Sotsiaalministeerium

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse.

Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist):

Uuring hõlmab isikuandmeid X

Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X

Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X

1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks?

Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga. Teaduskirjanduses ei ole siiani tuulikute infrahelil tervisemõjusid leitud, pigem näitavad eksperimendid, et tegemist on notseeboefektiga1. Kuuldavat tuulikute müra on seostatud suurenenud häirituse ja eneseraporteeritud unehäiretega, kuid uuringud kliiniliselt avalduvate tervisemõjude ja sümptomite kohta (nt südameveresoonkonna haigused, peavalud, depressioon) on vähe ja tulemused vasturääkivad 2 ,3 ,4 . Seni pole kusagil maailmas tehtud pikaajalist registripõhist jälgimisuuringut tuulikute infraheli kohta. Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. Uuring koosneb kahest osast: registripõhine uuring ja küsitlusuuring.

1 Veber, T., Indermitte, E., Laisaar, K.-T., Katus, U., Kiisk, E., & Orru, H. (2025). Tuulikute tervisemõjud:

süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud

uuringutest. https://kliimaministeerium.ee/tuulikutetervisemojud-sustemaatiline-ulevaade-viimasel-

viieteistkumnelaastal 2 Basner, M., Babisch, W., Davis, A., Brink, M., Clark, C., Janssen, S., & Stansfeld, S. (2014). Auditory and non-auditory effects of noise on health. Lancet (London, England), 383(9925), 1325–1332. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(13)61613-X 3 Basner, M., & McGuire, S. (2018). WHO Environmental Noise Guidelines for the European Region: A Systematic Review on Environmental Noise and Effects on Sleep. International Journal of Environmental Research and Public Health, 15(3). https://doi.org/10.3390/IJERPH15030519 4 van Kamp, I., & van den Berg, F. (2018). Health Effects Related to Wind Turbine Sound, Including Low- Frequency Sound and Infrasound. Acoustics Australia, 46(1), 31–57. https://doi.org/10.1007/S40857-017- 0115-6/FIGURES/3

Uuringu nimi Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring

Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga pikaajalise jälgimisuuringu, selgitamaks välja, kas tuulikute lähedal elamine ning kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski. Selleks kasutatakse juba olemasoleva BIG-HEART andmebaasi andmeid, kus tervisetulemitena käsitletakse registreeritud haigestumisi ja ravimite kasutamist. BIG‑HEART andmestik hõlmab kõigi 2012. aastal Eestis elanud 36-aastaste ja vanemate isikute sotsiaal- demograafilisi ja terviseandmeid erinevatest registritest. Registripõhine uuring ei võimalda aga välja selgitada, kuivõrd inimesed on tuuleparkidest häiritud ning kuivõrd suhtumine tuulikutesse ning mure tervise pärast võib mõjutada sümptomite ja haigestumise esinemist. Nõusolekupõhine küsitlusuuring käsitleb tuulikutega seotud aspekte, mida registripõhiselt hinnata ei saa: häirituse tase, riski tunnetus ja suhtumine tuulikutesse. Küsitlusuuringu abil selgitatakse välja, kuidas objektiivselt mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust on seotud eneseraporteeritud terviseseisundite ja ravimite kasutamisega, ning kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli ja muude tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu

eesmärgi saavutamiseks

Registripõhine uuring

Uuringus on vaja kasutada terviseandmeid, sest muidu pole võimalik kindlaks teha, kas tuulikutega

kokkupuude mõjutab elanikkonna tervist. Samuti on vaja sotsiaal-demograafilisi ja majandusliku

seisukorra kohta käivad andmeid, et kohandada mudeleid nendele teguritele. Kohandamata mudel

võib anda vale tulemuse. Kuigi andmeid on võimalik koguda nõusolekupõhise küsitlusuuringuga,

ei ole see antud juhul piisav. Registripõhine uuring on vajalik eelkõige kahel põhjusel. Esiteks on

vajalik piisav valimimaht. Tuulikute läheduses elab suhteliselt vähe inimesi ning ainult

küsitlusuuringule tuginedes kujuneks valim liiga väikeseks, et tuvastada usaldusväärselt võimalikke

seoseid tervisetulemitega. Seetõttu on vajalik kasutada registripõhiseid andmeid, mis võimaldavad

hõlmata kogu uuringupiirkonna elanikkonda.

Teiseks põhjuseks on registripõhiste andmete objektiivsus. Küsitlusuuringuga kaasneb alati teatav

kallutatus, sest inimesed, kes vastavad küsitlusele, ei esinda kogu uuritavat rahvastikku, vaid

võivad olla sooliselt või muude tunnuste poolest keskmisest erinevad. Tuulikute tervisemõjude

teema on hetkel ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all, ning on suur risk, et küsitluse tulemused

tervisemõjude kohta võivad olla kallutatud. Lisaks esineb küsitluste puhul ka alati meenutamisnihe.

Uuringu eesmärk eeldab erinevatest registritest pärinevate andmete sidumist sama isiku tasandil.

Kui uuring ei kasutaks BIG-HEART andmebaasi ja Rahvastikuregistrit ei saaks seostada tuulikute

müra, infraheli ja teisi keskkonna-andmeid uuritavate elukohas uuritavate tervisetulemitega. Sellest

tulenevalt muutuks võimatuks uuringu peamine eesmärk, milleks on tervisemõjude välja

selgitamine.

Registripõhist uuringut ei ole võimalik läbi viia anonüümselt, sest vastasel juhul ei saa kaasata

uuringupiirkondades (tuulikute läheduses) elavaid inimesi ja nende terviseandmeid registritest.

Seetõttu on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine uuringu eesmärgi saavutamiseks

vältimatult vajalik.

Küsitlusuuring

Küsitlusuuringut ei saa samuti läbi viia algusest peale anonüümselt, sest vaja on kaasata uuritavaid

elukohapõhiselt – neid kes elavad tuulikute läheduses (mõjutatud rühm) ja neid kes elavad

sarnastes tingimustes, aga tuulikutest kaugemal (kontrollrühm). Seetõttu on vajalik teha

aadresspunktide järgi päring Rahvastikuregistrisse, et saada uuritavate kontaktandmed (e-mail ja

telefon). Registritest ei küsita rohkem andmeid uuritavate kohta ega lingita nende andmeid ei BIG-

HEART ega muude isikuandmete kogudega. Küsitluse andmed pseudonümiseeritakse nende

keskkonna-andmetega ühendamiseks, kui ühendamine on tehtud, siis andmed anonümiseeritakse.

Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhimõtetest ning

isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud täpsustustest. Isikuandmetele pääsevad ligi üksnes

konkreetselt määratud isikud, kes töötlevad andmeid vaid käesoleva uuringu eesmärgil. Uuringu

tulemused esitatakse isikustamata kujul, mis ei kujuta ohtu isikuandmetele.

1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.

Projekti tulemuste põhjal tehakse ettepanekuid tuulikutega seotud häirituse ja tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu tulemused panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia rakendamise hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse loomise, meetmete kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti panustab see uuring Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse soovitustesse tugevdada tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et parandada teadusandmete kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid rahvatervise soovitusi tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis aitavad maandada tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske tervisele ja hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide läheduses asuvate elanike mured saavad vastuse, tervise ja heaolu võimalikud mõjud (ja selle puudumised) on selgemad. Vajadusel rakendatakse parandus- ja leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju ja planeerimistegevuse alane teadlikkus kasvab. Uuring on otseselt seotud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“5 elluviimiseks püstitatud eesmärgiga „tervis igas poliitikas“, kus kõikides valdkondades on oluline poliitika kujundamisel ja elluviimisel arvestada ka selle mõju tervisele. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 6 strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele.

Uuring panustab Eesti energiamajanduse arengukava 2035 eesmärkide saavutamisesse. Riiklik eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu ja vähendada fossiilkütuste tarbimist. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta elektrienergiaga. Oluline roll taastuvenergia osakaalu suurendamisel on tuuleenergial. Teadlikkus tuuleenergia kasutuselevõtuga seotud mõjudest mõjutab oluliselt kohalike omavalitsuste vastuvõetavaid tuuleparkide planeeringute otsuseid. Mure tervisemõjude pärast on seni olnud elanikkonnas üks tõsisemaid vastuseisu põhjuseid. Seni kogutud teiste riikide kogemused ja kõrgetasemeliste teadusartiklite ülevaade ei sea kahtluse alla Eestis kehtivaid mõju hindamise piirnorme või mõjuhindamiste asjakohasust. Eesti tuuleparkide kohta tehtud uuring annab aga kindlust, et olemas on ka Eesti olusid ja konkreetseid olemasolevaid tuuleparke arvestav uuring võimalike mõjude kohta.

Uuring on oluline ka ülemaailmses teaduslikus kontekstis, sest siiani läbi viidud tuulikute tervisemõjusid käsitlevaid teadusuuringud on vähe. Uuritavate andmeid kasutatakse avalikes huvides toimuva teadustöö eesmärgil. Seega andmete kasutamine vastab ühiskondlikule ootusele, et riiklikes registrites kogutud teavet kasutatakse avalikes huvides, sh rahvatervise parandamiseks ja teaduspõhise poliitikakujundamise toetamiseks tingimusel, et isikute privaatsus on kaitstud. Uuring järgib neid põhimõtteid.

1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

5 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 | Sotsiaalministeerium 6 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Registripõhine uuring Isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustuste mahtu, kuna tegemist on registripõhise uuringuga, kus kasutatakse varasemalt kogutud andmeid ning andmesubjektid ei osale uuringus aktiivselt. Uuringuga ei kaasne neile täiendavat ajakulu, majanduslikku koormust ega füüsilisi või psühholoogilisi riske ning uusi kohustusi. Peamiseks võimalikuks riskiks on andmesubjektide tuvastamise risk. Seda maandatakse mitmel tasandil. Andmeid analüüsitakse pseudonüümitult ja otseselt tuvastatavad isikuandmed jäävad üksnes registripidajate valdusesse. Uurijad töötavad Tartu Ülikooli turvalises andmetöötluskeskkonnas (SAPU), kus ligipääs on piiratud, tegevused logitud ning andmete eksport rangelt kontrollitud. Analüüside tulemusi esitatakse ainult agregeeritud kujul, mis välistab üksikisikute tuvastamise. Ka haavatavate rühmade (nt madala sissetulekuga või krooniliste haigustega isikud) puhul tagab pseudonüümimine ja rühmapõhine analüüs nende õiguste kaitse. Uuring piirab teatud määral andmesubjekti õigust olla vahetult teavitatud, kuna individuaalne teavitamine ei ole valimi suuruse tõttu proportsionaalne. Lisaks võib selline teavitamine antud teema puhul põhjustada soovimatut psühholoogilist mõju – teaduskirjanduse põhjal on tuuleparkide tervisemõjude kontekstis oluline notseeboefekti risk, mille korral negatiivsed ootused võivad suurendada ärevust ja tervisesümptomeid, tekitades andmesubjektidele põhjendamatut stressi. Andmesubjektide individuaalne teavitamine ei ole antud juhul proportsionaalne ka seetõttu, et see oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Andmesubjektide õiguste tagamiseks on kasutusel alternatiivsed meetmed. Uuringu kohta on tagatud avalik teave BIG-HEART andmebaasi kodulehel kus on ka info selle kohta, et andmesubjektidel on võimalus igal ajal uuringus osalemisest loobuda ning kuidas seda saab teha. Loobumine ei too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ega mõjuta andmesubjektide õigusi saada tervishoiu- või muid avalikke teenuseid. Kokkuvõttes on andmesubjektide õiguste riive minimaalne ning rakendatud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed tagavad andmete turvalise kasutamise. Uuringu läbiviimisest tulenev laiem avalik kasu kaalub üles võimalikud riskid, mistõttu ei kahjusta isikustatud andmete töötlemine andmesubjektide õigusi ülemääraselt. Küsitlusuuring Uuritaval kulub küsimustiku täitmisele umbes 15-25 minutit. See on ajaline koormus uuritavale, mida ei ole võimalik maandada. Uuritaval on õigus uuringust loobuda mitte vastates e-mailile ja keeldudes telefoniküsitlusest. Loobuda saab ka telefoniküsitluse ajal, kui uuring tundub liiga kurnav. Kui uuritav loobub uuringus osalemisest telefoniküsitluse ajal, siis kõik tema andmed (ka juba sisestatud vastused) kustutatakse. Kui uuritav ei soovi kõigile küsimustele vastata, võib neid valikuliselt vahele jätta. Riski olla tuvastatud maandatakse järgmiste meetmetega. Uuritavate andmeid pseudonüümitakse enne küsitlusfirmale kontaktandmete üle andmist. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed (e-mail, telefon), peale küsitluse tulemuste üle andmist vastutavale uurijale Hans Orrule. Vaid Hans Orru saab näha korraga uuritavate aadressi, kontaktandmeid (telefon ja e-mail), ja küsitluse tulemusi. Ka Hans Orru ei saa kunagi teada uuritavate nime ega isikukoodi, sest neid Rahvastikuregistrist ei küsita. Küsitlusfirma saab korraga näha uuritavate kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi, kuid küsitlusfirma ei näe kunagi uuritavate aadressi, nime ega isikukoodi. Peale küsitluse andmete ühendamist keskkonnaandmetega andmed anonümiseeritakse. Hans Orru kustutab pseudonüümi võtme, andmestik üldistatakse piisavalt, et selle erinevate lahtrite järgi poleks võimalik isikuid tuvastada. Vanuse asemel kasutatakse

vanusrühma, spetsiifilised tervise või muud tunnused grupeeritakse. Analüüsitakse ja säilitatakse vaid anonümiseeritud andmeid. Küsitlusuuringust tulenev kasu on sama mis registripõhises uuringus. Eeldatavasti kaalub uuringust saadav kasu üles ajalise koormuse uuritavale ja riski olla tuvastatud. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on käesoleval juhul põhjendatud IKS § 6 lõike 3 alusel: andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist (vt p 1.1), uuringul on ülekaalukas avalik huvi (vt p 1.2) ning andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ülemääraselt ega muuda nende kohustuste mahtu (vt käesolev punkt).

1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.

Registripõhine uuring Registripõhises uuringus kasutatakse olemasolevaid BIG-HEART andmestiku andmeid, mis asuvad pseudonüümitud kujul Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse SAPU serveris. Antud uuringus kasutatakse BIG-HEART andmestiku alavalimit, kelleks on uuringualadel elavad BIG- HEART uuritavad (ca 50 000 uuritavat). Käesolevas uuringus on vaja lisada nimetatud BIG-HEART uuritavate alavalimile keskkonna-andmed uuritava elukoha kohta (tuulikute müra, madalsagedusliku heli ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi). Uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse BIG-HEART andmestikku järgmisel viisil. Leitakse avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed-p112.html), mis jäävad

uurimisaladele. Kattuvad alad teiste tuuleparkidega jäetakse välja, sest neile ei saa täpselt

modelleerida müra ja infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad

uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra, madalsageduslik heli ja/või

infraheli näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure liikluskoormusega tee

esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse tuulikute andmed. Edasi saadetakse keskkonna ja

tuulikute andmed koos vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister

lisab nendele BIG-HEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale jäävates

aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed. Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja

tuulikute andmed koos BIG-HEART pseudonüümidega. Tartu Ülikooli uurijateni jõuavad üksnes

pseudonüümitud andmed ning otseselt tuvastatavad andmed jäävad registripidajate valdusesse.

Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART andmebaasile kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed BIG-HEART andmebaasiga. SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal kasutajakonto. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Küsitlusuuring Uuritavate saamiseks esitatakse päring Rahvastikuregistrisse. Avalikust Maa-ameti kaardirakendustest (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed- p112.html) leitakse uuringualadel olevad aadresspunktid. Aadressid jagatakse kaheks: mõjualas olevad aadressid (20 x tuuliku masti kõrgus) ja ülejäänud uuringualal olevad aadressid (30 km raadiuses). Andmeid päritakse kõikide mõjualas olevate inimeste kohta (hinnanguliselt kuni 5000

isikut). Aadresspunktid esitatakse Rahvastikuregistrile. Rahvastikuregister saadab krüpteeritult TÜ vastutavale uurijale (Hans Orru) nendel aadressidel elavate inimeste (vanuses 25–85-aastaste) e- mailid ja telefonid. Mõjualas olevate isikute puhul päritakse kõigi vanuses 25–85 isikute andmed, ülejäänud uuringualal olevatest inimestest (hinnanguliselt 45 000) palutakse Rahvastikuregistril valida juhuvalikuga välja kuni 10 000 isikut. Vastutav uurija lisab e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades. Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma, kes rakendab andmekaiste nõudeid. Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale. Uuringufirma saadab krüpteeritult küsitluse tulemused koos pseudonüümiga vastutavale TÜ uurijale Hans Orrule, kes ühendab küsitluse andmed keskkonna ja tuulikute andmetega pseudonüümi abil ja kustutab andmebaasist uuritavate aadressi, telefoni ja e-maili ja pseudonüümi võtme. Hans Orru anonümiseerib andmed neid piisavalt üldistades. Vanuse asemel kasutatakse vanusrühma, spetsiifilised tunnused grupeeritakse nii, et isikut poleks võimalik tuvastada erinevate andmelahtrite koos vaatlemisel. Uuritavate aadressi, pseudonüümi ja küsitluse vastuseid (eri liiki isikuandmeid) näeb vaid vastutav uurija Hans Orru. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid anonümiseeritud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule, ning saatma selle kohta kirjaliku kinnituse Hans Orrule. Anonümiseeritud andmetele TÜ serveris pääsevad ligi vaid taotlusel olevad uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem, kuid juba uuringu planeerimise faasis.

2. VASTUTAV7 JA VOLITATUD TÖÖTLEJA8

2.1. Vastutava töötleja üldandmed

2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium

2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine

2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 (SoM), 70001231 (KliM)

2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium andmeid ei töötle

2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Sotsiaalministeerium

Ramon Nahkur, rahvatervishoiu osakonna nõunik, [email protected], +372 5918 5362

Evelin Tähtväli, analüüsiosakonna analüütik, [email protected], +372 53 775 846 Kliimaministeerium Lilli Tamm, nõunik

[email protected], tel +372 626

9133

Sille Uusna-Rannap, rohepöörde projektijuht,

8Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad

[email protected], tel +372 625 4443

2.2. Volitatud töötleja üldandmed

2.2.1. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Tartu Ülikool, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

2.2.2. Registrikood või isikukood 74001073, 70008440

2.2.3. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ravila 19, Tartu 50411, Mäealuse 2/2, Tallinn 12618, Eesti

2.2.4. Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ravila 19, Tartu 50411, Mäealuse 2/2, Tallinn 12618, Eesti

2.2.5. Kontaktandmed telefon, e-post

Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja, [email protected], +372 5342 0639 Hans Orru, keskkonnatervishoiu professor, [email protected], +372 527 7427 Triin Veber, keskkonnatervishoiu spetsialist, [email protected], +372 528 2909 [email protected], +372 612 6200

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) 3. ÕIGUSLIK ALUS

Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 alusel võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajaduseks töödelda pseudonüümitud kujul. Vastavalt IKS § 6-le on teadusuuringu vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Käesolev uuring vastab kõigile neile tingimustele, pikemad seletused selle kohta on kirjeldatud taotluse teistes punktides, eelkõige 1.1, 1.2, 1.3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus § 9 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise korraldamine. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb

Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse rahva tervise kaitse, tervishoid

ja tervisesüsteemi arendamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt

põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi

põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides

sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,

planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine

oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6

sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna

põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne

ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust

ja rakendatud või kavandatava poliitika

mõjususest.

Kliimaministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb

VVS, mille § 61 lg 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse rohereformi

terviklik elluviimine, kliimapoliitika (sealhulgas

kliimakavade koostamine, elluviimine ja täitmise

järelevalve) kavandamine, ettevõtluse

suunamine puhtamate tehnoloogiate poole;

taastuvenergia arendamise kiirendamine ja

taastuvenergiaprojektide elluviimise

koordineerimine; keskkonna- ja looduskaitse

korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse,

taastootmise ja arvestamise korraldamine,

keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja

mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise

korraldamine, merekeskkonna kaitse ja

kasutamise poliitika ning välisõhu kaitse ning

kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika

kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine;

energeetika, maapõueressursside kasutamise

korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja

riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine,

elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas

veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit,

logistika ja transporditaristu) ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Kliimaministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb

ka Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määrus nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“. Vastavalt

põhimääruse §-le 7 on ministeeriumi

põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides

sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-

ja planeerimistoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes ministeeriumi ja tema

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.

4. UURINGU TELLIJA

Uuringu tellija

Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium

5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS

5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk

Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke

tervisemõjusid, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlus-uuringule ja kuuldava müra ning infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele.

5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus

Registripõhises uuringus kasutatakse juba

olemasoleva andmestiku BIG-HEART andmeid.

BIG-HEART (n = 770323) on Tartu Ülikooli

teadlaste loodud riiklik andmestik, mis ühendab

Eesti täiskasvanud elanike pseudonüümitud

tervise- ja sotsiaalandmed. Andmestiku eesmärk

on võimaldada terviseuuringuid, mis analüüsivad

terviseriskide, tervishoiuteenuste kasutamise ja

sotsiaalmajanduslike tegurite omavahelisi

seoseid.

BIG‑HEART andmestik hõlmab kõigi 2012. aastal Eestis elanud 36-aastaste ja vanemate isikute sotsiaal-demograafilisi ja terviseandmeid järgnevatest registritest: Retseptikeskus (RETS), Tervisekassa andmekogu (KIRST), Rahvastikuregister (RR), Töötamise register (TÖR), Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS), Kinnistusraamat (KR) ja Äriregister (ARIREG). Andmestikku on koondatud teave tervishoiukülastuste, diagnooside, ravimikasutuse, töötuse episoodide, sotsiaaltoetuste, hariduse ja varalise seisu kohta. Registriandmestik loodi peamiselt südame- ja veresoonkonnahaiguste uurimiseks 2023. aastal (kooskõlastus 384/T-8). Valimi 36- aastaste ja vanemate vanusegrupp määrati südame- ja veresoonkonna haiguste riskiohust tingituna kuid see sobib ka antud uuringu läbi viimiseks. Käesolevas uuringus kasutatakse vaid nende uuritavate BIG-HEART andmeid, kes jäävad uurimisaladele. Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1–7). Uurimisalaks on ala, mis jääb uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru, Viru-Nigula ja Aseri 3) Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7) Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid ühe uurimisalana (Aseriaru, Viru-Nigula ja Aseri; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma). Antud uuringu registripõhise valimi moodustavad kõik BIG-HEART andmebaasis olevad isikud vanuses 36 kuni 85 aastat, kes on elanud vähemalt aasta jälgimisperioodi jooksul (2012– 2025) eelpool kirjeldatud uurimisaladel. Vastavalt esialgsele hinnangule Maa-ameti kaardirakenduse põhjal elab uuringualadel 1–7

kokku hinnanguliselt 50 000 uuritavat. Juhul kui vastamise määr on 15%, siis osaleb küsitlusuuringus kokku 2250 uuritavat (750 mõjualas ja 1500 kontrollalal) vanuses 25–85 a.

5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis

Registripõhises uuringus kasutatakse kõiki olemasolevaid BIG-HEART andmestiku andmeid alavalimi kohta (uurimisaladel elavad inimesed). BIG-HEART andmestik sisaldab andmeid järgmistest registritest: Retseptikeskus, Tervisekassa andmekogu, Rahvastikuregister, Töötamise register, Sotsiaalkaitse infosüsteem, Kinnistusraamat ja Äriregister. Ülevaade BIG-HEART andmete koosseisust on esitatud siin: https://doi.org/10.1093/ije/dyag027 Detailne andmete koosseis on kirjas Lisas 2 milleks on uurimistöö eetikaloa taotlus protokolli numbriga 348/T-8 „E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“, mille jaoks BIG-HEART andmebaas on loodud. Kõiki andmeid alavalimi kohta on vaja kasutada, sest regressiooni mudelites on oluline kohandada segavatele teguritele, et saada võimalikult tõene hinnang uuritava kokkupuute ja tervisetulemite vahelisele seosele. Kohandamata mudel võib anda vale tulemuse. BIG-HEART andmebaasi kasutamise suureks eeliseks antud uuringus on mitmete sotsiaalmajanduslike tegurite olemasolu andmebaasis, mis võivad olla segavateks teguriteks tuulikutega kokkupuute ja tervisetulemite vahel. Küsitlusuuringu isikuandmete koosseis vastab küsitlusele (Lisa 4). Rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmed (e-mail ja telefon).

5.4. Isikuandmete allikad

Registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, kus andmed on juba pseudonüümitud kujul ja asuvad turvalises SAPU serveris. Küsitlusuuringus on isikuandmete allikaks nõusolekupõhine küsitlus (Lisa 4) ja Rahvastikuregister (e-mail ja telefoni nr).

6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE

6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus

Registripõhine uuring Kõik registripõhises uuringus kasutatavad andmed pseudonüümitakse enne uurijateni jõudmist ja

neid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete

privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU), mis vastab Eesti infoturbestandardi ja ISKE-M nõuetele

ning millel on ISO/IEC 27001:2022 sertifikaat. Pseudonüümi võtmele on juurdepääs ainult

Rahvastikuregistril. Peale uuringu lõppu eemaldatakse antud uuringu teadlastelt ligipääs BIG-

HEART SAPU serverile. BIG-HEARTi algse loa alusel saadud andmed kustutatakse 31.08.2029.

Küsitlusuuring Küsitlusuuringus kogutud andmeid säilitatakse vaid anonümiseeritud kujul TÜ serveris. Peale andmete ühendamist kustutab TÜ vastutav uurija Hans Orru pseudonüümi võtme ja anonümiseerib andmed neid piisavalt üldistades, et isik poleks erinevate andmelahtrite põhjal tuvastatav. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud ja kogutud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule. Küsitlusuuringu anonümiseeritud andmeid säilitatakse TÜ serveris viis aastat pärast uuringu lõppu (kuni 31.12.2034), et tagada vajadusel hilisem kontroll või andmete taasanalüüs. Säilitatud andmetele peale uuringu lõppu (31.12.2029) pääseb ligi vaid uuringu vastutav täitja Hans Orru.

6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi:

BIG-HEART andmete pseudonüümimine on juba teostatud Rahvastikuregisti poolt. Rahvastikuregister saadab juba pseudonüümitud andmed ning uurijad ei näe kunagi otseselt tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. Küsitlusuuringus viib pseudonüümimise läbi TÜ vastutav uurija (Hans Orru) kes lisab Rahvastikuregistrist saadud e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades. Pseudonüümide võtit teab vaid vastutav uurija Hans Orru. Peale keskkonna-andmete liitmist küsitlusandmetele kustutab vastutav uurija pseudonüümi võtme ja anonümiseerib andmed. Andmed üldistatakse kujule, mis ei võimalda isikut tuvastada, nt vanuseasemel kasutatakse vanusrühma, väga spetsiifilised raporteeritud vastused või terviseseisundid grupeeritakse ja üldistatakse.

6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse

Ülevaade BIG-HEART andmete koosseisust on esitatud siin: https://doi.org/10.1093/ije/dyag027 Detailne BIG-HEART andmete koosseis on kirjas Lisas 2, milleks on uurimistöö eetikaloa taotlus protokolli numbriga 348/T-8 „E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“, mille jaoks BIG-HEART andmebaas on loodud. Küsitlusuuringu andmete koosseis on järgmine: küsitluse käigus kogutud andmed (Lisa 4); keskkonna-andmed uuritava elukohas (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi). Isiku tuvastamist võimaldavad andmed on üldistatud – nt vanus asendatud vanusrühmaga, väga spetsiifilised raporteeritud terviseseisundid on üldistatud, et vältida isikute tuvastamist erinevate andmeväljade põhjal. Küsitlusuuringul osaleja saab soovi korral vastamise poole pealt katkestada, sel juhul kustutatakse juba saadud vastused lõplikult ja neid ei säilitata.

7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST

7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest

Registripõhises uuringus andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata, kuna individuaalne teavitamine ei ole valimi suuruse tõttu proportsionaalne ning notseeboefekti riski tõttu võib põhjustada andmesubjektidele põhjendamatut stressi (IKS § 6 lõige 3). Üldine teavitamine toimub BIG-HEART andmebaasi kodulehe https://tervis.ut.ee/et/big-heart kaudu, kus on info uuringu kohta ning andmesubjektide võimaluse kohta uuringust loobuda. BIG-HEART kodulehel on olemas info selle kohta, et BIG-HEART andmeid kasutatakse ka antud uuringu jaoks ja lisatud on link uuringu kirjeldusele. Küsitlusuuringus osalejaid teavitatakse e-maili ja telefonivestluse kaudu, et nende andmed on saadud Rahvastikuregistrist (Lisa 4). Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidavad uuringute kirjeldused on üleval

Sotsiaalministeeriumi kodulehel (https://www.sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-

statistika/kaimasolevad-uuringud).

8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI

8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki9

Ei edastata

9. EETIKAKOMITEE OTSUS10

Uuringul on kehtiv eetikakomitee kooskõlatus (Lisa 5). Kooskõlatust saab kontrollida siit: https://www.etis.ee/Portal/EthicsApprovals/Display/a385cc53-2bcb-426b-a974-bf8e6a702246/

10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED11

10.1. Töövahendite ja infovara turve

Registripõhise uuringu andmeid hoitakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses tundlike andmete analüüsi platvormil SAPU, millel on sertifikaat ISO/IEC 27001:2022. See rahvusvaheliselt tunnustatud standard kinnitab, et TÜ teadusarvutuste keskus järgib kõrgeimaid andmekaitse- ja turvaprotseduure. Detailne info Tartu Ülikooli

9Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 10 IKS § 6 lg 4 11 IKS § 43

teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) kohta on leitav aadressil https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles). Pseudonüümitud andmeid analüüsivad vaid projektiga seotud töötajad, keda on teavitatud isikuandmete kaitse reeglitest. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele (nt teistele teadlastele). Küsitlusuuringu puhul analüüsitakse ja säilitatakse vaid anonüümseid andmeid.

10.2. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Registripõhises uuringus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja neid informeeritakse andmetele kohanduvatest andmekaitse nõuetest enne ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele. Kõik uurijad töötlevad andmeid vaid uuringu protokollis näidatud eesmärkide saavutamiseks, rakendades vaid uuringu protokollis näidatud meetodeid. Juhul, kui uurijad soovivad muuta või lisada eesmärke, meetodeid või andmete koosseisu, küsitakse vastavalt olukorrale kooskõlastust eetikakomiteelt ja Andmekaitse Inspektsioonilt. Antud uuringu raames saavad juurepääsu

BIG-HEART andmetele SAPU keskkonda uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem. Kõik andmete analüüsid teostatakse SAPU keskkonnas. Keskkonnas on olemas kogu vajalik analüüsitarkvara, seega puudub uurijatel vajadus töö tegemiseks andmeid alla laadida. E-terviseandmed on seal juba teisaldatud OMOP andmekujule (https://ohdsi.github.io/CommonDataModel/) mida saab teostada vaid TÜ teadusarvutuste keskuse pilvelahenduses. Analüüsi käigus loodud tabelid ja joonised saab alla laadida vaid BIG-HEARTi vastutav uurija (Taavi Tillmann), kes kinnitab, et nad ei sisalda tuvastatavaid materjale ja edastab need uurijale. Kõigi kasutajate tegevus on videosalvestatud, logitud ja auditeeritav. Andmete allalaadimine, kopeerimine ja töötlemine väljaspool SAPU keskkonda ei ole tehniliselt võimalik kuna SAPUl puudub ühendus internetiga. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. Küsitlusuuring TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava.

10.3. Töötlussüsteemi turve

SAPU teenuseplatvormi operatsioonisüsteeme ja rakendusi hooldatakse järjepidevalt; mittevajalikud või ebaturvalised teenused keelatakse või piiratakse tulemüürireeglitega; võrke, servereid, ruutereid, tulemüüre ja muid hallatavaid süsteeme seiratakse ja auditeeritakse elektrooniliselt. Käideldavuse ja tervikluse tagamiseks kasutatakse pidevat seiret, vastavuskontrolle, intsidentidele reageerimist, vajaduse korral dubleerimist ja koormuse jaotamist, õiguste haldamist, logimist ning kontrollmehhanisme volitamata muudatuste tuvastamiseks. Kriitilistest andmetest tehakse varukoopiaid ja nende taastatavust kontrollitakse perioodiliselt.

Küsitlusuuringu anonümiseeritud andmeid hoitakse TÜ serveris, mille turve tagab Tartu Ülikool

10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust?

Registripõhises uuringus kasutatakse andmete majutamiseks ja töötlemiseks Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse SAPU platvormi, mis on teenusepakkuja hallatav isoleeritud virtuaalne töötluskeskkond tundlike andmete turvaliseks analüüsiks. Küsitlusuuringus pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust ei kasutata.

10.5. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et täita üldmääruse nõudeid?

Jah. TÜ teadusarvutuste keskus rakendab SAPU platvormil GDPR-i nõuete täitmist toetavaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sh ISO/IEC 27001 nõuetele tuginev infoturbe haldussüsteem, isoleeritud töötluskeskkond, rollipõhine ligipääs, mitmeastmeline isikutuvastus, logimine, auditeeritavus, kontrollitud andmete väljaviimine ja varundamine.

11. MUU INFO

11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 2: BIG-HEART andmebaasi eetikakomitee taotlus Lisa 3: BIG-HEART andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 4: eetikakomitee taotlus Lisa 5: eetikakomitee kooskõlastus Lisa 6: küsitlusankeet Lisa 7: kaaskiri e-mail

Lisa 8: meeldetuletus telefoniga Lisa 9: telefoniküsitluse kõne (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja

Andmekaitsealane mõjuhinnang uuringule

„Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning

registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring“

Mõjuhinnangu vajadus ja alus

Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi kui uuringu tellijate ja vastutavate töötlejate

hinnangul on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 35 lõike 3 kohaselt vaja

käesoleva uuringu registripõhise osa kohta koostada andmekaitsealane mõjuhinnang järgmiste

kriteeriumide alusel:

• eriliiki isikuandmete ulatuslik töötlemine (terviseandmed, sh diagnoosid ja

ravimikasutus, ligikaudu 50 000 isiku kohta);

• isikuandmete sidumine erinevatest registritest (BIG-HEART andmebaas, mis ühendab

andmeid erinevatest andmebaasidest).

Kuna uuringus ei toimu süsteemset ega ulatuslikku automatiseeritud hindamist ega

profileerimist, millel oleksid uuringus osalejate jaoks õiguslikke tagajärgi, ega teostata avalike

alade jälgimist, siis need alused käesolevale uuringule ei kohaldu.

Uuringu kirjeldus ja andmete töötlemise ulatus

Uuring koosneb kahest osast: registripõhine uuring ja nõusolekupõhine küsitlusuuring.

Registripõhises uuringus kasutatakse BIG-HEART andmebaasi, mis asub pseudonüümitud

kujul Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse turvalises andmekeskkonnas (SAPU).

Käesolevas uuringus kasutatakse BIG-HEART alavalimit – ligikaudu 50 000 isikut, kes elavad

seitsmel uurimisalal (30 km raadiuses uuritavatest tuuleparkidest). Küsitlusuuringus osaletakse

vabatahtlikult ja nõusolekupõhiselt ning selle andmeid ei seota BIG-HEART andmebaasiga.

Rakendatavad andmekaitse meetmed

Uuringus töödeldakse isikuandmeid ainult seadusest tuleneval alusel (IKS § 6) ja konkreetsete

uurimisküsimuste täitmiseks. Rakendatavad meetmed:

• Andmeid analüüsitakse pseudonüümitult – otseselt tuvastatavad isikuandmed jäävad

registripidajate valdusesse ning uurijad ei näe isikukoode ega nimesid.

• Uurijad töötavad SAPU turvalises andmetöötluskeskkonnas (ISO/IEC 27001:2022

sertifikaat), kus ligipääs on piiratud, tegevused logitud ning andmete eksport rangelt

kontrollitud.

• Andmed liiguvad krüpteeritult läbi SFTP serveri.

• Analüüside tulemusi esitatakse ainult agregeeritud kujul, mis välistab üksikisikute

tuvastamise.

• Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu.

• Küsitlusuuringu andmed pseudonüümitakse enne küsitlusfirmale edastamist ning

anonümiseeritakse pärast keskkonnaandmetega ühendamist.

Tuvastatud riskid ja nende maandamine

Risk 1: Volitamata ligipääs andmetele

Isikuandmete kogumile võivad ligipääsu saada volitamata isikud. Riski tõenäosust saab hinnata

madalaks järgmiste meetmete tulemusena:

• Ligipääs SAPU keskkonnale on piiratud – kasutajakontod luuakse ainult BIG-HEART

projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul.

• SAPU keskkond on kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis; muul ajal on keskkond

välja lülitatud.

• Kolmandatel isikutel, sh teistel TÜ töötajatel, puudub ligipääs.

Risk 2: Andmeleke ja isiku tuvastamine

Andmelekke korral võib olla võimalik teha järeldusi isiku tervise kohta. Riski tõenäosust saab

hinnata madalaks:

• Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega – isikukoodid ja nimed ei jõua uurijateni.

• Andmed edastatakse krüpteeritult ja analüüsitakse isoleeritud SAPU keskkonnas, millel

puudub internetiühendus.

• Tulemused avaldatakse ainult agregeeritud kujul.

Risk 3: Notseeboefekt – teavitamisest tulenev psühholoogiline risk

Tuuleparkide tervisemõjude teema on ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all.

Teaduskirjanduse põhjal on selles kontekstis oluline notseeboefekti risk, mille korral

negatiivsed ootused võivad suurendada ärevust ja tervisesümptomeid. Individuaalne

teavitamine kõikidest uuringusse kaasatud isikutest võib põhjustada põhjendamatut

psühholoogilist stressi. Lisaks ei ole see valimi suuruse tõttu proportsionaalne. Riski

maandamiseks:

• Registripõhises uuringus andmesubjekte isiklikult ei teavitata (IKS § 6 lõige 3).

• Uuringu kohta on tagatud avalik teave BIG-HEART andmebaasi kodulehel, kus on ka

info loobumise võimaluse kohta.

• Küsitlusuuringus teavitatakse osalejaid asjakohaselt ja nõusolek küsitakse enne

osalemist.

Risk 4: Andmete kasutamine muuks otstarbeks

Andmeid võidakse kasutada muudel eesmärkidel, milleks pole luba küsitud. Riski tõenäosust

saab hinnata madalaks:

• Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja on kohustatud kasutama

andmeid ainult protokollis näidatud eesmärkidel.

• Eesmärkide muutmisel küsitakse kooskõlastust eetikakomiteelt ja AKI-lt.

Risk 5: Küsitlusfirma ligipääs kontaktandmetele

Küsitlusuuringu läbiviimiseks edastatakse küsitlusfirmale uuritavate kontaktandmed (e-mail,

telefon) koos pseudonüümiga. Kuigi e-mail ja telefoninumber ei ole eriliiki isikuandmed ning

on sageli muudelgi viisidel kättesaadavad, on risk, et kontaktandmed lekivad või neid

kasutatakse muul otstarbel. Riski maandamiseks:

 Küsitlusfirma näeb ainult kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi, kuid mitte uuritavate

aadressi, nime (kui e-mail ise ei sisalda nime) ega isikukoodi.

 Küsitlusfirma on lepinguga kohustatud kustutama kõik talle edastatud andmed kohe

pärast tulemuste üleandmist vastutavale uurijale ning esitama selle kohta kirjaliku

kinnituse.

 Vastutav uurija (Hans Orru) on ainus isik, kes näeb korraga uuritavate aadressi,

kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi.

Kokkuvõte

Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium hindavad, et riskid on maandatud ning rakendatud

tehniliste ja korralduslike meetmete tulemusena ei teki andmesubjektide õigustele ega

vabadustele suurt ohtu. Uuring on kooskõlas IKÜM artiklitega 5 ja 25 ning järgib töötlemise

eesmärgipärasuse ja andmeminimaliseerimise põhimõtteid. Uuringust saadav avalik kasu –

tõenduspõhiste teadmiste loomine tuuleparkide tervisemõjude kohta – kaalub üles

andmetöötlusega kaasnevad minimaalsed riskid.

UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI

INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT

1. UURIMISTÖÖ ANDMED

Uurimistöö täielik nimetus: E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke

ennustamisel.

Uurimistöö toimumiskoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis (kusjuures

andmeid lingitakse ja analüüsitakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses.)

2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED

2.1. Vastutav uurija

ees- ja perekonnanimi: Taavi Tillmann

teaduslik kraad: PhD

amet: rahvatervishoiu kaasprofessor

töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti

telefoninumber: 5342 6963

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

2.2. Kaastöötajad

ees- ja perekonnanimi: Raivo Kolde

teaduslik kraad: PhD

amet: terviseinformaatika kaasprofessor

töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti

telefoninumber: 506 7961

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Anneli Uusküla

teaduslik kraad: PhD

amet: epidemioloogia professor

töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti

telefoninumber: 737 4195; 518 3552 (4195)

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Nikita Umov

teaduslik kraad: Arstiteaduse integreeritud BSc ja MSc

amet: doktorant / kliiniline nooremteadur

töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti

telefoninumber: 5682 8380

e-post: [email protected] Alates 01.09.2029: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Laura Ilves

teaduslik kraad: BSc

amet: magistrant / spetsialist

töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti

telefoninumber: 737 4190

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Eva-Maarja Mand

teaduslik kraad: BSc

amet: magistrant / spetsialist

töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti

telefoninumber: 737 4190

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Markus Haug

teaduslik kraad: MSc

amet: terviseinformaatika nooremteadur

töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti

telefoninumber: 56886522

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Marek Oja

teaduslik kraad: PhD

amet: terviseinformaatika teadur

töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti

telefoninumber: 737 5445

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Sirli Tamm

teaduslik kraad: MSc

amet: programmeerija

töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti

telefoninumber: 737 5445

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Elena Sügis

teaduslik kraad: PhD

amet: terviseinformaatika lektor

töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti

telefoninumber: 737 6437

e-post: [email protected]

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

ees- ja perekonnanimi: Hendrik Šuvalov

teaduslik kraad: MSc

amet: terviseinformaatika nooremteadur

töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti

e-post: [email protected]@ut.ee

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja on uurimistöö korraldamisega nõus:

ees- ja perekonnanimi: Kaja-Triin Laisaar

amet: instituudi juhataja

töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

allkiri: /lisatakse digitaalselt/

3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE

Allikas 1: Saadud stardigrant (PSG809), rahastus periood 01.01.2023–

31.08.2028. Koostööleping Tartu Ülikooli ja ETAG vahel on

sõlmitud.

Allika eelarve: 378 620 EUR

Töötasude jaotus: Vähemalt 75% rahast kulub käesoleva projekti tööaja osaliseks

katteks (peamiselt Taavi palk).

Allikas 2: Saadud TÜ riigieelarveline doktorantuuri koht (meditsiiniteaduste

valdkond, “Meditsiin ja Sport” programm, arstiteaduse eriala),

pealkirjaga “Südameveresoonkonnahaiguste personaalne ennetus ja

digilahendused”. Rahastus periood 01.09.2023–31.08.2027.

Allika eelarve: ca 115 000 EUR

Töötasude jaotus: Kogu raha kulub Nikita palga katteks.

Allikas 3: Saadud rühmagrant (PRG1844), rahastus periood 01.01.2023–

31.12.2027. Koostööleping Tartu Ülikooli ja ETAG vahel on

sõlmitud.

Allika eelarve: 270 000 EUR

Töötasude jaotus: Ligikaudselt 10% rahast kulub käesoleva projekti tööaja osaliseks

katteks (sh. Raivo, Marek, Sirli, Markus ja Hendriku palk).

Uuritavatele kompensatsiooni maksmine: Ei

4. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ TEADUSLIK EESMÄRK JA PÕHJENDUS

4.1. Kirjanduse ülevaade

All kirjeldame laiemat avalikku huvi antud probleemi vastu, siis meie laiemat strateegiat kuidas

plaanime seda mitmete projektide üleselt lahendada ja viimaseks käesolevat projekti mis on esimene

samm selle teostamisel.

4.1.1. Suur haiguskoorem ja avalik huvi

Südame-veresoonkonna haigused (SVHs) on Eestis juhtiv haiglaravi põhjus ja juhtiv surmapõhjus.1

Täpsemini, aastal 2022 suri vereringeelundite haigustesse (I00-I99) 8102 inimest millest 39% olid

haigused kus on eriti tugev teaduspõhisisus statiinravimite tõhususe kohta: südame isheemiatõved

1 TAI. Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi. 2022.

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/

(I20-I25) ja peaajuveresoonte haigused (I60-I69).2,3 Käesolev projekt on esimene samm laiemast

ambitsioonist luua Eestisse maailma esimene kulutõhus SVHi ennetav sõeluuringu teenus. Antud

teenust on eriti otstarbekas Eestis arendada ja juurutada, kuna antud haigus on Eestis 3x sagedasem

kui maailma keskmine ja 2x sagedasem kui Euroopa keskmine.4 Tulenevalt on teenuse arendamine

Eestis statistiliselt tõhusam ja Eesti ühiskonna avalik huvi teenuse kasude vastu on erakordselt suur.

Lisaks on antud teenusel teoreetiline võimekus langetada riigisiseseid tervise ebavõrdsusi erinevate

sotsiaalmajanduslike gruppide vahel, mis on üks kolmest „Eesti rahvastiku tervise arengukavaga“

tipp-prioriteetidest.5 Näiteks elavad kõrgharidusega mehed Eestis 10,6 aastat kauem kui

põhiharidusega mehed.6 Seda vahet mõjutab SVH (sh infarkt ja insult) rohkem kui teised haigused.7

4.1.2. Jätku-projektides arendatava sõeluuring vajadused

SVH tekkeriski saab ennustada riskikalkulaatoritega. Need on sisendiks ennetusotsuste tegemisel.

Näiteks on Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. a ravijuhise kohaselt asümptomaatilisel patsiendil

vanuses 50–69, kelle 10 a. SVH tekkerisk on >10%, näidustatud kolesterooli alandavate ravimite

(statiinide) kasutamine.8 Uuringumeeskonnal on kogemus SVH riskikalkulaatorite väljatöötamisel,10

sh SCORE2 riskikalkulaatoriga,9 mida soovitab Euroopa Kardioloogide Selts. SCORE2 riskihinnang

põhineb demograafilistel ja tervist kirjeldavatel teguritel (vanus, sugu, suitsetamine, vererõhk,

kolesterool). SCORE2 kalkulaator ei sisalda sotsiaalmajanduslikke tegureid. On olemas arvestatav

teaduslik tõendus kohort uuringutest, et sotsiaalmajanduslikud tegurid on tugevad SVH tekke

ennustajad.10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 Näiteks vaesematel inimestel on kõrgem SVH risk. Paraku kasutavad

vaesemad inimesed hoopis vähem ennetavaid ravimeid kui rikkad inimesed.17 Osaliselt võib see

tuleneda sellest, et vaesus jt sarnased tegurid SVH riskikalkulaatoritest puuduvad.

2 Collins R. et al. Interpretation of the evidence for the efficacy and safety of statin therapy. The Lancet. 2016.

Yusuf S, et al. Cholesterol lowering in intermediate-risk persons without cardiovascular disease. New England Journal of

Medicine. 2016 3 Mihaylova B. The effects of lowering LDL cholesterol with statin therapy in people at low risk of vascular disease: meta-

analysis of individual data from 27 randomised trials. The Lancet. 2012. 4 GBD 2019 Risk Factors Collaborators. Global burden of 87 risk factors in 204 countries and territories, 1990–2019: a

systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019.

Lancet. 2020; 396: 1223-1249 http://ihmeuw.org/66zk 5 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. 2021. https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-

2020-2030 6 Statistikaamet. Elada jäänud aastad soo ja hariduse järgi 2021. RV0454. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga 7 Currie J, et al. Life expectancy inequalities in Wales before COVID-19: an exploration of current contributions by age and

cause of death and changes between 2002 and 2018. Public Health. 2021;193:48-56. 8 Visseren FL. 2021 ESC Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice: Developed by the Task Force

for cardiovascular disease prevention in clinical practice with representatives of the European Society of Cardiology and 12

medical societies. Eur H J. 2021;42(34):3267 (Table 6). 9 Hageman S…Läll K, Tillmann T…Visseren F… Angelantonio ED. SCORE2 risk prediction algorithms: new models to

estimate 10-year risk of cardiovascular disease in Europe. Eur H J; 2021:42(25): 2439-2454 10 Tillmann T, Vaucher J, Okbay A, … Davey Smith G, Bobak M, Holmes MV. Education and coronary heart disease: a

Mendelian randomization study. BMJ. 2017; 358:j3542. 11 Tillmann T, Pikhart H, Peasey A, … Steptoe A, Kivimäki M, Marmot M, Bobak M. Psychosocial and socioeconomic

determinants of cardiovascular mortality in Eastern Europe: a multicentre prospective cohort study. PLOS Medicine. 2017;

14(12):e1002459. 12 Tillmann T, Läll K, Dukes O, … Fischer K, Kivimaki M, Bobak M. Development and validation of two SCORE-based

cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort study. Eur H J. 2020;41(35):3325-33. 13 Hinkle LE Jr, Whitney LH, Lehman EW, et al. Occupation, education, and coronary heart disease. Risk is influenced more

by education and background than by occupational experiences, in the Bell System. Science. 1968; 358:238-46. 14 Veronesi G, Ferrario MM, Kuulasmaa K, et al. Educational class inequalities in the incidence of coronary heart disease in

Europe. Heart. 2016; 358:958-65. 15 Berkman LF, Syme SL. Social networks, host resistance, and mortality: a nine-year follow-up study of Alameda County

residents. American Journal of Epidemiology. 1979; 109(2):186±204 16 Barth J, Schneider S, von KaÈnel R. Lack of social support in the etiology and the prognosis of coronary heart disease: a

systematic review and meta-analysis. Psychosomatic Medicine. 2010; 72(3):229±38 17 Carter AR, Gill D, Smith GD, Taylor AE, Davies NM, Howe LD. Cross-sectional analysis of educational inequalities in

primary prevention statin use in UK Biobank. Heart. 2021 Jul 26.

Tulenevalt planeerime jätku-uuringuid kus lingime käesoleva projekti andmebaasi täiendavate

andmebaasidega (Tervise Infosüsteem, et tuvastada käitumise tegureid ja geenivaramu, et kontrollida

loodud kalkulaatori täpsust) misjärel kaalume päriselu piloot katseid.

4.1.2. Käesoleva projekti kirjanduse ülevaade ja teadusliku tõenduse lünk

Kuigi kohort-uuringud on veenvalt näidanud, et sotsiaalmajanduslikud tegurid ennustavad SVHd,10-16

pole seni ükski uurimisrühm uurinud kas ka olemasolevatest e-sotsiaalandmetest mõõdetud

sotsiaalmajanduslikud tegurid ennustavad SVH teket ja suremust. Defineerime e-sotsiaalandmeid kui

informatsiooni uuritava maakonna, rahvuse, hariduse, ameti, tööpuuduse, sissetuleku, varade,

sotsiaaltoetuste ja abielustaatuse kohta, mida on võimalik hankida olemasolevatest

administratiivsetest riiklikest andmebaasidest. Antud uuringu raames loeme sotsiaalseteks

andmebaasideks seitset andmebaasi, mis annavad infot uuritavate demograafia, töötuse, töötamise,

tulude, varade ja toetuste kohta (vt Lisa 10.1: rahvastikuregister; töötuna ja tööotsijana arvel olevate

isikute ning tööturuteenuste osutamise register; töötamise register; maksukohustuslaste register;

sotsiaalkaitse infosüsteem; kinnistusraamat; äriregister).

Esialgsetes vestlustes teiste regulaatoritega (sh. Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu) tuvastasime

kuidas jääb alles võimalus, et e-sotsiaalandmed ei ennusta Eestis SVH teket. Kui nii, siis pole jätku-

uuringuid vaja teostada. Seega on käesoleva uuring esimene samm, kus võimalikult väikse

andmebaasiga tuvastame millistel e-sotsiaalandmetel on võimekus edasi liikuda jätku-uuringutesse.

4.3.1 esimene uuringuküsimus: Milline kogum e-sotsiaalandmeid kõige paremini ennustab südame

veresoonkonna haiguste (SVH) 10.a. teket tervete inimeste seas?

Hüpotees: Igas seitsmes andmebaasis leidub vähemalt üks tegur mis ennustab SVH teket.

Põhjendus: Projekti eesmärk on jätku-uuringutes välistada need andmebaasid mille empiiriline

esmane analüüs ei vasta meie kirjandusest leitud ootustega. Näiteks, kui mõni usutav riskitegur ei

ennusta SVH teket, siis loobume selle uurimisest jätku-uuringutes, kooskõlas andmete minimeerimise

printsiibiga. Käesolevas faasis teostame küll piiratud aga siiski kasulikud esmased analüüsid ilma

andmete sidumist Tervise Infosüsteemiga ega geenivaramuga, taaskord kooskõlas andmete

minimeerimise printsiibiga.

4.3.2 teine uuringuküsimus: Kas ülaltoodud haiguse ennustust on sama täpne teha kasutades selleks

kas 01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016. hetkel kogutud andmeid?

Hüpotees: SVH riskikalkulaator, mis luuakse 01.01.2012 andmetega, on sama täpne kui

riskikalkulaator, mis luuakse 01.01.2014 või 01.01.2016 hetkeks kogutud andmetega.

Põhjendus: Juhul kui hüpotees on ümber lükatud ja riskikalkulaatori täpsus muutub ajas, annab see

meile olulist sisendit jätku-uuringu disainimisel ja otsustamisel. Näiteks võime leida, et kuna

andmebaas-X kvaliteet ja ennustusvõime langeb ajas loobume selle uurimisest jätku-uuringutes. Või

kuna andmebaas-X kvaliteet ja ennustusvõime kasvab ajas, siis vaatamata kasinatele

ennustustulemustele jätkame selle uurimist jätku uuringutes kus ennustusvõime võib taas suureneda.

5. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG (kuu.aasta-kuu.aasta)

10.2023–08.2028

6. LOODAVA ANDMEBAASI STRUKTUURI KIRJELDUS

Uuringu disain

Kõnealune Eesti rahvastikupõhine uuring analüüsib andmeid riiklikest sotsiaalsetest andmebaasidest.

Uuringu kolmes valimis on 40+aastased elanikud kolmel ajahetkel: 2012. a, 2014. a ja 2016. a 1.

jaanuaril. Kolme kohordi liikmete seas on suur kattuvus. Uurijad jälgivad kolme kohordi liikmete seas

SVH tekkeriski kuni 2026. aasta lõpuni, et tuletada ja testida SVH riskikalkulaatoreid (joonis 1).

Joonis 1. Uuringu kohortide defineerimine ja andmete linkimine SVH riski hindamiseks.

Iga kohort omakorda luuakse üheteistkümnest riiklikust andmebaasist saadavate andmeväljade

linkimise teel. Andmete koosseis ja põhjendus on esitatud kokkuvõtvalt joonisel 2 (ja detailsemalt

lisas 1).

Joonis 2. Kohort-1 moodustamine, analüüsi kaasatavad riskitegurid ja andmete allikad.

7. METOODIKA (VALIMI KIRJELDUS)

7.1. Valim

Kõik Eesti elanikud kes on vanuses 40+ ja elasid Rahvastikuregistri alusel kas 01.01.2012,

01.01.2014 või 01.01.2016 seisuga Eestis.

Loodud e-kohordi suurus on ligikaudselt 660 000 residenti. Siin tekib 10 a. jooksul orienteeruvalt

5000 SVH haigusjuhtu.

7.2. Statistiline võimsus ja põhjendus

Uuringu esimene küsimus keskendub sihitud riskitegurite tuvastamisele ja teine küsimus keskendub

kalkulaatori täpsusele (kusjuures kalkulaatoris on mitu riskitegurit kokku lisatud). Erinevaid

võimsusarvutusi on vajalik mõlemaks etapiks.

7.2.1. Esimese küsimuse võimsus (üksikud tegurid)

Koostasime võimsusarvutuse 68 riskitegurile mille puhul oli võimalik prognoosida riskiteguri levimus

(ing. k. prevalence) ja võimalik riskimäärade suhe (ing. k. Hazard Ratio). See näitas, et igas

andmebaasis on vähemalt üks riskitegur, mille leidmiseks on vaja vahemikus 330,000 kuni 660,000

uuritavat. Kõigis alltoodus oleme eeldanud, et 0.758% inimestel ilmneb, kas surmav või mittesurmav

SVH 10 a. jälgimisaja jooksul. Igal osutatud valimil on 80% võimsus (st iga viiest riskitegurist me ei

suuda leida alltoodud valimi suurusega, suurema valimi suurusega see tõenäosus kahaneb). Alfa on

P<0.05. Riskimäärade suhe on sageli hinnatud lihtsamas analüüsis, kus on väike loetelu kaasnevaid

riskitegureid. Eeldusel, et riskitegurid on omavahel osaliselt korreleeritud, võib lõplik riskimäärade

suhe osutuda hinnatust väiksemaks, mis omakorda tõstab vajaliku valimi suurust (seda nii alltoodud

17 teguri puhul kui ka ülejäänud 51 teguri puhul mille valimi vajadus oli alltoodust väiksem).

Andmebaas Riskitegur Levimus Riskimää

rade suhe

Vajalik valimi

suurus

Raviarved ja

digiretseptid

Migreen 2.7% 1.29 18 475,487

Krooniline neerupuudulikus, tase 4-5 0.2% 2.37 18 357,500

Rahvastiku-

register

Keskeriharidus (vs. Keskharidus) 17.4%19 0.90 400,806

Magistri/doktorikraad

(vs. Keskharidus)

0.5% 19 0.69 20 528,540

Töötute register Uuringule eelneval 2 aastal oli uuritav

rohkem tööl kui töötu

10% 1.15 21 516,657

18 Hippisley-Cox J, Coupland C, Brindle P. Development and validation of QRISK3 risk prediction algorithms to estimate

future risk of cardiovascular disease: prospective cohort study. BMJ. 2017;357. 19 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2000: Rahvastik haridustaseme ja rahvuse järgi

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2000__haridus/RL302 20 Tillmann T, Vaucher J, Okbay A, Pikhart H, Peasey A, Kubinova R, Pajak A, Tamosiunas A, Malyutina S, Hartwig FP,

Fischer K. Education and coronary heart disease: mendelian randomisation study. BMJ. 2017;358. 21 Tillmann T, Läll K, Dukes O, Veronesi G, Pikhart H, Peasey A, Kubinova R, Kozela M, Pajak A, Nikitin Y, Malyutina S.

Development and validation of two SCORE-based cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort

study. European Heart Journal. 2020;41(35):3325-33.

Sotsiaalkaitse

infosüsteem

Saab kutsehaiguse tervisekahju hüvitist 2.0% 1.24 22 617,915

Saab represseeritu toetust 1.0% 1.50 464,400

Töötamise

register

Tehnik või keskastme spetsialist

(vs. ametnik või kontoritöötaja)

12% 0.90 23 392,272

Tippspetsialist (vs. ametnik või

kontoritöötaja)

19% 0.90 23 449,346

Juhtimisorgani liige (vs. tööleping) 3% 0.78 24 639,580

Vabatahtlik töö (vs. tööleping) 3% 0.76 25 534,671

Maksukohustus

-laste register

Kuupalk neto 700-799 EUR (vs. 400-

499 ehk tollane mediaan)

8% 0.91 515,450

Kinnistusraamat Omab „kahe korteriga elamut“ 2.0% 1.15 367,470

Omab kinnisvara suurusega 61-80m2

(vs >101m2)

16.5% 19 1.10 26 455,535

Äriregister Omab ettevõttest 100% (vs. ei oma

ettevõtteid)

10% 0.85 406,305

Omatud ettevõttel on maksuvõlg 2% 1.20 332,277

Omatud ettevõttel on 2-10 töötajat (vs.

0-1 töötaja)

5% 0.90 443,184

7.2.2. Teise küsimuse võimsus (koondkalkulaator)

Meetodid alles arenevad, mis aitavad hinnata sobivat valimi suurust igale riskikalkulaatori loomise

väljakutsele. Tuletame sobiva valimi suuruse trianguleerides argumente kolmest vaatenurgast:

7.2.2.1. Tavapraktika sarnaste riskiennustus kalkulaatorite väljatöötamisel

Riskikalkulaatorite metodoloogilise soovituse kohaselt on suurematel valimitel loodud kalkulaatorite

ennustusvõime täpsem. Väiksemate valimitega tekib oht, et kalkulaator näib alguses toimivat täpsena,

aga tegelikult on mudel ülekohandatud ja seega on selle täpsushinnang eksitavalt optimistlik.27, 28

Vajaduselt saab seda optimismi osaliselt tuvastada ja selle alusel loodud koefitsiente nulli suunas

allapoole korrigeerida. Kuna vastavad korrektsioonid on ebatäpsed,29 soovitatakse mudeli loojatel

ülesobitamist ja optimismi võimalikult palju vältida, kasutades võimalikult suurt valimit, mis seeläbi

suurendab loodud kalkulaatori täpsust.

Lähtuvalt ülaltoodud põhimõttest on teised riskikalkulaatorid (mida teiste riikide ravijuhised

soovitavad) loodud äärmiselt suurte valimitega. Näiteks Inglismaa QRISK3 loodi 8 miljon residendi

andmetega.20 Euroopa SCORE2 riskikalkulaatori koefitsiendid määrati 677 684 valimiga pluss

kalibratsiooniks analüüsiti haigusteket 11 miljonil inimesel.7 Leiame, et antud valim (660 000

uuritavat) on küll väiksem kui Euroopa eelkäijad, aga siiski piisavalt suur millel luua usaldusväärne

riskihinnang tuvastamaks milliseid andmevälju ja andmebaase kasutada jätku-uuringutes.

22 Boden LI, O'Leary PK, Applebaum KM, Tripodis Y. The impact of non‐fatal workplace injuries and illnesses on

mortality. American journal of industrial medicine. 2016;59(12):1061-9. 23 Virtanen SV, Notkola V. Socioeconomic inequalities in cardiovascular mortality and the role of work: a register study of

Finnish men. International Journal of Epidemiology. 2002;31(3):614-21. 24 Toivanen S, Griep RH, Mellner C, Vinberg S, Eloranta S. Mortality differences between self-employed and paid

employees: a 5-year follow-up study of the working population in Sweden. Occupational and environmental medicine.

2016;73(9):627-36. 25 Okun MA, Yeung EW, Brown S. Volunteering by older adults and risk of mortality: a meta-analysis. Psychology and

aging. 2013;28(2):564. 26 Laaksonen M, Tarkiainen L, Martikainen P. Housing wealth and mortality: A register linkage study of the Finnish

population. Social science & medicine. 2009;69(5):754-60. 27 Babyak MA. What you see may not be what you get: a brief, nontechnical introduction to overfitting in regression-type

models. Psychosomatic medicine. 2004 May 1;66(3):411-21. 28 Steyerberg EW. Overfitting and optimism in prediction models. In Clinical prediction models 2019: 95-112. Springer. 29 Riley RD, et al. Penalization and shrinkage methods produced unreliable clinical prediction models especially when

sample size was small. Journal of clinical epidemiology. 2021;132:88-96.

7.2.2.2. Nüüdisaegsed statistilised arengud ja soovitused

2020.a. avaldas mainekas teadusajakiri The BMJ artikli, mis soovitab järgnevat. Loodud riskiennustus

kalkulaatori optimism (ja vajadus koefitsiente alla korrigeerida) jääks vahemikku 0–10%.30

Käesolevas uuringus loodav riskikalkulaator määrab 164 parameetrit, selle eeldatav ennustuse täpsus

on 0,019 (n-ö „adjusted_R2CS“ alusel) ja haigustekke sagedus 0,00076. Seega oleks loodud

riskikalkulaatori eksitav optimism orienteeruvalt 1,3%. See paistab uurijatele optimaalne, kuna

suurem valim ja väiksem optimism annaks vähe lisanduvat usaldusväärsust. Teiselt poolt väiksem

valim ja suurem optimism tõstaks tõenäosust teha kahju ja langetaks tõenäosust teha kasu. Lisaks võib

väiksemal valimil loodud riskikalkulaator langetada selle usaldusväärsust ja vastuvõetavust

perearstide ja patsientide poolt.

7.2.2.3. Eelmise 25.a. jooksul kasutusel olev rusikareegel: „10 juhtumit tunnuse kohta“.

Kuna ülaltoodud arvutus ei pruugi olla intuitiivselt arusaadav kõigile osapooltele pakume ka

lisanduvat selgitust ja arvutust. See küll tugineb tänaseks aegunud soovitustele aastast 1998 (mis siiski

sai sel perioodil üle 8000 viidet31). Sealset loogikat ja matemaatilist korrektsust on kergem jälgida.

Igas uuringu kohordis tekib jälgimisperioodil ligikaudselt 5000 SVH juhtumit. Nendest ligikaudselt

1670 tekib naistel ja 3330 tekib meestel. Loome ühe kalkulaatori meestele ja teise naistele. Vaatame

kui palju võimsust on naistele loodud kalkulaatoril. Üks riskitegur (nt haridus) võib vajada enam kui

ühte parameetrit (nt hariduse puhul mõõdame 8 hariduse kategooriat). Iga parameeter vajab vähemalt

10 juhtumit, et sealt arvutatud riski koefitsient ei oleks liiga eksitavalt optimistlik.6 Eeldame, et kõik

juhtumid on perfektselt jaotatud kõigi parameetrite ehk riskitegurite omavaheline korrelatsioon on

null. Naiste riskikalkulaatori loomisel saame seega mudeldada 1670 / 10 = 167 parameetrit. See

kattub üllatavalt hästi meie plaaniga, kuna soovime mudeldada ligikaudselt 164 parameetrit.

Kokkuvõttes, ülaltoodud eelduste ja populaarse rusikareegli alusel on Eesti naiste valimi suurus just

optimaalne antud eesmärgi saavutamiseks.

Juhul kui tegurid omavahel korreleeruvad või mõnel teguril on vähem juhtumeid, siis on vaja

suuremat valimit. Täpsem valimi arvutus mida kirjeldasime „7.2.2.“ sammus juba arvestas

riskitegurite korrelatsioone ja on seega kõige parim hinnang, mis illustreerib valimi suuruse sobivust.

7.3. Andmete linkimine

Lühidalt, Siseministeerium tuvastab valimis olevad uuritavad ja loob igale isikule projektipõhise

pseudonüümi. Siseministeerium saadab andmevõtme teistele andmekogude omanikele, kes tuvastavad

valimis olevad uuritavad. Kõik andmekogud edastavad pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikoolile.

Seda illustreerib joonis 3.

Detailsemalt kirjeldades, rahvastikuregistri omanik (siseministeerium) pseudonümiseerib andmed (sh

eemaldades nimed ja isikukoodid, asendades sünnikuupäeva vanusega), loob igale inimesele

projektipõhise pseudonüümi ja väljastab pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskusele.

Siseministeerium loob eraldi faili ehk andmevõtme. See sisaldab loetelu valimis olevate inimeste

isikukoodidest ja pseudonüümidest. Andmevõti edastatakse krüpteerituna Tartu Ülikooli

uurimismeeskonnale. Krüpteering on aga teostatud nii, et antud tabelit saavad dekrüpteerida ainult

seitse nimetatud isikut üheksast riigiasutusest keda plaanime kaasata käesolevasse uuringusse ja jätku-

uuringutesse (st Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium,

Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tervisekassa, TEHIK, TAI, Tartu Ülikooli kliinikum). Peale

seitsme isiku nime kooskõlastamist edastavad uurijad need seitse nime siseministeeriumile. Keegi

30 Riley RD, et al. Calculating the sample size required for developing a clinical prediction model. BMJ. 2020;368. 31 Peduzzi P, Concato J, Kemper E, Holford TR, Feinstein AR. A simulation study of the number of events per variable in

logistic regression analysis. Journal of clinical epidemiology. 1996 Dec 1;49(12):1373-9.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8970487/

teine (sh antud taotluses loetletud uurijad ja muu personal TÜ teadusarvutuste keskuses) andmevõtit

dekrüpteerida ja avada ei saa. Seega ainsad inimesed, kes näevad ja töötlevad isikukoode, on seitse

andmebaasi omaniku esindajat.

Uurimismeeskond täidab seejärel sekretäri funktsiooni ja edastab andmevõtme teiste andmekogude

omanikele ja volitatud andmetöötlejatele. Seeläbi koordineerib Tartu Ülikooli uurimismeeskond

andmete väljastamist erinevatest allikatest samade pseudonüümidega, ilma ise andmevõtit avamata.

Andmevõtme alusel tuvastavad teised andmekogude omanikud, kes on uuringu valimis ja kes mitte.

Teistest andmekogudest edastatakse vajalikud andmeväljad pseudonümiseeritud kujul (sh koos

sotsiaalministeeriumi poolt edastatud pseudonüümiga, aga ilma isikukoodideta) Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskusesse. Tartu Ülikooli uurijad kasutavad pseudonüümi, et linkida kokku kaks

pseudonümiseeritud andmebaasi. TÜ uurijad ei saa avada andmevõtit ega näha isikukoode.

Joonis 3. Ülevaade andmete pseudonümiseerimise ja linkimise protsessist, esimese kohordi

(01.01.2012 andmete) näitel. Rahvastikuregistri tegevused on rohelisega. E-tervise- ja e-

sotsiaalandmebaaside tegevused on sinisega. TÜ teadusarvutuse keskuse tegevused on musta fondiga.

7.4. Andmete analüüs Tartu Ülikoolis

Uurijad analüüsivad pseudonüümitud kujul ligikaudu 660 000 residenti. Käesolevas uuringus puudub

informatsioon Tervise infosüsteemist ja geenivaramu andmebaasist.

SVH riski hindamiseks peavad iga kohordi liikmed jälgimisaja alguses olema SVH vabad (nn terved).

TÜ teadusarvutuse keskuses määravad uurijad residendi tunnuseid uuringu algul (01.01.2012),

kasutades andmeid, mis pärinevad 2 aastat enne uuringu algust ja 1 aasta peale uuringu algust (st

kohort-1 näitel alates 01.01.2010 kuni 31.12.2012). Nende andmete alusel eemaldatakse uuritavad,

kelle on kaasnev SVH haigus (RHK-10 koodid: I20–I25, I63-I64 või G45) või kes kasutavad statiine

läbilõike kuupäeva lähedal (samuti -2 aastat kuni +1 aasta).

Esimeses jälgimisaja kohordis (2012-2021) luuakse üks Cox proportional hazards mudel mis ennustab

SVH surma või esmast mitte-surmavat juhtu. Mudelisse lisatakse kõik usutavad riskitegurid korraga.

Oluline on lisada ka e-tervise tegurid, mis kirjanduse alusel ennustavad SVHd (nt QRISK3

kalkulaatori tegurid). Antud tegureid peetakse patsientide ja arstide silmis kõige legitiimsemateks. E-

tervise tegurite mitte lisamine võib tekitada patsientide või arstide vaates mulje, nagu ainult

sotsiaalteguritel põhinev hinnang ei ole piisavalt usutav või valiidne (sõltumatu tema tehnilisest

täpsusest).

Kõige vähem ennustustavad tegurid eemaldatakse ükshaaval kuni viimane alles oleva ennustava

riskiteguri Hazard Ratio on kas >1.1 või tema P-väärtus on <0.05. Kui ühes andmebaasis pole ühtegi

ennustavat riskitegurit, siis see andmebaas välistatakse jätku-uuringutest. Kordame identsed analüüsid

teises (2014-2023) ja kolmandas (2016-2025) jälgimisaja kohordis. Ajalisel sisemisel valideerimisel

katsetame, kui hästi see esimese ja teise kohordi riskikalkulaatorid ennustavad suremust teisel ja

kolmandal kohordil. Peamine ennustusvõime tunnus on C-statistic nagu ka eelmistes uuringutes.10

8. UURIMISTÖÖS KOGUTAVATE ISIKUANDMETE KAITSE KIRJELDUS

8.1 Andmete jagamise õiguslik alus ja selle analüüs

Alloleva koostamisel saime sisendit nii Tartu Ülikooli kantselei juristi Eve Pehteri, kui ka

vandeadvokaat Maret Kruusa käest. Õiguslik aluse hinnangul alustame Euroopa üldmäärusest, siis

vaatame Eesti seadus, siis spetsiifiliste registrite põhimäärusi.

Esiteks, Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus (2016/679) 6. artikkel:

1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

Leiame, et antud uuringu puhul on täidetud kaks tingimust:

e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava

töötleja avaliku võimu teostamiseks“

- Jah. Tartu Ülikooli avalikes huvides olevad ülesanded on defineeritud Tartu Ülikooli

seaduses § 2 lg 3: „Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja

kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja

tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi

kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste

alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke

teenuseid.“ Antud projekt on läbinud tiheda ETAGi PSG konkurssi, et tuvastada

milliseid teadustegevusi peaks ülikool täitma. Selle käigus sai projekt

meditsiinivaldkonnas kõige kõrgema punktiskoori, osutades projekti olulisusele ja

vajalikkusel täitmaks Tartu Ülikooli avalikku huvi.

„f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi

korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.“

- Jah. Leiame, et Eesti elanike õigustatud huvi on antud uuringu puhul suurem kui

sellega võrreldes väiksem riive andmesubjekti õiguste piiramisel (st nende mitte

teavitamine seaduspärasest andmete töötlemisest). Seda analüüsime hiljem toetudes

Eesti seadusele.

Teiseks, Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus (2016/679) 9. artikkel:

„Isikuandmete eriliikide töötlemine

2. [Lubatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb etniline päritolu, geneetilisi andmeid,

terviseandmeid] kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

j) töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva teadusuuringute eesmärgil vastavalt artikli 83

lõikele 1, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga,

austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed

andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.“

- Jah. Terviseandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva teadusuuringu

eesmärgil, on proportsionaalne, austab isikuandmekaitse õigusi ja tagab sobivad

meetmed kooskõlas nii Euroopa üldmääruse kui ka Eesti allolevate õigustega.

Kolmandaks, Eesti Isikuandmete kaitse seadus § 6:

„(1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda eelkõige

pseudonüümitud kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud andmetega.“

- Jah. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta

vastutavale töötlejale (Tartu Ülikoolile), asendavad andmete omanikud isikuandmed

pseudonüümidega.

„(2) Depseudonüümimine või muu viis, millega isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti

isikut tuvastavaks, on lubatud ainult täiendavate teadusuuringute vajadusteks. Isikuandmete töötleja

määrab nimeliselt isiku, kellel on juurdepääs depseudonüümimist võimaldavatele andmetele.“

- Jah. Käesolevas uuringus kohaldub see vaid ühel juhul:

Töötute isikute registri põhimääruse § 37 sätestab, et „(1) Registrisse kantud andmeid

säilitatakse kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud tööturutoetuste menetluse

lõppemist. (2) Säilitustähtaja möödumisel registrisse kantud andmed pseudonüümitakse kord

aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.“

Antud uuringu raames vajame töötute isikute toetuste summasid aastast 2008. Andmete

väljastamise hetkel on esimeste aastate andmed (01.01.2008-31.12.2012) juba

pseudonüümitud. Töötukassa analüüsi osakonnajuhataja Margit Paulus kinnitas (22.09.2023),

et nende nimetatud isik on valmis ja nõus antud andmeid uuringu tarbeks depseudonüümima.

Töötukassa nimetatud isik teeb seda peale Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee loa

saamist. Seejärel väljastab Töötukassa nimetatud isik vastutavale töötlejale (Tartu Ülikoolile)

vaid pseudonüümituid andmeid.

(Selguse huvides täpsustame, et tulevikus võime küsida, et geenivaramu nimetatud isik

depseudonüümida geenidoonorite andmeid jätku-uuringutes teostamiseks. Selle protsessi

pädevust ja kooskõla ülaltoodud ja teiste seadustega hindab EBIN.)

„(3) Teadusuuringu andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine

andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised

tingimused“

- Jah. Teadusuuringu tegija hinnangul on terviseandmed eriliiki isikuandmed, mille

spetsiifilisus ja unikaalsus võib teha võimalikuks, et piisavalt pädev ja võimekas isik võib

andmesubjekte sealt tuvastada. Tulenevalt:

„1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam

saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada“

- Jah. Kui uuring ei kasuta rahvastikuregistrit, et saa me tuvastada valimit.

Kui uuring ei kasuta surma põhjuste- või müokardiinfarkti-registrit, et saa teadusuuringu

tegijad tuvastada haigusteket.

Tulenevalt muutub võimatuks uurigu peamine eesmärk (kontrollida kas sotsiaalsed

riskitegurid ennustavad SVH).

„2) teadusuuringu tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi“

- Jah, andmetöötluseks on kahte sorti ülekaalukat avalikku huvi: haiguse ennetamine ja

ebavõrdsuse vähendamine.

- Esimene avalik huvi on südamehaiguste ennetamine keskmise Eesti elaniku seas. SVH on

Eestis juhtiv haiglaravi põhjus32 ja juhtiv surmapõhjus33. Täpsemini, aastal 2022 suri

vereringeelundite haigustesse (I00-I99) 8102 inimest millest pea pooled (3126 surma) olid

haigused kus on eriti tugev teaduspõhisisus statiin ravimite tõhususe kohta: südame

isheemiatõved (I20-I25) ja peaajuveresoonte haigused (I60-I69).34,35 Projekt loob vundamendi

tuleviku teenustele, mis proovib seda juhtivat haigusteket ennustada ja ennetada. Käesoleva

projekti ambitsioon seega kooskõlas käesoleva Vabariigi valitsuse tegevusprogrammiga36

(„9.1.7. Arendame proaktiivseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mille puhul riik pakub

teenust vajaduspõhiselt andmete alusel.“ ; „9.3.2. Uuendame tervishoiu digilahendusi ja

arendame personaalset terviselugu millega inimene näeb terviseinfot [ja] mille kaudu on

võimalik saada tervisenõustamist. Eesmärk on suunata senisest rohkem tähelepanu ja

ressursse haiguste ennetamisele.“. Käesoleva projekti ambitsioon on muuhulgas kooskõlas

ka Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukavaga, mille alusel peaks „Valdkondadeülest

koostoimet toetavaid infosüsteeme arendama“ [seeläbi, et] „Rakendada tervise- ja

sotsiaalsektoris abivajaduse tuvastamiseks sihtrühmapõhiselt ning algoritmidel põhinevat

ühist riskihindamist“37)

- Teine avalik huvi on tervise ebavõrdsuse langetamine. Eestis on võrreldes Euroopa

keskmisega erakordselt suured sotsiaalmajanduslikud ebavõrdsused tervisenäitajate seas.

Kõrgharidusega mehed elavad Eestis 10,6 aastat kauem kui põhiharidusega mehed.38 Seda

vahet mõjutab SVH (sh infarkt ja insult) rohkem kui teised haigused.39 Antud projekt on üks

väheseid Eestis, mis proovib luua personaalseid teenuseid, et seda vahet vähendada.

Ambitsioon on muuhulgas kooskõlas Eesti rahvastiku tervise arengukavaga.40 Kava seab

kolm eesmärki, millest üks on „Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete

vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti

keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei

jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa

eluaastat.“ Prioriteet illustreerib ebavõrdsuse tähtsust Eesti riigi tervisepoliitikas. Lisaks,

kuna iga „sekkumiste planeerimisel tuleb arvestada, et need ei suurendaks olemasolevaid

lõhesid, vaid pigem aitaks neid vähendada“ peavad uute teenuste arendajad (sh. ülikoolid)

planeerima sisse ebavõrdsust langetavaid lahendusi mida käesolev projekt teeb.

32 TAI. Aktiivravihaiglast lahkunud ravi põhjuse, vanuserühma ja patsiendi elukoha maakonna järgi. 2021.

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__08TerviseInfosysteem__01TerviseInfosysteem/PH5.px/ 33 TAI. Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi. 2022.

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/ 34 Collins R. et al. Interpretation of the evidence for the efficacy and safety of statin therapy. The Lancet. 2016.

Yusuf S, et al. Cholesterol lowering in intermediate-risk persons without cardiovascular disease. New England Journal of

Medicine. 2016 35 Mihaylova B. The effects of lowering LDL cholesterol with statin therapy in people at low risk of vascular disease: meta-

analysis of individual data from 27 randomised trials. The Lancet. 2012. 36 Vabariigi Valitsus. Tegevusprogramm 2023–2027. https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download 37 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023-2030. 2023. https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 38 Statistikaamet. Elada jäänud aastad soo ja hariduse järgi 2021. RV0454. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga 39 Currie J, et al. Life expectancy inequalities in Wales before COVID-19: an exploration of current contributions by age and

cause of death and changes between 2002 and 2018. Public Health. 2021;193:48-56. 40 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. 2021. https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-

2020-2030

Täpsuse huvides põhjendame, miks sotsiaalsed riskitegurid on legitiimsed osad ülaltoodud

ülekaalukat avalikku huvi saavutamiseks. Antud teadusuuringu käigus töötab Tartu Ülikool

välja uue „haiguse varase avastamise programmi ja uurib riskirühme“ (Rahvatervise seadus

§5(5)). Haiguse avastamise programmid on täpsemad (st eesmärgipärasemad) kui nad

kasutavad võimalikult palju teadaolevaid riskitegureid ehk tervisemõjureid. Rahvatervise

seaduse §2(10) „tervisemõjuri“ definitsioon sisaldab muuhulgas ka „sotsiaal-majanduslike,

käitumuslike ja psühhosotsiaalseid tegureid, mis võivad omada rahvastiku tervisele soovitavat

või ebasoovitavat mõju“. Kirjanduse ülevaates (taotluse punkt 4.1.2.) on näidatud, kuidas

kõik uuritavad riskitegurid võivad omada SVH tekkele piisavalt suurt ja usutavat mõju.

Antud definitsioon on kooskõlas Inimgeeniuuringute seaduse §2(5) „terviseseisundi

kirjelduse“ definitsioon, mis sisaldab muuhulgas „eluviisi, elukeskkonda ja pärilikke

omadusi“. Rahvatervise seaduse §2(7) omakorda defineerib elukeskkonda kui „inimesega

kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või

võib mõjutada inimese tervist“. Muuhulgas sisaldavad enamik sotsiaalsed tegurid (nt

sissetulek ja vara) nii geneetilise pärilikkuse kui ka keskkondliku pärilikkuse komponente.41

Antud definitsioon on kooskõlas Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse sissejuhatuse (lõik

157) kus illustreeritakse proportsionaalset ja kasulikku andmete töötlemist. Näide sisaldab

üllatavalt palju sisu, mis kattub käesoleva projekti sisuga: „Registritest saadava teabe

sidumise teel võivad teadlased saada uusi väärtuslikke teadmisi laialt levinud

terviseseisundite kohta nagu südame-veresoonkonna haigused. Registrite alusel saab

uuringutulemusi parendada, kuna need saadakse suuremast valimist. Sotsiaalteaduste

valdkonnas võimaldavad registritel põhinevad teadusuuringud teadlastel saada olulisi

teadmisi paljude sotsiaalsete tingimuste nagu näiteks töötus ja haridus. Registrite alusel

saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad

parandada paljude inimeste elukvaliteeti.“

„3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata

muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.“

- Antud uuringu raames, kus andmesubjekte ei teavitata uuringu tulemustest või väljunditest, ei

teki andmesubjektidele uusi kohustusi. Andmesubjektide õigused jäävad peamiselt

muutmatuks, st. säilib õigus nõuda andmete parandamist ja olla unustatud (vt lisatud

Isikuandmete kaitse mõjuhinnang v6.doc, osa 3.3.6).

Üks andmesubjekti õigus, mida uuring osaliselt kahjustab on õigus olla teavitatud.

Teadusuuringu tegija kaalus varianti, kus uuritavaid teavitatakse individuaalselt, et nende

andmeid töödeldakse (aga aktiivset opt-in nõusolekut ei küsita). Teadusuuringu tegija

otsustas, et selline lahendus eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Arvestades valimi

suurt suurust tooks see endaga kaasa nii suure hulga lisatööd, et teadusuuringu tegija puudub

inimressurss ja rahalised vahendid seda teostada ja uuring muutuks seejärel teostamatuks.

Kokkuvõtteks, teadusuuringu tegija leiab, et isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

tehtud teadusuuringu eesmärgil, seda tehakse pseudonüümitud kujul, uuritavad ei saa ühtegi

päriselu sekkumist ega otsest mõju ja andmetöötlemise teave tehakse avalikult kättesaadavaks

(täpsem info: taotluse osa 8.2, lk 19). Seega on andmetöötlus proportsionaalne mis ei kahjusta

ülemäära andmesubjekti õigusi. Andmetöötlus on kooskõlas nii ülaltoodud Eesti seaduse kui

ka Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14, lõik 5, punkt b-ga.

„(4) Kui teadusuuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib asjaomase valdkonna

eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas

puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon.“

41 Benjamin DJ, Cesarini D, Chabris CF, Glaeser EL, Laibson DI, Age, Gene/Environment Susceptibility-Reykjavik Study:,

Guðnason V, Harris TB, Launer LJ, Purcell S, Smith AV. The promises and pitfalls of genoeconomics. Annu. Rev. Econ..

2012 Sep 26;4(1):627-62.

- Käesolevas uuringus töödeldakse uut projektipõhist andmebaasi mis on kokku pandud

kasutades nii eriliiki kui ka mitte-eriliiku isikuandmeid. Esitame eetikakomiteele teavet kõigi

nende andmete kohta, et eetikakomiteele saaks hinnata:

o Kas eriliiki andmete jagamine on kooskõlas Isikuandmete kaitse seadus §6(4)ga, ja

o Kas projektiüleselt (arvestades nii eriliiki kui mitte-eriliiki andmeid) on:

 piisav avalik huvi ja

 kas privaatsuse riive on proportsionaalne.

Vastav projektipõhine koond-andmebaas allub teadusuuringu tegija hinnangul pigem „eriliiki“

andmekaitse nõuetele ja seadusele. Antud uuringu asjaomases teadusvaldkonnas (meditsiin ja

tervis) eksisteerivad kaks sobilikku komiteed: TAI inimuuringute eetikakomitee ja TÜ

inimuuringute eetikakomitee. Seega pole Andmekaitse Inspektsiooni selle tingimuse

täitmiseks vaja kaasata. Kuna Teadusuuringu tegijal puudub huvide konflikt TÜ

inimuuringute Eetikakomitee liikmete vahel, eelistab Teadusuuringu tegija, et TÜ

inimuuringute Eetikakomitee kontrolliks taotluse kooskõla ülaltoodud seadusega.

„(5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.“

- Ei kohaldu. Antud teadusuuringut teostatakse ainult ülikoolis, mitte täidesaatva riigivõimu

asutuses.

„(6) Kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringu eesmärgil, võib vastutav või volitatud töötleja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud

andmesubjekti õigusi piirata niivõrd, kuivõrd nende õiguste teostamine tõenäoliselt muudab

võimatuks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgi saavutamise või takistab seda

oluliselt.

Artikkel 15 käsitleb õigus tutvuda andmetega ja saada teavet. Teadusuuring ei piira õigust

tutvuda andmetega, juhul kui andmesubjekt sellise päringu esitab. Küll piirab teadusuuring

osaliselt andmesubjektide õigusi saada teavet, tehes seda proportsionaalselt ja seaduslikult.

Vt ülaltoodud analüüs punktile „(3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta

andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.“

Artikkel 16, 18 ja 21 käsitlevad andmesubjekti õigusi andmete parandamisele, töötlemise

piiramisele ja õigusele esitada vastuväiteid. Teadusuuring ei piira ülaltoodud õigusi.

Neljandaks, mõningate registrite puhul on määrused täpsustanud teadustööde tegemise otstarvet ja

korda. Näiteks, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri

asutamise ja pidamise põhimääruse § 1 (3) „Registri pidamise eesmärgid on […] 5) statistika ja

analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine.“

„§ 35. (1) „Juurdepääs registrisse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja teiste kehtivate

õigusaktidega.“

- Jah. Käesoleval uuringus analüüsitakse ülaltoodud registri andmeid, kooskõlas Euroopa

üldmäärusega.

„Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ lõpetas kehtivuse 2019.a. Seejärel reguleerib SKAIS2

andmete kasutamist eelmainitud Euroopa üldmäärus ja Eesti isikuandmete töötlemise seadus.

Sarnaselt ülaltoodule, ka Maksukohustuslaste registri põhimäärus (mis reguleerib nii tulumaksu- kui

töötamise registri andmeid) § 61 (2) alusel „Registri andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise, avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse

seadusega. Juurdepääs võimaldatakse tolliseadustikus, maksukorralduse seaduses või muus

seaduses sätestatud korras ja ulatuses.“

- Jah. Uurijad taotlevad juurdepääsu muus seaduses sätestatud korras ja ulatuses, nimelt

eelmainitud Euroopa üldmääruse ja Eesti isikuandmete töötlemise seaduse korras ja ulatuses.

„(3) Register on piiratud juurdepääsuga ametialaseks kasutamiseks, välja arvatud õigusaktiga

sätestatud erandjuhud. Ametialase kasutamise eesmärgil on registrile juurdepääsu õigus vaid selgelt

kindlaks määratud teenistus- või tööülesande täitmiseks.“

- Jah. Uurijad taotlevad juurdepääsu ülalmainitud Eesti isikuandmete töötlemise seaduses

sätestatud erandjuhu alusel.

„(4) Registri kasutamise õigus väljaspool Maksu- ja Tolliametit ametialase kasutamise eesmärgil

eeldab andmete töötlemise lepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliametiga. Lepingus kajastatakse vähemalt

andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu, maht ja väljastamise kord, andmetele

juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitsmiseks.“

- Jah, uurijad on nõus sõlmima vastavat lepingut Maksu- ja Tolliametiga.

Rõhutame, et eetikakomitee ei hinda, kas mitte-eriliiki isikuandmeid plaanitakse töödelda seaduslikult

või mitte (vt lk 22).

Kinnistusraamatuseaduse § 1 (1) alusel „Kinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega

koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või

lõpetamise kohta.

- Jah. Uuringu raames soovivad uurijad kasutada avaliku teavet kinnisomandi omamise kohta.

„Äriregistri seaduse § 2 alusel: (1) Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille

pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike

juriidiliste isikute […] kohta. (2) E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab […] avalikustatud

andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest

andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.“

- Jah. Uuringu raames soovivad uurijad kasutada avaliku teavet eraõiguslike juriidiliste

isikute kohta.

8.2.Uuritavate ehk andmesubjektide teavitamine

Pseudonüümseid uuritavaid ei teavitata personaalselt nende õigustest ja riskidest, mida andmete

töötlemine võib kaasa tuua. Pseudonüümsete isikuandmete töötlemise puhul informeerime uuritavaid

(kui andmesubjekte) seeläbi, et avaldame uuringu meetodi ja andmekaitse aspekte aadressil

https://tervis.ut.ee/et/sisu/teadus (vt Lisa 10.3). Lisaks tutvustame uuringut kui näidet teistel

avalikkusele suunatud üritustel ja jagame teavet meedias, mh:

- Arenguseire Keskuse andmekonverents poliitikutele ja ametnikele 30.11.2022;

- Arvamusfestival (eeldatavasti 2024, 2026, 2028).

- Veebimeedias ja trükkajakirjades artiklite avaldamine (eeskätt ERR Novaator, kuid ka

Postimees ning Päevaleht, kus vastutav uurija on varem artikleid avaldanud).

- Raadiosaated (eeskätt Kuku Raadio Kukkuv õun, seejärel Vikerraadio).

- Podcastid (eeskätt Levila).

- Sotsiaalmeedia (eeskätt ülikooli ametlikud Facebook kanalid, aga ka Vastutava uurijate ja

teiste uurijate erapostitused. Eeskätt eestikeelses Facebookis ning inglisekeelses Twitteris).

- Proovida ka televisiooni (eeskätt Terevisioon, aga lisaks ka venekeelset publikut läbi ETV+

kus vastutav uurija on varem rääkinud).

- Koostöös TÜ Turundus- ja kommunikatsiooniosakonnaga mõtleme ka sihitud

teavitustegevusi nii eestikeelt rääkivatele kui ka mitte-eestikeelt rääkivatele uuritavatele.

8.3 Uurijad kasutavad vaid pseudonüümseid andmeid mis ei võimalda isiku tuvastamist.

Isikustatuid andmeid (sh isikukoode) töötlevad vaid andmete omanikud (st kas vastutavad töötlejad

nagu ministeeriumid ja riigiametid või nende poolt volitatud töötlejad nagu TEHIK või TAI). Seda

tehakse seepärast, et ülikoolile edastatavatest pseudonüümsetest andmetest eemaldada isikud, kes ei

kuulu analüüsitavasse valimisse (ehk n-ö mittekattuvad isikud). See samm aitab kaitsta andmete

minimeerimise printsiipi.

Teostamiseks on vaja, et üks valimi koostaja looks andmevõtme tabeli valimisse kuuluvate

isikukoodide ja vastavate pseudonüümidega. See esmane asutus edastab andmevõtme kõigile teiste

andmebaasi omanikele. Praktilistel kaalutlustel on lihtsam, kui andmevõtme edastamisega tegeleb

uurimismeeskond. Et aga uurimismeeskond ei pääseks ise andmevõtmele ligi, krüpteerib valimi

koostaja andmevõtme nii, et seda saab avada vaid nimetatud andmebaasi nimetatud töötaja. See samm

tõstab turvalisust.

Teoreetiliselt on isiku tuvastamine risk siiski võimalik aga selle tõenäosus on äärmiselt väike.

8.4. Andmebaaside omanike huvi või nõusolek projekti raames andmeid jagama

Oleme alates 09.2022 suhelnud järgmiste omanikega ja saanud esialgseid vastuseid:

SA TÜ Kliinikumi Müokardiinfarktiregistri direktor Gudrun Veldre:

„Arvestada tuleks sellega, et kõigi isikustatud andmepäringute väljastamise üle teeb otsuse ja annab

loa registri vastutav töötleja Sotsiaalministeerium. See võtab kindlasti aega. Infopäringu vormi, mille

saate täita kui olete saanud inimuuringute eetikakomiteelt loa, leiate meie kodulehelt www.infarkt.ee“

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse spetsialist Ainike Alla: “Kinnitan, et kui eetiline ja/või

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus on positiivne, siis ei sea ka Sotsiaalkindlustusamet takistusi

andmete väljastamiseks.”

Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus: “Kinnitan, et kui eetiline ja Andmekaitse

Inspektsiooni kooskõlastus on positiivne, siis saame andmeid väljastada alates juunist mil valmib

(de)pseudonüümimise tehniline lahendus.”

Justiitsministeeriumi nõunik Kadri Laud: „Küsitud kinnistusraamatu ja äriregistri andmeid saame

pseudonümiseerida ja Teile edastada.“

TEHIKu Talituse juhataja Terje Lasn ja Sotsiaalministeeriumi TIS vastutav töötleja Raili Sillart

kinnitasid, et projekt on neile oluline. Nad eelistasid, et andmevahetus toimub läbi Statistikaameti.

Statistikaameti vanemkonsultandid Erika Orav ja Liis Kivirand: “Puhastatud pseudonüümitud

andmehulk on suurem kui nende serveri andmelagi (20GB) ja seega Statistikaamet ei saa pakkuda

andmevahetus/pseudonüümimise teenust.” Plaanime peale eetilist kooskõlastamist küsida TEHIKult

kas nad on nõus andmeid Tartu Ülikooliga sel viisil jagama.

EMTA on varem sarnaseid andmeid jaganud sarnaste projektide tarbeks. Käesoleval hetkel puudub

neil tehniline võimekus andmeid jagada. Plaanime koos teiste asutustega seda üheskoos arutada, et

EMTA tehnilist võimekust tõsta.

Selguse huvides, jätku-uuringute teostamiseks on meil TÜ Eesti Geenivaramu Teaduskomiteele luba

soovi korral edasi liikuda EBINile jätku-taotlusega.

8.5. Kuidas andmed turvaliselt transporditakse uurijateni

Andmete edastamiseks sõlmitakse leping iga andmekogu omaniku ja Tartu Ülikooli vahel. Andmete

edastus toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste

keskuse poolt.

Analüüsiks luuakse TÜ teadusarvutuste keskuse poolt turvaline keskkond, kuhu on piiratud ligipääs

vaid EBINi taotlusel loetletud uurijatele. Keskkonnas on olemas kogu vajalik analüüsitarkvara, seega

puudub uurijatel vajadus töö tegemiseks andmeid alla laadida. E-terviseandmed teisaldatakse OMOP

andmekujule ( https://github.com/OHDSI/CommonDataModel/wiki/Standardized-Clinical-Data-

Tables), mida saab teostada vaid TÜ teadusarvutuste keskuse pilvelahenduses. Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskus vastab ISKE M taseme nõuetele. Seoses 2022. aasta lõpus kehtima hakanud

määrusega „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ja määrusega „Eesti

infoturbestandard“ on Tartu Ülikoolil nüüdsest kohustus järgida Eesti Infoturbestandardit ning

regulaarselt läbi viia Eesti infoturbestandardi järgimise auditeid. Tartu Ülikool peab esimese auditi

läbima vähemalt 3 aasta jooksul (ehk enne 2025. a lõppu) ning käesoleval hetkel selle nimel ka

tegutsetakse.

Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja neid informeeritakse andmetele kohanduvatest

andmekaitse nõuetest enne ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele. Kõik uurijad töötlevad andmeid

vaid uuringu protokollis näidatud eesmärkide saavutamiseks, rakendades vaid uuringu protokollis

näidatud meetodeid. Juhul kui uurijad soovivad muuta või lisada eesmärke, meetodeid või andmete

koosseisu, küsime vastavalt olukorrale kooskõlastust kuni kolmelt asutuselt (EBIN, Tartu Ülikooli

eetikakomitee, andmekaitse inspektsioon).

8.6. Vastutav töötleja

Vastutav töötleja on Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu).

8.7. Andmete koosseis ja eesmärk

Vt lisa 10.1

8.8. Andmete säilitamise aeg

TÜ uurijad säilitavad pseudonüümitud andmed kuni kuueks aastaks.

Koodivõtit säilitatakse niikaua kuni kõik pseudonüümsed andmed on edukalt Tartu Ülikooli liikunud,

aga mitte kauem kui kuni 31.08.2028.

Hiljemalt 31.08.2028 on kõik andmed Tartu Ülikoolis kustutatud.

8.9. Andmeid ei edastata välisriikidesse.

9. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST

VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL

9.1 Käesolev projekt

Lähtuvalt uurijate andmekaitsealasest mõjuhinnangust, et ole käesoleva projekti raames vaja

konsulteerida Andmekaitse Inspektsiooniga.

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt küsime kooskõlastust käesolevate andmebaaside

kasutamise kohta.

9.2. Võimalikud jätku projektid

EBINi käest oleme varem küsinud kooskõlastust. Nende tagasiside tulemusena oleme oma taotluse

tagasi võtnud. Jätku uuringutes plaanime EBINi juurde taas pöörduda kui soovime kasutada andmeid

Tervise Infosüsteemist ja/või geenivaramust. Juhul kui lisanduvad andmed oluliselt muudavad

andmekaitsealast mõjuhinnangut on võimalik et jätku uuringute raames konsulteerime Andmekaitse

Inspektsiooniga.

10. LISAD:

10.1 Andmetabeli struktuur

10.2 Uuringu läbiviijate CVd

10.3 Uuringu meetodi ja andmekaitselised aspektid uuritavatele

Eraldi lisatud: TÜ eetika 6_Kaaskiri.doc

Eraldi lisatud: Isikuandmete kaitse mõjuhinnang v6.doc

Lisa 10.1 Andmetabeli struktuur ja kooseis

10.1.1. Kokkuvõte kasutatavatest andmebaasidest ja eetikakomitee rollist

Registripidaja / Omanik

/ Vastutav töötleja

Volitatud

töötleja

Andmebaasi (lühendatud) nimi Andmete liigitus:

Pseudonümiseeritud ...

Kes kontrollib, kas

isikuandmete töötlemise

seaduslikud nõuded ja

tingimused on täidetud

Tervisekassa Raviarved ...eriliiki isikuandmed

TÜ IEK,

tulenevalt isikuandmekaitse

seadusest §6(4)

Tervisekassa Digiretseptid ...eriliiki isikuandmed

Tervisekassa Kindlustatud isikud ...eriliiki isikuandmed

Sots. ministeerium TAI Surma põhjuste register ...eriliiki isikuandmed

Sots. ministeerium TÜK Müokardiinfarktiregister ...eriliiki isikuandmed

Siseministeerium Rahvastikuregister ...eriliiki isikuandmed

Eesti Töötukassa Töötute isikute register ...tundlikud isikuandmed Registripidaja ise hindab,

otsustab ja selgitab Uurijatele,

millise seadusel alusel

andmeid tohib väljastada ja

kas selle seaduse nõuded ja

tingimused on täidetud.

Eetikakomitee või AKI

kooskõlastust pole

ilmtingimata vaja.

Sots. kindlustusamet Sotsiaalkaitse infosüsteem ...tundlikud isikuandmed

Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslaste register ...tundlikud isikuandmed

Maksu- ja Tolliamet Töötamise register ...isikuandmed

Justiitsministeerium Kinnistusraamat ...isikuandmed

Justiitsministeerium Äriregister ...isikuandmed

Selguse huvides täpsustame, et tulenevalt isikuandmekaitse seadusest §6(4), ei tohi registripidajad jagada eriliiki

isikuandmeid ilma eetikakomitee kooskõlastuseta. Selle saavutamiseks arvestab eetikakomitee kõiki projekti isikuandmeid

(sh. eriliiki ja mitte-eriliiki andmeid), et hinnata projekti üleselt:

a) Kas terves uuringus eksisteerib või puudub ülekaalukas avalik huvi, ja

b) Kas terves uuringus andmesubjekti õiguste riive (sh. privaatsuse riive ja nõusoleku mitte küsimine) on

proportsionaalne. Sh. kas privaatsust saaks suurendada viisil mis oluliselt ei takistaks uuringu teostamist?

Juhul kui eetikakomitee kooskõlastab, et terves uuringus eksisteerivad ülaltoodud ja teised eetilised omadused, siis annab see

võimaluse kõigile registripidajatele andmeid uuringu tarbeks jagada, juhul kui nad seda soovivad. Eetikakomitee

kooskõlastus ei kohusta andmete jagamist. Iga registripidaja (sh. nii eriliiki kui mitte-eriliiki registrite pidajad) peab seejärel

ise analüüsima, kas eksisteerivad teisi spetsiifilisemaid seadusi (väljaspool isikuandmekaitse seaduse §6(4)t), mis täpsemini

sõnastavad kas ja millal antud registri andmeid tohib jagada (nt. Inimgeeniuuringute seadus, Maksukohustuslaste registri

põhimäärus jne) mille kohta eetikakomiteel puudub ülevaade. Kokkuvõtteks, lõplik vastutus andmete jagamise

seaduslikkuse üle lasub registripidajal. Eetikakomitee annab soovitavaid hinnanguid vaid isikuandmekaitse seaduse §6(4)

ulatuse raames.

10.1.2. Andmevajaduse kokkuvõtlik põhjendus

Tervise andmebaasides leiduvat informatsiooni on vaja, et tuvastada:

a) südame-veresoonkonna haigestumist iga kohordi algul (01.01.2010–31.12.2016),

b) südame-veresoonkonna haigestumist jälgimisperioodil (01.01.2012–31.12.2026) ja

Haigestumise informatsioon on kajastatud erinevates tervise andmebaasides. Eelnevale kirjandusele toetudes on alust arvata,

et kui ühte tervise andmebaasi mitte kasutada, siis vähendab see tuvastatavate haiguste ja riskitegurite hulka. See omakorda

langetab loodud riskikalkulaatori täpsust (seejuures on võimatu ennustada, kas sellised riskid oleksid üle- või alahinnatud).

See omakorda vähendaks statiinravi jõudmist nendeni, kellele seda tegelikult vaja on. Lisaks suurendaks see ravimite

kõrvalmõjusid ja ravimitele tehtavaid kulutusi nende seas, kellel ravimit tegelikult vaja pole. Kokkuvõttes langetaks see

loodava sõeluuringu teenuse tõhusust (tervise parandamisel) ja kulutõhusust (kasutada maksumaksja ja Terviskassa raha

võimalikult efektiivselt ära).

Sotsiaalandmebaasides leituvat informatsiooni on vaja, et tuvastada valimis olevate elanike sotsiaalmajanduslikke

riskifaktoreid kolme kohordi algushetkedel: 01.01.2012, 01.01.2014 ja 01.01.2016. Väärtuse tuvastamiseks kasutatakse

kirjanduses levinud põhimõtet, et tõe tuvastamiseks on vaja vaadata informatsiooni 24 kuud enne sihitud kuupäeva. Seega on

e-sotsiaalandmete kasutamise periood 01.01.2010–31.12.2015. Erandjuht on töötu staatus mille puhul küsime andmeid 5

aastat tagasiulatavalt (täpsemalt all põhjendatud).

10.1.3. Detailne andmekoosseis

TERVISEANDMEBAASID

1. Tervisekassa raviarved (kuluperioodi aasta järgi vahemikus 01.01.2010–31.12.2026):

1. Tervishoiuteenuse osutamise koht (EHAK kood)

2. TTO registrikood ja nimi

3. Haigla liigi tunnus (kood ja nimetus)

4. Arve esitanud arsti eriala (kood ja nimetus)

5. Arve alustatud (raviarve alguskuupäev)

6. Arve lõpetatud (raviarve lõpukuupäev)

7. Järgarve (jah/ei)

8. Arve rahastamise allika kood ja nimetus

9. Vältimatu abi tunnus

10. Ravitüüp (statsionaarne, ambulatoorne, perearstiabi jne)

11. Raviarve lõpetamise põhjuse kood ja nimetus

12. EMO tunnus (kas teenus on EMO-s tehtud)

13. Arve diagnoosid:

1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi

2. Diagnoosi liik (võimalikud väärtused on P – peamine ehk suurimat ravikulu kandev diagnoos;

K – täiendavad diagnoosid, mis ei ole välispõhjus või peamine diagnoos ja V – välispõhjus)

14. Tervishoiuteenused:

1. Tervishoiuteenuse kood ja nimetus

2. Kordi

3. Kogus

4. Teenuse osutamise kuupäev

5. Teenusgrupi kood ja nimetus

15. Protseduurid:

1. NCSP kood ja nimetus

2. Protseduuri kuupäev

Selgitus: diagnoosiandmeid on vaja esiteks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teke. Lisaks tuvastame teised

haigused, mis omakorda tõstavad südamehaiguste riski (nt teist tüüpi diabeet, krooniline neerukahjustus, südame

rütmihäired nagu kodade virvendusarütmia, migreen, reumatoidartriit, raskemad psühhiaatrilised haigused nagu atüüpiline

skisofreenia). Teatud ravikäitumuslikud tunnused (näiteks kui patsient kasutab peamiselt vältimatut abi, aga mitte perearsti

abi) annavad informatsiooni uuritava sotsiaalmajandusliku staatuse kohta. See omakorda võib teha täpsemaks kas otseselt

südamehaiguste riskiennustuskalkulaatorid või siis kaudselt täpsustades puuduvate andmete väärtuste (nt kolesterooli)

ennustamise ja imputeerimise algoritme.

Informatsioon selle kohta, kes haigust diagnoosis (nt kardioloog või perearst) või kus see toimus (kohalik haigla või

keskhaigla), mõjutab antud diagnoosi usaldusväärsust.

Ülaltoodud andmete analüüsimata jätmine langetaks riskiennustuskalkulaatori täpsust. Ühelt poolt suurendaks see inimeste

hulka, kes saavad statiinravi ilma vajaduseta. Teisalt langetaks see nende inimeste hulka, kes statiinravi ei saa, kuigi neil

oleks seda tegelikult vaja.

2. Tervisekassa digiretseptid (vahemikus 01.01.2010–31.12.2026):

1. Retsepti koostamise aeg

2. Retsepti kehtivusaeg

3. Retsepti liik (SR – soodusretsept enne digiretsepti, MR – meditsiiniseadme retsept, TR – tavaretsept, T2

– tavaretsept(2x), T3 – tavaretsept(3x), NR – narkootilise ravimi retsept

4. Arsti eriala kood

5. TTO info (kui koostajaks perearst, siis tema arsti kood Dxxxx, muul juhul TTO äriregistri kood)

6. Raviinfo (kõik väljad)

1. Diagnoosi kood ja nimetus

2. Väljakirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus

3. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus

4. Väljakirjutatud ravimi ravimvormi kood ja selgitus

5. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja selgitus

6. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)

7. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)

8. Välja kirjutatud ravimi ATC kood

9. Realiseeritud ravimi ATC kood

10. Ekstemporaalse ravimi kirjeldus (vabatekst)

11. Ravimpreparaadi pakendikood

12. Realiseeritud ravimpreparaadi pakendikood

13. Ravimpreparaadi nimi

14. Väljakirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)

15. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)

16. Lubatud ravimi koguhulk (meditsiiniseadme limiidikogus) limiidiperioodi jooksul

17. Meditsiiniseadme kaardi uuendustüüp (01 – ühekordne, 06 – poolaasta, 12 – kalendriaasta, 24

– 2 kalendriaastat)

18. Arsti selgitus (vabatekst)

19. Väljakirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)

20. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)

21. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade

arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).

22. Retsepti staatuse kood ja nimetus

23. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)

7. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)

1. Ravimi väljaostmise kuupäev

2. Apteegi kood

Selgitus: ravimite andmeid on vaja esiteks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teket ja seotud haigusi (nt

diabeeti). Mõlemal juhul on teatud ravimite kasutamine ainus indikaator, et patsiendil on antud diagnoos (juhul kui arst on

diagnoosi jätnud mujale märkimata).

Lisaks on oluline välistada valimist inimesed, kes uuringu algul juba tarvitavad statiine.

Informatsioon selle kohta, kes ravimi välja kirjutas (nt kardioloog või perearst) mõjutab antud ravimiga seotud diagnoosi

usaldusväärsust.

Ravimi andmete analüüsimata jätmine langetaks riskiennustuskalkulaatori täpsust. Ühelt poolt suurendaks see inimeste

hulka, kes saavad statiinravi ilma vajaduseta. Teisalt langetaks see nende inimeste hulka, kes statiinravi ei saa, kuigi neile

oleks seda tegelikult vaja.

3. Ravikindlustuse andmekogu (ehk Tervisekassa kindlustatud isikute register)

1. Isiku ravikindlustuse alus (kood ja nimetus; nt tööandja poolt kindlustatud isik, vanaduspensionär jne)

2. Isiku ravikindlusega hõlmatusega perioodid (algus- ja lõpukuupäevad) vahemikus 01.01.2010–

31.12.2026

3. Väljavõte iga isiku ajutise töövõimetuse perioodidest vahemikus 01.01.2010–31.12.2015, sh:

1. Perioodi algus- ja lõppkuupäev

2. Ajutise töövõimetuse alus (haigushüvitis; hooldushüvitis; muu)

3. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus.

4. Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamiseks kasutatud keskmine tulu.

Selgitus: ravikindlustuse puudulikkus on üks sotsiaalmajanduslikest tunnustest, mis võib ennustada südamehaiguste teket.

Lisaks aitavad kindlustuse andmed tuvastada isikuid, kes jälgimisperioodil uuringust lahkuvad. Kirjanduse alusel on leitud,

et haiguslehele minemine või hooldajaks saamine tõstab infarkti riski. Antud tegurite analüüsimata jätmine langetaks

riskiennustuskalkulaatori täpsust. Ühelt poolt suurendaks see inimeste hulka, kes saavad statiinravi ilma vajaduseta. Teisalt

langetaks see nende inimeste hulka, kes statiinravi ei saa, kuigi neile oleks seda tegelikult vaja.

4. Surma põhjuste register (surmad vahemikus 01.01.2010–31.12.2026)

1. Surmakuupäev

2. Diagnoosid

1. Vahetu surmapõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused

2. Varasemad surmapõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused

3. Surma algpõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused

4. Surma välispõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused

5. II osa diagnoosid (muud olulised haigused ja seisundid), koodid (RHK-10) ja nimetused

3. Suremispaik (kood ja nimetus; nt 1 – raviasutus, 2 – kodu jne)

4. Surma põhjuse kindlakstegemine – nimetus ja kood (1 – lahang, 2 – meditsiinidokument, 3 – laiba

ülevaatus jne)

Selgitus: surmaregistri andmeid on vaja esiteks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teket.

Nii suremispaik ja surmapõhjuse kindlakstegemise viis mõjutavad eeldatava surmapõhjuse usaldusväärsust.

Andmete analüüsimata jätmine langetaks rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust.

5. Müokardiinfarktiregister (juhtumid vahemikus 01.01.2010–31.12.2026)

1. Andmed raviarsti ning teatise täitja kohta (raviarst, meditsiiniasutus, kliinik, osakond, allüksus,

sisestatud teatise viimase muutmise aeg, sisestamiskuupäev, teatise täitja)

2. Eelnev kardiovaskulaarne anamnees

3. Riskitegurid

4. Atakiga seotud andmed (sh sümptomite algus)

5. Kliiniline diagnoos, isiku surma korral surmatunnistuse diagnoosid (vastavalt RHK-10).

1. Juhul kui on teada ja mugav väljastada, siis kas diagnoos oli põhihaigus või kaasuv haigus.

Selgitus: müokardiinfarktiregistri andmeid on vaja esmalt selleks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teke.

Uuringud teistes riikides näitavad, et infarkti on sageli mainitud vaid ühes e-terviseandmebaasis, aga puudub kõigis teistes

andmebaasides. Seda kinnitab ka vastutava uurija teaduslik kogemus geenidoonoreil leitud andmetel. Informatsioon

diagnoosinud arsti eriala ja töökoha kohta mõjutab diagnoosi usaldusväärsust.

Registri andmete analüüsimata jätmine langetaks rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust.

Lisaks annab riskitegurite väli uurijatele lisainformatsiooni selle kohta, kas eelnevalt kogutud riskiinformatsioon teistes

andmebaasides oli piisav või ebapiisav.

SOTSIAALSED ANDMEBAASID

6. Eesti rahvastikuregister (01.01.2012, 01.2014 ja 01.2016 seisuga)

1. Isiku sünniaasta

2. Isiku surmakuupäev

3. Isiku sugu

4. Isiku elukoht (riik, maakond)

5. Kodakondsus

6. Rahvus

7. Kõrgeim omandatud haridustase

8. Abielustaatus

9. Juhul kui isik väljus rahvastikuregistrist vahemikus 01.01.2012–31.12.2026, kuna kolis Eestist

välismaale, siis sel juhul esmakordne välismaale kolimise kuupäev.

Selgitus: rahvastikuregistri andmeid on vaja esmalt selleks, et:

1) võimalikult täpselt tuvastada algne kohort keda jälgida. Teiste andmebaasidega loodud kohordid on reeglina

haigemad, kuna tervemad inimesed ei kasuta tervishoiu- ja riigiteenuseid nii palju kui haigemad inimesed.

Kallutatud valimiga loodud riskiennustusmudel oleks valesti kalibreeritud. See ülehindaks riski ja soovitaks

statiine liiga paljudele inimestele, kuigi tegelikult on Eestis palju terveid inimesi, kes on tuvastatavad vaid

rahvastikuregistri alusel.

2) võimalikult soodsalt määrata sotsiaalmajanduslikud riskitegurid võimalikult representatiivsel valimil.

Uurijad arvestavad, et muud meetodid (nt küsimustiku saatmine, nagu tehti geenivaramus) annavad

täpsemaid andmeid. Need aga on kulukamad nii riigile kui kodanikule, pluss küsimustikega tekib suur

probleem, et pooled inimesed ei soovi küsimustikele vastata. Vastajatel on suremusrisk u 2 x madalam kui

mittevastajatel, seepärast on kasulik mõõta sotsiaalmajanduslikke riskitegureid ka nende seas, kes muidu

küsimustikele vastata ei soovi.

3) võimalikult täpselt tuvastada, kes lahkub riigist uuringu jälgimisperioodi jooksul. Kui see tuvastamata jätta ja

uuritav saab südamehaiguse teises riigis, mille kohta uurijatel andmed puuduvad, siis loodud riskikalkulaator

alahindaks riske (st soovitaks statiine liiga vähestele kodanikele).

7. Töötamise register

Väljavõte iga isiku töötamise perioodidest (kus vähemalt osa tööajast oli) vahemikus 01.01.2010–31.12.2015, sisaldades iga

episoodi:

1. alguskuupäeva

2. lõppkuupäeva

3. töötamise liikide klassifikaatorit

4. ametikoha klassifikaatorit

8. Maksukohustuslaste register

Väljavõte iga isiku aasta netotulust järgmistel perioodidel:

1. 01.01.2011–31.12.2011

2. 01.01.2013–31.12.2013

3. 01.01.2015–31.12.2015

Andmeid väljastada keskmise kuu kohta järgmistes kategooriates (EUR): 0; 1-99; 100-199; 200-299; 300-399; 400-499;

500-599; 600-699; 700-799; 800-999; 1000-1199; 1300-1599; 1600-1999; 2000-2999; 3000+

Selgitus: 2011.a. mediaan netopalk oli 553 EUR. See võimaldab eristada mediaanist vasemat 4 gruppi, kus infarkti riski

tõuseb järsult sissetuleku langemisega. Mediaanist rikkamat jaotust on raske prognoosida (ja muutub kiiremini 2012-2016

jooksul) mistõttu grupeerivad teadlased need sobivalt edasi andmete analüüsimise käigus.

Ühelt poolt on see piisav granulaarsus, et ennustada infarkti piisavalt täpselt. Teiselt poolt, täiendavate gruppide lisamine

omaks küsitlevat kasu täpsusele ja seevastu nõrgendaks andmete minimeerimise printsiipi.

9. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

Väljavõte iga isiku töötuna arvel olemiste perioodidest vahemikus 01.01.2008–31.12.2015, sisaldades iga episoodi:

1. alguskuupäeva

2. lõppkuupäeva

3. töötamise lõpu põhjus (8 kategooriat)

4. töötamise arvel oleku lõpetamise põhjus (6 kategooriat)

5. töötuna arvel olemisele eelneva töökoha ametikoha (klassifikaator).

6. töötutoetuse ja töötukindlustushüvitise väljamakse suurus (EUR).

7. töötutoetuse väljamakse arvutamisel kasutatud lähismineviku brutotulu (EUR).

Selgitus: Uurijate eelmised uuringud on leidnud, et isegi, kui juba on mõõdetud uuritava haridust ja abielustaatust,

suurendab täiendavate andmete kogumine sissetuleku ja tööpuuduse kohta võimekust südamehaigusi veel täpsemini

ennustada. Kirjanduses on varem leitud, et amet ennustab südamehaiguse teket. Kirjanduses on varem leitud, et lisateave

selle kohta kas isik oli töötu 1,2,3 või 4 aastat annab täpsemat infarkti riski ennustust. Kirjandus on näidanud, et töötuks

jäämiste hulk (nt 0-6 korda) eelmisel 8. aastal annab täpsemat infarkti riski ennustust kui töötuse binaarne käsitlus. Andmete

minimeerimise printsiibist küsime minevikku vaatavaid andmeid -4 aastat esimese kohordi puhul (st. 2008-2012) ja -8 aastat

kolmanda kohordi puhul (st. 2008-2016). Antud andmed võimaldaks meil kontrollida (lähtuvalt uuringu esimesest küsimusest

ja hüpoteesist) kas samasuguseid seoseid leiame ka Eesti andmetes. Antud andmete analüüsimata jätmine langetaks

rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust.

10. Sotsiaalkaitse infosüsteem

Väljavõte iga isiku toetustest makstud perioodil 01.01.2010–31.12.2015, juhul kui isik sai ühe allolevast kuuest toetusest,

sisaldades iga väljamakstud toetuse puhul:

1. Toetuse liik:

1. kuriteoohvri hüvitis

2. represseeritu toetus

3. toetus Tšornobõli katastroofi tagajärgede likvideerijale

4. üksi elava pensionäri toetus.

5. kutsehaigusest/tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitised

6. puuetega inimeste sotsiaaltoetus

7. töövõimetuspension

2. Toetuse perioodi (nt töövõimetuspensioni puhul), selgitamaks mis aja eest on alus toetusele ja

mis aja eest seda välja makstakse.

3. Toetuse summa (EUR), ümardatud lähima kümne euroni.

4. Maksekuupäev

Selgitus: üksi elamine, kutsehaigused ja puude olemasolu on teadolevad südamehaiguste riskifaktorid. Uurijad plaanivad

analüüsida, kas nende lisamine riskiennustuskalkulaatorisse tõstaks selle täpsust.

Tšornobõli likvideerimine, poliitiline repressioon ja kuriteo ohvriks langemine on faktorid, mille seost südamehaigustega

pole varem uuritud. Uurijad plaanivad vastata küsimusele, kas need ennustavad südamehaiguste teket. Teoreetiliselt peaks

see nii olema, kuna kõik kolm sisaldavad tugevat psühholoogilist stressi. Ka mõõdukat psühholoogilist stressi on varem

seostatud südamehaiguste tekkega. Juhul kui need tegurid ennustavad südamehaiguste teket, langetaks andmete

analüüsimata jätmine rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust.

11. Kinnistusraamat

Taastada kinnistusraamat ja nende reaalosad kolmel ajahetkel (01.01.2012, 01.01.2014. 01.01.2016 kuupäevadega). Kui üks

nendest kolmest raamatutest sisaldab omanikke kes on mailitud Siseministeeriumi pseudonüümide loetelus, siis nende

omanike kohta soovime järgnevaid andmeid:

1. Sihtotstarve (nt elamumaa 100%)

2. Aadress:

Andmete minimeerimise huvides väljastada vaid ADS tasemed 1-3 (maakond, omavalitsus,

asustusüksus nt vald, linnaosa) ja mitte väljastada ADS tasemed 4-8 (nt väikekoht, tänav, maja

number).

3. Omanik:

Omaniku nime ega isikukoode pole vaja jagada. Asendada omaniku info omaniku

pseudonüümiga.

4. Reaalosa pindala ruutmeetrites, ümardatud järgnevalt: 0-39m2, 40-49m2, 50-59m2, 60-69m2, ≥70m2.

Selgitus: Kirjandus on näidanud, kuidas kinnisvara omamine ja suurema kinnisvara omamine on seotud madalama infarkti

riskiga. Seni on teadmata kas kinnistu liik, sihtotstarve ja hägune aadress (nt linn/maakoht) on seotud infarkti riskiga.

Uuring vastab neile uurimisküsimustele.

12. Äriregister

Analüüsida majandusaasta aruandeid kolmel kalendriaastal (2011, 2013 ja 2015). Kui üks nendest kolmest sisaldab

omanikke kes on mainitud Siseministeeriumi pseudonüümide loetelus, siis nende omanike kohta soovime järgnevaid

andmeid:

1. Õiguslik vorm (nt Osaühing)

2. Põhitegevusala (EMTAK ja NACE kood)

3. Aadress:

Andmete minimeerimise huvides palume mitte jagada aadressi esimest rida (nt tänav, number)

ja jagada vaid järgmiseid ridasid (nt linnaosa, linn, maakond, st. ADS tase 1-4).

4. Maksualane info: Maksuvõlg olemas / puudub.

5. Järgnevad andmed soovime nii aruande majandusaastal (2011, 2013 ja 2015) kui ka aruande perioodile

eelneval majandusaastal (2010, 2012, 2014). Kõik summad ümardada lähima kümne tuhande euroni:

1. Bilanssi leht:

1. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) / akumuleeritud tulem (rida 660)

2. Aruandeaasta kasum (kahjum) / tulem (rida 670)

3. Omakapital või netovara kokku (rida 700)

2. Rahavoogude leht:

1. Makstud dividendid (rida 336)

6. Tasutud maksud ja töötajate arv eelmises kvartalis (st 2011, 2013 ja 2015 viimane kvartal):

1. Riiklikud maksud (ümardatud lähima tuhande euroni).

2. Tööjõumaksud (ümardatud lähima tuhande euroni).

3. Töötajate arv (kui rohkem kui 7, siis ümardada lähima kümneni. Kui rohkem kui 75, siis

ümardada lähima sajani. Kui rohkem kui 750, siis ümardada lähima tuhandeni.)

7. Omanik:

1. Omaniku nime ega isikukoode pole vaja jagada. Asendada omaniku info omaniku

pseudonüümiga.

8. Osalus (nt 100%)

Selgitus: Kirjandus on näidanud, kuidas varade omamine (sh. dividendide saamine) on seotud madalama infarkti riskiga.

Seni on teadmata kas sellele lisaks langetab infarkti riski ka subjektiivne heaolu mis tuleb siis, kui sinu poolt omatud

ettevõtte pakub tööd mitmetele inimestele, maksab palju makse, ja/või on ilma makseraskusteta. Samuti uurime

interaktsioone ettevõtte tegevusalaga (nt kognitiivsed vs manuaalsed tegevusalad) ja aadressiga (nt linn / väiksem asula)

infarkti ennustamises. Lisaks on teadmata kas infarkti ennustab paremini tegelikult välja makstud dividendid (üle-eelmise

aasta kasumi arvelt) või lähituleviku ootus järgmise aasta dividendide saamisele (eelmise aasta kasumi arvelt). Uuring

vastab neile uurimisküsimustele.

Lisa 10.2.1 – Curriculum vitae – Taavi Tillmann (vastutav uurija)

Töökohad

01.01.2022–... Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut,

rahvatervishoiu kaasprofessor (1,00. Koormus ajutiselt 0,60 väikelapse tõttu.)

01.09.2017–31.12.2021 UK Tervise Arengu Instituut; UK Terviseamet; linnavalitsused, rahvatervise arst-resident

(0,50)

UCL maailmatervise instituut, lektor (0,50)

01.09.2014–31.08.2017 UCL epidemioloogia ja rahvatervise osakond, kliiniline nooremteadur (doktorant) (1,00)

01.08.2011–01.08.2013 Londoni haiglad, nooremarst (1,00)

Haridus

2014–2021 Suurbritannia rahvatervise teaduskonna liige (st residentuur lõpetatud). Sh. uuringute eetika

ja andmekaitse koolitused ja kompetentsused (vt.

https://www.fph.org.uk/media/3450/public-health-curriculum-v13.pdf lk 34, 75)

2014–2018 PhD, sotsiaalepidemioloogia ja rahvatervis, University College London

“Psychosocial and socioeconomic factors in the development of cardiovascular disease: a

study of causality, international variation, mediation, and prediction in predominantly

Eastern European settings”

2013–2014 MSc rahvatervis (tervisemajanduse suund), London School of Hygiene and Tropical

Medicine

“Alcohol related mortality in the Baltic States”

2005–2011

2008–2009

MBChB, arstiteadus, University of Glasgow

BSc, psühholoogia, University College London

Valitud publikatsioonid

Tillmann T, Läll K, Dukes O, … Fischer K, Kivimaki M, Bobak M. Development and validation of two SCORE-based

cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort study. Eur H J. 2020.

Tillmann T. New risk prediction models in England may lead to targeted PCSK9 inhibitor treatment, for patients with

established cardiovascular disease. Eur J Prev Cardiol. 2020

Tillmann T. Atherosclerotic metabolites: basic science is progressing, so we need to think about clinical implications. Eur H

J. 2019;40(34):2897-2898

Hageman S…Tillmann T…Visseren F… Angelantonio ED. SCORE2 risk prediction algorithms: new models to estimate 10-

year risk of cardiovascular disease in Europe. Eur H J;2021:42(25):2439-2454

Tillmann T, Vaucher J, Okbay A, … Davey Smith G, Bobak M, Holmes MV. Education and coronary heart disease: a

Mendelian randomization study. BMJ. 2017;358:j3542.

Tillmann T, Pikhart H, Peasey A, … Steptoe A, Kivimäki M, Marmot M, Bobak M. Psychosocial and socioeconomic

determinants of cardiovascular mortality in Eastern Europe: a multicentre prospective cohort study. PLOS Medicine.

2017;14(12):e1002459.

Tillmann T, Gibson A, Harrison O, Scott G, Dominiczak A, Hanlon P. A systems approach to medical science may help

reveal the individual nature of chronic diseases. Journal of Medical Internet Research. 2015;17(3):e64

Tillmann T, Cavanagh J, Krishnadas R, Petrides KV. Possible rheumatoid arthritis subtypes in terms of rheumatoid factor,

depression, diagnostic delay and emotional expression: an exploratory case-control study. Arthritis Research & Therapy.

2013;15(2):R45

Teised jooksvad projektid

Digiravim "Activate": Kaalu langetava digiravimi prototüübi arendamine ja testimine

01.10.2021–31.12.2023 32 500 EUR Rahastaja: Activate Health OÜ

Sisu: kirjanduse ülevaade ja ärialane nõustamine. Uuritavaid ei osale.

Esmatasandi patsiendi virtuaalteenindamise tarkvara arendus ja vastuvõetavuse uuring.

01.04.2023–31.12.2023 29 999 EUR Rahastaja: Certific OÜ

Sisu: kvalitatiivne uuring kus oleme teinud intervjuusid 10 tervishoiutöötajaga. Patsiente ei uurita.

Lisa 10.2.2. Kaastöötajate CVd:

Alljärgnevatest linkidest leiate magistrikraadiga kaastöötajatele CVd. Lisaks kopeerisin ühe kõige relevantsema projekti või

kogemuse millel sarnased eetilised ja/või andmekaitsealased aspektid.

Soovi korral võime terve CV taotlusesse kopeerida. Otsustasime seda käesolevas taotluses mitte teha, et dokument ei

muutuks liiga pikaks.

https://www.etis.ee/CV/Raivo_Kolde/est/

Kliiniliselt oluliste radade tuvastamine terviseandmetest

https://www.etis.ee/CV/Anneli_Uusk%C3%BCla001/est/

Aastatel 2006–2015 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade

https://www.etis.ee/CV/Markus_Haug/est/

COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis

https://www.etis.ee/CV/Marek_Oja/est/

Eesnäärmevähi ravitrajektoorid Eestis 2012.-2019. a tervisedokumentide põhjal

https://www.etis.ee/CV/Elena_S%C3%BCgis/est/

Algoritmid ja tehisintellekt digitaalsete terviseandmete analüüsis

Lisa 10.3 – Uuringu meetodi ja andmekaitselised aspektid uuritavatele

(mida avaldame aadressil https://tervis.ut.ee/et/teadus)

Projekt: E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel

Teavitustekst, kuidas Tartu Ülikool selles projektis isikuandmeid töötleb

Personaalmeditsiin on loonud mitmed kalkulaatoreid mis ennustavad kes võib tulevikus haigestuda. Need aga ei arvesta

sotsiaalmajanduslikke tegureid nagu näiteks kas keegi on töötu või mis on tema haridustase. Kõrgema haridusega inimesed

kasutavad selliseid kalkulaatoreid rohkem. See suurendab tervise ebavõrdsust. Antud projekt soovib seda parandada.

Mis on uuringu eesmärgid?

Peamine uuringu küsimus on, kas sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis leiduvad olemasolevates riigi andmebaasides saavad

aidata ennustada kellel tekib südame- ja veresoonkonna haigus? Sellele vastamiseks loome uue riskikalkulaatori, mis

ennustab tervete inimeste seas infarkti riski järgmise 10 aasta jooksul.

Kuidas me seda teeme?

Loome kohort-uuringu ligikaudselt 660 000 Eesti elaniku andmetega. Iga inimese puhul lingime kokku olemasolevaid e-

sotsiaalvaldkonna andmeid (sh. Eesti rahvastikuregistrist; töötuna olevate isikute registrist; töötamise registrist;

maksukohustuslaste registrist; sotsiaalkaitse infosüsteemist; kinnistusraamatust; äriregistrist). Kui Teie olite 01.01.2023

kuupäevaga vähemalt 46 aastat vana ja kui Te elasite Eestis 2010.date esimeses pooles, siis suure tõenäosusega analüüsime

ka Teie andmeid. Olemasolevatest andmebaasidest tuletame mis on Teie rahvus ja haridustase; mida Te tegite 2011.a. jooksul

(sh. mis maakonnas elasite, mis oli Teie amet ja sissetulek, kas olite abielus, töötu või saite teatud sotsiaalseid toetusi) ja mis

oli Teie varaline seis (kas omasite kinnisvara või ettevõtteid). Kõik need tegurid arvatavasti ennustavad infarkti teket. Peale

andmete puhastamist loome uue infarkti ennustamise riskikalkulaatori. Mõõdame kui täpne see on. Teie andmeid töötleme

pseudonüümselt kus me ei tea teie isikuandmeid. Tulemusena loodame luua uue haigust ennustava meditsiiniseadme

edaspidiseks testimiseks. Uuring loodab illustreerida kuidas vähendada tervise ebavõrdsust, kui sotsiaalsed tegurid on

nutikalt integreeritud uute teenuste arendamise protsessi.

Mida uuring pakub kodanikele ja kodaniku õigused

Selle uuringu jooksul ei suhtle me üldse kodanikega ega patsientidega. Küsime luba kahelt Tartu Ülikooli inimuuringute

eetika komiteelt. Peale loa saamist saavad uurijad kätte pseudonüümitud andmed ligikaudselt poole Eesti elanike kohta. Teie

ei pea selleks midagi tegema ega luba andma.

Kui Te ei soovi, et me Teie andmeid analüüsime, siis palun saatke lühikene avaldus vastutava uurija e-posti aadressile

[email protected]. Te võite seda teha ükskõik millal enne uuringu lõppu 31.08.2028. See, kas me Teie andmeid

analüüsime või mitte, ei mõjuta Teie õigust saada mis tahes liiki tervishoiu või muid riigi teenuseid. Laiemas plaanis on Teil

õigus tutvuda milliseid Teie kohta kogutud isikuandmeid me töötleme, edastada need teisele vastutavale töötlejale ja/või

nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Samuti võite nõuda, et peatame Teie andmete töötlemist juhul, kui olete

isikuandmete õigsust vaidlustanud või esitanud vastuväite, või kui vajate andmeid oma õigusnõuete esitamiseks.

Kuidas me kodanike andmeid töötleme?

Vaatame rahvastikuregistrist kes elasid Eestis 2012-2016 vahel. Kui Te elasite Eestis, siis Siseministeerium pseudonüümib

Teie andmed. See tähendab, et nad ei avalda teadlastele ei Teie nime, isikukoodi, sünnikuupäeva, täpset aadressi ega kontakt

andmeid. Siseministeerium loob Teile uue pseudonime. Siseministeerium loob ka andmevõtme, ehk lühikese tabeli kus on

kirjas Teie pseudonimi ja isikukood. Siseministeerium edastab andmevõtme teistele riigi andmekogude omanikele, kes

tuvastavad isikukoodi alusel kas Tartu Ülikooli teadlased soovivad Teie andmeid antud uuringus analüüsida või mitte. Teiste

andmekogude omanikud edastavad enda poolt pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikoolile. Ülikooli Teadusarvutuse

keskuses luuakse spetsiaalne turvaline keskkond kus Teie pseudonüümitud andmed analüüsivad vaid nimetatud uurijad.

Andmed hoitakse siin krüpteeritult ja protsesse pidevalt seiratakse, et tagada andmete turvalisus.

Kuidas saada rohkem infot?

Projekti vastutav täitja on rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann.

Ta töötab Tartu Ülikoolis, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis (4. Korrus, Biomeediku, Ravila 19, 50411 Tartu).

[email protected] + 372 5342 6963

Ootame jooksvaid küsimusi vahemikus 2023-2028:

- Kodanikelt andmete töötlemise kohta;

- Tudengitelt ja teadlastelt koostöövõimaluste kohta, ja

- Meedialt töö tulemuste ja leidude kohta.

Kes vastutab andmete töötlemise eest?

Vastutav töötleja on Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu). Isikuandmete töötlemise ja

Teie õiguste kohta võite pöörduda ülikooli andmekaitsespetsialisti poole aadressil [email protected]. Kui arvate, et viis,

kuidas ülikool töötleb Teie isikuandmeid on vastuolus isikuandmete seadusega, võite pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni

poole ([email protected], 627 4135).

Isikuandmete kaitse mõjuhinnang projektile: „E-sotsiaalandmete

kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“

Sissejuhatus: miks on seda dokumenti vaja

Käesolevas teadusuuringus analüüsime Eesti elanike eriliiki isikuandmeid ja loome

riskiennustusmudeleid, mille põhjal avaldame teaduspublikatsioone. Uuringu plaanipärase

lõpuni jõudmisel ei ole uuring uuritavaid otseselt mõjutanud. On suur tõenäosus, et selle projekti

jooksul loodavad rakendused ja tehtud avastused on aluseks tuleviku uuringutele

terviseteenuste optimeerimisel. Selliseid tuleviku rakendused võivad automaatselt profileerida

suur hulka inimesi. Selle asemel, et tuleviku projektide riske ja seoseid siit dokumendist

kustutada, jätame need halli fondiga nähtavaks. See aitab maandada projektide ülest riski (kus

esmase projekti risk avaldub teises). Käesoleva teadusuuringu käigus analüüsime juriidilises

mõistes "ulatuslikult" palju uuritavaid (st >5000 inimese eriliiki andmeid). Projekti

andmetöötlus on planeeritud ja metoodiline, seega "süstemaatiline". Piiriülest andmetöötlust ei

toimu. Oleme teinud kavandatud andmetöötlusele andmekaitsealase mõjuhinnangu ja hinnanud

ohte. Selle põhjal leiame, et abinõude rakendamisel on ohtude ilmemise risk niivõrd väike, et

uus andmetöötlus tõenäoliselt ei too eendaga kaasa suure ohu teokssaamist (nt. võimaldaks

identiteedivargust, rahalist kahju, mainekahju, diskrimineerimist). Lähtuvalt ei plaani

uurimismeeskond käesoleva uuringu raames eelkonsulteerida Andmekaitse Inspektsiooniga.

(Küll plaanime seda teha jätku-uuringutes mis võivad suure ohu tõenäosust suurendada).

Lähtuvalt peab ülikool arvestama andmetöötluse ohte ja dokumenteerima vastavust

isikuandmete kaitse (ing. k. GDPR) üldmäärusele.

Selle dokumendi kirjutamisel osalesid:

- Taavi Tillmann, TÜ rahvatervishoiu kaasprofessor

- Nikita Umov, TÜ rahvatervishoiu nooremteadur

- Anneli Uusküla, TÜ epidemioloogia professor

- Marek Oja, TÜ terviseinformaatika teadur

- Tommy Tomson, TÜ infoturbe nõunik

- Terje Mäesalu, TÜ andmekaitse peaspetsialist

Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest

Andmesubjektid on ligikaudselt 660 000 Eesti elanikku, kes 01.01.2012, 01.01.2014 või

01.01.2016 seisuga olid vähemalt 40 aastat vanad.

Antud mõjuhinnang kehtib senikaua kuni uuringuks kogutud andmed hävitatakse. Kõige hiljem

toimub see vahetult enne projekti lõppemist (31.08.2028) või varem, kui uuringu projekti

eesmärgid saavutatakse enne projekti tähtaja lõppu.

Toome välja, et analüüsis kasutatakse pseudonüümsel kujul e-terviseandmeid ja

sotsiaalandmed. Iga terviseandmebaasiga kaasneb teoreetiline ja maandamatu isikutuvastuse

risk. Nimelt, äärmiselt kogenud ja lisaandmetega varustatud väärkasutaja, teatutud pingutuste

tulemusel võib terviseandmetest isikuid tuvastada. Isikutuvastuse risk tõuseb iga lisatud

andmebaasiga. Käesolev projekt lisab e-terviseandmetele veel 13 andmebaasi. Vaatamata

eelpoolmainitule, on praktiliselt võimatu isikutuvastust teostada tulenevalt kasutusolevatest

riskimaandus meetmetest.

Järeldused: Selles projektis on kasutusel tõhusad riskimaandamise mehhanismid (sh

andmevõtit ei saa avada ükski Ülikooli töötaja; analüüs toimub eriti sensitiivsete andmete

analüüsimise keskkonnas, millele on raskendatud füüsiline ja virtuaalne ligipääs ja kus iga

analüüs salvestatakse. Analüüs tuvastas, et peamine jääkrisk, mida annab veel maandada pole

mitte tehniline vaid andmekildudele ligipääsu omavate inimeste käitumine. Lähtuvalt, plaanime

rohkem suhelda ja koolitada projektiga seotuid inimesi, et nad mõistaks ja langetaks projektiga

seotud andmekaitse riske.

Täpsemad riskid, mis tuvastati andmekaitse mõjuhinnangu läbiviimise tulemusena on:

Riski

nr

Riski nimetus Riski

tase

Ettepanek riski maandamiseks

1 Andmete kasutamine muuks otstarbeks

kui esialgselt kogutud. See muudab

siseringi kultuuri ja/või andmeid

avalikustatakse. Ei tuvasta uuritavaid.

1:

Madal

Maandada, kasutusele võtta näost-näkku ennetavad

vestlused alluvatega; tagada õige eeskuju; keelata, taunida

ja proportsionaalselt karistada andmete kasutamine muuks

otstarbeks, kui esialgselt kogutud.

2 Tundmatu isik saab ligipääsu kõigile

andmetele. Ei tuvasta uuritavaid

1:

Madal

Aktsepteerida

3 Uurija või tundmatu isik suudab tuvastada

mõned üksikud uuritavad (näiteks

kõrvutades lisa andmebaasidega mis pole

kooseisus). Võimalik kahju uuritavale.

1:

Madal

Aktsepteerida

4 Üks üheksast andmevõtme võimalikest

avajatest suudab endale saada piisavalt

andmebaase teistelt omanikest, misläbi

1:

Madal

Maandada: Hoiatada kõiki andmevõtme avajaid, et nad ei

tohi andmeid üksteisele saata ja selle tagajärgedest. Nad

peavad saatma vaid Tartu Ülikoolile, kes ei saa võtit ise.

suudab ta kiiresti tuvastada kõik uuritavad.

Võimalik kahju uuritavatele.

1. Sissejuhatus

Tartu Ülikool on Eesti suurim ülikool, avaldades üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest. Antud

projekti käigus saavad magistritööd teha kaks magistranti ja doktoritööd teha üks doktorant.

Seotud ja laiem teadustöö toimub pseudonümiseeritud kujul kolmes instituudis: arvutiteaduse

instituut keskendub andmete puhastamisele ja eeltöötlemisele; peremeditsiini ja rahvatervishoiu

instituut keskendub andmete lõpp-töötlemisele rahvatervise aspektist.

1.2 Mõjuhinnangu läbiviimisest

Mõjuhinnang viidi läbi ajavahemikul 01.01.2022-01.11.2023, hõlmates vaid neid andmeid, mida

analüüsitakse kuni 31.08.2028.a. projektis „E-sotsiaalandmete kasulikus südame-

veresoonkonna haigustekke ennustamisel“ Kasutasimeriskipõhist meetodit, tuginedes AKIe

näidisele.

2. Projektipõhise Infosüsteemi kirjeldus

Kõik analüüsid teostatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete

andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat

SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete

andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) koht on leitav aadressil

https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles).

2.1 Kasutajaks registreerimine: Analüüsi käigus kasutatavasse SAPU keskkonda luuakse

spetsiaalsed ja eraldiseisvad kasutajakontod ainult projektijuhi taotlusel ja heakskiidul vastavalt

vajadusele. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi

faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka

kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel

töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda.

2.2. Isikuandmete allikad: Projekt lisab teadusarvutuste keskusesse uusi eel-pseudonüümitud

andmebaasi ja seob need unikaalse/individuaalse pseudonüümiga.

2.3. Andmejoad: Projekti andmete liikumise kokkuvõtte on näidatud allolevas joonises:

Teadaolevad turvameetmed:

 Andmete edastamiseks sõlmitakse leping iga andmekogu omaniku ja Tartu Ülikooli

vahel. Andmete edastus toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles

seatud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt.

 Analüüsiks kasutatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavat

sensitiivsete andmete privaatset uurimiskeskkonda (SAPU), millele on piiratud ligipääs

vaid eetikaloal loetletud uurijatele.

Kasutusel on füüsilise ja infotehnoloogilised turvameetmed, mida on täpsemalt

kirjeldatud punktis 6.1

Süsteemi kasutusotstarve:

Sensitiivsete andmete privaatne uurimiskeskkond (SAPU) on Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskuse poolt spetsiaalselt loodud ja pakutav andmetöötluskeskkond, kus analüütikud saavad

töötada tundlike andmete kallal, vähendades võimalikku andmete volitamata kopeerimist,

ülekandmist või masinatest välja võtmist, pakkudes kõrgemat turvaklassi kui tavaline suure

jõudlusega arvutusklaster.

SAPU kõrgetasemeline arhitektuur

SAPU andmevärav

Kuna analüütikud vajavad võimalust SAPU masinasse viia andmeid, skripte ja muud teavet ning

samuti on vajalik SAPU masinast andmeid välja viia, siis on kasutusele võetud S3 Object

Storage põhised eeskirjad kolme kaustaga:

Graafiline kasutajaliides

RDP või masina avalikustamine internetis kätkeb endas mitmeid infoturbe riske ja nende

maandamiseks on kasutusele võetud puhverserver. Kasutatakse avatud lähtekoodiga

tehnoloogiat Apache Guacamole.

Autentimine ja autoriseerimine

SAPU’l on eraldiseisev LDAP server, millega luuakse ühendus identiteedi ja juurdepääsu

haldamiseks.

3. Isikuandmete töötlemise toimingud

Sissejuhatus (kes mis andmed töötleb): Laiemas vaates (enne ja pärast käesolevat projekti)

Eesti riik ei analüüsi elanike e-tervise- ja e-sotsiaalandmeid, et hinnata haigustekke riski ega

paku neile sekkuvaid teenuseid. Käesolev projekt on osa laiemast ambitsioonist seda

saavutada.

3.1 Isikuandmete kogumine

3.1.1. Andmesubjektid: Uuringusse kaasatakse kõik, kes olid kas 01.01.2012, 01.01.2014 või

01.01.2016 seisuga Eesti elanikud ja vähemalt 40 aastat vanad.

3.1.2. Andmebaasid:

Omanik /

Vastutav töötleja

Volitatud

töötleja

Andmebaasi

(lühendatud) nimi

Andmete liigitus:

Pseudonümiseeritud ...

Kes kontrollib, kas

isikuandmete

töötlemise seaduslikud

nõuded ja tingimused

on täidetud

Tervisekassa Raviarved ...eriliiki isikuandmed

TÜ IEK,

tulenevalt

isikuandmekaitse

seadusest §6(4)

Tervisekassa Digiretseptid ...eriliiki isikuandmed

Tervisekassa Kindlustatud isikud ...eriliiki isikuandmed

Sots. ministeerium TAI Surma põhjuste register ...eriliiki isikuandmed

Sots. ministeerium TÜK Müokardiinfarktiregister ...eriliiki isikuandmed

Siseministeerium Rahvastikuregister ...eriliiku isikuandmed

Eesti Töötukassa Töötute isikute register ...tundlikud isikuandmed

Registripidaja ise

hindab, otsustab ja

selgitab Uurijatele,

millise seadusel alusel

andmeid tohib väljastada

ja kas selle seaduse

nõuded ja tingimused on

täidetud.

Eetikakomitee või AKI

kooskõlastust pole

ilmtingimata vaja.

Sots. kindlustusamet Sotsiaalkaitse infosüsteem ...tundlikud isikuandmed

Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslaste register ...tundlikud isikuandmed

Maksu- ja Tolliamet Töötamise register ...isikuandmed

Justiitsministeerium Kinnistusraamat ...isikuandmed

Justiitsministeerium Äriregister ...isikuandmed

3.1.3. Andmekooseisud:

Vt. Lisatud avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt (TÜIEK

BigHeart 6.doc, lk 21-25)

3.1.4. Andmekogumise protsess

Uurijad kasutavad turvalisuse huvides vaid pseudonüümitud andmeid. Isikustatuid andmeid (sh

isikukoode) töötlevad vaid andmete omanikud (st kas vastutavad töötlejad nagu ministeeriumid

ja riigiametid või nende poolt volitatud töötlejad nagu TAI). Seda tehakse seepärast, et ülikoolile

edastatavatest pseudonüümsetest andmetest eemaldada isikud, kes ei kuulu analüüsitavasse

valimisse (ehk n-ö mittekattuvad isikud). See samm lähtub andmete minimiseerimise printsiibist

Teostamiseks on vaja, et üks valimi koostaja looks andmevõtme tabeli valimisse kuuluvate

isikukoodide ja vastavate pseudonüümidega. See esmane asutus edastab andmevõtme kõigile

teiste andmebaasi omanikele. Praktilistel kaalutlustel on lihtsam, kui andmevõtme

edastamisega tegeleb uurimismeeskond. Selleks, et uurimismeeskond ei pääseks

andmevõtmele ligi, krüpteerib valimi koostaja andmevõtme nii, et seda saab avada vaid

nimetatud andmebaasi nimetatud töötaja. See samm tõstab turvalisust.

Rahvastikuregistri omanik (siseministeerium) pseudonüümib andmed (sh eemaldades nimed ja

isikukoodid, asendades sünnikuupäeva vanusega), loob igale inimesele projektipõhise

pseudonüümi ja väljastab pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskusele. Siseministeerium loob eraldi faili ehk andmevõtme, mis sisaldab loetelu valimis

olevate inimeste isikukoodidest ja pseudonüümidest. Andmevõti edastatakse krüpteerituna

Tartu Ülikooli uurimismeeskonnale. Krüpteering on teostatud nii, et antud tabelit saavad

dekrüpteerida ainult seitse nimetatud isikut üheksast riigiasutusest (st Eesti Töötukassa, Maksu-

ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium, Tartu Ülikooli genoomika instituut,

Tervisekassa, TAI, Tartu Ülikooli kliinikum). Peale seitse isiku nime kooskõlastamist edastavad

uurijad need üheksa nime siseministeeriumile. Keegi teine (sh antud taotluses loetletud uurijad

ja muu personal TÜ teadusarvutuste keskuses) andmevõtit dekrüpteerida ja avada ei saa.

Seega ainsad inimesed, kes näevad ja töötlevad isikukoode, on seitse andmebaasi omaniku

esindajat.

Uurimismeeskond täidab seejärel sekretäri funktsiooni ja edastab andmevõtme teiste

andmekogude omanikele ja volitatud andmetöötlejatele. Seeläbi koordineerib Tartu Ülikooli

uurimismeeskond andmete väljastamist erinevatest allikatest samade pseudonüümidega ilma

ise andmevõtit avamata.

Andmevõtme alusel tuvastavad teised andmekogude omanikud, kes on uuringu valimis ja kes

mitte. Teistest andmekogudest edastatakse vajalikud andmeväljad pseudonüümsed kujul (sh

koos sotsiaalministeeriumi poolt edastatud pseudonüümiga, aga ilma isikukoodideta) Tartu

Ülikooli teadusarvutuste keskusesse.

3.1.5. Andmete ühildamine ja ühendamine.

Tartu Ülikooli uurijad kasutavad pseudonüümi, et linkida kokku pseudonümiseeritud

andmebaasid. TÜ uurijad ei saa avada andmevõtit ega näha isikukoode.

3.1.7. Andmete muutmine, lisamine

Projekti käigus me ei kontakteeru uuritavatega ega paku neile aktiivselt võimalust oma andmeid

muuta, täiendada või lisada. (Küll on see võimalus uuritavatel siiski olemas, vt 3.3.5)

3.1.8. Kuidas tagatakse andmete ajakohasus?

Andmeid ei värskendata. Selle asemel keskendub projekt küsimusele: „kui kasulikud on ühe

ajahetke andmed“ ja vastab sellele küsimusele eri ajahetkete lõikes.

3.1.9. Andmesubjekti nõusolek

Andmesubjektilt ei küsita nõusolekut. Töötlemine toimub Isikuandmete kaitse seaduse §6 alusel

(Isikuandmete töötlemine teadusuuringu vajadusteks).

3.1.10. Nõusoleku tagasivõtmine

Uuritavate aktiivne teavitamine ei ole praktiliselt teostatav, mistõttu on uuringalane teave leitav

aadressil https://tervis.ut.ee/et/teadus. Seal on teavitatud uuritavatel ka võimalik

uuringumeeskonnale kirjutada, et nende andmeid uuringus ei kasutataks.

3.2. Isikuandmete säilitamine

Kõik andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses vastavas projekti põhises

kaustas, millele on juurdepääs vaid eetikaloal mainitud isikutel. Vajadusel säilitatakse andmed

krüpteeritud kujul.

3.2.1. Säilitamise tähtajad

Kõik algandmed ja tuletatud andmed kustutatakse kas 31.08.2028 või enne seda juhul kui

projekti eesmärgid on varasemalt täidetud. Seda otsust seirab Vastutav täitja kaasprofessor

Taavi Tillmann, kes igakuiselt hindab kas projekti eesmärgid on täidetud või mitte. Andmete

kustutamise käigus kustutatakse ka kõik andmete varukoopiad.

3.2.2. Hoiustamisel kasutatavad turvameetmed (ISKE)

Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus järgib infrastruktuuri haldamisel ISKE M taseme nõudeid.

Andmeid ja vaheandmeid hävitatakse vajadusel vastavalt ISKE H turbeastmega andmete

hävitamise nõuetele. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus käsitleb kõiki teenuse pakkumise

käigus teatavaks saavaid/käsitletavaid andmeid konfidentsiaalsetena.

Seoses 2022. aasta lõpus kehtima hakanud „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse

nõuded“ määruse ja „Eesti infoturbestandard“ määrusega on Tartu Ülikool ja ka Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskus kohustatud järgima Eesti Infoturbestandardit ning regulaarselt läbi viima

Eesti infoturbestandardi järgimise auditeid. Tartu Ülikool peab esimese auditi läbima vähemalt 3

aasta jooksul (ehk enne 2025. a lõppu) ning käesoleval hetkel selle nimel ka tegutsetakse.

3.2.3. Kuidas välditakse andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist?

 Andmetest tehakse regulaarseid varukoopiaid.

 Regulaarselt teostatakse serverite turvatestimist, uuendamist ja seiramist.

 Serverid on varustatud katkematu toiteallikaga (UPS).

 Kasutusel on füüsilised ja organisatoorsed turvameetmed, mis takistavad selleks

volitamata isikute füüsilist juurdepääsu serveritel.

 Kasutajal puudub SAPU keskkonnast juurdepääs internetile.

 Kasutajal puudub SAPU keskkonnas õigus installeerida programme.

 SAPU keskkonda saavad siseneda ainult selleks vastavaid õigusi omavad kasutajad.

 Kasutajaid juhendatakse ja koolitatakse SAPU keskkonna kasutamise osas.

3.2.4. Logid, turvakoopiad.

Andmete töötlus toimub SAPU keskkonnas, mis rangelt piirab kasutajate võimalust andmeid

serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõiki kasutajate tegevusi.

Logitakse kõik kasutaja tegevused SAPU keskkonnas ning lisaks salvestatakse jooksval ka

kasutaja ekraanipilti (video). Kasutajad on logidest ja ekraanipildi salvestamisest teadlikud ning

see toimib ka heidutava meetmena.

Andmetest tehakse üks kord nädalas regulaarseid varukoopiad vastavalt Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskuse varundamise korrale. Varundamine toimub Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (andmekeskuses).

Varukoopiad on spetsiaalselt krüpteeritud, alles hoitakse viimast kolme varukoopiat.

Varukoopiate tegemisel kasutatakse inkrementaalset varukoopiat ja on tagatud, et eelnevaid

varukoopiaid ei ole võimalik muuta.

3.2.5. Arhiveerimine

Projekti raames toimub andmete varundamine, kuid ei toimu andmete arhiveerimist.

3.2.6. Arhiiviväärtusega andmed: Antud projektis puuduvad. Projekt arhiveerib kõik

riskiennustusmudelid, R-koodi skriptid ja muud tööriistad, mis võivad osutuda kasulikuks

sarnaste projektide teostamisel tulevikus.

3.3. Isikuandmete kasutamine

3.3.1. Millal ja kelle poolt andmeid kasutatakse?

Andmetele on juurdepääs ja andmeid kasutavad vaid eetikaloal loetletud uurijad. Nad

kasutavad neid alates sellest hetkest millal esimesed andmed laekuvad Tartu Ülikooli

teadusarvutuste keskusesse (nt 01.10.2023) kuni projekti lõppemiseni (hiljemalt 31.08.2028 või

varem kui kõik projekti eesmärgid on varem saavutatud).

3.3.2. Kuidas andmeid kasutatakse

Andmed laekuvad Ülikooli vaid pseudonüümitud kujul ja neid kasutatakse vaid teaduslike

analüüside tegemiseks ja riskikalkulaatori loomiseks, alati pseudonüümitud kujul. Seda tehakse

R-i keskkonnas Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses. Täpsemad sammud on siduda kõik

andmebaasid omavahel ja analüüsida millised e-sotsiaaltegurid ennustavad südame- ja

veresoonkonnahaiguste teket.

3.3.3. Päringute tegemine ja andmete lugemine

Uuringu jooksul ei tehta päringuid üksikindiviidide andmete kohta ja ei loeta selliseid andmeid.

3.3.4. Kättesaadavaks tegemine. Avalikustamine

Andmeid ei tehta kättesaadavaks ja ei avalikustata.

3.3.5. Juurdepääs andmetele ja kättesaadavuse piiramine

Andmetele saavad ligi vaid eetikaloal loetletud uurijad.

3.3.6. Kuidas andmesubjektil on võimalik saada väljavõte andmetest, mida tema kohta on

kogutud? Mis kujul see väljavõte antakse? Kas ta saab ebatäpseid andmeid parandada?

Andmesubjekt saadab vastava avalduse vastutava uurija e-postile. Uurita täpsustab temaga,

kas ta annab nõusoleku, et seni pseudonüümsetes andmetes (kus me ei saa teda tuvastada)

soovib ta vaid ennast üksinda tuvastada. Kui vastavalt allkirjastatud avaldus on laekunud, esitab

vastutava uurija antud kodaniku isikukoodi rahvastikuregistri omanikule (Siseministeerium) kes

on ainus kes saab avada andmevõtit. Siseministeerium leiab vastava kodaniku pseudonüümi ja

edastab selle Tartu Ülikooli vastutava uurija (Taavi Tillmannile). Vastutav uurija siseneb

Teadusarvutuse keskusesse, tuvastab kõik andmed mis on seotud antud andmevõtmega ja

kopeerib need sobivasse formaati (nt XLS ja/või PDF). Väljavõtte antakse uuritavale eelistatud

PDF formaadis, eeldusel, et formaadi vahetus ei vähenda oluliselt andmete arusaadavust.

Vastavalt uuritava eelistusele võib andmevahetus toimuda kas e-kirja või posti teel.

Juhul kui uuritav soovib ebatäpsete või eksitavaid andmeid parandada, siis eelisjärjekorras

proovime seda üheskoos parandada algandmetes (nt soovitame uuritaval siseneda

rahvastikuregistrile, kirjutame tema perearstile vms.), mida peegeldame ka meie andmetes. Kui

see osutub võimatuks, parandame andmeid vaid meie andmetes ja selgitame uuritavale miks

algandmed jäid muutmata.

3.3.7. Kuidas välditakse loata või ebaseadusliku juurdepääsu eest?

Andmete töötlus toimub spetsiaalsel tundlike andmete analüüsiplatvormil (SAPU,

https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/) vaid selleks uuringuks ülesseatud virtuaalserveril,

mis piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel

uurijatel jälgida kõigi kasutajate tegevust.

Andmetele ligipääs on piiratud üksnes käesolevas taotluses nimetatud uurimisgrupi liikmetele.

Vältimaks juhuslikke rünnakuid internetist, on kõik kasutatavad serverid kättesaadavad ainult

Tartu Ülikooli sisevõrgust. Servereid haldab Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskus, mille

turvameetmeid ja protsess on hinnatud ISKE-M tasemele.

Loata juurdepääs on teoreetiliselt võimalik vaid siis, kui kõrvaline isik saab administraatori

õigustes juurdepääsu Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuurile, suudab luua

fiktiivse konto, teab täpselt millise alamkaustaga seda siduda, saab juurdepääsu ja oskab

seejärel pseudonüümsetes andmetes orienteeruda. Juhul kui selline isik peaks üritama

tuvastada ühte isikut isikutasandil peaks ta tegema suure hulk analüüse, raporteid ja võrdlusi

(eelistatud teiste väliste andmebaasidega mida tal oleks sisuliselt võimatu isikutasandil siduda),

mis võtaks palju aega.

Uuringu meeskond teostab regulaarseid auditeid, et millised kasutajatunnused on antud

kataloogile sisse pääsenud. Kui uued või tundmatud kasutajatunnused seal ilmnevad, see

tõstatab häiret uurimaks kas ebaseaduslik juurdepääs võis toimuda.

Juhul, kui parasjagu ei toimu aktiivset analüüsi faasi, siis on SAPU keskkond välja lülitatud ja

keskkonnale ei pääse keegi juurde.

3.4. Isikuandmete edastamine

3.4.1. Kas andmeid edastatakse?

Vastutav töötleja (Tartu Ülikool) ei edasta andmeid kolmandatele isikutele, asutustele või

riikidesse.

3.4.2. Kas andmesubjekt saab taotleda oma andmete ülekandmist teisele töötlejale.

Ei, kuna andmesubjekt ei esitanud isikuandmed omaenda nõusoleku alusel ja töötlemine pole

vajalik lepingu täitmiseks. Lisaks ei ole me teadlikud teistest töötlejatest kes suudaksid teha

vastavat töötlemist.

3.5. Isikuandmete kustutamine

3.5.1. Millal ja kuidas andmeid kustutatakse?

Kõik algandmed ja tuletatud andmed kustutatakse kas 31.08.2028 või enne seda juhul kui

projekti eesmärgid on varasemalt täidetud. Kustutamist teostab Teadusarvutuse keskuse

meeskond koostöös vastutava uurijaga (Taavi Tillmann), et tagada permanentne ja pöördumatu

kustutamine.

3.5.1. Hävitamine, blokeerimine

Kõik algandmed ja tuletatud andmed hävitatakse kas 31.08.2028 või enne seda juhul kui

projekti eesmärgid on varasemalt täidetud. Projekti käigus ei teki paberdokumente ning

andmeid ei trükita välja.

3.5.2. Kas andmesubjekt ise saab kasutada õigust taotleda oma andmete kustutamist

(õigus „olla unustatud“)?

Jah. Vastav protsess on just nagu kirjeldatud ülaltoodud sammus 3.3.6

3.5.3. Ebaõigete andmete muutmine või kustutamine?

Antud projekti käigus me ei kontakteeru uuritavatega ega paku võimalust neil andmeid

kontrollida muuta, täiendada, lisada või kustutada.

3.5.4. Kustutamise dokumenteerimine (logi selle kohta).

Andmete kustutamise dokumenteeritakse ja andmete kustutamise kohta koostatakse andmete

kustutamise akt.

4. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

4.1.1. Töötlemise eesmärgid

Antud projekti eesmärgid on:

1) Tuvastada milline kogum e-sotsiaalandmeid kõige paremini ennustab südame

veresoonkonna haiguste (SVH) 10.a. teket tervete inimeste seas?

2) Analüüsida, kas ülaltoodud ennustust on sama täpne teha kasutades selleks kas

01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016. hetkel kogutud andmeid?

4.1.2. Kas ja kuidas eesmärkidele vastavus tuvastatakse organisatsiooni poolt enne

andmete kogumist või andmete kogumise ajal?

Esimeses faasis, enne andmete kogumist enamik andmebaaside omanike käest tuvastatakse

vastavus andmete ja eesmärkide vahel seeläbi, et taotlus peab saama Tartu Ülikooli

inimuuringute eetika komitee poolt kooskõlastuse. Nemad hindavad nad isikuandmete

kasutamist kõigist mainitud andmebaasidest.

4.1.3. Kuidas tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes neil eesmärkidel, milleks neid

kogutakse?

Kõik uurimisgrupi liikmed on kas lepingulised Tartu Ülikooli töötajad, kelle töölepingus sisaldub

muuhulgas konfidentsiaalsusklausel ja kel on sarnaste uuringutega varasem kogemus või

üliõpilased, kellega sõlmitakse konfidentsiaalsusleping. Kõigile uurimisgrupi liikmetele on

selgitatud uurimistöö sisu, andmekaitse- ja eetikanõudeid. Sealhulgas selgitatakse liikmetele, et

teistel eesmärkidel andmeid töödelda ei tohi (ja kuidas vastava soovi korral saame esitada lisa

taotlusi eetika komiteedele). Uurimistöö läbiviimisel lähtutakse muuhulgas Tartu Ülikooli

juhendist “Andmekaitse teadustöös"

(https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=196183311). Valdav osa uurimismeeskonnast

omab varasemat sarnase sisuga terviseuuringute läbiviimise kogemust kus oleme andmeid

töödelnud vaid kokku lepitud eesmärkide raames.

4.1.4. Kas andmeid töödeldakse ka muul viisil, mis on esialgsete töötlemise

eesmärkidega vastuolus?

Ei

4.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

4.2.1. Mis põhjustel töödeldakse andmeid töötlemise eesmärkide saavutamiseks just sel

viisil nagu seda praegu tehakse? Kas eesmärkide saavutamiseks on võimalik andmeid

töödelda ka mõnel muul viisil? Kas on olemas lihtsam viis (tavaliselt see tähendab ka

vähem riski põhjustav) eesmärkide saavutamiseks? Oluline on siin täpselt ja

argumenteeritult selgitada, miks andmeid töödeldakse just sel viisil ja sellises ulatuses!

Kokkuvõtteks, andmete laiuse ja sügavuse valik tuleneb uurigu eesmärgist ja vajalikus

valimimahust. Südame- ja veresoonkonna haigustel on mitmeid riskitegureid. Sellest tulenevat

võib mõne olulise riskiteguri arvestamata jätmine viia ekslike uurimistulemusteni

Detailsemalt, kaalusime mitmeid erinevaid lahendusi enne käesoleva töötlemise plaani valimist.

Muu hulgas:

Kaalusime varianti analüüsida igat andmebaasi ükshaaval ning omavahel sidumata. See

võimaldaks hinnata teaduskirjanduses kirjeldatud riskitegurite olemasolu andmebaasides.

Selline lähenemine ei võimalda uurijatel südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid

tuvastada. Kaalusime varianti, et iga üks sotsiaalandmebaas on seotud vaid ühe tervise

andmebaasiga aga mitte üksteisega. See võimaldaks tuvastada üksikute riskitegurite

riskisuhteid haigustekkele. Kuna riskitegurid on omavahel korreleerunud, siis oleks need

riskisuhteid kallutatud ülespoole (st tegelik riskisuhe oleks madalam). Kallutatud riskitegurite

lisamine ühte riskiennustusmudelisse on praktiliselt võimatu kuna see ülehindaks riski

mitmekordselt (kui mitte enam) ja suurendaks ebatäpsust eri gruppide vahel viisil, mida ei ole

võimalik ennustada ega korrigeerida.

A) Kaalusime varianti, kus osa andmete hägustamisest ja sidumisest teostab Tartu Ülikooli

asemel Statistikaameti teadlase keskkond. Paraku vastasid nemad, et nende keskkond

on liiga väike (kuni 20GB) meie projekti otstarbeks (vajame ca 900 GB). Lisaks on

OMOPi tarkvara teisaldamine Tartu Ülikoolist mujale keerukas protsess, mis ei pruugi

olla praktiliselt teostatav.

B) Kaalusime varianti, kus andmed kunagi ei tooda kokku aga analüüs toimub nn

födereeritult (ingl k federated learning) (st saadetakse igale andmebaasi omanikule

analüüsimiseks). Paraku ei ole selline tarkvara meie teada kasutuses, mis võimaldaks

meil jooksutada analüütilist koodi, mis ühe tehinguga optimeeriks parameetreid üle 13.

andmebaasi. Isegi kui see oleks tehtav, kõige mahukam samm on e-tervise andmete

teisaldamine OMOP formaati mis käesoleval hetkel on teostatav ainult Tartu Ülikoolis.

Ilma OMOPi formaadita on e-tervise andmed selle projekti eesmärkide vaatenurgast

igati kasutuskõlbmatud.

4.2.2. Minimaalsuse põhimõte (andmeid kogutakse üksnes ulatuses, mis on vajalik

andmetöötluse eesmärkide täitmiseks)

Kuigi andmekooseis paistab pikk, tegelikult on seal igal andmeväljal otsene vajadus, et täita

ühte kolmest funktsioonist:

1) Tuvastada võimalikult täpselt, kes on uuringu algul haige, kas neil on südamehaigust-

ennustavaid kaasnevaid haigusi, ja kas neil tekib südamehaigus uuringu jooksul. Kui

siinkohal lubada ebatäpsust (mis küll langetaks isiku tuvastamise ohtu), suurendab see

tõenäosust, et loodud riskikalkulaatori abil sekkuvaid ravimeid soovitatakse välja

valedele inimestele.

2) Tuvastada võimalikult täpselt südamehaiguse riskitegureid, mis kirjanduses alusel on

võivad ka Eestis teoreetiliselt ennustada südamehaiguse teket. Kui siinkohal valida

vähem riskitegureid (mis küll langetaks isiku tuvastamise ohtu) siis paralleelselt

suurendaks see loodud riskikalkulaatori ebatäpsust ja võimalust, et jätku uuringud

soovitavad sekkumist ravimitega valedele inimestele.

4.2.3. Täpsus, täielikkus ja ajakohasus

Vt. "3.5.3. Ebaõigete andmete muutmine või kustutamine".

Kasutame puuduvate andmete puhul asjakohased meetodeid (sh puuduvus, kui haiguse

ennustaja, ja/või puuduvate andmete imputeerimine, vastavalt puudumise mustrile). Teades, et

andmete kvaliteet paraneb ajas uurime, kas riskikalkulaatorite täpsus tõuseb, kui neid luua

hilisemal aastal (2014) vs. varasemal aastal (2012).

Me teame, et algandmed ei pruugi olla täpsed. Samas kui kõrvutada selliste andmete alusel

teenuse pakkumist olemasolevaga, kus me sisuliselt eeldame, et me ei tea mitte midagi ühegi

elaniku kardiovaskulaar riski kohta (st. AUROC=0.50) ja ei paku kellelegi mitte midagi, siis

sellise madala referentspunktiga võrreldes usume, et ka osaliselt ebatäpsete andmete pealt

haiguste ennustamine võib pakkuda märkimisväärset täpsuse tõusu. Teisisõnu, isegi osaliselt

täpsete andmete puhul näeme, et klaas on ikkagi pooltäis võrreldes tühja klaasiga.

5. Riskid

Riski

number

Riski nimetus Riski

tõenäosus

Riski

mõju

Riski tase Ettepanek riski maandamiseks

1 Andmete kasutamine

muuks otstarbeks kui

esialgselt kogutud.

See muudab siseringi

kultuuri ja/või andmeid

avalikustatakse. Ei

tuvasta uuritavaid.

3: Võimalik 1:Vähe-

tähtis

1: Madal Maandada, kasutusele võtta näost-

näkku ennetavad vestlused

alluvatega; tagada õige eeskuju;

keelata, taunida ja proportsionaalselt

karistada andmete kasutamine muuks

otstarbeks, kui esialgselt kogutud

2 Tundmatu isik saab

ligipääsu kõigile

andmetele. Ei tuvasta

uuritavaid

1: Harva-

esinev

3:

Mõõd-

ukas

1: Madal Aktsepteerida

3 Uurija või tundmatu isik

suudab tuvastada

mõned üksikud

uuritavad (näiteks

kõrvutades lisa

andmebaasidega mis

pole kooseisus).

Võimalik kahju

uuritavale.

1: Harva-

esinev

4: Suur 1: Madal Aktsepteerida

4 Üks üheksast

andmevõtme

võimalikest avajatest

suudab endale saada

piisavalt andmebaase

teistelt omanikest,

misläbi suudab ta

kiiresti tuvastada kõik

uuritavad. Võimalik

kahju uuritavatele.

1: Harva-

esinev

(praktiliselt

võimatu)

4: Suur 1: Madal Maandada: Hoiatada kõiki

andmevõtme avajaid, et nad ei tohi

andmeid üksteisele saata ja selle

tagajärgedest. Nad peavad saatma

vaid Tartu Ülikoolile, kes ei saa võtit

ise.

Riskiennustuskalkulaat

or pole päriselus nii

täpne nagu arvame,

selle omadused või

protsess ei meeldi

uuritavatele jne.

Väljaspool

skoopi.

Seda hilisemat riski maandab teaduslik protsess (st. peer

review) pluss hiljem loodava tehnoloogia seejärgne hindamine

regulaatorite, rahastajate ja tervishoiuteenuste osutajate poolt.

Käsitleme neid riske jätku-projektides.

6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

Kirjelda üldiselt, kuidas organisatsioonis tegeletakse riskide vältimisega. Kas sellega

tegeleb konkreetne ametikoht jms.

Organisatsioonis vastutab riskide vältimise eest Vastutav uurija (Taavi Tillmann). Ta saab abi ja

sisendit kolleegidelt, ülemuselt ja vajadusel ülikooli siseauditi büroo andmekaitse spetsialistidelt.

Tartu Ülikoolis on riskide vältimise aluseks riskianalüüs, mida tehakse igas vajalikus valdkonnas

/ teemas / projektis ning selle eest on vastutav vastava valdkonna / teema / projekti esindaja.

Riskianalüüsi käigus:

 kirjeldatakse võimalikud riskid,

 hinnatakse iga riski tõenäosust ja võimalikku mõju,

 vastavalt riski tõenäosusele ja võimalikult mõjule määratakse riski tase,

 vajadusel kirjeldatakse riskide kontrollimise ja maandamise tegevused.

Regulaarseid riskianalüüse viiakse läbi vastavalt vajadusele.

Antud projektis vastutab riskide vältimise ja vajalike meetmete rakendamise eest Vastutav uurija

(Taavi Tillmann), kes saab vajadusel abi Tartu Ülikooli siseauditi büroolt.

Füüsilised turvameetmed

Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril:

 Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.

 Erinevad ressursid on eraldatud võrgu tasandil.

 Töötajaid koolitatakse järjepidevalt.

 Kõik võrguseadmed ja serverid asuvad Tartu Ülikooli majutatud suletud

andmekeskustes.

 Andmekeskustes kasutatavad tulekustutussüsteemid toimivad automaatselt, on

gaasipõhise lahendusena ning on ette nähtud andmekeskustes kasutamiseks.

 Andmekeskustes ei hoita kergestisüttivaid või tuleohtlikke esemeid.

 Andmekeskuste konstruktsioonides ja sisustuses on viidud miinimumini süttivate

materjalide, nagu puu, tekstiil ja süsteetilised materjalid kasutamine.

 Andmekeskused on kaitstud uputuste ja veekahjustuste eest.

 Andmekeskustes on tagatud optimaalne temperatuur ja õhuniiskus.

 Andmekeskused on kaitstud sissemurdmise ja volitamata sisenemise eest.

 Füüsiliselt pääsevad andmekeskusesse nimelist (personaalset) juurdepääsuõigust

omavad isikud.

 Isikliku juurdepääsuõigusega isikud pääsevad andmekeskusesse kas võtme või

töötõendi ja valvekoodi abil.

 Ilma isikliku juurdepääsuõiguseta isikutel on võimalik andmekeskusesse siseneda

üksnes andmekeskusesse juurdepääsu omava isiku juuresolekul.

 Andmekeskuste turvalisuse tagamiseks kasutatakse tehnilist valve- ja

läbipääsusüsteemi ning videovalvet.

 Valve- ja läbipääsusüsteem salvestab andmed juurdepääsukaartide kasutamise ja

valvestamise kohta.

 Andmekeskused asuva kahe tulekindla ukse taga, mida saab avada vaid isikliku

kiipkaardiga või spetsiaalse võtmega.

 Andmekeskused on elektroonilise valve all ning andmekeskusesse sisenemisel tuleb

elektrooniline valve isikliku koodi abil deaktiveerida.

 Andmekeskuse elektroonine valve on deaktiveeritud ainult siis, kui keegi asub füüsiliselt

andmekeskuses, on sinna sisenemas või sealt lahkumas.

 Kõik andmekeskusse sisenemised ja elektroonilise valve

desaktiveerimised/aktiveerimised logitakse.

 Tuleohutuse tagamisel järgitakse Ülikooli tuleohutuseeskirju.

 Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed

infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid

meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed

meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel

https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles).

Infotehnoloogilised turvameetmed

Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril SAPU keskkonnas,

kus:

 Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.

 Teostatakse regulaarselt serverite testimist, uuendamist ja seiramist.

 Haavatavuste tuvastamiseks kasutatakse seiramist, masinõpet ning ka erinevaid

läbistusteste. Muuhulgas kasutatakse haavatavuste tuvastamiseks ka juba

olemasolevaid haavatavuste tuvastamise tarkvarasid (N: Nessus) ning jälgitakse

järjepidevalt erinevaid haavatavuste nimekirju. Lisaks Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskusele skaneerib Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse avalikult kättesaadavaid

ressursse ka CERT-EE.

 Erinevad ressursid on eraldatud kasutajaõiguste tasandil.

 Õiguste määramisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest ja vaikimisi administraatori

juurdepääsu ei võimaldata.

 Servereid skaneeritakse regulaarselt ja jooksvalt jälgitakse ka võrguliiklust.

 Vaikimisi on keelatud kõik tegevused, mis ei ole otseselt vajalikud töö tegemiseks.

 Kasutatakse andmete varundamist Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile,

mis asub füüsiliselt teises asukohas (Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse

andmekeskuses).

 Kõik kasutajate tegevused SAPU keskkonnas logitakse.

 Kõik potentsiaalsed turvaintsidendid ja turvanõrkuste leidmise katsed logitakse (N: sisse

logimise katsed, pöördumised erinevate portide poole, kasutajaõiguste muutused jne.).

 SAPU keskkonnas olevate kasutajate ekraanipilt salvestatakse.

 SAPU keskkonnast info/andmete välja liigutamine on võimalik ainult, kui vastutav Uurija

on vastavad andmed üle vaadanud ja selleks nõusoleku andnud.

 SAPU keskkonnast info/andmete välja kopeerimine ei ole võimalik („copy“ käsk).

 SAPU keskkond asub eraldi tulemüüri taga.

 Interneti juurdepääs SAPU masinast on täielikult suletud ja ei ole võimalik teha päringuid

internetti.

 SAPU keskkonnas on eelinstalleeritud tarkvara ja kasutajal ei ole võimalik keskkonda

tarkvara ise installeerida.

 Andmete liigutamine (kaasa arvatud analüüsi tulemuste) SAPU keskkonnast välja vajab

kolmanda isiku (andmete omaniku) nõusolekut.

 SAPU keskkondi varundatakse regulaarselt.

 Perioodidel, kui SAPU keskkonda ei kasutata, on keskkond välja lülitatud ja keskkonda

ei ole võimalik siseneda.

 Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed

infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid

meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed

meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel

https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles).

1

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

TEET227 taotlus 2026

Uurimistöö avaldus

Uuringu pealkiri eesti Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja keeles

modelleerimine ning epidemioloogiline terviseriskide uuring

Uuringu pealkiri Acoustic impacts of wind farms: measurements and modelling, inglise keeles and

a epidemiological study of health risks

Vastutav uurija Hans Orru

Vastutav asutus Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja

rahvatervishoiu instituut

Uuringu algus 01.07.2026

Uuringu lõpp 31.12.2029

Valdkond

3.3 Terviseteadused

Uuringu põhieesmärk

Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure

tuulikute võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga.

Teaduskirjanduses ei ole siiani tuulikute infrahelil tervisemõjusid leitud, pigem näitavad eksperimendid, et tegemist on

notseeboefektiga. Kuuldavat tuulikute müra on seostatud suurenenud häirituse ja eneseraporteeritud unehäiretega, kuid

uuringud kliiniliselt avalduvate tervisemõjude ja sümptomite kohta (nt südameveresoonkonna haigused, peavalud,

depressioon) on vähe ja tulemused vasturääkivad. Seni pole kusagil maailmas tehtud pikaajalist registripõhist

jälgimisuuringut tuulikute infraheli kohta.

Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli)

võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava

müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele.

Uuring koosneb kahest osast, registripõhine uuring ja küsitlusuuring. Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga

pikaajalise jälgimisuuringu, selgitamaks välja kas tuulikute lähedal elamine, kokkupuude müra või infraheliga suurendab

haigestumise riski. Registripõhises uuringus kasutatakse juba olemasoleva andmebaasi Big-Heart andmeid.

Registripõhine uuring aga ei võimalda välja selgitada kuivõrd inimesed on tuuleparkidest häiritud ning kuivõrd suhtumine

tuulikutesse ning mure tervise pärast võib mõjutada sümptomite ja haigestumise esinemist. Küsitlusuuringu abil selgitatakse

välja kuidas objektiivselt mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust on seotud eneseraporteeritud

2

tervisenäitajatega ning kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning

tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega.

Uuringu põhieesmärk inglise

keeles

In Estonia, the share of wind energy in electricity production is increasing, but this has raised concerns among local residents

about the potential health effects of wind turbines. The main issues relate to noise and infrasound generated by turbines.

Scientific literature has not found evidence that wind turbine infrasound causes health effects; experimental studies instead

suggest a nocebo effect. Audible turbine noise has been linked to increased annoyance and self-reported sleep disturbances.

However, studies on clinically diagnosed health outcomes (e.g., cardiovascular diseases, headaches, depression) are limited

and show inconsistent results. No long-term registry-based follow-up study on wind turbine infrasound has been conducted

worldwide.

The aim of this study is to assess the potential health effects and annoyance related to acoustic impacts (audible noise and

infrasound) from wind farms. The research is based on a registry-based study and a questionnaire survey conducted in

Estonia, combined with modelling and measurements of noise and infrasound.

The study consists of two parts. The registry-based study enables a large-scale, long-term follow-up to determine whether

living near wind turbines or exposure to noise and infrasound increases the risk of disease. It uses existing data from the

Big-Heart database.

However, registry data alone cannot assess the extent of annoyance or how attitudes toward wind turbines and health

concerns may influence symptoms and illness. The questionnaire survey will examine how objectively measured noise levels

and distance to the nearest turbine are associated with selfreported health indicators, and whether perceived exposure to

infrasound and other turbine-related risk factors, as well as perceived risk and annoyance, are linked to self-reported health

complaints.

Uurimistöösse kaasatud

muud asutused

Lisainfo

Selgitage lühidalt väljaspool

Eestit toimuvaid uuringu

tegevusi

Ei

  1) biomeditsiini alamkomitee

  2) sotsiaal- ja humanitaarteaduste alamkomitee

  terviseandmete ja andmeteaduse alamkomitee 3)

Ei

Kas tegemist on üliõpilastööga?

Millises alamkomitees eelistaksite oma taotluse hindamist?

Kas osa uuringust viiakse läbi väljaspool Eestit?

3

Kas uuring või selle Ei osa

on esitatud hindamiseks mõnele

teisele eetikakomiteele Eestis

või välisriigis?

Lisateave varasema või

samaaegse hindamise

kohta

Kas taotluse või selle Ei osade koostamiseks on

kasutatud tehisaru?

Palun selgitage, milleks ja

millises mahus on tehisaru

kasutatud

Vastutav uurija

Isik Teaduskraad

Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

Hans doktorikraad Orru

Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond,

peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut,

keskkonnatervishoiu professor (1,00), Umea

Ülikool, Principal research engineer (0,10),

Tartu Ülikool, Kestliku arengu keskuse

juhataja (0,20)

01.01.2026

EST

/

ENG

Uuringu teised läbiviijad (põhitäitjad, kaastöötajad)

Roll Isik Teaduskraad Töökoht ja amet Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

Triin Veber magistrikraad

Tartu Ülikool,

Meditsiiniteaduste valdkond,

peremeditsiini ja rahvatervishoiu

instituut,

keskkonnatervishoiu spetsialist

(1,00)

01.01.2026

EST

/

ENG

Töökoht ja amet

4

Taavi

Tillmann doktorikraad

Tartu Ülikool,

Meditsiiniteaduste valdkond,

peremeditsiini ja rahvatervishoiu

instituut,

rahvatervishoiu kaasprofessor

(1,00)

01.04.2026 31.12.2029

EST

/

ENG

Ene

Indermitte doktorikraad

Tartu Ülikool,

Meditsiiniteaduste valdkond,

peremeditsiini ja rahvatervishoiu

instituut, keskkonnatervishoiu

lektor

(1,00)

01.04.2026 31.12.2029

EST

/

ENG

Kati Orru doktorikraad

Tartu Ülikool,

Sotsiaalteaduste valdkond,

ühiskonnateaduste instituut,

riskisotsioloogia professor

(1,00)

01.04.2026 31.12.2029

EST

/

ENG

3.1. Rahastamine

Rahastusallikad [311]

Tartu Ülikooli teadus ja arendusprojekti LMVPT25422 "Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine

ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring" rahastab Sotsiaalministeerium (50%) ja Kliimaministeerium

(50%) lepingu alusel, kes on antud töö tellijad.

Tööd rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava projektist “Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” nr 20.8.01.23-

0002 vahenditest ning riigieelarvest.

Uuringu teaduslik sõltumatus on tagatud nii lepinguliste kui korralduslike mehhanismide kaudu. Uuringu metoodika (sh

analüüsiplaan ja statistilised meetodid) on määratud kindlaks enne analüüsi alustamist ning dokumenteeritud tellijale

esitatud pakkumises. Lepingus tellija (Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium) ning töövõtja (Tartu Ülikool) vahel

on kirjas, et „Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas uuringu tehnilise kirjelduse ja esitatud

pakkumusega.“

Lepingus on sätestatud, et Tartu Ülikool vastutab teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest ning eetiliste aspektide

eest. See annab uurijatele autonoomia ja tagab, et teaduslikud otsused lähtuvad erialastest standarditest, mitte tellijate

huvidest. Vastutame teadlastena selle eest, et andmete analüüs toimub sõltumatult rahastajate sisulistest ootustest.

Ülikool esitab ministeeriumitele regulaarselt vahe- ja lõpparuandeid, millesse on tellijal õigus esitada parandusettepanekuid,

kuid mitte asendada teaduslikku analüüsi oma seisukohtadega. Tellijal on õigus esitada tööle parandusettepanekuid ning

nõuda puuduste kõrvaldamist. Lepingu järgi on tellijatel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta uuringu

tehnilises kirjelduses ja pakkumuses sätestatule. Uurijatena arvestame põhjendatud tehnilisi või faktitäpsuse parandusi, kuid

jätame arvestamata ettepanekud, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Erimeelsuste korral lahendatakse vaidlused

esmajärjekorras läbirääkimiste teel.

5

Lepingus on sätestatud, et töövõtja tutvustab tulemusi avalikkusele sh meedias ning võimalusel avaldab need teadusartiklina

rahvusvahelises teadusajakirjas. See kinnitab, et tulemuste levitamine on lepingu osa, mitte erand. Teadusartiklite

avaldamisel rakendatakse teaduspublikatsioonide standardeid (nt sõltumatu retsenseerimine), mis vähendab samuti välise

mõjutamise riski. Uurijatel säilib täielik õigus avaldada uuringu tulemused sõltumata nende sisust või ajastusest. See

tähendab, et tulemuste avaldamine ei sõltu rahastaja heakskiidust, negatiivsed, nulltulemused või rahastajale ebasoodsad

tulemused avaldatakse samadel alustel kui muud tulemused.

Leping sätestab, et peale töö vastuvõtmist: „Tellijatel on õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega

territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui

see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist

töö tulemitelt.“ Seega ei saa tellija ilma uurimisrühma nõusolekuta muuta töö tulemusi.

Uuringut rahastavad kaks ministeeriumi (Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium). See toimib sõltumatuse täiendava

kaitsemehhanismina, kuna ühe osapoole huvid ei saa otseselt domineerida.

Uurijatel puudub otsene või kaudne finantsiline või muu huvide konflikt seoses uuringu tulemustega.

Uuringu hinnanguline 340 000€ kogumaksumus [312]

Seotud projektid [313]

3.2. Hüvitised ja kindlustus uuritavatele

4.1. Uuringu taust, eesmärk ja põhjendus

Lühiülevaade Senised uuringud on näidanud, et mida tugevam on tuulikute varasematest kuuldav müra

inimese elukohas, seda enam esineb elanikel samateemalistest uuringutest [411] häiritust (annoyance) (Guski et al., 2017; Knopper et al., 2014;

Teneler & Hassoy, 2023; van Kamp & van den Berg, 2018, 2021). Häritus on

subjektiivne tunnus, mida mõõdetakse tihti küsimustikuga. Kuigi häiritus ei

ole otseselt kliiniliselt avalduv

Ei

Ei

Kas uuringus osalemise eest saavad uuritavad hüvitist ( rahaline ja/või mitterahaline)? [321]

Hüvitise summa ja/või mitterahalise hüvitise kirjeldus ja põhjendus [321a]

Kas uuringu läbiviimiseks on vajalik uuritavate kindlustuskaitse? [322]

Kindlustuskaitse selgitus [322a]

6

diagnoos, mõjutab see inimeste heaolu ning võib stressireaktsiooni

vahendusel soodustada ka tõsisemate terviseseisundite, näiteks südame-

veresoonkonna haiguste, teket (Basner et al., 2014).

Samas pole häirituse seosed tuulikute müraga väga selged. Mitmed

uuringud on näidanud, et rohkem kui kuuldav müra võivad härirtust

mõjutada muud tegurid: nt suhtumine tuuleparki, uskumused tuulikute

infraheli negatiivsete tervisemõjude kohta, tuulikute või nende tulede

nähtavus koduaknast, tuulikutega seotud poliitiliste protsesside

tunnetatud ausus ja avatus ning tuuleparkidest otsese isikliku kasu

saamine või mitte saamine (nt talumistasu, soodsam elektrihind) (Freiberg

et al., 2019; Knopper & Ollson, 2011). Saksamaa tuulepargi lähedal elavate

inimeste hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et tuulepargist oli tugevalt

häiritud 9,9% kuni 6,8% elanikest ning nendest enamik (75,0%) olid olnud

tuulepargi rajamise vastu juba enne selle püstitamist (Pohl et al., 2018).

Mõned uuringud on näidanud, et tuulepark võib mõjutada inimeste und.

Taanis läbi viidud suure valimiga (583 968 uuritavat) registripõhine

retrospektiivne kohortuuring (Poulsen et al., 2019a) leidis, et võrreldes

nendega, kelle elamu asus kõige madalamas müraklassis (vähem kui 24 dB

(A)), oli statistiliselt oluline 3–8% suurem risk uneravimite tarbimiseks neil,

kes elasid kõrgemates müraklassides (müra elamute läheduses õues 24–

30; 30–36; 36–42 dB (A)). Rohkem olid mõjutatud vanemad elanikud, kellel

oli elamu läheduses välitingimustes tuulikutest kuuldav müratase üle 42 dB

(A). Neil oli 68% (HR 1,68; UI 1,27-2,21) suurem risk tarbida uneravimeid

võrreldes nendega, kelle elamute läheduses oli müratase alla 24 dB (A)

(Poulsen et al., 2019a). Samas mitmed teised uuringud pole aga seost

tuulikute müra ja unehäirete vahel leidnud. Seoseid ei ole leitud

laborikatsetes, kus une näitajaid on mõõdetud objektiivselt

polüsomnograafia (PSG) ja aktigraafia abil (Liebich et al., 2021). Seoseid

leitakse sagedamini uuringutes, kus kasutatakse eneseraporteeritud une

näitajaid (küsitlused, unepäevikud) (Liebich et al., 2021).

Häiritus ja unehäired võivad soodustada haigestumist kroonilistesse

haigustesse. Liiklusmüra puhul on näidatud, et aasta keskmine müratase

öötundidel üle 45 dB (A) suurendab stressi taset ja halvendab und ning läbi

selle suurendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse

(infrarkt, insult), metaboolsetesse haigustesse (diabeet, rasvumine) ning

vaimse tervise haigustesse (depressioon, ärevushäire) (Basner et al., 2014;

Basner & McGuire, 2018; van Kempen et al., 2018). Nimetatud haiguste

seoseid on uuritud ka tuulikute müraga, kuid tulemused on vasturääkivad

või pole seoseid leitud. Põhjus, miks seoseid pole leitud või need on

ebaselged võib olla selles, et tuulikute müra on palju vähem uuritud, kuid

ka selles, et tuulikute müratase inimeste elukohas on oluliselt madalam kui

liiklusmüra tase. Tuulikute maskimaalne müratase inimeste elukohas on

7

kuni 40 dB (A). Nii madalal tasemel pole ka liiklusmüral tervisemõju

näidatud.

Taanis läbi viidud kohortuuring ei tuvastanud seoseid tuulikute müra ja

insuldi ning infarkti vahel üle 44-aastastel naistel (Bräuner et al., 2018,

2019a), kuid teine kogu Taani elanikkonda hõlmav kohortuuring (Poulsen

et al., 2019b) tuvastas võimaliku tulikute müra seose infrarkti ja insuldiga.

Tuulikute müral on leitud seos ka kodade virvendusarütmia esinemisega

Taani kohortuuringus üle 44-aastastel naistel (Bräuner et al., 2019b).

Seoseid pole leitud kuulmislanguse, hüpertensiooni, diabeeti ja

halvenenud sünninäitajate (madal sünnikaal ja enneaegne sünd) ning

tuulikute müra vahel (Karasmanaki, 2022; Schmidt & Klokker, 2014; Teneler

& Hassoy, 2023; van Kamp & van den Berg, 2021). Samas on maailmas

tehtud väga vähe uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta

uuringukavanditega, mis võimaldavad järeldusi teha põhjuslike seoste

kohta (1-2 kohortuuringut iga tervisemõju kohta). Registripõhiseid

kohortuuringuid on läbi viidud vaid Taanis. Taanis püstitatud tuulikud on

enamasti vanemad ja väiksemad kui Eestis viimastel aastatel püstitatud

tuulikud ning seetõttu nende uuringute tulemused ei pruugi olla otseselt

üle kantavad Eesti tuuleparkidele.

Võimalik terviserisk tulenevalt kokkupuutest infraheliga (tuuleturbiinide

müra kuuldamatu osaga) on olnud oluliseks teemaks avalikes aruteludes ja

mitteteaduslikus kirjanduses paljudes riikides, kuid teadusuuringute

tulemused pole infraheli negatiivset mõju tervisele seni tuvastanud

(Knopper et al., 2014; Knopper & Ollson, 2011; Maijala et al., 2021;

Schmidt & Klokker, 2014; van Kamp & van den Berg, 2018; Veber et al.,

2025). Samas pole infraheli tervisemõjusid epidemioloogiliste

uuringukavanditega uuritud ja ülaltoodud järeldused infraheli

tervisemõjude kohta pärinevad vaid eksperimentaalsetest uuringutest, kus

üheski uuringus pole seni uuritud rohkem kui 129 uuritavat (Veber et al.,

2025). Epidemioloogilisi uuringuid pole tehtud, sest siiani puudus meetod

infraheli modelleerimiseks inimeste elukohtades. Hiljuti avaldas infraheli

modelleerimiseks sobiva mudeli (Mattsson et al., 2026), kuigi selle mudeli

ennustusvõime vajab veel täpsustamist. Kui see mudel osutub töötavaks,

on võimalik viia läbi registripõhine suure valimiga pikaajaline

jälgimisuuring Eesti andmetega infraheli tervisemõjude uurimiseks. Kui

infraheli ei õnnestu modelleerida, saame kaudselt hinnata infraheli mõju

madalsagedusliku heli modelleerimistulemuste, tuuliku kauguse ja

infraheli mõõtmiste järgi.

Pole ka uuritud Eestis juba töötavate tuuleparkide mõju objektiivsetele

tervisenäitajatele (registripõhised diagnoosid, ravimite välja kirjutamine

arsti poolt) ega ka subjektiivsetele tervisenäitajatele, mida inimesed ise

seostavad tuuleparkidega.

8

Kasutatud kirjandus

Basner, M., Babisch, W., Davis, A., Brink, M., Clark, C., Janssen, S., &

Stansfeld, S. (2014). Auditory and non-auditory effects of noise on health.

Lancet (London, England), 383(9925), 1325–1332.

https://doi.org/10.1016/S0140-6736(13)61613-X

Basner, M., & McGuire, S. (2018). WHO Environmental Noise

Guidelines for the European Region: A Systematic Review on

Environmental Noise and Effects on Sleep. International Journal of

Environmental Research and Public Health, 15(3).

https://doi.org/10.3390/IJERPH15030519

Bräuner, E. V., Jørgensen, J. T., Duun-Henriksen, A. K., Backalarz, C.,

Laursen, J. E., Pedersen, T. H., Simonsen, M. K., & Andersen, Z. J. (2018).

Long-term wind turbine noise exposure and incidence of myocardial

infarction in the Danish nurse cohort.

Environment International, 121(Pt 1), 794–802.

https://doi.org/10.1016/J.ENVINT.2018.10.011

Bräuner, E. V., Jørgensen, J. T., Duun-Henriksen, A. K., Backalarz, C.,

Laursen, J. E., Pedersen, T. H., Simonsen, M. K., & Andersen, Z. J. (2019a).

Association Between Long-Term Exposure to Wind Turbine Noise and the

Risk of Stroke: Data From the Danish Nurse Cohort. Journal of the

American Heart Association, 8(14).

https://doi.org/10.1161/JAHA.119.013157

Bräuner, E. V., Jørgensen, J. T., Duun-Henriksen, A. K., Backalarz, C.,

Laursen, J. E., Pedersen, T. H., Simonsen, M. K., & Andersen, Z. J. (2019b).

Long-term wind turbine noise exposure and the risk of incident atrial

fibrillation in the Danish Nurse cohort.

Environment International, 130.

https://doi.org/10.1016/J.ENVINT.2019.104915

Freiberg, A., Schefter, C., Girbig, M., Murta, V. C., & Seidler, A. (2019).

Health effects of wind turbines on humans in residential settings: Results

of a scoping review. Environmental Research, 169, 446–463.

https://doi.org/10.1016/J.ENVRES.2018.11.032

Guski, R., Schreckenberg, D., & Schuemer, R. (2017). WHO Environmental

Noise Guidelines for the European Region: A

Systematic Review on Environmental Noise and Annoyance. International

Journal of Environmental Research and Public Health, 14(12), 1539.

https://doi.org/10.3390/IJERPH14121539

Karasmanaki, E. (2022). Is it safe to live near wind turbines?

9

Reviewing the impacts of wind turbine noise. Energy for Sustainable

Development, 69, 87–102. https://doi.org/10.1016/J.ESD.2022.05.012

Knopper, L. D., & Ollson, C. A. (2011). Health effects and wind

turbines: A review of the literature. Environmental Health: A

Global Access Science Source, 10(1), 1–10.

https://doi.org/10.1186/1476-069X-10-78/COMMENTS

Knopper, L. D., Ollson, C. A., McCallum, L. C., Aslund, M. L. W., Berger, R. G.,

Souweine, K., & McDaniel, M. (2014). Wind

Turbines and Human Health. Frontiers in Public Health, 2(JUN),

63. https://doi.org/10.3389/FPUBH.2014.00063

Liebich, T., Lack, L., Hansen, K., Zajamšek, B., Lovato, N., Catcheside, P., &

Micic, G. (2021). A systematic review and metaanalysis of wind turbine

noise effects on sleep using validated objective and subjective sleep

assessments. Journal of Sleep Research, 30(4).

https://doi.org/10.1111/JSR.13228

Maijala, P. P., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kuuramo, C., Lukander, K.,

Virkkala, J., Tiippana, K., Stickler, E. A., & Sainio, M. (2021). Annoyance,

perception, and physiological effects of wind turbine infrasound. The

Journal of the Acoustical Society of America, 149(4), 2238–2248.

https://doi.org/10.1121/10.0003509

Mattsson, K., Eriksson, G., Persson, L., Chilo, J., & Tatar, K. (2026). Efficient

finite difference modeling of infrasound propagation in realistic 3D

domains: Validation with wind turbine measurements. Applied Acoustics,

243, 111156. https://doi.org/10.1016/J.APACOUST.2025.111156

Orru, K., Nordin, S., Harzia, H., & Orru, H. (2018). The role of perceived air

pollution and health risk perception in health symptoms and disease: a

population-based study combined with modelled levels of PM10.

International Archives of Occupational and Environmental Health, 91(5),

581–589. https://doi.org/10.1007/S00420-018-1303-X

Pohl, J., Gabriel, J., & Hübner, G. (2018). Understanding stress effects of

wind turbine noise – The integrated approach. Energy

Policy, 112, 119–128.

https://doi.org/10.1016/J.ENPOL.2017.10.007

Poulsen, A. H., Raaschou-Nielsen, O., Peña, A., Hahmann, A. N.,

Nordsborg, R. B., Ketzel, M., Brandt, J., & Sørensen, M. (2019a). Impact of

Long-Term Exposure to Wind Turbine Noise on Redemption of Sleep

Medication and Antidepressants: A Nationwide Cohort Study.

10

Environmental Health Perspectives, 127(3).

https://doi.org/10.1289/EHP3909

Poulsen, A. H., Raaschou-Nielsen, O., Peña, A., Hahmann, A. N.,

Nordsborg, R. B., Ketzel, M., Brandt, J., & Sørensen, M. (2019b). Long-Term

Exposure to Wind Turbine Noise and Risk for Myocardial Infarction and

Stroke: A Nationwide Cohort Study.

Environmental Health Perspectives, 127(3).

https://doi.org/10.1289/EHP3340

Schmidt, J. H., & Klokker, M. (2014). Health Effects Related to Wind Turbine

Noise Exposure: A Systematic Review. PLOS ONE,

9(12), e114183.

https://doi.org/10.1371/JOURNAL.PONE.0114183

Teneler, A. A., & Hassoy, H. (2023). Health effects of wind turbines: a review

of the literature between 2010-2020. International Journal of

Environmental Health Research, 33(2), 143–157.

https://doi.org/10.1080/09603123.2021.2010671/ASSET/CB263B

43-F0EB-4EF2-94C8-

593ADABE314A/ASSETS/IMAGES/CIJE_A_2010671_F0001_B.GIF

Terviseamet. (2025a). Saarde tuulepargi mürauuring.

https://utilitas.ee/failipank/saarde-tuulepargi-murauuring/

Terviseamet. (2025b). Sopi-Tootsi tuulepargi müra mõõtmiste aruanne.

https://sopitootsipargid.ee/et/avaleht/

van Kamp, I., & van den Berg, F. (2018). Health Effects Related to Wind

Turbine Sound, Including Low-Frequency Sound and Infrasound. Acoustics

Australia, 46(1), 31–57.

https://doi.org/10.1007/S40857-017-0115-6/FIGURES/3

van Kamp, I., & van den Berg, F. (2021). Health effects related to wind

turbine sound: An update. International Journal of Environmental

Research and Public Health, 18(17).

https://doi.org/10.3390/IJERPH18179133

van Kempen, E., Casas, M., Pershagen, G., & Foraster, M. (2018). WHO

Environmental Noise Guidelines for the European Region:

A Systematic Review on Environmental Noise and

Cardiovascular and Metabolic Effects: A Summary. International

Journal of Environmental Research and Public Health 2018, Vol. 15,

Page 379, 15(2), 379. https://doi.org/10.3390/IJERPH15020379 Veber, T., Indermitte, E.,

Laisaar, K.-T., Katus, U., Kiisk, E., & Orru, H. (2025). Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline

ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud

11

uuringutest. https://kliimaministeerium.ee/tuulikutetervisemojud-sustemaatiline-ulevaade-

viimasel-viieteistkumnelaastal

Uuringu eesmärk,

kokkuvõte ja põhjendus

[412]

Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega

seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike

tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt

tekitatud müra ja infraheliga. Elanikkonna hulgas levivad kuulujutud ja

valeinfo tuulikute infraheli tervisemõjudest. Terviseametile on laekunud ka

kaebusi tuulikute müra ja infraheli kahjustava mõju kohta. Mitmed

omavalitsused on tuuleenergia arendused peatanud, kuid see on on

vastuolus riigi eesmärgiga alandada elektri hinda ja minna üle

põlevkivienergeetikalt taastuvenergeetikale. Viimase parima teadmise

kohaselt ei ole alust arvata, et tuuleparkide planeerimine ja käitamine

inimese tervist kahjustaks, kui tuuleparkide planeerimisel ja käitamisel

arvestatakse tervise kaitseks kehtestatud õigusaktide ja piirnormidega

(Veber et al., 2025). Siiski on kõrgekvaliteetseid epidemioloogilisi

uuringuid maailmas vähe ja Eestis pole tuulikute mõju inimese tervisele

varem uuritud.

Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud

akustiliste mõjude (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid

ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja

küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja

mõõtmistele.

Uuringu küsimused:

1. Milline on tuuleparkidest põhjustatud akustilise keskkonna(müra ja

infraheli) seos tervisega, hinnatuna nii terviseregistrite andmete

(registreeritud haigestumised ja ravimite kasutamine) kui ka

eneseraporteeritud tervisenäitajate põhjal?

2. Millised on tuuleparkide läheduses elavate inimeste poolttajutud

tervisemõjud ja sümptomid. Kuidas suhestuvad need objektiivsete

mõõtmistulemuste ja modelleeritud müratasemetega?

Uuringu kokkuvõte

Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1-7). Uurimisalaks on ala, mis jääb

uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse.

Uurimisaladel paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2)

Aseriaru ja Viru-Nigula 3) Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja

Esivere-Tooma 6) Nasva 7) Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja

seetõttu käsitletakse neid ühe uurimisalana (Aseriaru ja Viru-Nigula;

Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma).

12

Vastavalt varem välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale,

mis võtab arvesse ka keskkonnatingimusi, modelleeritakse müra ja

infraheli tasemed uurimisalal asuvatele elamutele. Modelleeritakse kaks

näitajat: keskmine ja maksimaalne müra ja infraheli.

Lisaks modelleerimisele viiakse läbi ka reaalsed müra ja infraheli

mõõtmised erinevatel kaugustel tuulikutest. Mõõtmised teostatakse alla

tuult ja maksimaalse labade pöörlemiskiiruse ajal kuues mõõtepunktis

järjest tuulikust kaugenedes: 250, 500, 1000, 1500, 2000 ja 2500 meetri

kaugusel tuulikust. Esimeses mõõtepunktis (250 m) mõõdetakse 24h ning

järgnevates mõõtepunktides 15 minutit. Mõõtmiste tulemusi võrreldakse

modelleeritud tulemustega ja vajadusel tehakse kordusmõõtmisi või

parandusi modelleerimisse. Antud uuringus kasutatakse ka juba

Terviseameti poolt tehtud mõõtmisi Sopi-Tootsi ja Saarde tuulepargis

(Terviseamet, 2025b, 2025a).

Isikuandmete kogumine ja analüüsimine toimub kahel viisil: registripõhine

uuring ja küsitlusuuring.

Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga pikaajalise

jälgimisuuringu, selgitamaks välja kas tuulikute lähedal elamine,

kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski.

Registripõhises uuringus plaanime kasutada juba olemasoleva andmebaasi

BIG-HEART andmeid. BIG-HEART andmebaas hõlmab kõiki 2012. aastal

Eestis elanud 36aastaseid ja vanemaid isikuid (N = 770 323). Käesolev

uuring planeerib meie uuringualadel elavate BIG-HEART andmebaasis

olevate isikute (hinnanguliselt ca 50 000 uuritavat) kohta teostada

lisanduvate andmete linkimist ja analüüsi. Käesolevas uuringus ei analüüsi

me ülejäänud ca 720 000 uuritavate andmeid.

Meie uuringu teostamiseks on BIG-HEARTi alavalimis olevatele uuritavale

vaja liita keskkonna-andmed uuritava elukohas (tuulikute müra ja infraheli

näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500

m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti

kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood,

tuulepargi nimi).

Kasutades kohortuuringu disaini uuritakse registriandmete põhjal

tuulikute müra/infraheli/kauguse/tüübi seoseid järgmiste

tervisetulemitega: südame-veresoonkonna haigused, peavalu eri

diagnoosid, unehäired, depressioon.

Jälgimist alustame kui uuritav on elanud vähemalt 1 aasta uuringualal ja

jälgimine lõpeb uuritava haiguse/sümptomi tekkimisel, surma korral,

aadressi puudumise korral või viis aastat peale kolimist uuringupiirkonnast

väljapoole. Maksimaalne jälgimise aeg on 1. jaanuar 2012 kuni 31.

detsember 2025 (13 aastat). Uuringust jäävad välja uuritavad, kellel oli

13

uuritav tervisetulem enne jälgimisperioodi algust ja kes on jälgimise lõpus

üle 85 aastased.

Tulemuste statistilisel analüüsil kasutatakse kohandatud Coxi

proportsionaalsete riskide mudelit või teisi regressiooni mudeleid ning

saadud seoseid võrreldakse teiste rahvusvahelistes teadusajakirjades

avaldatud uuringutega.

Regresioonmudelites on oluline kohandada segavatele teguritele, et saada

võimalikult tõene hinnang uuritava kokkupuute ja tervisetulemite

vahelisele seosele. BIG-HEART andmebaasi kasutamise suureks eeliseks

antud uuringus on mitmete sotsiaalmajanduslike tegurite olemasolu

andmebaasis, mis võivad olla segavateks teguriteks tuulikutega

kokkupuute ja tervisetulemite vahel.

Küsitlusuuring

Registripõhine uuring ei võimalda välja selgitada tuuleparkidest tulenevat

subjektiivset häiringut ega ka suhtumist tuuleparkidesse, mis võib olla

üheks olulisemaks segavaks teguriks seostes tuulikutega kokkupuute ja

tervisetulemite vahel. Seetõttu on vaja läbi viia ka küsitlusuuring.

Küsitlusuuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikud (vanuses 25-85 a),

kes elavad hetkeseisuga uuringualadel. Uuringuala jagatakse kaheks osaks:

1) tuulikute mõjuala, mis arvutatakse valemi järgi 20 x tuulikutemasti

kõrgus meetrites. Näiteks 100 m tuuliku masti kõrguse korral on tuulikute

mõjuala 2000 m.

2) Ülejäänud uuringuala 30 km raadiuses tuulepargist, mis ei olemõjuala

Küsitlusuuringusse kutsutakse kõik tuuleparkide mõjualas elavad uuritavad

ja juhuvalikuga inimesed ülejäänud uuringualalt (moodustavad

kontrollrühma). Kutse edastatakse e-maili ja/või telefoni teel. Selleks

taotletakse Rahvastikuregistrist uuringualal elavate inimeste

kontaktandmed (e-mail, registreeritud elukoht ja telefon) vastavalt

uuringualale jäävatele aadresspunktidele.

Küsitlus (Lisa 2) on koostatud eesmärgiga uuritavaid informeerida sellest,

et uuritakse just tuulikute tervisemõjusid. Uuringut tutvustatakse kui üldist

keskkonna saastuse mõju tervisele käsitlevat uuringut keskkonnast

tulenevate tervisemõjude vähendamiseks (Lisa 1, Lisa 3). Küsitluse

"pimendamine" on antud teema puhul asjakohane, sest soovime saada

uuritavatel esinevate tervisetulemite kohta objektiivset infot. Antud teema

ümber on hetkel palju emotsioone ja valeinfot, ning kui uuringut esitleta

kui tuuleparkide tervisemõjusid analüüsivat uuringut, on suur oht, et

vastused tervisemõjude kohta võivad olla tugevalt kallutatud. Kallutatust

tervisemõjude raporteerimisel kui uuritavad on teadlikud, et uuritakse just

14

tuulikute müra on ka varasemad teadusuuringud näidanud (Veber et al

2025).

Uuringu pimendamiseks esitatakse küsimusi erinevate keskkonnategurite

(nt lõhn, müra, tolm ja joogivesi) kohta ning ka selliste sümptomite kohta,

mis tõenäoliselt ei ole seotud tuulegeneraatoritega kokkupuutega.

Küsimustik sisaldab mitmeid lahtiseid küsimusi, kus uuritavatel palutakse

ise kirja panna, millest nende häiring tuleb, milliseid sümptomeid nad

kogevad ja milliste keskkonnateguritega seostavad. Uuritavatel, kes

seostavad tuulikute infraheli oma tervisesümptomitega on võimalus seda

raporteerida, kuid selle kohta küsimust ostselt ei ole. Lisaks

keskkonnahäiringule päritakse ka riskitunnetuse, taustaandmete (sugu,

vanus, haridus jne) ning vaimse- ja füüsilise tervise (sümptomite) ning

heaolu kohta. Küsitluses kasutatakse eelnevalt Eestis kasutatud

riskitunnetuse küsimustikke (Orru jt., 2018) ning rahvusvahelisi unehäirete

(näiteks ISO/TS 15666:2021) ja depressiooni ja ärevushäire hindamise

skaalasid.

Küsitluse põhjal viiakse läbi juhtkontrolluuringu ja radade uuringu (path-

analytic model) mettodikaid rakendades, (Lisa 5) mis võimaldab eristada

müra või infraheli otsest ja tajutavat mõju tervisele.

Küsitlusuuring viiakse läbi projekti III etapis (2027) ning selle kogukestus

on ligikaudu 12 kuud. Andmekogumine toimub 1–3 kuu jooksul. Järgneb

andmete puhastamine, sidumine keskkonna- ja müraandmetega (4–5

kuu) ning statistiline analüüs (6–10 kuu). Uuringu lõppfaasis (11–12 kuu)

koostatakse raport ja teaduspublikatsioonid ning valmistatakse ette

tulemuste kommunikatsioon.

Viimasena koostatakse kogu uuringu kohta lõppraport, mis hindab kõigi

kolme etapi tööde tulemuste põhjal inimeste kokkupuudet tuuleparkidega,

leiab potentsiaalset tervisemõju (nii objektiivse kokkupuute kui

tunnetatud riski kaudu), võrdleb tulemusi varasemate uuringute

tulemustega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitusi võimalike

tervisemõjude leevendamiseks. Projekti tulemused avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi kodulehel ja meedias.

Projekti tulemusena plaanitakse avaldada vähemalt 3 teadusartiklit

rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades.

Tulemuste tutvustamiseks on koostatud järgmine kommunikatsiooniplaan.

1. Uurimisrühm koostab lõpparuande ja selle põhjal lihtsasti arusaadavas

keeles kokkuvõtte töö tulemustest ja soovitustest. Erilist tähelepanu

pööratakse tasakaalustatud ja neutraalsele väljendusviisile, arvestades

teema tundlikkust ja võimalikku riskitaju.

2. Uurimisrühm kindlustab, et uuringu lõpparuanne ja kokkuvõte on

kättesaadav kõigile huvilistele. Esialgse plaani järgi pannakse see üles

ministeeriumide (Sotsiaalministeerium või Kliimaministeerium)

15

kodulehele ja linki uuringule levitatakse Tartu Ülikooli ning ministeeriumite

ametlikes infokanalites. Kui ministeeriumid keelduvad seda üles panemast,

avaldatakse lõpparuanne mõnel muul moel, nt Tartu Ülikooli kodulehel.

2. Uurimisrühm edastab lõpparuande ja kokkuvõtte Terviseametile ja

kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil uuring toimus, tuuleparke

haldavatele/omavatele firmadele, Tuuleenergia Assotsiatsioonile, MTÜ-le

Kodanike Teadusalgatus Eesti ja kõigile huvilistele, kes seda soovivad.

3. Koostöös ministeeriumite kommunikatsioonispetsialistidega koostab

uurimisrühm pressiteate ja korraldatakse pressikonverents. Kui

ministeeriumitega koostöö ei suju, siis koostab uuringurühm pressiteate

koostöös ülikooli kommunikatsiooni spetsialistidega.

4. Võimalusel tutvustavad uurimisrühma esindajad uuringu tulemusi

televisioonis ja raadios (nt Terevisioon, Aktuaalne Kaamera, Osoon jne).

5. Võimalusel tutvustavad uurimisrühma esindajad töö tulemusi

Riigikogus.

6. Omavalitsuste ja teiste huvirühmade palvel tutvustavad uurimisrühma

esindajad töö tulemusi infopäevadel, seminaridel, aruteludes,

konverentsidel jne.

7. Tulemused avaldatakse eelretsenseeritud teadusartiklitena. Võimalusel

tutvustatakse töö tulemusi ka rahvusvahelistel konverentsidel.

Kommunikatsiooniplaan tagab, et tulemused jõuavad nii kogukondade kui

otsustajateni, info esitatakse arusaadavalt ja tasakaalustatult, uurijad

täidavad aktiivset rolli teadmussiirdes ning tulemused jäävad sõltumatuks

poliitilistest mõjudest ja huvidest.

Uuringu vajaduse põhjendus

Projekti tulemuste põhjal teeme ettepanekud tuulikutega seotud häirituse

ja tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu tulemused

panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia rakendamise

hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse loomise, meetmete

kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti panustab see uuring

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse soovitustesse tugevdada

tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et parandada teadusandmete

kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid rahvatervise soovitusi

tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus

keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis aitavad maandada

tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske tervisele ja

hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide läheduses asuvate

elanike mured saavad vastuse, tervise ja heaolu võimalikud mõjud (ja selle

puudumised) on selgemad. Vajadusel rakendatakse parandus- ja

leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju ja planeerimistegevuse

alane teadlikkus kasvab.

16

Uuring on oluline ka ülemaailmses teaduslikus kontekstis, sest siiani läbi

viidud tuulikute tervisemõjusid käsitlevad teadusuuringud ei ole arvult

piisavad tõenduspõhiste järelduste tegemiseks.

4.2. Valim ja uurimismetoodika

Registripõhises uuringus kasutame juba olemasoleva admestiku

BIG‑HEART andmeid. BIG‑HEART (n = 770323) on Tartu Ülikooli teadlaste

loodud riiklik andmestik, mis ühendab Eesti täiskasvanud elanike

pseudonüümitud tervise‑ ja sotsiaalandmed. Andmestiku eesmärk on

võimaldada terviseuuringuid, mis analüüsivad terviseriskide,

tervishoiuteenuste kasutamise ja sotsiaalmajanduslike tegurite

omavahelisi seoseid.

BIG‑HEART andmestik hõlmab kõigi 2012. aastal Eestis elanud 36-aastaste

ja vanemate isikute sotsiaal-demograafilisi ja terviseandmeid järgnevatest

registritest: Tervisekassa retseptikeskus, Tervisekassa ravikindlustus,

Rahvastikuregister,

Tööturegister, Sotsiaalkaitse infosüsteem, Kinnistusraamat ja

Äriregister. Andmestikku on koondatud teave tervishoiukülastuste,

diagnooside, ravimikasutuse, töötuse episoodide, sotsiaaltoetuste,

hariduse ja varalise seisu kohta.

Registriandmestik loodi esmatarbeks südame- ja veresoonkonnahaiguste

uurimiseks 2023. aastal (kooskõlastus 384/T-8), mistõttu ka valimi 36-

aastaste ja vanemate vanusegrupp määrati südame- ja veresoonkonna

haiguste riskiohust tingituna. Nüüdseks on BIG-HEART projekti põhjal

loodud mitu jätkuprojekti (kooskõlastused 390/M-14 ja 390/M19); kõige

hiljutisem jätkuprojekt sai kooskõlastatud 18. augustil 2025 (kooskõlastus

403/M-13).

Käesolevas uuringus plaanime linkida lisa andmeid ja analüüsida BIG-

HEART andmeid vaid selle alavalmi kohta, kes jäävad meie uurimisaladele.

Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1–7). Uurimisalaks on ala, mis jääb

uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel paiknevad

järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru ja Viru-Nigula 3)

Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7)

Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid

ühe uurimisalana (Aseriaru ja ViruNigula; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja

Esivere-Tooma).

Registripõhine uuring

Valimi kirjeldus [421]

17

Antud uuringus pole võimalik uurida kõiki Eesti tuuleparke, sest see oleks

antud projekti jaoks liiga keeruline ja mahukas, kuna teeme ka müra ja

infraheli mõõtmisi ja modelleerimisi. Uuringualad valiti välja kasutades

kahte kriteeriumit. Esimese kriteeriumina kasutati oletatavat elanike arvu

tuulepargi vahetus mõjualas. Tuulepargi vahetu mõjuala on arvutatud kui

20 kordne tuulikute masti kõrgus meetrites. Näiteks 100 m kõrguse tuuliku

masti korral on mõjuala 2000 m. Eelkõige kaasati tuulepargid, mille vahetus

mõjualas elab kõige rohkem inimesi. Lisaks arvestati ka Terviseametile

esitatud kaebuste arvu. Selle tõttu on lisatud Saarde tuulepark. Saarde

tuulepargi lähedal elab vähe inimesi, kuid elanikud on esitanud Saarde

tuulepargi kohta Terviseametile mitmeid kaebuseid. Mõjualas elavate

inimneste arvu hindasime kaudselt Maa-ameti kaardirakenduses olevate

aadresside põhjal.

Antud uuringu registripõhise valimi moodustavad kõik BIGHEART

andmebaasis olevad isikud vanuses 36 kuni 85 aastat, kes on elanud

vähemalt aasta jälgimisperioodi jooksul (2012– 2025) eelpool kirjeldatud

uurimisaladel. Vastavalt esialgsele hinnangule Maa-ameti kaardirakenduse

põhjal elab uuringualadel 1–7 kokku hinnanguliselt 50 000 uuritavat.

Sellises valimis on kaasatud uuritavad, kes elavad tuulikutele lähemal ja on

rohkem eksponeeritud (mõjualas) ning ka sellised elanikud kes elavad

kaugemal ja on seetõttu vähem eksponeeritud või pole üldse

ekponeeritud. Kui kaugele täpselt ulatub tuulikute müra ja infraheli selgub

mõõtmiste ja modelleerimiste käigus. Eeldatavasti jääb tuulikute mürale ja

infrahelile eksponeeritud alale ehk mõjualale umbes 5000 uuritavat,

ülejäänud uuritavad on kontrollrühmaks (45 000). Uuritavad mõjualas ja

kontrollrühmas elavad maapiirkondades või väiksemates linnades (nt

Kuressaare, Paldiski, Kunda). Eeldatavasti ei erine kontrollrühm oma

elutingimuste ja eluviisi poolest oluliselt mõjualas olevast rühmast.

Küsitlusuuring

Küsitlusuuringu valimi moodustavad 25 kuni 85 aastased elanikud, kes

elavad eelpool kirjeldatud uuringualadel ja kes on nõustunud

küsimustikule vastama. Küsitlusuuringusse ja registripõhisesse uuringusse

kaasatakse erinevas vanuses isikuid. Registripõhises BIG-HEART

andmebaasis on keskealised ja vanemad inimesed, kuna uuritakse

krooniliste haiguste esinemist, mis ilmevad vanemates vanusrühmades.

Küsitlusuuringusse kutsutakse ka nooremad inimesi, kuna uuritakse lisaks

kergeid tervisesümptomeid ning suhtumist keskkonnateguritesse ja nende

tervisemõjudesse. Uuringusse plaanitakse kaasata vähemalt 2250

uuritavat. Uuringusse kutsutakse kõik tuuleparkide vahetus mõjualas

elavad inimesed ja juhuvalikuga inimesed ülejäänud uuringualalt.

18

Andmete kogumine Registripõhine uuring

[422] Uuringus kasutame olemasolevaid BIG-HEART andmestiku andmeid. Uuringualadel elavatele BIG-

HEART uuritavatele (ca 50 000 uuritavat) lisame keskkonna-andmed

uuritava elukoha kohta (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus

lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja

uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori

läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi)

Meie uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse järgmisel

viisil. Leiame avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid

(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed-

p112.html), mis jäävad meie uurimisaladele. Kattuvad alad teiste

tuuleparkidega jätame välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja

infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad

uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra ja infraheli

näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure

liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse

tuulikute andmed. Edasi saadame keskkonna ja tuulikute andmed koos

vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister

lisab nendele BIGHEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale

jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed.

Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG-

HEART pseudonüümidega. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART

andmebaasile kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed Big-

HEART andmebaasiga.

Ülevaade BIG-HEART andmete koosseisust on esitatud siin:

https://doi.org/10.1093/ije/dyag027

Detailne andmete koosseis on kirjas Lisas 6, milleks on uurimistöö

eetikaloa taotlus protokolli numbriga 348/T-8 „Esotsiaalandmete kasulikus

südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“, mille jaoks BIG-HEART

andmebaas on loodud.

Kõik analüüsid teostatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt

pakutavas sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU).

Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud

teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete

andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) koht on leitav aadressil

https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles).

SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal

kasutajakonto.

SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi

(Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks

volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal

19

on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka

kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu

Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU

keskkonda.

Küsitlusuuring

Küsitlusuuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikud (vanuses 25–85 a),

kes elavad hetkeseisuga uuringualadel. Küsitlusuuringu uuritavate vanus

erineb registripõhise uuringu uuritavate vanusest, sest küsitlusuuringusse

kutsutakse ka nooremaid inimesi, kuna häiringud võivad tekkida ka

noorematel isikutel (kroonilised pigem aga vanematel isikutel). Uuringusse

kutsutakse kõik tuuleparkide mõjualas elavad inimesed ja juhuvalikuga

inimesed ülejäänud uuringualalt. Kutse edastatakse e-maili ja/või telefoni

teel. Selleks on vaja Rahvastikuregistrist uuringualal elavate inimeste

vastavaid kontaktandmeid.

Uuritavate saamiseks esitatakse järgmine päring

Rahvastikuregistrisse. Avalikust Maa-Ameti kaardirakendustest leitakse

uuringualadel olevad aadresspunktid

(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed-

p112.html). Aadressid jagatakse kaheks: mõjualas olevad aadressid (20 x

tuuliku masti kõrgus) ja ülejäänud uuringualal olevad aadressid (30 km

raadiuses). Andmeid päritakse kõikide mõjualas olevate inimeste kohta

(hinnanguliselt kuni 5000 isikut). Aadresspunktid esitatakse

Rahvastikuregistrile. Rahvastikuregister saadab krüpteeritult vastutavale

uurijale (Hans Orru) nendel aadressidel elavate inimeste (vanuses 25–85

aastaste) e-mailid ja telefonid. Mõjualas olevate isikute puhul päritakse

kõigi vanuses 25–85 isikute andmed, ülejäänud uuringualal olevatest

inimestest (hinnanguliselt 45 000) palutakse Rahvastikuregistril valida

juhuvalikuga välja kuni 10 000 isikut. Vastutav uurija lisab e-mailile ja

telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia

keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades.

Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma. Vastutav uurija edastab

krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga

uuringufirmale. Uuritavatele kellel on Rahvastikuregistris olemas e-mail

saadab uuringufirma uuringus osalemise kutse (Lisa 1 ja lingi küsitlusele

(Lisa 2)) emailiga. Kui uuritavad ei täida küsimustikku kahe nädala jooksul,

helistab uuringufirma uuritavale ja alustab vestlust vastavalt juhendile (Lisa

3) ning uuritava nõusoleku korral viiakse läbi küsitlus telefoni teel või juhul

kui uuritav avaldab soovi täita küsimustikku veebis, siis selle ettepanekuga

nõustutakse ja loobutakse telefoniküsitlusest. Kui uuritav ikkagi ei täida

küsitlust veebis, siis temaga rohkem ühendust ei võeta ja ta loetakse

uuringust loobunuks. Uuritavad, kellel puudub Rahvastikuregistris e-mail,

kuid on olemas telefon, helistab uuringufirma ja suhtleb temaga vastavalt

20

juhendile (Lisa 4) ning uuritava nõusoleku korral viiakse küsitlus läbi

telefoni teel. Juhul kui uuritav ei nõustu vastama, siis temaga rohkem

ühendust ei võeta.

Uuringufirma saadab krüpteeritult küsitluse tulemused vastutavale

uurijale Hans Orru, kes ühendab küsitluse andmed keskkonna ja tuulikute

andmetega pseudonüümi abil ja kustutab andmebaasist uuritavate

aadressi, telefoni ja e-maili. Uuritavate aadressi, pseudonüümi ja küsitluse

vastuseid (eri liiki isikuandmeid) näeb vaid vastutav uurija Hans Orru.

Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid pseudonüümitud

kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik

neile edastatud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule, ning

saatma selle kohta kirjaliku kinnituse Hans Orrule. Pseudonüümitud

andmetele TÜ serveris pääsevad ligi vaid taotlusel olevad

uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga

hiljem, kuid juba uuringu planeerimise faasis.

Anname endast parima, et kaasata uuritavaid nii palju kui võimalik, kuid

tegelikult me ei tea, kui paljud on nõus vastama. Juhul kui vastamise määr

on 15%, siis saame kaasata uuringusse 750 mõjualas ja 1500 kontrollalal

elavat uuritavat, kokku 2250 uuritavat.

Valimi võimsus

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu põhjal

(https://tai.ee/sites/default/files/2022-

06/Eesti%20rahvastiku%20vaimse%20tervise%20uuring.pdf) esines EEK-2

küsimustiku põhjal depressiooni riski 27,6% ja unehäirete riski 38,7%

täiskasvanud vastajatest.

Kasutades UCSF Sample Size kalkuraatorit https://samplesize.net/sample-

size-proportions/ saame järgmised tulemused. Kui mõjualast väljaspool on

depressiooniga inimeste osakaal 26% ja me eeldame, et mõjualas on on

nende osakaal 32%, siis on meil sellise seose tuvastamiseks vaja kaasata

vähemalt 678 inimest mõjualast ja 1440 inimest mõjualast väljastpoolt

ning praeguse valimiga oleks see saavutatav. Kui mõjualast väljaspool on

unehäiretega inimeste osakaal 38 % ja eeldame, et mõjualas on see 45%

siis sellise seose tuvastamiseks on meil vaja kaasata vähemalt 731 isikut

mõjualast ja 894 isikut mõjualast väljaspoolt.

Seega kavandatud valim võimaldab tuvastada mõõduka suurusega

tervisemõjusid, kuid väiksemad efektid võivad jääda tuvastamata.

Saarde tuuleparki ei käsitleta käesolevas uuringus täisväärtusliku iseseisva

võrdlusüksusena, vaid piiratud valimimahu tõttu tundlikkusanalüüsi

objektina. Seega on Saarde kaasamise eesmärk eelkõige täiendada

uuringut erijuhtumiga, mis võimaldab kontrollida, kas ja kuidas väikese

valimiga, kuid potentsiaalselt kõrgema tajutud riskiga piirkonnad võivad

21

mõjutada tulemusi. Saarde tuulepargi andmed kaasatakse esmases

koondanalüüsis koos teiste uuringualadega, et maksimeerida statistilist

võimsust ja hinnata üldisi seoseid tuulikute kokkupuute ja tervisetulemite

vahel. Lisaks käsitletakse Saarde tuuleparki eraldi tundlikkusanalüüsis, kus

hinnatakse Saarde piirkonna kaasamise/mittekaasamise mõju

üldtulemustele ja analüüsitakse, kas Saarde tulemused erinevad

süstemaatiliselt teistest piirkondadest. Selline lähenemine on vajalik, kuna

väikese valimi tõttu võivad hinnangud olla ebastabiilsemad ja piirkonna

eripära (nt kõrgem kaebuste tase) võib mõjutada tulemusi. Seega

käsitletakse Saardet analüüsis nii koondandmete osana kui ka eraldi piloot-

/tundlikkusanalüüsina. Valitud kahetasandiline käsitlus (koondanalüüs +

tundlikkusanalüüs) on põhjendatud, kuna see väldib liigset kaalu andmist

väikese valimiga piirkonnale, aga samas ei jäta kõrvale potentsiaalselt

olulist informatsiooni.

Uuringus arvestatakse võimaliku heterogeensusega erinevate tuuleparkide

vahel, mis võib tuleneda tuulikute tehnilistest omadustest (nt kõrgus,

tüüp), müratasemest ja infraheli levikust, piirkondlikest sotsiaalsetest ja

keskkonnateguritest, elanike hoiakutest ja riskitunnetusest.

Regressioonmudelites kasutatakse tuulepargipõhised või

piirkonnapõhised tunnused ning vajadusel kasutatakse stratifitseeritud

analüüsi (piirkonniti) ja tundlikkusanalüüse konkreetsete parkide

väljajätmisega.

Andmeanalüüs [423] Registripõhine uuring

Kasutades kohortuuringu disaini uuritakse registriandmete põhjal

tuulikute müra/infraheli/kauguse/tuuliku tüübi seoseid järgmiste

tervisetulemitega (sulgudes RHK10 kood): Südame-veresoonkonna

haigused (I20-I25, I60-69, I50, I48)

Südame isheemiatõved (I20-I25)

Peaajuveresoonte haigused (I60-I69)

Südamepuudulikkus (I50)

Südame kodade virvendus (I48)

Surm südame-veresoonkonna haigusesse (I20-I25, I60-69, I50, I48)

Peavalu diagnoosid G44 (välja arvatud G44.3 ja G44.4)

Migreen (G43)

Muud peavalusündroomid (G44 välja arvatud G44.3 ja G44.4)

Unehäirete ravimite välja ostmine (ATC kood:N05CC-CF,

N05CH välja arvatud N05CD08)

Depressioon:

Antidepressantide välja ostmine (ATC kood: N06AA, AB, AF, AG,

22

AX välja arvatud N06AX12 ja N06AX21)

Depressiooni diagnoos (F32-F33)

Jälgimist alustame kui uuritav on elanud vähemalt 1 aasta uuringualal ja

jälgimine lõpeb uuritava haiguse/sümptomi tekkimisel, surma korral,

aadressi puudumise korral või viis aastat peale kolimist uuringupiirkonnast

väljapoole. Maksimaalne jälgimise aeg on 1. jaanuar 2012 kuni 31.

detsember 2025 (13 aastat). Uuringust jäävad välja uuritavad, kellel oli

uuritav tervisetulem enne jälgimisperioodi algust ja üle 85 aastased.

Tulemuste statistilisel analüüsil kasutatakse kohandatud Coxi

proportsionaalsete riskide mudelit või teisi kohandatud regressiooni

mudeleid. Andmeanalüüsil kasutatakse statistikaprogrammi R.

Küsitlusuuring

Küsitluse põhjal viiakse läbi juhtkontrolluuring. Uuuritavad jagatakse

kaheks – need kes raporteerivad tuulikutest põhjusatud

tervisesümptomeid ja häiringut (juhud) ja need kes ei raporteeri

(kontrollid). Uuritavad seostatakse modelleeritud müra ja infraheli

andmetega ning kauguse ja tuuliku kõrguse suhtega lähimast tuulikust.

Hinnatakse, kas juhtudel esines varasemalt suurem kokkupuude tuulikute

müraga või infraheliga või kas nad elavad tuulikutele lähemal kui kontrollid.

Samuti hinnatakse, kas teatud tüüpi tuulikute lähedal on rohkem kaebusi

või seostuvad kaebused pigem taustaandmete või suhtumisega

rohepöördesse, poliitilise tunnetuse või kasutatavate infokanalitega.

Analüüsides kasutatakse kohandatud logistilist regressiooni. Kasutatakse

statistikaprogrammi R .

Küsimustiku analüüsi teises osas viiakse läbi radade uuring (path-analytic

model), (Lisa 5) mis võimaldab eristada müra või infraheli otsest ja

tajutavat mõju tervisele. Selles analüüsis hinnatakse, kas subjektiivne

tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega

ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud

tervisekaebustega. Statistilisel analüüsil rakendatakse SPSS-AMOS

moodulit (radade analüüs põhineb regressioonanalüüsil). Radade analüüs

võimaldab välja selgitada, kas tervisesümptomeid või häiritust põhjustab

otseselt objektiivselt mõõdetud müra või infraheli või pigem tunnetatud

saastuse tase ja tunnetatud terviserisk. Sarnase analüüsi, küll seoses

õhusaastega, on uuringumeeskond eelnevalt teostanud (Orru et al., 2018)

23

5.1. Uuritavate värbamine ja informeerimine

Kas uuringusse Jah

kaasatakse vahetult inimesi

uuritavatena? [511]

Uuritavate värbamine Küsitlusuuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikud (vanuses

[511a] 25–85 a), kes elavad hetkeseisuga uuringualadel. Uuringusse kutsutakse kõik

tuuleparkide mõjualas elavad inimesed ja juhuvalikuga inimesed

ülejäänud uuringualalt. Kutse edastatakse e-maili ja/või telefoni teel. Selleks on

vaja Rahvastikuregistrist uuringualal elavate inimeste vastavaid kontaktandmeid.

Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma. Vastutav uurija edastab

krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga

uuringufirmale. Uuritavatele kellel on Rahvastikuregistris olemas e-mail

saadab uuringufirma uuringus osalemise kutse (Lisa 1 ja lingi küsitlusele

(Lisa 2)) emailiga. Kui uuritavad ei täida küsimustikku kahe nädala jooksul,

helistab uuringufirma uuritavale ja alustab vestlust vastavalt juhendile (Lisa

3) ning uuritava nõusoleku korral viiakse läbi küsitlus telefoni teel või juhul

kui uuritav avaldab soovi täita küsimustikku veebis, siis selle ettepanekuga

nõustutakse ja loobutakse telefoniküsitlusest. Kui uuritav ikkagi ei täida

küsitlust veebis, siis temaga rohkem ühendust ei võeta ja ta loetakse

uuringust loobunuks. Uuritavad, kellel puudub Rahvastikuregistris e-mail,

kuid on olemas telefon, helistab uuringufirma ja suhtleb temaga vastavalt

juhendile (Lisa 4) ning uuritava nõusoleku korral viiakse küsitlus läbi

telefoni teel. Juhul kui uuritav ei nõustu vastama, siis temaga rohkem

ühendust ei võeta.

Informeeritud nõusoleku saamiseks teavitatakse uuritavaid uurimistööst

nii nagu on kirjas Lisades 1, 3 ja 4.

Kas uuringusse Jah

kaasatakse haavatavaid

isikuid või isikuid, kes uuringus osalemise tõttu

võivad

haavatavasse seisundisse sattuda?

[512]

5.2. Uuringu

mõju

uuritavatele

Protseduurid ja tegevused

uuritavatega [521]

Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma, kes järgib andmekaiste reegleid ja seadusi

Haavatavate uuritavate

kaasamise põhjendus

[512a]

Uuringusse kaasatakse kõik mõjualas elavad isikud vanuses 25-85 ja

uuringualal elavad isikud juhuvalikuga, ning seetõttu võib nende hulka

sattuda ka haavatavaid isikuid (nt väga madala sissetulekuga või krooniliste

haigustega inimesed). Pseudonüümimine ja rühmapõhine analüüs tagab

selle, et nende õiguseid ja heaolu ei kahjustata.

24

Protseduurid uuritavatega on järgmised.

Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale.

Uuritavatele kellel on Rahvastikuregistris olemas e-mail saadab uuringufirma uuringus osalemise kutse (Lisa 1 ja lingi

küsitlusele (Lisa 2)) e-mailiga. Kui uuritavad ei täida küsimustikku kahe nädala jooksul, helistab uuringufirma uuritavale ja

alustab vestlust vastavalt juhendile (Lisa 3) ning uuritava nõusoleku korral viiakse läbi küsitlus telefoni teel või juhul kui

uuritav avaldab soovi täita küsimustikku veebis, siis selle ettepanekuga nõustutakse ja loobutakse telefoniküsitlusest. Kui

uuritav ikkagi ei täida küsitlust veebis, siis temaga rohkem ühendust ei võeta ja ta loetakse uuringust loobunuks. Uuritavad,

kellel puudub Rahvastikuregistris e-mail, kuid on olemas telefon, helistab uuringufirma ja suhtleb temaga vastavalt juhendile

(Lisa 4) ning uuritava nõusoleku korral viiakse küsitlus läbi telefoni teel. Juhul kui uuritav ei nõustu vastama, siis temaga

rohkem ühendust ei võeta.

Küsitlus võtab aega 15-25 minutit.

Kas uuring on Ei füüsiliselt

sekkuv? [522]

Füüsilise sekkumise kirjeldus

[522a]

Kas uuringus Ei

osalemisega kaasneb

oluline vaimne koormus või

vaimse tervise kahjustamise

oht? [523]

Vaimse koormuse või tervise

kahjustamise ohu kirjeldus

[523a]

5.3. Inimese bioloogilise materjali kasutamine

Ei Kas uuringu käigus kogutakse, kasutatakse või säilitatakse inimese bioloogilist materjali? [531]

Bioloogilise materjali kogumise ja kasutamise kirjeldus [531a]

25

5.4. Tehisaru kasutamine

Tehisaru kasutamise kirjeldus

[541a]

5.5. Eetilised riskid ja nende maandamine

Uuritavate austamine [551]

Registripõhine uuring

Uuritavate andmeid kasutatakse registripõhises uuringus nende nõusolekuta.

Uuritavate autonoomia ja väärikuse austamine on minimaalselt tagatud läbi passiivse avaliku teavitamise ja

loobumisvõimaluste andmise kaudu. BIG-HEART andmebaasi tutvustus on üleval avalikul kodulehel

https://tervis.ut.ee/et/big-heart. Sealt on ka võimalik teada saada, kuidas on võimalik uuringus osalemisest loobuda.

Uuritavad saavad igal ajal kuni uuringu lõpuni esitada vastutavale uurijale vastava avalduse, mille järel nende andmeid

edasises analüüsis ei kasutata. Loobumisel ei ole uuritavatele mingeid negatiivseid tagajärgi ning see ei mõjuta nende õigust

saada tervishoiu- ega muid riigiteenuseid.

Uuritavate andmeid kasutatakse avalikes huvides toimuva teadustöö eesmärgil. Seega on andmete kasutamine vastab

ühiskondlikule ootusele, et riiklikes registrites kogutud teavet kasutatakse avalikes huvides, sh rahvatervise parandamiseks

ja teaduspõhise poliitikakujundamise toetamiseks tingimusel, et isikute privaatsus on kaitstud. Uuring järgib neid

põhimõtteid.

Küsitlusuuring

Küsitlusuuringus osalemine on vabatahtlik ja uuritavatelt küsitakse nõusolekut uuringus osalemiseks. Emailiga saadetavas

uuringukutses on kirjas uuringu eesmärk ja järgmised laused: „Küsimustikule vastamine on vabatahtlik ja Teil on õigus sellele

vastamisest keelduda. Vastates küsimustikule nõustute uuringus osalema.“(Lisa 1). Telefoniküsitluses küsitakse peale

lühikest uuringu eesmärgi ja sellele ajakulu tutvustamist „Kas olete nõus osalema?“ (Lisa 4). Uuritavad saavad keelduda

uuringus osalemast kui nad ei vasta küsitlusele, mis on saadetud e-mailiga või keelduvad vastamast telefonis helistamise

korral. Loobumise korral puuduvad tagajärjed uuritavale. Telefoniküsitluse korral saab uuritav loobuda uuringus osalemisest

kogu kõne vältel.

Küsitlus (Lisa 2) on pimendatud vormis – uuritavad ei tea, et uuritakse just tuulikute tervisemõjusid. Uuringut tutvustatakse

kui üldist keskkonna saastuse mõju tervisele käsitlevat uuringut keskkonnast tulenevate tervisemõjude vähendamiseks (Lisa

1, Lisa 3). Küsitluse pimendamine on antud teema puhul asjakohane, sest soovime saada uuritavatel esinevate

tervisetulemite kohta objektiivset infot. Tuulikute tervisemõjude teema ümber on hetkel palju emotsioone ja valeinfot, ning

kui uuringut esitleta kui tuuleparkide tervisemõjusid uurivat uuringut, on oht, et vastused tervisemõjude kohta võivad olla

kallutatud ja uuring ei täida oma eesmärki – selgitada välja kas tuulikutel on negatiivseid tervisemõjusid. Vastuste kallutatust

juhul kui uuritav teab, et uuritakse tuulikuid, on varasemad teadustööd ka raporteerinud.

Ei Kas uuringus kasutatakse tehisaru? [541]

26

Uuringu pimendamine on vajalik, sest teaduskirjanduse põhjal on tuuleparkide tervisemõjude kontekstis oluline

notseeboefekti risk. See tähendab, et negatiivsed ootused võivad ise põhjustada või võimendada sümptomeid. Varasemad

(s.h meie enda läbiviidud) uuringud näitavad, et inimeste uskumus võimaliku kahjulikkuse kohta võib suurendada häiritust

ja tekitada tervisesümptomeid. Sellest tulenevalt on põhjendatud eeldada, et kui uuritavad teavad, et uuring keskendub

otseselt tuulikute mõjule, võib see suurendada negatiivset ootust ja võimendada sümptomite teket või nende raporteerimist

ning sellega põhjustada uuritavatele tarbetut psühholoogilist kahju (ärevus, stress). Seega on pimendamine tingitud

eetilisest kohustusest vältida uuritavatele kahju.

Lisaks eetilistele põhjustele on pimendamine vajalik uuringu teadusliku usaldusväärsuse tagamiseks. Ilma pimendamiseta

tekib informatsiooniline kallutatus. Uuritavad võivad teadlikult või alateadlikult seostada oma sümptomeid tuulikutega ja

üle- või alaraporteerida sümptomeid. Lisaks uurime inimeste hinnanguid ka teiste energiaallikate kohta, mis annab meile

võrdlusbaasi.

Pimendamine on seega proportsionaalne meede, kuna vähendab notseeboefekti ja sellega seotud kahju, tagab

usaldusväärsemad tulemused, võimaldab teha teaduspõhiseid rahvatervise järeldusi. Võimalikuks kahjuks on, et uuritavad

ei ole täielikult informeeritud uuringu täpsest fookusest, kuid siiski uuritavatele antakse üldine korrektne info

(keskkonnategurite keskkonna- ja tervisemõjude uuring).

Arvestame oma uuringus, et väikese elanike arvuga piirkondades (nt Saarde, Nasva) võib suureneda isiku kaudse tuvastamise

risk. Selle riski maandamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid: 1. Tulemusi ei esitata väga väikeste rühmade kaupa, mis

võimaldaks isikute tuvastamise erinevate tunnuste järgi, mida uuringus on küsitud

2. Vajadusel kasutatakse geograafilist agregeerimist, sealhulgas väiksemad piirkonnad koondatakse suuremateks

analüüsiüksusteks, mitme väikese tuulepargi mõjualasid käsitletakse ühiselt. See vähendab riski, et üksikuid uuritavaid oleks

võimalik siduda konkreetse elukohaga.

3. Vajadusel rakendatakse eriti tundlike tunnuste (nt terviseandmete) puhul väikeste lahtrite mahasurumist, kus analüüsi

tabelites ei kuvata sagedusi või tulemusi, kui lahtri suurus on alla turvalise künnise. Sellised väärtused märgitakse kas „\<n“.

4. Tundlike tunnuste kombinatsioonide detailset esitust välditakse. Väikese valimiga piirkondades välditakse tulemuste

esitamist, kus kombineeritakse mitut potentsiaalselt identifitseerivat tunnust (nt vanus + sugu + tuulepargi lähedus +

haigus). Analüüsi tulemused esitatakse summeeritud või üldistatud kujul ning vältides detailseid risttabeleid väikestes

alarühmades.

Eelpool kirjeldatud

meetmed tagavad, et isegi

väikese elanike arvuga

piirkondade puhul on

kaudse tuvastamise risk

maandatud.Uuringuga

kaasnev kasu ja kahju [552]

Registripõhine uuring

27

Kuna kasutame varasemalt kogutud pseudonüümitud andmeid, ei too käesolev uuring uuritavatele kaasa majanduslikku või

ajalist koormust, sest inimesed ei osale uuringus vahetult ega pea tegema ühtegi tegevust. Samuti ei tekita uuring füüsilisi

ega psühholoogilisi riske. Antud uuringu tõttu ei teki andmesubjektidele uusi kohustusi. Andmesubjektide õigused jäävad

peamiselt muutmatuks, st. säilib õigus nõuda andmete parandamist ja olla unustatud.

Ainsaks võimalikuks riskiks on risk olla tuvastatud, mida maandatakse mitmel tasandil: andmebaase analüüsitakse

pseudonüümitult (st otseselt tuvastatavad isikuandmed on üksnes registripidajate käes, mitte Tartu Ülikooli serveris); Tartu

Ülikooli uurijad töötavad rangelt turvatud serverikeskkonnas (SAPU), millel puudub ühendus avaliku internetiga, ja kus iga

toiming videosalvestatakse; andmete eksport on võimaldatud vaid vastutava uurija isiklikul allalaadimisel ja see on logitud;

analüüsides ei väljastata tulemusi, mis võimaldaksid üksikisikut tuvastada. Kuna haavatavad isikud (nt väga madala

sissetulekuga või krooniliste haigustega inimesed) võivad olla andmestikus esindatud, tagab pseudonüümimine ja

rühmapõhine analüüs selle, et nende õiguseid ja heaolu ei kahjustata.

Uuring ei paku otsest kasu üksikule uuritavale, kuid selle kaudne kasu ühiskonnale võib olla märkimisväärne. Uuringu käigus

luuakse uusi teadmisi tuulikute tervisemõjude kohta, mida arvestatatakse energeetika ja keskkonnapoliitika kujundamisel.

Seetõttu saavad andmesubjektid kaudselt kasu tõenduspõhisemast energeetika- ja keskkonnapoliitikast. Uuritavatel on

võimnalus saada uusi teadmisi tuulikute tervisemõjude kohta. Projekti tulemused avaldatakse Kliimaministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi kodulehel ning uuringu tulemusi tutvustatakse ka meedias, samuti kohalikel teabepäevadel ja muul

viisil. Uuring annab olulise panuse ka teadusele. Uuringu põhjal on plaanis avaldada vähemalt kolm teaduslikku artiklit

eelretsenseeritavates ajakirjades. Arvestades, et uuritavatele ei kaasne koormust ega kahju, kaalub see pikem ja laiem avalik

kasu uurijate hinnangul selgelt üles kõik võimalikud riskid ja kahjud (sh. madalam autonoomia ja pea olematu risk olla

tuvastatud).

Küsitlusuuring

Uuritaval kulub küsimustiku täitmisele umbes 15-25 minutit. See on ajaline koormus uuritavale, mida ei ole võimalik

maandada. Uuritaval on õigus uuringust loobuda mitte vastates e-mailile ja keeldudes telefoniküsitlusest. Loobuda saab ka

telefoniküsitluse ajal, kui uuring tundub liiga kurnav. Kui uuritav loobub uuringus osalemisest telefoniküsitluse ajal, siis kõik

tema andmed (ka juba sisestatud vastused) kustutatakse. Kui uuritav ei soovi kõigile küsimustele vastata, võib neid

valikuliselt vahele jätta.

Riski olla tuvastatud maadnatakse järgmiste meetmetega. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid

pseudonüümitud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed (e-mail,

telefon), peale küsitluse tulemuste üle andmist Hans Orrule. Vaid Hans Orru saab näha korraga uuritavate aadressi,

kontaktandmeid (telefon ja e-mail), ja küsitluse tulemusi. Ka Hans Orru ei saa kunagi teada uuritavate nime ega isikukoodi,

sest neid Rahvastikuregistrist ei küsita. Küsitlusfirma saab korraga näha uuritavate kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi,

kuid küsitlusfirma ei näe kunagi uuritavate aadressi, nime ega isikukoodi.

Pseudonüümitud andmeid analüüsivad vaid projektiga seotud töötajad, keda on teavitatud isikuandmete kaitse reeglitest.

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste

isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega

on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja

valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava.

Uuringust tulenev kasu on sama mis registripõhises uuringus.

28

Leiame, et uuringust saadav kasu kaalub üles ajalise koormuse uuritavale ja riski olla tuvastatud.

Muud eetilised riskid [553]

Uuringu läbiviimisega ei kaasne muid eelnevalt käsitlemata eetilisi riske.

6.1. Isikuandmete töötlemise kontrollküsimused

6.2. Isikuandmete päritolu

Kas uuringus Jah

töödeldakse isikuandmeid,

mida ei koguta vahetult

inimeselt endalt? [621]

Kas uuringus Jah

töödeldakse riiklikest andmekogudest või

registritest pärit isikuandmeid?

[622]

Millistest riiklikest 1) geenivaramu

andmekogudest pärit 2) terviseinfosüsteem

andmeid uuringus

kasutatakse? [623] 3) vähiregister 4) vähi

sõeluuringute register 5)

raseduse infosüsteem 6)

müokardiinfarktiregister

7) tuberkuloosiregister

8) narkomaaniaravi

andmekogu

9) surma põhjuste

register 10)

nakkushaiguste register

11) retseptikeskus

12) tervisekassa

andmekogu 13) muu

Selgitus andmekogude Kasutame juba varasemalt loodud BIG-HEART andmebaasi andmete kasutamise

andmeid. BIG-HEART andmed on kogutud järgmistest kohta [623]

Jah Kas uuringus töödeldakse isikuandmeid? [611]

Selgitus isikuandmete mitte töötlemise kohta [611a]

29

registritest: Tervisekassa retseptikeskus, Tervisekassa ravikindlustus,

Rahvastikuregister, Tööturegister, Sotsiaalkaitse infosüsteem,

Kinnistusraamat ja Äriregister.

Uuringualadel elavatele BIG-HEART uuritavatele (ca 50 000 uuritavat)

lisame keskkonna-andmed uuritava elukoha kohta (tuulikute müra ja

infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas,

liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed

(tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise

aasta, EHR kood, tuulepargi nimi)

Meie uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse järgmisel

viisil.

Leiame avalikust Maa-ameti kaardirakendusest

kõik aadresspunktid

(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian

dmed-p112.html), mis jäävad meie uurimisaladele. Kattuvad alad teiste

tuuleparkidega jätame välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja

infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad

uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra ja infraheli

näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure

liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse

tuulikute andmed. Edasi saadame keskkonna ja tuulikute andmed koos

vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister

lisab nendele BIGHEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale

jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed.

Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG-

HEART pseudonüümidega. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART

andmetele kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed BIG-

HEART andmebaasiga.

Uuringus on vaja kasutada terviseandmeid, sest muidu pole võimalik

kindlaks teha, kas tuulikutega kokkupuude mõjutab inimeste tervist.

Samuti on vaja sotsiaal-demograafilisi ja majandusliku seisukorra kohta

käivad andmeid, et kohandada mudeleid nendele teguritele. Kohandamata

mudel võib anda vale tulemuse.

Kuidas tagatakse andmekogust pärinevate isikuandmete turvaline töötlemine? [624]

Kõik registripõhises uuringus kasutatavad andmed pseudonüümiti enne

uurijateni jõudmist ja neid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses

uurimiskeskkonnas (SAPU), mis vastab Eesti infoturbestandardi ja ISKE-M

nõuetele. Pseudonüümni võtmele on juurdepääs ainult

Rahvastikuregistril.

Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud

teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete

andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) kohta on leitav aadressil

30

https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles). Antud

uuringus on püütud viia andmete lekke või väärkasutamise oht

miinimumini. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File

Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste

keskuse poolt.

SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal

kasutajakonto.

SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann)

taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav

ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei

ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa

arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU

keskkonda.

Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja neid informeeritakse

andmetele kohanduvatest andmekaitse nõuetest enne ligipääsu

pseudonümiseeritud andmetele. Kõik uurijad töötlevad andmeid vaid

uuringu protokollis näidatud eesmärkide saavutamiseks, rakendades vaid

uuringu protokollis näidatud meetodeid. Juhul kui uurijad soovivad muuta

või lisada eesmärke, meetodeid või andmete koosseisu, küsime vastavalt

olukorrale kooskõlastust eetikakomiteelt.

Antud uuringu raames saavad juurepääsu BIG-HEART andmetele SAPU

keskkonda uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub

uuringumeeskonnaga hiljem.

Kõik andmete analüüsid teostatakse SAPU keskkonnas. Keskkonnas on

olemas kogu vajalik analüüsitarkvara, seega puudub uurijatel vajadus töö

tegemiseks andmeid alla laadida. E-terviseandmed on seal juba

teisaldatud OMOP andmekujule

(https://ohdsi.github.io/CommonDataModel/) mida saab teostada vaid TÜ

teadusarvutuste keskuse pilvelahenduses. Tartu Ülikooli teadusarvutuste

keskus vastab Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem (ISKE)

M taseme nõuetele. Kogu andmetöötlus teostatakse Tartu Ülikooli

Arvutiteaduste Instituudi SAPU turvalises keskkonnas, st. BIG-HEART

andmed ei lahku kunagi Tartu Ülikooli serverist.

Analüüsi käigus loodud tabelid ja joonised saab alla laadida vaid BIG-

HEARTi vastutav uurija (Taavi Tillmann), kes kinnitab, et nad ei sisalda

tuvastatavaid materjale ja edastab need uurijale. Kõigi kasutajate tegevus

on videosalvestatud, logitud ja auditeeritav. Andmete allalaadimine,

kopeerimine ja töötlemine väljaspool turvalist keskkonda ei ole tehniliselt

võimalik kuna SAPUl puudub ühendus internetiga.

Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele (nt teistele teadlastele).

31

Selgitus

depseudonüümimise vajaduse

kohta [627a] Kas isikuandmeid

Jah

saadakse lisaks riiklikele

andmekogudele veel mõnest

allikast? [628]

Kuidas ja millistest Lisaks viime läbi küsitluse (Lisa 2). allikatest

isikuandmed

saadakse? [628a]

Uuritavate saamiseks päritakse uuringualadel asuvate aadresspunktide

kohta Rahvastikuregistrist uuritavate telefonid ja e-mailid. Vastutav uurija

(Hans Orru) lisab e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab

küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate

elukohtades. Pseudonüümide võtit teab vaid vastutav uurija Hans Orru.

Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate emailid ja telefonid koos

pseudonüümiga uuringufirmale. Uuringufirma saadab krüpteeritult

küsitluse tulemused vastutavale uurijale Hans Orru, kes ühendab küsitluse

andmed keskkonna ja tuulikute andmetega pseudonüümi abil ja kustutab

andmebaasist uuritavate aadressi, telefoni ja e-maili. Uuritavate aadressi,

pseudonüümi ja küsitluse vastuseid (eri liiki isikuandmeid) näeb vaid

vastutav uurija Hans Orru. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse

vaid pseudonüümitud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse

lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed, peale andmete üle

andmist Hans Orrule. Pseudonüümitud andmetele TÜ serveris pääsevad

ligi vaid uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub

uuringumeeskonnaga hiljem.

Pseudonüümitud andmeid analüüsivad vaid projektiga seotud töötajad,

keda on teavitatud isikuandmete kaitse reeglitest. TÜ peremeditsiini ja

rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad

isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist.

Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja

korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs.

Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja

valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi

tegevuskava.

Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele (nt teistele teadlastele).

32

andmeid edasises analüüsis ei kasutata. Loobumisel ei ole uuritavatele

mingeid negatiivseid tagajärgi ning see ei mõjuta nende õigust saada

tervishoiu- ega muid riigiteenuseid.

Küsitlusuuringus antakse teaavet isikuandmete töötlemise kohta e-maili

kaaskirjas ja telefoniküsitluse uuringu tutvustuses (Lisad 1, 3, 4).

6.3. Isikuandmete töötlemise ülevaade

Milliseid isikuandmeid Uuringus töötleme andmeid järgnevatest kategooriatest. uuringus töödeldakse?

Sotsiaaldemograafilised andmed:

[631]

-Peamised tegurid: sugu, vanus, perekonnaseis, rahvus

-Allikas: registripõhises uuringus BIG-HEART

andmebaas, algallikas Rahvastikuregister; küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2) -

Andmete liigitus: pseudonümiseeritud eriliiki isikuandmed.

Haridusandmed:

-Peamised tegurid: kõrgeim omandatud haridustase.

-Allikas: registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algallikas

Rahvastikuregister; küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2) -Andmete liigitus:

pseudonümiseeritud isikuandmed.

Majanduslik staatus:

-Peamised tegurid: registripõhises uuringus töötuse episoodid ja kestus,

sotsiaaltoetuste saamine, tööalased katkestused; küsitlusuuringus

tööstaatus ja tunnetatud majanduslik heaolu . -Registripõhises uuringus

BIG-HEART andmebaas, algallikas Töötukassa ja

Sotsiaalkindlustusameti andmekogud;

küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2)

-Andmete liigitus: pseudonümiseeritud tundlikud isikuandmed.

Varalised andmed:

-Peamised tegurid: registipõhises uuringus kinnisvara omamine (elu‑ ja mitteelamukinnisvara), äriühingute omamine

-Allikas: BIG-HEART andmebaas, algallikas kinnistusraamat ja äriregister.

-Andmete liigitus: pseudonümiseeritud tundlikud isikuandmed.

Kuidas tagatakse

isikuandmete töötlemise

läbipaistvus? [629]

BIG-HEART andmebaasi tutvustus on üleval avalikul kodulehel

https://tervis.ut.ee/et/big-heart. Sealt on ka võimalik teada saada, kuidas

on võimalik uuringus osalemisest loobuda. Uuritavad saavad igal ajal kuni

uuringu lõpuni esitada vastutavale uurijale vastava avalduse, mille järel

nende

33

Terviseandmed:

-Peamised tegurid: registripõhises uuringus diagnoosid,

ravimiretseptide väljakirjutamine ja väljaostmine;

küsitlusuuringus eneseraporteeritud diagnoosid ja sümptomid -Allikas:

registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas,

algandmed Tervisekassa andmekogu; küsitlusuuringus küsitlus

(Lisa 2)

-Andmete liigitus: pseudonümiseeritud eriliiki isikuandmed.

Suremuse andmed:

-Peamised tegurid: vahetu surmapõhjuse diagnoosid -Allikas:

registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algandmed Surma

põhjuste register

-Andmete liigitus: pseudonümiseeritud eriliiki isikuandmed.

Kas uuringus töödeldakse terviseandmeid või teisi isikuandmete eriliike? [632]

Eriliiki isikuandmete selgitus [632a]

Kas isikuandmete seas on tavapärasest tundlikumaid andmeid? [633]

Tundlike isikuandmete

selgitus [633a]

Jah

Uuringu käigus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, mis on seotud

andmesubjektide tervisega ning rahvusega. Eriliiki andmed on saadud

registripõhises uuringus BIG-HEARTi andmekogust ja küsitlusuuringus

küsitluse teel (Lisa 2). Jah

Registripõhises uuringus analüüsime majanduslikku ja sotsiaalset olukorda

kirjeldavad andmeid nagu töötuse episoodid, sotsiaaltoetuste ja ‑teenuste

kasutamine, kinnis‑ ja ärivara omamine. Küsitlusuuringus küsime

majandusliku olukorra ja laste olemasolu kohta. Konfidentsiaalsus,

andmesubjektide õigused ja heaolu on tagatud eelpool juba kirjeldatud

viisidel.

34

6.4. Isikuandmete töötlemise alane vastutus

andmesubjekti nõusolekuta?

[642]

Kas ilma nõusolekuta töödeldakse isikuandmete eriliike? [643]

Põhjendus nõusoleku mittekasutamiseks [644]

Jah

Kui küsida kõikidelt uuritavatelt (eeldatavalt 50 000) teadlikku nõusolekut

uuringus osalemiseks oleks töömaht projketi teostamiseks liiga suur.

Protsessi võib saata ka suur hulk küsimusi, millele meie meeskond ei

suudaks piisavas mahus reageerida. Samuti tekitaks massiline nõusoleku

küsimine ajalise ja psühholoogilise koormuse paljudele uuritavatele, kes

peavad meie teavitust lugema ja sellele reageerima.

Isikuandmeid töötleme Eesti Isikuandmete kaitse seadus § 6 alusel:

„(1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud kujul. Enne isikuandmete

üleandmist teadusuuringu töötlemiseks asendatakse isikuandmed

pseudonüümitud andmetega.“

- Jah. Antud projekti puhul on juba varasemalt andmed

pseudonümiseeritud - uuritavate nimed ja isikukoodid ja aadressid

eemaldatud, sünnikuupäev asendatud vanusega ja lisatud

pseudonüüm. Antud projekti töötajatel puudub ligipääs

pseudonüümide dekodeerimise võtmele.

„(2) Depseudonüümine või muu viis, millega isikut

mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud

ainult täiendavate teadusuuringute vajadusteks.“

- Jah. Vastutaval töötajal (Tartu Ülikoolil) on ainult pseudonüümitud

andmed, millele antud uuringu raames pääseksid uurijad ligi, ilma et

oleks vaja andmeid depseudonüümida. Depseudonüümimist võimaldav

andmevõti on vaid Rahvastikuregistris

a) Uuringu vastutav asutus on ainus isikuandmete vastutav töötleja.

Jah

Kes on isikuandmete vastutav töötleja? [641]

Selgitus vastutuse jagunemise osas [641a]

Kas mõni isikuandmete töötlemise osa toimub uuringus ilma andmesubjekti

35

„(3) Teadusuuringu andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on

lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused“

„1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole

andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks

ebamõistlikult raske saavutada“

- Jah. Kui uuring ei kasutaks BIG-HEART andmebaasi ja

Rahvastikuregistrit ei saaks me seostada tuulikute müra, infraheli ja teisi

keskkonna-andmeid uuritavate elukohas uuritavate tervisetulemitega.

Sellest tulenevalt muutuks võimatuks uurigu peamine eesmärk, selgitada

välja tuulikute tervisemõjud.

„2) teadusuuringu tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi“

Jah. Projekti tulemuste põhjal teeme ettepanekuid tuulikutega seotud

häirituse ja tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu

tulemused panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia

rakendamise hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse

loomise, meetmete kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti

panustab see uuring Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse

soovitustesse tugevdada tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et

parandada teadusandmete kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid

rahvatervise soovitusi tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse

vajaduse korral tulevikus keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis

aitavad maandada tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske

tervisele ja hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide

läheduses asuvate elanike mured saavad vastuse, tervise ja heaolu

võimalikud mõjud (ja selle puudumised) on selgemad. Vajadusel

rakendatakse parandus- ja leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju

ja planeerimistegevuse alane teadlikkus kasvab. Uuring on oluline ka

ülemaailmses teaduslikus kontekstis, sest siiani läbi viidud tuulikute

tervisemõjusid käsitlevad teadusuuringud ei ole arvult piisavad

tõenduspõhiste järelduste tegemiseks.

„3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti

õigusi.“

- Antud uuringu raames, kus andmesubjekte ei teavitata uuringu

tulemustest või väljunditest, ei teki andmesubjektidele uusi kohustusi.

Andmesubjektide õigused jäävad peamiselt muutmatuks, st. säilib õigus

nõuda andmete parandamist ja olla unustatud.

Üks andmesubjekti õigus, mida uuring osaliselt kahjustab on õigus olla

teavitatud. Oleme kaalunud varianti, kus uuritavaid teavitatakse

individuaalselt, et nende andmeid töödeldakse (aga nõusolekut ei küsita).

Otsustasime, et selline lahendus eeldaks ebaproportsionaalseid

36

jõupingutusi. Arvestades valimi suurt suurust tooks see endaga kaasa nii

suure hulga lisatööd, ent meil puudub inimressurss ja rahalised vahendid

seda teostada ja uuring muutuks seejärel teostamatuks.

Kokkuvõtteks, leiame, et isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

tehtud teadusuuringu eesmärgil, seda tehakse pseudonüümitud kujul,

uuritavad ei saa ühtegi päriselu sekkumist ega otsest mõju ja

andmetöötlemise teave tehakse avalikult kättesaadavaks (täpsem info:

taotluse osa 8.1). Seega on andmetöötlus proportsionaalne, mis ei

kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi.

Kas uuringu käigus ilma nõusolekuta töödeldavad isikuandmed on andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul? [645]

Tuvastamist võimaldavate

andmete kasutamise

põhjendus [645a]

Jah

Registripõhist uuringut ei ole võimalk läbi viia anonüümselt, sest vastasel

juhul ei saa me kaasata uuringupiirkondades (tuulikute läheduses) elavaid

inimesi ja nende terviseandmeid registritest.

Küsitlusuuringus on uuritavaid võimalik tuvastada, kuna kasutame järgmisi

andmeid: uuritava aadress, telefon ja e-mail. Küsitlusuuringus ei ole kellegi

ligipääsu uuritavate isikukoodidele, uuritava nimele ega sünnikuupäevale.

Küsitluspõhist uuringut ei ole võimalik läbi viia anonüümselt, sest muidu

pole võimalik küsitluse tulemuste andmetega viia kokku keskkonna ja

tuulikute andmeid uuritavate elukohas ning uuringu eemärki poleks

võimalik täita. Uuring on avalikes huvides nagu on juba kirjeldatud eelpool.

Registripõhine uuring kahjustab osaleja õigust olla teavitatud, kuna

uuritavate individuaalne teavitamine pole valimi suuruse näol võimalik.

Seda arvestades, on uuritavatel võimalus saada uuringu kohta

informatsiooni ja oma osalusest loobuda passiivse massiteavituse kaudu.

Teiseks on andmesubjektide õiguste mõju siiski minimaalne: uurijatel

puudub ligipääs isikustatud andmetele, uusi kohustusi ei teki ning muid

õigusi ei piirata. Isikute identiteeti ei saa taastada, sest pseudonüümitud

andmeid hoitakse eraldi andmevõtmest. Turvameetmed (sh suletud

serverikeskkond, ligipääsupiirangud ja üksnes rühmapõhine tulemuste

esitlus) tagavad, et töötlemine ei kahjusta uuritavate huve ega väärikust.

Leiame, et kasu ühiskonnale kaalub üles minimaalse riskiga

andmetöötluse.

37

Tuvastamist välistavate asjaolude kirjeldus [645b]

Isikuandmete avaldamine,

jagamine, säilitamine ja

taaskasutus [646]

Uuringu vältel isikuandmeid ei avaldata ega jagata väljaspool projekti

uurimismeeskonda. Andmete jagamine teistele teadlastele on võimalik

vaid eraldi eetilise kooskõlastuse, ligipääsulepingu ja turvanõuete täitmise

korral; vastasel juhul andmeid ei edastata. Avalikkusele esitame ainult

koondatud ja üldistatud tulemusi, millest ei ole võimalik isikuid otseselt

ega kaudselt tuvastada.

Registripõhise uuringu puhul peale uuringu lõppu eemaldatakse antud

uuringu teadlastelt ligipääs BIG-HEART SAPU serverile. BIG-HEARTi algse

loa alusel saadud andmed kustutatakse 31.08.2029.

Küsitlusuuringus kogutud andmeid säilitatakse vaid pseudonüümitud kujul

TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile

edastatud ja kogutud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule.

Küsitlusuuringu andmeid säilitatakse TÜ serveris viis aastat pärast pärast

uuringu lõppu (kuni 31.12.2034), et tagada vajadusel hilisem kontroll või

anadmete taasanalüüs. Säilitatud andmetele peale uuringu lõppu

(31.12.2029) pääseb ligi vaid uuringu vastutav täitja Hans Orru. TÜ

peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud

turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt

omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse

juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on

neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on

tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel

olemas eraldi tegevuskava.

Küsitlusandmete säilitamise õiguspärasus on tagatud uuritava teadliku

nõusolekuga.

Antud uuringu käigus kasutatakse andmeid ainult sellel eesmärgil, milleks

need koguti ja kogutakse ning säilitatakse ainult neid andmeid, mis on

uuringu jaoks vajalikud.

6.5. Isikuandmete töötlemise riskid Kas uuring hõlmab Ei

süsteemset isikute jälgimist

või seadmete ja sensorite

vahendusel isikuandmete kogumist?

Süsteemse jälgimise põhjendus

[651a]

38

Kas uuring hõlmab Ei

isikute profileerimist või automatiseeritud

otsustusprotsesse inimeste

kohta? [652]

Selgitus profileerimise või

automatiseeritud otsuste

kohta [652a]

Kas uuringu käigus Jah

ühendatakse omavahel eri

andmekogudest,

registritest või muudest

allikatest pärit

isikuandmed? [653]

Selgitus eri Registripõhises uuringus plaanime kasutada juba olemasoleva andmestike andmebaasi

BIG-HEART andmeid. Käesolevas uuringus ühendamise kohta

[653a] plaanime linkida lisa andmeid ja analüüsida BIG-HEART andmeid

vaid selle alavalmi kohta, kes jäävad meie

uurimisaladele. Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1–7). Uurimisalaks

on ala, mis jääb uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel

paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru ja Viru-Nigula 3)

Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7)

Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid

ühe uurimisalana (Aseriaru ja Viru Nigula; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja

Esivere-Tooma).

Meie uuringu teostamiseks on BIG-HEARTi alavalimis olevatele uuritavale

vaja liita keskkonna-andmed uuritava elukohas (tuulikute müra ja infraheli

näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500

m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti

kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood,

tuulepargi nimi).

Meie uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse järgmisel

viisil. Leiame avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid

(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed-

p112.html), mis jäävad meie uurimisaladele. Kattuvad alad teiste

tuuleparkidega jätame välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja

infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad

uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra ja infraheli

näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure

liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse

tuulikute andmed. Edasi saadame keskkonna ja tuulikute andmed koos

vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister

lisab nendele BIGHEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale

jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed.

Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG-

HEART pseudonüümidega. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART

39

andmebaasile kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed Big-

HEART andmebaasiga.

Andmetöötluse turvalisus on tagatud mitmel viisil. Andmed liiguvad vaid

krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on

üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt.

SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal

kasutajakonto. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART

projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on

selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning

muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka

kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu

Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU

keskkonda. Rahvastikuregister saadab ülikoolile juba prsudonüümitud

andmed ning ülikooli uurijad ei näe kunagi otsest tuvastamist võimaldavaid

isikuandmeid. Tartu Ülikooli uurijad töötavad rangelt turvatud

serverikeskkonnas (SAPU), millel puudub ühendus avaliku internetiga, ja

kus iga toiming videosalvestatakse; andmete eksport on võimaldatud vaid

vastutava uurija isiklikul allalaadimisel ja see on logitud; analüüsides ei

väljastata tulemusi, mis võimaldaksid üksikisikut tuvastada.

Tuulikute ja keskkonna andmete ühendamine BIG-HEART andmetega on

vajalik, sest muidu pole võimalik uuringu eesmärke täita, ehk uurida

tuulikute mõju tervisele.

Andmete ühendamise järel lisanduvad igale inimesele BIGHEART

andmebaasis tuulepargi müra ja infraheli näitajad, liikluskoormus elukohas

500 m raadiuses, uuritavale lähima

Kas uuring hõlmab

tundlike või eriliiki

isikuandmete töötlemist

suures ulatuses? [654]

Tundlike või eriliiki

isikuandmete ulatuse

täpsustus [654a]

Kas uuringu raames

edastatakse isikuandmeid ebapiisava andmekaitse

tasemega kolmandatesse

riikidesse? [655]

Selgitus ebapiisava andmekaitse tasemega riikide osas [655a]

Kas uuringus kasutatakse isikuandmete töötlemiseks uudseid lahendusi

või uut tehnoloogiat? [656]

Uudsete lahenduste või tehnoloogiate selgitus [656a]

Kas uuringu osas on läbi viidud

tuuliku kõrgus,kaugus elukohast, masti kõrgus, rootori

läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi.

Nende andmete järgi ei ole võimalik andmesubjekti tuvastada.

Andmete ühendamine ei suurenda riski inimeste heaolule ja õigustele.

Jah

Käesolevas uuringus töödeldakse pseudonüümitud eriliiki isikuandmeid

ligikaudu 50 000 uuritava kohta BIG‑HEART andmestikust, mis on

tervikuna klassifitseeritav eriliiki andmeteks, kuna see

40

ühendab

terviseandmeid,

sotsiaalkaitseandmeid,

tööhõiveandmeid,

haridus- ja rahvusinfot ja

ravimikasutuse andmeid.

Ulatuslik andmetöötlus

on vajalik, et saavutada

seoste tuvastamiseks

piisav valimi maht. Mida

suurem valim, seda

täpsemad ja õiglasemad

on mudelite hinnangud.

Ei

Ei

Jah

andmekaitse mõjuhinnang?

[657]

Palun selgitage, miks ei ole

mõjuhinnangut läbi viidud

[657a]

läbi viidud [657a]

41

Lisadokumendid

Tüüp Fail Selgitus

Uuringusse kutsumise ja uuritavale suunatud

teabematerjalid (nt kutsed, reklaamid, infolehed) Lisa 1. Kaaskiri e-mailile

Uuringus kasutatavad instrumendid Lisa 2. Küsitlus

Uuringusse kutsumise ja uuritavale suunatud

teabematerjalid (nt kutsed, reklaamid, infolehed)

Lisa 3. Meeldetuletus küsitlusele

vastamiseks telefoni teel

Uuringusse kutsumise ja uuritavale suunatud

teabematerjalid (nt kutsed, reklaamid, infolehed) Lisa 4. Kutse uuringusse telefoni teel

Muu dokument Lisa 5. Radade analüüsi põhimõtet selgitav

skeem

Muu dokument Uuringus kasutatava andmebaasi

kooskõlastus

Muu dokument Uuringus kasutatava andmebaasi eetikaloa

taotlus ja andmekaitseline mõjuhinnang

kaaskiri (täiendused) Kaaskiri täiendatud taotlusele

Muu dokument Märgistatud parandustega fail

Teaduseetika komitee kooskõlastus                                                     

Väljatrüki kuupäev: 01.06.2026 Taotluse number:  TEET227       Hinnang: Alljärgnev uuring  on kooskõlas teaduseetika põhimõtetega. Hinnangu andja:  Hinnangu andmise kuupäev: 01.06.2026

Uuringu pealkiri:  Tuuleparkide  akustilise  mõju  uurimine:  mõõtmine  ja  modelleerimine  ning epidemioloogiline terviseriskide uuring Vastutav asutus:  Tartu  Ülikool,  Meditsiiniteaduste  valdkond,  peremeditsiini  ja  rahvatervishoiu instituut Vastutav uurija: Orru, Hans Uurimistöö periood: 01.09.2026-31.12.2029

Uurimismeeskonna liikmed

Isik Periood Roll

Triin Veber 01.09.2026−...

https://www.etis.ee/CV/Triin_Veber/est/

Taavi Tillmann 01.09.2026−31.12.2029

https://www.etis.ee/CV/Taavi_Tillmann/est/

Ene Indermitte 01.09.2026−31.12.2029

https://www.etis.ee/CV/Ene_Indermitte/est/

Kati Orru 01.09.2026−31.12.2029

https://www.etis.ee/CV/Kati_Orru/est/

Hans Orru 01.09.2026−31.12.2029 Vastutav uurija

https://www.etis.ee/CV/Hans_Orru/est/

Uurimistööga seotud asutused

Asutus Kontakt Asutuse roll uuringus

Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

[email protected] Vastutav asutus

1

Uuringu lühikokkuvõte

Eestis  on  tuuleenergia  osakaal  elektritootmises  suurenemas,  kuid  sellega  seoses  on  kohalike  elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga. Teaduskirjanduses ei ole siiani tuulikute infrahelil tervisemõjusid leitud, pigem näitavad eksperimendid, et  tegemist on notseeboefektiga.  Kuuldavat tuulikute müra on seostatud  suurenenud  häirituse  ja  eneseraporteeritud  unehäiretega,  kuid  uuringud  kliiniliselt avalduvate  tervisemõjude  ja  sümptomite  kohta  (nt  südameveresoonkonna  haigused,  peavalud, depressioon)  on  vähe  ja  tulemused  vasturääkivad.  Seni  pole  kusagil  maailmas  tehtud  pikaajalist registripõhist jälgimisuuringut tuulikute infraheli kohta. 

Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja  infraheli)  võimalikke  tervisemõjusid  ja  häiritust,  tuginedes  Eestis  teostatavale  registripõhisele  ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele.

Uuring koosneb kahest osast, registripõhine uuring ja küsitlusuuring. Registripõhine uuring võimaldab läbi  viia  suure  valimiga pikaajalise  jälgimisuuringu,  selgitamaks välja  kas  tuulikute  lähedal  elamine, kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski. Registripõhises uuringus kasutatakse juba olemasoleva andmebaasi Big-Heart andmeid. 

Registripõhine uuring aga ei võimalda välja selgitada kuivõrd inimesed on tuuleparkidest häiritud ning kuivõrd  suhtumine  tuulikutesse  ning  mure  tervise  pärast  võib  mõjutada  sümptomite  ja  haigestumise esinemist.  Küsitlusuuringu  abil  selgitatakse  välja  kuidas  objektiivselt  mõõdetud  müra  andmed  ning kaugus  lähimast  tuulikust  on  seotud  eneseraporteeritud  tervisenäitajatega  ning  kas  subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega.

Hinnangu kinnitus

Käesolev  kinnituskiri  on  väljastatud  automaatselt  Eesti  Teadusinfosüsteemist.  Hinnangu  kehtivust saab kontrollida siit:  https://www.etis.ee/Portal/EthicsApprovals/Display/a385cc53-2bcb-426b-a974-bf8e6a702246/? lang=EST

2

Elukeskkond ja tervis

2026

Tartu Ülikool

TAUSTA ANDMED

1. Teie sugu

□ Mees

□ Naine

□ Ei soovi vastata

2. Kui vana Te olete? ............. aastat(märkige täisaastad)

3. Mis rahvusest Te olete? Palun märkige ainult üks vastus

□ Eestlane

□ Venelane

□ Muu rahvus, palun täpsustage ______________________________

4. Milline on Teie perekonnaseis? Palun märkige ainult üks vastus.

□ Abielus

□ Kooselus, vabaabielus

□ Lahutatud või lahus elav

□ Lesk

□ Vallaline

□ Eelistan mitte vastata

5. Kuidas tunnetate oma leibkonna sissetulekut tänasel päeval?

□ Elame mugavalt praeguse sissetulekuga

□ Tuleme toime praeguse sissetulekuga

□ Praeguse sissetulekuga on keeruline toime tulla

□ Praeguse sissetulekuga on väga keeruline toime tulla

□ Eelistan mitte vastata

6. Kas mõni alljärgnevatest staatustest kehtib Teie kohta? Kas Te olete….

□ Palgatöötaja

□ Ettevõtja (s.h FIE, vabakutseline)

□ Õpilane, üliõpilane

□ Kodune (hoolitsete laste/pereliikmete eest)

□ Töötu, tööotsija

□ Pensionil

□ Püsivalt töövõimetu (haigus, puue)

□ Minu kohta ei kehti ükski ülaltoodud staatus

7. Milline on teie kõrgeim lõpetatud haridustase?

□ Alg/põhiharidus

□ Keskharidus

□ Kõrgharidus

3

8. Kas Te olete kunagi elu jooksul suitsetanud?

□ Ei

□ Jah, käesoleval ajal iga päev

□ Jah, käesoleval ajal juhuslikult

□ Varem suitsetasin, aga enam mitte

9. Kui sageli Te olete tarvitanud alkohoolseid jooke viimase 12 kuu jooksul?

□ Mitte kordagi

□ Harvem kui kord kuus

□ 2−3 korda kuus

□ 1 kord nädalas

□ Mitu korda nädalas

10. Kui tihti olete kehaliselt aktiivne (füüsiline töö, sport, aktiivne liikumine)?

□ Vähem kui kord nädalas

□ Kord nädalas

□ 2-3 korda nädalas

□ Peaaegu iga päev

11. Kui pikk Te olete? ……….. cm

12. Kui palju Te kaalute? …………. kg

13. Kas Teie peres on alaealisi lapsi?

□ Ei

□ Jah, märkige kui vanad täisaastates………………………..

13. Millistest kanalitest saate usaldusväärset infot ühiskonnas (sh maailmas, Eestis, oma

vallas/linnas) toimuva kohta? Palun märkige igas reas üks vastusevariant.

Peamiselt

sealt

Mingil

määral

Ei jälgi

seda

Kohalik meedia, nt kohalikud ajalehed□ □ □

Rahvusringhääling: ETV, Aktuaalne Kaamera,

Vikerraadio, ERR uudiste portaal □ □ □

Eraomandis olevad suuremad uudisteportaalid ja

telekanalid: Delfi, Postimees, Õhtuleht, TV3, Kanal 2 jt □ □ □

Venekeelsed uudisteportaalid Eestis: Rus.Delfi,

Rus.Postimees jt □ □ □

Venemaa riiklik meedia (Pervõi Kanal, Rossija 24 jne)□ □ □

Välismeedia: Euronews, BBC, CNN jt □ □ □

Alternatiivsed uudiste kanalid: Objektiiv, Telegram,

Uued Uudised jt □ □ □

Sotsiaalmeedia □ □ □

Tuttavad, sõbrad□ □ □

Muu, täpsustage …………. □ □ □

4

14. Kui kaua olete elanud oma praeguses kodus?

……………aastat

15. Kui palju aega veedate oma kodus? □ Enamasti kogu ööpäeva iga päev (nt töötan kodus, olen pensionär, lastega kodus vms)

□ Enamasti kogu töövälise aja iga päev (töö-ajal viibin mujal)

□ Ma ei viibi kodus igapäevaselt. Viibin kodus nädalavahetustel, puhkuse ajal vms

TERVIS

16. Kuidas Te hindate oma tervist käesoleval ajal?

Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb

□ □ □ □ □

17. Kas Teil on viimase aasta jooksul esinenud järgmisi sümptomeid.

Juhul kui teil esineb mõni sümptom, siis märkige, kas seostate neid sümptomeid mõne

keskkonnateguriga (nt õhusaastus, joogivee saastus, müra või mõni muu tegur). Juhul kui arvate,

et sümptom ei ole seotud keskkonnateguritega, ei pea viimasesse lahtrisse midagi märkima.

Peaaegu

üldse

mitte

Mitu

korda

aastas

1-4

korda kuus

Mitu korda

nädalas

Iga päevKui seostate seda mõne

keskkonnateguriga, siis

millise keskkonnateguriga

seda seostate

Silmade ärritus □□□□□Seostan seda:

Survetunne kõrvades □□□□□Seostan seda:

Tinnitus (vilin või

kohin kõrvades) □□□□□

Seostan seda:

Peapööritus (pea

käib ringi) □□□□□

Seostan seda:

Südame pekslemine □□□□□Seostan seda:

Seljavalu □□□□□Seostan seda:

Peavalu □□□□□Seostan seda:

Väsimus, mis ei ole

tekkinud tugeva

pingutuse tõttu

□□□□□

Seostan seda:

Ärrituvus, ärevus □□□□□Seostan seda:

Iiveldus □□□□□Seostan seda:

Kõrvetised □□□□□Seostan seda:

Nahalööve □□□□□Seostan seda:

Mõni muu sümptom,

kui ’Jah’, siis palun

täpsustage ………..

□□□□□Seostan seda:

5

18. Kas Teid on viimasel kolme kuul häirinud järgmised kaebused?

Peaaegu

mitte kunagi

Mitu korda

kuus

1–2 korda

nädalas

3–4 korda

nädalas

5 või enam

korda nädalas

Uinumisraskused □ □ □ □ □

Korduvad ärkamised koos

raskusega uuesti uinuda □ □ □ □ □

Enneaegsed ärkamised □ □ □ □ □

Häiritud/rahutu uni □ □ □ □ □

19. Kas Teil on arsti poolt diagnoositud järgmiseid haiguseid? Palun märgistage igas reas üks

vastusevariant. Kõigi nende kohta, mis esinevad, vastake ka kahele täpsustavale küsimusele.

Ei Jah

Kui jah, siis mitu

aastat tagasi see

diagnoositi?

Kui jah, siis kas

kasutate praegu

seetõttu ravimeid

Kõrge vererõhk □ □ _____ aastat tagasi □

Mõni südamehaigus □ □ _____ aastat tagasi □

Depressioon □ □ _____ aastat tagasi □

Ärevushäire □ □ _____ aastat tagasi □

Migreen □ □ _____ aastat tagasi □

Diabeet □ □ _____ aastat tagasi □

Rasvumine □ □ _____ aastat tagasi □

Astma □ □ _____ aastat tagasi □

Krooniline obstruktiivne

kopsuhaigus (KOK) □ □ _____ aastat tagasi □

Atoopiline dermatiit □ □ _____ aastat tagasi □

Mõni muu krooniline

haigus, kui ’Jah’, siis

palun täpsustage

………………………

□ □ _____ aastat tagasi □

20. Rääkides viimasest 2 nädalast, kui sageli olete kogenud või Teid on häirinud

alljärgnevad probleemid?

Üldse

mitte

Ühel

või

mitmel

päeval

Üle poolte

päevadest

Peaaegu

iga päev

Närvilisus, ärevus või pinges olek □ □ □ □

Suutmatus lõpetada või kontrollida muretsemist □ □ □ □

Liigne muretsemine erinevate asjade pärast □ □ □ □

Raskused lõõgastumisel □ □ □ □

Rahutus – on raske paigal püsida □ □ □ □

Kergesti ärritumine või häiritus □ □ □ □

6

Üldse

mitte

Mitmel

päeval

Üle poolte

päevadest

Peaaegu

iga päev

Hirm, et juhtub midagi kohutavat □ □ □ □

Tunne, et miski ei huvita Teid ega paku Teile

rõõmu □ □ □ □

Rusutus, masenduse või lootusetus □ □ □ □

Uinumisraskused, katkendlik uni või liigne

unevajadus □ □ □ □

Väsimus või energiapuudus □ □ □ □

Vähene söögiisu või kalduvus liigsöömisele □ □ □ □

Tunne, et olete väärtusetu, läbikukkunud või

iseennast või perekonda petnud □ □ □ □

Keskendumisraskused, näiteks ajalehe

lugemisel või televiisori vaatamisel □ □ □ □

Liikusite või rääkisite nii aeglaselt, et teised

seda märkasid. Või vastupidi – olite nii

püsimatu või rahutu, et liikusite tunduvalt

rohkem kui tavaliselt

□ □ □ □

Mõtlesite, et oleks parem, kui oleksite surnud

või soov vigastada end mingil viisil □ □ □ □

21. Kuivõrd nõustute, et järgnevad väited iseloomustavad Teid? Palun märkige igas reas üks

vastusevariant

Pole tõsi

Vähemalt

osaliselt

tõsi

Suures osas

tõsi

Täielikult

tõsi

Ma olen suuteline keerulisi olukordi edukalt

lahendama

□ □ □ □

Mul puudub igasugune kontroll oma elu kõige

olulisemate küsimuste üle

□ □ □ □

Ma sooviksin oma elu muuta, aga see ei ole

võimalik

□ □ □ □

Kõik mu katsed oma elu muuta on mõttetud □ □ □ □

On parem, kui ma ei ürita oma probleeme ise

lahendada, et mitte luua lisaprobleeme endale

ja teistele

□ □ □ □

Parem on, kui teised proovivad minu

probleeme lahendada, sest mina ise teeksin

need ainult hullemaks

□ □ □ □

Mul oleks läinud paremini, kui ma poleks

probleemide lahendamiseks nii palju rabelenud

□ □ □ □

Iga kord, kui ma püüan midagi paremaks teha,

muutub olukord hoopis halvemaks □ □ □ □

7

KESKKOND

22. Kui tervislikuks Te elukeskkonda oma kodukohas (külas, vallas, linnas) üldiselt peate?

Palun ringitage üks vastusevariant.

1 2 3 4 5

Üldse mitte

tervislikuks

Väga

tervislikuks

23. Kas olete viimase aasta jooksul oma kodukohas (kas toas või õues maja lähedal)

puutunud kokku järgmiste keskkonnateguritega?

Ei puutu

kokku

Mõned

korrad

aastas

Mõned

korrad

kuus

Mõned

korrad

nädalas

Iga päev

Liikluse heitgaasid ja teetolm □ □ □ □ □

Ahikütte suits □ □ □ □ □

Tööstuslik õhusaaste ja ebameeldiv lõhn □ □ □ □ □

Liiklusmüra □ □ □ □ □

Tööstusmüra □ □ □ □ □

Tuuleparkide müra □ □ □ □ □

Müra naabrite tegevusest □ □ □ □ □

Halb joogivee kvaliteet □ □ □ □ □

Halb suplusvee kvaliteet suvel □ □ □ □ □

Vibratsioon □ □ □ □ □

Valgusreostus

Mõni muu siin nimetamata tegur

(palun täpsustage): ………………... □ □ □ □ □

24. Kuivõrd häiritud olete nendest teguritest? (küsimus ainult nende tegurite kohta, millega

uuritav kokku puutub)

Üldse mitte Mingil

määral

Pigem

häiritud

Üsna

häiritud

Väga

häiritud

Liikluse heitgaasid ja teetolm □ □ □ □ □

Ahikütte suits □ □ □ □ □

Tööstuslik õhusaaste ja ebameeldiv lõhn □ □ □ □ □

Liiklusmüra □ □ □ □ □

Tööstusmüra □ □ □ □ □

Tuuleparkide müra □ □ □ □ □

Müra naabrite tegevusest □ □ □ □ □

Halb joogivee kvaliteet □ □ □ □ □

Halb suplusvee kvaliteet suvel □ □ □ □ □

Vibratsioon □ □ □ □ □

8

Valgusreostus

Mõni muu siin nimetamata tegur

(palun täpsustage): ………………... □

□ □ □ □

25. Kui suureks hindade riski tervisele seoses nende teguritega? (küsimus ainult nende

tegurite kohta, millega uuritav kokku puutub)

Risk

puudub Väga

väike risk

Vähene

risk Küllaltki

suur risk

Väga

suur risk

Liikluse heitgaasid ja teetolm □ □ □ □ □

Ahikütte suits □ □ □ □ □

Tööstuslik õhusaaste ja ebameeldiv lõhn □ □ □ □ □

Liiklusmüra □ □ □ □ □

Tööstusmüra □ □ □ □ □

Tuuleparkide müra □ □ □ □ □

Müra naabrite tegevusest □ □ □ □ □

Halb joogivee kvaliteet □ □ □ □ □

Suvel halb suplusvee kvaliteet □ □ □ □ □

Vibratsioon □ □ □ □ □

Valgusreostus

Mõni muu siin nimetamata tegur

(palun täpsustage):

…………………………………...

□ □ □ □ □

26. Kas olete nimetatud tegurite tõttu pidanud viimase aasta jooksul oma igapäevast

käitumist muutma? (näiteks vältinud õues viibimist, sulgenud aknaid, ostnud vee filtri vms)

(küsimus ainult nende tegurite kohta, millega uuritav kokku puutub)

9

Ei Jah Kui jah, siis kirjeldage mida olete

muutnud

Liikluse heitgaasid ja teetolm □ □ ………………….

Ahikütte suits □ □ ………………….

Tööstuslik õhusaaste ja ebameeldiv

lõhn □ □

………………….

Liiklusmüra □ □ ………………….

Tööstusmüra □ □ ………………….

Tuuleparkide müra □ □ ………………….

Müra naabrite tegevusest □ □ ………………….

Halb joogivee kvaliteet □ □ ………………….

Suvel halb suplusvee kvaliteet □ □ ………………….

Vibratsioon □ □ ………………….

Valgusreostus □ □ ………………….

Mõni muu siin nimetamata tegur

(palun täpsustage):

…………………………………...

□ □

………………….

27. Eesti riigi arengute kohta on erinevaid arvamusi ja väiteid. Mil määral Te nõustute

järgmiste väidetega?

Täiesti

nõus

Pigem

nõus

Pigem ei

ole nõus

Ei ole

üldse

nõus

Ei oska

öelda

Riigi juhtimine on õiglane ja läbipaistev □ □ □ □ □

Kohalik omavalitsus on elujõuline ja

seisab kohalike elanike huvide eest □ □ □ □ □

Saan kohaliku omavalituse otsustes

kaasa rääkida □ □ □ □ □

Majandus Teie kodukohas areneb ning

ettevõtted on konkurentsivõimelised □ □ □ □ □

Taastuvenergia (päikese, tuule jms

energia) arendamine alandab

elektrihinda ja on majanduslikult kasulik

□ □ □ □ □

Kohalik ja hajutatud elektritootmine

parandab energiajulgeolekut (sõltume

vähem importelektrist ja - kütusest)

□ □ □ □ □

Rohepööre toob puhtama elukeskkonna

ja parema tervise □ □ □ □ □

28. Allpool on kirjas mõned hüpoteetilised tulevikuarengud. Hinnake palun, kas see võiks

olla kasulik või kahjulik Teie kogukonna (valla/linna) arengule.

10

Teie kodukoha lähedusse (näiteks 5

km raadiusesse) rajatakse: Kasulik

Pigem

kasulik

Pigem

kahjulik Kahjulik

Ei oska

öelda

Looduskaitseala □ □ □ □ □

Suur tööstusettevõte □ □ □ □ □

Põllumajandusettevõte (kanala, sigala

vms) □ □ □ □ □

Kaevandus või karjäär □ □ □ □ □

Biomassi (nt puitu) põletav katlamaja

või elektrijaam □ □ □ □ □

Päikesepark □ □ □ □ □

Akupark elektri salvestamiseks □ □ □ □ □

Gaasielektrijaam □ □ □ □ □

Tuulepark □ □ □ □ □

Tuumajaam □ □ □ □ □

Ei rajata ühtegi ülalpool nimetatutest □ □ □ □ □

29. Nimetage peamised Teie kodukohas elamise plussid:

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………

30. Nimetage peamised Teie kodukohas elamise miinused:

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………

31. Kõike kokku võttes kui rahul olete eluga oma kodukohas:

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Üldse mitte Väga rahul

32. Et siduda Teie vastused keskkonnanäitajatega nagu õhukvaliteet

ja müra, tahaksime teada, millises piirkonnas Te elate. Linnades soovime teada, millisel

tänaval Te elate (maja numbrit pole vaja märkida). Maakohas tahaksime teada valla ja

küla nime (talu nimetust pole vaja märkida). Vastamisel pidage silmas elukohta, mille

kohta vastasite eelnevad küsimused)

Linn …………………………….. Vald ……………………….…….

Tänav ……………………………….. Küla ……………………………..

Kui küsimustik tekitas Teis muret oma tervise pärast või te kogete püsivaid või häirivaid

sümptomeid, soovitame pöörduda perearsti või muu tervishoiutöötaja poole. Vajadusel võib abi

otsida ka perearsti nõuandeliinilt (tel. 1220) või vaimse tervise portaalist

https://enesetunne.ee/leia-abi/vaimse-tervise-abi/

Lisa 1. Kaaskiri e-mailile

Lugupeetud maapiirkonna või väikelinna elanik,

Kutsume Teid osalema Tartu Ülikooli uuringus „Elukeskkond ja tervis“.

Uuringu eesmärk on selgitada, millised on olulisemad elukeskkonda mõjutavad tegurid

maapiirkondades ja väiksemates linnades ning kuidas olulisemad keskkonnategurid (nt müra,

õhusaastus ja joogivee saastus) võivad mõjutada inimeste tervist ka seal.

Teie kontaktandmed saime Rahvastikuregistrist. Küsimustikule vastamine on vabatahtlik ja

Teil on õigus sellele vastamisest keelduda. Vastates küsimustikule nõustute uuringus osalema.

Teie vastuseid säilitatakse ja analüüsitakse Tartu Ülikoolis vaid pseudonüümitud kujul ilma

isikuandmeteta ja analüüside tulemused avaldatakse vaid üldistatud kujul. Küsimustiku

täitmiseks kulub 15-25 minutit.

Uuring aitab kaasa elukeskkonna tervisesõbralikumaks kujundamisele.

Küsimustiku täitmiseks minge veebiaadressile: ….

Selleks et saaksime Teie isikuandmed analüüsist kustutada, on vaja sisestada uuringus

osalemise kood. Teie uuringus osalemise kood on ….

Juhul kui Te pole kahe nädala jooksul küsimustikule vastanud, helistame Teile ja saate vastata

küsimustikule telefoni teel. Ka telefoni teel on Teil õigus vastamisest loobuda.

Uuringu on kooskõlastanud Eesti Teadusagentuuri Teaduseetika komitee. Uuringu kohta saate

lisainfot Tartu Ülikooli keskkonnatervise professorilt Hans Orrult (kontaktandmed allpool).

Teid ette tänades,

Hans Orru,

TÜ keskkonnatervishoiu professor,

[email protected]

telefon 737 4203

Lisa 3. Meeldetuletus telefoniga

Tere! Helistan Teile uuringufirmast ….. Viime läbi küsitlust Tartu Ülikooli uuringu jaoks

„Elukeskkond ja tervis“. Kas olete saanud e-mailiga lingi küsitlusele?

Vastus jah korral: Kas olete nõus vastama nendele küsimustele telefoni teel või soovite täita

küsitluse veebs? Küsitlus võtab aega 15-25 minutit.

Vastus veebis korral: Uuringufirma lõpetab viisakalt kõne.

Vastus telefonis korral:

Aitäh!

Kõigepealt tutvustan lühidalt uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, millised on olulisemad

elukeskkonda mõjutavad tegurid maapiirkondades ja väiksemates linnades ning kuidas

olulisemad keskkonnategurid (nt müra, õhusaastus ja joogivee saastus) on võivad mõjutada

inimeste tervist.

Teie kontaktandmed saime Rahvastikuregistrist. Teie vastuseid säilitatakse ja analüüsitakse

Tartu Ülikoolis vaid pseudonüümitud kujul ilma isikuandmeteta ja analüüside tulemused

avaldatakse vaid üldistatud kujul. Teil on õigus kõne ajal osadele küsimustele vastamisest

keelduda ja liikuda järgmise küsimuse juurde. Samuti on Teil õigus küsituse ajal uuringus

osalemisest keelduda. Sellisel juhul kõik juba sisestatud andmed kustutatakse.

Esimene küsimus:….

Vastus ei ole saanud linki korral:

Oleme saatnud Teile e-maili, kuid millegipärast pole see teieni jõudnud. Kas olete nõus vastama

küsitlusele telefoni teel? Küsitlus võtab aega 15-25 minutit.

Vastus ei korral: Uuuringufirma lõpetab viisakalt kõne

Vastus jah korral:

Aitäh! Kõigepealt tutvustan lühidalt uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, millised on

olulisemad elukeskkonda mõjutavad tegurid maapiirkondades ja väiksemates linnades ning

kuidas olulisemad keskkonnategurid (nt müra, õhusaastus ja joogivee saastus) on võivad

mõjutada inimeste tervist.

Teie kontaktandmed saime Rahvastikuregistrist. Teie vastuseid säilitatakse ja analüüsitakse

Tartu Ülikoolis vaid pseudonüümitud kujul ilma isikuandmeteta ja analüüside tulemused

avaldatakse vaid üldistatud kujul. Uuringu on kooskõlastanud Eesti Teadusagentuuri

Teaduseetika komitee. Teil on õigus kõne ajal küsimusi vahele jätta. Samuti on Teil õigus ka

kõne ajal uuringus osalemisest loobuda. Sellisel juhul teie andmed kustutatakse.

Esimene küsimus:….

Lisa 4. Telefoniküsitluse tutvustus

Tere! Helistan Teile uuringufirmast ….. Viime läbi küsitlust Tartu Ülikooli uuringu jaoks

„Elukeskkond ja tervis“. Küsitlus võtab aega 15-25 minutit. Uuringu eesmärk on selgitada,

millised on olulisemad elukeskkonda mõjutavad tegurid maapiirkondades ja väiksemates

linnades ning kuidas olulisemad keskkonnategurid (nt müra, õhusaastus ja joogivee saastus)

on võivad mõjutada inimeste tervist. Kas olete nõus osalema?

Vastus ei korral: Uuringufirma lõpetab viisakalt kõne ja rohkem ühendust ei võeta.

Vastus jah korral:

Aitäh, et olete nõus uuringus osalema!

Teie kontaktandmed saime Rahvastikuregistrist. Teie vastuseid säilitatakse ja analüüsitakse

Tartu Ülikoolis vaid pseudonüümitud kujul ilma isikuandmeteta ja analüüside tulemused

avaldatakse vaid üldistatud kujul. Uuringu on kooskõlastanud Eesti Teadusagentuuri

Teaduseetika komitee. Teil on õigus kõne ajal osadele küsimustele vastamisest keelduda ja

liikuda järgmise küsimuse juurde. Samuti on Teil õigus küsituse ajal uuringus osalemisest

keelduda. Sellisel juhul kõik juba sisestatud andmed kustutatakse.

Esimene küsimus:….

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 26.07.2026 nr 2.2.-1/26/48-2 Meie 29.07.2026 nr 5.1-2/1732-3

Vastuskiri: AKI taotluse täiendamine Lugupeetud Anu Suviste Täname Teid kirja eest. Allpool on kirjeldatud, kuidas taotlust vastavalt Teie suunistele on täiendatud: 1. Taotluse punktides 5.3. ja 5.4. on viidatud, et küsitlusuuringu isikuandmete allikaks on nõusolekupõhine küsitus ja Rahvastikuregister ning andmekoosseis vastab sellele (Lisa 4), kuid vastav lisa taotluse juures puudub. Palun esitage küsitlusuuringu ankeet ning teave nõusoleku küsimise ja nõusolekute haldamise kohta ning andmekoosseis. Vastus: Küsitlusuuringu täpsem kirjeldus on lisas 4 ning ankeet ja nõusolekutega seonduv on lisades 6-9. Rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmed (e-mail ja telefon). Taotlust on vastavalt täiendatud. 2. Taotluses on kirjeldatud registripõhist uuringut, mis toimub BIG HEART andmebaasi põhjal ning läbivalt on viidatud BIG HEART uuringu teabele, sh detailsele andmekoosseisule teise uuringu eetika loataotluses (p 6.3.). Dokumentidest ei selgu milliseid BIG HEART andmebaasi andmeid käesolevas uuringus kasutatakse. Palun lisage uuringule registripõhise uuringu andmekoosseis. Vastus: Antud uuringus kasutatakse kõiki BIG-HEART andmeid, andmekoosseis on sama mis BIG-HEART uuringus. Selle täpne kirjeldus on BIG-HEART taotluses (lisa 2, punkt 10.1.3.). 3. Taotluse punkti 7.1. põhjal registripõhises uuringus andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata, kuna individuaalne teavitamine ei ole valimi suuruse tõttu proportsionaalne ning notseeboefekti riski tõttu võib põhjustada andmesubjektidele põhjendamatut stressi (IKS § 6 lõige 3). Üldine teavitamine toimub BIG-HEART andmebaasi kodulehe kaudu, kus on info uuringu kohta ning andmesubjektide võimaluse kohta uuringust loobuda. Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese põhiõigust eraelu kaitsele. Terviseandmed, kui eriliiki isikuandmed kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) kohaselt tugevdatud kaitse kohaldamisalasse. IKÜM üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12–14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. AKI selgitab, et taotluses viidatud BIG HEART andmebaasi koduleht ei kajasta käesoleva uuringu andmetöötlust. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Notseeboefekti risk ei ole asjakohane, kuivõrd uuringus kasutatakse juba kogutud andmeid,

2

mida tulevikus tekkida võiv risk ei saa mõjutada. Isegi, kui notseebo riski jaatada, mistõttu võiks teavitamise kohustus muuta isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häiriks seda suurel määral, siis näeb IKÜM art 15 lg 5 punkt b ette kohustuse teha teave avalikult kättesaadavaks. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada. Vastus: BIG-HEART kodulehel on sektsioonis „Lisaks ülaltoodule kasutatakse BIG-HEARTi andmeid ka järgnevates seotud uuringutes“kirjas, et nende andmetega toimub tuuleparkide uuring ja lisatud on link projekti kirjeldusele. Taotlust on vastavalt täiendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margit Rannamets analüüsiosakonna juhtivanalüütik Sotsiaalministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Olo strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna juhataja Kliimaministeerium Lisad: Lisa 1: andmekaitsealane mõjuhinnang

Lisa 2: BIG-HEART andmebaasi eetikakomitee taotlus Lisa 3: BIG-HEART andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 4: eetikakomitee taotlus Lisa 5: eetikakomitee kooskõlastus Lisa 6: küsitlusankeet Lisa 7: kaaskiri e-mail Lisa 8: meeldetuletus telefoniga Lisa 9: telefoniküsitluse kõne Lisa 10: Taotlus (täiendatud)

Evelin Tähtväli [email protected]