1

Lisa 1

Liikmeõiguste teostamisest ühistranspordikeskustes perioodil 01.2025 - 12.2025

1. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr

80213342) on registreeritud 12.11.2004. Keskusel on 30 liiget, kellest 29 on kohalikud

omavalitsused ja üks, riigi esindajana, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Liikmete arv

ei ole võrreldes 2024. aastaga muutunud. Keskus korraldab ühistransporti Harju-, Lääne-,

Lääne-Viru ja Rapla maakonnas.

Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. ühistranspordi korraldamine keskuse liikmeks olevates omavalitsusüksustes ja

halduslepingu alusel ka muudes omavalitsusüksustes;

2. piirkonna elanikele soodsamate ja majanduslikult tõhusamate ühistransporditeenuste

tagamine, mille aluseks on ühtne liinivõrk, ühtne piletisüsteem ning ühtne tellimiskeskus;

3. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete

ühiste huvide esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

2025. aastal jätkas keskus oma põhitegevust, milleks on ühistranspordi korraldamine oma

tegevuspiirkonnas, kaasajastades teenust ning seades eesmärgiks tõsta ühistranspordi kasutajate

arvu ja rahulolu nii haja- kui tiheasutuse aladel. 2025. aastal oli keskusele oma ülesannete

täitmise ühistranspordi valdkonnas usaldanud 18 kohaliku omavalitsust, kellega on sõlmitud

haldusleping erinevate teenuste osutamiseks.

2025. aastal osutas keskus avalikku bussiveoteenust kokku 19 790 287 km (2024 aastal oli

vastav number 19 309 450 km). Kasv võrreldes 2024. aastaga on 480 837 km. 31. detsembri

seisuga oli keskuse teenindada 239 avalikku bussiliini, mida doteeritakse nii riigi kui ka

kohalike omavalitsuste eelarvetest.

2025. aastal oli sõitjate arv kokku 10 878 958, kellest oli tasuta sõitjaid 7 260 746 ehk 66,74%.

Kuigi keskuse eesmärk on suurendada 2028 aastaks sõitjate arv 20. miljonini reisijani aastas,

siis 2025. aastal sellele eesmärgile oluliselt lähemale ei jõutud põhjusel, et eesmärgi

saavutamiseks oleks vaja süsteemi täiendavaid rahalisi vahendeid lisaväljumiste lisamiseks

kohtades, kus selleks on nõudlus. Lisaks oleks vaja luua kiireid otseühendusi, mis suudaksid

pakkuda konkurentsi isiklikule sõiduautole just ajalises mõõtmes.

Keskuse piletitulu 2025. aastal oli 4 415 685 eurot (2024. aastal 4 341 042 eurot). Riigi eelarvest

eraldati keskusele 2025. aastal ühistranspordi sihtotstarbelist toetust maanteetranspordi

korraldamiseks summas 29 885 467 eurot (2024. aastal oli vastav summa 28 727 347 eurot).

2025. aastal jätkas keskus transpordiinfo veebilehe arendamist koos uue kodulehe loomisega

ning tutvustas juunikuu alguses avalikkusele uut teenusbrändi IIL, mis keskuse nägemuses

võiks tulevikus olla kogu ühistranspordi katusbränd.

2

2025. aastal jätkas keskus üleriigilise ühistransporditeenuse teenustasemenormide projekti

eestvedamist eesmärgiga kehtestada need 2025. aasta lõpus Regionaalministeeriumi poolt.

Kuna teenustasemenormide kinnitamine seab tervikteenusele kindlad piirid nii teenusekasutaja,

ühistranspordikeskuste poolt pakutava teenuse, kui ka riigi poolt rahastuse vajadusele, siis

poliitiliselt ei ole riik täna valmis neid kehtestama ning töö selles vallas jätkub ka 2026. aastal.

Keskus alustas 2023. aasta detsembrikuus ühtse piletisüsteemi ettevalmistamistöödega

koostöös Elroni, Tallinna linna ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, mis jätkus

2025. aastal ühispileti väljatöötamisega. Aasta lõpuks jõuti kokkulepete faasi, et 2026 aasta

esimeses kvartalis võiks olla muutuva perioodiga perioodiühispilet reisijatele kasutusvalmis.

2026 aastaks seab keskus järgmised eesmärgid:

 olemasoleva ressursiga sõitjate arvu säilitamine 2025 aasta tasemel;

 jätkata reisiplaneerija arendustega sõitjatele teavituste saatmise osas;

 parandada teenusekvaliteeti konsolideerides kõik klientide pöördumised ühte

kliendihaldustarkvarasse.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

2. Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr 80425950)

on registreeritud 26.10.2017, keskusel on 8 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Ida-Viru maakonnas.

Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. sõitjateveo korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide

esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

2025. aastal jätkati kohalike omavalitsuste ja reisijate poolt esitatud ettepanekute alusel liinide

optimeerimist ja sõiduplaanide korrigeerimist. Keskus osales Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

poolt läbiviidud projektis „Ühistranspordireformi liinivõrgu arendamise koosloomeprotsess“.

Ühistranspordiregistri korrastamise eesmärgil jätkati koostöös kohalike omavalitsustega

bussipeatuste nimede määramise seadustamist, kuna osad maakonna bussipeatuste nimede

määramise protseduurid olid kas jäänud alustamata või vormistamise protseduurid lõpetamata.

Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga modelleeris Sillamäe linnaliinide uue

liinivõrgu, mis rakendus 15. maist.

3

2026. aastal on plaanis jätkata koostöös kohalike omavalitsuste ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga liinivõrkude korrastamist, parendades liinivõrku ja sõiduplaane

reisijate vajadustest lähtuvalt. Lisaks on plaanis jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu

bussipeatuste kvaliteedi tõstmisele - infotahvlite paigaldamine ja uuendamine,

bussiootepaviljonide kaasajastamine ning peatustele ohutu ja mugav juurdepääs).

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

3. Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr 80375665)

on registreeritud 07.10.2014, Keskusel on 8 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Pärnu maakonnas.

Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. ühistranspordi, sh õpilaste veo, samuti sotsiaaltranspordi korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste

huvide esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

Pärnumaa avalike bussiliinide veomaht 2025. aastal oli 6 172 900 liinikilomeetrit ning

teenindati 2 358 300 sõitjat. Vedude maksumus oli kokku 9 831 600 eurot ning saadud piletulu

689 300 eurot. Võrdluseks, 2024.a. veomaht oli 6 150 500 liinikilomeetrit, teenindati 2 501 400

sõitjat, vedude kogumaksumus oli 9 202 300 eurot ning piletulu saadi 744 800 eurot.

2025. aastal kasutas keskuse poolt keskselt korraldatavat sotsiaaltranspordi teenust vähemalt

ühe korra 1502 unikaalset klienti, kes tegid kokku 21 852 sõitu. Võrdluseks, 2024. aastal oli

selliseid kliente 1 554 ja tehti 22 834 sõitu.

Munalaid-Manilaid laevaliikluse korraldamiseks on sõlmitud avaliku teenindamise otseleping

perioodiks 01.12.2024 – 30.11.2028 ettevõttega OÜ Piiroja Invest. 2025. aastal teostati 1 660

sõiduplaanijärgset reisi ja 131 nõudereisi. Vedude kogumaksumus oli 142 314 eurot ning

piletitulu teeniti 6 228 eurot.

2026. aastal jätkatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga

ühistranspordireformi liinivõrgu koosloomeprojekti, mille eesmärk on kujundada

ühistranspordivõrk kasutajakeskseks, piirkondade tegelikke liikumisvajadusi arvestavaks ning

eri transpordiliike paremini ühendavaks. Lisaks jätkub töö projekti „Piiriüleste bussiliinide

taastamine“ elluviimisel, mille peamisteks väljakutseteks on piiriüleste bussiliinide

rahastusmudeli kujundamine ja õigusaktidest tulenevate takistuste ületamine.

4

Kavas on edasi arendada Pärnumaa ühtset piletisüsteemi, võttes kasutusele sõidu eest tasumisel

pangakaardi kõigis linna- ja maakonnaliinide bussides.

2026. aastal suuremaid investeeringuid ei planeerita. Siiski võib tekkida vajadus peaterminali

taristu, eelkõige platvormi bussitaskute, rekonstrueerimiseks.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

4. Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr

80229484) on registreeritud 17.11.2005, keskusel on 4 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud

teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Jõgeva maakonnas.

Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. sõitjateveo korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide

esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

2025. aastast alustas Jõgevamaa maakonnaliinide teenindamist Eesti Bussiliinid OÜ. Kõik

veoks kasutatavad 30 uut bussi on madala sisenemisega ja võimaldavad siseneda nii ratastooli

kui lapsevankriga. Uutest bussidest 4 on elektribussid ja 13 HVO ehk rohediisliga sõitvad, tuues

Jõgevamaale puhtama ja keskkonnasäästlikuma transpordi.

Läbisõidetavate avalike liinide liinikilomeetrite hulk suurenes 2025. aastal 9%, ulatuses 1 887

431 liinikilomeetrini. Liinimaht suurenes eelkõige Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee valdasid

teenindavatel liinidel. Ühtlasi tõusis sõitjate arv avalikel liinidel 2%. Kui 2024. aastal oli sõitjate

arv kokku 384 975, siis 2025. aasta lõpuks oli see tõusnud 391 451 sõitjani.

Koostöös Jõgevamaa kohalike omavalitsuste ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega on

kavas samm-sammult muuta bussiootealad funktsionaalsemaks ja parendada ligipääsetavust.

2025. aastal valmis Puurmanis uus ootekoda ja uuendati mitmeid Jõgeva valla bussipeatuseid.

2026. aastal on kavas Mustvee bussiooteala väljaehitamine ja Jõgeva valla bussipeatuste

parendamine – ootekodade väljaehitamine ja valgustamine.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

5

5. Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus

 Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr 80135725)

on registreeritud 24.11.2000, keskusel on 4 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Järva maakonnas.

Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskustegevuse eesmärgiks on:

1. ühistranspordi korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete

ühiste huvide esindamine

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

Maakonnaliine oli Järvamaal 2025. aasta lõpus 34 ja reisijate veoteenuse aastane liinimaht 1

589 000 liinikilomeetrit. Reisijate arv ehk valideerimisi oli aruandeaastal 509 173, mis on

võrreldes eelmise aastaga 14 451 võrra rohkem. Samas moodustas piletitulu 2025. aastal 117

209 eurot, mis on 6 654 eurot vähem kui aasta tagasi.

Järva maakonna ühistransport põhineb sõidugraafiku alusel sõitvatel bussiliinidel, kuid alates

2022. aasta novembrist on rakendatud nõudepõhiseid peatusi Järvamaal, kus peatutakse ainult

eelneval ettetellimisel planeeritud graafiku järgi.

Järvamaa bussides on hanke tulemusena kasutusel Ridango AS poolt pakutav

piletimüügisüsteem, kus sõiduõigus tagatakse sõidukaardi valideerimisega. Liinivõrgu

kujundamisel arvestatakse piletimüügiseadmete tarkvarast saadavat ja töödeldud

informatsiooni.

Liinivõrgu kujundamisel tehakse koostööd omavalitsustega, arvestades reisijate sõidunõudlust.

Mitmed muutused kommertsliinide mahus, eriti raudtee rekonstrueerimistöödega rongide

sõiduplaanides, tingisid vajaduse kohandada maakonnaliine seoses võimalike

ümberistumistega Türil, Aegviidus, Tapal ja mujal.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

6. Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr

80426262) on registreeritud 31.10.2017, keskusel on 5 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud

teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Viljandi maakonnas.

6

Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. sõitjatevaeo korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete

ühiste huvide esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

Viljandi maakonna avaliku liiniveo kogumaht 2025. aastal oli 3 237 359 liinikilomeetrit ning

riigieelarvest maksti toetust 4 243 674 eurot. Piletitulu laekus aruandeperioodil keskusele 304

892 eurot.

2026. aastal jätkub sõitjateveo korraldamine avaliku liiniveo lepingute alusel. Liiniveomahuks

on planeeritud 3 252 539 liinikilomeetrit.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

7. Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing kagu Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr 80425742) on

registreeritud 24.10.2017, keskusel on 9 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Põlva- ja Võru maakonnas.

Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. sotsiaaltranspordi, ühistranspordi, sh õpilaste veo, korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide

esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

Keskus jätkas aruandeperioodil ühistransporditeenuse arendamist ning keskendus eelkõige

teenuse efektiivsuse ja kvaliteedi parandamisele. Peamised tegevussuunad olid järgmised.

Liinivõrgu optimeerimine. Jätkati liinivõrgu ja sõiduplaanide korrastamist, lähtudes reisijate

tegelikust liikumisvajadusest ning kogutud andmetest. Eesmärk oli parandada ühendusi

maakonnakeskuste ja teenuskeskuste vahel ning vähendada ebaefektiivseid väljumisi.

Andmepõhise juhtimise arendamine. Suurendati Ridango ja teiste infosüsteemide andmete

kasutamist liinivõrgu planeerimisel ja järelevalves. Andmete analüüsi abil tuvastati kitsaskohti

ning parandati teenuse korraldust.

Järelevalve tugevdamine. Tõhustati kontrolli vedajate üle, sealhulgas avaliku teenindamise

lepingute täitmise osas. Suurendati tähelepanu teenuse kvaliteedile, täpsusele ning andmete

usaldusväärsusele.

7

Koostöö arendamine. Jätkati tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, Transpordiameti ja

vedajatega, et tagada ühistranspordi parem sidusus ja arvestada piirkondlike eripäradega.

Reisijate teavitamine ja tagasiside. Parandati reisijainfo kättesaadavust ning pöörati rohkem

tähelepanu tagasiside kogumisele ja analüüsimisele, et toetada teenuse pidevat parendamist.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

8. Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr 80426233)

on registreeritud 31.10.2017, keskusel on 9 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Tartu maakonnas, parvlaeva- ja hõljukiühendust Laaksaare-

Piirissaare liinil ning osutab sotsiaaltransporditeenust Tartu maakonnas.

Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. sõitjateveo korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate Ühingu liikmete ühiste huvide

esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

2025. aastal korraldas keskus bussiliiniveoteenust Tartumaa avalikel liinidel 4 436 990

kilomeetri ulatuses, mis on samal tasemel eelneva aastaga (kasv 0,2%). Sõitjate koguarv oli 1

916 789, mis oli 2,4% väiksem 2024. aasta sõitjate arvust. Langus tulenes peamiselt asjaolust,

et tasuta ühistransporditeenus on lõppenud ning sõidupileti ostmise kohustus on täisealistel

sõitjatel, kes ei kuulu soodustatud isikute hulka.

Laaksaare-Piirissaare laevaliinil teostati 670 reisi, mis on maksimaalne üheks hooajaks

kavandatav veomaht. Sõitjate arv Piirissaare liinil oli 12 846, mis on 14,3% suurem kui eelneval

aastal. Ühistranspordikeskuse poolt viidi läbi turunduskampaania laevaliini tutvustamiseks,

samuti on saare turismiettevõtjate tegevus aidanud oluliselt suurendada laevaliini reisijate arvu.

Laaksaare-Piirissaare hõljukiliin toimis ajal, mil järv oli jäätunud ning laevaliini navigatsioon

peatatud. Hõljukiliinil teostati 142 reisi ning liinil sõitis 505 reisijat. Sõitjate arv hõljukiliinil

langes vähesel määral (aasta varem sõitis 553 sõitjat), kuna hõljuki navigatsiooniperiood oli

lühem ning seetõttu teostati vähem reise.

Sotsiaaltransporditeenuse valdkonnas toimus reisijate vedu kogu aasta vältel kahes piirkonnas:

põhja piirkonnas (Tartu vald, Kastre vald, Luunja vald) ja lõuna piirkonnas (Kambja vald, Elva

vald, Nõo vald). Ühistranspordikeskuse poolt korraldatud sotsiaaltransporditeenust

finantseerivad täies ulatuses kohalikud omavalitsused. Tartumaa omavalitsustest ei osale

maakonna ühises sotsiaaltranspordi korralduses ainsana Peipsiääre vald.

8

2026. aastal jätkuvad kõik olulised lepingud: bussiveoleping (AS Hansabuss), laevaliini

veoleping (AS Kihnu Veeteed), sotsiaaltransport (Tartaline OÜ). 2026. aastal viiakse läbi uus

riigihange „Avalik bussiliinivedu Tartu maakonnas“ perioodiks 01.10.2028 - 30.09.2036.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

9. Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus

 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus, reg nr 80425297)

on registreeritud 17.10.2017, keskusel on 4 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Keskus korraldab ühistransporti Valga maakonnas.

Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on:

1. ühistranspordi, sh õpilaste veo, korraldamine;

2. keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide

esindamine.

 Keskuse tegevustest 2025. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus

2025. aastal teenindati kokku 2 374 730 liinikilomeetrit, mis on 1 % ehk 20 109 liinikilomeetrit

vähem kui 2024. aastal. Riigieelarve toetuse kulu vedajale liinigruppide teenindamiseks oli 2

825 285 eurot, mida on 4 % ehk 109 031 eurot enam. Tingitud on see hinna indekseerimisest

kvartaalselt.

Piletitulu laekus 2025. aastal 274 260 eurot, mida on 4 646 eurot ehk 2 % rohkem kui 2024.

aastal. Kohalike omavalitsuste eelarvete kulu teostatud liiniveole oli 2025. aastal 48 634 eurot,

mis on 66 % ehk 19 342 eurot enam kui aasta varem. Reisijate arv langes aastaga 5 % ehk 26

357 reisija võrra, moodustades 2025. aastal kokku 550 411 reisijat. Reisijate arvu langus on

tingitud maakonna elanike arvu jätkuvast langusest ning ebastabiilsest olukorrast nii

ühistranspordi valdkonnas, kui ka majanduses tervikuna.

Sarnaselt eelmistele aastatele keskendutakse eeloleval aastal maakonnaliinidel vähem

kasutuses olevate liinilõikude muutmisele „nõudelõikudeks“, võimalusel ka kogu liini

muutmisele „nõudeliiniks“. Nõudeliin teenindab sõitjaid ettetellimisel või nõudmisel, kas osa

või kogu liini ulatuses. Nõudepõhised teenused ja nõudeliinid võimaldavad tagada

ühistranspordi kättesaadavuse piirkondades, kus vähene reisijate arv ei võimalda käigus hoida

igapäevast regulaarliini ning vahemaad jalgsi või rattaga liikumiseks on liiga pikad.

Nõudeliinide rakendamine kui uuenduslik lahendus parandab hõreasustusega piirkondades

võimalusi ühistranspordi optimaalsemaks tarbimiseks. Muuhulgas võimaldab lahendus kokku

hoida teenuse kasutamisega kaasnevat ajakulu luues rohkem sõiduvõimalusi.

Kõikide Eestis loodud ühistranspordikeskuste ja ühistranspordikorraldajate eesmärgiks on

pakkuda parimat teenust, mida riigi rahastamisega on võimalik saavutada, suurendades

9

ühistranspordi kasutatavust, vähendamaks isikliku sõiduki kasutamise vajadust ning soovi.

Ühistranspordikeskused on 2023. aastal välja töötanud teenustaseme normid, mis on aluseks

teenuse hindamisel ja õiglasel rahastamisel.

Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aruandeperioodil tasunud ei

ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks jätkuvalt keskuse tegevuses

osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

1

Lisa nr 2

Liikmeõiguste teostamisest Mittetulundusühingus Eesti Seemneliit

 Mittetulundusühing Eesti Seemneliit eesmärgid ja riigi liikmelisus

Mittetulundusühing Eesti Seemneliit (edaspidi ka seemneliit) on seemnesektori ettevõtteid

ühendav erialaliit, mille eesmärk on esindada liikmete huve, edendada kvaliteetse ja

sertifitseeritud seemne kasutamist ning toetada sordiaretuse ja seemnekasvatuse arengut Eestis.

Mittetulundusühing Eesti Seemneliit (reg nr 80237986) on asutatud 30.03.2006 (registreeritud

28.06.2006). Seemneliidul on 35 liiget. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on riigi

liikmeõigusi volitanud teostama hallatava riigiasutuse Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi

METK).

Seemneliidu peamised eesmärgid on:

- seemnevaldkonna korrastamine, arendamine ja koordineerimine;

- oma liikmete majanduslike ja erialahuvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides;

- Eesti seemnevaldkonna esindajate huvide esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides;

- sordiaretuse, seemnekasvatuse ja seemnete turustamise edendamine;

- sordikaitse arendamine ja autoriõiguste kaitse tagamine sortide omanikele;

- liidu liikmete rolli suurendamine põllumajandustootmises ja seemnemajanduses.

 Seemneliidu tegevustest perioodil jaanuar 2025 – detsember 2025 ja liikmelisuse

jätkamise vajalikkus

2025. aastal keskendus seemneliit oma tegevuses peamiselt seemnete ja sortide kasutamisega

seotud regulatsiooni, andmestiku ja sektori teadlikkuse parandamisele. Juhatuse fookuses oli

valdkondlike küsimuste lahendamine ning koostöö arendamine riigiasutuste ja erialaliitudega.

Koostöö riigiasutustega. Aruandeaastal toimusid seemneliidu juhtimisel mitmed olulised

kohtumised Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandus- ja

Toiduameti (PTA) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatega. Kohtumiste

eesmärk oli juhtida tähelepanu seemnete ja sortide kasutamisega seotud probleemidele ning

leida võimalusi sektori töö paremaks korraldamiseks.

Arutelude keskmes olid järgmised teemad:

 sortide kasutamise kohta kogutavate andmete puudulikkus;

 sertifitseeritud seemnete kasutamise tähtsus;

 sordikaitse rakendamise praktika;

 e-põlluraamatu sordiandmete kvaliteet ja kasutatavus.

Kohtumisel Põllumajandus- ja Toiduameti juhtkonnaga oli fookusteemadeks sertifitseeritud

seemnete roll integreeritud taimekaitses ning võimaluste otsimine seemnete temaatika

käsitlemiseks taimekaitsekoolitustes. Samuti tõstatati küsimus sertifitseerimata seemne

turustamise ning järelevalve võimaluste kohta.

2

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga peetud aruteludes keskenduti

sordiandmete kogumisele ja kasutamisele ning vajadusele luua parem ülevaade Eestis

kasvatatavatest sortidest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga toimunud kohtumistel käsitleti e-põlluraamatu

andmestruktuuri ja vajadust korrastada seemnekategooriate ning sortide kajastamist, et

kogutavad andmed oleksid usaldusväärsed ja kasutatavad valdkonna poliitikate kujundamisel.

Seemneliidu poolt on riigiasutustele järjepidevalt edastatud sõnum, et sordivalik ja

sertifitseeritud seemnete kasutamine on põllumajanduse kestlikkuse ja tootlikkuse seisukohalt

strateegilise tähtsusega.

Valdkondlik esindamine ja koostöö. Seemneliit osales aruandeperioodil geneetiliste ressursside

ja sordiaretuse nõukogu töös, kus arutati Eesti sordiaretuse programmi arengut, tootjate

kaasamist ning järgmise perioodi eesmärke. Lisaks käsitleti küsimust, kuidas parandada

ülevaadet Eestis kasvatatavatest sortidest ning tagada paremad andmevood sordiaretajate ja

tootjate vahel.

Rahvusvahelisel tasandil osales seemneliidu tegevjuht Euroseedsi FSS iga-aastasel

töökohtumisel Brüsselis, kus fookus oli Euroopa seemnesektori arengusuundadel. Lisaks

kavandati osalemist Läti seemnesektori konverentsil, mille eesmärk on tugevdada koostööd

seemnetootmise väärtusahela osapoolte vahel.

Liikmeskond. 2025. aastal liitus seemneliidu liikmeskonnaga Puide Seeme OÜ, peale mida on

liidul on 35 liiget. Lisaks eelnevale tegeles juhatus aruandeaastal ka liikmeskonnaga seotud

administratiivsete küsimustega ning liikmemaksude arvestuse ja laekumiste jälgimisega.

OTS süsteem. Aruandeaastal jätkati OTS süsteemi haldamist ja deklaratsioonide kogumist.

2025. aasta deklaratsioonide arv oli võrreldes eelneva aastaga väiksem, mistõttu arutati

juhatuses võimalikke meetmeid süsteemi toimimise parandamiseks ning plaaniti selleks

sordiesindajate ühiskoosolekut. OTS 2025. aasta koondandmed koostati ja edastati

sordiomanikele 2026. aasta alguses.

Muud tegevused. Juhatuses käsitleti aruandeaastal ka mitmeid praktilisi valdkondlike teemasid,

sealhulgas madalama idanevusega seemnete sertifitseerimise eriloa taotlemist sügiskülvideks

ning seemnete idanevusega seotud katsete läbiviimise võimalusi. Lisaks tehti ettepanekuid

teadmussiirde tegevuste korraldamiseks, sealhulgas seemnekasvatuse konverentsi ning

õpiringide läbiviimiseks teemal „Põllult seemnepartiiks“.

2025. aasta tegevus näitas, et seemnete ja sortide kasutamisega seotud probleemid on tihedalt

seotud andmete puudulikkuse ning institutsioonide rollijaotusega valdkondlikus järelevalves ja

korraldamises. Seemneliidu eesmärk on jätkata koostööd nii riigiasutuste kui sektori

osapooltega, et parandada sordiandmete kogumist ja kasutamist, suurendada sertifitseeritud

seemnete kasutamist ning tugevdada sordikaitse rakendamist Eestis.

Seemneliidu liikmemaksu on METK tasunud vastavalt liidu põhikirjale 650 eurot aastas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja METK peavad vajalikuks ka edaspidi liidu

tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.3-1/520

Liikmeõiguste teostamisest

mittetulundusühingutes

Lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõigetest 4 ja 5 esitame aruande Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi teostatavate liikmeõiguste kohta mittetulundusühingutes perioodil

jaanuar 2025 kuni detsember 2025 (lisatud).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on teostanud sel perioodil liikmeõigusi üheksas

ühistranspordikeskuses ja MTÜ-s Eesti Seemneliit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Liikmeõiguste teostamisest ühistranspordikeskustes

2. Liikmeõiguste teostamisest MTÜ-s Eesti Seemneliit

Sven Mäe

[email protected]