 3.4-1).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kaablid: kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes). Vundamendid: vaivundamendi/sõrestikvundamendi puhul puurimine, gravitatsioonivundamendi puhul süvenduslaev.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite ja pargisiseste kaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Gravitatsioonvundamentide paigaldamisel tekkiv pinnas kaadatakse kaadamisaladele.

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Süvenduspinnas vaivundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 370 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas sõrestikvundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3,83

Cd 0,1

Cr 5,13

Ni 2,93

Hg 0,1

Zn 15,33

C10–C40 8

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

7/18

Süvendamise nõuded 1. Kui toimub süvendamine gravitatsioonivundamendi paigaldamisel, tuleb süvenduspinnas kaadata kaadamisaladele SW1, SW2 või SW3. 2. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW1

Kaadamisala kood KAS0000030

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

8/18

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW2

Kaadamisala kood KAS0000031

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

9/18

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW3

Kaadamisala kood KAS0000032

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

10/18

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

11/18

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks ja vundamendi erosioonikaitseks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas erosioonikaitseks vaivundamente kasutades 370 000 Savi 6

Kruus 3

Liiv 3

Kivi 88

Süvenduspinnas erosioonikaitseks sõrestikvundamente kasutades 172 000 Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Savi 6

Süvenduspinnas, mis saadud tuulepargi siseste kaablikraavide ja tuulepargi alale jäävate eksportkaablikraavide ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

112 000 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

12/18

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 24 710 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine 13/18

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine tuulepargi alal olevate eksportkaabelliinide, tuulepargisiseste kaablite, tuulikute ja merealajaamade vundamentide (vundament, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendialune killustikupadi ja tagasitäitematerjal, vuukimismaterjal vm) rajamisel. Loale on kantud maksimaalsed lubatud tahkete ainete paigutamise mahud.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablid paigutatakse kaablipaigalduslaevalt. Vundamentide paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat sõltuvalt vundamenditüübist (puurimine/merepõhja uputamine).

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi kruusapadja rajamine 500 000 Killustik 100

Gravitatsioonilise vundamendi konstruktsioon 520 000 Betoon 100

Gravitatsioonilise vundamendi ballast 1 480 000 Kivi 100

Gravitatsioonilise vundamendi erosioonikaitse 400 000 Kivi 100

Vaivundamendi konstruktsioon 27 000 Muu Teras 100

Vaivundamendi vuukimine 37 500 Betoon 100

Vaivundamendi kaitse 180 000 Kivi 100

Sõrestikvundamendi kinnitusvaiad 10 500 Muu Teras 100

Sõrestikvundamendi vuukimine 36 000 Betoon 100

Sõrestikvundamendi konstruktsioon 18 000 Muu Teras 100

Tuulepargi sisekaabeldus ja tuulepargi hoonestusloa alale jääv eksportkaabel 38 400 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 80 000 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigaldatakse reostusvabasid looduslikke materjale (killustik, kiivi) ning reostusvabasid inertseid materjale (metall/teras, betoon). 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

14/18

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 1 130 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 2 350 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigutatavad materjalid on saastevabad 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 8 470 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 17 650 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

15/18

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Kõrvaltingimus: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

Pidev

16/18

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Keskkonnameetmed

Merevee kvaliteet 1. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. 2. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal. 4. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti. 5. Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). 6. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutama looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi). 7. Kui ühenduskaablite paigaldamisel liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada või võtta kasutusele meetmed heljumi leviku piiramiseks (näiteks mullikardinad). 8. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 9. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord.

Linnud 10. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. 11. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad 12. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt p 3). 13. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06. 14. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju.

Pidev

3. Muud asjakohased meetmed

Veealused arheoloogiaväärtused 1. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 2. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit.

Lennuliiklus 3. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peabtagama minimaalne SAR access lane laius 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded 4. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust. 5. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi.

Pidev

17/18

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Muud töökorralduslikud nõuded ja tingimused 1. Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud. 2. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid"). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes (vt KOTKAS KMH registris KMH01020) tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. 3. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. 4. Pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile. 5. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust

3. Muu vajalik informatsioon

Esitada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada KOTKAS süsteemi kaudu.

Hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu

4. Muu vajalik informatsioon

1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 1: Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid .jpg Jah

Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m Lisa 2: Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m.JPG Jah

18/18

Lisa EELHINNANG

1 (52)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu Roheplaan OÜ poolt

2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise aruande „Saare Wind Energy

MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine1“ (SWE KMH aruanne või KMH

aruanne), arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Eelhindamise aluseks on võetud mh:

1. Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri2 andmed;

2. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed;

3. Keskkonnaseire infosüsteem (KESE) andmed;

4. Merekeskkonna ja kalastiku uuringud3;

5. Eesti Ornitoloogiaühingu uuringud ja seire4.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Taotlus

Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa

(keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510.

Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-

9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-

KL/1022823-3 (taotlus).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi (SWE

meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel veekogus Läänemere läänesaarte lääneosa

(VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna

lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba

taotletakse 15-ks aastaks.

1 Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud

Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=476&represented_id= (22.07.2026). 2 https://geoportaal.maaamet.ee/. 3 Kliimaministeeriumi poolt tellitud merekeskkonnauuringud on kättesaadavad:

https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/uuringud (22.07.2026). Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud kalastiku uuringud on kättesaadavad:

https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/uuringud (22.07.2026). 4 https://www.eoy.ee/.

Lisa EELHINNANG

2 (52)

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100

tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on

kuni 1400 MW.

Vee erikasutus on kavandatud meretuulepargi siseste merekaabelliinide paigaldamiseks

kogupikkusega ligikaudu 270 km ning eksportkaabelliinide paigaldamiseks kuni liitumiseni

Saaremaal paikneva põhivõrguga. Ekspordiühendus koosneb kuni neljast paralleelsest

eksportkaablist (edaspidi ka ühenduskaabel), mille kogupikkus on ligikaudu 70 km

eksportkaabli trassil ja 30 km meretuulepargi alal.

Taotluses on märgitud, et tuulepargi rajamisel kasutatakse tuulegeneraatorite puhul ainult ühte

vundamenditüüpi. Samas, keskkonnaloa taotluses on esitatud erinevad tehnoloogilised

alternatiivid (gravitatsioonivundament, vaivundament, sõrestikvundament).

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala

piires.

Vee erikasutuse maksimaalsed mahud

Keskkonnaloa andmisel fikseeritakse loas maksimaalsed vee erikasutuse mahud. Kavandatava

tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev maksimaalne vee erikasutus:

* vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³;

* süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele mahus kuni 1 000 000 m³;

* vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³

(vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka

vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm);

* vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere

põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³;

* tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000

m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja

tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Lisa EELHINNANG

3 (52)

Täpsemad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud tabelis 1.

Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1).Vee erikasutuse

ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on

lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

Tehnoloogilised alternatiivid

KMH aruande ptk-s 2.5 ja 2.6 ning lisas 1 on käsitletud nii vaivundamendi kui ka

gravitatsioonivundamendi paigaldamise tehnoloogiaid ja nendega seotud vee erikasutust.

Tehnoloogiate lõikes on erinev vee erikasutuse maht ja viis. Samuti on käsitletud kaablite

paigaldamise tehnoloogiaid ja nendega seotud vee erikasutust.

Vaivundament. Vaivundament puuritakse pinnasesse. Puuritavaks pinnaseks on taotluse

kohaselt 88% ulatuses lubjakivi tükid, 6% ulatuses liiv ja kruus ning 6% ulatuses savi. Puuritava

materjali maht onu 3627 m³ vundamendi kohta, kokku mahus 370 000 m³ (vt tabel 1).

Vaivundamendi puurimisel tekkiv pinnas paigutatakse vundamendi kõrvale ning see täidab

endas ka vundamendi erosioonikaitse rolli. Vaivundamendi paigaldamisel toimub süvendamine

veeseaduse mõttes (veeseadus § 176 lg 1) - veekogu põhjast setendi eemaldamine.

Süvenduspinnase paigaldamine vundamendi kõrvale on süvenduspinnase kasuliku

kasutamisega, tegemist ei ole kaadamisega (veeseadus § 177 lg 2 p 1, koostoimes veeseadus §

187 p 8). Seega toimub süvenduspinnase kasulik paigutamine veekogu põhja mahus u 3627 m³

vundamendi kohta, kokku mahus kuni 370 000 m³ (vt tabel 1). Vee erikasutusel paiskub vette

ka setteosakesi ja tekib heljum (vt ptk 1.1.5.1).

Seejärel paigaldatakse vundament pinnasesse, toimub tahkete ainete paigutamine veekogu

põhja. Vundamendiks on terasest 10 m diameetriga toru, osa sellest on merepõhja süvistatud ja

osa on veesambas, ühe vundamendi maht taotluse kohaselt on 264 m³, kokku paigutatakse

tahkeid aineid mahus 27 000 m³. Selleks et vundamendi paigaldamine oleks tehniliselt

võimalik, puuritakse lubjakivisse süvend pisut suurema (ca 0,5 meetrit) diameetriga kui

vaivundamendi välisdiameeter. Pärast vundamendi paigaldamist see vahe vuugitakse.

Vuugimaterjali on u 367 m³ vundamendi kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni

37 500 m³. Vuugimaterjal paigaldatakse vaivundamendi ja puuraugu seina vahele jäävasse

rõngasvahesse, et täita paigaldamisel tekkinud vahe ning tagada vundamendi stabiilsus..

Vundamendid kaitstakse vajadusel veel kivimaterjaliga. Lubjakivisel merepõhjal ei ole kaitse

eeldatavasti vajalik, kuid konservatiivsel lähenemisel on materjali kogus u 1765 m³

vundamendi kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 180 000 m³. Erosioonikaitse

materjal paigaldatakse otse veekogu põhja (vt KMH aruande lisa 3.2. joonis 3-22). KMH

aruande kohaselt on vaivundamendi kasutamine kõige tõenäolisem tehnoloogiline alternatiiv.

Gravitatsioonivundament. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks on vajalik merepõhja

ettevalmistamine. Selleks eemaldatakse merepõhjalt pehmemad setted vundamendi alla jäävast

merepõhjas (vundamendi diameeter 50 m, eemaldatava sette keskmine paksus 3,9 m). KMH

aruande kohaselt peab välistama tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate merepõhja

setete paksus on üle 4 meetri. Seega on süvendamise mahu leidmisel lähtutud maksimaalsest

võimalikust süvendamise mahust. Taotluse kohaselt nähakse ette süvendamist kogumahus 1

Lisa EELHINNANG

4 (52)

miljon m³, st ühe vundamendi kohta mahus 9803 m³. Süvendamine toimub spetsiaalse

süvenduslaevaga, millega süvenduspinnas teisaldatakse ettenähtud kaadamiskohta.

Süvendamisel ja kaadamisel paiskub vette setteosakesi ja tekib heljum (vt ptk 1.1.5.1.).

Eemaldatud pinnas asendada stabiilsema materjaliga (jäme kruus), u 4901 m³ vundamendi

kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 500 000 m³.

Seejärel paigutatakse terasest armatuuriga vundamendi konstruktsioon (u 5098 m³ vundamendi

kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 520 000 m³) ja täidetakse ballastiga (kivid

kruus u 14 509 m³ vundamendi kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 1 480 000

m³). Ballast paigutatakse vundamendi sisse, mitte otse veekeskkonda. Vundamendid kaitstakse

vajadusel veel kivimaterjaliga. Lubjakivisel merepõhjal ei ole kaitse eeldatavasti vajalik, kuid

konservatiivsel lähenemisel on materjali kogus u 3921 m³ vundamendi kohta, kokku

paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 400 000 m³. Materjal paigaldatakse otse veekogu põhja

(vt KMH aruande lisa 3.2. joonis 3-22).

Kaablite paigaldamine. Kaablite paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid laevu, mis suudavad

täpselt kaabli merepõhja paigutada. Madalas rannikumeres tuuakse kaabel kaablipaigalduse

laevaga nii lähedale rannikule kui saab (laeva süvis u 7 m). Sealt edasi ujutatakse kaabel

poidega ranniku suunas ja eksportkaabli ots tõmmatakse väikelaeva ja vintsi abil rannale. Siis

lastakse kaabel põhja vajuda. Kui kaabel on merepõhja paigutatud, järgneb kaabli matmine 1-

1,5 m sügavusele. Selleks kasutatakse spetsiaalset roomikutel liikuvat "Dig-It" kaugjuhitavat

masinat (KMH aruande lisa 1 joonis 4.13.). Selline tööriist võetakse sageli kasutusele teiselt

väiksemalt laevalt, et muuta toiming sõltumatuks kaablipaigalduslaeva tegevusest. Dig-it

masinaga saab kaablit matta kahel erineval tehnoloogilisel viisil, olenevalt pinnasest:

*Pehmel põhjal kasutatakse veejoa tehnoloogiat. Veejoaga paigaldamise tehnoloogia (jetting)

puhul veeldatakse kaabli all olevad merepõhja setted kõrgsurveveejugade abil ajutiselt suure

veesisaldusega mittekandvaks „smuuti“ massiks, mille sisse vajub kaabel oma raskuse mõjul.

Meetodi kasutamisel mõjutatakse merepõhja pinnast, kuid veeseaduse § 176 lõike 1 tähenduses

süvendamist ei toimu, kuna setendit veekogu põhjast ei eemaldata. Veeldatud süvendi laius on

ligikaudu 200–950 mm. Tööde käigus paiskub osa veeldatud settest ajutiselt heljumisse.

*Kõvade pinnaste puhul, mida ei ole võimalik vajalikul määral vedeldada, kasutatakse

kettlõikuri moodulit. Selle mooduliga saab pinnast kaevata, et moodustada kraav laiusega 450

mm. Masin suunab kaabli kraavi ning valdavalt langevad setted kaablile - sellega tagataksegi

kaablite matmine. Ei toimu pinnase kaadamist kaablikraavi kõrvale laiemal alal. Kaabli

paigaldamisel toimub süvendamine – ajutine veekogu põhjast setendi eemaldamine.

Süvendatava pinnase maht on u 0,5 m³/m. Tööde käigus paiskub osa settest ajutiselt heljumisse.

Kaljupinnasel kasutatakse vajadusel kaabli kaitsmiseks kivikindlustusi. Arvestuslikult

kasutatakse 7 tonni ehk u 4.75 m³ kive 1 jooksva meetri kohta. Kivid paigaldatakse spetsiaalselt

laevalt otse merepõhjale (KMH aruande lisa 1 joonis 4.17.). Kaabli matmisel toimub tahkete

ainete paigutamine ja tekib minimaalselt heljumit.

Lähtuvalt pinnase iseärasustest on teada eri tehnoloogia kasutamise osakaalud (KMH aruande

lisa 1 tabel 4-1., vt tabel 2). Taotluse kohaselt kasutatakse ka eksportkaabli paigaldamisel

erinevaid tehnoloogiaid samas osakaalus.

Lisa EELHINNANG

5 (52)

Tabel 1. Kavandatav vee erikasutus, vee erikasutuse eesmärk, maht. eesmärk

↓

vee

erikas-

utus

→

süvendamine

tahkete ainete paigutamine süvendus-

pinnase

kasulik paigutamine

kaada-

mine

kaablite

paigaldamine

eksportkaablite

hoonestusalal

28 000 m³ kaablid 9 600 m³

kivid 20 000 m³

kokku 29 600 m³

28 000 m³ -

dig-it masinaga

kettlõikamise meetodil

süvistatakse 1 m sügavune

ja 45 cm laiune soon,

tekkiva pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Ketaslõikuri

kasutamine 55,3 km

ulatuses trassist.

kive kaabli katteks

kasutatakse 4,2 km ulatuses

trassist, kive paigutatakse 7

tonni ehk 4.75 m³ kive 1

jooksva meetri kohta.

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil kaabli

paigaldamisel

süvenduspinnas

kasutatakse kasulikult

kaablite katteks.

kaablite

paigaldamine

tuulepargi

hoonestusalal

112 000 m³ kaablid 38 400 m³

kivid 80 000 m³

kokku 118 400 m³

112 000 m³ -

dig-it masinaga

kettlõikamise meetodil

süvistatakse 1 m sügavune

ja 45 cm laiune soon,

tekkiva pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Ketaslõikuri

kasutamine 213,3 km

ulatuses trassist.

kive kaabli katteks

kasutatakse 16,2 km ulatuses

trassist, kive paigutatakse 7

tonni ehk 4.75 m³ kive 1

jooksva meetri kohta.

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil kaabli

paigaldamisel

süvenduspinnas

kasutatakse kasulikult

kaablite katteks.

gravitatsioonivun-

damentide

rajamine

1 000 000 m³ kruusapadi 500 000 m³

vundament 520 000 m³

vundamendi ballast 1 480

000 m³

erosioonikaitse 400 000 m³

kokku 2 900 000 m³

- 1 milj

m³

vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

vaivundamentide

rajamine

370 000 m³ vundament 27 000 m³

vuukimismaterjal 37 500 m³

erosioonikaitse 180 000 m³

kokku 244 500 m³

370 000 m³ -

puurimisel

tekkiv pinnas

pinnas kasutatakse

erosioonikaitseks

sõrestik-

vundamentide

rajamine

172 000 m³ konstruktsioon 18 000 m³

vuukimismaterjal

36 000 m³

Kinnitusvaiad 10 500 m³

Kokku 64 500 m³

172 000 m³ -

vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

konstruktsioon, vuukimine,

kinnitusvaiad

pinnas kasutatakse

erosioonikaitseks

* KMH aruandes hinnati 100 tuulegeneraatori rajamist ning määrati vundamendi rajamiseks maksimaalsed vee

erikasutuse mahud. Tegelik vee erikasutuse maht on aga iga vundamendi puhul väiksem kui maksimaalne. Seetõttu

on KMH aruandes hinnatud vee erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama vundamenti.

Lisa EELHINNANG

6 (52)

Tabel 2. Kaablite paigaldamisel kasutatava tehnoloogia osakaal. Tuulepargi sisese kaabli pikkus

ja eksportkaabli pikkus

tuulepargi alal

240 km +

30 km

kokku 270 km (100%)

Eksportkaablite

pikkus

eksportkaabli trassil

70 km (100%)

Kaabli matmine veejoaga

40,5 km (15%) Kaabli matmine

veejoaga

10,5 km (15%)

Kaabli matmine ketaslõikuriga

213,3 km (79%) Kaabli matmine

ketaslõikuriga

55,3 km (79%)

Kaabli matmine kivi alla

16,2 (6%) Kaabli matmine kivi

alla

4,2 km (6%)

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel

gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine.

Vee erikasutus taotluses ja KMH aruandes

KMH aruandes on selgitatud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Tegelik vee

erikasutuse maht on aga iga vundamendi puhul väiksem kui maksimaalne. Seetõttu on KMH

aruandes hinnatud vee erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama

vundamenti. KMH aruande kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik

paigaldamaks nii tuulepargisisesed kaablid kui ka eksportkaablid. Lisaks on käsitletud kahte

erinevat eksportkaabli alternatiivi (alternatiiv 1 – põhjapoolne; alternatiiv 2 – lõunapoolne).

KMH aruandes ei välistata kumbagi eksportkaablitrassi alternatiivi. Keskkonnaloa taotluses

markeeritud mahud vee erikasutuse ala (vt joonis 1) ja maht (vt tabel 3) on kooskõlas KMH

aruandes käsitletuga.

Taotluses kirjeldatud vundamentide ja kaablite paigaldamisel tehnoloogiad ei erine KMH

aruandes toodust. KMH aruanne ei välista ühtegi tehnoloogiat ega sellega kaasnevat vee

erikasutust. KMH aruande kohaselt on kasutamiseks sobilikud nii gravitatsioonivundamendid,

vaivundamendid kui ka sõrestikvundamendid. Sobilikud on kirjeldatud kaablite paigaldamise

tehnoloogiad. Ühegi tehnoloogilise alternatiiviga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid

keskkonnameetmete rakendamisel ei kaasne. Lisaks on KMH aruandes mõjude hindamisel

lähtutud töökorraldusest, et vaivundamentide ja sõrestikvundamentide korral jääb pinnas

vundamendi juurde erosiooni kaitseks (KMH aruanne lk 32) ja kaablikraav täidetakse

süvendatud pinnasega (KMH aruande lisa 1 ptk 4.5). Seega on KMH aruandes käsitletud ka

süvenduspinnase kasuliku kasutamise valdkond.

Lisa EELHINNANG

7 (52)

Tabel 3. KMH aruandes käsitletud maksimaalsed vee erikasutuse mahud ja keskkonnaloa

taotluses kirjeldatud maksimaalsed vee erikasutuse mahud.

*KMH aruandes käsitleti tuulegeneraatoreid võimsusega 14-18 mW, tipukõrgusega 280 kuni 310 m ja

vundamendi diameeter kuni 50 m. KMH aruandes on kirjeldatud vundamendi kogukaal koos ballastiga (7000-

15 000 t). Vundamendi konstruktsioon koosneb betoonist ja terasest, ballastiks kasutatakse kivi/kruusa. Betooni

erikaalu on 2 t/m³, terasel 7,8 t/m³, kruusal/kivil 1,3-1,8 t/m³. Vundamendi mahu arvestamisel lähtutakse erikaalust

2 t/m³.

KMH aruandes toodud vee

erikasutuse maht

rajatiste arv vee erikasutuse maht

taotluses

süvendamine

vundamendi

paigaldamisel

kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

süvendamine mahus kuni

1 miljon m³

kaadamine kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

kaadamine mahus kuni 1

miljon m³

kruusapadi kuni 500 000 m³

KMH aruande lk 25

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

tahkeid aineid mahus kuni

500 000 m³

vundament 7000 - 15 000 t/tk ehk u 14 000 -

30 000 m³/tk, kokku

1 428 000 - 3 060 000 m³*

KMH aruande lk 25 tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

tahkeid aineid mahus kuni

1 532 000 m³ (vundament

ja vundamendi ballast).

erosioonikaitse

kuni 10 m lai ja 1-1,5 m paks,

ümber 50 m diameetriga

vundamendi ehk u 3921 m³

vundamendi kohta ja kokku 400

000 m³**

KMH aruande lisa 1 ptk 3.4.

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

tahkeid aineid mahus kuni

400 000 m³

süvendamine

kaablite

paigaldamisel

Kaablite kogupikkus on 340 km.

79% ulatuses kasutatakse

kettlõikamise meetodil 1 m

sügavuse ja 45 cm laiuse soone,

rajamiseks. Süvendatav pinnase

maht on 1x0,45m, ehk umbes 0,5

m³/m. Arvestades, et kaabel

süvistatakse ketaslõikuriga 268,6

km pikkusel trassil on süvistamise

maht 134 300 m³

KMH aruanne tabel 2.4-1., ptk

2.5.5. KMH aruande lisa 1 tabel

4-1

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km, kokku

kaableid 340 km

KMH aruande tabel 2.4-1.

süvendamine mahus kuni

140 000 m³

kaablite katmine

kividega

Kaablite kogupikkus on 340 km.

6% kaablite pikkusest on

otstarbekas katta kividega.

Arvestuslikult kasutatakse 7 tonni

ehk 4.75 m³ kive 1 jooksva meetri

kohta. Arvestades, et kaabel

kaetakse kiviga 20,4 km pikkusel

trassil on lisatavate kivide maht 96

900 m³

KMH aruanne lisa 1 ptk 4.5.6.2 ja

tabel 4-1

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km, kokku

kaableid 340 km

KMH aruande tabel 2.4-1

kuni 148 000 m³

Lisa EELHINNANG

8 (52)

** Seega on erosioonikaitse pindala ca 1880 m² ning keskmise kihi paksuse 1.5 m korral ruumala 2820 m³, mis

102 vundamendi (100 tuulikut + 2 alajaama) summana on arvutuslikult 287 640 m³. Rakendades tehnilise

projekteerimise varuna faktorit 1.4, on maksimaalne maht orienteeruvalt 400 000 m³. Projekteerimise varu faktori

rakendamisel on suurte kivide maht, mitte erosioonikaitse pindala. Seega ei suurene merepõhja kadu, suurte kivide

paigaldamisel on heljumi teke minimaalne. Taotluses on toodud maksimaalne võimalik maht, siiski võib eeldada,

et SWE meretuulepargis on tuulikute vundamentide ümbruse kaitse vajadus väga ebatõenäoline või piiratud

mahuga.

Lähtuvalt eeltoodust on taotluses kirjeldatud vee erikasutuse maht ja tehnoloogia on kooskõlas

KMH aruandes tooduga (vt tabel 3). Mahu ja tehnoloogia osas muutuseid ei ole, st taotluse

kohaselt ei ole ette nähtud uute tehnoloogiate kasutust ning suurenenud ei ole vee erikasutuse

maht. Lisaks, taotluses kirjeldatud vee erikasutuse ala ja vee erikasutuse positsioonid on

kooskõlas KMH aruandes tooduga (vt joonis 2). Ei ole muutunud kavandatava vee erikasutuse

asukoht. Seega on taotluses kirjeldatud vee erikasutus kooskõlas KMH aruandes hinnatud vee

erikasutusega. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole teadaolevalt

tehtud uuringuid/analüüse, mis välistaks KMH aruandes käsitletud tehnoloogiate kasutamist

antud arendusalal.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus (vee erikasutuse maht, ala, vee

erikasutuse viis) võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas tegevuse osas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks

ning et jätta KMH algatamata.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu5 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

on varasem strateegiline otsus tehtud. Eesti mereala planeeringus on markeeritud ka võimalikud

eksportkaabli trassi alad. Merealade energiavõrgustiku rajamine lahendatakse eraldiseisvalt,

Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.6 ja 5.7 toodud tingimusi järgides ei ole tegemist

mereala planeeringu muutmisega. SWE KMH aruandes on eksportkaablite trasside osas

lähtutud Eesti mereala planeeringu tingimustest (KMH käigus on hinnatud kaasnevaid olulisi

mõjusid, trassi valikul on välditud olulist ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja

mereelustikule, sh olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju

Natura 2000 aladele, välja on selgitatud asjakohased keskkonnameetmed jne).

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 20356 kohaselt on eesmärk rajada aastaks 2030

meretuuleparke võimsusega kuni 1GW, aastaks 2040 kuni 3GW, aastaks 2050 kuni 4GW. Seega

ei ole loobutud meretuuleparkide rajamise eesmärgist.

Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „Hoonestusloa andmine“ andnud

hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga –

meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid

(tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 21.10.2025

otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja

koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala).

5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). 6 ENMAK 2035. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 8.01.2026. Lisa 2 lk 17, tabel 2.9 Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (02.07.2025).

Lisa EELHINNANG

9 (52)

Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus7 on markeeritud elektriühenduse

trass Kotlandi alajaamani (Varpe küla, Saaremaa vald, Saare maakond), trassi kulgemine

alajaamast mereni ei ole markeeritud. Kotlandi alajaama korral ei ole välistatud kumbki KMH

aruandes käsitletud trassialternatiiv.

Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel

tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud

hoonestusaladega. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole kehtestatud

planeeringuid või arengudokumente, millega taotluses kirjeldatud vee erikasutus oleks

vastuolus.

Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka

kehtivate hoonestuslubadega kui ka strateegiliste arengudokumentidega. Eeltoodust

tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud

tegevusega muutunud, tegevust planeeritakse jätkuvalt samal alal ja mahus. Kuna

asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks

ning et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal mere põhjas ei esine loodusvarasid

kasutataval kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

Meretuulepargi rajamiseks kasutatakse suures mahus ehitusmaterjale, siiski ehitusmaterjalide

omandamine ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Merepõhja pinnast kasutatakse taotluse

kohaselt kasulikult niipalju kui võimalik – vaivundamendi ja sõrestikvundamendi

paigaldamisel tekkiv väljapuuritud lubajakivi kasutatakse erosioonikaitsena, kaablite

paigaldamisel kaetakse kaablid merepõhja pinnasega. Selline töökorraldus on kirjeldatud ka

KMH aruande ptk-s 2.6.2.

Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali,

seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel.

Spetsiaalse ballasti vajadus on markeeritud ka KMH aruandes. Taotluse kohaselt on kavandatud

gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas kaadata

ettenähtud kaadamisaladele. Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust

maismaast ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Seega puuduvad realistlikult

alternatiivsed võimalused kaadamisele. KMH aruande lk 25 ja 57 on markeeritud põhimõtted,

millest tuleb lähtuda kaadamisalade määramisel, sellest on loa taotleja lähtunud taotluses.

Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise8 ptk-s 8 toodud

põhimõtetega.

KMH aruande ptk 4.3.3. on käsitletud tegevuse mõju kalapüügile, kus on toodud: „Kalapüük

jaguneb traalpüügiks, rannapüügiks ja harrastuspüügiks. Traalpüügi peamisteks

7 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all. 8 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026).

Lisa EELHINNANG

10 (52)

püügiobjektideks on räim, kilu ning tursk ja püügipiirkonnad asuvad Läänemere avaosas ja

Liivi lahes. SWE tuulepargi alal ega lähistel traalimist ei toimu. Rannapüük toimub 12

meremiili ulatuses rannikust või kuni 20 m samasügavusjooneni. Rannapüügi alast jääb

tuulepargi ala samuti valdavalt välja, vaid väike osa kattub püügiruuduga 340 ning tuuleparki

alajaamaga ühendav kaabel läbib püügiruute 340, 327 ja 314.“ Lisaks, KMH aruande kohaselt

ei kaasne olulist negatiivset mõju ka kummagi eksportkaabli trassialternatiivi elluviimisel

(KMH aruande tabel 3.8-2). Seega ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju

elusressurssidele.

Agarikku (Furcellaria lumbricalis) meretuulepargi alal biomassiproovidest märkimisväärselt

ei leitud (KMH aruande ptk 3.4), seega puudub meretuulepargil otsene mõju agarikule. Lääne-

Saaremaa randadelt korjatakse tormidega kaldale triivinud agariku kinnist (kividele kinnituvat)

vormi. Kuivõrd meretuulepargil puudub mõju nii lainetusele (KMH aruande ptk 3.1) kui ka

rannaprotsessidele (KMH aruande ptk 3.2), ei saa see mõjutada ka agariku korjamise võimalust

rannalt.

Seega on taotluses ette nähtud maksimaalne süvenduspinnase taaskasutus, vee erikasutusega ei

kaasne ressursside ebaotstarbekat kasutamist ega ressursside hävimist. Taotluses markeeritakse

maksimaalsed võimalikud vee erikasutuse mahud, kuid tegevuse elluviimisel ja lähtuvalt

ehitusgeoloogilistest uuringutest võivad mahud olla väiksemad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud ressursikasutus võrreldes KMH

aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutuseks jm ehituseks kasutatava tehnikaga. Energiakasutust

viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Täpne tehnoloogiline lahendus

selgub edaspidistes etappides, keskkonnaloas markeeritakse maksimaalsed vee erikasutuse

mahud.

Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb seatud kliimaeesmärkidest, suurendada taastuvate

energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike

lahenduste kasutusele võtmist, mis aitab saavutada süsinikuheite vähendamise. KMH nõuetele

vastavaks tunnistamisest saati ei ole toimunud olulisi muutusi kliimaeesmärides.

Tuuleenergeetika arendustest merel ei ole loobutud.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist

veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee

erikasutusele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja

tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud

tegureid (müra, visuaalne mõju jne). Lähtuvalt eeltoodust käsitletakse eelhinnangus eelkõige

vee erikasutusega seotud tegevusi ning nendega kaasnevaid tegureid.

Lisa EELHINNANG

11 (52)

1.1.5.1. Heited vette

Vee erikasutusega võivad kaasneda heited vette, mis on peamiselt seotud pinnase liigutamisega.

Pinnase häirimisel paisatakse vette heljumit ning koos setteosakestega võivad vabaneda ka

põhjasetetesse seotud saasteained ja toitained. Lisaks võivad võimalikud heited olla seotud

ehituslaevade võimalike avariidega.

Heited vette võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla

seotud tuulikute konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike

avariidega ning tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis

võib omakorda mõjutada vee kvaliteeti. Kasutusaegsed tegurid ei ole seotud keskkonnaloa

esemega, seega neid eelhinnangus detailsemalt ei käsitleta.

KMH aruandes käsitleti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat ptk-s 3.1, merepõhja

geoloogiat ptk-s 3.2. ja merevee kvaliteeti (sh reostus avarii korral) ptk-s 3.3. KMH käigus on

modelleeritud hüdrodünaamilisi protsesse sh lainetust ja hoovusi (vt KMH aruanne ptk 3.1 ja

lisa 3.2.) rannaprotsesse (KMH aruande ptk 3.2 ja lisa 3.2.), samuti heljumi teket ja levikut

(KMH aruande ptk 3.3. ja lisa 3.2.).

Heljum

Meretuulepargi rajamisel tekib heljum siis, kui merepõhja setteid liigutatakse või mehaaniliselt

häiritakse ning peenemad osakesed (liiv, aleuriit ja savi) satuvad veesambasse ning jäävad vees

mõneks ajaks heljuma. Heljumisse satub osa süvendatavast/puuritavast pinnasest. Samuti tekib

heljum merepõhja mõjutamisel veesurvega (tekib heljum, kuid otseselt setteid ei liigutata).

Seevastu tahked ained (vundament, kividest erosioonikaitse jne) on suure struktuuriga ja

paigaldatakse otse mere põhjale ja setteid enam ei liigutata, siis nende töödega kaasnev heljum

on ebaolulisel tasemel9. Heljumi teke sõltub eelkõige kasutatavast ehitustehnoloogiast, pinnase

omadustest (jämedamad osakesed sadestuvad koheselt) ja hüdrodünaamilistest tingimustest

(hoovused, lained).

Tuulepargi ehitustööde käigus vabaneva heljumi ja heljumi leviku mudeldamiseks loodi DHI

AS poolt uuritava piirkonna 3D hüdrodünaamiline mudel (MIKE 3 FM), mis põhineb

samasugusel kogu Läänemerd hõlmaval mudelil HDDKBS2. Mudeli valideerimiseks kasutati

KMH aruande ptk 3.1.1 kirjeldatud SWE tuulepargi arendusalal läbi viidud hüdrograafiliste

mõõdistuste andmeid hoovuste suuna ja kiiruse, lainetuse, veetaseme, veetemperatuuri ja

soolsuse kohta. Mudeldamisel on lähtutud piirkonna pinnase andmetest: ülemine merepõhja

setete kiht (paksus keskmiselt ~3,9 m), mis sisaldab kuni 80% peeneteralisi setteid, ja alumine

lubjakivikiht, mis sisaldab kuni 30% peeneteralisi setteid (KMH aruande lisa 3.2. lk 10).

Mudeldatud on heljumi teket gravitatsioonivundamendi, vaivundamendi ja sõrestikvundamendi

rajamisel, st mudeldati setete hulka, mis paisatakse heljumisse pinnase eemaldamisel ja pinnase

merepõhja tagasi paigaldamisel. Mudeldamine on läbi viidud lähtuvalt maksimaalsest

võimalikust tuulikute arvust arendusalal. KMH aruandes on modelleerimisel lähtutud reaalsest

töökorraldusest: iga tuuliku vundament paigaldatakse järjestikku 48 tunni jooksul, st algusega,

mis on määratud 48 tunniks. 01-03-2017 on vundamenditööd lõpetatud 15-09-2017, mis vastab

realistlikule kevadsuvisele perioodile.

9 Tahkete ainete paigutamisel tekkiv heljumi kogumaht on kuni 1% uputatavast materjalist, kui kivide ja rahnude

küljest on irduvat materjali. OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai

rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12.

Lisa EELHINNANG

12 (52)

Heljumit tekib kõige rohkem gravitatsioonivundamendi paigaldamisel, oluliselt vähem

vaivundamendi paigaldamisel. Vaivundamendi paigaldamisel tekib heljumit vähem, kuna

liigutatavate setete maht on oluliselt väiksem ning puuritava materjali hulgas on suures osas

lubjakivi, mitte aga peene fraktsiooniga sete (vt tabel 4). Siiski, ka gravitatsioonivundamendi

rajamisel kõige konservatiivsemate mudelduste kohaselt satub heljumisse kuni 2,5 % setetest.

Tabel 4. Vee erikasutusega kaasnev heljumi kogus vundamentide rajamisel. Vabaneva

heljumi hulk

kokku

Vabaneva

heljumi hulk

ühe

vundamendi

kohta

Vabaneva

heljumi maht10

kokku

Vabaneva

heljumi maht

ühe

vundamendi

kohta

Gravitatsioonivundament

(konservatiivne juhtum)

140 400 t 1404 t 25 272 m³ 252 m³

Vaivundament 9612 t 96 t 1730 m³ 17 m³

KMH aruande lisa 3.2. ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega

seotud heljumi teket ja levikut eraldi ei mudeldatud. Mõju analüüsiti hajumismudeli tulemuste

ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal, mis on teada varasematest uuringutest.

Heljumi leviku hindamisel lähtuti kaabli paigaldamise eri meetodite kasutamise osakaalust (vt

tabel 1) . Kettlõikamise käigus on setete vabanemise kiirus 0,2 kg/s ja selle tehnoloogia

kasutamise kogu kestus on u 6473 tundi, mis annab kokku u 4661 tonni setteid heljumisse.

Arvestades kaablitrassi pikkust, paisatakse ketaslõikuri tehnoloogiat kasutades heljumisse

setteid u 24,5 t/km ~ 136,3 m³/km11. Veesurve tehnoloogia kasutamisel on setete vabanemise

kiirus 0,4 kg/s ja selle tehnoloogia kasutamise kogu kestus on u 296 tundi, mis annab kokku u 427

tonni setteid heljumisse. Arvestades kaablitrassi pikkust paisatakse veejoa tehnoloogiat

kasutades heljumisse setteid u 11,8 t/km ~ 65,9 m³/km. Vee erikasutusega kaasnev heljumi

kogus on toodud tabelis 5.

Eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama, kui meretuulepargisiseste kaablite

paigaldamisel. Olemasoleva teabe põhjal on proportsionaalselt võrreldav ka kaablipaigaldamise

tehnoloogiate kasutamise osakaal. Seega saab eeltoodud järeldusi arvestada ka eksportkaablite

osas ja KMH aruandes on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH

aruanne lk 58). Vee erikasutusega kaasnev heljumi kogus on toodud tabelis 5.

KMH aruande lisa 3.2. tabelis 4.1. ja 5.1 ning KMH aruande lk 58 on esitatud vee erikasutuse

käigus vette paisatava heljumi kogus tonnides. Tuginedes mudeldamise läbi viinud ekspertgrupi

kogemustele varasematest uuringutest selles piirkonnas, eeldatakse, et äsja ladestunud setted

on väga suure veesisaldusega, mis tähendab, et nende kuivmassi tihedus on 180 kg/m³.

10 Teisendamisel kasutakse siin ja edaspidi erikaalu väärtust 0,18 t/m³, lähtuvalt KMH aruande lisa 3.2. lk 19

toodud pinnaste erikaalu: „Tuginedes DHI kogemustele varasematest uuringutest selles piirkonnas, eeldatakse, et

äsja ladestunud setted on väga suure veesisaldusega, mis tähendab, et nende kuivmassi tihedus on 180 kg/m³.“

KMH aruandes arvutatud settekihi paksus põhineb 180 kg/m³ kuivmassi tihedusel. Võrdluseks, süvendatava

pinnase erikaal on keskmiselt 2,1 t/m³ (KMH aruande lisa 3.2. lk 10). 11 Teisendamisel kasutakse siin ja edaspidi erikaalu väärtust 0,18 t/m³, lähtuvalt KMH aruande lisa 3.2. lk 19

toodud pinnaste erikaalu: „Tuginedes DHI kogemustele varasematest uuringutest selles piirkonnas, eeldatakse, et

äsja ladestunud setted on väga suure veesisaldusega, mis tähendab, et nende kuivmassi tihedus on 180 kg/m³.“

KMH aruandes arvutatud settekihi paksus põhineb 180 kg/m³ kuivmassi tihedusel. Võrdluseks, süvendatava

pinnase erikaal on keskmiselt 2,1 t/m³ (KMH aruande lisa 3.2. lk 10).

Lisa EELHINNANG

13 (52)

Lähtuvalt olemasolevast infost on välja arvestatud ka heljumisse paisatava setete maht (vt tabel

5).

Tabel 5. Vee erikasutusega kaasnev heljumi kogus kaablite paigaldamisel. Heljumi mass Heljumi maht

ketaslõikurit kasutades

Heljumi maht

veejoameetodit

kasutades

Kaablid tuulepargi ala

sees (kokku)

5088 t 29 073 m³ 2669 m³

Kaablid eksportkaabli

trassil (kokku)

1500 t 7 537 m³ 692 m³

Käesoleva KMH aruande raames leiti kaablite paigaldamisel heljumisse paisatava sette kogus

ekspertarvamuse alusel, sest on olemas teave, kui palju setteid kaablite paigaldamisel erinevate

tehnoloogiatega vette heljumisse paisatakse. Selline lähenemine on võetud mitmes

meretuulepargi KMH aruandes - modelleeritud üksnes neid ehitustöid, mis tekitavad kõige

suurema heljumi (nt vaiade puurimine, süvendamine või suuremahuline merepõhja

ettevalmistus)12,13,14. Kaablite mõju hinnatakse seejärel mudeli tulemuste ning kaevemahu

alusel. Seega rahvusvaheline praktika näitab, et eksportkaablite paigaldamisel ei teostata alati

eraldi heljumi leviku modelleerimist. Eestis on peale KMH aruande koostamist valminud

täpsemad juhendmaterjalid15 uuringute detailsuse osas. KMH aruande lk 7 on välja toodud, et

KMH aruande koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH

tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike

lubade (keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju

hindamise algatamise vältimine. Selleks koostati KMH programm ja KMH aruanne sisunõuete

poolest kasutades parimat võimalikku teadmist ja arvestades koostamise ajahetkel kehtivaid

KeHJS-e redaktsiooni nõudeid. Seega ei ole SWE meretuulepargi KMH aruandes kasutatud

lähenemine puudulik. Samuti ei tähenda uute juhiste olemasolu, et tehtud järeldused oleksid

valed. Juhise eesmärk on suunata uuringute faasis olevad arendused ühist metoodikat kasutama.

Uus modelleerimine võiks olla asjakohane, kui muutunud oleks vee erikasutuse maht või

kasutatav tehnoloogia. Käesolevalt selliseid muutuseid ei ole. Sobilik on lähtuda KMH

aruandes toodud hinnangutest.

12 Environmental Impact Assessment Report for the Installation and Operation of the Offshore Wind Farm in

Lithuania’s Marine Territory. 2023. Kättesaadav:

https://am.lrv.lt/uploads/am/documents/files/EIA_report_with%20annexes_2023-03-20_ENG.pdf (24.07.2026). 13 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 14 Brew, D. 2019. Norfolk Boreas Offshore Wind Farm Environmental Statement. Chapter 8 Marine Geology,

Oceanography and Physical Processes. Oceanography. Lk 79. Kättesaadav:

https://www.researchgate.net/publication/398571581_Norfolk_Boreas_Offshore_Wind_Farm_Environmental_St

atement_Chapter_8_Marine_Geology_Oceanography_and_Physical_Processes (24.07.2026). 15 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (24.07.2026).

Lisa EELHINNANG

14 (52)

Saasteained (ohtlikud ained ja toiteained)

Meretuulepargi rajamisel võib koos heljumi tekkega vabaneda vette ka osa merepõhja setetes

sisalduvatest toitainetest ja ohtlikest ainetest. Selle põhjuseks on asjaolu, et peeneteralised

setted (aleuriit ja savi) sisaldavad sageli suuremas koguses orgaanilist ainet ning nende pinnale

on adsorbeerunud mitmesugused keemilised ühendid. Mida peeneteralisem on sete, seda

suurem on üldjuhul selle võime siduda toitaineid ja saasteaineid.

KMH aruande koostamise käigus on läbi viidud merevee kvaliteedi uuringud, lisaks on uuritud

merepõhja setete lõimise, raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldust, selle määramiseks

võeti arendusalalt TalTech meresüsteemide instituudi poolt setteproovid (ptk 3.2 ja joonis 3.2-

5). Proovid analüüsiti GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH laboris Saksamaal. Analüüsi

protokoll on esitatud lisas 3.5.

Eksportkaablite alalt setteproove ei võetud, kuid põhja iseloomu osas on infot

merepõhjaelupaikade uuringutest: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi põhjaelustiku

andmebaasis olevaid merepõhja substraadi ja elustiku katvuste andmeid välitöödelt 08.05.2019

kuni 06.06.2019 projektist mereRITA, lõunapoolse ühenduskaabli (merekaabel alternatiiv 2)

ala kohta on kogutud täiendavaid andmeid merepõhja elupaikade ja põhjaelustiku välitöödel

10. – 11. juulil 2023. a.). Reostus eksportkaabli trassialal on ebatõenäoline. Ohtlike ainete

kontsentratsioonid esinevad tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste lähistel16,17 või

ka avamerel (suured laevateed, sügavad akumulatsioonialad)18. Eksportkaablite piirkondi ei

iseloomusta oluline ajalooliselt kujunenud keemiline reostus, piirkonnas puuduvad suuremad

laevateed, asulad või tööstused. Eksportkaabel ei läbi akumulatsioonialasid. Lisaanalüüsid ei

ole vajalikud lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p-st 6.10. a - pinnas

koosneb varem häirimata geoloogilisest materjalist ning selle puhul puuduvad olulised

varasemad ja praegused saasteallikad. Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale reostuse tõttu

oodata olulisi negatiivseid tagajärgi19. Uute arenduste lisamisel on siiski asjakohane detailsem

setete analüüs - oluline lähtuda sellest, et piirkonnas mingi arendus juba ellu viidud, tegemist

ei ole varemalt häirimata pinnasega.

Meretuulepargi rajamisel võivad saasteained vette sattuda avariide tulemusel. Avarii korral

õlilaigu leviku modelleerimiseks püstitati kaks võimalikku riskistsenaariumi. Esimese

stsenaariumi kohaselt toimuks õlileke ehitustööde ajal (nt jack-up laeva hüdraulilises

süsteemis) kõige kirdepoolsema tuuliku juures (pos nr 68), mis on kõige madalamas vees ja

rannikule kõige lähemal olev tuulik (worst case scenario). Teise stsenaariumi kohaselt toimuks

triiviva või sõitva kaubalaeva (General Cargo) kokkupõrge kõige loodepoolsema (pos nr 98)

tuuliku vundamendiga ja lekiks laevakütus. Õlilekke võimaliku suuruse ja leviku

16 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 17 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 18 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026). 19 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026).

Lisa EELHINNANG

15 (52)

prognoosimiseks kasutati stohhastilist mudelit MIKE OS, kus kaalutakse sadu erinevaid tuule,

lainete ja hoovuste kombinatsioone. Mõlema stsenaariumi jaoks koostati 360 erinevat

simulatsiooni.

Seega on vee erikasutuse ala kui ka vee erikasutus tegevusena KMH aruandes uuringute

ja analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala, maht ja iseloom ei ole võrreldes KMH

aruandes tooduga muutunud. Vajalik ei ole uute analüüside või uuringute läbiviimine.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Vee erikasutusega seotud vee kvaliteedi

muutuse mõju elustikule on käsitletud ptk-s 3.1.1.

Hüdrodünaamika

Tuulegeneraatorite käitamine merekeskkonnas võib mõjutada hüdrodünaamilisi protsesse.

Need muudatused võivad olla lokaliseeritud vahetult tuulegeneraatori ümber ja/või levida

kaugemale tuuleparkide piiridest20. Võimalikud muutused hüdrodünaamikas ei ole tingitud

ainult tuulegeneraatori veealusest osast, vaid on seotud suuresti tuulegeneraatori torni ning

tuulegeneraatorite töötamisega kaasnevast varjutusefektist. Varjutusefekt võib mõjutada just

vee kvaliteeti ja vee liikumist, siiski ei ole tuulegeneraatori tornidega kaasnev mõju seotud

keskkonnaloa reguleerimisalaga (vee erikasutusega).

1.1.5.2. Müra

Müra võib potentsiaalselt kaasneda vee erikasutusega: vaiade puurimine, töölaevade müra.

Lisaks, müra võib potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusfaasis: tuulikute töömüra,

hoolduslaevade müra.

KMH raames teostati veealuse inimtekkelise müra mõju arvutuslik hindamine SWE avamere

tuulepargi piirkonnas ning mudeldati kaks erinevat vaiade rammimise stsenaariumi, mis

põhinevad Van Oordi esitatud vaiade rammimise tehnilistel üksikasjadel (KMH aruande lisa

3.11). Hindamise metoodika on sarnane Taani suunistes21 kirjeldatud metoodikaga.

Allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada

impulsiivse müra allikaks, mis on aga vähem intensiivne kui rammimismüra. Vaiade puurimise

müra ei põhjusta negatiivseid mõjusid elustikule. Tuuleparkide ehitamisel kasutatavate laevade

müra allikad avaldavad lokaalset mõju ja nende intensiivsus on võrreldes teiste müraallikate

tasemetega väike, mistõttu laevamüra ei ole selles etapis arvestatav.

Meretuulepargi kasutusfaasi müra teemasid on käsitletud KMH aruande ptk-s 4.2 lähtuvalt

maksimaalsest võimalikust tuulikute arvust arendusalal. Käsitletud on ka madalsagedusliku

müra ja infraheli. KMH raames teostati müra mõju mudeldamine lähtuvalt KMH aruandes

käsitletud planeeritavast arendusest. Müra leviku arvutuste teostamiseks koostati WindPRO

arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline maastikumudel.

20 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (16.07.2025). 21 Danish Energy Agency. 2022. Guideline for underwater noise - Installation of impact-driven piles,

Copenhagen.

Lisa EELHINNANG

16 (52)

KMH aruandes tuuakse välja: „Pideva müra mõju vastuvõetavuse kriteeriumid on vastavalt TG

Noise 110 soovitustele sõnastatud nõudena, et pideva inimtekkelise müra mediaan helitugevuse

tase ei ületaks piirväärtusi (reageerimistaset) enam kui 20% hinnatud mereala pinnast.

Modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab

see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses“. Samas, nimetatud mõjud kaasnevad

tuulepargi tööfaasiga ega ole keskkonnaloa esemega otseselt seotud.

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend22, mis annab keskkonnamõju

hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks

hindamiseks. Juhises tuuakse välja, et infraheli mõju ei ole teaduskirjandusele tuginedes

oluline, puudub mõjuhindamistes vajadus detailse arvutusliku hindamise läbiviimiseks ehk

infraheli mõju inimestele on soovituslik nii maismaa- kui ka meretuuleparkide korral hinnata

eksperthinnanguna. Samas, nimetatud mõjud kaasnevad tuulepargi tööfaasiga ega ole

keskkonnaloa esemega otseselt seotud.

Seega on vee erikasutuse alal vee erikasutusega seotud müra KMH aruandes

analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala ja vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses

võrreldes KMH aruandega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Tuulepargi rajamisega seotud vee erikasutusega kaasneva müra mõju elustikule on käsitletud

ptk-s 3.1.1.

1.1.5.3. Heited õhku, valgus, soojus, vibratsioon ja kiirgus

Töölaevade mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vaivundamendid paigaldatakse puurimise meetodil, rammimist ei toimu. Seega vibratsiooni

vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses võrreldes KMH aruandes tooduga muutunud.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaluba esemeks on vee erikasutus, vee erikasutusega jäätmeid ei teki,

taaskasutamiseks sobimatu pinnas kaadatakse ettemääratud kaadamisaladele.

KMH aruande ptk-s 2.6.4 on kirjeldatud meretuulepargi tegevuse lõpetamise etappi. Seal on

muuhulgas käsitletud tuuliku komponentide taaskasutamist ja utiliseerimist. Näiteks täna

22 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend

MÜRA, VIBRATSIOON, VARJUTAMINE. Kättesaadav: Mõju hindamine keskkonnale | Kliimaministeerium

(02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

17 (52)

laialdaselt diskuteeritav tuulikute labade keeruline taaskasutus tuleneb labadest, mis on

toodetud u 20 aastat tagasi, kus tulevasele ümbertöötlemisele ei pööratud olulist tähelepanu.

Täna rakendavad juhtivad tuulikute tootjad meetmeid, mis võimaldavad aastakümnete pärast

tuuliku labade ümbertöötlemist. Sarnaselt muudele tööstusettevõtetele on ka meretuulepargi

demonteerimine meretuulepargi omaniku kohustus. Siiski, meretuulepargi tööfaas ega

lammutamine ei ole keskkonnaloa ese.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes

käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee kvaliteeti võib oluliselt mõjutada ehitusaegne või kasutusaegne avarii, sh avarii vee

erikasutustöid teostades. Tavapärastel ehitustöödel ning tuulikute tavapärasel kasutamisel

reostust ei teki (nt õlilaigud). Mõju eksisteerib ainult avariiolukorras. KMH aruande ptk-s 3.3.3.

käsitleti mh võimaliku õlilaigu levikut ja mõju. Selleks teostati vastavad modelleerimised (vt k

p 1.1.5.1).

Avariiolukordi saab vältida ennetusmeetmeid rakendades ning õlireostuse levikut kontrollida

avarii juhtumisel selle tagajärgede operatiivse ja asjatundliku likvideerimisega. Seega on

oluline avariide vältimine ja vastava reostustõrjeplaani väljatöötamine, st oluline on avariide

ennetamine, kuid peab tagama valmisoleku ka avariide likvideerimiseks. Rakendama peab

KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid - reostustõrjeplaani koostamine.

Reostustõrjeplaan annab selguse, kuidas tuleb reageerida reostuse tekkimisel, et vältida

reostuse levikut kaitsealadele (sh kavandatavad alad) ja rannikule. Reostustõrjeplaani

väljatöötamine on oluline juba vee erikasutuse perioodiks, sest juba vee erikasutuse ajal

intensiivistub veeliiklus oluliselt. Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel ei kaasne

kavandatava vee erikasutusega avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju veekogumite seisundile

ja veekaitse eesmärkide saavutamisele.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ega iseloom ei ole võrreldes KMH aruandes

käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave

loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Asjakohane on

reostustõrjeplaani koostamine ja rakendamine (vt ptk 1.1.7.).

Kõik kaablid on kavas süvendada 1-1,5 m sügavusele, seega on need kaitstud

sabotaažirünnakute suhtes. Üksteisest kindla vahekaugusega meretuulegeneraatorid on

keerulisem sihtmärk droonile kui üksik suuremõõtmeline objekt (üks elektrijaam). Sellel

põhjusel on ka Ukrainas olulised uute tuuleenergia projektide arendamine23. Seega

23 https://elektriala.ee/elektrivorkude-runnakutest-rasitud-ukrainas-kerkib-hiiglaslik-tuugenipark/ (22.07.2026)

Lisa EELHINNANG

18 (52)

meretuulepargi rajamisel ei ole ette näha drooni- või sabotaažirünnaku suuremat ohtu, kui mõne

muu taristuobjektiga. Droonirünnakul või kaabli purunemisel puruneb ehitis, sellega ei kaasne

suuremat õlireostust.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu24 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

on varasem strateegiline otsus tehtud.

Tegevuseks on antud tuulepargi hoonestusluba ja eksportkaabli hoonestusluba (vt ptk 1.1.2.)

Kuna vee erikasutuse asukoht ei ole muutunud võrreldes KMH aruandes tooduga, on

otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH

aruande koostamisel, sh uuringute tegemisel, on lähtutud heakskiidetud KMH programmist

(18.10.2021) ja KMH aruande koostamise ajalt kehtiva KeHJS § 20 lg 2 alusel sätestatud

aruande sisule esitatavatest täpsustatud nõutest (keskkonnaministeeriumi määrus nr 34, vastu

võetud 01.09.2017). KMH aruandes uuriti/analüüsiti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat,

merepõhja geoloogiat (sh setete koostis ja kvaliteet), merevee kvaliteeti, merepõhja elustikku

ja elupaikasid, linnustikku, nahkhiiri, hülgeid, kalastikku. Uuringud teostati meretuulepargialal

ja asjakohasel juhul ka eksportkaablitrassidel (kalastik, merepõhjaelupaigad).

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Seega on vee erikasutuse ala uuringute ja analüüsidega kaetud. Peale KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamist ei ole teadaolevalt asjaolud muutunud – ei ole tehtud uusi uuringuid

arendusalal, riikliku seire kohaselt ei ole muutunud keskkonnaseisundi andmed, piirkonda ei

ole lisandunud uusi projekte, mis oleks samas staadiumis käesoleva projektiga (vt ka ptk 1.3.7.

koosmõjude kohta). Seega lähtutakse eelhinnangu raames vee erikasutuse mõjude

analüüsimisel ja KMH algatamise üle otsustamisel KMH aruande ptk-st 3.1.-3.8. ja

asjakohastes lisades toodud teabest.

Siiski on tõsi, et pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist on koostatud erinevaid

juhiseid taastuvenergeetika valdkonna uuringute teostamiseks25 (uuringud seoses mh vee

kvaliteediga, merepõhjaelupaikade ja elustikuga, kalastikuga). Siiski, see ei tähenda, et SWE

meretuulepargi KMH aruandes kasutatud lähenemine oleks puudulik või tehtud järeldused

oleksid valed. Juhise eesmärk on suunata uuringute faasis olevad arenduse ühist metoodikat

24 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). 25 Kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-

kaitstavatel-aladel/planeerimine-ja-ehitamine (02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

19 (52)

kasutama. Uued juhised on eelkõige asjakohased rakendamiseks pooleliolevate KMH

aruannete puhul, sest iga järgneva arendusega kaasneb potentsiaalne koosmõju.

Kokkuvõtvalt leiab Keskkonnaamet, et otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uued uuringud ei ole asjakohased.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Taotluses kirjeldatud vee erikasutus kattub vaid väikses osas Riksu ranniku hoiualaga

(KLO2000327). Kavandatav merekaabli ühendus läbib alternatiiv 2 puhul hoiuala mereosa u

700 m pikkusel lõigul (potentsiaalne maismaa trass u 130 m pikkusel lõigul). Võimalikke

mõjusid on käsitletud ptk 1.3.6.

KMH aruande raames on käsitletud ka tegevuse võimalikus mõjualas olevaid kaitsvaid objekte

(Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma-Lõu hoiuala (KLO2000313), Rahuste

looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala, Karala-Pilguse hoiuala

(KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) ja selle kavandatav laiendus, Kolgi

madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht (KLO9121560), Kasti lahe hoiuala

(KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa - KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala

(KLO1000176)) ning nende kaitse-eeskirju ja kavandatava tegevuse mõju neile. KMH aruandes

tuuakse välja, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid

ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele (vt KMH aruande

tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ja iseloom ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole EELIS andmetel

kaitstavate aladega ega kaitsvate liikidega seotud asjaolud muutunud – vee erikasutuse ala piires

uusi kaitsvaid alasid ei ole loodud, ka uusi kaitsvaid liike ei ole leitud, kaitse-eeskirjades ei ole

olnud muutuseid. 17.04.202626 on tehtud otsus Kolgi looduskaitseala moodustamise menetluse

algatamiseks, kuid KMH aruandes on alaga juba arvestatud kui kavandatava kaitstava alaga. .

Kolgi looduskaitseala keskendub merepõhjaelupaikadele ning see ei välista meretuuleparke

sellega piirneval alal.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.9 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Natura aladega seonduv on käsitletud ptk-s 1.3.6.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

26 https://kliimaministeerium.ee/uudised/minister-sutt-algatas-eesti-esimeste-majandusvoondisse-jaavate-

merekaitsealade-moodustamise (02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

20 (52)

Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole, vee

erikasutusega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni (vt ptk 1.1.5.).

Meretuulepargi tööfaasiga seotud võimalikud häiringud (töömüra, visuaalne häiring,

vibratsioon) ei ole seotud vee erikasutusega. Siiski, KMH aruande ptk 4.2 kohaselt ei ole ette

näha ka olulist tuulepargi tööfaasi mürahäiringut ega vibratsiooni häiringut, ega KMH aruande

ptk 4.1. kohaselt ka olulist visuaalset häiringut.

Kuna vee erikasutusega kaasnevad mõjutegurid (vt ptk 1.1.5) ei ole võrreldes KMH

aruandes tooduga muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uuemad analüüsid infraheli ja

madalasagedusliku heli osas (vt ptk 1.5.1.2.) toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi ka

kasutusfaasi osas.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

1.3.1.1. Vee erikasutuse mõju vee keskkonnale

Setete liigutamise käigus tekkiva heljumi potentsiaalsed keskkonnamõjud on mitmesugused ja

võivad mõjutada nii vee kvaliteeti kui ka mereelustikku. Heljum vähendab vee läbipaistvust ja

valguse levikut vees, mis võib pärssida veetaimede ning vetikate kasvu, häirida lindude

toitumistingimusi ja kalade marja ja noorjärkude ellujäämust. Lisaks võivad veesambasse

paisatud setteosakestega seotud olla saasteaineid ja toitaineid. Toitainete lisandumine veesamba

aineringesse võib põhjustada eutrofeerumist ja hapnikupuudust veekogu põhjakihis. Tahked

ained on suurema mõõduga (kivid, vundamendid) ja paigutatakse otse veekogu põhja või

vundamendi sisse (ballast) või puurimisauku (vuugitäide). Seega tahkete ainete paigutamine

veekvaliteeti ei mõjuta.

Lisaks, erinevad uuringud27,28 on näidanud, et tuulikute vundamendid võivad potentsiaalselt

põhjustada vee vertikaalse liikumise suurenemist (suvine stratifikatsioon väheneb) ja seeläbi

suurendada toitainete transport kogu veesambas. Teisalt on ka leitud, et tuule kiiruse

vähenemine (varjutusefekt) põhjustab muutuseid hoovuste struktuuris, vähendab vertikaalset

segunemist ja aitab kaasa hapnikupuuduse tekkele29. Seega omab vees olev tahke füüsiline

kehand (tahke aine mere põhjas) ja tuulegeneraatori tornid ning tuulepargi kasutusfaas mõju

hüdrodünaamikale ning seeläbi ka vee kvaliteedile. Lisaks, hüdrodünaamika muutused võivad

ulatuda tuulepargi alast kaugemale.

27 Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S.N., Brzana, R., Boon, A.R., Coolen, J.W., Dauvin, J.C., De Mesel,

I., Derweduwen, J., Gill, A.B. and Hutchison, Z.L., 2020. Benthic effects of offshore renewables: identification of

knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 77(3), pp.1092-1108. 28 Christiansen, N., Carpenter, J.R., Daewel, U., Suzuki, N. and Schrum, C., 2023. The large-scale impact of

anthropogenic mixing by offshore wind turbine foundations in the shallow North Sea. Frontiers in Marine Science,

10, p.1178330. 29 Daewel, U., Akhtar, N., Christiansen, N. and Schrum, C., 2022. Offshore wind farms are projected to impact

primary production and bottom water deoxygenation in the North Sea. Communications Earth & Environment,

3(1), p.292.

Lisa EELHINNANG

21 (52)

Vee keskkonna ökoloogiline seisund

Vee erikasutust kavandatakse HELCOM alambasseini Ida-Gotlandi basseini (EGB) alal ja

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis EE_11. EGB alambasseini seisund HELCOM aruannete30

alusel ei ole hea. 2024. aastal on koostatud MSRD tunnustepõhised seisundihinnangud (MSRD

seisundihinnang)31 ja 2024. aastal on antud VRD seisundihinnangud32 Kihelkonna lahe

rannikuveekogumile. MSRD seisundihinnangu tunnuse 5 (eutrofeerumine, D5) alusel ei ole

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis hea keskkonnaseisund saavutatud, VRD

seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine

(põhjuseks eutrofeerumine, hindamissüsteemi puudulikkus (st klassipiirid vajavad

revideerimist), kõrge vee temperatuur ja intensiivsed õitsengud seirepiirkonnas).

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel koostatakse iga vesikonna kohta

veemajanduskava (VMK), mille eesmärk on kavandada vee kaitse ja kasutamise abinõud.

Perioodi 2022–2027 veemajanduskava ja meetmeprogramm on kinnitatud keskkonnaministri

07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/3533.

Veeseaduse kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk saavutada vähemalt hea pinnaveekogumi

seisund. Pinnaveekogumi seisund loetakse heaks, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund

vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele (veeseadus § 32 lg 1 ja 2, § 61 lg 2).

Veemajanduskava kohaselt on Kihelkonna rannikuvee kogumi eesmärk saavutada hiljemalt

2027. aastaks hea seisund. Eesmärgi saavutamise tähtaega on pikendatud, kuna toitainete

levikut mõjutavad hoovused ning vajalike meetmete rakendamine on tehniliselt keerukas ja

ebaproportsionaalselt kulukas. Seetõttu kehtib veekogumile 2027. aastani erand, mille kohaselt

on ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja keemiline seisund halvaks elavhõbeda (Hg) tõttu.

Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks merestrateegia mõttes

loetakse Läänemere eutrofeerumist, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest

merre. Suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük. Eesti

merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalaste sihtides (2024)34 on markeeritud toitainete

koormuse sihid (BALEE-T16-2024). Läänemere toitainete koormuste MAI/NIC väärtused on

toodud HELCOM Läänemere tegevuskavas35. Vastavalt HELCOM reostuskoormuste

arvutusmetoodikale ei võeta MAI/NIC ja riikide reostuskoormuste arvutamisel arvesse setetest

veesambasse sattuvaid toitaineid, vaid maismaalt (jõgedega + seireta aladelt), otselaskmetega

ja merekalakasvandustest ning atmosfäärist tulevaid reostuskoormusi36. Seega, vee

erikasutusega kaasneva koormuse lisandumisel ei toimu HELCOM-i lävendi ületamist.

30HOLAS 3 Eutrophication. Kättesaadav:

https://stateofthebalticsea.helcom.fi/findings/pressures/pollution/eutrophication/ (28.05.2026). 31 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 ja vahearuanded. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (28.05.2026). 32 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2024/Veekogumite%20koondseisund%20

2024.xlsx (28.05.2026). 33 Veemajanduskavad. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (06.07.2026). 34 2024 uuendatud keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid_KK 304.pdf 35 Baltic Sea Action Plan, 2021. Lk 12. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-

Action-Plan-2021-update.pdf (10.06.2026) 36 HELCOM Guidelines for the annual and periodical compilation and reporting of waterborne pollution inputs

to the Baltic Sea, HELCOM, 2022. Lk 16. Kättesaadav: helcom.fi/wp-content/uploads/2022/04/HELCOM-PLC-

Water-Guidelines-2022.pdf (10.06.2026).

Lisa EELHINNANG

22 (52)

Heljumi teke ja levik vee erikasutuse käigus tuulepargialal

KMH aruande kohaselt välistatakse tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate

merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. Selline asukohavalik aitab vähendada vundamentide

rajamisel tekkiva heljumi hulka, sest heljumi teke sõltub muu hulgas eemaldatava pinnase

mahust.

Tuulepargi alal on hoovuste kiirus väga väike (KMH aruande ptk 3.3.3). KMH aruande lisas

3.2 esitatud modelleerimistulemuste kohaselt levib heljum eelkõige veekogu põhjakihtides,

kuid selle levik jääb valdavalt lokaalseks. Väikese hoovuskiiruse tõttu sadestub heljum

suhteliselt kiiresti tekkekoha läheduses.

Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel võib vähese kontsentratsiooniga heljum levida 5–

10 km kaugusele üle tuulepargiala piiri, kuid kontsentratsioon jääb alla 10 mg/l ning heljum ei

jõua rannikule (vt joonis 3). Suuremad heljumikontsentratsioonid esinevad üksnes vahetult

vundamendi rajamise piirkonnas ning tavapärane kontsentratsioonitase taastub ligikaudu 48

tunni jooksul. Halvima stsenaariumi korral võib heljum settida 1–5 mm paksuse kihina kuni 5

km kaugusele väljaspool tuulepargiala piiri (vt joonis 4). Üle 5 mm paksust settinud heljumi

kihti näitavad modelleerimistulemused ainult vundamentide vahetus läheduses. Aja jooksul

suureneb settinud materjali kuivaine tihedus ning selle tulemusena väheneb ka sette kihi tegelik

paksus.

Vaivundamentide paigaldamisel on heljumi teke ja levik gravitatsioonivundamentidega

võrreldes oluliselt lokaalsem, sest puuritava pinnase maht on väiksem ning puurimise käigus

tekivad valdavalt suuremad lubjakivitükid, mitte peeneteraline heljum.

Joonis 3. Heljumi maksimaalsed kontsentratsioonid merepõhja lähedal ehitustööde ajal

gravitatsioonivundamendi puhul (konservatiivne juhtum).

Lisa EELHINNANG

23 (52)

Joonis 3. Setete sadestumise „jalajälg“ ja paksus peale ehitustööde lõppu

(gravitatsioonivundament, konservatiivne juhtum).

Vundamentide vaheliste kaablite paigaldamine toob kaasa täiendava setete vabanemise allika

merepõhja lähedal piki kaablite marsruute. Kaabeldamisel vabanevad setted on merepõhja

lähedal (sügavamal kui 20 m) ja neil läheb vähem aega (vahemaa on väiksem), et settida tagasi

merepõhja. Kaablite paigaldamisel suureneb heljumi kogus ainult 3,6%. Kaabelduse rajamisel

tekkiva täiendava heljumi mõju on väga piiratud.

Võrdluseks, suuremahulisi süvendustöid on korduvalt tehtud näiteks Paldiski Lõunasadamas

(üle miljoni m³), süvendusaegse heljumi seire kohaselt on heljumi kontsentratsiooni tõus ajutine

ja lokaalne (heljum ei kandu 200-300 m kaugusele Natura 2000 alale)37. Väiksemamahuliste

tööde korral (u 10 tuhat m3) on juba kahe tunni jooksul tööde piirkonnast ca 200 m raadiuses

heljumi kontsentratsioon (sisaldus u 5 mg/l) võrreldav fooni tingimustega (sügis-talv 8 mg/l)38.

Kui heljum settub, võib see tormide korral ka uuesti heljumisse jõuda (resuspensioon). Üle 20

m sügavuses meres lainetuse mõju merepõhjale väiksem, tavapärastes ilmastikutingimustes ei

ulatu lainete põhjustatud põhjaliikumine enam merepõhjani. Seega meretuulepargi alal võivad

resuspensiooni põhjustada üksnes tugevad tormid ning sedagi suhteliselt harva. Seega,

meretuulepargi alal on põhjasetted valdava osa ajast stabiilsed ning resuspensioon on

episoodiline, mitte pidev. Aja jooksul settinud heljumi kiht tiheneb ning on seeläbi ka

stabiilsem. Tuginedes heljumi leviku mudelduste tulemustele, ei jõuaks ka resuspensiooni

korral heljum rannikule.

37 Taltech Meresüsteemide Instituut, 2020. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-

s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-seire-aruanne-2020.pdf (26.07.2026) 38 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool.

Lisa EELHINNANG

24 (52)

Heljumi teke ja levik vee erikasutuse käigus eksportkaablite alal

Eksportkaablitrass kulgeb ranna lähedal liivamadalatel u 1-1,7 km ulatuses (vt joonis 5). Seda

täpsustavad ka KMH aruande raames tehtud detailsed kaardistused (KMH aruande joonis 3.4-

8). Pehmetel põhjadel, nagu seda on liivane pinnase, kasutatakse dig-it seadme veejoa

tehnoloogiat.

Joonis 5. EELIS-sse kantud merepõhjaelupaikade mudelduste andmetel asuvad rannikul

liivamadalad (lillaga tähistatud) ja rannikust eemal karid (kollasega tähistatud).

Seega, u 1,5 km laiuses rannalähedases tsoonis kasutatakse kaablite paigaldamisel peamiselt

veesurve tehnoloogiat. Jetting tehnoloogiat kasutades paiskub setteid heljumisse u 395,4 m³

ehk u 0,26 m³/m kohta. Kuna tegemist on valdavalt liivase pinnasega, koosneb heljum peamiselt

suhteliselt jämedatest mineraalosakestest, mille settimiskiirus on suur. Lisaks liigub Dig-it

paigaldusmasin tööde käigus pidevalt mööda trassi edasi ning heljum tekib üksnes vahetult

tööala ümbruses. Seetõttu ei paisata kogu settekogust korraga veesambasse, vaid see vabaneb

järk-järgult väikeste kogustena kogu töötrassi ulatuses. Samal ajal, kui masin liigub edasi ja uut

heljumit tekib, hakkab varem tekkinud heljum juba settima. Seetõttu ei kujune üheski asukohas

välja korraga suurt heljumikontsentratsiooni ning mõju jääb ruumiliselt piiratud ja ajutiseks.

KMH aruandes tuuakse välja, et arvestades seda, et Pilguse – Riksu rannikupiirkond on

lainetusele ja tormidele avatud, on eksportkaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju

võrreldav lainetuse ja tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga

(resuspensiooniga). Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja

lokaalselt ning on osa rannaprotsessidest. Sealne piirkond on loodusliku lainetuse

mõjupiirkonnas ning tormilainetuse mõjul perioodiliselt toimuv looduslik protsess on märksa

suurema setteid ümberpaigutava mõjuga kui ühekordne ja lühiajaline kaablite paigaldamine.

Lähtudes mudeldamise tulemustest, mis saadi tuulepargi alal süvendamisel, ei ole ka

eksportkaablite paigaldamisel heljumi settimisel settekihi paksus suurem kui 1-5 mm. Settekihi

paksus on suure tõenäosusega veel väiksem, kuna settesse paisatava heljumi kogus on oluliselt

väiksem.

Võrdluseks, ka Saare-Liivi meretuulepargi39 ja Liivi lahe meretuulepargi40 uuringute käigus on

modelleerimise tulemustel leitud, et heljumi levik eksportkaablite paigaldamisel on lokaalne ja

ajutine (kontsentratsioon langeb suvistes oludes alla 5 mg/l 24 h jooksul), vajalikuks on peetud

39 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44. 40 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk

82.

Lisa EELHINNANG

25 (52)

heljumi tekke ja leviku seire teostamist. Balticconnectori gaasitoru paigutamisaegse heljumi

seire kohaselt oli maksimaalne veeproovidest määratud heljumi kontsentratsioon tööde tsoonist

500-1000 m kaugusel 3.6 mg/l41. Balticconnectori gaasitoru järelseire käigus mõõdetud

hägususe ja heljumi näidud oli aegajalt isegi kõrgemad kui gaasitrassi ehituse ajal mõõdetud

näidud, üksikud kõrged tulemused on põhjustatud s lühiajalistest looduslikest protsessidest

(tormid, planktoni vohamine)42. Rahvusvahelised modelleerimis- ja seireuuringud näitavad, et

kaablite paigaldamise mõju olenemata tehnoloogiast on lokaalne ja ajutine43,44,45. 100 m kaugusel

ei ületa heljumist settiva materjali moodustatud settekiht 2 mm paksust46.

Ranniku piirkonnas on resuspensioonil olulisem roll kui sügaval merealal. Mida madalam ning

lainetusele ja tormidele avatum piirkond, seda tugevam on resuspensioon. Arvestades

heljumisse paisatava sette mahtu ja asjaolu, et uuesti veesambasse kanduda (resuspendeeruda)

saab vaid väike osa materjalis, ei ole ka sette uuesti heljumisse paiskumise mõju oluline. Lisaks,

aja jooksul settinud heljum tiheneb.

Heljumi mõju vee kvaliteedile

Läänemere vee heljumi kontsentratsioonid jäävad vahemikku 0,3 kuni peaaegu 500 mg/l.

Avamerel on heljumi keskmine kontsentratsioon 3–3,3 mg/l. Rannikuvööndis ja laguunides

ulatuvad heljumi kontsentratsioonid kümnete kuni isegi sadade mg/l-ni). Samuti on Läänemere

sügavamatele aladele iseloomulikud kõrgemad heljumi kontsentratsioonid, vahemikus 1,3–

12,9 mg/l47. Heljumi looduslik varieeruvus Eesti avamereosas on 1-24 mg/l48. Veesamba

heljumi loomulik varieeruvus võib olla mitu korda suurem kui süvendamise põhjustatud

hägususe muutused49.

41Skepast&Puhkim OÜ, Maves AS ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2019. Balticconnectori Eesti

territoriaalvetesse ja majandusvööndisse jääva merealuse osa ehitustööde eelne ja ehitustööde aegne

keskkonnaseire. 42 Skepast&Puhkim OÜ, Maves AS ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. 2025. Balticconnectori Eesti

territoriaalvetesse ja majandusvööndisse jääva merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=60367&represented

_id= (28.07.2026). 43 Atlantic Shores Offshore Project Area. Sediment Dispersion Modeling Report.

https://www.rpsgroup.com/media/dmfmvtkv/2024-03-01_app-ii-j2_sed-dispersion-modeling-

report.pdf?utm_source=chatgpt.com. 44 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of

potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and

future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav:

https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf. 45 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 46 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 47 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 48 Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Lk 34. Tallinna Tehnikaülikool. Kättesaadav: https://digikogu.taltech.ee/et/Download/4d9cd14c-

8324-41f2-80a7-a118fe173fe6 49 Liblik, T., & Lips,

U.2011. Spreading of suspended matter in shallow sea area influenced by dredging activities and variable atmos

pheric forcing: results of in-situ measurements. Journal of Coastal Research, SI64, 561–566.

Lisa EELHINNANG

26 (52)

Lähtuvalt eeltoodust, ei ole objektiivse teabe kohaselt alust arvata, et vee erikasutusega

kaasneks oluline heljumi teke ja levik, mis tooks kaas püsivaid muutuseid veekvaliteedis ja

seeläbi olulist negatiivset keskkonnamõju. Muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse.

KMH aruandes on markeeritud heljumi seire teostamine, kui ühenduskaableid paigaldatakse

produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august). KMH aruandes on

täpsustatud, et „Heljumipilve, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni

vähemalt 50%, levikul väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest)

sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd ajutiselt peatada. Heljumi kontsentratsiooni

looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt“. Kuigi eksportkaablite

paigaldamisel tekkiv heljum on kõigi eelduste kohaselt ajutine ja lokaalne, siis

ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tuleb heljumi seiret teostada ka väljaspool

vegetatsiooniperioodi. Seire teostamine ja seirest lähtuv tööde korraldamine võimaldab veelgi

minimeerida heljumi kandumist Pilguse lahe suunas või Riksu ranniku hoiualal. Vajadusel võib

heljumi leviku piiramiseks kasutada ka mullikardinaid.

Võimalik toitainete koormuse tõus

Eesti Geoloogiateenistuse 2021. aasta analüüsi50 kohaselt palistab suurt osa Saaremaa

läänerannikut lubjakiviplatoo. Sõrve sääre keskkohast aluspõhja reljeefi liigestus järsult

suureneb, erosioonilõige muutub sügavamaks ja pinnakatte paksus tõuseb märgatavalt. KMH

aruande ptk 3.2.2. kohaselt on kavandatav meretuulepargi ala valdavalt lubjakiviplatoo millest

eristub kaks nõgu, kus suurtes setetega täitunud nn paleokanalites on lubjakivi kaetud paksu

settekihiga. Lubjakivi platoo on kaetud glatsiaalse moreeniga, millel on laikudena liiva, esineb

hulgaliselt kive, rändrahne ja kivikülve. Ala kesk-, lääne- ja idaosas olevad aluspõhjalased nõod

on täitunud saviga ja saviliivaga, millel on õhuke kiht mudast liiva või muda. Meretuuleparki

kavandatakse piirkonda, kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (KMH aruanne lk 50).

KMH aruandes toodud keskkonnameetmete ja taotluse kohaselt süvikute alale vee erikasutust

ei kavandata.

KMH aruande ptk 3.3.3. on selgitatud, et „Läbi viidud merevee kvaliteedi uuringud kui ka setete

analüüs (ptk 3.2.2.) näitasid, et setete seisund alal on hea, lämmastikku (N) alal peamiselt ei ole

ja fosfori (P) kogused on väga väikesed. Tegemist on Läänemere avaosa idaosa tüüpilise alaga,

kus maismaa sissevoolude mõju praktiliselt puudub (otsene toitainete sissevool maismaalt on

minimaalne, lokaalseid reostusallikaid ei ole, mere muu kasutus vähe intensiivne). Seega,

tegemist ei ole akumulatsioonialaga, kus võiks eeldada olulisel määral ohtlike ainete ja

toitainete akumuleerumist ning nende vabanemist veesambasse koos heljumiga.“

2025. a augustis on valminud TalTech analüüs51 (TalTech 2025 a analüüs), kus tuuakse välja,

et: „Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori

(P) kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe

sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg P/g

50 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks.

Kättesaadav: https://www.egt.ee/uudised/valminud-aruanne-ulevaade-meregeoloogilisest-andmestikust-

meretuuleparkide-planeerimiseks (28.05.2026). 51TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lk

112. Lõpparuanne. Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final

(04.06.2026).

Lisa EELHINNANG

27 (52)

(jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes 2,6-3,1

g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m². Sarnane uuring Soome Saaristomere ja Stockholmi

arhipelaagi akumulatsioonialadel andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva fosfori sisalduseks

630 µg P/g e 3,5 g P/m², transpordialadel olid vastavad väärtused 230 µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m²

(sh jaam AT3-1 SWE meretuulepargi lähedal). Seega meretuuleparki kavandatakse piirkonda,

kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.33. lk 53) ja

kus mobiilse fosfori osakaal setetes madal (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.35. lk 54). TalTech

2025 a analüüsi lisa 23 (lk 148) kohaselt on vee erikasutus kavandatud transpordialale

(proovipunkt AT3-1 vt analüüsi joonis 2.1), kus mobiilse fosfori osakaal on 18 %.

Kuigi konkreetselt tuulepargi alalt selle uuringu raames setteproove ei võetud (neid võeti

arendusala ümbritsevalt merealalt), võimaldab uuringus esitatud teave kaudselt võrrelda KMH

aruandes antud hinnangut merepõhjasetetele avalduva mõju kohta. Seega ka muud uuringud

kinnitavad kaudselt KMH aruande järeldust, et olulist keskkonnamõju P-koormuste osas

tõenäoliselt ei teki. Täpsem mobiilse P seire järelseire raames on vajalik sisend vee erikasutuse

aegsesse ja vee erikasutuse järgsesse vee kvaliteedi seiresse ja seiretulemuste tõlgendamiseks

(vt korralduse p 3.6.7.).

Lisanduvate toitainete mõju vee kvaliteedile

Olemasoleva teabe52 kohaselt ei ole Kihelkonna lahe rannikuvee toitainete koguhulgad

veesambas ja setetes perioodil 2014-2022 peaaegu muutunud. Naabermerealadelt (avamerelt)

saabub veekogumisse oluline osa nii lämmastiku kui fosfori koormusest. Järelikult on ka

Kihelkonna lahe veekogumi seisundi kujunemisel oluline roll naaberaladel ja kogu Läänemere

toitainete koormusel. Arvestades Läänemere üldist eutrofeerumist on ka HELCOM Läänemere-

üleses viimases seisundihinnangus53 öeldud, et “hea” seisundi saavutamine eutrofeerumise

näitajate osas võtab aega aastakümneid või sada. Rootsi teadlaste modelleerimistulemuste

põhjal saavutatakse Läänemere hea seisund eutrofeerumise kontekstis 2100.a-ks, kui kõiki

kaitsemeetmeid rakendatakse. Lisaks, fosfori koormus on vaid rajamisaegne ning on oluliselt

madalam kui näiteks ühel avamerekalakasvatusel54.

Kokkuvõttes, kavandatava vee erikasutusega ei ole tõenäoline olulise fosfori koormuse

lisandumine ja sellega ei kaasne olulist mõju veekogumite seisundile, veekaitse

eesmärkide saavutamisele ega kaasne keskkonnaohtu. Uuemad uuringud ja analüüsid

toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi. KMH aruandest lähtuvalt on oluline veesamba ja

veekvaliteedi seire teostamine.

Veekogu keemiline seisund

MSRD seisundihinnangu 8. tunnus on saasteained keskkonnas (D8). HELCOM

alambasseinides on ohtlike ainete sisaldus näidanud viimasel hindamisperioodil mõningaid

52 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

36. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026). 53 State of the Baltic Sea, 2023. Lk 73. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2023/10/State-of-the-

Baltic-Sea-2023.pdf (10.06.2026) 54 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

42-43. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026).

Lisa EELHINNANG

28 (52)

paranemise märke, kuid seisund ei ole siiski selgelt hea. Hindamistulemusi mõjutavad

peamiselt polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) kõrgenenud sisaldused elustikus,

tributüültina (TBT) sisaldused setetes, elavhõbeda (Hg) sisaldused elustikus ning vase

sisaldused setetes. Mõju avaldavad ka kaadmiumi sisaldused elustikus ja setetes ning plii

sisaldused elustikus55. VRD seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna rannikuveekogumi

keemiline seisund halb (Hg kalas, põhjuseks kaugkanne atmosfääri kaudu).

Võimalik saasteainete koormuse tõus ja selle mõju

Ohtlike ainete kontsentratsioonid esinevad tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste

lähistel56,57, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)58. KMH aruande ptk 3.2.2. kohaselt ei ole arendusala

merepõhjasetted reostunud, vee erikasutuse ala ei asu akumulatsioonialal. Vee erikasutus

avamere tuulepargi rajamisel toimub aladel, kus valdavad moreenladestused, peen- ja keskmise

fraktsiooniga liivad, kruus, veerised ning rändrahnud. Eksportkaablite paigaldamise piirkonnas

on esindatud vaheldumisi kulutus - ja kuhjerannavööndid, piirkonnas puuduvad suuremad

sadamad, asulad või tööstused. Neid piirkondi ei iseloomusta oluline ajalooliselt kujunenud

keemiline reostus. Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale teisese reostuse tõttu oodata olulisi

negatiivseid tagajärgi59.

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis.Seega ei ole ette näha

saasteainete leostumist.

Seega ei ole ette näha olulisel määral setetest ega vundamentidelt ohtlike ainete vette

paiskamist. Lähtuvalt eeltoodust ei oma vee erikasutus olulist mõju veekogumite

seisundile, veekaitse eesmärkide saavutamisele ega sellega ei kaasne keskkonnaohtu.

Uuemad uuringud ja analüüsid toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Hüdrograafilised tingimused

MSRD seisundihinnangu 7. tunnus on hüdrograafilised tingimused (D7). Tunnuse indikaatorid

jälgivad inimtegevuse mõjul hüdrograafiliselt (nt lainete liikumine, hoovused, soolsus,

temperatuuri muutused) muudetud mereala levikut ja pindala. Hõlmatud on ainult selliseid

inimtegevusi, mis toovad kaasa olulisi muutuseid.

55 https://stateofthebalticsea.helcom.fi/wp-content/uploads/2023/11/Hazardous-substances-chapter.pdf 56 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 57 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 58 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026). 59 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026).

Lisa EELHINNANG

29 (52)

KMH aruandes toodi välja, et meretuulepargi vundamentidel ja kasutusfaasil mõju vee

kvaliteedile puudub, mõju hoovustele ja lainetusele on mudelduste kohaselt ebaoluline.

Modelleerimine näitab, et tuulepark vähendab lainekõrgusi kuni 2% ja lainetuse suuna muutus

on alla 0,26 kraadi. Seega ei too vundamentide olemasolu (tahkete ainete paigutamine) ega ka

tuulepargi tööfaas kaasa ka muutusi piirkonna rannaprotsessides (KMH aruande ptk 3.1.3).

Seeläbi ei ole ette näha ka olulist mõju vee kvaliteedile. Võrdluseks, Saare-Liivi

meretuulepargi60 KMH aruandes on leitud, et ühe tuulepargi rajamisel olulisi muutusi

hüdrodünaamikas ei ole ning meretuulepargi tööfaas ei mõjuta oluliselt vee kvaliteeti.

KMH aruandes on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ette nähtud ka vee erikasutuse järgne

veesamba ja veekvaliteedi seire. Lisaks määratakse keskkonnaloale ehituseelne P seire settest.

Seire võimaldab hinnata võimalikke muutusi vee kvaliteedis ka tuulepargi tööfaasis.

Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist

mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. KMH aruande

järelduste valideerimisekson KMH aruandes markeeritud seire vajadus.

Mikroprügi

MSRD seisundihinnangu 10. tunnus on mereprügi (D10). Mereprügi alla kuulub ka mirkopügi,

sh mikroplast. Mereprügi hindamiskriteeriumite põhjal oli hea keskkonnaseisund saavutamata

(makroprügi (D10C1) ja mikroprügi kogused (D10C2)) või hindamata (allaneelatud prügi

(D10C3), mereprügist ohustatud liigid (D10C4)). Järelduste ja trendide kindlakstegemiseks

ning laigulise esinemise mõju minimeerimiseks on vajalikud aga pikemad ja pidevad

andmeread.

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis. Elektrituulikud sisaldavad

küll plasti, kuid mitte sellist plasti, mida leidub mikroplastis. See pärineb termoplastidest, mida

tavaliselt leidub akrüülist, polüestrist, polüpropüleenist, polüstüreenist, nailonist ja teflonist.

Elektrituulikute labad on tegelikult valmistatud komposiitmaterjalidest ja koosnevad umbes

70% klaaskiust (mis on valmistatud liivast) ja 30% termokindlast plastikust61,62. Elektrituuliku

labad, mis koosnevad eranditult klaaskiust, epoksiidliimist ja mõnel juhul ka süsinikkiust, on

elektrituuliku osa, mis on kõige enam kulumisele avatud. Praeguste teadmiste kohaselt "lihvib"

suurem elektrituulik aasta jooksul maksimaalselt 150 grammi ja see on peamiselt värv, mis

labadelt maha valgub. Tegemist on keemiliselt mitteaktiivsed polümeeriosakesed, mis ei eralda

loodusesse kemikaale63. Elektrituulikute väliskihid on konstrueeritud nii, et need ei sisalda

epoksüliimi, kuigi selle jälgi võib esineda. Elektrituuliku labad sisaldavad ainult

mikroskoopilisi jälgi bifenool A jääkidest ja seega ei põhjusta suuri bifenool A või

mikroplastide heitkoguseid keskkonda või ei põhjusta neid üldse. Elektrituulikute labade

äärmiselt väike potentsiaalne BPA heitkogus ei kujuta endast ohtu keskkonnale või inimestele.

60 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44. 61 Cooperman et al., 2021. Wind turbine blade material in the United States: Quantities, costs, and end-of-life

options Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S092134492100046X?via%3Dihub

(02.07.2026). 62 Svensk Vindenergi 2021. Vindkraften är Hållbar – ekonomiskt, ekologiskt, social. Kättesaadav:

https://svenskvindenergi.org/wp-content/uploads/2021/05/Vindkraften-ar-hallbar-ett-faktablad-fran-Svensk-

Vindenergi.pdf (02.07.2026). 63 Norwea, 2021. Faktaark: Vindkraft, plast og Bisfenol A. Kätesaadav: https://videnomvind.dk/klare-faktafejl-

om-mikroplast/. 02.07.2026

Lisa EELHINNANG

30 (52)

Olemasoleva teadmise kohaselt ei kaasne tuulepargi käitamisega olulisel määral mikroplasti

sattumist vette. Mikroplasti sattumine vette ei ole seotud keskkonnaloa esemega.

Kaadamine

Kaadamine on igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt,

platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine (veeseadus § 177

lg 2). KMH aruandes on markeeritud põhimõtted, millest tuleb lähtuda kaadamisalade

määramisel: „Gravitatsioonivundamentide kasutamisel tuleb eelistada kaadamisel

hoonestusalal paiknevaid alasid, kus kaadamine ei too kaasa märkimisväärset keskkonnamõju

(ehk tegemist ei ole kõrge väärtusega merepõhja elupaigaga) ja kuhu ehitustehniliselt ei ole

võimalik tuulikuid paigutada st hoonestusloa alal olevaid loode-kagusuunalisi reljeefis

eristuvaid vagumusi (vt ka KMH aruande ptk 3.2.2, sügavuse kaart joonis 3.2.-1) sügavusega

üle 22 m. St ala, kus liiva katvus on kõrge ja söödavat rannakarpi ei esine (vt KMH aruande

joonis 3.4-3)“. Lisaks: „Nii elupaiga kadu kui elupaiga häiringut on võimalik vältida ja

minimeerida välistades ehitustegevuse kui kaadamise väljapoole karide elupaigatüübi

väärtuslikumaid osasid ehk mis asuvad sügavusvahemikust madalamal kui 20 m (vt KMH

aruande joonis 3.4-10).„ Sellest on loa taotleja lähtunud ka kaadamisalade valikul (vt joonis 6).

Taotluse kohaselt on kavandatud kaadata ettenähtud kaadamisaladele

gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas.

Joonis 6. Kaadamisalade paiknemine tuulepargi alal.

Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust maismaast ei ole realistlik

süvenduspinnase kasutamine maismaal. Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada

gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali, seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul

sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel. Seega puuduvad realistlikult alternatiivsed

võimalused kaadamisele.

Pinnas, mis tekib vaivundamendi või sõrestikvundamendi puurimisel lubjakivisse jääb täitma

erosioonikaitse funktsiooni. Tegemist on kivisema materjaliga, mis kasutatavast tehnoloogiast

(puurimine) lähtuvalt jääb vundamendi juurde, selle teisaldamine oleks ebaproportsionaalselt

kulukas (vajalik lisatehnoloogia) ja kaasneksid lisahäiringud (heljum teisaldamisel ja hilisemal

Lisa EELHINNANG

31 (52)

kaadamisel kaadamiskohta). Kaablite paigaldamisel tekkiv pinnas vajub valdavas osas kaablile,

seega kasutatakse pinnast kaablite matmisel. Seega toimub vaivundamendi ja

sõrestikvundamendi kui ka kaablite paigaldamisel süvenduspinnase taaskasutus, pinnast ei

kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas. Seega on kavandatud tööde korraldamine

viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult. Töökorraldus fikseeritakse

keskkonnaloas (vt korralduse p 3.5.27.). Arvestades vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid, ei

kaasne kaadamisega ohtu keskkonnale, ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist.

Vee erikasutuse mõju veekeskkonnale

Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) ohtlike ainete vette

paiskamist, heljumi teket ega fosforikoormuse suurenemist, mis mõjutaks oluliselt veekogumite

seisundit või seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Kavandatud keskkonnameetmete

rakendamisel jäävad vee erikasutusega kaasnevad muutused veekeskkonnas loodusliku

muutlikkuse piiridesse. Tegevuse tulemusena ei halvene veekogumi seisund veepoliitika

raamdirektiivi ega merestrateegia raamdirektiivi tähenduses. Vee erikasutus ei põhjusta

keskkonnaohtu. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt

korralduse p 3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.-3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad uuringud ja analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.2. Vee erikasutuse mõju merepõhjaelustikule ja elupaikadele

KMH aruande kohaselt kaasneb merepõhja ettevalmistamisega ühelt poolt vahetu elupaikade

kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol).

Merepõhjaelupaikade seisund

MSRD seisundihinnangu 6. tunnus on merepõhja terviklikkus (D6), kus hea keskkonnaseisundi

(HKS) indikaatoriteks on mh loodusliku merepõhja kao ja häiringu pindala. HKS piiriks on

elupaigatüübi kadu kuni 2% selle pindalast. MSRD-s on seatud füüsilisele häiringualale HKS

piir 25%64. MSRD seisundihinnangus on toodud, et arvestades hävinud ja häiritud alade

osakaalu iga elupaiga põhitüübi pindalast Eesti mereala ulatuses, ei ületa mõjutatud ala suurus

maksimaalset lubatud määra (HKS piiri) ning HKS on hinnatud heaks. Vaadates aga MSRD

elupaigatüüpide seisundi perspektiivi (tunnus kahjuliku mõju ulatus65), ei ole HKS piir

saavutatud elupaigatüübi tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeensed karid osas. Lisaks tuleb

kaitsta loodusdirektiivi 92/43/EMÜ66 (LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid,

liivamadalad). LoD kohaselt on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on ≤1% selle

64 Komisjoni teatis merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 alusel

kehtestatud läviväärtuste kohta. 2024. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078 65 Kahjuliku mõju ulatuse hinnang tugineb elupaigatüübi seisundil ning hävinud, füüsiliselt häiritud ja

hüdrograafiliselt muudetud elupaigatüübi ulatusel ning tunnus 5 (eutrofeerumine) põhjaelustiku ja

hapnikusisalduse indikaatoritel. 66 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (10.06.2026).

Lisa EELHINNANG

32 (52)

levikualast ja/või häiring ≤10% selle levikualast. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2024. a

analüüsis „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise

määruse mereelupaikade piiritlemine“ on karide seisund hinnatud kokkuvõttes ebasoodsaks-

ebapiisavaks. Nimetatud analüüsis on selgitatud, et erinevalt varasematest

hindamismetoodikatest tuleb ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam

arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega.

Merepõhjaelupaikade kadu ja häiring

KMH aruande kohaselt on vundamentide või kaablitrasside alla jääva loodusliku merepõhja

kadu 0,2376 km², kõva substraadi kadu 0,178 km³. Merepõhja häiringu pindala on 1,6493 km²,

kõva substraadi häiringu pindala on 0,356 km². Eeldades tuulikute ühtlast või juhuslikku

paigutust uuringualal, põhjustab tuulepargi rajamine vaivundamendi kasutamisel 0,00225 km²

karide elupaiga kao ja 0,27 km² elupaigatüübi karid häiringu. Gravitatsioonvundamendi

kasutamisel on karide elupaiga kadu 0,07 km² ja elupaiga karid häiring ulatusega 0,48 km².

Eksportkaablite trassil on karide ja liivamadalate puhul kao hinnangud vastavalt 0,02 ja 0,07

km³. Elupaigatüübi kao ja häiringu väärtused ei põhjusta elupaigatüübi looduskaitselise

seisundi halvenemist kogu Eesti mereala ulatuses ega põhjusta ka Merestrateegia järgse

hindamise metoodika alusel HKS lävendi ületamist selle elupaigatüübi osas. Tuulepargi sisese

kaabelduse süvistamisel tekkiv elupaiga kadu ja häiring on suurusjärgult võrreldav tuulikute

vundamentide poolt tekitatud elupaiga kao ja häiringuga.

Keskkonnaagentuuri 2024 analüüsis67 tuuakse välja, et karide elupaigatüübi kogu levikualast

Eestis jääb Ida-Gotlandi basseini 31,65 %. Kõigi Eesti Mereala planeeringus markeeritud

arendusala poolt põhjustatud karide kadu oleks 0,3 %, häiring 9,5 %. Seega ka kõigi arenduste

realiseerimisel olulist karide kadu ei kaasne. Siiski, ka KAUR analüüs ei käsitlenud

eksportkaablitrasse. See ei muuda aga aruande lõppjäreldust. Mõningane karide kadu käesoleva

arenduse eksportkaabli paigaldamisel olulist muutust karide seisundis kaasa ei too, arvestades,

et KAUR analüüs käsitles kõiki taastuvenergeetika arendusi piirkonnas.

KMH aruande lisa 3.2. kohaselt on heljumi sadestumine konservatiivsete mudelduste kohaselt

paksusega kuni 1-5 mm. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3

aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass

normaalsele tasemele68. KMH aruandes tuuakse välja, et „Madalas vees (alla 6 m sügavuses)

olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda lähedastel

liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära.

Seega on mõjud põhjaelustikule seoses heljumiga ebaolulised ja ajutised.“

Mõjude leevendamine

KMH aruande lk 92 kohaselt tuleb ühenduskaabli asukoha valiku järgselt valitud trassikoridoris

ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja

elupaikadele. Vee erikasutuse eelne seire võimaldab seada parim trassi paiknemine

trassikoridoris ning kaardistada, kus on vajalik meetmete rakendamine (kaablitrassi rajamisel

karide elupaigatüübile tuleb selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale

paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi); liivamadalate puhul meriheina

koosluste taastamine). Selline töökorraldus võimaldab minimeerida karide kadu ja häiringut

67 Keskkonnaagentuur. 2024. LoD mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs. Lk 21. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-mereelupaikade-ja-meretuuleparkide-analuus (02.07.2026). 68 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal.

Lisa EELHINNANG

33 (52)

liivamadalatele. Keskkonnameetmete rakendamine võimaldab vältida halva seisundi

realiseerumist.

SWE KMH aruandes on ette nähtud keskkonnameede, mille kohaselt arendusalale jäävate

karide alad, mis on kõige väärtuslikumad, tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt hoida

puutumatuna igasugusest meretuulepargi arendustegevusest (st tuulikutest ja kaablite

rajamisest) ja kaadamisest (vt joonis 7). Samuti, võimalusel peaks eelistama vaivundamente.

Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17).

KMH aruande kohaselt keskkonnameetmete rakendamisel oluline mõju merepõhjaelupaikadele

puudub.

SWE KMH aruandes on ette nähtud heljumi seire ja seirest lähtuv töökorraldus

eksportkaablitrassil (vt ka ptk 1.3.1.1.). Vastav töökorraldus minimeerib võimaliku häiringuala.

Vee erikasutuse mõju merepõhjaelupaikadele

Kokkuvõttes, merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju

merepõhja elustikule. Madalas vees (alla 6 m sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse

lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina

kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega

ebaolulised ja ajutised. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest.

Merepõhjaelupaikadele kaasnevat mõju on võimalik leevendada.

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu

merepõhjaelupaikadele. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine.KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse

keskkonnalaole (vt korralduse p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.3. Mõju kaladele

Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju,

kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Gravitatsioonivundamendi puhul loetakse

olulisimaks mõju läbi veekvaliteedi muutuste - heljumi tekke ja setete taashõljustamisega

seotud mõjusid. Need mõjud kaasnevad ka kaablite paigaldamisega. Lisaks võib mõjutada

kalastikku ehitusmüra, tuulikute töömüra, kaablite elektromagnetvälja mõju, rifiefekt. Teisalt,

tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi

ja rajatistega, mitte vee erikasutusega.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus (D1), 3. kaubanduslikud

kalad (D3) ja 4. toiduvõrgud (D4). Kõigi nimetatud kriteeriumite puhul on olulisel kohal

kalastiku seisund, kui hea seisund ei ole saavutatud.

Lisa EELHINNANG

34 (52)

Vee erikasutuse mõju tuulepargialal

Toetudes SWE tuulepargi uurimisalal 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilisele uurimistööle

võib öelda, et piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi

võetuna välistaks sinna tuulepargi rajamise. Räime massilist rännet tuulepargi alal ei

õnnestunud rändeperioodi vältel tuvastada, seega on ebatõenäoline, et seda piirkonda läbivad

suuremad kudekoondised. KMH aruande kohaselt tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt töid

vältima väärtuslikel karidel. Heljumiga kaasnevad mõjud tekivad ainult tuuleparkide

ehitusfaasis (vundamentide paigaldamisel ja elektrikaablite matmisel merepõhja) ja seega on

nende mõju suhteliselt lühiajaline. Tuulepargi alal leidus kõige enam lesta. Praeguste teadmiste

järgi on lestalised üks kõige kehvema kuulmisvõimekusega kalarühm ning pealegi heljumile

suhteliselt tolerantsed, seega tõenäoliselt ei mõjuta nii töömüra ega heljum kohaliku lesta

populatsiooni jätkusuutlikkust.

Vee erikasutuse mõju eksportkaablitrassil

2022. aastal viidi Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt läbi eraldi kalastiku uuring Pilguse lahe

suudmealal Sõrve sääre tipust kuni Harilaiuni. Selle raames hinnati kokku 92 paiga tänast ning

potentsiaalset sobivust meres elevate mageveekalade kudealana. Uuring tõi välja 5 piirkonda,

mis väärivad erilist kaitset sellisena nagu nad on, või siis on sobilikud kudealade

taastamiseks/parendamiseks. Nimetatud uuringu andmetel ongi Pilguse lahe süsteemi puhul

tegu ühe kõige väärtuslikuma kudealaga selles mereosas.

Siiski, läbi viidud kalastiku uuringu kohaselt ühenduskaabli rajamine sõltumata alternatiivist

(Pilguse lahe suudmes või suudmest lõunapool) ei tähendaks olulist elupaikade kadu

kalastikule, ühenduskaabli maaletuleku koht Pilguse lahe juures ei mõjuta oluliselt meres

elavate mageveekalade kudeala. Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku

seisukohast eelistatud lõunapoolne alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid

Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise

elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte kudema suubuvatele kaladele. Siiski, tegemist on

eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega. Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus,

neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas ning maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada

eelkõige angerjat.

KMH aruande lisa 3.2. kohaselt on heljumi sadestumine konservatiivsete mudelduste kohaselt

paksusega kuni 1-5 mm. Aja jooksul settunud heljum tiheneb. Seega ei ole tõenäoline, et

kaablite paigaldamisega kaasnev heljum võiks ummistada Pilguse lahte.

Kuna põhjapoolsem alternatiiv on eelistatum kaitsvate alade vaates, siis KMH aruandes ei

markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku

keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaam, mis

käesoleval ajal ei ole veel lõplikult teada. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu eelnõus69 on markeeritud trass Kotlandi alajaamani (Varpe küla, Saaremaa vald,

Saare maakond), antud alajaama asukoht ei välista kumbagi ekspertkaabli alternatiivi.

Keskkonnaluba taotletakse mõlema trassialternatiivi osas. Keskkonnaloa andmine mõlema

trassi ulatuses võimaldab vaadata eksportkaabli kulgemist tervikuna, leida koos maismaaosaga

69 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all.

Lisa EELHINNANG

35 (52)

väikseima keskkonnamõju ja tehniliselt ratsionaalseim lahendus. Arvestades heljumi seire

teostamist ja seirest lähtuv tööde korraldamist (vt ptk 1.3.1.1.) ei ole oht Pilguse lahele

tõenäoline.

Allveemüra mõju

Allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada

impulsiivse müra allikaks, mis on oluliselt vähem intensiivne kui rammimismüra ning see ei

põhjusta kalade olulist mõju. Lisaks, pideva inimtekkelise müra mediaan helitugevuse tase ei

ületa piirväärtusi (kalade reageerimistaset). Uuemad eksperimentaalsed uuringud70 Liivi lahes

ei ole tuvastanud tuulikute töömüra olulist mõju kalastikule, ei toimu kalade lausalist lahkumist

piirkonnast mürast tingituna, toimub mõningane räimearvukuse vähenemine ca 700 m raadiuses

müraallikast. Räime summaarne tihedus üldjuhul siiski uuringualal katsete jooksul ei

vähenenud. Seega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kalastikule ka tuulepargi tööfaasis.

Siiski, kasutusfaasiga seotud mõjud ei ole seotud keskkonnaloa esemega.

Vee erikasutuse mõju kalastikule

KMH aruande kohaselt on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne.

Vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine,

rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite valikul, heljumi seire). Lähtuvalt

eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu kalastikule.Asjakohane on

KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine,

keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.17.- 3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.4. Mõju lindudele

Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja

suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine,

kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa

taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega

võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja

heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht.

Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite

tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega.

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu järgsel välja

valitud tuuleenergeetika arendusalal nr 2, kus on muuhulgas Eesti Ornitoloogiaühingu poolt

läbi viidud linnustiku analüüs, kus on leitud, et tegemist on meretuuleparkide kavandamiseks

sobiva arendusalaga.

70 TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. EKSPERIMENTAALNE UURING MÜRA MÕJUST PELAAGILISTELE

KALADELE. Kolmas vahearuanne. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/uuring-2023-m%C3%BCra-kalad-vahearuanne-02.pdf (02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

36 (52)

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l71. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

SWE KMH raames on viidud täpsustav linnustiku uuring. Läbi viidud linnustiku uuringu ja

uuringu aruande analüüsi põhjal on tuulepargi potentsiaalne mõju linnustikule nõrk (KMH

aruande tabel 3.6-9) ehk tegevusega kaasneb vähene ebasoodne mõju. KMH aruande kohaselt

ei ole tegemist olulise peatumisalaga lindudele. Kombineerides ala tähtsuse saagirohkuse

muutusega seotud riskiga, on viimase olulisus nõrk – ebaoluline. Lähtuvalt eeltoodust on ka

väljatõrjumisrisk ja elupaikade hävimise risk nõrk. Läbi viidud linnustiku uuringu alusel ei

kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule.

Merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule

ja sellega seotult lindude toitumisaladele kaablitrassi naabruses. Madalas vees (alla 6 m

sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda

lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt

kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega linnustikule ebaolulised ja ajutised. Lisaks,

ette on nähtud heljumi tekke ja leviku seire, kui eksportkaableid paigaldatakse. Lähtuvalt seires

toimub tööde korraldamine. Sel viisil ei ole ette näha võimalikku olulist mõju ka

haudelinnustikule vee erikasutuse ala rannikupiirkonnas.

KMH raames on välja on töötatud soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse

positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. Keskkonnaloale ei

seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed).

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu

linnustikule. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse

keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude

toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed ja heljumi levikuga arvestamine

rannikuvööndis.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise

üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes

tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda.

Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane. Otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

71 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf.

(03.07.2026).

Lisa EELHINNANG

37 (52)

1.3.1.6. Mõju mereimetajatele

Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda

nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk

kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade

- lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus, mille puhul on olulisel

kohal hüljeste seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole mereimetajate osas HKS

saavutatud.

Hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad

lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. Seega vee erikasutusega lesilad ei kao.

KMH aruandes raames tehtud allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade

puurimist võib pidada impulsiivse müra allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra.

Pideva madalasagedusliku müra modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas

ületatakse reageerimistasemed, mõjutab see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses.

Seega, leevendusmeetmete vajadus puudub.

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu hüljestele.

Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju hindamiste tulemuste

verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded markeeritakse keskkonnaloal

(vt korralduse p 3.6.10., 3.6.15.).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust samal alal, kui KMH aruandes kirjeldatud.

Samuti on kavas kasutada samu tehnoloogiaid, kui KMH aruandes käsitletud. Seega ei ole

tegevuse mõju mereimetajatele muutunud. Otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

KMH aruandes on selgelt öeldud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Lisaks käsitleti kahte

eksportkaabli alternatiivi.

Vee erikasutuse mõju ulatuseks on vee erikasutuse ala (vt joonis 1) ja selle lähiümbrus (heljumi

leviku ala vt joonis 5).

Tuulepargi alal toimuva vee erikasutuse mõju rannikuni ei ulatu. Seega tuulepargi alal toimuv

vee erikasutus Saaremaa Lääneranniku elanikkonda ei mõjuta. Eksportkaabli paigaldamine

ranniku piirkonnas võib mõjutada vahetult tööde piirkonnaga piirnevate kinnistute omanikke

või suvitajaid (vee kõrgem heljumi sisaldus, masinate müra). Kaablid maabuvad

hajaasustuspiirkonnas. Rannikul koonduvad kaablid kitsamale koridorile (4 kaablit vahedega u

20 m), heljumi levik on lokaalne (100 m kaugusel ei ületa heljumist settiva materjali

moodustatud settekiht 2 mm paksust). Seega ei ole mõjutatava elanikkonna hulk suur.

Taotluses toodud vee erikasutuse ala, maht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH

Lisa EELHINNANG

38 (52)

aruandes käsitletuga. Seega ka mõjuala ei ole muutunud võrreldes KMH aruandes käsitletuga.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande tooduga, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele. Lisaks tuleb olulise määramisel võtta

arvesse ka mõju ruumilist ulatust, suurust, kestvust, kumuleeruvus ja sihtkeskkonna

haavatavus. Lokaalseks loetakse mõju, kui mõju ulatub u 20 km kaugusele. Mõju loetakse

keskmiseks looduslikud ja/või sotsiaalsed funktsioonid ja/või protsessid on märgatavalt

(notably) muudetud (suur mõju, kui tugevalt muudetud). Mõju loetakse ehitusaegseks, kui

mõjude kestvus on kuni 7 aastat, pikaajaliseks, kui mõjude kestvus üle 10 aasta peale ehituse

lõppu. Seega mõjud, mis on loakaalsed ja ehitusaegsed on väiksed mõjud72. Vee erikasutus on

vaid ehituse aegne. KMH aruande kohaselt planeeritava tegevusega keskkonnameetmete

rakendamisel olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne.

SWE KMH aruande lõppjäreldus on toodud KMH aruandes iga mõjuvaldkonna juures kui ka

ptk-s 7 „Hindamistulemuste kokkuvõte“. Kokkuvõttes on leitud, et suurim mõju merepõhjale

ja sealsele elustikule avalduks gravitatsioonivundamentide paigaldamisel. Hinnatud tuulikute

tehniliste alternatiivide puhul selgus, et väiksema mõjuga keskkonnale oleks vaivundamendi

kavandamine ja rajamine, seda nii väiksema merepõhja kao ja häiringu osas kui setete ja

heljumi leviku tõttu. Kõige väiksema mõjuga on sõrestikvundamendi rajamine. Siiski ei ole

ükski vundamenditüüp oma mõjust lähtuvalt välistatud. KMH käigus on täpsustunud tuulikute

ruumiline paigutus, mis välistab looduskaitseliselt väärtuslikud karide alad. Tuulepargi täpne

lahendus, sh tuulikute arv, nende asukohad ja paigalduslahendused selguvad hilisema

projekteerimise käigus. Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse

käigus ette näha ei ole (vt ptk 1.1.5. ja 1.3.1.1.). Samuti ei ole tuvastatud püsivaid muutuseid

elustikus (vt p 1.3.1.2.-1.3.1.6. ja 1.3.6.). Seega on vee erikasutusega kaasnevad mõjud

keskkonnameetmete rakendamisel väheolulised, lokaalsed ja tööde aegsed.

Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud lõunapoolne

alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt

kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuv hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse

lahte kudema suubuvatele kaladele. Merepõhja elupaikadele ühenduskaabli paigaldamisel

sisulist erinevust põhja- ja lõunapoolse alternatiivi vahel ei ole, kuna kaablitrass läbib

üldjoontes samu elupaiku samas ulatuses. Lõunapoolne alternatiiv 2 avaldab otsest mõju Riksu

hoiualale, samas jõudis hindamine järeldusele, et olulist ebasoodsat mõju hoiuala kaitse-

eesmärkidele ei ole. Kaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju on võrreldav lainetuse ja

tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga (resuspensiooniga).

Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja lokaalselt ning on osa

rannaprotsessidest. Ühenduskaablite arv ja pikkus on KMH aruandes markeeritud, lisaks on

välja toodud tegevusega seotud vee erikasutuse maht (vt tabel 1 ja 3). KMH aruandes on välja

töötatud leevendusmeetmed ja seire meetmed seoses vee erikasutusega (näiteks heljumi seire,

elupaikadega seotud seire jne). Seega ei ole olemasoleva teadmise põhjal võimalik eelistada

72 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lk 55-57. Kättesaadav:

https://envir.ee/media/1381/download

(02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

39 (52)

üht kaablitrassi teisele, kummagi alternatiiviga olulist negatiivset mõju ei kaasne. Kõik

kaasnevad häiringud on vaid tööde aegsed ja lokaalsed.

Kuna vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH

aruande tooduga, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Vee erikasutusega kaasnev mõju laad oleneb mõjutatavast objektist. Mõju laad, tugevus ja

ulatus, sagedus ja pöörduvus on välja toodud ptk-s 3.1.1.

KMH aruanne ei tuvastanud tuulepargi põhialternatiivi 2 puhul ega eksportkaablite

alternatiivide osas ühegi hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju

asjakohaste keskkonnameetmete (ka leevendusmeetmete) rakendamisel. Seega ei kaasne ka

vee erikasutusega asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel olulist negatiivset

keskkonnamõju. Võimalike keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks toodi välja

keskkonnameetmed (KMH aruande ptk 7.2., 7.4.). Lisaks selgitati, et täpne seirekava tehakse

pärast hoonestusloa protsessi koostöös vastava valdkonna ekspertidega rakendades konkreetsel

ajahetkel saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõtteid.

Keskkonnaamet arvestab KMH aruandes markeeritud keskkonnameetmetega keskkonnaloa

andmisel ja keskkonnameetmete määramisel (vt korralduse ptk 3.5, 3.6.). Täiendavad

keskkonna uuringud oluliste mõjude välja selgitamiseks ei ole vajalikud, asjakohane on KMH

raames markeeritud tööde eelne seire (vt korralduse p 3.6.6.-3.6.10.).

KMH aruandes ptk-s 7.2. on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute

tulemusi ning meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui

järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on

eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks,

KMH aruande ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel

lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest (vt korralduse p 3.6.3.). Sellest lähtuvalt seatakse

keskkonnalaole ka seirekava koostamisega seotud kõrvaltingimus (vt korralduse p 3.7). Seega

lähtutakse seire teostamisel kõigist uuematest juhistest ja nõuetest.

Vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH aruande

tooduga. KMH aruandes on käsitletud ka vee erikasutusega keskkonnameetmeid. Ette on

nähtud detailse seirekava koostamine enne tööde alustamist, st seire kavandamisel

lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa

andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.5. mõju piiriülesus

Läbi viidud mõju hindamisele tulemusena otsest piiriülest mõju kavandatava tuulepargi

rajamisega ei kaasne (vt KMH aruande ptk 6.4.).

Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE

Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM

leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande

avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning

Lisa EELHINNANG

40 (52)

nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud.

KMH aruandes on antud ka ülevaade piiriülesest kaasamisest, sealhulgas on lisatud aruande

piiriülese menetlusega seotud materjalid ning mõjutatud riikide esitatud seisukohad. KliM oli

seisukohal, et KMH aruanne vastab kehtestatud nõuetele. KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat.

Taotluses käsitletav tegevuse asukoht ja maht ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga

muutunud. Seega ei ole tõenäoline, et muutunud oleks vee erikasutusega kaasnev piiriülene

mõju. Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura hindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS-es ja LKS-is seatud Natura hindamise

põhimõtetele ning KMH aruande ptk-s 3.10 viidatud juhendmaterjalidele.

Natura eelhindamine (KMH aruande ptk 3.10) jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse

elluviimisel on ebasoodsa mõju teke välistatud järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade puhul:

Kaugatoma -Lõu, Tagamõisa, Kasti lahe ja Väinamere loodusalade ning Kasti lahe, Väinamere

ja Irbes saurums linnualade puhul. Nende alade puhul ei ole asjakohase hindamise läbiviimine

vajalik.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et ebasoodsa mõju tekkimist tegevuse elluviimisel ei

saa välistada järgmiste Natura 2000 alade puhul: Riksu ranniku loodusala (eksportkaabli trassi

alternatiiv 2 kattumine 700 m pikkusel lõigul), Karala-Pilguse loodusala (hoiualast u 300 m

kauguselt eksportkaabli trassi alternatiiv 1 puhul) ja Vilsandi loodusala (võimalik mõjuala).

Natura asjakohase hindamise tulemusel (KMH aruande tabel 3.10-2) selgus, et ühegi hinnatud

Natura ala puhul ei mõjuta merealale kavandatud tegevused (st meretuulepargi hoonestusloaga

kavandatav meretuulepargi ala tuulikutega ja merealale kavandatavad merekaabli

kavandamisega seotud tegevused) kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning kõikide Natura

alade terviklikkus säilib (KMH aruande tabel).

Karala-Pilguse loodusala. KMH aruande ptk 3.9. on välja toodud, et „Merekaabli

ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule ja sellega

seotult lindude toitumisaladele kaablitrassi naabruses ja on tõenäoline eeskätt kaablikoridori

alternatiivi 1 puhul. Madalas vees (alla 6 m sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse

lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina

kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega

ebaolulised ja ajutised“. Eelhinnangu ptk 1.3.1.1. on lisatud, et 1,5 km laiuses rannalähedases

tsoonis paisatakse kaablite paigaldamisel veesurve tehnoloogiat kasutades setteid heljumisse u

395,4 m³. Settekihi paksus hoiualal ei ületa 1-5 mm, tõenäoliselt on settekihi paksus u 1 mm.

Selline mõju elustikule on ajutine (vt ptk 1.3.1.3.). Võimalikku mõjuala minimeeritakse heljumi

seire ja seirest lähtuva töökorraldusega.

Riksu hoiuala. KMH aruande ptk 3.9. on välja toodud, et Riksu hoiuala hinnatavatest liikidest

ei kohatud tuulepargi alal mitmeid liike (sarvikpütt, laululuik, väikelaukhani, väikekoskel,

tundrarüdi, tumetilder, vööt -põõsalind, punaselg-õgija). Läbiviidud linnustiku uuringu

Lisa EELHINNANG

41 (52)

tulemuste kohaselt ei kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule,

mistõttu ei ole oodatav ka mõju Riksu ranniku hoiuala linnustikule.

Siiski, Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada leevendavat

meedet: „Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb linnuala piires olevas rannikuvööndis välistada

otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil

aprillist juulini. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis ja tööde

teostamise kavas. Kui tööde teostamise kavaga koostöös ornitoloogide ja Keskkonnaametiga

selgitatakse, et kaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on

ehitusloa ja keskkonnaloa väljastajatel õigus antud ajalistest piirangutest loobuda“. Vastav

meede seatakse keskkonnaloale linnustiku valdkonna juurde (vt korralduse p 3.5.15.).

Võimalikku mõjuala minimeeritakse heljumi seire ja seirest lähtuva töökorraldusega.

Vilsandi rahvuspark. Enamik on maismaa elupaigad ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas.

Rahvuspargis ega selle lähedal tegevusi ei kavandata ning elupaik säilib kaitsealal ja selle

kavandatava laienduse osas olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Läbiviidud linnustiku uuringu

tulemuste kohaselt ei kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule,

mistõttu ei ole oodatav ka mõju Vilsandi rahvuspargi linnustikule.

Vee erikasutuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole Natura aladega seotud asjaolud

muutunud – vee erikasutuse ala piires uusi Natura alasid ei ole loodud, kaitse-eeskirjades ei ole

olnud muutuseid.

KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli

asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt

muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast

ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Seega trassi

muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt korralduse p 3.6.9.) ja

olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus

potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on trassi muutumisel ja

muutuse loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine,

vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt korralduse p 3.5.30.).

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.10 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Keskkonnaloale seatakse KMH aruandes markeeritud leevendusmeetmed.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Koosmõju teiste projektidega

KMH aruandes ei tuvastatud negatiivset kumulatiivset koosmõju teiste meretuuleparkidega

(Eesti mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alale nr 2, väljaspoole SWE

Lisa EELHINNANG

42 (52)

projektiala, on esitatud mitmeid hoonestusloa taotlusi erinevate arendajate poolt, kuid

hoonestusloa protsessid on algusjärgus).

Koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei

ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas

etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab

koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on

tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest

varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude

hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate

tegevustega arvestada ei saa.

Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa KMH staadiumis, mille mõju saaks

usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. SWE meretuulepargi arendus on teistest

ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis. Teised, kes on projektidega pooleli,

peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh arvestades SWE parki (KMH valmis,

load osaliselt antud).

Käesolevalt on piirkonnas nõuetele vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning

keskkonnaloa andmisel on asjakohane lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist,

mitte aga kõigist projekteeritavatest võimalikest projektidest. Võimalikust koosmõjust lähtuvalt

ongi uute juhiste järgimine asjakohane pooleliolevates mõjude hindamises, sest iga järgnev

projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailset analüüsi.

SWE vee erikasutuse koosmõju

Koosmõju võib tekkida ka ühe meretuulepargi piires. Süvendamise ja kaadamise üksteisele

järgnemist on mudeldatud KMH aruande raames (süvendamine ja seejärel pinnase

paigaldamine veekogu põhja). Senise praktika kohaselt toimub ühe vundamendi rajamine

korraga, kuna vajalik on spetsiaalselt konkreetse tuulepargi rajamiseks kohandatud laev. Seega

ei kumuleeru paljude vundamentide korraga ehitamise mõjud.

Meretuulepargi rajamisel heljum rannikuni ei jõua, seega ei saaks kumuleeruda eksportkaabli

paigaldamisega seotud tööde ja tuulepargi alal tehtavate tööde mõju.

Lisaks, meretuulepark rajatakse etapiviisiliselt, kõik tegevused ei saa toimuda üheaegselt.

Esmalt on vajalik vundamendi alus ette valmistada, seejärel paigaldatakse aluse täide, siis

vundament, alles seejärel on võimalik hakata paigaldama kaableid meretuulepargis. Võimalik

on tõesti paigutada kaableid vundamentide juures, mis on juba paigaldatud, kuid kuna kaablite

paigaldamisel tekib heljumit vähesel määral, siis see kumuleerumine on väheolulisel tasemel

(KMH aruande lisa 3.2. joonis 5.1. ja 5.2.).

Tahkete ainete paigutamisel paigaldatakse objekti otse mere põhja, ning lisanduv heljum

marginaalne.

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast ei ole ükski teine arendus jõudnud

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni. Seega ei ole asjaolud muutunud,

koosmõju on hinnatud piisava detailsusega. Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise

üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Lisa EELHINNANG

43 (52)

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused – keskkonnameetmed (sh seire nõuded)

Seire nõuded

Seire nõuete seadmisel tuleb lähtuda KMH aruande ptk-st 7.4, seire nõuded seatakse

keskkonnaloa tabelis V8. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt

teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja

tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi

detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire

põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse

seire algust.

Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest

3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika

mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide

rajamisel“73 (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025.

aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“74

(merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest75. Seirekava peab

hõlmama kõiki korralduse ptk-s 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee

erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas

fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise

sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid

tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi

leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja

nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi

mereseire alaprogrammis76 kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning

73 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (04.02.2026). 74 Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20-%20v2.pdf

(04.02.2026). 75 vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ 76 Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav:

lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.02.2026).

Lisa EELHINNANG

44 (52)

veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele77,78,79,80. Seirekava

koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev

mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega.

Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool

aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt korralduse p 3.8.2.). Sel viisil on

seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav.

Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga

(linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste

järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri,

kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega.

Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha

ehitusgeoloogiline uuring.

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m

raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima

merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori

sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga

väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire

võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi

vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee

kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete

koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne

elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine.

Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m,

77 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite

uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse

kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.02.2026). 78 Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.02.2026). 79 Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.02.2026). 80 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.02.2026).

Lisa EELHINNANG

45 (52)

300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste

taastamisel.

• Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale

rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade

kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged

• Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli

levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks

asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha

detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz,

kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg

mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab

konservatiivsema helilevi hinnangu.

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel

lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

• Eksportkaabli paigaldamise ajal tuleb reaalajas jälgida tööde käigus tekkiva heljumi

levikut. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida

ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde

korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama

nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda

merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik

• Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka

kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja

kaablitöödel.

Hülged

• Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada

vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui

ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav,

Lisa EELHINNANG

46 (52)

et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks

jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava

koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

• Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse

selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi

koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige

läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu

sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline

protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10

aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks

kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis,

katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik

• Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire

tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang

seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala.

Leevendusmeetmed

Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, Vabariigi Valitsuse 21.05.2025 korraldus nr 95

„Hoonestusloa andmine“, TTJA 21.10.2025 otsusest nr 1-7/25-378, tuleb seada keskkonnaloale

keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude leevendamiseks (loa

tabel V16).

Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee

erikasutuse osas.

Lisa EELHINNANG

47 (52)

Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt

Merevee kvaliteet

• Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel

nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri.

• Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani.

Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada

riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed

ja tingimused (Vabariigi Valitsuse 21.05.2025 korraldus nr 95 „Hoonestusloa

andmine“).

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee

erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne

lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt

setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega.

Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu

kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

Joonis 7. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² =

40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast.

Lisa EELHINNANG

48 (52)

• Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti.

• Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina

kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise

efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata.

Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste

paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus).

• Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või

maetud kaabli kaetavale alale paigutama looduslikult sarnaste omadustega materjal

(paekivi).

• Kui ühenduskaablite paigaldamisel liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon

ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m

äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt

peatada või võtta kasutusele meetmed heljumi leviku piiramiseks (näiteks

mullikardinad).

• Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud

tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat

vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete

tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

• Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne

olukord.

Linnud

• Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra

tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli

paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames

koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et

eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on

ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda.

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on

võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava

rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 7).

• Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole

kalade kudeperioodi 15.04-15.06.

Lisa EELHINNANG

49 (52)

• Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige

madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku

realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja

potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele,

peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid

eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade

emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju

vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui

ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad

need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid

magnetvälju.

Veealused arheoloogiaväärtused

• Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti

abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige

tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja

Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse

positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.

• Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA

21.10.2025 otsus nr 1-7/25-378).

Lennuliiklus

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel

peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama

minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded

• Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise

vajadust (Vabariigi Valitsuse 21.05.2025 korraldus nr 95 „Hoonestusloa andmine“).

• Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA

21.10.2025 otsus nr 1-7/25-378).

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel

• Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite

ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid.

Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning

need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema

kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja

eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee

erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas.

Lisa EELHINNANG

50 (52)

• Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee

erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine

veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue

võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks

ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala

kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise

õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda

muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi

keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt

eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas.

• Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud

suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade

kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise

juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused.

Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole

võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata

ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami

või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide

planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja

teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks

teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid

teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas

kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning

peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või

laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi

(AIS) kaudu.

Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu

kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida

ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese

mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga.

Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja

kuhu mitte.

Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale

alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu.

Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta,

võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja

pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus, kui osa alast jääb kasutamata ja

sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada.

Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja

elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes

ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist.

Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja

kontrollitavaks.

Lisa EELHINNANG

51 (52)

• Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991,

jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao

ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma

aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes. Aastaaruannetes ei tooda

ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega,

lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama

võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta.

Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud

tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada

Keskkonnaametile. Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja

häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

• Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava

kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see

u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole

see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti ei ole see veel teada. KMH aruandes

läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on

lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse

alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud

kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga.

Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine

(KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka

linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas

asjakohases hindamises käsitletud. Seega Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris)

ei ole kaabli kividega katmine lubatud, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole

hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi

leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine).

• Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti

IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi

maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli

asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on

vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

1.4. Eelhinnangu järeldus

1.4.1. Keskkonnaameti hinnangul puudub taotluses kavandataval tegevusel (vt ptk 1.1.1)

oluline keskkonnamõju:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivset kaitsealasid, kaitstavate liikide

elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega

välisõhule, elustikule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas,

vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega

ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule

ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

1.4.2. Vee erikasutuse mõjud on piisavas mahus SWE KMH aruandes hinnatud ning

Lisa EELHINNANG

52 (52)

asjaolud ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH

algatamata.

1.4.3. Oluline on vee erikasutuse planeerimisel ja ellu viimisel lähtuda ptk 1.3.8. toodud

keskkonnameetmetest (sh seire nõuetest). Uuringud võimaliku olulise mõju

väljaselgitamiseks ei ole vajalikud.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Lisa EELHINNANG

1 (52)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu Roheplaan OÜ poolt

2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise aruande „Saare Wind Energy

MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine1“ (SWE KMH aruanne või KMH

aruanne), arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Eelhindamise aluseks on võetud mh:

1. Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri2 andmed;

2. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed;

3. Keskkonnaseire infosüsteem (KESE) andmed;

4. Merekeskkonna ja kalastiku uuringud3;

5. Eesti Ornitoloogiaühingu uuringud ja seire4.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Taotlus

Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa

(keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510.

Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-

9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-

KL/1022823-3 (taotlus).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi (SWE

meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel veekogus Läänemere läänesaarte lääneosa

(VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna

lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba

taotletakse 15-ks aastaks.

1 Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud

Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=476&represented_id= (22.07.2026). 2 https://geoportaal.maaamet.ee/. 3 Kliimaministeeriumi poolt tellitud merekeskkonnauuringud on kättesaadavad:

https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/uuringud (22.07.2026). Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud kalastiku uuringud on kättesaadavad:

https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/uuringud (22.07.2026). 4 https://www.eoy.ee/.

Lisa EELHINNANG

2 (52)

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100

tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on

kuni 1400 MW.

Vee erikasutus on kavandatud meretuulepargi siseste merekaabelliinide paigaldamiseks

kogupikkusega ligikaudu 270 km ning eksportkaabelliinide paigaldamiseks kuni liitumiseni

Saaremaal paikneva põhivõrguga. Ekspordiühendus koosneb kuni neljast paralleelsest

eksportkaablist (edaspidi ka ühenduskaabel), mille kogupikkus on ligikaudu 70 km

eksportkaabli trassil ja 30 km meretuulepargi alal.

Taotluses on märgitud, et tuulepargi rajamisel kasutatakse tuulegeneraatorite puhul ainult ühte

vundamenditüüpi. Samas, keskkonnaloa taotluses on esitatud erinevad tehnoloogilised

alternatiivid (gravitatsioonivundament, vaivundament, sõrestikvundament).

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala

piires.

Vee erikasutuse maksimaalsed mahud

Keskkonnaloa andmisel fikseeritakse loas maksimaalsed vee erikasutuse mahud. Kavandatava

tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev maksimaalne vee erikasutus:

* vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³;

* süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele mahus kuni 1 000 000 m³;

* vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³

(vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka

vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm);

* vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere

põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³;

* tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000

m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja

tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Lisa EELHINNANG

3 (52)

Täpsemad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud tabelis 1.

Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1).Vee erikasutuse

ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on

lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

Tehnoloogilised alternatiivid

KMH aruande ptk-s 2.5 ja 2.6 ning lisas 1 on käsitletud nii vaivundamendi kui ka

gravitatsioonivundamendi paigaldamise tehnoloogiaid ja nendega seotud vee erikasutust.

Tehnoloogiate lõikes on erinev vee erikasutuse maht ja viis. Samuti on käsitletud kaablite

paigaldamise tehnoloogiaid ja nendega seotud vee erikasutust.

Vaivundament. Vaivundament puuritakse pinnasesse. Puuritavaks pinnaseks on taotluse

kohaselt 88% ulatuses lubjakivi tükid, 6% ulatuses liiv ja kruus ning 6% ulatuses savi. Puuritava

materjali maht onu 3627 m³ vundamendi kohta, kokku mahus 370 000 m³ (vt tabel 1).

Vaivundamendi puurimisel tekkiv pinnas paigutatakse vundamendi kõrvale ning see täidab

endas ka vundamendi erosioonikaitse rolli. Vaivundamendi paigaldamisel toimub süvendamine

veeseaduse mõttes (veeseadus § 176 lg 1) - veekogu põhjast setendi eemaldamine.

Süvenduspinnase paigaldamine vundamendi kõrvale on süvenduspinnase kasuliku

kasutamisega, tegemist ei ole kaadamisega (veeseadus § 177 lg 2 p 1, koostoimes veeseadus §

187 p 8). Seega toimub süvenduspinnase kasulik paigutamine veekogu põhja mahus u 3627 m³

vundamendi kohta, kokku mahus kuni 370 000 m³ (vt tabel 1). Vee erikasutusel paiskub vette

ka setteosakesi ja tekib heljum (vt ptk 1.1.5.1).

Seejärel paigaldatakse vundament pinnasesse, toimub tahkete ainete paigutamine veekogu

põhja. Vundamendiks on terasest 10 m diameetriga toru, osa sellest on merepõhja süvistatud ja

osa on veesambas, ühe vundamendi maht taotluse kohaselt on 264 m³, kokku paigutatakse

tahkeid aineid mahus 27 000 m³. Selleks et vundamendi paigaldamine oleks tehniliselt

võimalik, puuritakse lubjakivisse süvend pisut suurema (ca 0,5 meetrit) diameetriga kui

vaivundamendi välisdiameeter. Pärast vundamendi paigaldamist see vahe vuugitakse.

Vuugimaterjali on u 367 m³ vundamendi kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni

37 500 m³. Vuugimaterjal paigaldatakse vaivundamendi ja puuraugu seina vahele jäävasse

rõngasvahesse, et täita paigaldamisel tekkinud vahe ning tagada vundamendi stabiilsus..

Vundamendid kaitstakse vajadusel veel kivimaterjaliga. Lubjakivisel merepõhjal ei ole kaitse

eeldatavasti vajalik, kuid konservatiivsel lähenemisel on materjali kogus u 1765 m³

vundamendi kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 180 000 m³. Erosioonikaitse

materjal paigaldatakse otse veekogu põhja (vt KMH aruande lisa 3.2. joonis 3-22). KMH

aruande kohaselt on vaivundamendi kasutamine kõige tõenäolisem tehnoloogiline alternatiiv.

Gravitatsioonivundament. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks on vajalik merepõhja

ettevalmistamine. Selleks eemaldatakse merepõhjalt pehmemad setted vundamendi alla jäävast

merepõhjas (vundamendi diameeter 50 m, eemaldatava sette keskmine paksus 3,9 m). KMH

aruande kohaselt peab välistama tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate merepõhja

setete paksus on üle 4 meetri. Seega on süvendamise mahu leidmisel lähtutud maksimaalsest

võimalikust süvendamise mahust. Taotluse kohaselt nähakse ette süvendamist kogumahus 1

Lisa EELHINNANG

4 (52)

miljon m³, st ühe vundamendi kohta mahus 9803 m³. Süvendamine toimub spetsiaalse

süvenduslaevaga, millega süvenduspinnas teisaldatakse ettenähtud kaadamiskohta.

Süvendamisel ja kaadamisel paiskub vette setteosakesi ja tekib heljum (vt ptk 1.1.5.1.).

Eemaldatud pinnas asendada stabiilsema materjaliga (jäme kruus), u 4901 m³ vundamendi

kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 500 000 m³.

Seejärel paigutatakse terasest armatuuriga vundamendi konstruktsioon (u 5098 m³ vundamendi

kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 520 000 m³) ja täidetakse ballastiga (kivid

kruus u 14 509 m³ vundamendi kohta, kokku paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 1 480 000

m³). Ballast paigutatakse vundamendi sisse, mitte otse veekeskkonda. Vundamendid kaitstakse

vajadusel veel kivimaterjaliga. Lubjakivisel merepõhjal ei ole kaitse eeldatavasti vajalik, kuid

konservatiivsel lähenemisel on materjali kogus u 3921 m³ vundamendi kohta, kokku

paigutatakse tahkeid aineid mahus kuni 400 000 m³. Materjal paigaldatakse otse veekogu põhja

(vt KMH aruande lisa 3.2. joonis 3-22).

Kaablite paigaldamine. Kaablite paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid laevu, mis suudavad

täpselt kaabli merepõhja paigutada. Madalas rannikumeres tuuakse kaabel kaablipaigalduse

laevaga nii lähedale rannikule kui saab (laeva süvis u 7 m). Sealt edasi ujutatakse kaabel

poidega ranniku suunas ja eksportkaabli ots tõmmatakse väikelaeva ja vintsi abil rannale. Siis

lastakse kaabel põhja vajuda. Kui kaabel on merepõhja paigutatud, järgneb kaabli matmine 1-

1,5 m sügavusele. Selleks kasutatakse spetsiaalset roomikutel liikuvat "Dig-It" kaugjuhitavat

masinat (KMH aruande lisa 1 joonis 4.13.). Selline tööriist võetakse sageli kasutusele teiselt

väiksemalt laevalt, et muuta toiming sõltumatuks kaablipaigalduslaeva tegevusest. Dig-it

masinaga saab kaablit matta kahel erineval tehnoloogilisel viisil, olenevalt pinnasest:

*Pehmel põhjal kasutatakse veejoa tehnoloogiat. Veejoaga paigaldamise tehnoloogia (jetting)

puhul veeldatakse kaabli all olevad merepõhja setted kõrgsurveveejugade abil ajutiselt suure

veesisaldusega mittekandvaks „smuuti“ massiks, mille sisse vajub kaabel oma raskuse mõjul.

Meetodi kasutamisel mõjutatakse merepõhja pinnast, kuid veeseaduse § 176 lõike 1 tähenduses

süvendamist ei toimu, kuna setendit veekogu põhjast ei eemaldata. Veeldatud süvendi laius on

ligikaudu 200–950 mm. Tööde käigus paiskub osa veeldatud settest ajutiselt heljumisse.

*Kõvade pinnaste puhul, mida ei ole võimalik vajalikul määral vedeldada, kasutatakse

kettlõikuri moodulit. Selle mooduliga saab pinnast kaevata, et moodustada kraav laiusega 450

mm. Masin suunab kaabli kraavi ning valdavalt langevad setted kaablile - sellega tagataksegi

kaablite matmine. Ei toimu pinnase kaadamist kaablikraavi kõrvale laiemal alal. Kaabli

paigaldamisel toimub süvendamine – ajutine veekogu põhjast setendi eemaldamine.

Süvendatava pinnase maht on u 0,5 m³/m. Tööde käigus paiskub osa settest ajutiselt heljumisse.

Kaljupinnasel kasutatakse vajadusel kaabli kaitsmiseks kivikindlustusi. Arvestuslikult

kasutatakse 7 tonni ehk u 4.75 m³ kive 1 jooksva meetri kohta. Kivid paigaldatakse spetsiaalselt

laevalt otse merepõhjale (KMH aruande lisa 1 joonis 4.17.). Kaabli matmisel toimub tahkete

ainete paigutamine ja tekib minimaalselt heljumit.

Lähtuvalt pinnase iseärasustest on teada eri tehnoloogia kasutamise osakaalud (KMH aruande

lisa 1 tabel 4-1., vt tabel 2). Taotluse kohaselt kasutatakse ka eksportkaabli paigaldamisel

erinevaid tehnoloogiaid samas osakaalus.

Lisa EELHINNANG

5 (52)

Tabel 1. Kavandatav vee erikasutus, vee erikasutuse eesmärk, maht. eesmärk

↓

vee

erikas-

utus

→

süvendamine

tahkete ainete paigutamine süvendus-

pinnase

kasulik paigutamine

kaada-

mine

kaablite

paigaldamine

eksportkaablite

hoonestusalal

28 000 m³ kaablid 9 600 m³

kivid 20 000 m³

kokku 29 600 m³

28 000 m³ -

dig-it masinaga

kettlõikamise meetodil

süvistatakse 1 m sügavune

ja 45 cm laiune soon,

tekkiva pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Ketaslõikuri

kasutamine 55,3 km

ulatuses trassist.

kive kaabli katteks

kasutatakse 4,2 km ulatuses

trassist, kive paigutatakse 7

tonni ehk 4.75 m³ kive 1

jooksva meetri kohta.

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil kaabli

paigaldamisel

süvenduspinnas

kasutatakse kasulikult

kaablite katteks.

kaablite

paigaldamine

tuulepargi

hoonestusalal

112 000 m³ kaablid 38 400 m³

kivid 80 000 m³

kokku 118 400 m³

112 000 m³ -

dig-it masinaga

kettlõikamise meetodil

süvistatakse 1 m sügavune

ja 45 cm laiune soon,

tekkiva pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Ketaslõikuri

kasutamine 213,3 km

ulatuses trassist.

kive kaabli katteks

kasutatakse 16,2 km ulatuses

trassist, kive paigutatakse 7

tonni ehk 4.75 m³ kive 1

jooksva meetri kohta.

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil kaabli

paigaldamisel

süvenduspinnas

kasutatakse kasulikult

kaablite katteks.

gravitatsioonivun-

damentide

rajamine

1 000 000 m³ kruusapadi 500 000 m³

vundament 520 000 m³

vundamendi ballast 1 480

000 m³

erosioonikaitse 400 000 m³

kokku 2 900 000 m³

- 1 milj

m³

vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

vaivundamentide

rajamine

370 000 m³ vundament 27 000 m³

vuukimismaterjal 37 500 m³

erosioonikaitse 180 000 m³

kokku 244 500 m³

370 000 m³ -

puurimisel

tekkiv pinnas

pinnas kasutatakse

erosioonikaitseks

sõrestik-

vundamentide

rajamine

172 000 m³ konstruktsioon 18 000 m³

vuukimismaterjal

36 000 m³

Kinnitusvaiad 10 500 m³

Kokku 64 500 m³

172 000 m³ -

vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

konstruktsioon, vuukimine,

kinnitusvaiad

pinnas kasutatakse

erosioonikaitseks

* KMH aruandes hinnati 100 tuulegeneraatori rajamist ning määrati vundamendi rajamiseks maksimaalsed vee

erikasutuse mahud. Tegelik vee erikasutuse maht on aga iga vundamendi puhul väiksem kui maksimaalne. Seetõttu

on KMH aruandes hinnatud vee erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama vundamenti.

Lisa EELHINNANG

6 (52)

Tabel 2. Kaablite paigaldamisel kasutatava tehnoloogia osakaal. Tuulepargi sisese kaabli pikkus

ja eksportkaabli pikkus

tuulepargi alal

240 km +

30 km

kokku 270 km (100%)

Eksportkaablite

pikkus

eksportkaabli trassil

70 km (100%)

Kaabli matmine veejoaga

40,5 km (15%) Kaabli matmine

veejoaga

10,5 km (15%)

Kaabli matmine ketaslõikuriga

213,3 km (79%) Kaabli matmine

ketaslõikuriga

55,3 km (79%)

Kaabli matmine kivi alla

16,2 (6%) Kaabli matmine kivi

alla

4,2 km (6%)

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel

gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine.

Vee erikasutus taotluses ja KMH aruandes

KMH aruandes on selgitatud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Tegelik vee

erikasutuse maht on aga iga vundamendi puhul väiksem kui maksimaalne. Seetõttu on KMH

aruandes hinnatud vee erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama

vundamenti. KMH aruande kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik

paigaldamaks nii tuulepargisisesed kaablid kui ka eksportkaablid. Lisaks on käsitletud kahte

erinevat eksportkaabli alternatiivi (alternatiiv 1 – põhjapoolne; alternatiiv 2 – lõunapoolne).

KMH aruandes ei välistata kumbagi eksportkaablitrassi alternatiivi. Keskkonnaloa taotluses

markeeritud mahud vee erikasutuse ala (vt joonis 1) ja maht (vt tabel 3) on kooskõlas KMH

aruandes käsitletuga.

Taotluses kirjeldatud vundamentide ja kaablite paigaldamisel tehnoloogiad ei erine KMH

aruandes toodust. KMH aruanne ei välista ühtegi tehnoloogiat ega sellega kaasnevat vee

erikasutust. KMH aruande kohaselt on kasutamiseks sobilikud nii gravitatsioonivundamendid,

vaivundamendid kui ka sõrestikvundamendid. Sobilikud on kirjeldatud kaablite paigaldamise

tehnoloogiad. Ühegi tehnoloogilise alternatiiviga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid

keskkonnameetmete rakendamisel ei kaasne. Lisaks on KMH aruandes mõjude hindamisel

lähtutud töökorraldusest, et vaivundamentide ja sõrestikvundamentide korral jääb pinnas

vundamendi juurde erosiooni kaitseks (KMH aruanne lk 32) ja kaablikraav täidetakse

süvendatud pinnasega (KMH aruande lisa 1 ptk 4.5). Seega on KMH aruandes käsitletud ka

süvenduspinnase kasuliku kasutamise valdkond.

Lisa EELHINNANG

7 (52)

Tabel 3. KMH aruandes käsitletud maksimaalsed vee erikasutuse mahud ja keskkonnaloa

taotluses kirjeldatud maksimaalsed vee erikasutuse mahud.

*KMH aruandes käsitleti tuulegeneraatoreid võimsusega 14-18 mW, tipukõrgusega 280 kuni 310 m ja

vundamendi diameeter kuni 50 m. KMH aruandes on kirjeldatud vundamendi kogukaal koos ballastiga (7000-

15 000 t). Vundamendi konstruktsioon koosneb betoonist ja terasest, ballastiks kasutatakse kivi/kruusa. Betooni

erikaalu on 2 t/m³, terasel 7,8 t/m³, kruusal/kivil 1,3-1,8 t/m³. Vundamendi mahu arvestamisel lähtutakse erikaalust

2 t/m³.

KMH aruandes toodud vee

erikasutuse maht

rajatiste arv vee erikasutuse maht

taotluses

süvendamine

vundamendi

paigaldamisel

kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

süvendamine mahus kuni

1 miljon m³

kaadamine kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

kaadamine mahus kuni 1

miljon m³

kruusapadi kuni 500 000 m³

KMH aruande lk 25

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

tahkeid aineid mahus kuni

500 000 m³

vundament 7000 - 15 000 t/tk ehk u 14 000 -

30 000 m³/tk, kokku

1 428 000 - 3 060 000 m³*

KMH aruande lk 25 tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

tahkeid aineid mahus kuni

1 532 000 m³ (vundament

ja vundamendi ballast).

erosioonikaitse

kuni 10 m lai ja 1-1,5 m paks,

ümber 50 m diameetriga

vundamendi ehk u 3921 m³

vundamendi kohta ja kokku 400

000 m³**

KMH aruande lisa 1 ptk 3.4.

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

tahkeid aineid mahus kuni

400 000 m³

süvendamine

kaablite

paigaldamisel

Kaablite kogupikkus on 340 km.

79% ulatuses kasutatakse

kettlõikamise meetodil 1 m

sügavuse ja 45 cm laiuse soone,

rajamiseks. Süvendatav pinnase

maht on 1x0,45m, ehk umbes 0,5

m³/m. Arvestades, et kaabel

süvistatakse ketaslõikuriga 268,6

km pikkusel trassil on süvistamise

maht 134 300 m³

KMH aruanne tabel 2.4-1., ptk

2.5.5. KMH aruande lisa 1 tabel

4-1

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km, kokku

kaableid 340 km

KMH aruande tabel 2.4-1.

süvendamine mahus kuni

140 000 m³

kaablite katmine

kividega

Kaablite kogupikkus on 340 km.

6% kaablite pikkusest on

otstarbekas katta kividega.

Arvestuslikult kasutatakse 7 tonni

ehk 4.75 m³ kive 1 jooksva meetri

kohta. Arvestades, et kaabel

kaetakse kiviga 20,4 km pikkusel

trassil on lisatavate kivide maht 96

900 m³

KMH aruanne lisa 1 ptk 4.5.6.2 ja

tabel 4-1

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km, kokku

kaableid 340 km

KMH aruande tabel 2.4-1

kuni 148 000 m³

Lisa EELHINNANG

8 (52)

** Seega on erosioonikaitse pindala ca 1880 m² ning keskmise kihi paksuse 1.5 m korral ruumala 2820 m³, mis

102 vundamendi (100 tuulikut + 2 alajaama) summana on arvutuslikult 287 640 m³. Rakendades tehnilise

projekteerimise varuna faktorit 1.4, on maksimaalne maht orienteeruvalt 400 000 m³. Projekteerimise varu faktori

rakendamisel on suurte kivide maht, mitte erosioonikaitse pindala. Seega ei suurene merepõhja kadu, suurte kivide

paigaldamisel on heljumi teke minimaalne. Taotluses on toodud maksimaalne võimalik maht, siiski võib eeldada,

et SWE meretuulepargis on tuulikute vundamentide ümbruse kaitse vajadus väga ebatõenäoline või piiratud

mahuga.

Lähtuvalt eeltoodust on taotluses kirjeldatud vee erikasutuse maht ja tehnoloogia on kooskõlas

KMH aruandes tooduga (vt tabel 3). Mahu ja tehnoloogia osas muutuseid ei ole, st taotluse

kohaselt ei ole ette nähtud uute tehnoloogiate kasutust ning suurenenud ei ole vee erikasutuse

maht. Lisaks, taotluses kirjeldatud vee erikasutuse ala ja vee erikasutuse positsioonid on

kooskõlas KMH aruandes tooduga (vt joonis 2). Ei ole muutunud kavandatava vee erikasutuse

asukoht. Seega on taotluses kirjeldatud vee erikasutus kooskõlas KMH aruandes hinnatud vee

erikasutusega. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole teadaolevalt

tehtud uuringuid/analüüse, mis välistaks KMH aruandes käsitletud tehnoloogiate kasutamist

antud arendusalal.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus (vee erikasutuse maht, ala, vee

erikasutuse viis) võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas tegevuse osas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks

ning et jätta KMH algatamata.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu5 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

on varasem strateegiline otsus tehtud. Eesti mereala planeeringus on markeeritud ka võimalikud

eksportkaabli trassi alad. Merealade energiavõrgustiku rajamine lahendatakse eraldiseisvalt,

Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.6 ja 5.7 toodud tingimusi järgides ei ole tegemist

mereala planeeringu muutmisega. SWE KMH aruandes on eksportkaablite trasside osas

lähtutud Eesti mereala planeeringu tingimustest (KMH käigus on hinnatud kaasnevaid olulisi

mõjusid, trassi valikul on välditud olulist ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja

mereelustikule, sh olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju

Natura 2000 aladele, välja on selgitatud asjakohased keskkonnameetmed jne).

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 20356 kohaselt on eesmärk rajada aastaks 2030

meretuuleparke võimsusega kuni 1GW, aastaks 2040 kuni 3GW, aastaks 2050 kuni 4GW. Seega

ei ole loobutud meretuuleparkide rajamise eesmärgist.

Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „Hoonestusloa andmine“ andnud

hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga –

meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid

(tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 21.10.2025

otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja

koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala).

5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). 6 ENMAK 2035. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 8.01.2026. Lisa 2 lk 17, tabel 2.9 Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (02.07.2025).

Lisa EELHINNANG

9 (52)

Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus7 on markeeritud elektriühenduse

trass Kotlandi alajaamani (Varpe küla, Saaremaa vald, Saare maakond), trassi kulgemine

alajaamast mereni ei ole markeeritud. Kotlandi alajaama korral ei ole välistatud kumbki KMH

aruandes käsitletud trassialternatiiv.

Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel

tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud

hoonestusaladega. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole kehtestatud

planeeringuid või arengudokumente, millega taotluses kirjeldatud vee erikasutus oleks

vastuolus.

Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka

kehtivate hoonestuslubadega kui ka strateegiliste arengudokumentidega. Eeltoodust

tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud

tegevusega muutunud, tegevust planeeritakse jätkuvalt samal alal ja mahus. Kuna

asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks

ning et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal mere põhjas ei esine loodusvarasid

kasutataval kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

Meretuulepargi rajamiseks kasutatakse suures mahus ehitusmaterjale, siiski ehitusmaterjalide

omandamine ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Merepõhja pinnast kasutatakse taotluse

kohaselt kasulikult niipalju kui võimalik – vaivundamendi ja sõrestikvundamendi

paigaldamisel tekkiv väljapuuritud lubajakivi kasutatakse erosioonikaitsena, kaablite

paigaldamisel kaetakse kaablid merepõhja pinnasega. Selline töökorraldus on kirjeldatud ka

KMH aruande ptk-s 2.6.2.

Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali,

seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel.

Spetsiaalse ballasti vajadus on markeeritud ka KMH aruandes. Taotluse kohaselt on kavandatud

gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas kaadata

ettenähtud kaadamisaladele. Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust

maismaast ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Seega puuduvad realistlikult

alternatiivsed võimalused kaadamisele. KMH aruande lk 25 ja 57 on markeeritud põhimõtted,

millest tuleb lähtuda kaadamisalade määramisel, sellest on loa taotleja lähtunud taotluses.

Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise8 ptk-s 8 toodud

põhimõtetega.

KMH aruande ptk 4.3.3. on käsitletud tegevuse mõju kalapüügile, kus on toodud: „Kalapüük

jaguneb traalpüügiks, rannapüügiks ja harrastuspüügiks. Traalpüügi peamisteks

7 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all. 8 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026).

Lisa EELHINNANG

10 (52)

püügiobjektideks on räim, kilu ning tursk ja püügipiirkonnad asuvad Läänemere avaosas ja

Liivi lahes. SWE tuulepargi alal ega lähistel traalimist ei toimu. Rannapüük toimub 12

meremiili ulatuses rannikust või kuni 20 m samasügavusjooneni. Rannapüügi alast jääb

tuulepargi ala samuti valdavalt välja, vaid väike osa kattub püügiruuduga 340 ning tuuleparki

alajaamaga ühendav kaabel läbib püügiruute 340, 327 ja 314.“ Lisaks, KMH aruande kohaselt

ei kaasne olulist negatiivset mõju ka kummagi eksportkaabli trassialternatiivi elluviimisel

(KMH aruande tabel 3.8-2). Seega ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju

elusressurssidele.

Agarikku (Furcellaria lumbricalis) meretuulepargi alal biomassiproovidest märkimisväärselt

ei leitud (KMH aruande ptk 3.4), seega puudub meretuulepargil otsene mõju agarikule. Lääne-

Saaremaa randadelt korjatakse tormidega kaldale triivinud agariku kinnist (kividele kinnituvat)

vormi. Kuivõrd meretuulepargil puudub mõju nii lainetusele (KMH aruande ptk 3.1) kui ka

rannaprotsessidele (KMH aruande ptk 3.2), ei saa see mõjutada ka agariku korjamise võimalust

rannalt.

Seega on taotluses ette nähtud maksimaalne süvenduspinnase taaskasutus, vee erikasutusega ei

kaasne ressursside ebaotstarbekat kasutamist ega ressursside hävimist. Taotluses markeeritakse

maksimaalsed võimalikud vee erikasutuse mahud, kuid tegevuse elluviimisel ja lähtuvalt

ehitusgeoloogilistest uuringutest võivad mahud olla väiksemad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud ressursikasutus võrreldes KMH

aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutuseks jm ehituseks kasutatava tehnikaga. Energiakasutust

viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Täpne tehnoloogiline lahendus

selgub edaspidistes etappides, keskkonnaloas markeeritakse maksimaalsed vee erikasutuse

mahud.

Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb seatud kliimaeesmärkidest, suurendada taastuvate

energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike

lahenduste kasutusele võtmist, mis aitab saavutada süsinikuheite vähendamise. KMH nõuetele

vastavaks tunnistamisest saati ei ole toimunud olulisi muutusi kliimaeesmärides.

Tuuleenergeetika arendustest merel ei ole loobutud.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist

veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee

erikasutusele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja

tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud

tegureid (müra, visuaalne mõju jne). Lähtuvalt eeltoodust käsitletakse eelhinnangus eelkõige

vee erikasutusega seotud tegevusi ning nendega kaasnevaid tegureid.

Lisa EELHINNANG

11 (52)

1.1.5.1. Heited vette

Vee erikasutusega võivad kaasneda heited vette, mis on peamiselt seotud pinnase liigutamisega.

Pinnase häirimisel paisatakse vette heljumit ning koos setteosakestega võivad vabaneda ka

põhjasetetesse seotud saasteained ja toitained. Lisaks võivad võimalikud heited olla seotud

ehituslaevade võimalike avariidega.

Heited vette võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla

seotud tuulikute konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike

avariidega ning tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis

võib omakorda mõjutada vee kvaliteeti. Kasutusaegsed tegurid ei ole seotud keskkonnaloa

esemega, seega neid eelhinnangus detailsemalt ei käsitleta.

KMH aruandes käsitleti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat ptk-s 3.1, merepõhja

geoloogiat ptk-s 3.2. ja merevee kvaliteeti (sh reostus avarii korral) ptk-s 3.3. KMH käigus on

modelleeritud hüdrodünaamilisi protsesse sh lainetust ja hoovusi (vt KMH aruanne ptk 3.1 ja

lisa 3.2.) rannaprotsesse (KMH aruande ptk 3.2 ja lisa 3.2.), samuti heljumi teket ja levikut

(KMH aruande ptk 3.3. ja lisa 3.2.).

Heljum

Meretuulepargi rajamisel tekib heljum siis, kui merepõhja setteid liigutatakse või mehaaniliselt

häiritakse ning peenemad osakesed (liiv, aleuriit ja savi) satuvad veesambasse ning jäävad vees

mõneks ajaks heljuma. Heljumisse satub osa süvendatavast/puuritavast pinnasest. Samuti tekib

heljum merepõhja mõjutamisel veesurvega (tekib heljum, kuid otseselt setteid ei liigutata).

Seevastu tahked ained (vundament, kividest erosioonikaitse jne) on suure struktuuriga ja

paigaldatakse otse mere põhjale ja setteid enam ei liigutata, siis nende töödega kaasnev heljum

on ebaolulisel tasemel9. Heljumi teke sõltub eelkõige kasutatavast ehitustehnoloogiast, pinnase

omadustest (jämedamad osakesed sadestuvad koheselt) ja hüdrodünaamilistest tingimustest

(hoovused, lained).

Tuulepargi ehitustööde käigus vabaneva heljumi ja heljumi leviku mudeldamiseks loodi DHI

AS poolt uuritava piirkonna 3D hüdrodünaamiline mudel (MIKE 3 FM), mis põhineb

samasugusel kogu Läänemerd hõlmaval mudelil HDDKBS2. Mudeli valideerimiseks kasutati

KMH aruande ptk 3.1.1 kirjeldatud SWE tuulepargi arendusalal läbi viidud hüdrograafiliste

mõõdistuste andmeid hoovuste suuna ja kiiruse, lainetuse, veetaseme, veetemperatuuri ja

soolsuse kohta. Mudeldamisel on lähtutud piirkonna pinnase andmetest: ülemine merepõhja

setete kiht (paksus keskmiselt ~3,9 m), mis sisaldab kuni 80% peeneteralisi setteid, ja alumine

lubjakivikiht, mis sisaldab kuni 30% peeneteralisi setteid (KMH aruande lisa 3.2. lk 10).

Mudeldatud on heljumi teket gravitatsioonivundamendi, vaivundamendi ja sõrestikvundamendi

rajamisel, st mudeldati setete hulka, mis paisatakse heljumisse pinnase eemaldamisel ja pinnase

merepõhja tagasi paigaldamisel. Mudeldamine on läbi viidud lähtuvalt maksimaalsest

võimalikust tuulikute arvust arendusalal. KMH aruandes on modelleerimisel lähtutud reaalsest

töökorraldusest: iga tuuliku vundament paigaldatakse järjestikku 48 tunni jooksul, st algusega,

mis on määratud 48 tunniks. 01-03-2017 on vundamenditööd lõpetatud 15-09-2017, mis vastab

realistlikule kevadsuvisele perioodile.

9 Tahkete ainete paigutamisel tekkiv heljumi kogumaht on kuni 1% uputatavast materjalist, kui kivide ja rahnude

küljest on irduvat materjali. OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai

rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12.

Lisa EELHINNANG

12 (52)

Heljumit tekib kõige rohkem gravitatsioonivundamendi paigaldamisel, oluliselt vähem

vaivundamendi paigaldamisel. Vaivundamendi paigaldamisel tekib heljumit vähem, kuna

liigutatavate setete maht on oluliselt väiksem ning puuritava materjali hulgas on suures osas

lubjakivi, mitte aga peene fraktsiooniga sete (vt tabel 4). Siiski, ka gravitatsioonivundamendi

rajamisel kõige konservatiivsemate mudelduste kohaselt satub heljumisse kuni 2,5 % setetest.

Tabel 4. Vee erikasutusega kaasnev heljumi kogus vundamentide rajamisel. Vabaneva

heljumi hulk

kokku

Vabaneva

heljumi hulk

ühe

vundamendi

kohta

Vabaneva

heljumi maht10

kokku

Vabaneva

heljumi maht

ühe

vundamendi

kohta

Gravitatsioonivundament

(konservatiivne juhtum)

140 400 t 1404 t 25 272 m³ 252 m³

Vaivundament 9612 t 96 t 1730 m³ 17 m³

KMH aruande lisa 3.2. ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega

seotud heljumi teket ja levikut eraldi ei mudeldatud. Mõju analüüsiti hajumismudeli tulemuste

ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal, mis on teada varasematest uuringutest.

Heljumi leviku hindamisel lähtuti kaabli paigaldamise eri meetodite kasutamise osakaalust (vt

tabel 1) . Kettlõikamise käigus on setete vabanemise kiirus 0,2 kg/s ja selle tehnoloogia

kasutamise kogu kestus on u 6473 tundi, mis annab kokku u 4661 tonni setteid heljumisse.

Arvestades kaablitrassi pikkust, paisatakse ketaslõikuri tehnoloogiat kasutades heljumisse

setteid u 24,5 t/km ~ 136,3 m³/km11. Veesurve tehnoloogia kasutamisel on setete vabanemise

kiirus 0,4 kg/s ja selle tehnoloogia kasutamise kogu kestus on u 296 tundi, mis annab kokku u 427

tonni setteid heljumisse. Arvestades kaablitrassi pikkust paisatakse veejoa tehnoloogiat

kasutades heljumisse setteid u 11,8 t/km ~ 65,9 m³/km. Vee erikasutusega kaasnev heljumi

kogus on toodud tabelis 5.

Eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama, kui meretuulepargisiseste kaablite

paigaldamisel. Olemasoleva teabe põhjal on proportsionaalselt võrreldav ka kaablipaigaldamise

tehnoloogiate kasutamise osakaal. Seega saab eeltoodud järeldusi arvestada ka eksportkaablite

osas ja KMH aruandes on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH

aruanne lk 58). Vee erikasutusega kaasnev heljumi kogus on toodud tabelis 5.

KMH aruande lisa 3.2. tabelis 4.1. ja 5.1 ning KMH aruande lk 58 on esitatud vee erikasutuse

käigus vette paisatava heljumi kogus tonnides. Tuginedes mudeldamise läbi viinud ekspertgrupi

kogemustele varasematest uuringutest selles piirkonnas, eeldatakse, et äsja ladestunud setted

on väga suure veesisaldusega, mis tähendab, et nende kuivmassi tihedus on 180 kg/m³.

10 Teisendamisel kasutakse siin ja edaspidi erikaalu väärtust 0,18 t/m³, lähtuvalt KMH aruande lisa 3.2. lk 19

toodud pinnaste erikaalu: „Tuginedes DHI kogemustele varasematest uuringutest selles piirkonnas, eeldatakse, et

äsja ladestunud setted on väga suure veesisaldusega, mis tähendab, et nende kuivmassi tihedus on 180 kg/m³.“

KMH aruandes arvutatud settekihi paksus põhineb 180 kg/m³ kuivmassi tihedusel. Võrdluseks, süvendatava

pinnase erikaal on keskmiselt 2,1 t/m³ (KMH aruande lisa 3.2. lk 10). 11 Teisendamisel kasutakse siin ja edaspidi erikaalu väärtust 0,18 t/m³, lähtuvalt KMH aruande lisa 3.2. lk 19

toodud pinnaste erikaalu: „Tuginedes DHI kogemustele varasematest uuringutest selles piirkonnas, eeldatakse, et

äsja ladestunud setted on väga suure veesisaldusega, mis tähendab, et nende kuivmassi tihedus on 180 kg/m³.“

KMH aruandes arvutatud settekihi paksus põhineb 180 kg/m³ kuivmassi tihedusel. Võrdluseks, süvendatava

pinnase erikaal on keskmiselt 2,1 t/m³ (KMH aruande lisa 3.2. lk 10).

Lisa EELHINNANG

13 (52)

Lähtuvalt olemasolevast infost on välja arvestatud ka heljumisse paisatava setete maht (vt tabel

5).

Tabel 5. Vee erikasutusega kaasnev heljumi kogus kaablite paigaldamisel. Heljumi mass Heljumi maht

ketaslõikurit kasutades

Heljumi maht

veejoameetodit

kasutades

Kaablid tuulepargi ala

sees (kokku)

5088 t 29 073 m³ 2669 m³

Kaablid eksportkaabli

trassil (kokku)

1500 t 7 537 m³ 692 m³

Käesoleva KMH aruande raames leiti kaablite paigaldamisel heljumisse paisatava sette kogus

ekspertarvamuse alusel, sest on olemas teave, kui palju setteid kaablite paigaldamisel erinevate

tehnoloogiatega vette heljumisse paisatakse. Selline lähenemine on võetud mitmes

meretuulepargi KMH aruandes - modelleeritud üksnes neid ehitustöid, mis tekitavad kõige

suurema heljumi (nt vaiade puurimine, süvendamine või suuremahuline merepõhja

ettevalmistus)12,13,14. Kaablite mõju hinnatakse seejärel mudeli tulemuste ning kaevemahu

alusel. Seega rahvusvaheline praktika näitab, et eksportkaablite paigaldamisel ei teostata alati

eraldi heljumi leviku modelleerimist. Eestis on peale KMH aruande koostamist valminud

täpsemad juhendmaterjalid15 uuringute detailsuse osas. KMH aruande lk 7 on välja toodud, et

KMH aruande koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH

tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike

lubade (keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju

hindamise algatamise vältimine. Selleks koostati KMH programm ja KMH aruanne sisunõuete

poolest kasutades parimat võimalikku teadmist ja arvestades koostamise ajahetkel kehtivaid

KeHJS-e redaktsiooni nõudeid. Seega ei ole SWE meretuulepargi KMH aruandes kasutatud

lähenemine puudulik. Samuti ei tähenda uute juhiste olemasolu, et tehtud järeldused oleksid

valed. Juhise eesmärk on suunata uuringute faasis olevad arendused ühist metoodikat kasutama.

Uus modelleerimine võiks olla asjakohane, kui muutunud oleks vee erikasutuse maht või

kasutatav tehnoloogia. Käesolevalt selliseid muutuseid ei ole. Sobilik on lähtuda KMH

aruandes toodud hinnangutest.

12 Environmental Impact Assessment Report for the Installation and Operation of the Offshore Wind Farm in

Lithuania’s Marine Territory. 2023. Kättesaadav:

https://am.lrv.lt/uploads/am/documents/files/EIA_report_with%20annexes_2023-03-20_ENG.pdf (24.07.2026). 13 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 14 Brew, D. 2019. Norfolk Boreas Offshore Wind Farm Environmental Statement. Chapter 8 Marine Geology,

Oceanography and Physical Processes. Oceanography. Lk 79. Kättesaadav:

https://www.researchgate.net/publication/398571581_Norfolk_Boreas_Offshore_Wind_Farm_Environmental_St

atement_Chapter_8_Marine_Geology_Oceanography_and_Physical_Processes (24.07.2026). 15 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (24.07.2026).

Lisa EELHINNANG

14 (52)

Saasteained (ohtlikud ained ja toiteained)

Meretuulepargi rajamisel võib koos heljumi tekkega vabaneda vette ka osa merepõhja setetes

sisalduvatest toitainetest ja ohtlikest ainetest. Selle põhjuseks on asjaolu, et peeneteralised

setted (aleuriit ja savi) sisaldavad sageli suuremas koguses orgaanilist ainet ning nende pinnale

on adsorbeerunud mitmesugused keemilised ühendid. Mida peeneteralisem on sete, seda

suurem on üldjuhul selle võime siduda toitaineid ja saasteaineid.

KMH aruande koostamise käigus on läbi viidud merevee kvaliteedi uuringud, lisaks on uuritud

merepõhja setete lõimise, raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldust, selle määramiseks

võeti arendusalalt TalTech meresüsteemide instituudi poolt setteproovid (ptk 3.2 ja joonis 3.2-

5). Proovid analüüsiti GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH laboris Saksamaal. Analüüsi

protokoll on esitatud lisas 3.5.

Eksportkaablite alalt setteproove ei võetud, kuid põhja iseloomu osas on infot

merepõhjaelupaikade uuringutest: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi põhjaelustiku

andmebaasis olevaid merepõhja substraadi ja elustiku katvuste andmeid välitöödelt 08.05.2019

kuni 06.06.2019 projektist mereRITA, lõunapoolse ühenduskaabli (merekaabel alternatiiv 2)

ala kohta on kogutud täiendavaid andmeid merepõhja elupaikade ja põhjaelustiku välitöödel

10. – 11. juulil 2023. a.). Reostus eksportkaabli trassialal on ebatõenäoline. Ohtlike ainete

kontsentratsioonid esinevad tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste lähistel16,17 või

ka avamerel (suured laevateed, sügavad akumulatsioonialad)18. Eksportkaablite piirkondi ei

iseloomusta oluline ajalooliselt kujunenud keemiline reostus, piirkonnas puuduvad suuremad

laevateed, asulad või tööstused. Eksportkaabel ei läbi akumulatsioonialasid. Lisaanalüüsid ei

ole vajalikud lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p-st 6.10. a - pinnas

koosneb varem häirimata geoloogilisest materjalist ning selle puhul puuduvad olulised

varasemad ja praegused saasteallikad. Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale reostuse tõttu

oodata olulisi negatiivseid tagajärgi19. Uute arenduste lisamisel on siiski asjakohane detailsem

setete analüüs - oluline lähtuda sellest, et piirkonnas mingi arendus juba ellu viidud, tegemist

ei ole varemalt häirimata pinnasega.

Meretuulepargi rajamisel võivad saasteained vette sattuda avariide tulemusel. Avarii korral

õlilaigu leviku modelleerimiseks püstitati kaks võimalikku riskistsenaariumi. Esimese

stsenaariumi kohaselt toimuks õlileke ehitustööde ajal (nt jack-up laeva hüdraulilises

süsteemis) kõige kirdepoolsema tuuliku juures (pos nr 68), mis on kõige madalamas vees ja

rannikule kõige lähemal olev tuulik (worst case scenario). Teise stsenaariumi kohaselt toimuks

triiviva või sõitva kaubalaeva (General Cargo) kokkupõrge kõige loodepoolsema (pos nr 98)

tuuliku vundamendiga ja lekiks laevakütus. Õlilekke võimaliku suuruse ja leviku

16 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 17 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 18 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026). 19 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026).

Lisa EELHINNANG

15 (52)

prognoosimiseks kasutati stohhastilist mudelit MIKE OS, kus kaalutakse sadu erinevaid tuule,

lainete ja hoovuste kombinatsioone. Mõlema stsenaariumi jaoks koostati 360 erinevat

simulatsiooni.

Seega on vee erikasutuse ala kui ka vee erikasutus tegevusena KMH aruandes uuringute

ja analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala, maht ja iseloom ei ole võrreldes KMH

aruandes tooduga muutunud. Vajalik ei ole uute analüüside või uuringute läbiviimine.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Vee erikasutusega seotud vee kvaliteedi

muutuse mõju elustikule on käsitletud ptk-s 3.1.1.

Hüdrodünaamika

Tuulegeneraatorite käitamine merekeskkonnas võib mõjutada hüdrodünaamilisi protsesse.

Need muudatused võivad olla lokaliseeritud vahetult tuulegeneraatori ümber ja/või levida

kaugemale tuuleparkide piiridest20. Võimalikud muutused hüdrodünaamikas ei ole tingitud

ainult tuulegeneraatori veealusest osast, vaid on seotud suuresti tuulegeneraatori torni ning

tuulegeneraatorite töötamisega kaasnevast varjutusefektist. Varjutusefekt võib mõjutada just

vee kvaliteeti ja vee liikumist, siiski ei ole tuulegeneraatori tornidega kaasnev mõju seotud

keskkonnaloa reguleerimisalaga (vee erikasutusega).

1.1.5.2. Müra

Müra võib potentsiaalselt kaasneda vee erikasutusega: vaiade puurimine, töölaevade müra.

Lisaks, müra võib potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusfaasis: tuulikute töömüra,

hoolduslaevade müra.

KMH raames teostati veealuse inimtekkelise müra mõju arvutuslik hindamine SWE avamere

tuulepargi piirkonnas ning mudeldati kaks erinevat vaiade rammimise stsenaariumi, mis

põhinevad Van Oordi esitatud vaiade rammimise tehnilistel üksikasjadel (KMH aruande lisa

3.11). Hindamise metoodika on sarnane Taani suunistes21 kirjeldatud metoodikaga.

Allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada

impulsiivse müra allikaks, mis on aga vähem intensiivne kui rammimismüra. Vaiade puurimise

müra ei põhjusta negatiivseid mõjusid elustikule. Tuuleparkide ehitamisel kasutatavate laevade

müra allikad avaldavad lokaalset mõju ja nende intensiivsus on võrreldes teiste müraallikate

tasemetega väike, mistõttu laevamüra ei ole selles etapis arvestatav.

Meretuulepargi kasutusfaasi müra teemasid on käsitletud KMH aruande ptk-s 4.2 lähtuvalt

maksimaalsest võimalikust tuulikute arvust arendusalal. Käsitletud on ka madalsagedusliku

müra ja infraheli. KMH raames teostati müra mõju mudeldamine lähtuvalt KMH aruandes

käsitletud planeeritavast arendusest. Müra leviku arvutuste teostamiseks koostati WindPRO

arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline maastikumudel.

20 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (16.07.2025). 21 Danish Energy Agency. 2022. Guideline for underwater noise - Installation of impact-driven piles,

Copenhagen.

Lisa EELHINNANG

16 (52)

KMH aruandes tuuakse välja: „Pideva müra mõju vastuvõetavuse kriteeriumid on vastavalt TG

Noise 110 soovitustele sõnastatud nõudena, et pideva inimtekkelise müra mediaan helitugevuse

tase ei ületaks piirväärtusi (reageerimistaset) enam kui 20% hinnatud mereala pinnast.

Modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab

see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses“. Samas, nimetatud mõjud kaasnevad

tuulepargi tööfaasiga ega ole keskkonnaloa esemega otseselt seotud.

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend22, mis annab keskkonnamõju

hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks

hindamiseks. Juhises tuuakse välja, et infraheli mõju ei ole teaduskirjandusele tuginedes

oluline, puudub mõjuhindamistes vajadus detailse arvutusliku hindamise läbiviimiseks ehk

infraheli mõju inimestele on soovituslik nii maismaa- kui ka meretuuleparkide korral hinnata

eksperthinnanguna. Samas, nimetatud mõjud kaasnevad tuulepargi tööfaasiga ega ole

keskkonnaloa esemega otseselt seotud.

Seega on vee erikasutuse alal vee erikasutusega seotud müra KMH aruandes

analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala ja vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses

võrreldes KMH aruandega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Tuulepargi rajamisega seotud vee erikasutusega kaasneva müra mõju elustikule on käsitletud

ptk-s 3.1.1.

1.1.5.3. Heited õhku, valgus, soojus, vibratsioon ja kiirgus

Töölaevade mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vaivundamendid paigaldatakse puurimise meetodil, rammimist ei toimu. Seega vibratsiooni

vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses võrreldes KMH aruandes tooduga muutunud.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaluba esemeks on vee erikasutus, vee erikasutusega jäätmeid ei teki,

taaskasutamiseks sobimatu pinnas kaadatakse ettemääratud kaadamisaladele.

KMH aruande ptk-s 2.6.4 on kirjeldatud meretuulepargi tegevuse lõpetamise etappi. Seal on

muuhulgas käsitletud tuuliku komponentide taaskasutamist ja utiliseerimist. Näiteks täna

22 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend

MÜRA, VIBRATSIOON, VARJUTAMINE. Kättesaadav: Mõju hindamine keskkonnale | Kliimaministeerium

(02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

17 (52)

laialdaselt diskuteeritav tuulikute labade keeruline taaskasutus tuleneb labadest, mis on

toodetud u 20 aastat tagasi, kus tulevasele ümbertöötlemisele ei pööratud olulist tähelepanu.

Täna rakendavad juhtivad tuulikute tootjad meetmeid, mis võimaldavad aastakümnete pärast

tuuliku labade ümbertöötlemist. Sarnaselt muudele tööstusettevõtetele on ka meretuulepargi

demonteerimine meretuulepargi omaniku kohustus. Siiski, meretuulepargi tööfaas ega

lammutamine ei ole keskkonnaloa ese.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes

käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee kvaliteeti võib oluliselt mõjutada ehitusaegne või kasutusaegne avarii, sh avarii vee

erikasutustöid teostades. Tavapärastel ehitustöödel ning tuulikute tavapärasel kasutamisel

reostust ei teki (nt õlilaigud). Mõju eksisteerib ainult avariiolukorras. KMH aruande ptk-s 3.3.3.

käsitleti mh võimaliku õlilaigu levikut ja mõju. Selleks teostati vastavad modelleerimised (vt k

p 1.1.5.1).

Avariiolukordi saab vältida ennetusmeetmeid rakendades ning õlireostuse levikut kontrollida

avarii juhtumisel selle tagajärgede operatiivse ja asjatundliku likvideerimisega. Seega on

oluline avariide vältimine ja vastava reostustõrjeplaani väljatöötamine, st oluline on avariide

ennetamine, kuid peab tagama valmisoleku ka avariide likvideerimiseks. Rakendama peab

KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid - reostustõrjeplaani koostamine.

Reostustõrjeplaan annab selguse, kuidas tuleb reageerida reostuse tekkimisel, et vältida

reostuse levikut kaitsealadele (sh kavandatavad alad) ja rannikule. Reostustõrjeplaani

väljatöötamine on oluline juba vee erikasutuse perioodiks, sest juba vee erikasutuse ajal

intensiivistub veeliiklus oluliselt. Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel ei kaasne

kavandatava vee erikasutusega avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju veekogumite seisundile

ja veekaitse eesmärkide saavutamisele.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ega iseloom ei ole võrreldes KMH aruandes

käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave

loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Asjakohane on

reostustõrjeplaani koostamine ja rakendamine (vt ptk 1.1.7.).

Kõik kaablid on kavas süvendada 1-1,5 m sügavusele, seega on need kaitstud

sabotaažirünnakute suhtes. Üksteisest kindla vahekaugusega meretuulegeneraatorid on

keerulisem sihtmärk droonile kui üksik suuremõõtmeline objekt (üks elektrijaam). Sellel

põhjusel on ka Ukrainas olulised uute tuuleenergia projektide arendamine23. Seega

23 https://elektriala.ee/elektrivorkude-runnakutest-rasitud-ukrainas-kerkib-hiiglaslik-tuugenipark/ (22.07.2026)

Lisa EELHINNANG

18 (52)

meretuulepargi rajamisel ei ole ette näha drooni- või sabotaažirünnaku suuremat ohtu, kui mõne

muu taristuobjektiga. Droonirünnakul või kaabli purunemisel puruneb ehitis, sellega ei kaasne

suuremat õlireostust.

Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu24 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

on varasem strateegiline otsus tehtud.

Tegevuseks on antud tuulepargi hoonestusluba ja eksportkaabli hoonestusluba (vt ptk 1.1.2.)

Kuna vee erikasutuse asukoht ei ole muutunud võrreldes KMH aruandes tooduga, on

otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH

aruande koostamisel, sh uuringute tegemisel, on lähtutud heakskiidetud KMH programmist

(18.10.2021) ja KMH aruande koostamise ajalt kehtiva KeHJS § 20 lg 2 alusel sätestatud

aruande sisule esitatavatest täpsustatud nõutest (keskkonnaministeeriumi määrus nr 34, vastu

võetud 01.09.2017). KMH aruandes uuriti/analüüsiti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat,

merepõhja geoloogiat (sh setete koostis ja kvaliteet), merevee kvaliteeti, merepõhja elustikku

ja elupaikasid, linnustikku, nahkhiiri, hülgeid, kalastikku. Uuringud teostati meretuulepargialal

ja asjakohasel juhul ka eksportkaablitrassidel (kalastik, merepõhjaelupaigad).

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Seega on vee erikasutuse ala uuringute ja analüüsidega kaetud. Peale KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamist ei ole teadaolevalt asjaolud muutunud – ei ole tehtud uusi uuringuid

arendusalal, riikliku seire kohaselt ei ole muutunud keskkonnaseisundi andmed, piirkonda ei

ole lisandunud uusi projekte, mis oleks samas staadiumis käesoleva projektiga (vt ka ptk 1.3.7.

koosmõjude kohta). Seega lähtutakse eelhinnangu raames vee erikasutuse mõjude

analüüsimisel ja KMH algatamise üle otsustamisel KMH aruande ptk-st 3.1.-3.8. ja

asjakohastes lisades toodud teabest.

Siiski on tõsi, et pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist on koostatud erinevaid

juhiseid taastuvenergeetika valdkonna uuringute teostamiseks25 (uuringud seoses mh vee

kvaliteediga, merepõhjaelupaikade ja elustikuga, kalastikuga). Siiski, see ei tähenda, et SWE

meretuulepargi KMH aruandes kasutatud lähenemine oleks puudulik või tehtud järeldused

oleksid valed. Juhise eesmärk on suunata uuringute faasis olevad arenduse ühist metoodikat

24 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). 25 Kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-

kaitstavatel-aladel/planeerimine-ja-ehitamine (02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

19 (52)

kasutama. Uued juhised on eelkõige asjakohased rakendamiseks pooleliolevate KMH

aruannete puhul, sest iga järgneva arendusega kaasneb potentsiaalne koosmõju.

Kokkuvõtvalt leiab Keskkonnaamet, et otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uued uuringud ei ole asjakohased.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Taotluses kirjeldatud vee erikasutus kattub vaid väikses osas Riksu ranniku hoiualaga

(KLO2000327). Kavandatav merekaabli ühendus läbib alternatiiv 2 puhul hoiuala mereosa u

700 m pikkusel lõigul (potentsiaalne maismaa trass u 130 m pikkusel lõigul). Võimalikke

mõjusid on käsitletud ptk 1.3.6.

KMH aruande raames on käsitletud ka tegevuse võimalikus mõjualas olevaid kaitsvaid objekte

(Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma-Lõu hoiuala (KLO2000313), Rahuste

looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala, Karala-Pilguse hoiuala

(KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) ja selle kavandatav laiendus, Kolgi

madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht (KLO9121560), Kasti lahe hoiuala

(KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa - KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala

(KLO1000176)) ning nende kaitse-eeskirju ja kavandatava tegevuse mõju neile. KMH aruandes

tuuakse välja, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid

ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele (vt KMH aruande

tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ja iseloom ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole EELIS andmetel

kaitstavate aladega ega kaitsvate liikidega seotud asjaolud muutunud – vee erikasutuse ala piires

uusi kaitsvaid alasid ei ole loodud, ka uusi kaitsvaid liike ei ole leitud, kaitse-eeskirjades ei ole

olnud muutuseid. 17.04.202626 on tehtud otsus Kolgi looduskaitseala moodustamise menetluse

algatamiseks, kuid KMH aruandes on alaga juba arvestatud kui kavandatava kaitstava alaga. .

Kolgi looduskaitseala keskendub merepõhjaelupaikadele ning see ei välista meretuuleparke

sellega piirneval alal.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.9 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Natura aladega seonduv on käsitletud ptk-s 1.3.6.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

26 https://kliimaministeerium.ee/uudised/minister-sutt-algatas-eesti-esimeste-majandusvoondisse-jaavate-

merekaitsealade-moodustamise (02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

20 (52)

Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole, vee

erikasutusega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni (vt ptk 1.1.5.).

Meretuulepargi tööfaasiga seotud võimalikud häiringud (töömüra, visuaalne häiring,

vibratsioon) ei ole seotud vee erikasutusega. Siiski, KMH aruande ptk 4.2 kohaselt ei ole ette

näha ka olulist tuulepargi tööfaasi mürahäiringut ega vibratsiooni häiringut, ega KMH aruande

ptk 4.1. kohaselt ka olulist visuaalset häiringut.

Kuna vee erikasutusega kaasnevad mõjutegurid (vt ptk 1.1.5) ei ole võrreldes KMH

aruandes tooduga muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uuemad analüüsid infraheli ja

madalasagedusliku heli osas (vt ptk 1.5.1.2.) toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi ka

kasutusfaasi osas.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

1.3.1.1. Vee erikasutuse mõju vee keskkonnale

Setete liigutamise käigus tekkiva heljumi potentsiaalsed keskkonnamõjud on mitmesugused ja

võivad mõjutada nii vee kvaliteeti kui ka mereelustikku. Heljum vähendab vee läbipaistvust ja

valguse levikut vees, mis võib pärssida veetaimede ning vetikate kasvu, häirida lindude

toitumistingimusi ja kalade marja ja noorjärkude ellujäämust. Lisaks võivad veesambasse

paisatud setteosakestega seotud olla saasteaineid ja toitaineid. Toitainete lisandumine veesamba

aineringesse võib põhjustada eutrofeerumist ja hapnikupuudust veekogu põhjakihis. Tahked

ained on suurema mõõduga (kivid, vundamendid) ja paigutatakse otse veekogu põhja või

vundamendi sisse (ballast) või puurimisauku (vuugitäide). Seega tahkete ainete paigutamine

veekvaliteeti ei mõjuta.

Lisaks, erinevad uuringud27,28 on näidanud, et tuulikute vundamendid võivad potentsiaalselt

põhjustada vee vertikaalse liikumise suurenemist (suvine stratifikatsioon väheneb) ja seeläbi

suurendada toitainete transport kogu veesambas. Teisalt on ka leitud, et tuule kiiruse

vähenemine (varjutusefekt) põhjustab muutuseid hoovuste struktuuris, vähendab vertikaalset

segunemist ja aitab kaasa hapnikupuuduse tekkele29. Seega omab vees olev tahke füüsiline

kehand (tahke aine mere põhjas) ja tuulegeneraatori tornid ning tuulepargi kasutusfaas mõju

hüdrodünaamikale ning seeläbi ka vee kvaliteedile. Lisaks, hüdrodünaamika muutused võivad

ulatuda tuulepargi alast kaugemale.

27 Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S.N., Brzana, R., Boon, A.R., Coolen, J.W., Dauvin, J.C., De Mesel,

I., Derweduwen, J., Gill, A.B. and Hutchison, Z.L., 2020. Benthic effects of offshore renewables: identification of

knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 77(3), pp.1092-1108. 28 Christiansen, N., Carpenter, J.R., Daewel, U., Suzuki, N. and Schrum, C., 2023. The large-scale impact of

anthropogenic mixing by offshore wind turbine foundations in the shallow North Sea. Frontiers in Marine Science,

10, p.1178330. 29 Daewel, U., Akhtar, N., Christiansen, N. and Schrum, C., 2022. Offshore wind farms are projected to impact

primary production and bottom water deoxygenation in the North Sea. Communications Earth & Environment,

3(1), p.292.

Lisa EELHINNANG

21 (52)

Vee keskkonna ökoloogiline seisund

Vee erikasutust kavandatakse HELCOM alambasseini Ida-Gotlandi basseini (EGB) alal ja

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis EE_11. EGB alambasseini seisund HELCOM aruannete30

alusel ei ole hea. 2024. aastal on koostatud MSRD tunnustepõhised seisundihinnangud (MSRD

seisundihinnang)31 ja 2024. aastal on antud VRD seisundihinnangud32 Kihelkonna lahe

rannikuveekogumile. MSRD seisundihinnangu tunnuse 5 (eutrofeerumine, D5) alusel ei ole

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis hea keskkonnaseisund saavutatud, VRD

seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine

(põhjuseks eutrofeerumine, hindamissüsteemi puudulikkus (st klassipiirid vajavad

revideerimist), kõrge vee temperatuur ja intensiivsed õitsengud seirepiirkonnas).

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel koostatakse iga vesikonna kohta

veemajanduskava (VMK), mille eesmärk on kavandada vee kaitse ja kasutamise abinõud.

Perioodi 2022–2027 veemajanduskava ja meetmeprogramm on kinnitatud keskkonnaministri

07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/3533.

Veeseaduse kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk saavutada vähemalt hea pinnaveekogumi

seisund. Pinnaveekogumi seisund loetakse heaks, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund

vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele (veeseadus § 32 lg 1 ja 2, § 61 lg 2).

Veemajanduskava kohaselt on Kihelkonna rannikuvee kogumi eesmärk saavutada hiljemalt

2027. aastaks hea seisund. Eesmärgi saavutamise tähtaega on pikendatud, kuna toitainete

levikut mõjutavad hoovused ning vajalike meetmete rakendamine on tehniliselt keerukas ja

ebaproportsionaalselt kulukas. Seetõttu kehtib veekogumile 2027. aastani erand, mille kohaselt

on ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja keemiline seisund halvaks elavhõbeda (Hg) tõttu.

Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks merestrateegia mõttes

loetakse Läänemere eutrofeerumist, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest

merre. Suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük. Eesti

merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalaste sihtides (2024)34 on markeeritud toitainete

koormuse sihid (BALEE-T16-2024). Läänemere toitainete koormuste MAI/NIC väärtused on

toodud HELCOM Läänemere tegevuskavas35. Vastavalt HELCOM reostuskoormuste

arvutusmetoodikale ei võeta MAI/NIC ja riikide reostuskoormuste arvutamisel arvesse setetest

veesambasse sattuvaid toitaineid, vaid maismaalt (jõgedega + seireta aladelt), otselaskmetega

ja merekalakasvandustest ning atmosfäärist tulevaid reostuskoormusi36. Seega, vee

erikasutusega kaasneva koormuse lisandumisel ei toimu HELCOM-i lävendi ületamist.

30HOLAS 3 Eutrophication. Kättesaadav:

https://stateofthebalticsea.helcom.fi/findings/pressures/pollution/eutrophication/ (28.05.2026). 31 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 ja vahearuanded. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (28.05.2026). 32 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2024/Veekogumite%20koondseisund%20

2024.xlsx (28.05.2026). 33 Veemajanduskavad. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (06.07.2026). 34 2024 uuendatud keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid_KK 304.pdf 35 Baltic Sea Action Plan, 2021. Lk 12. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-

Action-Plan-2021-update.pdf (10.06.2026) 36 HELCOM Guidelines for the annual and periodical compilation and reporting of waterborne pollution inputs

to the Baltic Sea, HELCOM, 2022. Lk 16. Kättesaadav: helcom.fi/wp-content/uploads/2022/04/HELCOM-PLC-

Water-Guidelines-2022.pdf (10.06.2026).

Lisa EELHINNANG

22 (52)

Heljumi teke ja levik vee erikasutuse käigus tuulepargialal

KMH aruande kohaselt välistatakse tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate

merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. Selline asukohavalik aitab vähendada vundamentide

rajamisel tekkiva heljumi hulka, sest heljumi teke sõltub muu hulgas eemaldatava pinnase

mahust.

Tuulepargi alal on hoovuste kiirus väga väike (KMH aruande ptk 3.3.3). KMH aruande lisas

3.2 esitatud modelleerimistulemuste kohaselt levib heljum eelkõige veekogu põhjakihtides,

kuid selle levik jääb valdavalt lokaalseks. Väikese hoovuskiiruse tõttu sadestub heljum

suhteliselt kiiresti tekkekoha läheduses.

Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel võib vähese kontsentratsiooniga heljum levida 5–

10 km kaugusele üle tuulepargiala piiri, kuid kontsentratsioon jääb alla 10 mg/l ning heljum ei

jõua rannikule (vt joonis 3). Suuremad heljumikontsentratsioonid esinevad üksnes vahetult

vundamendi rajamise piirkonnas ning tavapärane kontsentratsioonitase taastub ligikaudu 48

tunni jooksul. Halvima stsenaariumi korral võib heljum settida 1–5 mm paksuse kihina kuni 5

km kaugusele väljaspool tuulepargiala piiri (vt joonis 4). Üle 5 mm paksust settinud heljumi

kihti näitavad modelleerimistulemused ainult vundamentide vahetus läheduses. Aja jooksul

suureneb settinud materjali kuivaine tihedus ning selle tulemusena väheneb ka sette kihi tegelik

paksus.

Vaivundamentide paigaldamisel on heljumi teke ja levik gravitatsioonivundamentidega

võrreldes oluliselt lokaalsem, sest puuritava pinnase maht on väiksem ning puurimise käigus

tekivad valdavalt suuremad lubjakivitükid, mitte peeneteraline heljum.

Joonis 3. Heljumi maksimaalsed kontsentratsioonid merepõhja lähedal ehitustööde ajal

gravitatsioonivundamendi puhul (konservatiivne juhtum).

Lisa EELHINNANG

23 (52)

Joonis 3. Setete sadestumise „jalajälg“ ja paksus peale ehitustööde lõppu

(gravitatsioonivundament, konservatiivne juhtum).

Vundamentide vaheliste kaablite paigaldamine toob kaasa täiendava setete vabanemise allika

merepõhja lähedal piki kaablite marsruute. Kaabeldamisel vabanevad setted on merepõhja

lähedal (sügavamal kui 20 m) ja neil läheb vähem aega (vahemaa on väiksem), et settida tagasi

merepõhja. Kaablite paigaldamisel suureneb heljumi kogus ainult 3,6%. Kaabelduse rajamisel

tekkiva täiendava heljumi mõju on väga piiratud.

Võrdluseks, suuremahulisi süvendustöid on korduvalt tehtud näiteks Paldiski Lõunasadamas

(üle miljoni m³), süvendusaegse heljumi seire kohaselt on heljumi kontsentratsiooni tõus ajutine

ja lokaalne (heljum ei kandu 200-300 m kaugusele Natura 2000 alale)37. Väiksemamahuliste

tööde korral (u 10 tuhat m3) on juba kahe tunni jooksul tööde piirkonnast ca 200 m raadiuses

heljumi kontsentratsioon (sisaldus u 5 mg/l) võrreldav fooni tingimustega (sügis-talv 8 mg/l)38.

Kui heljum settub, võib see tormide korral ka uuesti heljumisse jõuda (resuspensioon). Üle 20

m sügavuses meres lainetuse mõju merepõhjale väiksem, tavapärastes ilmastikutingimustes ei

ulatu lainete põhjustatud põhjaliikumine enam merepõhjani. Seega meretuulepargi alal võivad

resuspensiooni põhjustada üksnes tugevad tormid ning sedagi suhteliselt harva. Seega,

meretuulepargi alal on põhjasetted valdava osa ajast stabiilsed ning resuspensioon on

episoodiline, mitte pidev. Aja jooksul settinud heljumi kiht tiheneb ning on seeläbi ka

stabiilsem. Tuginedes heljumi leviku mudelduste tulemustele, ei jõuaks ka resuspensiooni

korral heljum rannikule.

37 Taltech Meresüsteemide Instituut, 2020. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-

s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-seire-aruanne-2020.pdf (26.07.2026) 38 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool.

Lisa EELHINNANG

24 (52)

Heljumi teke ja levik vee erikasutuse käigus eksportkaablite alal

Eksportkaablitrass kulgeb ranna lähedal liivamadalatel u 1-1,7 km ulatuses (vt joonis 5). Seda

täpsustavad ka KMH aruande raames tehtud detailsed kaardistused (KMH aruande joonis 3.4-

8). Pehmetel põhjadel, nagu seda on liivane pinnase, kasutatakse dig-it seadme veejoa

tehnoloogiat.

Joonis 5. EELIS-sse kantud merepõhjaelupaikade mudelduste andmetel asuvad rannikul

liivamadalad (lillaga tähistatud) ja rannikust eemal karid (kollasega tähistatud).

Seega, u 1,5 km laiuses rannalähedases tsoonis kasutatakse kaablite paigaldamisel peamiselt

veesurve tehnoloogiat. Jetting tehnoloogiat kasutades paiskub setteid heljumisse u 395,4 m³

ehk u 0,26 m³/m kohta. Kuna tegemist on valdavalt liivase pinnasega, koosneb heljum peamiselt

suhteliselt jämedatest mineraalosakestest, mille settimiskiirus on suur. Lisaks liigub Dig-it

paigaldusmasin tööde käigus pidevalt mööda trassi edasi ning heljum tekib üksnes vahetult

tööala ümbruses. Seetõttu ei paisata kogu settekogust korraga veesambasse, vaid see vabaneb

järk-järgult väikeste kogustena kogu töötrassi ulatuses. Samal ajal, kui masin liigub edasi ja uut

heljumit tekib, hakkab varem tekkinud heljum juba settima. Seetõttu ei kujune üheski asukohas

välja korraga suurt heljumikontsentratsiooni ning mõju jääb ruumiliselt piiratud ja ajutiseks.

KMH aruandes tuuakse välja, et arvestades seda, et Pilguse – Riksu rannikupiirkond on

lainetusele ja tormidele avatud, on eksportkaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju

võrreldav lainetuse ja tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga

(resuspensiooniga). Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja

lokaalselt ning on osa rannaprotsessidest. Sealne piirkond on loodusliku lainetuse

mõjupiirkonnas ning tormilainetuse mõjul perioodiliselt toimuv looduslik protsess on märksa

suurema setteid ümberpaigutava mõjuga kui ühekordne ja lühiajaline kaablite paigaldamine.

Lähtudes mudeldamise tulemustest, mis saadi tuulepargi alal süvendamisel, ei ole ka

eksportkaablite paigaldamisel heljumi settimisel settekihi paksus suurem kui 1-5 mm. Settekihi

paksus on suure tõenäosusega veel väiksem, kuna settesse paisatava heljumi kogus on oluliselt

väiksem.

Võrdluseks, ka Saare-Liivi meretuulepargi39 ja Liivi lahe meretuulepargi40 uuringute käigus on

modelleerimise tulemustel leitud, et heljumi levik eksportkaablite paigaldamisel on lokaalne ja

ajutine (kontsentratsioon langeb suvistes oludes alla 5 mg/l 24 h jooksul), vajalikuks on peetud

39 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44. 40 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk

82.

Lisa EELHINNANG

25 (52)

heljumi tekke ja leviku seire teostamist. Balticconnectori gaasitoru paigutamisaegse heljumi

seire kohaselt oli maksimaalne veeproovidest määratud heljumi kontsentratsioon tööde tsoonist

500-1000 m kaugusel 3.6 mg/l41. Balticconnectori gaasitoru järelseire käigus mõõdetud

hägususe ja heljumi näidud oli aegajalt isegi kõrgemad kui gaasitrassi ehituse ajal mõõdetud

näidud, üksikud kõrged tulemused on põhjustatud s lühiajalistest looduslikest protsessidest

(tormid, planktoni vohamine)42. Rahvusvahelised modelleerimis- ja seireuuringud näitavad, et

kaablite paigaldamise mõju olenemata tehnoloogiast on lokaalne ja ajutine43,44,45. 100 m kaugusel

ei ületa heljumist settiva materjali moodustatud settekiht 2 mm paksust46.

Ranniku piirkonnas on resuspensioonil olulisem roll kui sügaval merealal. Mida madalam ning

lainetusele ja tormidele avatum piirkond, seda tugevam on resuspensioon. Arvestades

heljumisse paisatava sette mahtu ja asjaolu, et uuesti veesambasse kanduda (resuspendeeruda)

saab vaid väike osa materjalis, ei ole ka sette uuesti heljumisse paiskumise mõju oluline. Lisaks,

aja jooksul settinud heljum tiheneb.

Heljumi mõju vee kvaliteedile

Läänemere vee heljumi kontsentratsioonid jäävad vahemikku 0,3 kuni peaaegu 500 mg/l.

Avamerel on heljumi keskmine kontsentratsioon 3–3,3 mg/l. Rannikuvööndis ja laguunides

ulatuvad heljumi kontsentratsioonid kümnete kuni isegi sadade mg/l-ni). Samuti on Läänemere

sügavamatele aladele iseloomulikud kõrgemad heljumi kontsentratsioonid, vahemikus 1,3–

12,9 mg/l47. Heljumi looduslik varieeruvus Eesti avamereosas on 1-24 mg/l48. Veesamba

heljumi loomulik varieeruvus võib olla mitu korda suurem kui süvendamise põhjustatud

hägususe muutused49.

41Skepast&Puhkim OÜ, Maves AS ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2019. Balticconnectori Eesti

territoriaalvetesse ja majandusvööndisse jääva merealuse osa ehitustööde eelne ja ehitustööde aegne

keskkonnaseire. 42 Skepast&Puhkim OÜ, Maves AS ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. 2025. Balticconnectori Eesti

territoriaalvetesse ja majandusvööndisse jääva merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=60367&represented

_id= (28.07.2026). 43 Atlantic Shores Offshore Project Area. Sediment Dispersion Modeling Report.

https://www.rpsgroup.com/media/dmfmvtkv/2024-03-01_app-ii-j2_sed-dispersion-modeling-

report.pdf?utm_source=chatgpt.com. 44 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of

potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and

future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav:

https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf. 45 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 46 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 47 Development of the Curonian Nord offshore wind farm and installation of the electricity export cable for

offshore wind farm "Area D", Lithuania. 2026. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja

nr 6-3/26/13664 all. 48 Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Lk 34. Tallinna Tehnikaülikool. Kättesaadav: https://digikogu.taltech.ee/et/Download/4d9cd14c-

8324-41f2-80a7-a118fe173fe6 49 Liblik, T., & Lips,

U.2011. Spreading of suspended matter in shallow sea area influenced by dredging activities and variable atmos

pheric forcing: results of in-situ measurements. Journal of Coastal Research, SI64, 561–566.

Lisa EELHINNANG

26 (52)

Lähtuvalt eeltoodust, ei ole objektiivse teabe kohaselt alust arvata, et vee erikasutusega

kaasneks oluline heljumi teke ja levik, mis tooks kaas püsivaid muutuseid veekvaliteedis ja

seeläbi olulist negatiivset keskkonnamõju. Muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse.

KMH aruandes on markeeritud heljumi seire teostamine, kui ühenduskaableid paigaldatakse

produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august). KMH aruandes on

täpsustatud, et „Heljumipilve, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni

vähemalt 50%, levikul väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest)

sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd ajutiselt peatada. Heljumi kontsentratsiooni

looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt“. Kuigi eksportkaablite

paigaldamisel tekkiv heljum on kõigi eelduste kohaselt ajutine ja lokaalne, siis

ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tuleb heljumi seiret teostada ka väljaspool

vegetatsiooniperioodi. Seire teostamine ja seirest lähtuv tööde korraldamine võimaldab veelgi

minimeerida heljumi kandumist Pilguse lahe suunas või Riksu ranniku hoiualal. Vajadusel võib

heljumi leviku piiramiseks kasutada ka mullikardinaid.

Võimalik toitainete koormuse tõus

Eesti Geoloogiateenistuse 2021. aasta analüüsi50 kohaselt palistab suurt osa Saaremaa

läänerannikut lubjakiviplatoo. Sõrve sääre keskkohast aluspõhja reljeefi liigestus järsult

suureneb, erosioonilõige muutub sügavamaks ja pinnakatte paksus tõuseb märgatavalt. KMH

aruande ptk 3.2.2. kohaselt on kavandatav meretuulepargi ala valdavalt lubjakiviplatoo millest

eristub kaks nõgu, kus suurtes setetega täitunud nn paleokanalites on lubjakivi kaetud paksu

settekihiga. Lubjakivi platoo on kaetud glatsiaalse moreeniga, millel on laikudena liiva, esineb

hulgaliselt kive, rändrahne ja kivikülve. Ala kesk-, lääne- ja idaosas olevad aluspõhjalased nõod

on täitunud saviga ja saviliivaga, millel on õhuke kiht mudast liiva või muda. Meretuuleparki

kavandatakse piirkonda, kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (KMH aruanne lk 50).

KMH aruandes toodud keskkonnameetmete ja taotluse kohaselt süvikute alale vee erikasutust

ei kavandata.

KMH aruande ptk 3.3.3. on selgitatud, et „Läbi viidud merevee kvaliteedi uuringud kui ka setete

analüüs (ptk 3.2.2.) näitasid, et setete seisund alal on hea, lämmastikku (N) alal peamiselt ei ole

ja fosfori (P) kogused on väga väikesed. Tegemist on Läänemere avaosa idaosa tüüpilise alaga,

kus maismaa sissevoolude mõju praktiliselt puudub (otsene toitainete sissevool maismaalt on

minimaalne, lokaalseid reostusallikaid ei ole, mere muu kasutus vähe intensiivne). Seega,

tegemist ei ole akumulatsioonialaga, kus võiks eeldada olulisel määral ohtlike ainete ja

toitainete akumuleerumist ning nende vabanemist veesambasse koos heljumiga.“

2025. a augustis on valminud TalTech analüüs51 (TalTech 2025 a analüüs), kus tuuakse välja,

et: „Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori

(P) kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe

sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg P/g

50 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks.

Kättesaadav: https://www.egt.ee/uudised/valminud-aruanne-ulevaade-meregeoloogilisest-andmestikust-

meretuuleparkide-planeerimiseks (28.05.2026). 51TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lk

112. Lõpparuanne. Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final

(04.06.2026).

Lisa EELHINNANG

27 (52)

(jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes 2,6-3,1

g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m². Sarnane uuring Soome Saaristomere ja Stockholmi

arhipelaagi akumulatsioonialadel andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva fosfori sisalduseks

630 µg P/g e 3,5 g P/m², transpordialadel olid vastavad väärtused 230 µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m²

(sh jaam AT3-1 SWE meretuulepargi lähedal). Seega meretuuleparki kavandatakse piirkonda,

kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.33. lk 53) ja

kus mobiilse fosfori osakaal setetes madal (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.35. lk 54). TalTech

2025 a analüüsi lisa 23 (lk 148) kohaselt on vee erikasutus kavandatud transpordialale

(proovipunkt AT3-1 vt analüüsi joonis 2.1), kus mobiilse fosfori osakaal on 18 %.

Kuigi konkreetselt tuulepargi alalt selle uuringu raames setteproove ei võetud (neid võeti

arendusala ümbritsevalt merealalt), võimaldab uuringus esitatud teave kaudselt võrrelda KMH

aruandes antud hinnangut merepõhjasetetele avalduva mõju kohta. Seega ka muud uuringud

kinnitavad kaudselt KMH aruande järeldust, et olulist keskkonnamõju P-koormuste osas

tõenäoliselt ei teki. Täpsem mobiilse P seire järelseire raames on vajalik sisend vee erikasutuse

aegsesse ja vee erikasutuse järgsesse vee kvaliteedi seiresse ja seiretulemuste tõlgendamiseks

(vt korralduse p 3.6.7.).

Lisanduvate toitainete mõju vee kvaliteedile

Olemasoleva teabe52 kohaselt ei ole Kihelkonna lahe rannikuvee toitainete koguhulgad

veesambas ja setetes perioodil 2014-2022 peaaegu muutunud. Naabermerealadelt (avamerelt)

saabub veekogumisse oluline osa nii lämmastiku kui fosfori koormusest. Järelikult on ka

Kihelkonna lahe veekogumi seisundi kujunemisel oluline roll naaberaladel ja kogu Läänemere

toitainete koormusel. Arvestades Läänemere üldist eutrofeerumist on ka HELCOM Läänemere-

üleses viimases seisundihinnangus53 öeldud, et “hea” seisundi saavutamine eutrofeerumise

näitajate osas võtab aega aastakümneid või sada. Rootsi teadlaste modelleerimistulemuste

põhjal saavutatakse Läänemere hea seisund eutrofeerumise kontekstis 2100.a-ks, kui kõiki

kaitsemeetmeid rakendatakse. Lisaks, fosfori koormus on vaid rajamisaegne ning on oluliselt

madalam kui näiteks ühel avamerekalakasvatusel54.

Kokkuvõttes, kavandatava vee erikasutusega ei ole tõenäoline olulise fosfori koormuse

lisandumine ja sellega ei kaasne olulist mõju veekogumite seisundile, veekaitse

eesmärkide saavutamisele ega kaasne keskkonnaohtu. Uuemad uuringud ja analüüsid

toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi. KMH aruandest lähtuvalt on oluline veesamba ja

veekvaliteedi seire teostamine.

Veekogu keemiline seisund

MSRD seisundihinnangu 8. tunnus on saasteained keskkonnas (D8). HELCOM

alambasseinides on ohtlike ainete sisaldus näidanud viimasel hindamisperioodil mõningaid

52 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

36. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026). 53 State of the Baltic Sea, 2023. Lk 73. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2023/10/State-of-the-

Baltic-Sea-2023.pdf (10.06.2026) 54 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

42-43. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026).

Lisa EELHINNANG

28 (52)

paranemise märke, kuid seisund ei ole siiski selgelt hea. Hindamistulemusi mõjutavad

peamiselt polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) kõrgenenud sisaldused elustikus,

tributüültina (TBT) sisaldused setetes, elavhõbeda (Hg) sisaldused elustikus ning vase

sisaldused setetes. Mõju avaldavad ka kaadmiumi sisaldused elustikus ja setetes ning plii

sisaldused elustikus55. VRD seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna rannikuveekogumi

keemiline seisund halb (Hg kalas, põhjuseks kaugkanne atmosfääri kaudu).

Võimalik saasteainete koormuse tõus ja selle mõju

Ohtlike ainete kontsentratsioonid esinevad tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste

lähistel56,57, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)58. KMH aruande ptk 3.2.2. kohaselt ei ole arendusala

merepõhjasetted reostunud, vee erikasutuse ala ei asu akumulatsioonialal. Vee erikasutus

avamere tuulepargi rajamisel toimub aladel, kus valdavad moreenladestused, peen- ja keskmise

fraktsiooniga liivad, kruus, veerised ning rändrahnud. Eksportkaablite paigaldamise piirkonnas

on esindatud vaheldumisi kulutus - ja kuhjerannavööndid, piirkonnas puuduvad suuremad

sadamad, asulad või tööstused. Neid piirkondi ei iseloomusta oluline ajalooliselt kujunenud

keemiline reostus. Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale teisese reostuse tõttu oodata olulisi

negatiivseid tagajärgi59.

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis.Seega ei ole ette näha

saasteainete leostumist.

Seega ei ole ette näha olulisel määral setetest ega vundamentidelt ohtlike ainete vette

paiskamist. Lähtuvalt eeltoodust ei oma vee erikasutus olulist mõju veekogumite

seisundile, veekaitse eesmärkide saavutamisele ega sellega ei kaasne keskkonnaohtu.

Uuemad uuringud ja analüüsid toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Hüdrograafilised tingimused

MSRD seisundihinnangu 7. tunnus on hüdrograafilised tingimused (D7). Tunnuse indikaatorid

jälgivad inimtegevuse mõjul hüdrograafiliselt (nt lainete liikumine, hoovused, soolsus,

temperatuuri muutused) muudetud mereala levikut ja pindala. Hõlmatud on ainult selliseid

inimtegevusi, mis toovad kaasa olulisi muutuseid.

55 https://stateofthebalticsea.helcom.fi/wp-content/uploads/2023/11/Hazardous-substances-chapter.pdf 56 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 57 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 58 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026). 59 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026).

Lisa EELHINNANG

29 (52)

KMH aruandes toodi välja, et meretuulepargi vundamentidel ja kasutusfaasil mõju vee

kvaliteedile puudub, mõju hoovustele ja lainetusele on mudelduste kohaselt ebaoluline.

Modelleerimine näitab, et tuulepark vähendab lainekõrgusi kuni 2% ja lainetuse suuna muutus

on alla 0,26 kraadi. Seega ei too vundamentide olemasolu (tahkete ainete paigutamine) ega ka

tuulepargi tööfaas kaasa ka muutusi piirkonna rannaprotsessides (KMH aruande ptk 3.1.3).

Seeläbi ei ole ette näha ka olulist mõju vee kvaliteedile. Võrdluseks, Saare-Liivi

meretuulepargi60 KMH aruandes on leitud, et ühe tuulepargi rajamisel olulisi muutusi

hüdrodünaamikas ei ole ning meretuulepargi tööfaas ei mõjuta oluliselt vee kvaliteeti.

KMH aruandes on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ette nähtud ka vee erikasutuse järgne

veesamba ja veekvaliteedi seire. Lisaks määratakse keskkonnaloale ehituseelne P seire settest.

Seire võimaldab hinnata võimalikke muutusi vee kvaliteedis ka tuulepargi tööfaasis.

Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist

mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. KMH aruande

järelduste valideerimisekson KMH aruandes markeeritud seire vajadus.

Mikroprügi

MSRD seisundihinnangu 10. tunnus on mereprügi (D10). Mereprügi alla kuulub ka mirkopügi,

sh mikroplast. Mereprügi hindamiskriteeriumite põhjal oli hea keskkonnaseisund saavutamata

(makroprügi (D10C1) ja mikroprügi kogused (D10C2)) või hindamata (allaneelatud prügi

(D10C3), mereprügist ohustatud liigid (D10C4)). Järelduste ja trendide kindlakstegemiseks

ning laigulise esinemise mõju minimeerimiseks on vajalikud aga pikemad ja pidevad

andmeread.

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis. Elektrituulikud sisaldavad

küll plasti, kuid mitte sellist plasti, mida leidub mikroplastis. See pärineb termoplastidest, mida

tavaliselt leidub akrüülist, polüestrist, polüpropüleenist, polüstüreenist, nailonist ja teflonist.

Elektrituulikute labad on tegelikult valmistatud komposiitmaterjalidest ja koosnevad umbes

70% klaaskiust (mis on valmistatud liivast) ja 30% termokindlast plastikust61,62. Elektrituuliku

labad, mis koosnevad eranditult klaaskiust, epoksiidliimist ja mõnel juhul ka süsinikkiust, on

elektrituuliku osa, mis on kõige enam kulumisele avatud. Praeguste teadmiste kohaselt "lihvib"

suurem elektrituulik aasta jooksul maksimaalselt 150 grammi ja see on peamiselt värv, mis

labadelt maha valgub. Tegemist on keemiliselt mitteaktiivsed polümeeriosakesed, mis ei eralda

loodusesse kemikaale63. Elektrituulikute väliskihid on konstrueeritud nii, et need ei sisalda

epoksüliimi, kuigi selle jälgi võib esineda. Elektrituuliku labad sisaldavad ainult

mikroskoopilisi jälgi bifenool A jääkidest ja seega ei põhjusta suuri bifenool A või

mikroplastide heitkoguseid keskkonda või ei põhjusta neid üldse. Elektrituulikute labade

äärmiselt väike potentsiaalne BPA heitkogus ei kujuta endast ohtu keskkonnale või inimestele.

60 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44. 61 Cooperman et al., 2021. Wind turbine blade material in the United States: Quantities, costs, and end-of-life

options Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S092134492100046X?via%3Dihub

(02.07.2026). 62 Svensk Vindenergi 2021. Vindkraften är Hållbar – ekonomiskt, ekologiskt, social. Kättesaadav:

https://svenskvindenergi.org/wp-content/uploads/2021/05/Vindkraften-ar-hallbar-ett-faktablad-fran-Svensk-

Vindenergi.pdf (02.07.2026). 63 Norwea, 2021. Faktaark: Vindkraft, plast og Bisfenol A. Kätesaadav: https://videnomvind.dk/klare-faktafejl-

om-mikroplast/. 02.07.2026

Lisa EELHINNANG

30 (52)

Olemasoleva teadmise kohaselt ei kaasne tuulepargi käitamisega olulisel määral mikroplasti

sattumist vette. Mikroplasti sattumine vette ei ole seotud keskkonnaloa esemega.

Kaadamine

Kaadamine on igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt,

platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine (veeseadus § 177

lg 2). KMH aruandes on markeeritud põhimõtted, millest tuleb lähtuda kaadamisalade

määramisel: „Gravitatsioonivundamentide kasutamisel tuleb eelistada kaadamisel

hoonestusalal paiknevaid alasid, kus kaadamine ei too kaasa märkimisväärset keskkonnamõju

(ehk tegemist ei ole kõrge väärtusega merepõhja elupaigaga) ja kuhu ehitustehniliselt ei ole

võimalik tuulikuid paigutada st hoonestusloa alal olevaid loode-kagusuunalisi reljeefis

eristuvaid vagumusi (vt ka KMH aruande ptk 3.2.2, sügavuse kaart joonis 3.2.-1) sügavusega

üle 22 m. St ala, kus liiva katvus on kõrge ja söödavat rannakarpi ei esine (vt KMH aruande

joonis 3.4-3)“. Lisaks: „Nii elupaiga kadu kui elupaiga häiringut on võimalik vältida ja

minimeerida välistades ehitustegevuse kui kaadamise väljapoole karide elupaigatüübi

väärtuslikumaid osasid ehk mis asuvad sügavusvahemikust madalamal kui 20 m (vt KMH

aruande joonis 3.4-10).„ Sellest on loa taotleja lähtunud ka kaadamisalade valikul (vt joonis 6).

Taotluse kohaselt on kavandatud kaadata ettenähtud kaadamisaladele

gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas.

Joonis 6. Kaadamisalade paiknemine tuulepargi alal.

Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust maismaast ei ole realistlik

süvenduspinnase kasutamine maismaal. Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada

gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali, seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul

sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel. Seega puuduvad realistlikult alternatiivsed

võimalused kaadamisele.

Pinnas, mis tekib vaivundamendi või sõrestikvundamendi puurimisel lubjakivisse jääb täitma

erosioonikaitse funktsiooni. Tegemist on kivisema materjaliga, mis kasutatavast tehnoloogiast

(puurimine) lähtuvalt jääb vundamendi juurde, selle teisaldamine oleks ebaproportsionaalselt

kulukas (vajalik lisatehnoloogia) ja kaasneksid lisahäiringud (heljum teisaldamisel ja hilisemal

Lisa EELHINNANG

31 (52)

kaadamisel kaadamiskohta). Kaablite paigaldamisel tekkiv pinnas vajub valdavas osas kaablile,

seega kasutatakse pinnast kaablite matmisel. Seega toimub vaivundamendi ja

sõrestikvundamendi kui ka kaablite paigaldamisel süvenduspinnase taaskasutus, pinnast ei

kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas. Seega on kavandatud tööde korraldamine

viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult. Töökorraldus fikseeritakse

keskkonnaloas (vt korralduse p 3.5.27.). Arvestades vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid, ei

kaasne kaadamisega ohtu keskkonnale, ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist.

Vee erikasutuse mõju veekeskkonnale

Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) ohtlike ainete vette

paiskamist, heljumi teket ega fosforikoormuse suurenemist, mis mõjutaks oluliselt veekogumite

seisundit või seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Kavandatud keskkonnameetmete

rakendamisel jäävad vee erikasutusega kaasnevad muutused veekeskkonnas loodusliku

muutlikkuse piiridesse. Tegevuse tulemusena ei halvene veekogumi seisund veepoliitika

raamdirektiivi ega merestrateegia raamdirektiivi tähenduses. Vee erikasutus ei põhjusta

keskkonnaohtu. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt

korralduse p 3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.-3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad uuringud ja analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.2. Vee erikasutuse mõju merepõhjaelustikule ja elupaikadele

KMH aruande kohaselt kaasneb merepõhja ettevalmistamisega ühelt poolt vahetu elupaikade

kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol).

Merepõhjaelupaikade seisund

MSRD seisundihinnangu 6. tunnus on merepõhja terviklikkus (D6), kus hea keskkonnaseisundi

(HKS) indikaatoriteks on mh loodusliku merepõhja kao ja häiringu pindala. HKS piiriks on

elupaigatüübi kadu kuni 2% selle pindalast. MSRD-s on seatud füüsilisele häiringualale HKS

piir 25%64. MSRD seisundihinnangus on toodud, et arvestades hävinud ja häiritud alade

osakaalu iga elupaiga põhitüübi pindalast Eesti mereala ulatuses, ei ületa mõjutatud ala suurus

maksimaalset lubatud määra (HKS piiri) ning HKS on hinnatud heaks. Vaadates aga MSRD

elupaigatüüpide seisundi perspektiivi (tunnus kahjuliku mõju ulatus65), ei ole HKS piir

saavutatud elupaigatüübi tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeensed karid osas. Lisaks tuleb

kaitsta loodusdirektiivi 92/43/EMÜ66 (LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid,

liivamadalad). LoD kohaselt on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on ≤1% selle

64 Komisjoni teatis merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 alusel

kehtestatud läviväärtuste kohta. 2024. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078 65 Kahjuliku mõju ulatuse hinnang tugineb elupaigatüübi seisundil ning hävinud, füüsiliselt häiritud ja

hüdrograafiliselt muudetud elupaigatüübi ulatusel ning tunnus 5 (eutrofeerumine) põhjaelustiku ja

hapnikusisalduse indikaatoritel. 66 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (10.06.2026).

Lisa EELHINNANG

32 (52)

levikualast ja/või häiring ≤10% selle levikualast. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2024. a

analüüsis „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise

määruse mereelupaikade piiritlemine“ on karide seisund hinnatud kokkuvõttes ebasoodsaks-

ebapiisavaks. Nimetatud analüüsis on selgitatud, et erinevalt varasematest

hindamismetoodikatest tuleb ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam

arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega.

Merepõhjaelupaikade kadu ja häiring

KMH aruande kohaselt on vundamentide või kaablitrasside alla jääva loodusliku merepõhja

kadu 0,2376 km², kõva substraadi kadu 0,178 km³. Merepõhja häiringu pindala on 1,6493 km²,

kõva substraadi häiringu pindala on 0,356 km². Eeldades tuulikute ühtlast või juhuslikku

paigutust uuringualal, põhjustab tuulepargi rajamine vaivundamendi kasutamisel 0,00225 km²

karide elupaiga kao ja 0,27 km² elupaigatüübi karid häiringu. Gravitatsioonvundamendi

kasutamisel on karide elupaiga kadu 0,07 km² ja elupaiga karid häiring ulatusega 0,48 km².

Eksportkaablite trassil on karide ja liivamadalate puhul kao hinnangud vastavalt 0,02 ja 0,07

km³. Elupaigatüübi kao ja häiringu väärtused ei põhjusta elupaigatüübi looduskaitselise

seisundi halvenemist kogu Eesti mereala ulatuses ega põhjusta ka Merestrateegia järgse

hindamise metoodika alusel HKS lävendi ületamist selle elupaigatüübi osas. Tuulepargi sisese

kaabelduse süvistamisel tekkiv elupaiga kadu ja häiring on suurusjärgult võrreldav tuulikute

vundamentide poolt tekitatud elupaiga kao ja häiringuga.

Keskkonnaagentuuri 2024 analüüsis67 tuuakse välja, et karide elupaigatüübi kogu levikualast

Eestis jääb Ida-Gotlandi basseini 31,65 %. Kõigi Eesti Mereala planeeringus markeeritud

arendusala poolt põhjustatud karide kadu oleks 0,3 %, häiring 9,5 %. Seega ka kõigi arenduste

realiseerimisel olulist karide kadu ei kaasne. Siiski, ka KAUR analüüs ei käsitlenud

eksportkaablitrasse. See ei muuda aga aruande lõppjäreldust. Mõningane karide kadu käesoleva

arenduse eksportkaabli paigaldamisel olulist muutust karide seisundis kaasa ei too, arvestades,

et KAUR analüüs käsitles kõiki taastuvenergeetika arendusi piirkonnas.

KMH aruande lisa 3.2. kohaselt on heljumi sadestumine konservatiivsete mudelduste kohaselt

paksusega kuni 1-5 mm. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3

aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass

normaalsele tasemele68. KMH aruandes tuuakse välja, et „Madalas vees (alla 6 m sügavuses)

olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda lähedastel

liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära.

Seega on mõjud põhjaelustikule seoses heljumiga ebaolulised ja ajutised.“

Mõjude leevendamine

KMH aruande lk 92 kohaselt tuleb ühenduskaabli asukoha valiku järgselt valitud trassikoridoris

ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja

elupaikadele. Vee erikasutuse eelne seire võimaldab seada parim trassi paiknemine

trassikoridoris ning kaardistada, kus on vajalik meetmete rakendamine (kaablitrassi rajamisel

karide elupaigatüübile tuleb selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale

paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi); liivamadalate puhul meriheina

koosluste taastamine). Selline töökorraldus võimaldab minimeerida karide kadu ja häiringut

67 Keskkonnaagentuur. 2024. LoD mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs. Lk 21. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-mereelupaikade-ja-meretuuleparkide-analuus (02.07.2026). 68 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal.

Lisa EELHINNANG

33 (52)

liivamadalatele. Keskkonnameetmete rakendamine võimaldab vältida halva seisundi

realiseerumist.

SWE KMH aruandes on ette nähtud keskkonnameede, mille kohaselt arendusalale jäävate

karide alad, mis on kõige väärtuslikumad, tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt hoida

puutumatuna igasugusest meretuulepargi arendustegevusest (st tuulikutest ja kaablite

rajamisest) ja kaadamisest (vt joonis 7). Samuti, võimalusel peaks eelistama vaivundamente.

Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17).

KMH aruande kohaselt keskkonnameetmete rakendamisel oluline mõju merepõhjaelupaikadele

puudub.

SWE KMH aruandes on ette nähtud heljumi seire ja seirest lähtuv töökorraldus

eksportkaablitrassil (vt ka ptk 1.3.1.1.). Vastav töökorraldus minimeerib võimaliku häiringuala.

Vee erikasutuse mõju merepõhjaelupaikadele

Kokkuvõttes, merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju

merepõhja elustikule. Madalas vees (alla 6 m sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse

lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina

kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega

ebaolulised ja ajutised. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest.

Merepõhjaelupaikadele kaasnevat mõju on võimalik leevendada.

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu

merepõhjaelupaikadele. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine.KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse

keskkonnalaole (vt korralduse p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.3. Mõju kaladele

Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju,

kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Gravitatsioonivundamendi puhul loetakse

olulisimaks mõju läbi veekvaliteedi muutuste - heljumi tekke ja setete taashõljustamisega

seotud mõjusid. Need mõjud kaasnevad ka kaablite paigaldamisega. Lisaks võib mõjutada

kalastikku ehitusmüra, tuulikute töömüra, kaablite elektromagnetvälja mõju, rifiefekt. Teisalt,

tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi

ja rajatistega, mitte vee erikasutusega.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus (D1), 3. kaubanduslikud

kalad (D3) ja 4. toiduvõrgud (D4). Kõigi nimetatud kriteeriumite puhul on olulisel kohal

kalastiku seisund, kui hea seisund ei ole saavutatud.

Lisa EELHINNANG

34 (52)

Vee erikasutuse mõju tuulepargialal

Toetudes SWE tuulepargi uurimisalal 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilisele uurimistööle

võib öelda, et piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi

võetuna välistaks sinna tuulepargi rajamise. Räime massilist rännet tuulepargi alal ei

õnnestunud rändeperioodi vältel tuvastada, seega on ebatõenäoline, et seda piirkonda läbivad

suuremad kudekoondised. KMH aruande kohaselt tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt töid

vältima väärtuslikel karidel. Heljumiga kaasnevad mõjud tekivad ainult tuuleparkide

ehitusfaasis (vundamentide paigaldamisel ja elektrikaablite matmisel merepõhja) ja seega on

nende mõju suhteliselt lühiajaline. Tuulepargi alal leidus kõige enam lesta. Praeguste teadmiste

järgi on lestalised üks kõige kehvema kuulmisvõimekusega kalarühm ning pealegi heljumile

suhteliselt tolerantsed, seega tõenäoliselt ei mõjuta nii töömüra ega heljum kohaliku lesta

populatsiooni jätkusuutlikkust.

Vee erikasutuse mõju eksportkaablitrassil

2022. aastal viidi Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt läbi eraldi kalastiku uuring Pilguse lahe

suudmealal Sõrve sääre tipust kuni Harilaiuni. Selle raames hinnati kokku 92 paiga tänast ning

potentsiaalset sobivust meres elevate mageveekalade kudealana. Uuring tõi välja 5 piirkonda,

mis väärivad erilist kaitset sellisena nagu nad on, või siis on sobilikud kudealade

taastamiseks/parendamiseks. Nimetatud uuringu andmetel ongi Pilguse lahe süsteemi puhul

tegu ühe kõige väärtuslikuma kudealaga selles mereosas.

Siiski, läbi viidud kalastiku uuringu kohaselt ühenduskaabli rajamine sõltumata alternatiivist

(Pilguse lahe suudmes või suudmest lõunapool) ei tähendaks olulist elupaikade kadu

kalastikule, ühenduskaabli maaletuleku koht Pilguse lahe juures ei mõjuta oluliselt meres

elavate mageveekalade kudeala. Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku

seisukohast eelistatud lõunapoolne alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid

Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise

elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte kudema suubuvatele kaladele. Siiski, tegemist on

eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega. Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus,

neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas ning maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada

eelkõige angerjat.

KMH aruande lisa 3.2. kohaselt on heljumi sadestumine konservatiivsete mudelduste kohaselt

paksusega kuni 1-5 mm. Aja jooksul settunud heljum tiheneb. Seega ei ole tõenäoline, et

kaablite paigaldamisega kaasnev heljum võiks ummistada Pilguse lahte.

Kuna põhjapoolsem alternatiiv on eelistatum kaitsvate alade vaates, siis KMH aruandes ei

markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku

keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaam, mis

käesoleval ajal ei ole veel lõplikult teada. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu eelnõus69 on markeeritud trass Kotlandi alajaamani (Varpe küla, Saaremaa vald,

Saare maakond), antud alajaama asukoht ei välista kumbagi ekspertkaabli alternatiivi.

Keskkonnaluba taotletakse mõlema trassialternatiivi osas. Keskkonnaloa andmine mõlema

trassi ulatuses võimaldab vaadata eksportkaabli kulgemist tervikuna, leida koos maismaaosaga

69 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all.

Lisa EELHINNANG

35 (52)

väikseima keskkonnamõju ja tehniliselt ratsionaalseim lahendus. Arvestades heljumi seire

teostamist ja seirest lähtuv tööde korraldamist (vt ptk 1.3.1.1.) ei ole oht Pilguse lahele

tõenäoline.

Allveemüra mõju

Allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada

impulsiivse müra allikaks, mis on oluliselt vähem intensiivne kui rammimismüra ning see ei

põhjusta kalade olulist mõju. Lisaks, pideva inimtekkelise müra mediaan helitugevuse tase ei

ületa piirväärtusi (kalade reageerimistaset). Uuemad eksperimentaalsed uuringud70 Liivi lahes

ei ole tuvastanud tuulikute töömüra olulist mõju kalastikule, ei toimu kalade lausalist lahkumist

piirkonnast mürast tingituna, toimub mõningane räimearvukuse vähenemine ca 700 m raadiuses

müraallikast. Räime summaarne tihedus üldjuhul siiski uuringualal katsete jooksul ei

vähenenud. Seega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kalastikule ka tuulepargi tööfaasis.

Siiski, kasutusfaasiga seotud mõjud ei ole seotud keskkonnaloa esemega.

Vee erikasutuse mõju kalastikule

KMH aruande kohaselt on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne.

Vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine,

rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite valikul, heljumi seire). Lähtuvalt

eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu kalastikule.Asjakohane on

KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine,

keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.17.- 3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.4. Mõju lindudele

Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja

suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine,

kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa

taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega

võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja

heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht.

Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite

tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega.

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu järgsel välja

valitud tuuleenergeetika arendusalal nr 2, kus on muuhulgas Eesti Ornitoloogiaühingu poolt

läbi viidud linnustiku analüüs, kus on leitud, et tegemist on meretuuleparkide kavandamiseks

sobiva arendusalaga.

70 TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. EKSPERIMENTAALNE UURING MÜRA MÕJUST PELAAGILISTELE

KALADELE. Kolmas vahearuanne. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/uuring-2023-m%C3%BCra-kalad-vahearuanne-02.pdf (02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

36 (52)

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l71. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

SWE KMH raames on viidud täpsustav linnustiku uuring. Läbi viidud linnustiku uuringu ja

uuringu aruande analüüsi põhjal on tuulepargi potentsiaalne mõju linnustikule nõrk (KMH

aruande tabel 3.6-9) ehk tegevusega kaasneb vähene ebasoodne mõju. KMH aruande kohaselt

ei ole tegemist olulise peatumisalaga lindudele. Kombineerides ala tähtsuse saagirohkuse

muutusega seotud riskiga, on viimase olulisus nõrk – ebaoluline. Lähtuvalt eeltoodust on ka

väljatõrjumisrisk ja elupaikade hävimise risk nõrk. Läbi viidud linnustiku uuringu alusel ei

kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule.

Merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule

ja sellega seotult lindude toitumisaladele kaablitrassi naabruses. Madalas vees (alla 6 m

sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda

lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt

kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega linnustikule ebaolulised ja ajutised. Lisaks,

ette on nähtud heljumi tekke ja leviku seire, kui eksportkaableid paigaldatakse. Lähtuvalt seires

toimub tööde korraldamine. Sel viisil ei ole ette näha võimalikku olulist mõju ka

haudelinnustikule vee erikasutuse ala rannikupiirkonnas.

KMH raames on välja on töötatud soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse

positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. Keskkonnaloale ei

seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed).

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu

linnustikule. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse

keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude

toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed ja heljumi levikuga arvestamine

rannikuvööndis.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise

üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes

tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda.

Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane. Otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

71 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf.

(03.07.2026).

Lisa EELHINNANG

37 (52)

1.3.1.6. Mõju mereimetajatele

Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda

nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk

kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade

- lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus, mille puhul on olulisel

kohal hüljeste seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole mereimetajate osas HKS

saavutatud.

Hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad

lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. Seega vee erikasutusega lesilad ei kao.

KMH aruandes raames tehtud allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade

puurimist võib pidada impulsiivse müra allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra.

Pideva madalasagedusliku müra modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas

ületatakse reageerimistasemed, mõjutab see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses.

Seega, leevendusmeetmete vajadus puudub.

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu hüljestele.

Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju hindamiste tulemuste

verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded markeeritakse keskkonnaloal

(vt korralduse p 3.6.10., 3.6.15.).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust samal alal, kui KMH aruandes kirjeldatud.

Samuti on kavas kasutada samu tehnoloogiaid, kui KMH aruandes käsitletud. Seega ei ole

tegevuse mõju mereimetajatele muutunud. Otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

KMH aruandes on selgelt öeldud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Lisaks käsitleti kahte

eksportkaabli alternatiivi.

Vee erikasutuse mõju ulatuseks on vee erikasutuse ala (vt joonis 1) ja selle lähiümbrus (heljumi

leviku ala vt joonis 5).

Tuulepargi alal toimuva vee erikasutuse mõju rannikuni ei ulatu. Seega tuulepargi alal toimuv

vee erikasutus Saaremaa Lääneranniku elanikkonda ei mõjuta. Eksportkaabli paigaldamine

ranniku piirkonnas võib mõjutada vahetult tööde piirkonnaga piirnevate kinnistute omanikke

või suvitajaid (vee kõrgem heljumi sisaldus, masinate müra). Kaablid maabuvad

hajaasustuspiirkonnas. Rannikul koonduvad kaablid kitsamale koridorile (4 kaablit vahedega u

20 m), heljumi levik on lokaalne (100 m kaugusel ei ületa heljumist settiva materjali

moodustatud settekiht 2 mm paksust). Seega ei ole mõjutatava elanikkonna hulk suur.

Taotluses toodud vee erikasutuse ala, maht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH

Lisa EELHINNANG

38 (52)

aruandes käsitletuga. Seega ka mõjuala ei ole muutunud võrreldes KMH aruandes käsitletuga.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande tooduga, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele. Lisaks tuleb olulise määramisel võtta

arvesse ka mõju ruumilist ulatust, suurust, kestvust, kumuleeruvus ja sihtkeskkonna

haavatavus. Lokaalseks loetakse mõju, kui mõju ulatub u 20 km kaugusele. Mõju loetakse

keskmiseks looduslikud ja/või sotsiaalsed funktsioonid ja/või protsessid on märgatavalt

(notably) muudetud (suur mõju, kui tugevalt muudetud). Mõju loetakse ehitusaegseks, kui

mõjude kestvus on kuni 7 aastat, pikaajaliseks, kui mõjude kestvus üle 10 aasta peale ehituse

lõppu. Seega mõjud, mis on loakaalsed ja ehitusaegsed on väiksed mõjud72. Vee erikasutus on

vaid ehituse aegne. KMH aruande kohaselt planeeritava tegevusega keskkonnameetmete

rakendamisel olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne.

SWE KMH aruande lõppjäreldus on toodud KMH aruandes iga mõjuvaldkonna juures kui ka

ptk-s 7 „Hindamistulemuste kokkuvõte“. Kokkuvõttes on leitud, et suurim mõju merepõhjale

ja sealsele elustikule avalduks gravitatsioonivundamentide paigaldamisel. Hinnatud tuulikute

tehniliste alternatiivide puhul selgus, et väiksema mõjuga keskkonnale oleks vaivundamendi

kavandamine ja rajamine, seda nii väiksema merepõhja kao ja häiringu osas kui setete ja

heljumi leviku tõttu. Kõige väiksema mõjuga on sõrestikvundamendi rajamine. Siiski ei ole

ükski vundamenditüüp oma mõjust lähtuvalt välistatud. KMH käigus on täpsustunud tuulikute

ruumiline paigutus, mis välistab looduskaitseliselt väärtuslikud karide alad. Tuulepargi täpne

lahendus, sh tuulikute arv, nende asukohad ja paigalduslahendused selguvad hilisema

projekteerimise käigus. Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse

käigus ette näha ei ole (vt ptk 1.1.5. ja 1.3.1.1.). Samuti ei ole tuvastatud püsivaid muutuseid

elustikus (vt p 1.3.1.2.-1.3.1.6. ja 1.3.6.). Seega on vee erikasutusega kaasnevad mõjud

keskkonnameetmete rakendamisel väheolulised, lokaalsed ja tööde aegsed.

Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud lõunapoolne

alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt

kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuv hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse

lahte kudema suubuvatele kaladele. Merepõhja elupaikadele ühenduskaabli paigaldamisel

sisulist erinevust põhja- ja lõunapoolse alternatiivi vahel ei ole, kuna kaablitrass läbib

üldjoontes samu elupaiku samas ulatuses. Lõunapoolne alternatiiv 2 avaldab otsest mõju Riksu

hoiualale, samas jõudis hindamine järeldusele, et olulist ebasoodsat mõju hoiuala kaitse-

eesmärkidele ei ole. Kaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju on võrreldav lainetuse ja

tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga (resuspensiooniga).

Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja lokaalselt ning on osa

rannaprotsessidest. Ühenduskaablite arv ja pikkus on KMH aruandes markeeritud, lisaks on

välja toodud tegevusega seotud vee erikasutuse maht (vt tabel 1 ja 3). KMH aruandes on välja

töötatud leevendusmeetmed ja seire meetmed seoses vee erikasutusega (näiteks heljumi seire,

elupaikadega seotud seire jne). Seega ei ole olemasoleva teadmise põhjal võimalik eelistada

72 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lk 55-57. Kättesaadav:

https://envir.ee/media/1381/download

(02.07.2026).

Lisa EELHINNANG

39 (52)

üht kaablitrassi teisele, kummagi alternatiiviga olulist negatiivset mõju ei kaasne. Kõik

kaasnevad häiringud on vaid tööde aegsed ja lokaalsed.

Kuna vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH

aruande tooduga, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Vee erikasutusega kaasnev mõju laad oleneb mõjutatavast objektist. Mõju laad, tugevus ja

ulatus, sagedus ja pöörduvus on välja toodud ptk-s 3.1.1.

KMH aruanne ei tuvastanud tuulepargi põhialternatiivi 2 puhul ega eksportkaablite

alternatiivide osas ühegi hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju

asjakohaste keskkonnameetmete (ka leevendusmeetmete) rakendamisel. Seega ei kaasne ka

vee erikasutusega asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel olulist negatiivset

keskkonnamõju. Võimalike keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks toodi välja

keskkonnameetmed (KMH aruande ptk 7.2., 7.4.). Lisaks selgitati, et täpne seirekava tehakse

pärast hoonestusloa protsessi koostöös vastava valdkonna ekspertidega rakendades konkreetsel

ajahetkel saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõtteid.

Keskkonnaamet arvestab KMH aruandes markeeritud keskkonnameetmetega keskkonnaloa

andmisel ja keskkonnameetmete määramisel (vt korralduse ptk 3.5, 3.6.). Täiendavad

keskkonna uuringud oluliste mõjude välja selgitamiseks ei ole vajalikud, asjakohane on KMH

raames markeeritud tööde eelne seire (vt korralduse p 3.6.6.-3.6.10.).

KMH aruandes ptk-s 7.2. on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute

tulemusi ning meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui

järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on

eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks,

KMH aruande ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel

lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest (vt korralduse p 3.6.3.). Sellest lähtuvalt seatakse

keskkonnalaole ka seirekava koostamisega seotud kõrvaltingimus (vt korralduse p 3.7). Seega

lähtutakse seire teostamisel kõigist uuematest juhistest ja nõuetest.

Vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH aruande

tooduga. KMH aruandes on käsitletud ka vee erikasutusega keskkonnameetmeid. Ette on

nähtud detailse seirekava koostamine enne tööde alustamist, st seire kavandamisel

lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa

andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.5. mõju piiriülesus

Läbi viidud mõju hindamisele tulemusena otsest piiriülest mõju kavandatava tuulepargi

rajamisega ei kaasne (vt KMH aruande ptk 6.4.).

Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE

Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM

leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande

avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning

Lisa EELHINNANG

40 (52)

nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud.

KMH aruandes on antud ka ülevaade piiriülesest kaasamisest, sealhulgas on lisatud aruande

piiriülese menetlusega seotud materjalid ning mõjutatud riikide esitatud seisukohad. KliM oli

seisukohal, et KMH aruanne vastab kehtestatud nõuetele. KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat.

Taotluses käsitletav tegevuse asukoht ja maht ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga

muutunud. Seega ei ole tõenäoline, et muutunud oleks vee erikasutusega kaasnev piiriülene

mõju. Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura hindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS-es ja LKS-is seatud Natura hindamise

põhimõtetele ning KMH aruande ptk-s 3.10 viidatud juhendmaterjalidele.

Natura eelhindamine (KMH aruande ptk 3.10) jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse

elluviimisel on ebasoodsa mõju teke välistatud järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade puhul:

Kaugatoma -Lõu, Tagamõisa, Kasti lahe ja Väinamere loodusalade ning Kasti lahe, Väinamere

ja Irbes saurums linnualade puhul. Nende alade puhul ei ole asjakohase hindamise läbiviimine

vajalik.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et ebasoodsa mõju tekkimist tegevuse elluviimisel ei

saa välistada järgmiste Natura 2000 alade puhul: Riksu ranniku loodusala (eksportkaabli trassi

alternatiiv 2 kattumine 700 m pikkusel lõigul), Karala-Pilguse loodusala (hoiualast u 300 m

kauguselt eksportkaabli trassi alternatiiv 1 puhul) ja Vilsandi loodusala (võimalik mõjuala).

Natura asjakohase hindamise tulemusel (KMH aruande tabel 3.10-2) selgus, et ühegi hinnatud

Natura ala puhul ei mõjuta merealale kavandatud tegevused (st meretuulepargi hoonestusloaga

kavandatav meretuulepargi ala tuulikutega ja merealale kavandatavad merekaabli

kavandamisega seotud tegevused) kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning kõikide Natura

alade terviklikkus säilib (KMH aruande tabel).

Karala-Pilguse loodusala. KMH aruande ptk 3.9. on välja toodud, et „Merekaabli

ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule ja sellega

seotult lindude toitumisaladele kaablitrassi naabruses ja on tõenäoline eeskätt kaablikoridori

alternatiivi 1 puhul. Madalas vees (alla 6 m sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse

lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina

kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega

ebaolulised ja ajutised“. Eelhinnangu ptk 1.3.1.1. on lisatud, et 1,5 km laiuses rannalähedases

tsoonis paisatakse kaablite paigaldamisel veesurve tehnoloogiat kasutades setteid heljumisse u

395,4 m³. Settekihi paksus hoiualal ei ületa 1-5 mm, tõenäoliselt on settekihi paksus u 1 mm.

Selline mõju elustikule on ajutine (vt ptk 1.3.1.3.). Võimalikku mõjuala minimeeritakse heljumi

seire ja seirest lähtuva töökorraldusega.

Riksu hoiuala. KMH aruande ptk 3.9. on välja toodud, et Riksu hoiuala hinnatavatest liikidest

ei kohatud tuulepargi alal mitmeid liike (sarvikpütt, laululuik, väikelaukhani, väikekoskel,

tundrarüdi, tumetilder, vööt -põõsalind, punaselg-õgija). Läbiviidud linnustiku uuringu

Lisa EELHINNANG

41 (52)

tulemuste kohaselt ei kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule,

mistõttu ei ole oodatav ka mõju Riksu ranniku hoiuala linnustikule.

Siiski, Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada leevendavat

meedet: „Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb linnuala piires olevas rannikuvööndis välistada

otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil

aprillist juulini. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis ja tööde

teostamise kavas. Kui tööde teostamise kavaga koostöös ornitoloogide ja Keskkonnaametiga

selgitatakse, et kaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on

ehitusloa ja keskkonnaloa väljastajatel õigus antud ajalistest piirangutest loobuda“. Vastav

meede seatakse keskkonnaloale linnustiku valdkonna juurde (vt korralduse p 3.5.15.).

Võimalikku mõjuala minimeeritakse heljumi seire ja seirest lähtuva töökorraldusega.

Vilsandi rahvuspark. Enamik on maismaa elupaigad ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas.

Rahvuspargis ega selle lähedal tegevusi ei kavandata ning elupaik säilib kaitsealal ja selle

kavandatava laienduse osas olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Läbiviidud linnustiku uuringu

tulemuste kohaselt ei kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule,

mistõttu ei ole oodatav ka mõju Vilsandi rahvuspargi linnustikule.

Vee erikasutuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole Natura aladega seotud asjaolud

muutunud – vee erikasutuse ala piires uusi Natura alasid ei ole loodud, kaitse-eeskirjades ei ole

olnud muutuseid.

KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli

asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt

muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast

ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Seega trassi

muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt korralduse p 3.6.9.) ja

olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus

potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on trassi muutumisel ja

muutuse loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine,

vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt korralduse p 3.5.30.).

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.10 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Keskkonnaloale seatakse KMH aruandes markeeritud leevendusmeetmed.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Koosmõju teiste projektidega

KMH aruandes ei tuvastatud negatiivset kumulatiivset koosmõju teiste meretuuleparkidega

(Eesti mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alale nr 2, väljaspoole SWE

Lisa EELHINNANG

42 (52)

projektiala, on esitatud mitmeid hoonestusloa taotlusi erinevate arendajate poolt, kuid

hoonestusloa protsessid on algusjärgus).

Koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei

ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas

etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab

koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on

tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest

varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude

hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate

tegevustega arvestada ei saa.

Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa KMH staadiumis, mille mõju saaks

usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. SWE meretuulepargi arendus on teistest

ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis. Teised, kes on projektidega pooleli,

peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh arvestades SWE parki (KMH valmis,

load osaliselt antud).

Käesolevalt on piirkonnas nõuetele vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning

keskkonnaloa andmisel on asjakohane lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist,

mitte aga kõigist projekteeritavatest võimalikest projektidest. Võimalikust koosmõjust lähtuvalt

ongi uute juhiste järgimine asjakohane pooleliolevates mõjude hindamises, sest iga järgnev

projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailset analüüsi.

SWE vee erikasutuse koosmõju

Koosmõju võib tekkida ka ühe meretuulepargi piires. Süvendamise ja kaadamise üksteisele

järgnemist on mudeldatud KMH aruande raames (süvendamine ja seejärel pinnase

paigaldamine veekogu põhja). Senise praktika kohaselt toimub ühe vundamendi rajamine

korraga, kuna vajalik on spetsiaalselt konkreetse tuulepargi rajamiseks kohandatud laev. Seega

ei kumuleeru paljude vundamentide korraga ehitamise mõjud.

Meretuulepargi rajamisel heljum rannikuni ei jõua, seega ei saaks kumuleeruda eksportkaabli

paigaldamisega seotud tööde ja tuulepargi alal tehtavate tööde mõju.

Lisaks, meretuulepark rajatakse etapiviisiliselt, kõik tegevused ei saa toimuda üheaegselt.

Esmalt on vajalik vundamendi alus ette valmistada, seejärel paigaldatakse aluse täide, siis

vundament, alles seejärel on võimalik hakata paigaldama kaableid meretuulepargis. Võimalik

on tõesti paigutada kaableid vundamentide juures, mis on juba paigaldatud, kuid kuna kaablite

paigaldamisel tekib heljumit vähesel määral, siis see kumuleerumine on väheolulisel tasemel

(KMH aruande lisa 3.2. joonis 5.1. ja 5.2.).

Tahkete ainete paigutamisel paigaldatakse objekti otse mere põhja, ning lisanduv heljum

marginaalne.

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast ei ole ükski teine arendus jõudnud

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni. Seega ei ole asjaolud muutunud,

koosmõju on hinnatud piisava detailsusega. Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise

üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Lisa EELHINNANG

43 (52)

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused – keskkonnameetmed (sh seire nõuded)

Seire nõuded

Seire nõuete seadmisel tuleb lähtuda KMH aruande ptk-st 7.4, seire nõuded seatakse

keskkonnaloa tabelis V8. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt

teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja

tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi

detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire

põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse

seire algust.

Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest

3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika

mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide

rajamisel“73 (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025.

aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“74

(merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest75. Seirekava peab

hõlmama kõiki korralduse ptk-s 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee

erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas

fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise

sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid

tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi

leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja

nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi

mereseire alaprogrammis76 kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning

73 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (04.02.2026). 74 Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20-%20v2.pdf

(04.02.2026). 75 vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ 76 Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav:

lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.02.2026).

Lisa EELHINNANG

44 (52)

veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele77,78,79,80. Seirekava

koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev

mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega.

Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool

aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt korralduse p 3.8.2.). Sel viisil on

seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav.

Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga

(linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste

järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri,

kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega.

Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha

ehitusgeoloogiline uuring.

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m

raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima

merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori

sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga

väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire

võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi

vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee

kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete

koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne

elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine.

Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m,

77 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite

uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse

kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.02.2026). 78 Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.02.2026). 79 Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.02.2026). 80 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.02.2026).

Lisa EELHINNANG

45 (52)

300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste

taastamisel.

• Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale

rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade

kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged

• Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli

levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks

asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha

detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz,

kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg

mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab

konservatiivsema helilevi hinnangu.

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel

lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

• Eksportkaabli paigaldamise ajal tuleb reaalajas jälgida tööde käigus tekkiva heljumi

levikut. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida

ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde

korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama

nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda

merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik

• Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka

kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja

kaablitöödel.

Hülged

• Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada

vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui

ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav,

Lisa EELHINNANG

46 (52)

et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks

jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava

koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

• Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse

selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi

koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige

läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu

sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline

protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10

aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks

kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis,

katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik

• Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire

tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang

seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala.

Leevendusmeetmed

Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, Vabariigi Valitsuse 21.05.2025 korraldus nr 95

„Hoonestusloa andmine“, TTJA 21.10.2025 otsusest nr 1-7/25-378, tuleb seada keskkonnaloale

keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude leevendamiseks (loa

tabel V16).

Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee

erikasutuse osas.

Lisa EELHINNANG

47 (52)

Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt

Merevee kvaliteet

• Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel

nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri.

• Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani.

Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada

riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed

ja tingimused (Vabariigi Valitsuse 21.05.2025 korraldus nr 95 „Hoonestusloa

andmine“).

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee

erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne

lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt

setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega.

Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu

kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

Joonis 7. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² =

40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast.

Lisa EELHINNANG

48 (52)

• Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti.

• Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina

kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise

efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata.

Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste

paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus).

• Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või

maetud kaabli kaetavale alale paigutama looduslikult sarnaste omadustega materjal

(paekivi).

• Kui ühenduskaablite paigaldamisel liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon

ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m

äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt

peatada või võtta kasutusele meetmed heljumi leviku piiramiseks (näiteks

mullikardinad).

• Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud

tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat

vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete

tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

• Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne

olukord.

Linnud

• Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra

tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli

paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames

koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et

eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on

ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda.

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on

võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava

rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 7).

• Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole

kalade kudeperioodi 15.04-15.06.

Lisa EELHINNANG

49 (52)

• Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige

madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku

realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja

potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele,

peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid

eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade

emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju

vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui

ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad

need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid

magnetvälju.

Veealused arheoloogiaväärtused

• Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti

abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige

tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja

Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse

positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.

• Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA

21.10.2025 otsus nr 1-7/25-378).

Lennuliiklus

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel

peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama

minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded

• Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise

vajadust (Vabariigi Valitsuse 21.05.2025 korraldus nr 95 „Hoonestusloa andmine“).

• Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA

21.10.2025 otsus nr 1-7/25-378).

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel

• Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite

ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid.

Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning

need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema

kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja

eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee

erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas.

Lisa EELHINNANG

50 (52)

• Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee

erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine

veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue

võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks

ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala

kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise

õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda

muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi

keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt

eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas.

• Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud

suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade

kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise

juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused.

Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole

võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata

ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami

või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide

planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja

teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks

teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid

teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas

kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning

peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või

laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi

(AIS) kaudu.

Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu

kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida

ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese

mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga.

Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja

kuhu mitte.

Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale

alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu.

Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta,

võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja

pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus, kui osa alast jääb kasutamata ja

sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada.

Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja

elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes

ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist.

Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja

kontrollitavaks.

Lisa EELHINNANG

51 (52)

• Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991,

jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao

ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma

aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes. Aastaaruannetes ei tooda

ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega,

lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama

võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta.

Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud

tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada

Keskkonnaametile. Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja

häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

• Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava

kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see

u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole

see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti ei ole see veel teada. KMH aruandes

läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on

lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse

alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud

kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga.

Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine

(KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka

linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas

asjakohases hindamises käsitletud. Seega Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris)

ei ole kaabli kividega katmine lubatud, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole

hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi

leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine).

• Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti

IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi

maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli

asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on

vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

1.4. Eelhinnangu järeldus

1.4.1. Keskkonnaameti hinnangul puudub taotluses kavandataval tegevusel (vt ptk 1.1.1)

oluline keskkonnamõju:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivset kaitsealasid, kaitstavate liikide

elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega

välisõhule, elustikule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas,

vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega

ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule

ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

1.4.2. Vee erikasutuse mõjud on piisavas mahus SWE KMH aruandes hinnatud ning

Lisa EELHINNANG

52 (52)

asjaolud ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH

algatamata.

1.4.3. Oluline on vee erikasutuse planeerimisel ja ellu viimisel lähtuda ptk 1.3.8. toodud

keskkonnameetmetest (sh seire nõuetest). Uuringud võimaliku olulise mõju

väljaselgitamiseks ei ole vajalikud.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526981

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Saare Wind Energy OÜ

Registrikood / Isikukood

12747106

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saare Wind Energy meretuulepargi rajamise vee erikasutus

Aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

3655

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

30.07.2026

Lõppemise kuupäev

30.07.2041

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 2/18

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“ ning HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. 4. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavaus varasemate uuringute tulemustega. 5. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 6. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire 1. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 2. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0- 6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel. 4. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht) tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged 5. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu.

3/18

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet 6. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. 7. • Eksportkaabli paigaldamise ajal tuleb reaalajas jälgida tööde käigus tekkiva heljumi levikut. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik 8. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik 9. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel.

Hülged 10. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet 11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik 12. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. 13. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik 14. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/18

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pirimaa (44001:004:0346). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 10.9578

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 14,7 km).

Merepõhja kadu 0,12 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvendatavat pinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 24 710 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

5/18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 2,3 km).

Merepõhja kadu on 0,02 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaabli merepõhja süvistamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

6/18

Süvendamise vajaduse põhjendus 1) Süvendamine toimub tuulegeneraatorite (kuni 100 tk) ja alajaamade (kuni 2 tk) vundamentide rajamisel. Kasutada võidakse kas gravitatsioon-, vai- või sõrestikvundamenti. Loale on märgitud iga vundamenditüübi kasutamisel maksimaalne lubatud süvendusmaht. Tegelikult kasutatakse ehitamisel ainult ühte vundamendilahendust. 2) Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel tuulepargi alal (32 km) ja süvendamine tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel (240 km).

Merepõhja kadu vaivundamentide puhul on 0,0079 km², gravitatsiooniliste vundamentide puhul 0,2376 km², sõrestikvundamentide puhul 0,0038 km² ja kaablite puhul 0,24 km² (KMH aruande tabeli 3.4-1).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kaablid: kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes). Vundamendid: vaivundamendi/sõrestikvundamendi puhul puurimine, gravitatsioonivundamendi puhul süvenduslaev.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite ja pargisiseste kaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Gravitatsioonvundamentide paigaldamisel tekkiv pinnas kaadatakse kaadamisaladele.

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Süvenduspinnas vaivundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 370 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas sõrestikvundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3,83

Cd 0,1

Cr 5,13

Ni 2,93

Hg 0,1

Zn 15,33

C10–C40 8

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

7/18

Süvendamise nõuded 1. Kui toimub süvendamine gravitatsioonivundamendi paigaldamisel, tuleb süvenduspinnas kaadata kaadamisaladele SW1, SW2 või SW3. 2. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW1

Kaadamisala kood KAS0000030

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

8/18

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW2

Kaadamisala kood KAS0000031

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

9/18

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW3

Kaadamisala kood KAS0000032

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

10/18

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

11/18

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks ja vundamendi erosioonikaitseks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas erosioonikaitseks vaivundamente kasutades 370 000 Savi 6

Kruus 3

Liiv 3

Kivi 88

Süvenduspinnas erosioonikaitseks sõrestikvundamente kasutades 172 000 Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Savi 6

Süvenduspinnas, mis saadud tuulepargi siseste kaablikraavide ja tuulepargi alale jäävate eksportkaablikraavide ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

112 000 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

12/18

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 24 710 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine 13/18

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine tuulepargi alal olevate eksportkaabelliinide, tuulepargisiseste kaablite, tuulikute ja merealajaamade vundamentide (vundament, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendialune killustikupadi ja tagasitäitematerjal, vuukimismaterjal vm) rajamisel. Loale on kantud maksimaalsed lubatud tahkete ainete paigutamise mahud.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablid paigutatakse kaablipaigalduslaevalt. Vundamentide paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat sõltuvalt vundamenditüübist (puurimine/merepõhja uputamine).

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi kruusapadja rajamine 500 000 Killustik 100

Gravitatsioonilise vundamendi konstruktsioon 520 000 Betoon 100

Gravitatsioonilise vundamendi ballast 1 480 000 Kivi 100

Gravitatsioonilise vundamendi erosioonikaitse 400 000 Kivi 100

Vaivundamendi konstruktsioon 27 000 Muu Teras 100

Vaivundamendi vuukimine 37 500 Betoon 100

Vaivundamendi kaitse 180 000 Kivi 100

Sõrestikvundamendi kinnitusvaiad 10 500 Muu Teras 100

Sõrestikvundamendi vuukimine 36 000 Betoon 100

Sõrestikvundamendi konstruktsioon 18 000 Muu Teras 100

Tuulepargi sisekaabeldus ja tuulepargi hoonestusloa alale jääv eksportkaabel 38 400 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 80 000 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigaldatakse reostusvabasid looduslikke materjale (killustik, kiivi) ning reostusvabasid inertseid materjale (metall/teras, betoon). 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

14/18

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 1 130 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 2 350 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigutatavad materjalid on saastevabad 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 8 470 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 17 650 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

15/18

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Kõrvaltingimus: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

Pidev

16/18

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Keskkonnameetmed

Merevee kvaliteet 1. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. 2. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal. 4. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti. 5. Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). 6. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutama looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi). 7. Kui ühenduskaablite paigaldamisel liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada või võtta kasutusele meetmed heljumi leviku piiramiseks (näiteks mullikardinad). 8. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 9. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord.

Linnud 10. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. 11. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad 12. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt p 3). 13. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06. 14. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju.

Pidev

3. Muud asjakohased meetmed

Veealused arheoloogiaväärtused 1. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 2. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit.

Lennuliiklus 3. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peabtagama minimaalne SAR access lane laius 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded 4. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust. 5. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi.

Pidev

17/18

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Muud töökorralduslikud nõuded ja tingimused 1. Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud. 2. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid"). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes (vt KOTKAS KMH registris KMH01020) tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. 3. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. 4. Pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile. 5. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust

3. Muu vajalik informatsioon

Esitada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada KOTKAS süsteemi kaudu.

Hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu

4. Muu vajalik informatsioon

1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 1: Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid .jpg Jah

Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m Lisa 2: Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m.JPG Jah

18/18