Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: 1.2-2/61-1

[email protected] Meie: 29.07.2026 nr 59

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muudatuste eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame eelnõu üldist eesmärki

tugevdada esmatasandi tervishoidu, tagada perearstiabi parem kättesaadavus ja järjepidevus

ning ühtlustada perearstide töökoormust. Samuti toetame nõuet täpsustada äriühingu poolt

korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt perearsti kvalifikatsiooniga arsti

kaasamise nõuded.

Peame oluliseks, et esmatasandi tervishoiu arendamisel ei keskendutaks üksnes korralduslikele

muudatustele. Perearsti roll ennetuses peab jääma süsteemi üheks oluliseks alustalaks.

Perearsti igapäevatöö hõlmab lisaks ravile ka tervisenõustamist, riskikäitumise vähendamist,

sõeluuringutes osalemise soodustamist, vaktsineerimise edendamist ning vähi varajast

avastamist. Just nende tegevuste kaudu on võimalik vähendada liigvarast suremust, avastada

haigusi varasemas staadiumis ning suurendada inimeste tervena ja kvaliteetsemalt elatud

eluaastate arvu.

Soovime juhtida tähelepanu mitmele asjaolule, mis puudutavad otseselt puuetega ja krooniliste

haigustega inimesi ehk sihtrühma, kelle jaoks perearstiabi kättesaadavus, järjepidevus ja

arusaadav suhtlus on sageli eluliselt olulised. Meie tähelepanekud kattuvad murekohtadega,

mida on oma tagasisides väljendanud ka Eesti Vähiliit, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts

ja Eesti Insuldipatsientide Selts.

See kinnitab, et tegemist on laiemat patsiendirühma puudutavate süsteemsete kitsaskohtadega.

2

1. Ligipääsetavus kui sobiva alternatiivi osa (§ 8 lg 3³)

Eelnõuga antakse perearstile õigus keelduda uue patsiendi registreerimisest, kui nimistu ületab

1600 isikut ja samas teeninduspiirkonnas on patsiendil võimalik registreeruda väiksema

nimistuga perearsti juurde. Praegune sõnastus hindab „võimalikkust“ üksnes vaba koha

olemasolu kaudu.

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste jaoks ei tähenda vaba koht naaberpraksises

automaatselt tegelikku ligipääsu. Arvestada tuleb ka vastuvõtule pääsemise aega, kaugust ja

transpordivõimalusi, füüsilist ligipääsetavust (nt liikumis- või nägemispuudega inimesele

sobiv sissepääs ja ruumid), suhtluskeelt ning senist ravisuhet.

Teeme ettepaneku täiendada § 8 lg 3³ rakenduspraktikat nii, et „võimalik registreeruda“

eeldaks lisaks vabale kohale ka mõistlikku ligipääsetavust patsiendi terviseseisundi ja elukoha

järgi. Nimistusse võtmisest keeldumine peab olema põhjendatud ning patsiendil peab olema

kiire ja lihtne võimalus otsust vaidlustada.

2. Ravi järjepidevus ja õigeaegne teavitamine

Perearst on paljude puuetega ja kroonilise haigusega inimeste peamine kontaktisik

terviseseisundi jälgimisel, ravimite väljakirjutamisel, abivahendite ja töövõime hindamisel

ning erialaspetsialistide juurde suunamisel. Ravisuhte katkemine, olgu selle põhjuseks nimistu

ajutine teenindamine, perearsti lahkumine või ümberregistreerimine, võib katkestada ravi

järjepidevuse viisil, mis mõjutab otseselt ja negatiivselt tervisetulemit.

Praegune teavitamissüsteem ei toimi piisavalt hästi ning patsiendid saavad muudatustest sageli

teada hilja või juhuslikult. See probleem on eriti terav kognitiivse, kuulmis- või

nägemispuudega inimestele, kelle jaoks tavapärane teavitusviis ei pruugi olla ligipääsetav.

Teeme ettepaneku sätestada selgelt, et nii nimistu ajutise teenindamise kui ka perearsti

lahkumise korral tuleb tagada patsientidele õigeaegne ja arusaadav (sh vajadusel lihtsas keeles

või alternatiivses formaadis) teavitus, ning et kroonilise haiguse või puudega patsientide

aktiivne ravi ja jälgimine ei tohi asenduse ajal katkeda.

3

3. Keeleline kättesaadavus regionaalsete meetmete juures (§ 11 lg 1²)

Riski- ja kriisipiirkondade määramisel arvestatakse eelnõu kohaselt eeskätt arstide vanuselist

koosseisu ja tööjõupuudust. Piirkonnad, kus perearstiabi jätkusuutlikkus on kõige ohustatum,

on sageli ka piirkonnad, kus suur osa elanikkonnast, sealhulgas paljud eakad ja puudega

inimesed, valdab peamiselt vene keelt. Samas esineb ka vastupidiseid probleeme, kus

tervishoiutöötaja valdab eesti keelt elementaarsel tasemel ning patsiendi ja meediku vahel võib

tekkida kommunikatsioonitõrkeid.

Teeme ettepaneku lisada riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja rakendatavate

meetmete määruse väljatöötamisel selgesõnaline kriteerium, mis arvestab piirkonna keelelist

koosseisu ja vajaliku keeleoskusega personali või tõlkeabi kättesaadavust.

4. Pereõe kontaktandmete avaldamiskohustuse kaotamine

Toetame halduskoormuse vähendamist, kuid juhime tähelepanu, et osa meie sihtrühmast ei saa

perearstikeskusega ühendust e-kanalite (digiregistratuur, e-perearstikeskus) kaudu. Põhjuseks

võivad olla nägemispuue, kognitiivsed piirangud või digioskuste puudumine, ent ka suured

viivitused vastuste saamisel ja pikaks veniv e-kommunikatsioon. Kui samal ajal kaob avalikult

nähtav pereõe otsekontakt, väheneb ligipääs just neil, kelle jaoks see juba praegu kitsam on.

Teeme ettepaneku määrata, kus ja millises vormis avaldatakse ajakohane teave ühenduse

võtmise võimaluste kohta (sh alternatiivsete e-kanalile) ning kes vastutab info õigsuse eest.

5. Nimistu suurus ja terviseprobleemide keerukus

1600-isikuline nimistu piirmäär arvestab ainult patsientide arvu, mitte nende terviseseisundi

keerukust. Perearst, kelle nimistus on rohkesti kroonilise haigusega ja puudega patsiente, kes

vajavad pikemaid ja sagedasemaid vastuvõtte, kannab tegelikult suuremat koormust kui

arvuliselt sama suure, kuid tervemate patsientidega nimistu puhul. Väiksem nimistu ei saa olla

eesmärk omaette, oluline on tegelik ligipääs ja ravikvaliteet.

4

Teeme ettepaneku kaaluda nimistu koormuse hindamisel lisaks patsientide arvule ka nende

tervisevajaduse keerukust, et vältida stiimulit vältida raskemate patsientide nimistusse võtmist.

6. Pikaajaline asendamine valitaval ametikohal (§ 8¹ p 7)

Toome välja, et volituste või ametiaja lõpuni kestev asendamine võib patsiendi jaoks

tähendada pikka katkestust senises ravisuhtes perearstiga, ilma selge vastutuse ja järelevalveta.

Teeme ettepaneku erandi ulatust ja kestust piirata, et sätestada vastutus ravi järjepidevuse

eest, tagada patsientide teavitamine ning anda Terviseametile õigus erand lõpetada, kui

patsientide huvid ja ohutus ei ole tagatud.

7. Tulemused ja kulud

Dokumentidest ei selgu, milline patsiendi jaoks oluline näitaja peab paranema, kui palju, mis

ajaks ja millise kuluga.

Teeme ettepaneku mõõta alalise perearstita nimistuid ja neisse kuuluvaid patsiente,

teenusekatkestusi, vastuvõtule pääsemise aega, ravi järjepidevust, pikaajalisi asendusi,

nimistusse võtmisest keeldumise kaebusi, uute perearstide nimistu võtmist ning meetmete

tulemusi ja kogukulu.

Iga näitaja vajab lähteväärtust, sihttaset, tähtaega, andmeallikat ja vastutajat. Soovime näha

kuluprognoosi, rahastusallikaid, mõju Tervisekassa eelarvele ning arvutusi, kas ja millal tekib

kokkuhoid või lisakulu.

8. Riski- ja kriisipiirkondade hindamine

Piirkondade hindamisel tuleb lisaks üldistele tervisenäitajatele, teenuste kättesaadavusele ja

kvaliteedile arvestada ka (vähi)ennetuse ning vähi (ja muude krooniliste või tüsilike haiguste)

varajase avastamisega seotud näitajaid.

Teeme ettepaneku hinnata sõeluuringutes osalemise määra, hilises staadiumis diagnoositud

vähijuhtude osakaalu ning perearstiabi kaudu tehtud vähikahtlusega suunamiste

5

kättesaadavust. Sellised näitajad annaksid terviklikuma ülevaate piirkondlikust tervisealasest

ebavõrdsusest ning aitaksid suunata täiendavaid meetmeid sinna, kus vajadus on kõige suurem.

9. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu koosseis

Kavandatav nõukogu, mis otsustab piirkondade staatuse, toetuste ja nimistute

ümberkorraldamise üle, ei sätesta praegu koosseisu ega patsientide esindatust. Kuna nõukogu

otsused mõjutavad otseselt perearstiabi kättesaadavust just kõige haavatavamate patsientide

jaoks, teeme ettepaneku tagada nõukogu koosseisus puuetega inimeste organisatsiooni

esindatus ning otsuste ja põhjenduste avalikustamine.

10. Kooskõlastusringi täpsustus

Eelnõu punktis 10 nimetatud huvirühmade seas on toodud „Eesti Puuetega Inimeste Fond SA“.

Palume kontrollida, kas silmas on peetud Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes on

puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioon Eestis, ning vajadusel nimekirja

täpsustada.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 54010461

Tervishoiualase huvikaitse nõunik

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: 1.2-2/61-1

[email protected] Meie: 29.07.2026 nr 59

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muudatuste eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame eelnõu üldist eesmärki

tugevdada esmatasandi tervishoidu, tagada perearstiabi parem kättesaadavus ja järjepidevus

ning ühtlustada perearstide töökoormust. Samuti toetame nõuet täpsustada äriühingu poolt

korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt perearsti kvalifikatsiooniga arsti

kaasamise nõuded.

Peame oluliseks, et esmatasandi tervishoiu arendamisel ei keskendutaks üksnes korralduslikele

muudatustele. Perearsti roll ennetuses peab jääma süsteemi üheks oluliseks alustalaks.

Perearsti igapäevatöö hõlmab lisaks ravile ka tervisenõustamist, riskikäitumise vähendamist,

sõeluuringutes osalemise soodustamist, vaktsineerimise edendamist ning vähi varajast

avastamist. Just nende tegevuste kaudu on võimalik vähendada liigvarast suremust, avastada

haigusi varasemas staadiumis ning suurendada inimeste tervena ja kvaliteetsemalt elatud

eluaastate arvu.

Soovime juhtida tähelepanu mitmele asjaolule, mis puudutavad otseselt puuetega ja krooniliste

haigustega inimesi ehk sihtrühma, kelle jaoks perearstiabi kättesaadavus, järjepidevus ja

arusaadav suhtlus on sageli eluliselt olulised. Meie tähelepanekud kattuvad murekohtadega,

mida on oma tagasisides väljendanud ka Eesti Vähiliit, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts

ja Eesti Insuldipatsientide Selts.

See kinnitab, et tegemist on laiemat patsiendirühma puudutavate süsteemsete kitsaskohtadega.

2

1. Ligipääsetavus kui sobiva alternatiivi osa (§ 8 lg 3³)

Eelnõuga antakse perearstile õigus keelduda uue patsiendi registreerimisest, kui nimistu ületab

1600 isikut ja samas teeninduspiirkonnas on patsiendil võimalik registreeruda väiksema

nimistuga perearsti juurde. Praegune sõnastus hindab „võimalikkust“ üksnes vaba koha

olemasolu kaudu.

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste jaoks ei tähenda vaba koht naaberpraksises

automaatselt tegelikku ligipääsu. Arvestada tuleb ka vastuvõtule pääsemise aega, kaugust ja

transpordivõimalusi, füüsilist ligipääsetavust (nt liikumis- või nägemispuudega inimesele

sobiv sissepääs ja ruumid), suhtluskeelt ning senist ravisuhet.

Teeme ettepaneku täiendada § 8 lg 3³ rakenduspraktikat nii, et „võimalik registreeruda“

eeldaks lisaks vabale kohale ka mõistlikku ligipääsetavust patsiendi terviseseisundi ja elukoha

järgi. Nimistusse võtmisest keeldumine peab olema põhjendatud ning patsiendil peab olema

kiire ja lihtne võimalus otsust vaidlustada.

2. Ravi järjepidevus ja õigeaegne teavitamine

Perearst on paljude puuetega ja kroonilise haigusega inimeste peamine kontaktisik

terviseseisundi jälgimisel, ravimite väljakirjutamisel, abivahendite ja töövõime hindamisel

ning erialaspetsialistide juurde suunamisel. Ravisuhte katkemine, olgu selle põhjuseks nimistu

ajutine teenindamine, perearsti lahkumine või ümberregistreerimine, võib katkestada ravi

järjepidevuse viisil, mis mõjutab otseselt ja negatiivselt tervisetulemit.

Praegune teavitamissüsteem ei toimi piisavalt hästi ning patsiendid saavad muudatustest sageli

teada hilja või juhuslikult. See probleem on eriti terav kognitiivse, kuulmis- või

nägemispuudega inimestele, kelle jaoks tavapärane teavitusviis ei pruugi olla ligipääsetav.

Teeme ettepaneku sätestada selgelt, et nii nimistu ajutise teenindamise kui ka perearsti

lahkumise korral tuleb tagada patsientidele õigeaegne ja arusaadav (sh vajadusel lihtsas keeles

või alternatiivses formaadis) teavitus, ning et kroonilise haiguse või puudega patsientide

aktiivne ravi ja jälgimine ei tohi asenduse ajal katkeda.

3

3. Keeleline kättesaadavus regionaalsete meetmete juures (§ 11 lg 1²)

Riski- ja kriisipiirkondade määramisel arvestatakse eelnõu kohaselt eeskätt arstide vanuselist

koosseisu ja tööjõupuudust. Piirkonnad, kus perearstiabi jätkusuutlikkus on kõige ohustatum,

on sageli ka piirkonnad, kus suur osa elanikkonnast, sealhulgas paljud eakad ja puudega

inimesed, valdab peamiselt vene keelt. Samas esineb ka vastupidiseid probleeme, kus

tervishoiutöötaja valdab eesti keelt elementaarsel tasemel ning patsiendi ja meediku vahel võib

tekkida kommunikatsioonitõrkeid.

Teeme ettepaneku lisada riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja rakendatavate

meetmete määruse väljatöötamisel selgesõnaline kriteerium, mis arvestab piirkonna keelelist

koosseisu ja vajaliku keeleoskusega personali või tõlkeabi kättesaadavust.

4. Pereõe kontaktandmete avaldamiskohustuse kaotamine

Toetame halduskoormuse vähendamist, kuid juhime tähelepanu, et osa meie sihtrühmast ei saa

perearstikeskusega ühendust e-kanalite (digiregistratuur, e-perearstikeskus) kaudu. Põhjuseks

võivad olla nägemispuue, kognitiivsed piirangud või digioskuste puudumine, ent ka suured

viivitused vastuste saamisel ja pikaks veniv e-kommunikatsioon. Kui samal ajal kaob avalikult

nähtav pereõe otsekontakt, väheneb ligipääs just neil, kelle jaoks see juba praegu kitsam on.

Teeme ettepaneku määrata, kus ja millises vormis avaldatakse ajakohane teave ühenduse

võtmise võimaluste kohta (sh alternatiivsete e-kanalile) ning kes vastutab info õigsuse eest.

5. Nimistu suurus ja terviseprobleemide keerukus

1600-isikuline nimistu piirmäär arvestab ainult patsientide arvu, mitte nende terviseseisundi

keerukust. Perearst, kelle nimistus on rohkesti kroonilise haigusega ja puudega patsiente, kes

vajavad pikemaid ja sagedasemaid vastuvõtte, kannab tegelikult suuremat koormust kui

arvuliselt sama suure, kuid tervemate patsientidega nimistu puhul. Väiksem nimistu ei saa olla

eesmärk omaette, oluline on tegelik ligipääs ja ravikvaliteet.

4

Teeme ettepaneku kaaluda nimistu koormuse hindamisel lisaks patsientide arvule ka nende

tervisevajaduse keerukust, et vältida stiimulit vältida raskemate patsientide nimistusse võtmist.

6. Pikaajaline asendamine valitaval ametikohal (§ 8¹ p 7)

Toome välja, et volituste või ametiaja lõpuni kestev asendamine võib patsiendi jaoks

tähendada pikka katkestust senises ravisuhtes perearstiga, ilma selge vastutuse ja järelevalveta.

Teeme ettepaneku erandi ulatust ja kestust piirata, et sätestada vastutus ravi järjepidevuse

eest, tagada patsientide teavitamine ning anda Terviseametile õigus erand lõpetada, kui

patsientide huvid ja ohutus ei ole tagatud.

7. Tulemused ja kulud

Dokumentidest ei selgu, milline patsiendi jaoks oluline näitaja peab paranema, kui palju, mis

ajaks ja millise kuluga.

Teeme ettepaneku mõõta alalise perearstita nimistuid ja neisse kuuluvaid patsiente,

teenusekatkestusi, vastuvõtule pääsemise aega, ravi järjepidevust, pikaajalisi asendusi,

nimistusse võtmisest keeldumise kaebusi, uute perearstide nimistu võtmist ning meetmete

tulemusi ja kogukulu.

Iga näitaja vajab lähteväärtust, sihttaset, tähtaega, andmeallikat ja vastutajat. Soovime näha

kuluprognoosi, rahastusallikaid, mõju Tervisekassa eelarvele ning arvutusi, kas ja millal tekib

kokkuhoid või lisakulu.

8. Riski- ja kriisipiirkondade hindamine

Piirkondade hindamisel tuleb lisaks üldistele tervisenäitajatele, teenuste kättesaadavusele ja

kvaliteedile arvestada ka (vähi)ennetuse ning vähi (ja muude krooniliste või tüsilike haiguste)

varajase avastamisega seotud näitajaid.

Teeme ettepaneku hinnata sõeluuringutes osalemise määra, hilises staadiumis diagnoositud

vähijuhtude osakaalu ning perearstiabi kaudu tehtud vähikahtlusega suunamiste

5

kättesaadavust. Sellised näitajad annaksid terviklikuma ülevaate piirkondlikust tervisealasest

ebavõrdsusest ning aitaksid suunata täiendavaid meetmeid sinna, kus vajadus on kõige suurem.

9. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu koosseis

Kavandatav nõukogu, mis otsustab piirkondade staatuse, toetuste ja nimistute

ümberkorraldamise üle, ei sätesta praegu koosseisu ega patsientide esindatust. Kuna nõukogu

otsused mõjutavad otseselt perearstiabi kättesaadavust just kõige haavatavamate patsientide

jaoks, teeme ettepaneku tagada nõukogu koosseisus puuetega inimeste organisatsiooni

esindatus ning otsuste ja põhjenduste avalikustamine.

10. Kooskõlastusringi täpsustus

Eelnõu punktis 10 nimetatud huvirühmade seas on toodud „Eesti Puuetega Inimeste Fond SA“.

Palume kontrollida, kas silmas on peetud Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes on

puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioon Eestis, ning vajadusel nimekirja

täpsustada.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 54010461

Tervishoiualase huvikaitse nõunik