EELNÕU

27.07.2026

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus

§ 1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib e-identimist, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme

hindamist, e-tehinguteks vajalike usaldusteenuste osutamist, Euroopa digiidentiteedikukru

pakkumist ning riikliku järelevalve korraldust ulatuses, milles need ei ole reguleeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike

usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L

257, 28.08.2014, lk 73–114) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1183,

millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku

kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.04.2024).

(2) E-identimisele, e-tehinguteks vajalike usaldusteenuste osutamisele ja Euroopa

digiidentiteedikukru pakkumisele kohaldatakse käesolevat seadust ja muid riigisiseseid õigusakte,

kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 järgi tuleb lähtuda riigisisesest

õigusest või kui määrus annab võimaluse reguleerida teatud valdkondi riigisisese õigusega.“;

2) paragrahvi 1 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate

e-identimise süsteemide“ tekstiosaga „ning Euroopa digiidentiteedikukru“;

3) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Asutuste pädevus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 7 punktis f ning artiklites 5a,

5b, 5d, 5e, 9, 12, 46a, 46b ja 48a sätestatud liikmesriigi ülesandeid täidab Riigi Infosüsteemi Amet

(edaspidi pädev asutus).

(2) Pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 5a

sätestatud liikmesriigi ülesannete täitmiseks anda lepingu alusel üle kohustusi teenuse osutajale.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4 punkti d alapunktis

iii ja lõike 5 punkti a alapunktis x sätestatud pädeva riikliku andmekaitseasutuse rolli täidab

Andmekaitse Inspektsioon.

2

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõigetes 3 ja 7 ning artikli

45f lõikes 3 sätestatud ülesandeid täidab valdkonna eest vastutav ministeerium.“;

4) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk

Usaldusteenus, usaldusteenuse osutaja ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“;

5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pädev asutus võib korraldada usaldusteenuse infrastruktuuri loomise, haldamise ja

ajakohastamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46b lõike 5

kohaselt.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register

(1) Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu, mille eesmärk on registreerida Eestis asutatud isikud, kes kavatsevad tugineda

Euroopa digiidentiteedikukrule avalike või erateenuste osutamiseks, ning teha nende kohta esitatud

teave läbipaistvuse ja usalduse tagamiseks inim- ja masinloetaval kujul avalikult kättesaadavaks.

Register on digiidenditeedikukrule tuginevate isikute riiklik register Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5b lõike 5 ja komisjoni rakendusmääruse (EL)

2025/848, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

rakenduseeskirjad kukrule tuginevate isikute (edaspidi digiidenditeedikukrule tuginev isik)

registreerimise kohta (ELT L, 2025/848, 07.05.2025), artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(2) Riigi Infosüsteemi Amet kehtestab ja avalikustab oma veebilehel registrisse teabe esitamiseks

korra.

(3) Registrisse kantakse digiidentiteedikukrule tugineva isiku kohta:

1) identifitseerimis-, registri-, asukoha- ja kontaktandmed;

2) andmed digiidentiteedikukrule tugineva isiku tegevuse, osutatavate teenuste, staatuse, õiguste

ning vahendaja kasutamise ja vahendussuhte kohta;

3) andmed Euroopa digiidentiteedikukru kasutamise kohta, sealhulgas andmed, tõendid ja

atribuudid, mida digiidentiteedikukrule tuginev isik kavatseb Euroopa digiidentiteedikukrult

taotleda, nende kavandatud kasutusotstarve ning muud registri pidamise eesmärgi täitmiseks

vajalikud isikuandmeid mittesisaldavad andmed.

(4) Andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(5) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse:

1) andmete täpne koosseis;

2) andmeandjad ning nende esitatavad andmed;

3) registritoimingute ja registrisse kantud andmete säilitamise täpsemad tingimused;

4) registri rahastamine;

3

5) registriga seotud muud korralduslikud nõuded.

(6) Registrisse kantud või registriga seotud andmeid säilitatakse kümme aastat pärast registrikande

kehtetuks muutmist.

(7) Pädev asutus võib teha otsuse digiidentiteedikukrule tugineva isiku registreeringu peatamiseks

või tühistamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/848 artikli 9 lõikes 2 loetletud juhtudel.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Turvaintsidendist teavitamine

(1) Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja või usaldusteenuse osutaja teavitab pädevat asutust

viivitamata turvaintsidendist, mis oluliselt mõjutab või võib mõjutada usaldusteenuse, Euroopa

digiidentiteedikukru või selle kaudu osutatava teenuse turvalisust, töökindlust või usaldusväärsust.

(2) Teade peab sisaldama:

1) turvaintsidendi kirjeldust;

2) hinnangut turvaintsidendi mõjule;

3) teavet rakendatud või kavandatavate mõju vähendamise meetmete kohta;

4) muud pädeva asutuse nõutud teavet, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate

kohustuste täitmiseks.

(3) Pädeval asutusel on õigus nõuda Euroopa digiidentiteedikukru pakkujalt või usaldusteenuse

osutajalt turvaintsidendi kohta täiendavat teavet ja dokumente, mis on vajalikud turvaintsidendi

mõju hindamiseks ning Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.“;

8) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale, usaldusteenuse osutamisele, Euroopa

digiidentiteedikukru pakkujale ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele“;

9) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenus ning Euroopa digiidentiteedi kukkur

ja selle pakkuja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, selle

alusel kehtestatud rakendusaktidele ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

kahju hüvitamise tagamiseks peab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal olema usaldusteenuse

osutamise ajal vastutuskindlustus, mille kindlustussumma on vähemalt üks miljon eurot aastas iga

kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt kaks miljonit eurot aastas kõigi juhtumite kohta kokku, või

sama suurusega tagatis või rahalised vahendid asjakohase tõendusega.“;

10) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4

11) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „väljastamist isikusamasuse, kontrollib

seda“ tekstiosaga „väljastamist isikusamasuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

910/2014 artikli 24 lõike 1 punkti a alusel. Sama lõike punkti d puhul kontrollib isikusamasust“;

12) paragrahvi 5 lõiget 9 täiendatakse pärast tekstiosa „usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga „ja

tema alltöövõtja“;

13) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Euroopa digiidentiteedikukru rakendustarkvara komponendid peavad olema avatud

lähtekoodiga, välja arvatud mujale kui kasutajaseadmele paigaldatavad komponendid, kui see on

põhjendatud turvalisuse või ärisaladuse kaitsega.

(11) Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja kannab Euroopa digiidentiteedikukrusse lisaks

rakendusmääruses (EL) 2024/2977, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrutesse

väljastatavate isikutuvastusandmete ja elektrooniliste tõenditega (ELT L, 2024/2977, 04.12.2024),

nõutud kohustuslikele isikutuvastusandmetele ka Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja

isikukoodi.

(12) Euroopa digiidentiteedikukru pakkujal on õigus teha käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud

isikutuvastusandmete Euroopa digiidentiteedikukrusse kandmiseks ja nende ajakohasuse

tagamiseks päringuid isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja rahvastikuregistrisse.“;

14) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠6. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

loakohustus ja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmine“;

15) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise luba kehtib kuni kaks aastat.“;

16) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Euroopa digiidentiteedikukru pakkumiseks peab isikul olema kehtiv Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõike 1 kohane sertifitseering, mida tõendab

asjaomane luba.

(5) Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise luba kehtib kuni viis aastat.“;

17) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) usaldusteenuse nimetus, kirjeldus, sealhulgas teenuse osutamise piirkond ja tegevusvoogude

skeemid, teenuse osutamise põhimõtted, teenuse poliitikad, teenuse lõpetamise kava ja sertifikaat

selle olemasolu korral;

18) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

5

11) allkirjastatud vastavushindamisaruanne, mis sisaldab lisaks komisjoni rakendusmääruses (EL)

2025/2162, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

rakenduseeskirjad seoses kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate

kvalifitseeritud usaldusteenuste hindamist teostavate vastavushindamisasutuste akrediteerimise,

vastavushindamisaruande ja vastavushindamissüsteemiga (ELT L, 2025/2162, 28.10.2025),

sätestatud nõuetele ka põhjendatud järeldust usaldusteenuse ja selle osutaja vastavuse või

mittevastavuse kohta käesolevas seaduses ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetele ning

millele on lisatud audiitori pädevust tõendav teave;“;

19) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktidega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„3) usaldusteenuse riskianalüüs, milles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust

mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide

realiseerumise korral tekkiva küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada

küberintsidendi lahendamise abinõusid;

4) tõend käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõude kohta;

5) komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2024/2981, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrute

sertifitseerimisega (ELT L, 2024/2981, 04.12.2024), vastav Euroopa digiidentiteedikukru

kirjeldus, mis sisaldab e-identimise süsteemi kirjeldust, mille alusel Euroopa digiidentiteedikukrut

pakutakse, Euroopa digiidentiteedikukru sertifikaat ja sertifitseerimise hindamise aruanne.“;

20) paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 8 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) taotleja ja usaldusteenus või Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine vastab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) usaldusteenuse osutaja on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

artiklis 20 nimetatud vastavushindamise;“;

22) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) Euroopa digiidentiteedi kukkur ja selle pakkuja on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõike 1 kohase sertifitseerimise;“;

23) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) esitatud taotluse ning vastavushindamise tulemuse alusel ei vasta loa taotluse esitaja, tema

osutatav usaldusteenus või Euroopa digiidentiteedikukkur Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 või käesoleva seaduse nõuetele;“;

24) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

6

„4) taotleja vastavushindamise aruandes või sertifitseerimise hindamise aruandes esineb olulisi

vastuolusid.“;

25) paragrahvi 9 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „loa

kehtetuks“ tekstiosaga „lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule“;

26) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kehtetuks tunnistamist taotleb loa omanik;

2) pärast loa andmist selgub, et loa omanik või tema osutatav teenus ei vasta Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 või käesoleva seaduse nõuetele ning teenuse osutaja ei ole

pädeva asutuse antud tähtaja jooksul viinud oma tegevust nõuetega kooskõlla;

3) loa omanik on lõpetanud teenuse osutamise.“;

27) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „usaldusteenuse“ tekstiosaga „teenuse“;

28) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Loa kehtetuks tunnistamise korral muudetakse usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse

staatus usaldusnimekirjas kehtetuks.“;

29) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Soovituslikud juhendid ja sertifitseerimise kord“;

30) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kavade loomist, ajakohasena hoidmist ning

perioodilist läbivaatamist korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium.

(22) Ajakohased Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kavad teeb internetis avalikult

kättesaadavaks valdkonna eest vastutav ministeerium.

(23) Euroopa digiidentiteedikukrut sertifitseerib lõikes 21 nimetatud kava kohaselt selleks

akrediteeritud vastavushindamisasutus.“;

32) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutamisega“ tekstiosaga

„ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisega“;

33) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Usaldusteenuse osutaja või Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja teavitab vähemalt üks kuu

enne teenuse osutamise muudatuse rakendamist pädevat asutust loa taotluses või usaldusnimekirja

kandmise taotluses esitatud andmete muutumisest. Teenuse osutamise lõpetamise kavatsusest

teavitatakse pädevat asutust vähemalt kolm kuud ette.“;

7

34) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui usaldusteenuse või Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise sisu muutub, on pädeval

asutusel õigus nõuda käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud taotluse uuesti esitamist. Pädev asutus

teavitab usaldusteenuse osutajat või Euroopa digiidentiteedikukru pakkujat taotluse esitamise

vajadusest 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse kättesaamisest

arvates.“;

35) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Usaldusteenuse osutaja, kelle usaldusteenus ei võimalda peatatud sertifikaadi kehtivust

taastada, rakendab käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.“;

36) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isikut tõendavate dokumentide väljaandja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2

nimetatud dokumendile kantud sertifikaatide suhtes ja samas seaduses sätestatud alustel.“;

37) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) sertifikaadi väljastamise järel ilmnenud asjaolu, et sertifikaadi väljastamine ei vastanud

usaldusteenuse osutamise loa tingimustele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

910/2014 või käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“;

38) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Enne isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendile kantud

sertifikaadi kehtetuks tunnistamist teavitab usaldusteenuse osutaja sellest dokumendi väljaandjat.“;

39) paragrahvi 22 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „pädev asutus“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusega“;

40) paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4 punkti d

alapunktis iii ja lõike 5 punkti a alapunktis x sätestatud pädeva riikliku andmekaitseasutuse

ülesandeid täidab Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon teeb järelevalvet määruse

artikli 46a lõike 4 punktis f sätestatud ülesannete täitmise üle.“;

41) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Sunniraha määr

Riikliku järelevalvemenetluse käigus ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 5

000 000 eurot või kuni 1 protsent usaldusteenuse osutaja eelmise majandusaasta ülemaailmsest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.“;

8

42) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

Vastutus

§ 232. Usaldusteenuse osutamise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 5, § 6 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 sätestatud nõude rikkumise eest –

karistatakse usaldusteenuse osutajat rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni 1 protsent usaldusteenuse osutaja eelmise

majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

§ 233. Menetlus

Käesoleva seaduse §-s 232 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.“.

43) seadust täiendatakse 32. peatükiga järgmises sõnastuses:

„32. peatükk

Teabevahetus ja aruandlus

§ 234. Teabevahetus teenuse osutajatega

(1) Valdkonna eest vastutaval ministeeriumil, pädeval asutusel ja Andmekaitse Inspektsioonil on

õigus nõuda Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

910/2014 sätestatud teenuse osutajalt määruse artikliga 48a pandud ülesannete täitmiseks vajalikku

teavet.

(2) Isikud on kohustatud andma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele samas lõikes

viidatud määruse artikliga 48a pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja

proportsionaalne.

(4) Teabe või dokumendi saamise taotlus tuleb vormistada kirjalikult. Teabe saamise taotluses

tuleb selgitada, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Teabe

esitamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva teabenõude

kättesaamisest arvates.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1162 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga

„loa ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“;

9

2) paragrahvi 1162 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa, Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa ja

kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1030 eurot iga usaldusteenuse või Euroopa

digiidentiteedikukru kohta.

(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja korduva loa, Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

korduva loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise

korduva taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 770 eurot iga usaldusteenuse või Euroopa

digiidentiteedikukru kohta.“;

3) paragrahvi 1162 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga „või

Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“.

§ 3. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 350 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtis isiklik dokument käesoleva jao tähenduses on isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s

2 loetletud dokument, mootorsõidukijuhi juhiluba, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse § 211 kohase hindamise positiivselt läbinud e-identimise süsteemi e-identimise vahend ja

Euroopa digiidentiteedikukkur.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Seletuskirja lisa 1

1

EELNÕU

Justiits- ja digiministri määrus

Tallinn, ………… 2026. a nr …

Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 31 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Registri pidamise eesmärk

Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registri (edaspidi register) eesmärk on pidada

tuginevate isikute ja nende Euroopa digiidentiteedikukru kasutajatelt küsitavate andmete üle

arvestust, et tagada õiguspärane teenuse osutamine ja isikule kuuluvate andmete kasutamine.

§ 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi vastutav töötleja).

(2) Registri vastutav töötleja majutab registrit ning korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise

keskkonna haldamist.

(3) ...

§ 3. Registri kasutajad Registri kasutajad on:

1) registri vastutav töötleja;

2) tuginev isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (muudetud

määrusega (EL) 2024/1183) tähenduses (edaspidi tuginev isik);

3) Euroopa digiidentiteedikukru omanik;

4) ...

§ 4. Registri ülesehitus ja turvalisus (1) Registrit peetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, avaliku teabe

seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja käesoleva määruse kohaselt.

(2) Registrit peetakse digitaalse andmekoguna, mis hõlmab aktuaalseid ja arhiveeritud

registriandmeid.

(3) Registriandmete turvaklass on ... Registri turbeaste on keskmine (…).

(4) Registriandmetel on ... (informatiivne või õiguslik) tähendus.

2. peatükk

Andmekoosseis ja andmete esitamine registrisse

§ 5. Registrisse kantavad andmed Registrisse kantakse tugineva isiku kohta järgmised andmed:

...

§ 6. Andmeandja Andmeandjad on:

1) tuginev isik;

2) Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja;

3) ...

Seletuskirja lisa 1

2

§ 7. Registritoimingud (1) Registritoimingud on:

1) andmete registrisse kandmine;

2) andmete muutmine;

3) andmete vaatamine;

4) andmete edastamine;

5) andmete kustutamine;

6) ...

(2) Registritoiminguid teevad andmeandja ja vastutav töötleja.

(3) Registritoimingu kohta kogutakse järgmisi andmeid:

1) toimingu tegija andmed;

2) toimingu tegemise sisu, kuupäev ja kellaaeg;

3) ...

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse seitse aastat.

§ 8. Registriandmete õigsus (1) Andmeandja vastutab tema registrisse kantud andmete õigsuse eest.

(2) ...;

(3) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on andmeandja kohustatud

kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed viivitamata parandama.

3. peatükk

Juurdepääs registriandmetele ja andmete säilitamine

§ 9. Juurdepääs registriandmetele

(1) Registriandmed on mõeldud Euroopa digiidentiteedikukru teenusega seotud teenuste

osutamiseks ja kasutamiseks.

(2) Avalikud registriandmed on ...;

(3) Juurdepääsupiiranguga registriandmed on ...;

§ 10. Registriandmete arhiveerimine ja arhiveeritud andmete säilitamise tähtaeg (1) Registriandmeid säilitatakse kümme aastat pärast registrikande kehtetuks muutmist.

(2) ...

(3) ...

4. peatükk

Registri rahastamine ja tegevuse lõpetamine

§ 11. Registri rahastamine Registri pidamise kulu kaetakse vastutavale töötlejale riigieelarvest eraldatud vahenditest.

§ 12. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseadusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Seletuskirja lisa 1

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

1

KAVAND

27.07.2026

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud e-identimise ja

usaldusteenuste raamistikuga (nn eIDAS 2), millega luuakse Euroopa digiidentiteedi raamistik

ja selle keskse elemendina Euroopa digiidentiteedikukkur.

Euroopa Liidu määrus on vahetult kohaldatav, kuid selle terviklik rakendamine eeldab

riigisiseste rollide, menetluste ja karistuste kindlaksmääramist. Eelnõu peamine eesmärk on viia

Eesti seadused Euroopa digiidentiteedi raamistikuga kooskõlla, tagada Euroopa

digiidentiteedikukru turvaline kasutuselevõtt Eestis ning sätestada selleks vajalikud riigisisesed

reeglid, rollid ja sanktsioonid.

Kehtiv õigus ei reguleeri Euroopa digiidentiteedi raamistiku rakendamist piisavalt, kuna

riigisisesed rollid, menetlused ja järelevalve ei ole selgelt kindlaks määratud. Seetõttu on vajalik

ajakohastada seadust kooskõlas Euroopa Liidu uute nõuetega.

Kõige olulisemad muudatused on järgmised:

– Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine tuuakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse reguleerimisalasse; riigil on kohustus teha elanikele kättesaadavaks vabatahtlikult

kasutatav riiklikult tagatud Euroopa digiidentiteedikukkur;

– Riigi Infosüsteemi Amet määratakse peamiseks pädevaks asutuseks (järelevalve, load,

register, teavitamine ja muud liikmesriigi ülesanded);

– luuakse Euroopa digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registreerimise korraldus;

– Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale kehtestatakse loamenetlus ja selle eest riigilõiv;

– kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vastutuskindlustuse aastane koondsumma suureneb

ühelt miljonilt kahe miljoni euroni;

– Eestis väljaantavasse Euroopa digiidentiteedikukrusse kantakse lisaks kohustuslikele

isikutuvastusandmetele ka isikukood, mis on Eesti jaoks valikuline, kuid kukru praktiliseks

kasutatavuseks oluline otsus;

– kehtestatakse Euroopa Liidu nõuetele vastavad trahvi- ja sunnirahamäärad (kuni 5 000 000

eurot või 1 protsent üleilmsest aastasest kogukäibest);

– karistusseadustikus lisatakse Euroopa digiidentiteedikukkur tähtsate isiklike dokumentide

loetellu;

2

– mitu senist sätet tunnistatakse kehtetuks, kuna need on asendunud Euroopa Liidu

otsekohalduvate rakendusmäärustega;

– Euroopa digiidentiteedikukru rakendustarkvarale kehtestatakse avatud lähtekoodi nõue koos

Eestile lubatud erandi võimalusega;

– järelevalves ja kaebuste lahendamisel saab olulise rolli ka Andmekaitse Inspektsioon.

Mõjud on lühidalt järgmised: kodanikud saavad võimaluse kasutada üleeuroopalist

digiidentiteeti, mis isikukoodi abil sobitub Eesti e-teenustega; ettevõtjatele luuakse selgemad

reeglid usaldusteenuste ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumiseks; kahe paralleelse riikliku

e-identimise vahendi (ID-kaart ja teised senised vahendid ning Euroopa digiidentiteedikukkur)

olemasolu suurendab e-riigi kerksust. Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele

lisakulud, mis jagunevad rakendamiskuludeks ja järelevalve tugevdamise kuludeks. Tegemist

on õiguslikult olulise, kuid sisult eelkõige kohustusliku kohandamisega Euroopa

digiidentiteedikukru raamistiku elluviimiseks Eestis, kusjuures Eesti valib aktiivse lähenemise,

et kukkur oleks laialdaselt kasutatav ka Eesti e-teenuste puhul.

Halduskoormuse koondkokkuvõte

– Ettevõtete halduskoormus suureneb mõõdukalt ja ajutiselt – aktsepteerimiskohustusega

tuginevad isikud peavad end registreerima ja autentimislahendused kohandama (ühekordne

kulu, olemasolevad TARA kliendid võivad saada lihtsustatud võimaluse registreerimiseks);

mikro- ja väikeettevõtjad on kohustusest vabastatud; pikemas vaates võimaldab ühtne

üleliiduline identimisvahend ja tõendite digiteerimine kliendituvastuse ja asjaajamise kulusid

vähendada.

– Kodanike halduskoormus väheneb – isiku ja atribuutide tõendamine muutub lihtsamaks nii

Eestis kui ka üleliiduliselt; digikukkur on füüsilistele isikutele tasuta ja selle kasutamine

vabatahtlik.

– Avaliku sektori töökoormus suureneb – RIA-le lisanduvad püsivad arendus-, haldus-, registri-

ja järelevalveülesanded, Andmekaitse Inspektsioonile järelevalve- ja kaebuste menetlemise

koormus, Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavad kohustused seoses sertifitseerimisskeemi

loomise ning ajakohasena hoidmisega ning autentseid allikaid pidavatele asutustele atribuutide

kontrolli võimaldamise kohustus; teiste asutuste koormuse kasvu leevendab keskse

autentimisteenuse kasutamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi IT-õiguse talituse nõunik

Mait Heidelberg ([email protected]) koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti

ekspertidega. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

Valdkonna eest vastutav asekantsler on Tõnu Grünberg.

1.3. Märkused

3

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega: sellega tagatakse kooskõla Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/20141 (edaspidi ka eIDAS-määrus), mida on

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/11832 seoses Euroopa

digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (edaspidi ka eIDAS 2 määrus), ning nende alusel

antud Euroopa Komisjoni rakendusmäärustega.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seadus3 (redaktsioon jõustumiskuupäevaga 01.01.2026), riigilõivuseadus4

(redaktsioon 01.08.2026–31.10.2026) ja karistusseadustik5 (redaktsioon jõustumiskuupäevaga

01.01.2026).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu täidab koalitsioonileppe 2025–

2027 valdkonna 07.1 Digiriik koalitsioonileppe punkti „Teeme andmetega seotud õiguslikus

raamistikus asjad selgeks ja ühte moodi tõlgendatavaks ning lihtsustame andmetöötlust“

tegevust „ELi digikukruga seotud selgete rollide määramiseks E-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seaduse muutmine“.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ajakohastada e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus ning viia

see kooskõlla Euroopa Liidu uuenenud õigusaktidega. Sellega luuakse Eestis Euroopa

digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks, järelevalveks ja õiguskaitseks selge, rakendatav ja

usaldusväärne õiguslik raamistik. Valdkonda reguleerib eIDAS-määrus, mida muudeti eIDAS

2 määrusega seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega. Kuigi tegemist on

otsekohalduva määrusega, sisaldab see nõudeid riigisiseste mehhanismide loomiseks, et

määrust terviklikult rakendada. Määruse alusel on vastu võetud vähemalt 30 otsekohalduvat

rakendusmäärust, mis määruse (EL) nr 910/2014 nõudeid täpsustavad, ning uute

rakendusaktide ettevalmistamine ja olemasolevate muutmine jätkub. Euroopa Komisjon

kavandab rakendusmääruste ajakohasena hoidmist pideva protsessina, et sünkroniseerida neis

olevaid tehnilisi nõudeid pidevalt uuenevate standarditega. Kehtiva regulatsiooni peamine

kitsaskoht on, et see ei kajasta Euroopa digiidentiteedi raamistikku: seaduses puuduvad

Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise, järelevalve ja karistuste normid ning mitu sätet

dubleerivad nõudeid, mis on nüüdseks kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate

rakendusmäärustega. Praktikas on tõlgendamisraskusi tekitanud ka sertifikaatide kehtetuks

tunnistamise aluste senine sõnastus (vt seletuskirja § 1 punktide 36–38 selgitusi).

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ajakohastamine on vajalik eelkõige

järgmistel põhjustel:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks

vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257,

28.08.2014, lk 73–114). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0910 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1183, millega muudetakse määrust

(EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.04.2024).

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj 3 RT I, 30.12.2025, 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025016

4 RT I, 11.07.2026, 166. https://www.riigiteataja.ee/akt/111072026166

5 RT I, 09.07.2026, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/109072026027

4

– uuendatud eIDAS-määrusega võetakse kasutusele Euroopa digiidentiteedikukru

kontseptsioon, millega seotud rollide ja vastutuse jaotus Eestis ning järelevalve korraldus tuleb

reguleerida seadusega;

– uuendatud eIDAS-määrus ja selle rakendusaktid kirjeldavad varasemast detailsemalt mitmeid

usaldusteenuse ja selle osutamisega seotud nõudeid, mistõttu on mitu e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduse sätet kaotanud aktuaalsuse ja tuleb dubleerimise vältimiseks

kehtetuks tunnistada;

– uuendatud eIDAS-määrus näeb ette konkreetsed karistuste ülemmäärad rikkumiste eest,

millele vastavad sanktsioonid tuleb Eesti õigusruumis kehtestada.

Lisaks kehtestatakse loamenetlus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele ja selle menetluse

kulude katmiseks tehakse vastav täiendus riigilõivuseadusesse. Kuna Euroopa

digiidentiteedikukkur kujuneb oluliseks digitaalseks isikutuvastusvahendiks, on otstarbekas

käsitleda seda ka karistusseadustikus võrdväärselt teiste isikut tõendavate vahenditega, nagu

ID-kaart ja digitaalne isikutunnistus. Nende muudatustega soovitakse saavutada, et Euroopa

digiidentiteedikukkur oleks Eestis kasutatav kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega, sobituks Eesti

olemasolevate e-teenuste ja e-identimise lahendustega ning et riigil oleks olemas vajalikud

järelevalve- ja õiguskaitsevahendid. Kaalutud lahendusvariandid ja nende valiku põhjendused

on esitatud eelnõu sisu peatükis iga muudatuse juures ning kaalutlusotsuste (muu hulgas

isikukoodi kandmine kukrusse ja avatud lähtekoodi erand) mõjud seletuskirja 6. peatükis.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. See tugineb hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu

käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuline analüüs tehtud Eesti seisukohtade kujundamise käigus.

Kaalutlusruumi kasutamise analüüs tehti Eesti seisukohtade kujundamise käigus (vt seletuskirja

6. ja 10. peatükki).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist:

– esimene paragrahv sisaldab e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muudatusi,

mis lisaks uuenenud eIDAS-määruse rakendamisest tingitud lisandustele sisaldavad muu

hulgas ka lisandunud ülesannetega seotud rollijaotust valitsusasutuste vahel. Toodud rollijaotus

põhineb ametkondadevahelise elektroonse identiteedi juhtrühma arvamusel;

– teine paragrahv näeb ette lisandunud loamenetluse eest riigilõivu riigilõivuseaduses;

– kolmas paragrahv lisab karistusseadustiku tähtsate isiklike dokumentide loetellu Euroopa

digiidentiteedikukru.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust.

§ 1 punkt 1. Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 muudatustega tuuakse seaduse reguleerimisalasse

Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine, mis lisandus uue mõistena eIDAS-määrusesse selle

eIDAS 2 määrusega muutmise tulemusena. Ühtlasi täpsustatakse reguleerimisala sõnastust,

lisades sinna e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamise. Seda toimingut reguleeris

seadus ka varem, kuid reguleerimisalas oli see eraldi välja toomata.

5

§ 1 punkt 2. Paragrahvi 1 lõike 5 täiendusega lisatakse nende e-identimise süsteemide hulka,

mille suhtes ei rakendata kõnesolevas seaduses sätestatud usaldusväärsuse taseme hindamist,

ka Euroopa digiidentiteedikukkur. Euroopa digiidentiteedikukkur saab olla ainult

usaldusväärsuse tasemega „kõrge“, mis leiab kinnitust sertifitseerimise kaudu.

§ 1 punkt 3. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse tervikuna uuesti, kuna uuenenud eIDAS-

määrus tingib pädevuse jaotuse mitme asutuse vahel; paragrahvi uus pealkiri on „Asutuste

pädevus“. Paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega, mis määravad eri rollide jaotuse vastavalt

uuenenud eIDAS-määruse nõuetele.

Lõikega 1 lisatakse viited uuendatud eIDAS-määruse sätetele, kus kirjeldatakse liikmesriigi

kohustusi või toiminguid, mis on liikmesriigi pädevuses; vastavalt ametkondadevahelise

elektroonse identiteedi juhtrühma arvamusele nähakse pädeva asutusena ette Riigi Infosüsteemi

Amet.

Lõige 2 puudutab liikmesriigi kohustust teha isikutele kättesaadavaks Euroopa

digiidentiteedikukkur. Vastavalt eIDAS-määrusele võib seda teha vahetult liikmesriik, seda

võib teha liikmesriigi volituse alusel või sõltumatult, kuid liikmesriigi tunnustatuna. Kui

eelmise lõikega omistati see kohustus pädevale asutusele, siis lõikega 2 antakse pädevale

asutusele võimalus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumist ja selleks vajalikke tegevusi

allhankida.

Lõige 3 määrab kindlaks osapoole, kellele peab saama teada anda Euroopa

digiidentiteedikukrule tugineva isiku tehtavatest väidetavalt ebaseaduslikest või kahtlastest

taotlustest andmete saamiseks. Selleks asutuseks nimetatakse Andmekaitse Inspektsioon.

Lõige 4 määrab valdkonna eest vastutava ministeeriumi korraldama Euroopa

digiidentiteedikukru sertifitseerimise kava väljatöötamist, Euroopa Komisjoni teavitamist

sertifitseerijast ja avaliku sektori asutustest, kes väljastavad eIDAS-määrusele vastavaid

tõendeid.

§ 1 punkt 4. Peatüki 2 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa digiidentiteedikukru

pakkuja.

§ 1 punkt 5. Paragrahvi 3 lõikes 2 täpsustatakse eIDAS-määruse sätte viidet, kuna säte on

jäänud samaks, kuid numeratsioon on määruse uues versioonis muutunud.

§ 1 punkt 6. Lisanduva paragrahviga 3¹ luuakse Eestis eIDAS-määruse artikliga 5b ja

komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/8486 ette nähtud digiidentiteedikukrule tuginevate

isikute registreerimiseks vajalik register. eIDAS-määruse artikkel 5b ja nimetatud

rakendusmäärus näevad ette, et liikmesriigid loovad vähemalt ühe Euroopa

digiidentiteedikukrule tuginevate isikute riikliku registri, mis sisaldab teavet selles liikmesriigis

asutatud ja registreeringut omavate kukrule tuginevate isikute kohta. Paragrahviga nähakse ette

vastava andmekogu loomine, sinna esitatavate andmete koosseis, andmete esitamise korra

kehtestamine, andmete säilitamise tähtaeg ning registreeringu peatamine ja tühistamine.

6 Komisjoni 6. mai 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/848, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad kukrule tuginevate isikute registreerimise kohta (ELT L,

2025/848, 7.5.2025). http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj

6

Andmekogu asutamisel on järgitud avaliku teabe seaduse § 43⁵ nõudeid: paragrahvi lõikes 1

sätestatakse andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja (Riigi Infosüsteemi Amet),

lõikes 3 registrisse kantavate andmete koosseis, lõikes 7 andmete säilitamise tähtaeg (kümme

aastat registreeringu lõppemisest, mis vastab rakendusmääruse (EL) 2025/848 artiklile 10) ning

lõigetes 5 ja 6 volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Punkt 3 ei hõlma

isikuandmeid. Registri andmed on eelnõu § 3¹ lõike 4 kohaselt osalise juurdepääsupiiranguga,

mille täpsem ulatus sätestatakse põhimääruses. Rakendusmääruse (EL) 2025/848 artikli 3 lõige

4 näeb aga ette, et registreeringut omavate kukrule tuginevate isikute kohta käiv nimetatud

rakendusmääruse I lisas loetletud teave tuleb teha internetis avalikult kättesaadavaks nii

inimloetavas kui ka masinloetavas vormingus. Seetõttu tuleb põhimääruses eristada

avalikustatav teave (rakendusmääruse I lisa) juurdepääsupiiranguga andmetest. Isikuandmete

töötlemine registris piirdub peamiselt juriidiliste isikute kontaktisikute andmetega. Registri

liidestamisel teiste andmekogudega järgitakse avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõiget 5

(andmevahetus X-tee kaudu).

§ 1 punkt 7. Paragrahvis 41 sätestatakse digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja

kohustus teavitada pädevat asutust turvaintsidentidest. eIDAS-määrus ning komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2025/847 näevad ette liikmesriikide kohustuse reageerida Euroopa

digiidentiteedikukruga seotud turvarikkumistele ning teavitada vajaduse korral Euroopa

Komisjoni ja teisi liikmesriike, kuid ei pane Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale otsest

kohustust teavitada riigisisest pädevat asutust. Kuna Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ei

ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt automaatselt direktiivi (EL) 2022/2555 ega selle Eesti

rakendusakti, küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse kuuluv subjekt, on vaja kehtestada

vastav riigisisene teavitamiskohustus.

Usaldusteenuse osutajate puhul sisuliselt taastatakse teavituskohustus, mis kehtis kuni 1.

jaanuarini 2026, arvestades et küberturvalisuse seaduses sätestatud küberintsidendi määratlus

ei hõlma täies ulatuses usaldusteenuse osutamisel ega Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisel

tekkida võivaid turvaintsidente. Küberturvalisuse seaduse § 2 punkti 19 kohaselt on

küberintsident võrgu- ja infosüsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab võrgu- ja

infosüsteemi turvalisust. Näiteks kui usaldusteenuse osutaja või tema partner väljastab

sertifikaate auditeeritud protsessi tingimusi rikkudes, ei ole tegemist küberintsidendiga

küberturvalisuse seaduse ega direktiivi (EL) 2022/2555 tähenduses, vaid turvaintsidendiga

eIDAS-määruse tähenduses; ka sellistest intsidentidest tuleb pädevat asutust teavitada.

Lõikes 1 sätestatakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja kohustus

teavitada pädevat asutust viivitamata turvaintsidendist, mis oluliselt mõjutab või võib mõjutada

Euroopa digiidentiteedikukru või selle kaudu osutatava teenuse turvalisust, töökindlust või

usaldusväärsust; säte hõlmab nii tegelikke kui ka olulise mõjuga võimalikke turvaintsidente.

Lõikes 2 määratakse kindlaks teate minimaalne sisu, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata

turvaintsidendi mõju ning otsustada vajalike meetmete üle.

Lõikes 3 antakse pädevale asutusele õigus nõuda täiendavat teavet ja dokumente, kui see on

vajalik turvaintsidendi mõju hindamiseks või Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste

täitmiseks.

§ 1 punkt 8. Paragrahvi 5 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa digiidentiteedikukru

pakkuja ja pakkumise.

7

§ 1 punkt 9. Paragrahvi 5 lõikega 1 lisatakse nõuete subjektiks ka Euroopa digiidentiteedikukru

pakkuja ja objektiks Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine. Samas jäetakse välja viide

avalikult heakskiidetud ja kättesaadavatele spetsifikatsioonidele. Selle asemel viidatakse

eIDAS-määruse rakendusaktidele, mis praeguseks määravad täpselt kindlaks, milliseid

standardeid ja spetsifikatsioone tuleb järgida.

Lõikes 2 muudetakse kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajalt nõutava kindlustuskatte summa

suurust kõigi kindlustusjuhtumite kohta aastas. Senise ühe miljoni euro asemel nõutakse kahe

miljoni euro suuruse kindlustuskatte olemasolu. Summa on olnud üle kümne aasta muutumatu

ega suhestu enam praeguse hinnatasemega. Samas jääb iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta

nõutav kindlustuskate endiseks.

§ 1 punkt 10. Senine paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna üksikasjalikud nõuded

tegevuse lõpetamise kavale on praeguseks kehtestatud eIDAS-määruse otsekohalduva

rakendusaktiga.

§ 1 punkt 11. Paragrahvi 5 lõike 5 täiendus on vajalik, kuna isiku tuvastamist käsitlevad sätted

on eIDAS-määruses muutunud. Viidatud artikli 24 lõike 1a punkt d käsitleb isiku tuvastamist

füüsilise kohaloleku korral vastavalt riigisisesele õigusele. Lõikega täpsustataksegi, kuidas

sellises olukorras Eestis isikut tuvastatakse.

§ 1 punkt 12. Paragrahvi 5 lõikega 9 laiendatakse karistatuse puudumise nõuet ka

usaldusteenuse osutaja alltöövõtjale. Täiendus on vajalik, et viia seaduse tekst kooskõlla

uuenenud eIDAS-määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/25307 nõuetega.

§ 1 punkt 13. Paragrahvi 5 lisatakse lõiked 10–12, mis käsitlevad Euroopa digiidentiteedikukru

pakkumist.

Lõige 10. Vastavalt eIDAS-määruse artikli 5a lõikele 2 peab Euroopa digiidentiteedikukru

rakendustarkvara komponentide lähtekood olema avatud lähtekoodi litsentsiga. Samas antakse

liikmesriikidele võimalus näha ette erand. Kõnesoleva sättega nähakse selline võimalus Eesti

jaoks ette.

Lõige 11 näeb ette, et Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja lisab kukru kasutaja

isikutuvastusandmete hulka ka isikukoodi, mis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/29778

kohaselt on valikuline parameeter. Selle kaalutlusotsuse mõju on käsitletud seletuskirja 6.

peatükis.

Lõige 12 sätestab Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja õiguse teha päringuid asjaomastesse

registritesse, kui see on vajalik isikutuvastusandmete kukrusse kandmiseks või nende

ajakohasuse kontrollimiseks. Kehtiva rakendusmääruse (EL) 2024/2977 kohaselt on

kohustuslik andmeväli ka kukru kasutaja sünnikoht, mille kukrusse kandmine võib eeldada

päringut rahvastikuregistrisse. Samuti nõuab eIDAS-määruse artikli 5a lõike 9 punkt c, et

liikmesriigid tagavad võimaluse tunnistada Euroopa digiidentiteedikukkur kasutaja surma

korral kehtetuks. Tegemist on isikuandmete töötlemise õigusliku alusega, mille vajalikkus

tuleneb vahetult eIDAS-määrusest ja selle rakendusaktidest; päringute maht piirdub kukru

väljaandmiseks ja ajakohasena hoidmiseks vajalikuga.

7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2530 (ELT L, 2025/2530).

8 Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2977 (ELT L, 2024/2977, 4.12.2024).

8

§ 1 punkt 14. Paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja.

§ 1 punkt 15. Kuna muudetav paragrahv 6 hõlmab kahte eri luba, täpsustatakse lõike 2

sõnastust nii, et see käib usaldusteenuse osutamise kohta. Samuti lisatakse loa kehtivuse aja

kohta sõna „kuni“, sest luba tugineb auditi aruandele, mille aktuaalsus piirneb küll kahe aastaga,

kuid audit võib olla tehtud ka oluliselt enne loataotluse esitamist.

§ 1 punkt 16. Paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5, kuna eIDAS-määruse kohaselt peab

Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja läbima sertifitseerimise, kus vastavushindamisasutus

kinnitab määrusega ettenähtud nõuete täitmist ja väljastab selle kohta sertifikaadi. Sertifikaadi

kehtivus on kuni viis aastat, misjärel tuleb sertifitseerimine uuesti läbida. Otstarbekas on ka loa

kehtivusaeg hoida sünkroonis sertifikaadi kehtivusega. Lõikega 4 kehtestatav loakohustus

laieneb Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele samamoodi nagu paragrahvi 6 lõikes 1

sätestatud loakohustus usaldusteenuse osutamisele. Nõue tuleneb eIDAS-määruse artikli 46a

lõike 3 punktist a, mille kohaselt teeb järelevalveasutus Euroopa digiidentiteedikukru pakkujate

üle järelevalvet nii ex ante kui ka ex post, tagamaks pakkujate ja nende pakutavate Euroopa

digiidentiteedikukrute vastavus määruse nõuetele. Loakohustus võimaldab pädeval asutusel

veenduda kukru pakkuja nõuetele vastavuses enne pakkumise alustamist. Loakohustus riivab

põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid riive on põhiseadusega kooskõlas. Riivel

on legitiimne eesmärk: tagada, et isikutuvastuse ja isikuandmete töötlemise seisukohalt eriti

tundlikku teenust pakub üksnes nõuetele vastav isik. Meede on sobiv ja vajalik, sest kukru

nõuetele vastavust ei ole võimalik sama tõhusalt tagada üksnes tagantjärele tehtava

järelevalvega, ning mõõdukas, kuna loa saamise tingimused piirduvad eIDAS-määrusest

tulenevate nõuete täitmise kontrolliga ja loakohustus järgib sama loogikat, mis kehtib juba

kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes.

§ 1 punktid 17 ja 18. Paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja lõiget 3 täiendatakse punktiga

1¹, et loetleda täpsemalt dokumendid, mis on vajalikud loataotluse menetlemiseks.

Vastavushindamiselt oodatakse ka kinnitust vastavuse kohta küberturvalisuse seaduse nõuetele,

kuna eIDAS-määrus kohustab usaldusteenuse osutajat järgima ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2022/25559 nõudeid, mis ei rakendu otse, vaid on Eestis üle võetud

küberturvalisuse seadusega.

§ 1 punkt 19. Paragrahvi 7 lõike 3 punktiga 3 lisatakse taotlemisel esitatavate dokumentide

hulka ka teenuse riskianalüüs. Küberturvalisuse seadusest tulenevalt on kvalifitseeritud

usaldusteenuse osutaja ülioluline üksus, kellel on kohustus teha riskianalüüs. Lisatud sättega

nähakse loamenetlejale ette võimalus selle riskianalüüsiga tutvuda.

Punktiga 4 lisatakse taotlemisel esitatavate dokumentide hulka tõend kindlustuse olemasolu

kohta. Punktiga 5 loetletakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loataotluse menetlemiseks

vajalikud dokumendid: eIDAS-määruse artikli 5c lõike 2 kohaselt tuleb liikmesriigil edastada

Euroopa Komisjonile selle e-identimise süsteemi kirjeldus, mille alusel Euroopa

digiidentiteedikukrut pakutakse, Euroopa digiidentiteedikukru sertifikaat ja sertifitseerimise

hindamise aruanne.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid,

millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014

ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).

9

§ 1 punkt 20. Paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eIDAS-määruse rakendusaktid

kirjeldavad ammendavalt standardeid, mille kohaselt tuleb usaldusteenuse osutamise

põhimõtteid kirjeldada.

§ 1 punkt 21. Paragrahvi 8 punkti 1 lisatakse ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine.

Kuna loamenetlus käsitleb kahte eri luba, täpsustatakse punktiga 2, et seal peetakse silmas just

usaldusteenuse osutaja auditit.

§ 1 punkt 22. Kuna loamenetlus käsitleb kahte eri luba, lisatakse punktiga 2¹ paragrahvi 8 viide

eIDAS-määrusele, mille kohase sertifitseerimise peab Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

olema läbinud.

§ 1 punkt 23. Paragrahvi 9 lõike 1 punkti 1 ehk loa andmisest keeldumist kirjeldavasse sättesse

lisatakse ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja luba puudutav.

§ 1 punkt 24. Paragrahvi 9 lõikesse 1 lisatud punkt 4 annab võimaluse loa andmisest keelduda,

kui vastavushindamisaruandes või sertifitseerimise hindamise aruandes leitakse olulise

vastuolu kujul ilmne viga. Olulise vastuolu kujul ilmse vea all peetakse silmas aruandes

esinevat viga, mis on ühtaegu ilmne (aruande enda põhjal äratuntav) ja oluline (seab kahtluse

alla aruande järelduste usaldusväärsuse); üksnes vormiline või tähendust mittemuutev

ebatäpsus loa andmisest keeldumise alust ei anna. Selline piiritlus tagab kooskõla põhiseaduse

§-st 10 ja § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega: loa taotleja jaoks on ette nähtav,

millise puuduse korral võib loa andmisest keelduda.

§ 1 punkt 25. Paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse, selgitamaks, et majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse §-s 37 sätestatud loa kehtetuks tunnistamise alused kehtivad ka kõnesoleva

seaduse loamenetluse korral.

§ 1 punkt 26. Paragrahvi 9 lõike 2 punktide 1–3 sõnastust muudetakse nii, et hõlmatud ei oleks

ainult kvalifitseeritud usaldusteenused, vaid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise

teenus.

§ 1 punkt 27. Paragrahvi 9 lõike 3 sõnastust muudetakse nii, et hõlmatud ei oleks ainult

kvalifitseeritud usaldusteenused, vaid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise teenus.

§ 1 punkt 28. Paragrahvi 9 lõike 4 sõnastust muudetakse, et kajastada olukorda, kus

usaldusnimekirja kirjeid ei kustutata, vaid neid muudetakse, et need peegeldaksid tegelikku

kehtivuse seisu.

§ 1 punkt 29. Paragrahvi 12 pealkirjas asendatakse sõna „vastavushindamise“ sõnaga

„sertifitseerimise“. Uuenenud eIDAS-määrus ja selle rakendusaktid kirjeldavad detailselt

usaldusteenuste vastavushindamist, kuid lisandunud on Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimise protseduur, milleks vajaliku kava peab iga liikmesriik ise looma.

§ 1 punkt 30. Paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest viide usaldusteenuse osutaja

ja usaldusteenuse vastavushindamise korra määrusele on muutunud ebavajalikuks. Uuendatud

eIDAS-määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/216210 seab nõuded

vastavushindamisele, muutes seega Eesti määruse ebavajalikuks. Samas eeldab uuendatud

10

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2162 (ELT L, 2025/2162).

10

eIDAS-määrus, et liikmesriigid loovad riigipõhise Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimise kava.

§ 1 punkt 31. Paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 2¹–2³, mis käsitlevad Euroopa

digiidentiteedikukrute sertifitseerimist.

Lõige 2¹. Uuendatud eIDAS-määrus ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/298111 näevad

ette, et Euroopa digiidentiteedikukrute sertifitseerimine toimub vastavalt liikmesriikide loodud

kavadele. Sättega pannakse selliste kavade loomise, ajakohasena hoidmise ja läbivaatamise

kohustus valdkonna eest vastutavale ministeeriumile.

Lõikega 2² nähakse ette, et valdkonna eest vastutav ministeerium avaldab nende kavade

ajakohased versioonid internetis.

Lõige 2³. Vastavalt eIDAS-määrusele sertifitseerivad Euroopa digiidentiteedikukruid

liikmesriikide määratud vastavushindamisasutused. Selle sättega määratletakse, millised

vastavushindamisasutused tulevad sertifitseerimiseks kõne alla. Konkreetne

vastavushindamisasutus leitakse hankeprotsessi käigus.

§ 1 punkt 32. Paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse, kuna muudatustest teavitamine peab

hõlmama ka Euroopa digiidentiteedikukrut.

§ 1 punkt 33. Paragrahvi 13 lõike 1 muudatusega viiakse usaldusteenuse muudatustest

teavitamise tähtajad kooskõlla uuendatud eIDAS-määruses sätestatuga. Ühtlasi laiendatakse

muudatustest teavitamise kohustust ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale.

§ 1 punkt 34. Paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse, seades pädevale asutusele tähtaja, mille

jooksul tuleb teada anda taotluse uuesti esitamise vajadusest. Ühtlasi laiendatakse sätet ka

Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale.

§ 1 punkt 35. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5, kuna olenevalt tehnilisest teostusest ja

teenuse osutamise korraldusest ei pruugi usaldusteenus võimaldada kord peatatud sertifikaatide

kehtivust uuesti taastada. Sellises olukorras lähtub usaldusteenuse osutaja sertifikaatide

kehtivuse peatamisel sertifikaatide kehtetuks tunnistamise kohta sätestatust.

§ 1 punkt 36. Paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, millega lisatakse sertifikaatide

kehtetuks tunnistamise taotlejate loetellu ka isikut tõendavate dokumentide väljaandja, kuid

teatud pädevusepiirangutega. Isikut tõendavate dokumentide väljaandja võib taotleda

sertifikaatide kehtetuks tunnistamist ainult isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2

nimetatud dokumendile kantud sertifikaatide puhul ja ainult neil alustel, mis on isikut

tõendavate dokumentide seaduses sätestatud. Varem oli sama tähendus e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduse § 19 lõikel 5, kuid senine sõnastus on tekitanud praktikas

erinevaid tõlgendamisvõimalusi, eelkõige selle puhul, kas vastavad isikut tõendavate

dokumentide seaduse normid on erinormid e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse

§ 19 normide suhtes. Selguse huvides nimetatakse isikut tõendavate dokumentide väljaandjat

edaspidi teiste võimalike kehtetuks tunnistamise taotlejate loetelus.

§ 1 punkt 37. Paragrahvi 19 lõikega 4 lisatava sätte eesmärk on näha ette selge õiguslik alus

sertifikaatide kehtetuks tunnistamiseks, kui on ilmnenud, et sertifikaatide väljastamine ei vasta

11

Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (ELT L, 2024/2981, 4.12.2024).

11

usaldusteenuse loa tingimustele või eIDAS-määruses või kõnesolevas seaduses sätestatud

nõuetele. Muus osas senise sätte sõnastus on laiahaardeline ning ei tekitanud praktikas

küsitavusi ja vastuolulisi tõlgendamisvõimalusi.

§ 1 punkt 38. Paragrahvi 19 lõiget 5 muudetakse, jättes välja viite isikut tõendavate

dokumentide seaduses loetletud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alustele ja korrale, kuna

samatähenduslik säte lisatakse selguse eesmärgil eelnõuga e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seaduse § 19 lõikesse 2. Samas lisatakse usaldusteenuse osutajale kohustus

teavitada enne sertifikaadi kehtetuks tunnistamist sellest isikut tõendava dokumendi

väljaandjat.

§ 1 punkt 39. Paragrahvi 22 teksti täiendatakse viitega kõnesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud erisusele, mis tuleneb eIDAS-määruses toodud järelevalveülesannete kirjeldusest ja

hõlmab riikliku andmekaitse järelevalveasutuse pädevust.

§ 1 punkt 40. Paragrahvi 22 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega

2, mis määrab kindlaks Andmekaitse Inspektsiooni rolli järelevalve tegemisel. Euroopa

digiidentiteedikukkur peab võimaldama lihtsat teadete edastamist Andmekaitse Inspektsioonile

kukrule tuginevate isikute ebaseaduslike või kahtlaste isikuandmetega seotud päringute kohta.

Järelevalvemeetmena nähakse ette võimalus piirata Euroopa digiidentiteedikukrule tugineva

isiku võimalusi sellele tugineda.

§ 1 punkt 41. Lisanduva paragrahviga 23¹ kehtestatakse sunniraha ülemmääraks kuni 5 000

000 eurot või ettevõtja puhul kuni 1 protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Sunniraha ülemmäär on siis sama suur

kui väärteokaristuse ülemmäär ning võimaldab pädeval asutusel rikkumiste korral tõhusalt

sekkuda. Pädev asutus peab sunniraha määramisel hindama, millises määras on sunniraha

rakendamine Eesti kontekstis proportsionaalne.

§ 1 punkt 42. Lisanduva peatükiga 3¹ kehtestatakse trahvimäärade ülemmäärad seaduse nõuete

rikkumise eest. Kohustus sellised trahvimäärad kehtestada tuleneb eIDAS-määruse artiklist 16.

Peatükis nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet.

§ 1 punkt 43. Eelnõuga lisatava peatüki 3² „Teabevahetus ja aruandlus“ ning § 23⁴ eesmärk on

tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 48a rakendamine,

mille kohaselt tuleb liikmesriigil koguda ja Euroopa Komisjonile esitada statistilisi andmeid,

sealhulgas Euroopa digiidentiteedikukru ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise kohta,

ning avaldada need üleliiduliselt. Selleks kehtestatakse määruses (EL) nr 910/2014 nimetatud

teenuse osutajale statistika kogumiseks ja esitamiseks vajalik teabevahetuskohustus. Andmeid

kogutakse teenuse osutajalt vajaduspõhiselt ja proportsionaalsuse põhimõttel.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.

§ 2 punkt 1. Paragrahvi 116² pealkirja muudatus on vajalik, kuna loamenetlusse lisandub

Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa menetlemine.

§ 2 punktid 2 ja 3. Paragrahvi 116² lõigete 1 ja 2 muutmine ning lõike 3 täiendamine on vajalik,

kuna loamenetlusse lisandub Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa menetlemine.

Riigilõivust kaetakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loataotluse menetlemise kulud, mis

hinnanguliselt ei erine usaldusteenuse loataotluse menetlemisega kaasnevatest kuludest.

12

Eelnõu §-ga 3 muudetakse karistusseadustikku.

§ 3. Euroopa digiidentiteedikukkur pakub samasuguseid funktsioone või isegi enamat kui mitu

karistusseadustiku §-s 350 nimetatud dokumenti. Otstarbekas on näha ette võimalus käsitleda

Euroopa digiidentiteedikukruga seotud süütegusid samadel alustel kui näiteks digitaalse

isikutunnistusega seotud süütegusid. Selleks lisatakse tähtsa isikliku dokumendi loetellu ka

Euroopa digiidentiteedikukkur. Otstarbekas on lisada loetellu ka e-identimise vahendid, mida

ei ole küll välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, kuid mis on e-identimise

ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras hinnatud samaväärseks vahendiga,

mille usaldusväärsuse tase on „kõrge“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid, mis tulenevad eIDAS-määrusest:

„Euroopa digiidentiteedikukkur“ (eIDAS-määruse artikli 3 punkt 42), „Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja“ ja „kukrule tuginev isik“ (eIDAS-määruse artikli 3 punkt 52

koostoimes artikliga 5b). Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikega 2 on

eelnõus kasutatavad terminid kooskõlas Euroopa Liidu õigusakti eestikeelses tekstis kasutatud

terminitega. Uue andmekogu nimetusena võetakse kasutusele „tuginevate isikute register“.

Rohkem uusi termineid ei looda. Eelnõus kasutatavad terminid on kooskõlas e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduses, riigilõivuseaduses ja karistusseadustikus juba kasutusel

olevate terminitega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud eIDAS-määruse (mida on

muudetud eIDAS 2 määrusega) ja selle alusel antud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste

rakendamisega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on määrus tervikuna

siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, mistõttu määrust riigisisesesse õigusesse

üle ei võeta ega selle sätteid riigisiseses õiguses ei korrata. Eelnõu sisaldab üksnes riigisiseseid

rakendusmeetmeid, mida määrus liikmesriigilt nõuab või võimaldab: pädevate asutuste

määramine (eIDAS-määruse artiklid 5a–5e, 7f, 9, 12, 46a ja 46b), kukrule tuginevate isikute

riikliku registri asutamine (artikkel 5b ja rakendusmäärus (EL) 2025/848), karistusnormide

kehtestamine (artikkel 16) ning liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi kasutamine (muu hulgas

avatud lähtekoodi erand artikli 5a lõike 2 alusel, isikukoodi kandmine kukrusse

rakendusmääruse (EL) 2024/2977 alusel ja isiku tuvastamise viis füüsilise kohaloleku korral

artikli 24 lõike 1a punkti d alusel).

Kuna eelnõukohase seadusega ei võeta üle direktiivi, vaid rakendatakse määrust, ei lisata

eelnõule normitehnilist märkust ega koostata direktiivi ülevõtmise vastavustabelit. Eelnõu ja

eIDAS 2 määruse sätete seoste ülevaade on esitatud seletuskirja lisas 2 (vastavustabel). Eelnõu

ei sisalda sätteid, mis läheksid kaugemale eIDAS 2 määruse nõuetest, välja arvatud

liikmesriigile sõnaselgelt jäetud valikute kasutamine, mille põhjendused on esitatud seletuskirja

3. ja 6. peatükis.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu on seotud eIDAS 2 määruse rakendamisega. Kuna Euroopa Liidu määrus on Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav, tulenevad

sihtrühmade põhilised õigused ja kohustused vahetult eIDAS 2 määrusest ning tekivad

olenemata eelnõust. Eelnõu käsitleb üksnes määruse rakendamiseks vajalikke või lubatud

13

riigisiseseid meetmeid: Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta kaasamisplaani kohaselt

muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust, riigilõivuseadust ja

karistusseadustikku ning muudatuste sisuks on eelkõige riigisisesed rollid, järelevalve ja

karistused.12 Eelnõu põhilahendused on järgmised: Riigi Infosüsteemi Amet määratakse

pädevaks asutuseks ja järelevalveasutuseks (eelnõu § 1 punktid 3 ning 39–42), riigile luuakse

võimalus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine ja selleks vajalikud tegevused allhankida

(eelnõu § 1 punkt 3), asutatakse kukrule tuginevate isikute register (eelnõu § 1 punkt 6) ning

kehtestatakse Euroopa Liidu nõuetele vastavad sunniraha- ja trahvimäärad (eelnõu § 1 punktid

41 ja 42). Selguse huvides kirjeldatakse käesolevas peatükis nii eelnõu enda kui ka eIDAS 2

määruse kohaldamisega kaasnevaid mõjusid, sest sihtrühmade jaoks avalduvad need koos ja

lahutamatult. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju mitmes valdkonnas, hõlmates

sotsiaalset mõju (sh e-teenuste kasutamise võimaluste laienemine), mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele (digiidentiteedi taristu turvalisus ja piiriülene koostalitlusvõime), mõju

majandusele (halduskoormus, ettevõtjate kohustused ja uute teenuste arendamise võimalused)

ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (uued ülesanded, järelevalve ja

infosüsteemide arendamine).

Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (vt seletuskirja punkt 2). Eesti seisukohad

Euroopa Komisjoni ettepaneku COM(2021) 281 (final) kohta kiitis heaks Vabariigi Valitsus ja

neid arutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.13 Euroopa Liidu tasandil on olemas ka

põhjalik mõjuhinnang. Komisjoni mõjuhinnangu14 kohaselt oli kehtiva eIDAS-raamistiku

põhiprobleem piiriülese e-identimise piiratud ja ebaühtlane kasutatavus – mõjuhinnangu

koostamise ajaks oli e-identimise süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki, teavitatud

süsteemid (Eesti puhul muu hulgas ID-kaart ja mobiil-ID) katsid hinnanguliselt 59% liidu

elanikkonnast ning teenusepakkujate vastuvõtuvõime oli ebaühtlane. Komisjoni

mõjuhinnangut toetavas uuringus15 hinnati eri poliitikavalikute kulusid ja tulusid avaliku

sektori asutustele, internetiteenuste osutajatele, vastavushindamisasutustele, usaldusteenuse

osutajatele ja e-identimise vahendite pakkujatele. Kuna väljatöötamiskavatsust ei koostatud,

esitatakse käesolevas peatükis mõjude analüüs väljatöötamiskavatsuse tasemele vastava

põhjalikkusega, tuginedes muu hulgas nimetatud Euroopa Liidu tasandi mõjuhinnangule.

Mõjude hindamisel on ajaline raamistik järgmine. eIDAS 2 määrus jõustus 20. mail 2024.

Määruse artikli 5a lõike 1 kohaselt peab iga liikmesriik tegema vähemalt ühe Euroopa

digiidentiteedikukru (edaspidi ka digikukkur) kättesaadavaks 24 kuu jooksul artikli 5a lõikes

23 ja artikli 5c lõikes 6 osutatud rakendusaktide jõustumisest.16 Samast ajast muutub sisuliselt

kohaldatavaks avaliku sektori asutuste kohustus aktsepteerida digikukrut e-identimist ja e-

autentimist nõudvatele internetipõhistele teenustele juurdepääsul (artikli 5f lõige 1).17

12

Justiits- ja Digiministeeriumi kaasamisplaan: olulisemad algatused 2026. aastal. Justiits- ja Digiministeerium:

2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-03/JDM%20kaasamisplaan%202026_pdf.pdf 13

Eesti seisukohad Euroopa digiidentiteedi raamistiku määruse eelnõu (COM(2021) 281 final) kohta. EISi toimik

21-0812. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30d59321-40e8-4d18-9e41-5676c2cbf811?activity=3.

Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a istungil. Riigikogu toimik 1-2/21-365/6. 14

European Commission. Commission Staff Working Document. Impact Assessment Report. SWD(2021) 124

final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 15

European Commission. Study to support the impact assessment for the revision of the eIDAS regulation.

9.06.2021. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/study-support-impact-assessment-revision-eidas-

regulation 16

Digikukkur ehk Euroopa Liidu digiidentiteedirakendus (EUDI Wallet). Riigi Infosüsteemi Ameti koduleht,

01.06.2026. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 17

Cybernetica AS. Digikukru III etapi analüüs (Digiidentiteedikukru analüüside kogumik). Versioon 1.0,

8.04.2026. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet. Ptk 10 (Euroopa digiidentiteedikukrute aktsepteerimine avaliku

14

Erasektori tuginevatele isikutele, kellelt õigusakti või lepingulise kohustuse alusel nõutakse

veebis kasutaja tugevat autentimist, muutub aktsepteerimiskohustus kohustuslikuks hiljemalt

36 kuu möödumisel nimetatud rakendusaktide jõustumisest ehk 2027. aasta lõpust (artikli 5f

lõige 2).18

Peamised sihtrühmad on: 1) füüsilised isikud ehk digikukru potentsiaalsed kasutajad –

ligikaudu 1,36 miljonit Eesti elanikku19 ja teiste liikmesriikide kukrute kasutajad, kes soovivad

Eesti teenustele juurde pääseda; 2) avaliku sektori asutused, kes osutavad e-identimist nõudvaid

internetipõhiseid teenuseid, sealhulgas kõik 78 kohaliku omavalitsuse üksust; 3) erasektori

tuginevad isikud, kellelt nõutakse kasutaja tugevat autentimist, muu hulgas panganduse,

finantsteenuste, side, transpordi, energeetika, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, välja arvatud

mikro- ja väikeettevõtjad, kes on aktsepteerimiskohustusest vabastatud; 4) usaldusteenuse

osutajad, sealhulgas kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja uut liiki usaldusteenuste

(elektrooniliste tõendite väljastamine, e-allkirja kaugloomise vahendite haldamine) osutajad; 5)

autentsete allikate eest vastutavad asutused ehk riiklike andmekogude pidajad, kelle andmeid

kasutatakse elektrooniliste tõendite väljastamisel ja kontrollimisel; 6) Riigi Infosüsteemi Amet

(edaspidi ka RIA) kui pädev asutus, järelevalveasutus ja digikukru pakkumise korraldaja; 7)

Andmekaitse Inspektsioon andmekaitsealase järelevalve tegijana ning 8) Justiits- ja

Digiministeerium kui sertifitseerimisskeemi väljatöötamise eest vastutaja.

6.1. Sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju

Mõju avaldub kõigile füüsilistele isikutele, kes hakkavad digikukrut kasutama avalikele ja

erasektori teenustele juurdepääsuks nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Digikukkur

väljastatakse, seda kasutatakse ja see tunnistatakse füüsiliste isikute jaoks kehtetuks tasuta

(eIDAS 2 määrusega kehtestatud artikli 5a lõige 13) ning kukkur peab pakkuma kõigile

füüsilistele isikutele vaikimisi ja tasuta võimalust anda kvalifitseeritud e-allkiri mittekutselistel

eesmärkidel (artikli 5a lõike 4 punkt g). Digikukkur on kavandatud täiendava riikliku

isikutuvastusvahendina ID-kaardi ja teiste kehtivate eID-vahendite kõrval, mitte nende

asendajana.20 Kasutajal on täielik kontroll oma andmete üle: ta saab andmeid valikuliselt

avaldada, kasutada varjunimesid ning jälgida kõiki tehinguid ühise töölaua kaudu (artikli 5a

lõiked 4 ja 14). Võrreldes kehtivate e-identimise vahenditega suureneb seega inimese

teadlikkus ja kontroll selle üle, milliseid tema andmeid, kellele ja millal edastatakse – see on

selgelt positiivne mõju eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Ka

Euroopa Komisjon toob digikukru peamise kasuna kodanikele esile lihtsama juurdepääsu

avalikele ja erasektori teenustele, asjaajamisele kuluva aja ja halduskoormuse vähenemise ning

andmete valikulise avaldamise, mis vähendab oluliselt profileerimise võimalust; teatavates

olukordades võimaldab kukkur identifitseerida end täiesti anonüümselt.21

Eelnõuga tehtav oluline riigisisene kaalutlusotsus on isikukoodi kandmine kukrusse. Kuigi

eelnõuga korraldatakse otsekohalduva Euroopa Liidu määruse rakendamist Eestis, on siiski

valikukohti, mida Euroopa Liidu määrus ette ei kirjuta. Eelnõus nähakse ette, et lisaks

sektori tuginevate isikute poolt). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-

analuus.pdf 18

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 19

Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 20

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 21

Benefits. EU Digital Identity Wallet. Euroopa Komisjoni veebileht, 23.10.2025. https://ec.europa.eu/digital-

building-blocks/sites/spaces/EUDIGITALIDENTITYWALLET/pages/694487811/Benefits

15

kohustuslikele isikutuvastusandmetele lisatakse Eestis väljaantavate Euroopa

digiidentiteedikukrute isikutuvastusandmete hulka ka Eesti isikukood, mis rakendusmääruse

(EL) 2024/2977 kohaselt ei ole kohustuslik, vaid valikuline parameeter. Isikukoodi lisamine

annab Eesti inimestele võimaluse kasutada harjumuspäraseid e-teenuseid ka Euroopa

digiidentiteedikukru abil. Vastasel juhul oleks Euroopa digiidentiteedikukru laialdane

kasutuselevõtt Eestis raskendatud ning selle kasutamine jääks piiratud ulatusega, peamiselt

piiriüleste teenuste kasutamisega seotud juhtudesse. See otsus puudutab kogu Eesti

elanikkonda, kuid otsuse enda mõju tähtsus on mõõdukas, kuna e-teenuste kasutamiseks on

inimestel ka alternatiivid. Isikukoodi kukrusse kandmine on vajalik, sest Eesti e-teenuste

isikutuvastus põhineb valdavalt isikukoodil ning ilma selleta ei oleks kukkur Eesti teenustes

seniste riiklike e-identimise vahenditega samaväärselt kasutatav. Meede on proportsionaalne:

isikukood on avalik-õiguslikult reguleeritud ja laialdaselt kasutatav identifikaator, mille

töötlemine kukrus piirdub isikutuvastusandmete koosseisuga ega too kaasa uue andmekogu

loomist. Kaalutud alternatiiv – kukru väljaandmine ilma isikukoodita – jätaks kukru kasutusala

peamiselt piiriüleseks ega täidaks eesmärki. Andmekaitseriske, sealhulgas isikukoodi

ülemäärase avaldamise riski, maandavad eIDAS-määruse nõuded andmete valikulise

avaldamise kohta: kasutaja otsustab, milliseid andmeid ta tuginevale isikule avaldab, ning

tuginev isik võib küsida üksnes oma registreeringus märgitud andmeid.

Digikukru kasutamine on vabatahtlik: määruse artikli 5a lõike 15 kohaselt ei tohi kukrut

mittekasutavate isikute juurdepääsu avalikele ja erasektori teenustele ega tööturule mingil moel

piirata ning juurdepääs peab jääma võimalikuks ka muude identimis- ja autentimisvahenditega.

See maandab digilõhe riski: inimesed, kes nutitelefoni ei kasuta või uut lahendust ei soovi, ei

jää teenustest ilma. Rakendamisel tuleb siiski jälgida, et digikukru kasutamine ei muutuks

praktikas kohustuslikuks alternatiivide puudumise tõttu. E-identimise vahendid ja nende

kasutajaliidesed peavad ühtlasi vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/88222 ligipääsetavusnõuetele, mis toob kasu eakatele ja piiratud funktsionaalse

võimekusega inimestele. Kasutaja privaatsust kaitseb ka see, et määrus keelab kasutajate

jälgimise ja profiilianalüüsi eri teenuste vahel ning kukru kasutamise kohta tohib koguda üksnes

teenuse osutamiseks vajalikke andmeid (artikli 5a lõiked 14 ja 16).23

Positiivne sotsiaalne mõju avaldub ka alaealiste kaitsele: kuigi eIDAS 2 määrus alaealisi eraldi

ei reguleeri, on digikukkur kavandatud toimima muu hulgas vanuse kontrollimise vahendina

(nt digiteenuste määruse kohaste vanusepiirangute täitmisel), võimaldades tõendada vanust

ilma muid isikuandmeid avaldamata; see eeldab kukru kättesaadavust ka alaealistele.24

Negatiivse mõju riskina tuleb arvestada uute võimalike pettuseskeemide (nt õngitsus- ja QR-

koodiründed) levikuga kukru kasutuselevõtu algusfaasis. Seda riski aitavad maandada määruse

ja rakendusaktide turvanõuded, kukru sertifitseerimine ning kasutajate teavitamise tegevused.25

Mõju olulisus: mõju ulatus on keskmine (teenuste kasutamise viis muutub, kuid sihtrühma

käitumisega ei kaasne kohanemisraskusi, sest kasutamine on vabatahtlik ja senised vahendid

22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70). 23

Cybernetica AS. Digikukru II etapi analüüs (Digiidentiteedikukru ökosüsteem). Versioon 1.1, 02.07.2025.

Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet. Lisa 9 (Digikukrute monitoorimise aspektid).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 24

Vt viide 23, lisa 8 (Nõuded alaealistele kukruteenuse pakkumiseks).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 25

Vt viide 17, ptk 7 (QR-kood ründesaidi ründekaitse). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf

16

säilivad), avaldumise sagedus on suur (e-identimine on igapäevatoiming), sihtrühm on suur

(potentsiaalselt kogu elanikkond) ning ebasoovitavate mõjude risk on väike kuni keskmine

(pettuseriskid, digilõhe). Kuna vähemalt üks kriteerium on hinnatud suureks, on sotsiaalne

mõju oluline. Demograafiline mõju puudub: eelnõu ei mõjuta rahvastiku koosseisu ega -

protsesse.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Digiidentiteedi taristu on Eesti e-riigi toimimise kriitiline osa, mistõttu mõjutab eelnõu kaudselt

riigi sisejulgeolekut ja küberturvalisust. eIDAS 2 määrus nõuab digikukru pakkumist kõrge

usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi alusel, lõimitud turvet ning kukru

sertifitseerimist artikli 5c kohaselt; kukru rakendustarkvara komponentide lähtekood on

üldjuhul avatud (artikli 5a lõiked 3, 11 ja 12). Need nõuded tõstavad e-identimise ökosüsteemi

turvalisuse taset tervikuna. Eelnõus valitud suund, mille kohaselt Euroopa

digiidentiteedikukkur sisaldab isikut tuvastavate andmete seas ka Eesti isikukoodi, muudab

kukru isikutuvastuse poolest samaväärseks Eesti seniste riiklike elektroonsete

identimisvahenditega. Tänu sellele on Eesti inimestel võimalus kasutada kahte eri riiklikku

elektroonset identimisvahendit ning kahe riikliku alternatiivi olemasolu annab võimaluse

tagada teenuste toimivus ka ühe süsteemi tõrke korral, mis suurendab e-riigi kerksust. Samal

ajal suureneb ründepind: digikukkur koondab isiku tuvastusandmed ja elektroonilised tõendid

mobiilseadmesse, mistõttu on kukru ja selle tugisüsteemide turvaintsidentidel potentsiaalselt lai

mõju. Identiteedivarguse riski maandamiseks tuleb muu hulgas tagada, et inimest teavitatakse

alati, kui tema nimele on digikukkur väljastatud – see kaitseb ka neid, kes ise kukrut ei kasuta.26

Kvalifitseeritud e-allkirja usaldusväärsuse seisukohalt on oluline, et allkirja kaugloomise korral

oleks tagatud allkirjastaja ainukontroll, selgesõnaline tahteavaldus iga allkirjastamistoimingu

suhtes ning võimalus allkirjastatavaid dokumente enne ja pärast allkirjastamist loodud tulemit

kontrollida, vastasel juhul on allkirja õiguslik kehtivus ohus.27 Määruse artikkel 5e näeb

turvarikkumise korral ette kukru kättesaadavuse peatamise ja kasutajate teavitamise kohustuse.

Välissuhete vaates tugevdab üleliiduline koostalitlusvõime Eesti positsiooni Euroopa Liidu

digitaalsel siseturul: Eesti elanikud saavad kasutada digikukrut teiste liikmesriikide teenustes

ja vastupidi. Kohustuste tähtaegne täitmine on ühtlasi oluline rikkumismenetluse riski

vältimiseks – kui Eesti ei tee digikukrut tähtajaks kättesaadavaks või ei kehtesta nõutavaid

rakendusmeetmeid, võib Euroopa Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse. Mõju

olulisus: ulatus keskmine, sagedus väike, sihtrühm väike, ebasoovitavate mõjude risk

keskmine. Mõju ei ületa olulisuse künnist, kuid küberturvalisuse riske tuleb rakendamisel

järjepidevalt juhtida.

6.3. Mõju majandusele

Ettevõtjatele avaldub mõju kolmes rollis. Esiteks peavad erasektoris digikukrule tuginevad

isikud, kellelt õigusakti või lepingu alusel nõutakse veebis kasutaja tugevat autentimist (muu hulgas pangad, sideettevõtjad, tervishoiu- ja transpordisektori teenuseosutajad), hiljemalt

2027. aasta lõpust kasutaja vabatahtliku taotluse korral aktsepteerima digikukrut (artikli 5f lõige

2). See toob kaasa ühekordsed liidestamis- ja arenduskulud ning autentimisvoogude

kohandamise kulud. Mikro- ja väikeettevõtjad on sellest kohustusest vabastatud, mis piirab

26

Cybernetica AS. Digikukru I etapi analüüs. Versioon 1.0.1, 21.12.2023. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet.

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Digikukru-I-etapi-analuus.pdf 27

Vt viide 17, ptk 5 (Massallkirjastamise piirangud ja tingimused).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf

17

halduskoormuse kasvu väiksemate ettevõtjate jaoks. Väga suurte digiplatvormide

aktsepteerimiskohustus tuleneb vahetult määruse artikli 5f lõikest 3 ega puuduta Eesti

ettevõtjaid otseselt. Aktsepteerimiskohustus hõlmab kõiki eIDAS 2 määruse kohaselt

pakutavaid kukruid, mistõttu peavad Eesti teenusepakkujad olema valmis aktsepteerima ka

teiste liikmesriikide kukruid. Peame arvestama, et osa liikmesriike võib oma kukrud kasutusele

võtta juba 2026. aasta lõpuks.28

Teiseks peavad kõik digikukrule tugineda soovivad ettevõtjad end registreerima kukrule

tuginevate isikute riiklikus registris (määruse artikkel 5b, komisjoni rakendusmäärus (EL)

2025/84829). Registreerimisprotsess peab olema kulutõhus ja riski suhtes proportsionaalne:

rakendusmäärus nõuab veebipõhist ja võimaluse korral automaatset registreerimist ning

taotluste menetlemist põhjendamatu viivituseta, samuti on registreerimisel esitatavate andmete

maht piiratud (asukohaliikmesriik, nimi ja registrikood, kontaktandmed, kukru kavandatud

kasutus ja taotletavad andmed), mistõttu on ühe ettevõtja halduskoormus registreerimisel väike.

Ettevõtja ettevalmistavad tegevused hõlmavad kohustuse hindamist, protsesside analüüsi,

registreerimist, pääsusertifikaatide taotlemist ja süsteemide integreerimist. Registri

esmaversioon koos juhenditega on kavandatud valmima 2026. aasta lõpus või 2027. aasta

alguses ning registreerimine algab pärast selle valmimist.30 Eelnõuga ei kehtestata tuginevate

isikute registreerimise ega pääsusertifikaatide väljastamise eest riigilõivu: riigilõiv nähakse

riigilõivuseaduse §-s 116² ette üksnes Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa taotluse

läbivaatamise eest. See hoiab ettevõtjate turule sisenemise barjääri madalal ja toetab Eesti

konkurentsipositsiooni teiste liikmesriikide suhtes. Registreerimise võimaliku tasustamise

mõju turule sisenemisele on käsitletud ka Eesti analüüsides31 ning digikukru kasutuse

majandusmudeli selgitamise vajadus tõstatati juba 2021. aasta kaasamisel.32

Kolmandaks mõjutab eelnõu usaldusteenuse osutajaid. Eelnõuga täpsustatakse ja

ajakohastatakse loamenetlust ning riigipõhiseid nõudeid usaldusteenuse osutaja jaoks ja

kirjeldatakse vastavat menetlust ja nõudeid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja jaoks.

Selgelt sõnastatud nõuded aitavad teenuseosutajatel loamenetlust läbida ning loovad

õigusselgust nõuetele vastavuse suhtes; see mõju puudutab väikest ringi ettevõtjaid, kuid nende

jaoks on mõju suur. eIDAS 2 määrus loob uued usaldusteenuse liigid, muu hulgas atribuutide

elektroonilise tõendamise (elektroonilised tõendid) ja e-allkirja kaugloomise vahendite

haldamise, mis avavad Eesti usaldusteenuse osutajatele uued turuvõimalused kogu Euroopa

Liidus.33 Elektrooniliste tõendite potentsiaalseid kasutusjuhte on Eestis analüüsitud juba alates

2022. aastast – näiteks töötajakaardi, kalastuslubade, perekaardi ja mobiilse juhiloa

digiteerimine –, mis võimaldaks asendada paberil ja plastkaartidel põhinevad tõendid

masinloetavate elektrooniliste tõenditega ning vähendada nii ettevõtjate kui ka riigi

asjaajamiskulusid.34 Samal ajal karmistuvad vastavusnõuded: kvalifitseeritud usaldusteenuse

osutajaid auditeeritakse vähemalt iga 24 kuu järel (artikli 20 lõige 1) ning liikmesriigid peavad

28

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 29

Vt viide 6. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj 30

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 31

Vt viide 17, ptk 9 (RP-dega seotud õiguslik ja menetluslik raamistik).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf 32

Vt viide 29. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj 33

Vt viide 23, ptk 2 (Digiidentiteedikukru ökosüsteem). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 34

A. Pankova, P. Laud, A. Kalu, R. Lillemets, M. Toomsalu, M. J. Liba, A. Kamenik. Tõend kui platvorm. Riigi

Infosüsteemi Amet: 2022. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Toend-kui-platvorm-

12.05.2022.pdf

18

tagama, et määruse rikkumise eest saab usaldusteenuse osutajale määrata haldustrahvi, mille

maksimummäär on vähemalt 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul 1% üleilmsest aastasest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem (artikkel 16). Eelnõuga e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduses kehtestatavad karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 41 ja 42)

ning karistusseadustiku § 350 täiendamine (eelnõu § 3) suurendavad seega usaldusteenuse

osutajate vastutusriski, kuid ühtlustavad selle teiste liikmesriikidega.

Euroopa Liidu tasandi mõjuhinnang toob esile, et ühtse digiidentiteedi lahenduse kasutuselevõtt

vähendab oluliselt ettevõtjate kliendituvastuse kulusid ja identiteedipettustest tulenevaid

kahjusid: komisjoni hinnangul on tegevuskulude sääst olenevalt kasutuselevõtu ulatusest

finantsteenuste sektoris liidus tervikuna 0,68–1,36 miljardit eurot aastas (kliendi tuvastamise ja

hoolsusmeetmete kulud) ja tervishoiusektoris 1,26–2,51 miljardit eurot aastas ning

identiteedipettuste kahjud vähenevad finantsteenuste sektoris 0,85–1,4 miljardi euro võrra

aastas.35 Komisjon rõhutab ühtlasi, et sertifitseeritud ja kogu liidus toimiv autentimislahendus

vähendab iga üksiktehingu kulu, võimaldab viia tundlikumaid tehinguid täielikult digitaalseks

ning pakub ettevõtjatele neutraalse avaliku sektori autentimislahenduse alternatiivina

eraõiguslikele lahendustele, mis võivad kasutada kasutajaandmeid profileerimiseks.36 Need on

liidu koondhinnangud; Eesti-spetsiifiline kvantitatiivne hinnang koostatakse eelnõu menetluse

käigus (vt punkt 6.6).

Eesti kaalutlusotsustest mõjutab ettevõtjaid ka kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja

vastutuskindlustuse aastase koondsumma suurendamine ühelt miljonilt kahe miljoni euroni: see

suurendab mõõdukalt kindlustusmakset, kuid tagab kannatanutele tegeliku kahju hüvitamise

võimaluse ja vastab summa kehtestamisest möödunud aja jooksul muutunud hinnatasemele; iga

üksiku kindlustusjuhtumi kohta nõutav kate ei muutu. Avatud lähtekoodi nõudest erandi

tegemise võimalus (eelnõu § 1 punkt 13) annab riigile paindlikkuse juhuks, kui kukru üksikute

komponentide lähtekoodi avalikustamine ohustaks turvalisust; erandi kasutamata jätmise korral

kehtib määruse üldreegel, mistõttu on selle otsuse vahetu mõju ettevõtjatele ja kasutajatele

väike ning avaldub eelkõige riigi enda arendus- ja hankevalikutes.

Tarbijate jaoks väheneb asjaajamiskoormus: digikukkur võimaldab tõendada isikut ja atribuute

(nt vanust, kvalifikatsiooni, lube) ühe vahendiga nii Eestis kui ka üleliiduliselt, vähendades

paberdokumentide ja korduva andmete esitamise vajadust. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt

väheneks kodanike halduskoormus isikuandmete üleliidulise kasutamise korral liidus tervikuna

hinnanguliselt 350–400 miljoni euro võrra aastas.37 Mõju olulisus: ulatus keskmine (kohustatud

ettevõtjad peavad autentimislahendusi kohandama, kuid tegemist on ühekordse kohanemisega),

sagedus keskmine, sihtrühm keskmine (aktsepteerimiskohustus puudutab piiratud, kuid

majanduslikult olulisi sektoreid; mikro- ja väikeettevõtjad on vabastatud), ebasoovitavate

mõjude risk väike. Kuna kaks kriteeriumi on hinnatud keskmiseks, on mõju majandusele

oluline.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Puudub. Eelnõu reguleerib digitaalset identiteeditaristut ega mõjuta keskkonnakvaliteeti,

loodusvarasid ega ehitatud keskkonda. Kaudse vähese positiivse mõjuna võib digikukru ja

35

Vt viide 14, 3. lisa (joonis 18) ja 5. lisa (joonised 34 ja 35). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 36

Vt viide 21. https://ec.europa.eu/digital-building-

blocks/sites/spaces/EUDIGITALIDENTITYWALLET/pages/694487811/Benefits 37

Vt viide 14, 3. lisa (joonis 18). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124

19

elektrooniliste tõendite kasutuselevõtt vähendada paber- ja plastdokumentide kasutust, kuid see

mõju ei ole mõõdetav ega antud kontekstis oluline.

6.5. Mõju regionaalarengule

Otsene mõju puudub, sest eelnõu kohaldub kogu riigis ühetaoliselt. Kaudne vähene positiivne

mõju avaldub selles, et digikukkur parandab avalike ja erasektori e-teenuste kättesaadavust

olenemata asukohast, mis toetab teenuste tarbimist ka piirkondades, kus füüsiline teenusvõrk

on hõredam. Mõju ei ületa olulisuse künnist.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõuga ei jagata ümber kohustusi keskvalitsuse struktuuris ega looda uusi struktuuriüksusi;

lisanduvad ülesanded on jagatud asutuste vahel, kelle põhiülesanded juba hõlmavad sarnaseid

funktsioone. Suurim koormus langeb RIA-le, kelle ülesanneteks on eelnõu kohaselt pädeva

asutuse ülesanded, sealhulgas digikukru pakkumise korraldamine riigi nimel (sh võimalus

pakkumine ja selleks vajalikud tegevused allhankida), kukrule tuginevate isikute riikliku

registri asutamine ja pidamine koos pääsusertifikaatide väljastamise korraldamisega, Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja loamenetlus, e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme

samaväärsuse hindamine e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse38 § 21¹ kohases

menetluses ning riiklik ja haldusjärelevalve koos väärtegude kohtuvälise menetleja rolliga.

Kuna eIDAS 2 määrus loob uued usaldusteenuse liigid, laieneb ka usaldusteenuste järelevalve

ulatus ning lisandub Euroopa digiidentiteedikukru raamistiku järelevalveasutuse roll (määruse

artikkel 46a).39 Need ülesanded eeldavad püsivat lisaressurssi nii infosüsteemide arenduseks ja

halduseks kui ka menetluste läbiviimiseks; kulud ja rahastamisallikad on esitatud seletuskirja

7. peatükis. Euroopa Liidu tasandil hinnati komisjoni mõjuhinnangus, et digikukru ühe

lahenduse arendus- ja halduskulud on esimese kolme aasta jooksul kokku ligikaudu 10,5

miljonit eurot ja käitamine eeldab 25–30 töötajaga püsimeeskonda, ning e-identimise süsteemi

teavitamisega seotud vastavushindamisaruande kulu on suurusjärgus 80 000 – 100 000 eurot.

Kuna Eesti kasutab eID-vahendite turvasertifitseerimist juba praegu, ei tohiks

sertifitseerimisnõuetest endist tuleneda märkimisväärseid lisakulusid.40 Andmekaitse

Inspektsiooni töökoormus suureneb digikukru ja sellega seotud töötlemistoimingute

andmekaitsealase järelevalve võrra, sealhulgas kasutajate teadete menetlemisega, mida saab

esitada otse kukru ühise töölaua kaudu (artikli 5a lõike 4 punkt d).

Digikukru ökosüsteemi käivitamine eeldab lisaks mitme muu asutuse panust. Riiklik

sertifitseerimiskava tuleb igal liikmesriigil kehtestada oma kukrulahenduse ja selle aluseks

oleva e-identimise süsteemi arhitektuuri kohta ning määrata kava omanik. Eelnõu kohaselt on

kavade koostamine, ajakohasena hoidmine ja avaldamine valdkonna eest vastutava

ministeeriumi ülesanne (eelnõu § 1 punkt 31). Kukru vastavushindamisasutuse akrediteerimine

on riikliku akrediteerimisasutuse (Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) uus

akrediteerimisteenus, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.41 Digikukkur kavandatakse

eraldiseisva mobiilirakendusena. Kui digikukkur kavandataksekombineerituna mõne muu

mobiilirakendusega (nt riigiäpiga), muutub kukru sertifitseerimine keerukamaks ja EUDI-

38

Vt viide 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025016 39

Vt viide 23, ptk 2. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 40

Vt viide 14, 5. lisa. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 41

Vt viide 23, lisa 1 (Liikmesriigi riiklik sertifitseerimiskava) ja lisa 3 (Euroopa Komisjonile tehtavad teavitused).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf

20

nõuded võivad laieneda rakenduse muudele funktsioonidele; seetõttu tuleb arhitektuurivalikul

eraldi hinnata turvaperimeetrit, sertifitseerimise ulatust ja lisamoodulite mõju

hindamisobjektile.42 Digikukru kui kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahendi

väljaandmine eeldab isikutuvastusandmete väljastamisel koostööd Rahvastikuregistri ja Isikut

tõendavate dokumentide andmekogu pidajaga.43 Riiklike andmekogude pidajatele, kelle

andmekogu kvalifitseerub autentseks allikaks, tekib kohustus võimaldada elektrooniliste

tõendite kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel kasutaja taotlusel kontrollida vähemalt

määruse VI lisas loetletud atribuute (nt aadress, vanus, kvalifikatsioonid, esindusõigused)

elektrooniliselt hiljemalt 24 kuu möödumisel rakendusaktide jõustumisest (artikkel 45e). See

eeldab andmekogude liideste ja andmekvaliteedi ettevalmistamist ning kohustus on suunatud

ka üleliidulisele kasutusele.44

Kõik avaliku sektori asutused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksused, peavad artikli 5f

lõike 1 kohaselt aktsepteerima digikukrut nendes internetipõhistes teenustes, mille

kasutamiseks nõutakse e-identimist ja e-autentimist. Asutuste individuaalset

kohandamiskoormust vähendab oluliselt see, et valdavas osas avaliku sektori teenustes

kasutatakse autentimiseks riigi keskset autentimisteenust (TARA): digikukru tugi lisatakse

kesksesse teenusesse, misjärel jõuab see asutusteni ilma iga asutuse eraldi arendusteta. Samas

tuleb keskse autentimisteenuse vahendajarolli kujundamisel arvestada määruse piiranguga,

mille kohaselt tuginevate isikute nimel tegutsevad vahendajad ei tohi salvestada andmeid

tehingu sisu kohta (artikli 5b lõige 10).45 Rakendamisel tuleb ühtlasi tagada, et digikukru

andmevahetusloogika sobituks Eesti X-tee, ühendatud andmekogude ja ühekordse küsimise

(once-only) põhimõttega ega tekitaks paralleelset, kasutaja käsitsi hallatavat tõendite

vahendamise kanalit seal, kus automatiseeritud andmevahetus on otstarbekam; sellele riskile

juhiti tähelepanu juba 2021. aasta kaasamisel.46 Asutused, kes keskset autentimisteenust ei

kasuta, peavad oma autentimislahendused ise kohandama. Kohaliku omavalitsuse üksustele ei

panda eelnõuga uusi iseseisvaid ülesandeid ega rahastamiskohustusi; nende koormus piirdub

keskse autentimisteenuse kaudu lisanduvate võimaluste kasutuselevõtuga.

Mõju olulisus: ulatus on RIA jaoks suur (lisanduvad uued püsiülesanded ja infosüsteemid),

teiste asutuste jaoks väike kuni keskmine; sagedus keskmine; sihtrühm keskmine;

ebasoovitavate mõjude risk suur (tähtaegse valmimise risk). Mõju on oluline.

Järelhindamine

Järelhindamise alus on suures osas määruses endas ette nähtud. eIDAS 2 määruse artikli 48a

kohaselt kogub liikmesriik statistikat digikukru ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise

kohta – sealhulgas kehtiva kukru kasutajate arv, kukrut aktsepteerivate teenuste liik ja arv,

kasutajate kaebused ning turvaintsidendid ja nende mõju – ning esitab statistilise aruande

42

Vt viide 17, ptk 2 (Superäpp). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-

analuus.pdf 43

Vt viited 23 ja 26. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf ja

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Digikukru-I-etapi-analuus.pdf 44

Vt viide 23, ptk 2 ja lisa 2 (Autentne allikas). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 45

Vt viide 17, ptk 11 (TARA kui digikukru liides). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf 46

Vt viide 29. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj

21

Euroopa Komisjonile igal aastal 31. märtsiks avatud ja masinloetavas vormingus.47 Euroopa

Komisjon hindab omakorda määruse artikli 5f lõike 5 kohaselt 24 kuu jooksul digikukrute

kasutuselevõtust nende nõudlust, kättesaadavust ja kasutatavust. Riigisiseselt seiravad Justiits-

ja Digiministeerium ja RIA digikukru kasutuselevõttu jooksvalt vähemalt eelnimetatud artikli

48a näitajate alusel, millele lisanduvad registreeritud kukrule tuginevate isikute arv ning

digikukruga tehtud autentimiste ja allkirjastamiste maht. Seaduse rakendumise järelhindamise

käigus hinnatakse muu hulgas karistusnormide ja riigilõivude asjakohasust ning

halduskoormuse tegelikku muutust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigieelarvele jagunevad rakendamise kuludeks

(Euroopa digiidentiteedi kukru taristu loomine ja haldamine ning teenuste liidestamine) ja

järelevalve tugevdamise kuludeks. Kulusid kannavad Riigi Infosüsteemi Amet, Justiits- ja

Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ning digikukruga liidestuvad ministeeriumid.

Kohaliku omavalitsuse üksustele lisakulusid ega uusi ülesandeid ei kaasne. Kulud kajastavad

riigieelarve lisavajadust perioodil 2027–2030 ja on arvestatud asutuste eelarvestuste alusel48:

infotehnoloogiliste arenduste maksumus keskmise turuhinna ja eeldatava töömahu alusel,

tööjõukulud tööperede palgatasemete alusel. Samas tuleb arvestada, et projekt jätkub ja sellega

kaasnevad kulud ka pärast 2030. aastat.

7.1. Riigi Infosüsteemi Ameti kulud

RIA kannab rakendamise kulusid kokku 15 933 500 eurot ja järelevalve tugevdamise püsikulu

300 000 eurot (75 000 eurot aastas), seega kokku 16 233 500 eurot. Rakendamise kuludest

moodustavad ühekordsed investeeringud 2 990 000 eurot ning majandamis- ja tööjõukulud

vastavalt 10 182 500 ja 2 761 000 eurot. Rakendustegevused on: – digikukru teenusepakkuja

hankimine, sealhulgas hanke ja lepingu kulud, valdkonna kommunikatsioon ning analüüsid ja

uuringud (sh üleliidulise koostalitlusvõime tagamiseks vajalikel kohtumistel osalemine); –

tuginevate isikute registri loomine ja haldamine; – tõendite vahendamise lüüsi loomine ja

haldamine; – olemasolevate e-identimise baasteenuste TARA API, DigiDoc ja SiGa

kohandamine digikukru vajadustele. Järelevalve hõlmab EUDI raamistiku järelevalvet,

sealhulgas tegevuslubade väljastamist, teenuseosutajate üle arvestuse pidamist ning aruandlust

Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile (ENISA). Rakendustegevuste

kulud aastate lõikes on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. RIA rakendustegevused ja kulud aastatel 2027–2030 (eurodes)

Rakendustegevus 2027 2028 2029 2030 Kokku

1. Digikukru teenusepakkuja

hankimine 2 896 833 3 729 800 2 641 400 2 305 800 11 573 833

2. Tuginevate isikute register 562 000 386 100 394 800 405 600 1 748 500

3. Tõendite vahendamise

lüüs 524 667 386 100 394 800 405 600 1 711 167

4. TARA API kohandamine 150 000 100 000 0 0 250 000

47

Vt viide 23, lisa 9. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 48

Kulude arvestuse aluseks on asutuste koostatud eelarvestused.

22

Rakendustegevus 2027 2028 2029 2030 Kokku

5. DigiDoc’i kohandamine 150 000 150 000 0 0 300 000

6. SiGa kohandamine 200 000 150 000 0 0 350 000

Kokku 4 483 500 4 902 000 3 431 000 3 117 000 15 933 500

Allikas: Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvestus.

7.2. Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja liidestuvate

ministeeriumide kulud

Justiits- ja Digiministeeriumi lisavajadus on kokku 2 410 000 eurot (2027. ja 2028. aastal

685 000 aastas, 2029. aastal 570 000 ja 2030. aastal 470 000 eurot). Kulud on seotud riikliku

sertifitseerimisskeemi väljatöötamise ja kinnitamisega.

Andmekaitse Inspektsiooni lisavajadus on kokku 302 088 eurot (75 522 eurot aastas49), sellest

tööjõukulu 68 206 ja majandamiskulu 7316 eurot aastas, mis on vajalik eIDAS-määrusest

tulenevate järelevalvekohustuste täitmiseks, sealhulgas menetlemaks andmesubjektide teateid

kahtlaste või ebaseaduslike andmepäringute kohta.

Digikukruga liidestuvate ministeeriumide (haldusalade) kulud on kokku 2 000 000 eurot (2029.

ja 2030. aastal 1 000 000 eurot aastas). RIA ning Justiits- ja Digiministeerium loovad eIDAS-

määrusele vastavad üldkomponendid ja -funktsioonid, kuid teenuste liidestamine digikukruga

ja tõendite koostalitlusvõime tagamine on iga haldusala ülesanne.

7.3. Kulude koondülevaade

Kulud asutuste ja aastate lõikes on esitatud tabelis 2. Rakendamise ja järelevalve lisavajadus on

perioodil 2027–2030 kokku 20 945 588 eurot.

Tabel 2. Kulud asutuste ja aastate lõikes aastatel 2027–2030 (eurodes)

Asutus 2027 2028 2029 2030 Kokku

Riigi Infosüsteemi Amet

(rakendamine ja järelevalve) 4 558 500 4 977 000 3 506 000 3 192 000 16 233 500

Justiits- ja Digiministeerium 685 000 685 000 570 000 470 000 2 410 000

Andmekaitse Inspektsioon 75 522 75 522 75 522 75 522 302 088

Liidestuvad ministeeriumid 0 0 1 000 000 1 000 000 2 000 000

Kokku 5 319 022 5 737 522 5 151 522 4 737 522 20 945 588

Allikas: asutuste koostatud eelarvestused.

7.4. Mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele

Kohaliku omavalitsuse üksustele ei panda eelnõuga uusi iseseisvaid ülesandeid ega

rahastamiskohustusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne neile lisakulusid; nende koormus

piirdub keskse autentimisteenuse kaudu lisanduvate võimaluste kasutuselevõtuga. Digikukru

49

Andmekaitse Inspektsiooni eelarvestuse tekstiline selgitus esitab aastase lisavajaduse 75 519 eurot (palgakulu

68 203 ja majandamiskulu 7316 eurot); erinevus eelarveridade summast (75 522 eurot) tuleneb ümardamisest.

23

tugi lisatakse riigi kesksesse autentimisteenusesse (TARA) riigieelarve vahenditest, misjärel

jõuab see kohaliku omavalitsuse üksusteni ilma nende eraldi arenduste, töökoormuse või

kuluta.

7.5. Tulud ja rahastamise allikas

Eelnõuga muudetakse ka riigilõivuseadust. Laekuva riigilõivu maht sõltub taotluste arvust,

mida ei ole avalike allikate põhjal võimalik usaldusväärselt prognoosida; muid tulusid eelnõu

rakendamisega ei kaasne.

Kulud kaetakse riigieelarvest ning vastavad eelarvetaotlused esitatakse riigieelarve protsessis.

Praegu nendeks ülesanneteks eelarves katet ei ole. Lisaressursi tagamine on rakendamise

eeldus: ilma selleta ei ole võimalik täita määrusest (EL) 2024/1183 (eIDAS2) tulenevaid

ülesandeid, millega kaasneb Euroopa Liidu õiguse rikkumise menetluse ja rahaliste

sanktsioonide risk.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga antakse üks uus volitusnorm: e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse §

3¹ lõigete 5 ja 6 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tuginevate isikute

registri põhimääruse, milles sätestatakse andmekogu pidamise korraldus, täpne andmekoosseis,

andmete esitamise ja registreeringu menetlemise kord ning vajaduse korral muud andmekogu

pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Volitusnorm on vajalik, sest komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2025/848 jätab registri pidamise tehnilise ja korraldusliku täpsustamise

liikmesriigile; seaduse tasandil sätestatakse andmekogu asutamine, eesmärk, vastutav töötleja,

andmete koosseisu põhialused, avalikkus ja säilitustähtaeg ning määruse tasandile jääb üksnes

rakenduslik täpsustus. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.Rakendusakt tuleb

kehtestada hiljemalt 24. detsembriks 2026, sest sellest kuupäevast kohaldub komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2025/848 ja registreerimine peab olema võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse § 12 lõige 2, mille tagajärjel muutub kehtetuks selle alusel antud Vabariigi Valitsuse

määrus „Usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse vastavushindamise kord“.50

Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kava, mille koostamise kohustus pannakse

eelnõuga valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (eelnõu § 1 punkt 31), ei ole õigustloov

akt ega rakendusakt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja tähenduses, vaid haldusesisene

dokument, mis avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Samuti ei eelda eelnõu muud

rakendusakti: registreerimistaotluste esitamise tehniline kord tehakse kättesaadavaks

tuginevate isikute registri kaudu põhimääruses sätestatud korras.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ehk põhiseaduse § 108 kohaselt kümnendal päeval pärast Riigi

Teatajas avaldamist. Eraldi jõustumissätet eelnõu ei sisalda. Üldkorras jõustumine on

põhjendatud, sest sihtrühmade sisulised kohustused tulenevad valdavalt vahetult eIDAS 2

määrusest ja selle rakendusmäärustest, mille kohaldamise tähtajad on sätestatud Euroopa Liidu

õiguses, ning eelnõu riigisisesed rakendusmeetmed (pädeva asutuse määramine, loamenetlus,

register, karistusnormid) ei nõua sihtrühmadelt sellist kohanemisaega, mis eeldaks pikemat

jõustumistähtaega. Vastupidi, riigisiseste rollide ja menetluste võimalikult varane jõustumine

50

Usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse vastavushindamise kord (RT I, 28.10.2016, 17).

24

on vajalik, et tuginevate isikute registreerimine oleks võimalik hiljemalt 24. detsembrist 2026,

mil kohaldub komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/848.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse

Inspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Maa- ja

Ruumiametile, Rahvusarhiivile, Politsei- ja Piirivalveametile, Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskusele ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.

EIS-i kaudu toimuv kooskõlastamine on ühtlasi avalik konsultatsioon, sest eelnõu materjalid

on infosüsteemis avalikult kättesaadavad ja igaühel on võimalik esitada eelnõu kohta arvamus.

Huvirühmi on sisuliselt kaasatud juba enne eelnõu koostamist, ja seda kahel tasandil. Euroopa

Liidu tasandil korraldas Euroopa Komisjon eIDAS-määruse läbivaatamiseks avaliku

konsultatsiooni 24. juulist kuni 2. oktoobrini 2020, et koguda tagasisidet e-identimise ja

usaldusteenuste arengu ning kasutuselevõtu takistuste kohta51; konsultatsioonile laekus 318

vastust ning selle tulemusi on kajastatud komisjoni mõjuhinnangut toetavas uuringus.52 Lisaks

avalikule konsultatsioonile sai komisjon kirjalikku tagasisidet esialgse mõjuhinnangu kohta

(23. juulist 3. septembrini 2020), korraldas sihitatud sidusrühmauuringu (106 vastust) ning

küsitles liikmesriikide esindajaid eIDAS-i koostöövõrgustikus. Avaliku konsultatsiooni

tulemuste kohaselt toetas 60% vastanutest ühtse ja üldtunnustatud Euroopa digiidentiteedi

süsteemi loomist riiklike e-identimise vahendite kõrvale; peamiste eelistena nimetati

universaalset aktsepteeritavust (47% vastanutest), kasutusmugavust (43%) ja riigi tagatud

usaldusväärsust (37%), peamise väljakutsena aga ühtse süsteemi ülesehituse ja juhtimise

keerukust (52%); 49% vastanutest pidas kehtiva raamistiku peamiseks parandusmeetmeks selle

laiendamist erasektorile.53 Eesti seisukohtade kujundamisse komisjoni ettepaneku COM(2021)

281 (final) kohta kaasati asjaomased ministeeriumid, asutused ja huvirühmad; seisukohad kiitis

heaks Vabariigi Valitsus ja neid arutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.54 2021. aasta

kaasamise tabelist nähtub muu hulgas, et Siseministeerium toetas eelnõu eesmärke, huvirühmad

tõstatasid küsimusi digikukru seosest olemasoleva eID-ökosüsteemi ja X-tee

andmevahetusloogikaga, riigisisestest kuludest, majandusmudelist, erasektori vastutusest ja

rakendamise tähtajast ning Eesti tegi ettepaneku näha kukru kasutuselevõtuks ette 24 kuud

tehniliste nõuete jõustumisest – tähtaeg, mis kajastub ka määruse lõplikus tekstis (artikli 5a

lõige 1).55 Kaalutlusruumi kasutamise analüüs tehti Eesti seisukohtade kujundamise käigus,

mistõttu ei koostatud eelnõu kohta väljatöötamiskavatsust (hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punkt 2; vt ka seletuskirja punkt 2). Lisaks osales Eesti Euroopa Komisjoni

kaasrahastatud suuremahulises pilootprojektis POTENTIAL, milles 19 liikmesriiki ja Ukraina

51

Digital identity and trust: Commission launches public consultation on the eIDAS Regulation. Euroopa

Komisjoni veebileht, 24.07.2020. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/digital-identity-and-trust-

commission-launches-public-consultation-eidas-regulation 52

Vt viide 15. 53

Vt viide 14, 2. lisa. 54

Vt viide 13. 55

Vt viide 29.

25

katsetasid aastatel 2023–2025 digikukru kuut kasutusjuhtu; Eesti panustas RIA eestvedamisel

digitaalse juhiloa tehnilise kontseptsioonilahenduse väljatöötamisse ning projekti tulemused

andsid sisendi Euroopa digiidentiteedikukru arhitektuuriraamistiku (ARF) väljatöötamisse.56

Määruse rakendusaktide eelnõude kohta on huvirühmadel olnud võimalik esitada tagasisidet

Euroopa Komisjoni tagasisidekorje kaudu.

Eestis on kaasamine ja ettevalmistus toimunud järjepidevalt alates 2022. aastast. RIA on

tellinud sõltumatud analüüsid digikukru ja elektrooniliste tõendite ökosüsteemi kohta – „Tõend

kui platvorm“ (2022), digikukru I etapi analüüs (2023), II etapi analüüs (2025) ja III etapi

analüüs (2026) – ning avalikustanud need oma kodulehel, kus on avaldatud ka teave digikukru

ökosüsteemi, ettevõtjate kohustuste, tuginevate isikute registri ajakava ja korduma kippuvate

küsimuste kohta.57 2025. aasta mais kutsus RIA turuosalisi avalikult varakult kaasa mõtlema

Euroopa Liidu digikukru järgmiste sammude üle.58 Tuginevate isikute registreerimise juhendid

avaldatakse pärast registri esmaversiooni valmimist samuti RIA kodulehel, mis tagab

ettevõtjatele jooksva teabe kohustuste täitmiseks.59

Pärast EIS-i kooskõlastusringi uut kaasamisringi ei kavandata. EIS-i kaudu toimuv

kooskõlastusring täidab ühtlasi Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta kaasamisplaanis

kavandatud avaliku konsultatsiooni eesmärki.60 See on põhjendatud, sest eIDAS 2 määrus on

vahetult kohaldatav ja eelnõu riigisisene otsustusruum on piiratud rakendusmeetmetega, mille

sisulised valikud on läbi arutatud Euroopa Liidu tasandi õigusloomes, pilootprojektides ja

Eestis toimunud ettevalmistava kaasamise käigus; sihtrühmadel on võimalik esitada arvamusi

kooskõlastusringi jooksul EIS-i kaudu ning eelnõu menetlemisel Riigikogus. Kaasamisel ja

ettevalmistavates analüüsides esile kerkinud põhiküsimused – sobitumine X-tee ja ühekordse

küsimise põhimõttega, digikukru kasutuse majandusmudel, erasektori vastutusraamistik,

tuginevate isikute register, järelevalve ja karistused, sertifitseerimise ulatus – on käsitletud

seletuskirja 6. peatükis ja eelnõu sisu peatükis (seletuskirja 3. peatükk).

Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise tulemused ning saadud märkuste arvestamise ülevaade

esitatakse seletuskirja lisas märkuste tabelina, milles kajastatakse iga märkuse sisu, esitaja ning

arvestamine või arvestamata jätmine koos põhjendusega (hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 50 lõiked 2 ja 3). [Täidetakse menetluse käigus.]

Seletuskirja lisad

Lisa 1. Rakendusakti kavand (tuginevate isikute registri põhimäärus).

Lisa 2. Vastavustabel (eIDAS 2 määruse ja eelnõu sätete seosed).

Lisa 3. Märkuste tabel. [Täidetakse menetluse käigus.]

56

Pilootprojekt POTENTIAL (digitaalne juhiluba). Riigi Infosüsteemi Ameti koduleht, 19.05.2026.

https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/pilootprojekt-potential 57

Vt viited 35, 26, 23 ja 17. Analüüsid on avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehel (vt viide 16). 58

EL digikukru järgmised sammud: kutsume turuosalisi varakult kaasa mõtlema. Riigi Infosüsteemi Ameti blogi,

30.05.2025. https://www.ria.ee/blogi/el-digikukru-jargmised-sammud-kutsume-turuosalisi-varakult-kaasa-

motlema 59

Vt viide 16. 60

Vt viide 12.

26

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2026

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Seletuskirja lisa 2

Euroopa Liidu õiguse rakendamise vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 (mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1183) on tervikuna ja vahetult kohaldatav. Käesolev tabel kajastab

üksnes neid määruse ja selle rakendusmääruste sätteid, mille rakendamiseks on vajalik riigisisene meede. Kasutatud lühendid: EUTS – e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seadus; RLS – riigilõivuseadus; KarS – karistusseadustik.

Euroopa Liidu õigusakti säte

Riigisisese

meetme

vajadus

Rakendav riigisisene säte Kommentaar

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 5a

(Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine ja

liikmesriigi ülesanded)

Jah EUTS § 2 lõiked 1 ja 2 Pädeva asutuse (Riigi Infosüsteemi Amet) määramine ning

ülesannete lepinguline üleandmine teenuse osutajale.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4

punkti d alapunkt iii ja lõike 5 punkti a

alapunkt x (riiklik andmekaitseasutus)

Jah EUTS § 2 lõige 3 ja § 22 lõige 2 Andmekaitse Inspektsiooni rolli ja järelevalvepädevuse

määramine.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 5b ja

rakendusmäärus (EL) 2025/848 (kukrule

tuginevate isikute registreerimine)

Jah EUTS § 3¹ ja tuginevate isikute

registri põhimäärus

Tuginevate isikute registri asutamine ja pidamine.

Rakendusakti kavand esitatakse seletuskirja lisas 1.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõige 1

(Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimine)

Jah EUTS § 6 lõige 4 ja § 8 punkt 2¹ Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loakohustus ja kehtiva

sertifitseeringu nõue.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõiked 3

ja 7 ning artikli 45f lõige 3

Jah EUTS § 2 lõige 4 Nimetatud ülesannete täitmine antakse valdkonna eest

vastutavale ministeeriumile.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 7 punkt f

ning artiklid 9, 12, 46a, 46b ja 48a

(liikmesriigi ülesanded)

Jah EUTS § 2 lõige 1 Nimetatud liikmesriigi ülesandeid täidab pädeva asutusena

Riigi Infosüsteemi Amet.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõiked 1

ja 2 (vastutus ja kahju hüvitamine)

Jah EUTS § 5 lõige 2 Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vastutuskindlustuse

nõue.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 16

(karistused)

Jah EUTS §-d 23¹, 23² ja 23³ ning

KarS § 350

Sunniraha ülemmäär, väärteovastutus ja kohtuväline menetleja

ning tähtsa isikliku dokumendi mõiste laiendamine Euroopa

digiidentiteedikukrule.

2

Euroopa Liidu õigusakti säte

Riigisisese

meetme

vajadus

Rakendav riigisisene säte Kommentaar

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 46a lõike 3

punkt a (kukru pakkuja järelevalve)

Jah EUTS § 6 lõige 4 Ex ante ja ex post järelevalve tagatakse loakohustuse kaudu.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 48a

(statistika kogumine ja aruandlus)

Jah EUTS § 23⁴ (3². peatükk) Teabevahetuse ja aruandluse kohustus (eelnõu § 1 punkt 43).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2977

(isikutuvastusandmed ja isikuandmete

atribuudid)

Jah EUTS § 5 lõige 11 Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja isikukoodi kandmine

kukrusse.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2981

(Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimine)

Jah EUTS § 7 lõike 3 punkt 5 Euroopa digiidentiteedikukru kirjelduse ja sertifitseerimise

hindamise aruande esitamine.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2162

(usaldusteenuste vastavushindamine)

Jah EUTS § 7 lõike 3 punkt 1 Vastavushindamise aruande sisu ja vormi nõuded.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/848

(kukrule tuginevate isikute register)

Jah EUTS § 3¹ ja tuginevate isikute

registri põhimäärus

Registri sisu ja pidamine, sealhulgas I lisa teabe avalikustamine

(artikli 3 lõige 4), säilitustähtaeg (artikkel 10) ning

registreeringu peatamine ja tühistamine (artikkel 9).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/847

(turvaintsidentidest teavitamine)

Jah EUTS § 4 Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja

kohustus teavitada pädevat asutust turvaintsidentidest.

Riigisisene lõivumeede (Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja loataotlus)

Jah RLS § 116² Riigilõivu määr Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

loataotluse ja korduva taotluse läbivaatamise eest.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 30.07.2026 nr 8-1/5650-1

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning teistele arvamuse avaldamiseks E-identimise ja

e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse

eelnõu.

Palume saata kooskõlastuskirjad ja arvamused viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Rakendusakti kavand 4. Vastavustabel

Cyrsten Rohumaa 58864212 [email protected] Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet

Andmekaitse Inspektsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Statistikaamet Maa- ja Ruumiamet Rahvusarhiiv Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Regionaal- ja Põllumajandus­ministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

EELNÕU

27.07.2026

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus

§ 1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib e-identimist, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme

hindamist, e-tehinguteks vajalike usaldusteenuste osutamist, Euroopa digiidentiteedikukru

pakkumist ning riikliku järelevalve korraldust ulatuses, milles need ei ole reguleeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike

usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L

257, 28.08.2014, lk 73–114) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1183,

millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku

kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.04.2024).

(2) E-identimisele, e-tehinguteks vajalike usaldusteenuste osutamisele ja Euroopa

digiidentiteedikukru pakkumisele kohaldatakse käesolevat seadust ja muid riigisiseseid õigusakte,

kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 järgi tuleb lähtuda riigisisesest

õigusest või kui määrus annab võimaluse reguleerida teatud valdkondi riigisisese õigusega.“;

2) paragrahvi 1 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate

e-identimise süsteemide“ tekstiosaga „ning Euroopa digiidentiteedikukru“;

3) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Asutuste pädevus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 7 punktis f ning artiklites 5a,

5b, 5d, 5e, 9, 12, 46a, 46b ja 48a sätestatud liikmesriigi ülesandeid täidab Riigi Infosüsteemi Amet

(edaspidi pädev asutus).

(2) Pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 5a

sätestatud liikmesriigi ülesannete täitmiseks anda lepingu alusel üle kohustusi teenuse osutajale.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4 punkti d alapunktis

iii ja lõike 5 punkti a alapunktis x sätestatud pädeva riikliku andmekaitseasutuse rolli täidab

Andmekaitse Inspektsioon.

2

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõigetes 3 ja 7 ning artikli

45f lõikes 3 sätestatud ülesandeid täidab valdkonna eest vastutav ministeerium.“;

4) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk

Usaldusteenus, usaldusteenuse osutaja ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“;

5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pädev asutus võib korraldada usaldusteenuse infrastruktuuri loomise, haldamise ja

ajakohastamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 46b lõike 5

kohaselt.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register

(1) Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu, mille eesmärk on registreerida Eestis asutatud isikud, kes kavatsevad tugineda

Euroopa digiidentiteedikukrule avalike või erateenuste osutamiseks, ning teha nende kohta esitatud

teave läbipaistvuse ja usalduse tagamiseks inim- ja masinloetaval kujul avalikult kättesaadavaks.

Register on digiidenditeedikukrule tuginevate isikute riiklik register Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5b lõike 5 ja komisjoni rakendusmääruse (EL)

2025/848, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

rakenduseeskirjad kukrule tuginevate isikute (edaspidi digiidenditeedikukrule tuginev isik)

registreerimise kohta (ELT L, 2025/848, 07.05.2025), artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(2) Riigi Infosüsteemi Amet kehtestab ja avalikustab oma veebilehel registrisse teabe esitamiseks

korra.

(3) Registrisse kantakse digiidentiteedikukrule tugineva isiku kohta:

1) identifitseerimis-, registri-, asukoha- ja kontaktandmed;

2) andmed digiidentiteedikukrule tugineva isiku tegevuse, osutatavate teenuste, staatuse, õiguste

ning vahendaja kasutamise ja vahendussuhte kohta;

3) andmed Euroopa digiidentiteedikukru kasutamise kohta, sealhulgas andmed, tõendid ja

atribuudid, mida digiidentiteedikukrule tuginev isik kavatseb Euroopa digiidentiteedikukrult

taotleda, nende kavandatud kasutusotstarve ning muud registri pidamise eesmärgi täitmiseks

vajalikud isikuandmeid mittesisaldavad andmed.

(4) Andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(5) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse:

1) andmete täpne koosseis;

2) andmeandjad ning nende esitatavad andmed;

3) registritoimingute ja registrisse kantud andmete säilitamise täpsemad tingimused;

4) registri rahastamine;

3

5) registriga seotud muud korralduslikud nõuded.

(6) Registrisse kantud või registriga seotud andmeid säilitatakse kümme aastat pärast registrikande

kehtetuks muutmist.

(7) Pädev asutus võib teha otsuse digiidentiteedikukrule tugineva isiku registreeringu peatamiseks

või tühistamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/848 artikli 9 lõikes 2 loetletud juhtudel.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Turvaintsidendist teavitamine

(1) Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja või usaldusteenuse osutaja teavitab pädevat asutust

viivitamata turvaintsidendist, mis oluliselt mõjutab või võib mõjutada usaldusteenuse, Euroopa

digiidentiteedikukru või selle kaudu osutatava teenuse turvalisust, töökindlust või usaldusväärsust.

(2) Teade peab sisaldama:

1) turvaintsidendi kirjeldust;

2) hinnangut turvaintsidendi mõjule;

3) teavet rakendatud või kavandatavate mõju vähendamise meetmete kohta;

4) muud pädeva asutuse nõutud teavet, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate

kohustuste täitmiseks.

(3) Pädeval asutusel on õigus nõuda Euroopa digiidentiteedikukru pakkujalt või usaldusteenuse

osutajalt turvaintsidendi kohta täiendavat teavet ja dokumente, mis on vajalikud turvaintsidendi

mõju hindamiseks ning Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.“;

8) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale, usaldusteenuse osutamisele, Euroopa

digiidentiteedikukru pakkujale ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele“;

9) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenus ning Euroopa digiidentiteedi kukkur

ja selle pakkuja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, selle

alusel kehtestatud rakendusaktidele ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

kahju hüvitamise tagamiseks peab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal olema usaldusteenuse

osutamise ajal vastutuskindlustus, mille kindlustussumma on vähemalt üks miljon eurot aastas iga

kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt kaks miljonit eurot aastas kõigi juhtumite kohta kokku, või

sama suurusega tagatis või rahalised vahendid asjakohase tõendusega.“;

10) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4

11) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „väljastamist isikusamasuse, kontrollib

seda“ tekstiosaga „väljastamist isikusamasuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

910/2014 artikli 24 lõike 1 punkti a alusel. Sama lõike punkti d puhul kontrollib isikusamasust“;

12) paragrahvi 5 lõiget 9 täiendatakse pärast tekstiosa „usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga „ja

tema alltöövõtja“;

13) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Euroopa digiidentiteedikukru rakendustarkvara komponendid peavad olema avatud

lähtekoodiga, välja arvatud mujale kui kasutajaseadmele paigaldatavad komponendid, kui see on

põhjendatud turvalisuse või ärisaladuse kaitsega.

(11) Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja kannab Euroopa digiidentiteedikukrusse lisaks

rakendusmääruses (EL) 2024/2977, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrutesse

väljastatavate isikutuvastusandmete ja elektrooniliste tõenditega (ELT L, 2024/2977, 04.12.2024),

nõutud kohustuslikele isikutuvastusandmetele ka Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja

isikukoodi.

(12) Euroopa digiidentiteedikukru pakkujal on õigus teha käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud

isikutuvastusandmete Euroopa digiidentiteedikukrusse kandmiseks ja nende ajakohasuse

tagamiseks päringuid isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja rahvastikuregistrisse.“;

14) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠6. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

loakohustus ja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmine“;

15) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise luba kehtib kuni kaks aastat.“;

16) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Euroopa digiidentiteedikukru pakkumiseks peab isikul olema kehtiv Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõike 1 kohane sertifitseering, mida tõendab

asjaomane luba.

(5) Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise luba kehtib kuni viis aastat.“;

17) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) usaldusteenuse nimetus, kirjeldus, sealhulgas teenuse osutamise piirkond ja tegevusvoogude

skeemid, teenuse osutamise põhimõtted, teenuse poliitikad, teenuse lõpetamise kava ja sertifikaat

selle olemasolu korral;

18) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

5

11) allkirjastatud vastavushindamisaruanne, mis sisaldab lisaks komisjoni rakendusmääruses (EL)

2025/2162, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

rakenduseeskirjad seoses kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate

kvalifitseeritud usaldusteenuste hindamist teostavate vastavushindamisasutuste akrediteerimise,

vastavushindamisaruande ja vastavushindamissüsteemiga (ELT L, 2025/2162, 28.10.2025),

sätestatud nõuetele ka põhjendatud järeldust usaldusteenuse ja selle osutaja vastavuse või

mittevastavuse kohta käesolevas seaduses ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetele ning

millele on lisatud audiitori pädevust tõendav teave;“;

19) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktidega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„3) usaldusteenuse riskianalüüs, milles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust

mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide

realiseerumise korral tekkiva küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada

küberintsidendi lahendamise abinõusid;

4) tõend käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõude kohta;

5) komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2024/2981, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrute

sertifitseerimisega (ELT L, 2024/2981, 04.12.2024), vastav Euroopa digiidentiteedikukru

kirjeldus, mis sisaldab e-identimise süsteemi kirjeldust, mille alusel Euroopa digiidentiteedikukrut

pakutakse, Euroopa digiidentiteedikukru sertifikaat ja sertifitseerimise hindamise aruanne.“;

20) paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 8 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) taotleja ja usaldusteenus või Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine vastab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) usaldusteenuse osutaja on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

artiklis 20 nimetatud vastavushindamise;“;

22) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) Euroopa digiidentiteedi kukkur ja selle pakkuja on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõike 1 kohase sertifitseerimise;“;

23) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) esitatud taotluse ning vastavushindamise tulemuse alusel ei vasta loa taotluse esitaja, tema

osutatav usaldusteenus või Euroopa digiidentiteedikukkur Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 või käesoleva seaduse nõuetele;“;

24) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

6

„4) taotleja vastavushindamise aruandes või sertifitseerimise hindamise aruandes esineb olulisi

vastuolusid.“;

25) paragrahvi 9 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „loa

kehtetuks“ tekstiosaga „lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule“;

26) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kehtetuks tunnistamist taotleb loa omanik;

2) pärast loa andmist selgub, et loa omanik või tema osutatav teenus ei vasta Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 või käesoleva seaduse nõuetele ning teenuse osutaja ei ole

pädeva asutuse antud tähtaja jooksul viinud oma tegevust nõuetega kooskõlla;

3) loa omanik on lõpetanud teenuse osutamise.“;

27) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „usaldusteenuse“ tekstiosaga „teenuse“;

28) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Loa kehtetuks tunnistamise korral muudetakse usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse

staatus usaldusnimekirjas kehtetuks.“;

29) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Soovituslikud juhendid ja sertifitseerimise kord“;

30) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kavade loomist, ajakohasena hoidmist ning

perioodilist läbivaatamist korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium.

(22) Ajakohased Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kavad teeb internetis avalikult

kättesaadavaks valdkonna eest vastutav ministeerium.

(23) Euroopa digiidentiteedikukrut sertifitseerib lõikes 21 nimetatud kava kohaselt selleks

akrediteeritud vastavushindamisasutus.“;

32) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutamisega“ tekstiosaga

„ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisega“;

33) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Usaldusteenuse osutaja või Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja teavitab vähemalt üks kuu

enne teenuse osutamise muudatuse rakendamist pädevat asutust loa taotluses või usaldusnimekirja

kandmise taotluses esitatud andmete muutumisest. Teenuse osutamise lõpetamise kavatsusest

teavitatakse pädevat asutust vähemalt kolm kuud ette.“;

7

34) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui usaldusteenuse või Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise sisu muutub, on pädeval

asutusel õigus nõuda käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud taotluse uuesti esitamist. Pädev asutus

teavitab usaldusteenuse osutajat või Euroopa digiidentiteedikukru pakkujat taotluse esitamise

vajadusest 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse kättesaamisest

arvates.“;

35) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Usaldusteenuse osutaja, kelle usaldusteenus ei võimalda peatatud sertifikaadi kehtivust

taastada, rakendab käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.“;

36) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isikut tõendavate dokumentide väljaandja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2

nimetatud dokumendile kantud sertifikaatide suhtes ja samas seaduses sätestatud alustel.“;

37) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) sertifikaadi väljastamise järel ilmnenud asjaolu, et sertifikaadi väljastamine ei vastanud

usaldusteenuse osutamise loa tingimustele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

910/2014 või käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“;

38) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Enne isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendile kantud

sertifikaadi kehtetuks tunnistamist teavitab usaldusteenuse osutaja sellest dokumendi väljaandjat.“;

39) paragrahvi 22 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „pädev asutus“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusega“;

40) paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4 punkti d

alapunktis iii ja lõike 5 punkti a alapunktis x sätestatud pädeva riikliku andmekaitseasutuse

ülesandeid täidab Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon teeb järelevalvet määruse

artikli 46a lõike 4 punktis f sätestatud ülesannete täitmise üle.“;

41) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Sunniraha määr

Riikliku järelevalvemenetluse käigus ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 5

000 000 eurot või kuni 1 protsent usaldusteenuse osutaja eelmise majandusaasta ülemaailmsest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.“;

8

42) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

Vastutus

§ 232. Usaldusteenuse osutamise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 5, § 6 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 sätestatud nõude rikkumise eest –

karistatakse usaldusteenuse osutajat rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni 1 protsent usaldusteenuse osutaja eelmise

majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

§ 233. Menetlus

Käesoleva seaduse §-s 232 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.“.

43) seadust täiendatakse 32. peatükiga järgmises sõnastuses:

„32. peatükk

Teabevahetus ja aruandlus

§ 234. Teabevahetus teenuse osutajatega

(1) Valdkonna eest vastutaval ministeeriumil, pädeval asutusel ja Andmekaitse Inspektsioonil on

õigus nõuda Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

910/2014 sätestatud teenuse osutajalt määruse artikliga 48a pandud ülesannete täitmiseks vajalikku

teavet.

(2) Isikud on kohustatud andma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele samas lõikes

viidatud määruse artikliga 48a pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja

proportsionaalne.

(4) Teabe või dokumendi saamise taotlus tuleb vormistada kirjalikult. Teabe saamise taotluses

tuleb selgitada, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Teabe

esitamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva teabenõude

kättesaamisest arvates.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1162 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga

„loa ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“;

9

2) paragrahvi 1162 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa, Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa ja

kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1030 eurot iga usaldusteenuse või Euroopa

digiidentiteedikukru kohta.

(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja korduva loa, Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

korduva loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise

korduva taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 770 eurot iga usaldusteenuse või Euroopa

digiidentiteedikukru kohta.“;

3) paragrahvi 1162 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Usaldusteenuse osutaja“ tekstiosaga „või

Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja“.

§ 3. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 350 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtis isiklik dokument käesoleva jao tähenduses on isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s

2 loetletud dokument, mootorsõidukijuhi juhiluba, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse § 211 kohase hindamise positiivselt läbinud e-identimise süsteemi e-identimise vahend ja

Euroopa digiidentiteedikukkur.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Seletuskirja lisa 1

1

EELNÕU

Justiits- ja digiministri määrus

Tallinn, ………… 2026. a nr …

Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 31 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Registri pidamise eesmärk

Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registri (edaspidi register) eesmärk on pidada

tuginevate isikute ja nende Euroopa digiidentiteedikukru kasutajatelt küsitavate andmete üle

arvestust, et tagada õiguspärane teenuse osutamine ja isikule kuuluvate andmete kasutamine.

§ 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi vastutav töötleja).

(2) Registri vastutav töötleja majutab registrit ning korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise

keskkonna haldamist.

(3) ...

§ 3. Registri kasutajad Registri kasutajad on:

1) registri vastutav töötleja;

2) tuginev isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (muudetud

määrusega (EL) 2024/1183) tähenduses (edaspidi tuginev isik);

3) Euroopa digiidentiteedikukru omanik;

4) ...

§ 4. Registri ülesehitus ja turvalisus (1) Registrit peetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, avaliku teabe

seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja käesoleva määruse kohaselt.

(2) Registrit peetakse digitaalse andmekoguna, mis hõlmab aktuaalseid ja arhiveeritud

registriandmeid.

(3) Registriandmete turvaklass on ... Registri turbeaste on keskmine (…).

(4) Registriandmetel on ... (informatiivne või õiguslik) tähendus.

2. peatükk

Andmekoosseis ja andmete esitamine registrisse

§ 5. Registrisse kantavad andmed Registrisse kantakse tugineva isiku kohta järgmised andmed:

...

§ 6. Andmeandja Andmeandjad on:

1) tuginev isik;

2) Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja;

3) ...

Seletuskirja lisa 1

2

§ 7. Registritoimingud (1) Registritoimingud on:

1) andmete registrisse kandmine;

2) andmete muutmine;

3) andmete vaatamine;

4) andmete edastamine;

5) andmete kustutamine;

6) ...

(2) Registritoiminguid teevad andmeandja ja vastutav töötleja.

(3) Registritoimingu kohta kogutakse järgmisi andmeid:

1) toimingu tegija andmed;

2) toimingu tegemise sisu, kuupäev ja kellaaeg;

3) ...

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse seitse aastat.

§ 8. Registriandmete õigsus (1) Andmeandja vastutab tema registrisse kantud andmete õigsuse eest.

(2) ...;

(3) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on andmeandja kohustatud

kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed viivitamata parandama.

3. peatükk

Juurdepääs registriandmetele ja andmete säilitamine

§ 9. Juurdepääs registriandmetele

(1) Registriandmed on mõeldud Euroopa digiidentiteedikukru teenusega seotud teenuste

osutamiseks ja kasutamiseks.

(2) Avalikud registriandmed on ...;

(3) Juurdepääsupiiranguga registriandmed on ...;

§ 10. Registriandmete arhiveerimine ja arhiveeritud andmete säilitamise tähtaeg (1) Registriandmeid säilitatakse kümme aastat pärast registrikande kehtetuks muutmist.

(2) ...

(3) ...

4. peatükk

Registri rahastamine ja tegevuse lõpetamine

§ 11. Registri rahastamine Registri pidamise kulu kaetakse vastutavale töötlejale riigieelarvest eraldatud vahenditest.

§ 12. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseadusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Seletuskirja lisa 1

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

1

KAVAND

27.07.2026

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud e-identimise ja

usaldusteenuste raamistikuga (nn eIDAS 2), millega luuakse Euroopa digiidentiteedi raamistik

ja selle keskse elemendina Euroopa digiidentiteedikukkur.

Euroopa Liidu määrus on vahetult kohaldatav, kuid selle terviklik rakendamine eeldab

riigisiseste rollide, menetluste ja karistuste kindlaksmääramist. Eelnõu peamine eesmärk on viia

Eesti seadused Euroopa digiidentiteedi raamistikuga kooskõlla, tagada Euroopa

digiidentiteedikukru turvaline kasutuselevõtt Eestis ning sätestada selleks vajalikud riigisisesed

reeglid, rollid ja sanktsioonid.

Kehtiv õigus ei reguleeri Euroopa digiidentiteedi raamistiku rakendamist piisavalt, kuna

riigisisesed rollid, menetlused ja järelevalve ei ole selgelt kindlaks määratud. Seetõttu on vajalik

ajakohastada seadust kooskõlas Euroopa Liidu uute nõuetega.

Kõige olulisemad muudatused on järgmised:

– Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine tuuakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse reguleerimisalasse; riigil on kohustus teha elanikele kättesaadavaks vabatahtlikult

kasutatav riiklikult tagatud Euroopa digiidentiteedikukkur;

– Riigi Infosüsteemi Amet määratakse peamiseks pädevaks asutuseks (järelevalve, load,

register, teavitamine ja muud liikmesriigi ülesanded);

– luuakse Euroopa digiidentiteedikukrule tuginevate isikute registreerimise korraldus;

– Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale kehtestatakse loamenetlus ja selle eest riigilõiv;

– kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vastutuskindlustuse aastane koondsumma suureneb

ühelt miljonilt kahe miljoni euroni;

– Eestis väljaantavasse Euroopa digiidentiteedikukrusse kantakse lisaks kohustuslikele

isikutuvastusandmetele ka isikukood, mis on Eesti jaoks valikuline, kuid kukru praktiliseks

kasutatavuseks oluline otsus;

– kehtestatakse Euroopa Liidu nõuetele vastavad trahvi- ja sunnirahamäärad (kuni 5 000 000

eurot või 1 protsent üleilmsest aastasest kogukäibest);

– karistusseadustikus lisatakse Euroopa digiidentiteedikukkur tähtsate isiklike dokumentide

loetellu;

2

– mitu senist sätet tunnistatakse kehtetuks, kuna need on asendunud Euroopa Liidu

otsekohalduvate rakendusmäärustega;

– Euroopa digiidentiteedikukru rakendustarkvarale kehtestatakse avatud lähtekoodi nõue koos

Eestile lubatud erandi võimalusega;

– järelevalves ja kaebuste lahendamisel saab olulise rolli ka Andmekaitse Inspektsioon.

Mõjud on lühidalt järgmised: kodanikud saavad võimaluse kasutada üleeuroopalist

digiidentiteeti, mis isikukoodi abil sobitub Eesti e-teenustega; ettevõtjatele luuakse selgemad

reeglid usaldusteenuste ja Euroopa digiidentiteedikukru pakkumiseks; kahe paralleelse riikliku

e-identimise vahendi (ID-kaart ja teised senised vahendid ning Euroopa digiidentiteedikukkur)

olemasolu suurendab e-riigi kerksust. Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele

lisakulud, mis jagunevad rakendamiskuludeks ja järelevalve tugevdamise kuludeks. Tegemist

on õiguslikult olulise, kuid sisult eelkõige kohustusliku kohandamisega Euroopa

digiidentiteedikukru raamistiku elluviimiseks Eestis, kusjuures Eesti valib aktiivse lähenemise,

et kukkur oleks laialdaselt kasutatav ka Eesti e-teenuste puhul.

Halduskoormuse koondkokkuvõte

– Ettevõtete halduskoormus suureneb mõõdukalt ja ajutiselt – aktsepteerimiskohustusega

tuginevad isikud peavad end registreerima ja autentimislahendused kohandama (ühekordne

kulu, olemasolevad TARA kliendid võivad saada lihtsustatud võimaluse registreerimiseks);

mikro- ja väikeettevõtjad on kohustusest vabastatud; pikemas vaates võimaldab ühtne

üleliiduline identimisvahend ja tõendite digiteerimine kliendituvastuse ja asjaajamise kulusid

vähendada.

– Kodanike halduskoormus väheneb – isiku ja atribuutide tõendamine muutub lihtsamaks nii

Eestis kui ka üleliiduliselt; digikukkur on füüsilistele isikutele tasuta ja selle kasutamine

vabatahtlik.

– Avaliku sektori töökoormus suureneb – RIA-le lisanduvad püsivad arendus-, haldus-, registri-

ja järelevalveülesanded, Andmekaitse Inspektsioonile järelevalve- ja kaebuste menetlemise

koormus, Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavad kohustused seoses sertifitseerimisskeemi

loomise ning ajakohasena hoidmisega ning autentseid allikaid pidavatele asutustele atribuutide

kontrolli võimaldamise kohustus; teiste asutuste koormuse kasvu leevendab keskse

autentimisteenuse kasutamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi IT-õiguse talituse nõunik

Mait Heidelberg ([email protected]) koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti

ekspertidega. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

Valdkonna eest vastutav asekantsler on Tõnu Grünberg.

1.3. Märkused

3

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega: sellega tagatakse kooskõla Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/20141 (edaspidi ka eIDAS-määrus), mida on

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/11832 seoses Euroopa

digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (edaspidi ka eIDAS 2 määrus), ning nende alusel

antud Euroopa Komisjoni rakendusmäärustega.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seadus3 (redaktsioon jõustumiskuupäevaga 01.01.2026), riigilõivuseadus4

(redaktsioon 01.08.2026–31.10.2026) ja karistusseadustik5 (redaktsioon jõustumiskuupäevaga

01.01.2026).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu täidab koalitsioonileppe 2025–

2027 valdkonna 07.1 Digiriik koalitsioonileppe punkti „Teeme andmetega seotud õiguslikus

raamistikus asjad selgeks ja ühte moodi tõlgendatavaks ning lihtsustame andmetöötlust“

tegevust „ELi digikukruga seotud selgete rollide määramiseks E-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seaduse muutmine“.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ajakohastada e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus ning viia

see kooskõlla Euroopa Liidu uuenenud õigusaktidega. Sellega luuakse Eestis Euroopa

digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks, järelevalveks ja õiguskaitseks selge, rakendatav ja

usaldusväärne õiguslik raamistik. Valdkonda reguleerib eIDAS-määrus, mida muudeti eIDAS

2 määrusega seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega. Kuigi tegemist on

otsekohalduva määrusega, sisaldab see nõudeid riigisiseste mehhanismide loomiseks, et

määrust terviklikult rakendada. Määruse alusel on vastu võetud vähemalt 30 otsekohalduvat

rakendusmäärust, mis määruse (EL) nr 910/2014 nõudeid täpsustavad, ning uute

rakendusaktide ettevalmistamine ja olemasolevate muutmine jätkub. Euroopa Komisjon

kavandab rakendusmääruste ajakohasena hoidmist pideva protsessina, et sünkroniseerida neis

olevaid tehnilisi nõudeid pidevalt uuenevate standarditega. Kehtiva regulatsiooni peamine

kitsaskoht on, et see ei kajasta Euroopa digiidentiteedi raamistikku: seaduses puuduvad

Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise, järelevalve ja karistuste normid ning mitu sätet

dubleerivad nõudeid, mis on nüüdseks kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate

rakendusmäärustega. Praktikas on tõlgendamisraskusi tekitanud ka sertifikaatide kehtetuks

tunnistamise aluste senine sõnastus (vt seletuskirja § 1 punktide 36–38 selgitusi).

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ajakohastamine on vajalik eelkõige

järgmistel põhjustel:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks

vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257,

28.08.2014, lk 73–114). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0910 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1183, millega muudetakse määrust

(EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, 2024/1183, 30.04.2024).

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj 3 RT I, 30.12.2025, 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025016

4 RT I, 11.07.2026, 166. https://www.riigiteataja.ee/akt/111072026166

5 RT I, 09.07.2026, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/109072026027

4

– uuendatud eIDAS-määrusega võetakse kasutusele Euroopa digiidentiteedikukru

kontseptsioon, millega seotud rollide ja vastutuse jaotus Eestis ning järelevalve korraldus tuleb

reguleerida seadusega;

– uuendatud eIDAS-määrus ja selle rakendusaktid kirjeldavad varasemast detailsemalt mitmeid

usaldusteenuse ja selle osutamisega seotud nõudeid, mistõttu on mitu e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduse sätet kaotanud aktuaalsuse ja tuleb dubleerimise vältimiseks

kehtetuks tunnistada;

– uuendatud eIDAS-määrus näeb ette konkreetsed karistuste ülemmäärad rikkumiste eest,

millele vastavad sanktsioonid tuleb Eesti õigusruumis kehtestada.

Lisaks kehtestatakse loamenetlus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele ja selle menetluse

kulude katmiseks tehakse vastav täiendus riigilõivuseadusesse. Kuna Euroopa

digiidentiteedikukkur kujuneb oluliseks digitaalseks isikutuvastusvahendiks, on otstarbekas

käsitleda seda ka karistusseadustikus võrdväärselt teiste isikut tõendavate vahenditega, nagu

ID-kaart ja digitaalne isikutunnistus. Nende muudatustega soovitakse saavutada, et Euroopa

digiidentiteedikukkur oleks Eestis kasutatav kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega, sobituks Eesti

olemasolevate e-teenuste ja e-identimise lahendustega ning et riigil oleks olemas vajalikud

järelevalve- ja õiguskaitsevahendid. Kaalutud lahendusvariandid ja nende valiku põhjendused

on esitatud eelnõu sisu peatükis iga muudatuse juures ning kaalutlusotsuste (muu hulgas

isikukoodi kandmine kukrusse ja avatud lähtekoodi erand) mõjud seletuskirja 6. peatükis.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. See tugineb hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu

käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuline analüüs tehtud Eesti seisukohtade kujundamise käigus.

Kaalutlusruumi kasutamise analüüs tehti Eesti seisukohtade kujundamise käigus (vt seletuskirja

6. ja 10. peatükki).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist:

– esimene paragrahv sisaldab e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muudatusi,

mis lisaks uuenenud eIDAS-määruse rakendamisest tingitud lisandustele sisaldavad muu

hulgas ka lisandunud ülesannetega seotud rollijaotust valitsusasutuste vahel. Toodud rollijaotus

põhineb ametkondadevahelise elektroonse identiteedi juhtrühma arvamusel;

– teine paragrahv näeb ette lisandunud loamenetluse eest riigilõivu riigilõivuseaduses;

– kolmas paragrahv lisab karistusseadustiku tähtsate isiklike dokumentide loetellu Euroopa

digiidentiteedikukru.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust.

§ 1 punkt 1. Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 muudatustega tuuakse seaduse reguleerimisalasse

Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine, mis lisandus uue mõistena eIDAS-määrusesse selle

eIDAS 2 määrusega muutmise tulemusena. Ühtlasi täpsustatakse reguleerimisala sõnastust,

lisades sinna e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamise. Seda toimingut reguleeris

seadus ka varem, kuid reguleerimisalas oli see eraldi välja toomata.

5

§ 1 punkt 2. Paragrahvi 1 lõike 5 täiendusega lisatakse nende e-identimise süsteemide hulka,

mille suhtes ei rakendata kõnesolevas seaduses sätestatud usaldusväärsuse taseme hindamist,

ka Euroopa digiidentiteedikukkur. Euroopa digiidentiteedikukkur saab olla ainult

usaldusväärsuse tasemega „kõrge“, mis leiab kinnitust sertifitseerimise kaudu.

§ 1 punkt 3. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse tervikuna uuesti, kuna uuenenud eIDAS-

määrus tingib pädevuse jaotuse mitme asutuse vahel; paragrahvi uus pealkiri on „Asutuste

pädevus“. Paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega, mis määravad eri rollide jaotuse vastavalt

uuenenud eIDAS-määruse nõuetele.

Lõikega 1 lisatakse viited uuendatud eIDAS-määruse sätetele, kus kirjeldatakse liikmesriigi

kohustusi või toiminguid, mis on liikmesriigi pädevuses; vastavalt ametkondadevahelise

elektroonse identiteedi juhtrühma arvamusele nähakse pädeva asutusena ette Riigi Infosüsteemi

Amet.

Lõige 2 puudutab liikmesriigi kohustust teha isikutele kättesaadavaks Euroopa

digiidentiteedikukkur. Vastavalt eIDAS-määrusele võib seda teha vahetult liikmesriik, seda

võib teha liikmesriigi volituse alusel või sõltumatult, kuid liikmesriigi tunnustatuna. Kui

eelmise lõikega omistati see kohustus pädevale asutusele, siis lõikega 2 antakse pädevale

asutusele võimalus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumist ja selleks vajalikke tegevusi

allhankida.

Lõige 3 määrab kindlaks osapoole, kellele peab saama teada anda Euroopa

digiidentiteedikukrule tugineva isiku tehtavatest väidetavalt ebaseaduslikest või kahtlastest

taotlustest andmete saamiseks. Selleks asutuseks nimetatakse Andmekaitse Inspektsioon.

Lõige 4 määrab valdkonna eest vastutava ministeeriumi korraldama Euroopa

digiidentiteedikukru sertifitseerimise kava väljatöötamist, Euroopa Komisjoni teavitamist

sertifitseerijast ja avaliku sektori asutustest, kes väljastavad eIDAS-määrusele vastavaid

tõendeid.

§ 1 punkt 4. Peatüki 2 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa digiidentiteedikukru

pakkuja.

§ 1 punkt 5. Paragrahvi 3 lõikes 2 täpsustatakse eIDAS-määruse sätte viidet, kuna säte on

jäänud samaks, kuid numeratsioon on määruse uues versioonis muutunud.

§ 1 punkt 6. Lisanduva paragrahviga 3¹ luuakse Eestis eIDAS-määruse artikliga 5b ja

komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/8486 ette nähtud digiidentiteedikukrule tuginevate

isikute registreerimiseks vajalik register. eIDAS-määruse artikkel 5b ja nimetatud

rakendusmäärus näevad ette, et liikmesriigid loovad vähemalt ühe Euroopa

digiidentiteedikukrule tuginevate isikute riikliku registri, mis sisaldab teavet selles liikmesriigis

asutatud ja registreeringut omavate kukrule tuginevate isikute kohta. Paragrahviga nähakse ette

vastava andmekogu loomine, sinna esitatavate andmete koosseis, andmete esitamise korra

kehtestamine, andmete säilitamise tähtaeg ning registreeringu peatamine ja tühistamine.

6 Komisjoni 6. mai 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/848, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad kukrule tuginevate isikute registreerimise kohta (ELT L,

2025/848, 7.5.2025). http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj

6

Andmekogu asutamisel on järgitud avaliku teabe seaduse § 43⁵ nõudeid: paragrahvi lõikes 1

sätestatakse andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja (Riigi Infosüsteemi Amet),

lõikes 3 registrisse kantavate andmete koosseis, lõikes 7 andmete säilitamise tähtaeg (kümme

aastat registreeringu lõppemisest, mis vastab rakendusmääruse (EL) 2025/848 artiklile 10) ning

lõigetes 5 ja 6 volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Punkt 3 ei hõlma

isikuandmeid. Registri andmed on eelnõu § 3¹ lõike 4 kohaselt osalise juurdepääsupiiranguga,

mille täpsem ulatus sätestatakse põhimääruses. Rakendusmääruse (EL) 2025/848 artikli 3 lõige

4 näeb aga ette, et registreeringut omavate kukrule tuginevate isikute kohta käiv nimetatud

rakendusmääruse I lisas loetletud teave tuleb teha internetis avalikult kättesaadavaks nii

inimloetavas kui ka masinloetavas vormingus. Seetõttu tuleb põhimääruses eristada

avalikustatav teave (rakendusmääruse I lisa) juurdepääsupiiranguga andmetest. Isikuandmete

töötlemine registris piirdub peamiselt juriidiliste isikute kontaktisikute andmetega. Registri

liidestamisel teiste andmekogudega järgitakse avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõiget 5

(andmevahetus X-tee kaudu).

§ 1 punkt 7. Paragrahvis 41 sätestatakse digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja

kohustus teavitada pädevat asutust turvaintsidentidest. eIDAS-määrus ning komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2025/847 näevad ette liikmesriikide kohustuse reageerida Euroopa

digiidentiteedikukruga seotud turvarikkumistele ning teavitada vajaduse korral Euroopa

Komisjoni ja teisi liikmesriike, kuid ei pane Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale otsest

kohustust teavitada riigisisest pädevat asutust. Kuna Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ei

ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt automaatselt direktiivi (EL) 2022/2555 ega selle Eesti

rakendusakti, küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse kuuluv subjekt, on vaja kehtestada

vastav riigisisene teavitamiskohustus.

Usaldusteenuse osutajate puhul sisuliselt taastatakse teavituskohustus, mis kehtis kuni 1.

jaanuarini 2026, arvestades et küberturvalisuse seaduses sätestatud küberintsidendi määratlus

ei hõlma täies ulatuses usaldusteenuse osutamisel ega Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisel

tekkida võivaid turvaintsidente. Küberturvalisuse seaduse § 2 punkti 19 kohaselt on

küberintsident võrgu- ja infosüsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab võrgu- ja

infosüsteemi turvalisust. Näiteks kui usaldusteenuse osutaja või tema partner väljastab

sertifikaate auditeeritud protsessi tingimusi rikkudes, ei ole tegemist küberintsidendiga

küberturvalisuse seaduse ega direktiivi (EL) 2022/2555 tähenduses, vaid turvaintsidendiga

eIDAS-määruse tähenduses; ka sellistest intsidentidest tuleb pädevat asutust teavitada.

Lõikes 1 sätestatakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja kohustus

teavitada pädevat asutust viivitamata turvaintsidendist, mis oluliselt mõjutab või võib mõjutada

Euroopa digiidentiteedikukru või selle kaudu osutatava teenuse turvalisust, töökindlust või

usaldusväärsust; säte hõlmab nii tegelikke kui ka olulise mõjuga võimalikke turvaintsidente.

Lõikes 2 määratakse kindlaks teate minimaalne sisu, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata

turvaintsidendi mõju ning otsustada vajalike meetmete üle.

Lõikes 3 antakse pädevale asutusele õigus nõuda täiendavat teavet ja dokumente, kui see on

vajalik turvaintsidendi mõju hindamiseks või Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste

täitmiseks.

§ 1 punkt 8. Paragrahvi 5 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa digiidentiteedikukru

pakkuja ja pakkumise.

7

§ 1 punkt 9. Paragrahvi 5 lõikega 1 lisatakse nõuete subjektiks ka Euroopa digiidentiteedikukru

pakkuja ja objektiks Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine. Samas jäetakse välja viide

avalikult heakskiidetud ja kättesaadavatele spetsifikatsioonidele. Selle asemel viidatakse

eIDAS-määruse rakendusaktidele, mis praeguseks määravad täpselt kindlaks, milliseid

standardeid ja spetsifikatsioone tuleb järgida.

Lõikes 2 muudetakse kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajalt nõutava kindlustuskatte summa

suurust kõigi kindlustusjuhtumite kohta aastas. Senise ühe miljoni euro asemel nõutakse kahe

miljoni euro suuruse kindlustuskatte olemasolu. Summa on olnud üle kümne aasta muutumatu

ega suhestu enam praeguse hinnatasemega. Samas jääb iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta

nõutav kindlustuskate endiseks.

§ 1 punkt 10. Senine paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna üksikasjalikud nõuded

tegevuse lõpetamise kavale on praeguseks kehtestatud eIDAS-määruse otsekohalduva

rakendusaktiga.

§ 1 punkt 11. Paragrahvi 5 lõike 5 täiendus on vajalik, kuna isiku tuvastamist käsitlevad sätted

on eIDAS-määruses muutunud. Viidatud artikli 24 lõike 1a punkt d käsitleb isiku tuvastamist

füüsilise kohaloleku korral vastavalt riigisisesele õigusele. Lõikega täpsustataksegi, kuidas

sellises olukorras Eestis isikut tuvastatakse.

§ 1 punkt 12. Paragrahvi 5 lõikega 9 laiendatakse karistatuse puudumise nõuet ka

usaldusteenuse osutaja alltöövõtjale. Täiendus on vajalik, et viia seaduse tekst kooskõlla

uuenenud eIDAS-määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/25307 nõuetega.

§ 1 punkt 13. Paragrahvi 5 lisatakse lõiked 10–12, mis käsitlevad Euroopa digiidentiteedikukru

pakkumist.

Lõige 10. Vastavalt eIDAS-määruse artikli 5a lõikele 2 peab Euroopa digiidentiteedikukru

rakendustarkvara komponentide lähtekood olema avatud lähtekoodi litsentsiga. Samas antakse

liikmesriikidele võimalus näha ette erand. Kõnesoleva sättega nähakse selline võimalus Eesti

jaoks ette.

Lõige 11 näeb ette, et Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja lisab kukru kasutaja

isikutuvastusandmete hulka ka isikukoodi, mis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/29778

kohaselt on valikuline parameeter. Selle kaalutlusotsuse mõju on käsitletud seletuskirja 6.

peatükis.

Lõige 12 sätestab Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja õiguse teha päringuid asjaomastesse

registritesse, kui see on vajalik isikutuvastusandmete kukrusse kandmiseks või nende

ajakohasuse kontrollimiseks. Kehtiva rakendusmääruse (EL) 2024/2977 kohaselt on

kohustuslik andmeväli ka kukru kasutaja sünnikoht, mille kukrusse kandmine võib eeldada

päringut rahvastikuregistrisse. Samuti nõuab eIDAS-määruse artikli 5a lõike 9 punkt c, et

liikmesriigid tagavad võimaluse tunnistada Euroopa digiidentiteedikukkur kasutaja surma

korral kehtetuks. Tegemist on isikuandmete töötlemise õigusliku alusega, mille vajalikkus

tuleneb vahetult eIDAS-määrusest ja selle rakendusaktidest; päringute maht piirdub kukru

väljaandmiseks ja ajakohasena hoidmiseks vajalikuga.

7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2530 (ELT L, 2025/2530).

8 Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2977 (ELT L, 2024/2977, 4.12.2024).

8

§ 1 punkt 14. Paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse, lisades sinna ka Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja.

§ 1 punkt 15. Kuna muudetav paragrahv 6 hõlmab kahte eri luba, täpsustatakse lõike 2

sõnastust nii, et see käib usaldusteenuse osutamise kohta. Samuti lisatakse loa kehtivuse aja

kohta sõna „kuni“, sest luba tugineb auditi aruandele, mille aktuaalsus piirneb küll kahe aastaga,

kuid audit võib olla tehtud ka oluliselt enne loataotluse esitamist.

§ 1 punkt 16. Paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5, kuna eIDAS-määruse kohaselt peab

Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja läbima sertifitseerimise, kus vastavushindamisasutus

kinnitab määrusega ettenähtud nõuete täitmist ja väljastab selle kohta sertifikaadi. Sertifikaadi

kehtivus on kuni viis aastat, misjärel tuleb sertifitseerimine uuesti läbida. Otstarbekas on ka loa

kehtivusaeg hoida sünkroonis sertifikaadi kehtivusega. Lõikega 4 kehtestatav loakohustus

laieneb Euroopa digiidentiteedikukru pakkumisele samamoodi nagu paragrahvi 6 lõikes 1

sätestatud loakohustus usaldusteenuse osutamisele. Nõue tuleneb eIDAS-määruse artikli 46a

lõike 3 punktist a, mille kohaselt teeb järelevalveasutus Euroopa digiidentiteedikukru pakkujate

üle järelevalvet nii ex ante kui ka ex post, tagamaks pakkujate ja nende pakutavate Euroopa

digiidentiteedikukrute vastavus määruse nõuetele. Loakohustus võimaldab pädeval asutusel

veenduda kukru pakkuja nõuetele vastavuses enne pakkumise alustamist. Loakohustus riivab

põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid riive on põhiseadusega kooskõlas. Riivel

on legitiimne eesmärk: tagada, et isikutuvastuse ja isikuandmete töötlemise seisukohalt eriti

tundlikku teenust pakub üksnes nõuetele vastav isik. Meede on sobiv ja vajalik, sest kukru

nõuetele vastavust ei ole võimalik sama tõhusalt tagada üksnes tagantjärele tehtava

järelevalvega, ning mõõdukas, kuna loa saamise tingimused piirduvad eIDAS-määrusest

tulenevate nõuete täitmise kontrolliga ja loakohustus järgib sama loogikat, mis kehtib juba

kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes.

§ 1 punktid 17 ja 18. Paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja lõiget 3 täiendatakse punktiga

1¹, et loetleda täpsemalt dokumendid, mis on vajalikud loataotluse menetlemiseks.

Vastavushindamiselt oodatakse ka kinnitust vastavuse kohta küberturvalisuse seaduse nõuetele,

kuna eIDAS-määrus kohustab usaldusteenuse osutajat järgima ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2022/25559 nõudeid, mis ei rakendu otse, vaid on Eestis üle võetud

küberturvalisuse seadusega.

§ 1 punkt 19. Paragrahvi 7 lõike 3 punktiga 3 lisatakse taotlemisel esitatavate dokumentide

hulka ka teenuse riskianalüüs. Küberturvalisuse seadusest tulenevalt on kvalifitseeritud

usaldusteenuse osutaja ülioluline üksus, kellel on kohustus teha riskianalüüs. Lisatud sättega

nähakse loamenetlejale ette võimalus selle riskianalüüsiga tutvuda.

Punktiga 4 lisatakse taotlemisel esitatavate dokumentide hulka tõend kindlustuse olemasolu

kohta. Punktiga 5 loetletakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loataotluse menetlemiseks

vajalikud dokumendid: eIDAS-määruse artikli 5c lõike 2 kohaselt tuleb liikmesriigil edastada

Euroopa Komisjonile selle e-identimise süsteemi kirjeldus, mille alusel Euroopa

digiidentiteedikukrut pakutakse, Euroopa digiidentiteedikukru sertifikaat ja sertifitseerimise

hindamise aruanne.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid,

millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014

ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).

9

§ 1 punkt 20. Paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eIDAS-määruse rakendusaktid

kirjeldavad ammendavalt standardeid, mille kohaselt tuleb usaldusteenuse osutamise

põhimõtteid kirjeldada.

§ 1 punkt 21. Paragrahvi 8 punkti 1 lisatakse ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine.

Kuna loamenetlus käsitleb kahte eri luba, täpsustatakse punktiga 2, et seal peetakse silmas just

usaldusteenuse osutaja auditit.

§ 1 punkt 22. Kuna loamenetlus käsitleb kahte eri luba, lisatakse punktiga 2¹ paragrahvi 8 viide

eIDAS-määrusele, mille kohase sertifitseerimise peab Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

olema läbinud.

§ 1 punkt 23. Paragrahvi 9 lõike 1 punkti 1 ehk loa andmisest keeldumist kirjeldavasse sättesse

lisatakse ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja luba puudutav.

§ 1 punkt 24. Paragrahvi 9 lõikesse 1 lisatud punkt 4 annab võimaluse loa andmisest keelduda,

kui vastavushindamisaruandes või sertifitseerimise hindamise aruandes leitakse olulise

vastuolu kujul ilmne viga. Olulise vastuolu kujul ilmse vea all peetakse silmas aruandes

esinevat viga, mis on ühtaegu ilmne (aruande enda põhjal äratuntav) ja oluline (seab kahtluse

alla aruande järelduste usaldusväärsuse); üksnes vormiline või tähendust mittemuutev

ebatäpsus loa andmisest keeldumise alust ei anna. Selline piiritlus tagab kooskõla põhiseaduse

§-st 10 ja § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega: loa taotleja jaoks on ette nähtav,

millise puuduse korral võib loa andmisest keelduda.

§ 1 punkt 25. Paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse, selgitamaks, et majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse §-s 37 sätestatud loa kehtetuks tunnistamise alused kehtivad ka kõnesoleva

seaduse loamenetluse korral.

§ 1 punkt 26. Paragrahvi 9 lõike 2 punktide 1–3 sõnastust muudetakse nii, et hõlmatud ei oleks

ainult kvalifitseeritud usaldusteenused, vaid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise

teenus.

§ 1 punkt 27. Paragrahvi 9 lõike 3 sõnastust muudetakse nii, et hõlmatud ei oleks ainult

kvalifitseeritud usaldusteenused, vaid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkumise teenus.

§ 1 punkt 28. Paragrahvi 9 lõike 4 sõnastust muudetakse, et kajastada olukorda, kus

usaldusnimekirja kirjeid ei kustutata, vaid neid muudetakse, et need peegeldaksid tegelikku

kehtivuse seisu.

§ 1 punkt 29. Paragrahvi 12 pealkirjas asendatakse sõna „vastavushindamise“ sõnaga

„sertifitseerimise“. Uuenenud eIDAS-määrus ja selle rakendusaktid kirjeldavad detailselt

usaldusteenuste vastavushindamist, kuid lisandunud on Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimise protseduur, milleks vajaliku kava peab iga liikmesriik ise looma.

§ 1 punkt 30. Paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest viide usaldusteenuse osutaja

ja usaldusteenuse vastavushindamise korra määrusele on muutunud ebavajalikuks. Uuendatud

eIDAS-määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/216210 seab nõuded

vastavushindamisele, muutes seega Eesti määruse ebavajalikuks. Samas eeldab uuendatud

10

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2162 (ELT L, 2025/2162).

10

eIDAS-määrus, et liikmesriigid loovad riigipõhise Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimise kava.

§ 1 punkt 31. Paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 2¹–2³, mis käsitlevad Euroopa

digiidentiteedikukrute sertifitseerimist.

Lõige 2¹. Uuendatud eIDAS-määrus ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/298111 näevad

ette, et Euroopa digiidentiteedikukrute sertifitseerimine toimub vastavalt liikmesriikide loodud

kavadele. Sättega pannakse selliste kavade loomise, ajakohasena hoidmise ja läbivaatamise

kohustus valdkonna eest vastutavale ministeeriumile.

Lõikega 2² nähakse ette, et valdkonna eest vastutav ministeerium avaldab nende kavade

ajakohased versioonid internetis.

Lõige 2³. Vastavalt eIDAS-määrusele sertifitseerivad Euroopa digiidentiteedikukruid

liikmesriikide määratud vastavushindamisasutused. Selle sättega määratletakse, millised

vastavushindamisasutused tulevad sertifitseerimiseks kõne alla. Konkreetne

vastavushindamisasutus leitakse hankeprotsessi käigus.

§ 1 punkt 32. Paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse, kuna muudatustest teavitamine peab

hõlmama ka Euroopa digiidentiteedikukrut.

§ 1 punkt 33. Paragrahvi 13 lõike 1 muudatusega viiakse usaldusteenuse muudatustest

teavitamise tähtajad kooskõlla uuendatud eIDAS-määruses sätestatuga. Ühtlasi laiendatakse

muudatustest teavitamise kohustust ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale.

§ 1 punkt 34. Paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse, seades pädevale asutusele tähtaja, mille

jooksul tuleb teada anda taotluse uuesti esitamise vajadusest. Ühtlasi laiendatakse sätet ka

Euroopa digiidentiteedikukru pakkujale.

§ 1 punkt 35. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5, kuna olenevalt tehnilisest teostusest ja

teenuse osutamise korraldusest ei pruugi usaldusteenus võimaldada kord peatatud sertifikaatide

kehtivust uuesti taastada. Sellises olukorras lähtub usaldusteenuse osutaja sertifikaatide

kehtivuse peatamisel sertifikaatide kehtetuks tunnistamise kohta sätestatust.

§ 1 punkt 36. Paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, millega lisatakse sertifikaatide

kehtetuks tunnistamise taotlejate loetellu ka isikut tõendavate dokumentide väljaandja, kuid

teatud pädevusepiirangutega. Isikut tõendavate dokumentide väljaandja võib taotleda

sertifikaatide kehtetuks tunnistamist ainult isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2

nimetatud dokumendile kantud sertifikaatide puhul ja ainult neil alustel, mis on isikut

tõendavate dokumentide seaduses sätestatud. Varem oli sama tähendus e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduse § 19 lõikel 5, kuid senine sõnastus on tekitanud praktikas

erinevaid tõlgendamisvõimalusi, eelkõige selle puhul, kas vastavad isikut tõendavate

dokumentide seaduse normid on erinormid e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse

§ 19 normide suhtes. Selguse huvides nimetatakse isikut tõendavate dokumentide väljaandjat

edaspidi teiste võimalike kehtetuks tunnistamise taotlejate loetelus.

§ 1 punkt 37. Paragrahvi 19 lõikega 4 lisatava sätte eesmärk on näha ette selge õiguslik alus

sertifikaatide kehtetuks tunnistamiseks, kui on ilmnenud, et sertifikaatide väljastamine ei vasta

11

Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (ELT L, 2024/2981, 4.12.2024).

11

usaldusteenuse loa tingimustele või eIDAS-määruses või kõnesolevas seaduses sätestatud

nõuetele. Muus osas senise sätte sõnastus on laiahaardeline ning ei tekitanud praktikas

küsitavusi ja vastuolulisi tõlgendamisvõimalusi.

§ 1 punkt 38. Paragrahvi 19 lõiget 5 muudetakse, jättes välja viite isikut tõendavate

dokumentide seaduses loetletud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alustele ja korrale, kuna

samatähenduslik säte lisatakse selguse eesmärgil eelnõuga e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seaduse § 19 lõikesse 2. Samas lisatakse usaldusteenuse osutajale kohustus

teavitada enne sertifikaadi kehtetuks tunnistamist sellest isikut tõendava dokumendi

väljaandjat.

§ 1 punkt 39. Paragrahvi 22 teksti täiendatakse viitega kõnesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud erisusele, mis tuleneb eIDAS-määruses toodud järelevalveülesannete kirjeldusest ja

hõlmab riikliku andmekaitse järelevalveasutuse pädevust.

§ 1 punkt 40. Paragrahvi 22 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega

2, mis määrab kindlaks Andmekaitse Inspektsiooni rolli järelevalve tegemisel. Euroopa

digiidentiteedikukkur peab võimaldama lihtsat teadete edastamist Andmekaitse Inspektsioonile

kukrule tuginevate isikute ebaseaduslike või kahtlaste isikuandmetega seotud päringute kohta.

Järelevalvemeetmena nähakse ette võimalus piirata Euroopa digiidentiteedikukrule tugineva

isiku võimalusi sellele tugineda.

§ 1 punkt 41. Lisanduva paragrahviga 23¹ kehtestatakse sunniraha ülemmääraks kuni 5 000

000 eurot või ettevõtja puhul kuni 1 protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Sunniraha ülemmäär on siis sama suur

kui väärteokaristuse ülemmäär ning võimaldab pädeval asutusel rikkumiste korral tõhusalt

sekkuda. Pädev asutus peab sunniraha määramisel hindama, millises määras on sunniraha

rakendamine Eesti kontekstis proportsionaalne.

§ 1 punkt 42. Lisanduva peatükiga 3¹ kehtestatakse trahvimäärade ülemmäärad seaduse nõuete

rikkumise eest. Kohustus sellised trahvimäärad kehtestada tuleneb eIDAS-määruse artiklist 16.

Peatükis nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet.

§ 1 punkt 43. Eelnõuga lisatava peatüki 3² „Teabevahetus ja aruandlus“ ning § 23⁴ eesmärk on

tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 48a rakendamine,

mille kohaselt tuleb liikmesriigil koguda ja Euroopa Komisjonile esitada statistilisi andmeid,

sealhulgas Euroopa digiidentiteedikukru ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise kohta,

ning avaldada need üleliiduliselt. Selleks kehtestatakse määruses (EL) nr 910/2014 nimetatud

teenuse osutajale statistika kogumiseks ja esitamiseks vajalik teabevahetuskohustus. Andmeid

kogutakse teenuse osutajalt vajaduspõhiselt ja proportsionaalsuse põhimõttel.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.

§ 2 punkt 1. Paragrahvi 116² pealkirja muudatus on vajalik, kuna loamenetlusse lisandub

Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa menetlemine.

§ 2 punktid 2 ja 3. Paragrahvi 116² lõigete 1 ja 2 muutmine ning lõike 3 täiendamine on vajalik,

kuna loamenetlusse lisandub Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa menetlemine.

Riigilõivust kaetakse Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loataotluse menetlemise kulud, mis

hinnanguliselt ei erine usaldusteenuse loataotluse menetlemisega kaasnevatest kuludest.

12

Eelnõu §-ga 3 muudetakse karistusseadustikku.

§ 3. Euroopa digiidentiteedikukkur pakub samasuguseid funktsioone või isegi enamat kui mitu

karistusseadustiku §-s 350 nimetatud dokumenti. Otstarbekas on näha ette võimalus käsitleda

Euroopa digiidentiteedikukruga seotud süütegusid samadel alustel kui näiteks digitaalse

isikutunnistusega seotud süütegusid. Selleks lisatakse tähtsa isikliku dokumendi loetellu ka

Euroopa digiidentiteedikukkur. Otstarbekas on lisada loetellu ka e-identimise vahendid, mida

ei ole küll välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, kuid mis on e-identimise

ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras hinnatud samaväärseks vahendiga,

mille usaldusväärsuse tase on „kõrge“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid, mis tulenevad eIDAS-määrusest:

„Euroopa digiidentiteedikukkur“ (eIDAS-määruse artikli 3 punkt 42), „Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja“ ja „kukrule tuginev isik“ (eIDAS-määruse artikli 3 punkt 52

koostoimes artikliga 5b). Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikega 2 on

eelnõus kasutatavad terminid kooskõlas Euroopa Liidu õigusakti eestikeelses tekstis kasutatud

terminitega. Uue andmekogu nimetusena võetakse kasutusele „tuginevate isikute register“.

Rohkem uusi termineid ei looda. Eelnõus kasutatavad terminid on kooskõlas e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduses, riigilõivuseaduses ja karistusseadustikus juba kasutusel

olevate terminitega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud eIDAS-määruse (mida on

muudetud eIDAS 2 määrusega) ja selle alusel antud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste

rakendamisega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on määrus tervikuna

siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, mistõttu määrust riigisisesesse õigusesse

üle ei võeta ega selle sätteid riigisiseses õiguses ei korrata. Eelnõu sisaldab üksnes riigisiseseid

rakendusmeetmeid, mida määrus liikmesriigilt nõuab või võimaldab: pädevate asutuste

määramine (eIDAS-määruse artiklid 5a–5e, 7f, 9, 12, 46a ja 46b), kukrule tuginevate isikute

riikliku registri asutamine (artikkel 5b ja rakendusmäärus (EL) 2025/848), karistusnormide

kehtestamine (artikkel 16) ning liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi kasutamine (muu hulgas

avatud lähtekoodi erand artikli 5a lõike 2 alusel, isikukoodi kandmine kukrusse

rakendusmääruse (EL) 2024/2977 alusel ja isiku tuvastamise viis füüsilise kohaloleku korral

artikli 24 lõike 1a punkti d alusel).

Kuna eelnõukohase seadusega ei võeta üle direktiivi, vaid rakendatakse määrust, ei lisata

eelnõule normitehnilist märkust ega koostata direktiivi ülevõtmise vastavustabelit. Eelnõu ja

eIDAS 2 määruse sätete seoste ülevaade on esitatud seletuskirja lisas 2 (vastavustabel). Eelnõu

ei sisalda sätteid, mis läheksid kaugemale eIDAS 2 määruse nõuetest, välja arvatud

liikmesriigile sõnaselgelt jäetud valikute kasutamine, mille põhjendused on esitatud seletuskirja

3. ja 6. peatükis.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu on seotud eIDAS 2 määruse rakendamisega. Kuna Euroopa Liidu määrus on Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav, tulenevad

sihtrühmade põhilised õigused ja kohustused vahetult eIDAS 2 määrusest ning tekivad

olenemata eelnõust. Eelnõu käsitleb üksnes määruse rakendamiseks vajalikke või lubatud

13

riigisiseseid meetmeid: Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta kaasamisplaani kohaselt

muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust, riigilõivuseadust ja

karistusseadustikku ning muudatuste sisuks on eelkõige riigisisesed rollid, järelevalve ja

karistused.12 Eelnõu põhilahendused on järgmised: Riigi Infosüsteemi Amet määratakse

pädevaks asutuseks ja järelevalveasutuseks (eelnõu § 1 punktid 3 ning 39–42), riigile luuakse

võimalus Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine ja selleks vajalikud tegevused allhankida

(eelnõu § 1 punkt 3), asutatakse kukrule tuginevate isikute register (eelnõu § 1 punkt 6) ning

kehtestatakse Euroopa Liidu nõuetele vastavad sunniraha- ja trahvimäärad (eelnõu § 1 punktid

41 ja 42). Selguse huvides kirjeldatakse käesolevas peatükis nii eelnõu enda kui ka eIDAS 2

määruse kohaldamisega kaasnevaid mõjusid, sest sihtrühmade jaoks avalduvad need koos ja

lahutamatult. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju mitmes valdkonnas, hõlmates

sotsiaalset mõju (sh e-teenuste kasutamise võimaluste laienemine), mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele (digiidentiteedi taristu turvalisus ja piiriülene koostalitlusvõime), mõju

majandusele (halduskoormus, ettevõtjate kohustused ja uute teenuste arendamise võimalused)

ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (uued ülesanded, järelevalve ja

infosüsteemide arendamine).

Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (vt seletuskirja punkt 2). Eesti seisukohad

Euroopa Komisjoni ettepaneku COM(2021) 281 (final) kohta kiitis heaks Vabariigi Valitsus ja

neid arutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.13 Euroopa Liidu tasandil on olemas ka

põhjalik mõjuhinnang. Komisjoni mõjuhinnangu14 kohaselt oli kehtiva eIDAS-raamistiku

põhiprobleem piiriülese e-identimise piiratud ja ebaühtlane kasutatavus – mõjuhinnangu

koostamise ajaks oli e-identimise süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki, teavitatud

süsteemid (Eesti puhul muu hulgas ID-kaart ja mobiil-ID) katsid hinnanguliselt 59% liidu

elanikkonnast ning teenusepakkujate vastuvõtuvõime oli ebaühtlane. Komisjoni

mõjuhinnangut toetavas uuringus15 hinnati eri poliitikavalikute kulusid ja tulusid avaliku

sektori asutustele, internetiteenuste osutajatele, vastavushindamisasutustele, usaldusteenuse

osutajatele ja e-identimise vahendite pakkujatele. Kuna väljatöötamiskavatsust ei koostatud,

esitatakse käesolevas peatükis mõjude analüüs väljatöötamiskavatsuse tasemele vastava

põhjalikkusega, tuginedes muu hulgas nimetatud Euroopa Liidu tasandi mõjuhinnangule.

Mõjude hindamisel on ajaline raamistik järgmine. eIDAS 2 määrus jõustus 20. mail 2024.

Määruse artikli 5a lõike 1 kohaselt peab iga liikmesriik tegema vähemalt ühe Euroopa

digiidentiteedikukru (edaspidi ka digikukkur) kättesaadavaks 24 kuu jooksul artikli 5a lõikes

23 ja artikli 5c lõikes 6 osutatud rakendusaktide jõustumisest.16 Samast ajast muutub sisuliselt

kohaldatavaks avaliku sektori asutuste kohustus aktsepteerida digikukrut e-identimist ja e-

autentimist nõudvatele internetipõhistele teenustele juurdepääsul (artikli 5f lõige 1).17

12

Justiits- ja Digiministeeriumi kaasamisplaan: olulisemad algatused 2026. aastal. Justiits- ja Digiministeerium:

2026. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-03/JDM%20kaasamisplaan%202026_pdf.pdf 13

Eesti seisukohad Euroopa digiidentiteedi raamistiku määruse eelnõu (COM(2021) 281 final) kohta. EISi toimik

21-0812. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30d59321-40e8-4d18-9e41-5676c2cbf811?activity=3.

Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. a istungil. Riigikogu toimik 1-2/21-365/6. 14

European Commission. Commission Staff Working Document. Impact Assessment Report. SWD(2021) 124

final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 15

European Commission. Study to support the impact assessment for the revision of the eIDAS regulation.

9.06.2021. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/study-support-impact-assessment-revision-eidas-

regulation 16

Digikukkur ehk Euroopa Liidu digiidentiteedirakendus (EUDI Wallet). Riigi Infosüsteemi Ameti koduleht,

01.06.2026. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 17

Cybernetica AS. Digikukru III etapi analüüs (Digiidentiteedikukru analüüside kogumik). Versioon 1.0,

8.04.2026. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet. Ptk 10 (Euroopa digiidentiteedikukrute aktsepteerimine avaliku

14

Erasektori tuginevatele isikutele, kellelt õigusakti või lepingulise kohustuse alusel nõutakse

veebis kasutaja tugevat autentimist, muutub aktsepteerimiskohustus kohustuslikuks hiljemalt

36 kuu möödumisel nimetatud rakendusaktide jõustumisest ehk 2027. aasta lõpust (artikli 5f

lõige 2).18

Peamised sihtrühmad on: 1) füüsilised isikud ehk digikukru potentsiaalsed kasutajad –

ligikaudu 1,36 miljonit Eesti elanikku19 ja teiste liikmesriikide kukrute kasutajad, kes soovivad

Eesti teenustele juurde pääseda; 2) avaliku sektori asutused, kes osutavad e-identimist nõudvaid

internetipõhiseid teenuseid, sealhulgas kõik 78 kohaliku omavalitsuse üksust; 3) erasektori

tuginevad isikud, kellelt nõutakse kasutaja tugevat autentimist, muu hulgas panganduse,

finantsteenuste, side, transpordi, energeetika, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, välja arvatud

mikro- ja väikeettevõtjad, kes on aktsepteerimiskohustusest vabastatud; 4) usaldusteenuse

osutajad, sealhulgas kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja uut liiki usaldusteenuste

(elektrooniliste tõendite väljastamine, e-allkirja kaugloomise vahendite haldamine) osutajad; 5)

autentsete allikate eest vastutavad asutused ehk riiklike andmekogude pidajad, kelle andmeid

kasutatakse elektrooniliste tõendite väljastamisel ja kontrollimisel; 6) Riigi Infosüsteemi Amet

(edaspidi ka RIA) kui pädev asutus, järelevalveasutus ja digikukru pakkumise korraldaja; 7)

Andmekaitse Inspektsioon andmekaitsealase järelevalve tegijana ning 8) Justiits- ja

Digiministeerium kui sertifitseerimisskeemi väljatöötamise eest vastutaja.

6.1. Sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju

Mõju avaldub kõigile füüsilistele isikutele, kes hakkavad digikukrut kasutama avalikele ja

erasektori teenustele juurdepääsuks nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Digikukkur

väljastatakse, seda kasutatakse ja see tunnistatakse füüsiliste isikute jaoks kehtetuks tasuta

(eIDAS 2 määrusega kehtestatud artikli 5a lõige 13) ning kukkur peab pakkuma kõigile

füüsilistele isikutele vaikimisi ja tasuta võimalust anda kvalifitseeritud e-allkiri mittekutselistel

eesmärkidel (artikli 5a lõike 4 punkt g). Digikukkur on kavandatud täiendava riikliku

isikutuvastusvahendina ID-kaardi ja teiste kehtivate eID-vahendite kõrval, mitte nende

asendajana.20 Kasutajal on täielik kontroll oma andmete üle: ta saab andmeid valikuliselt

avaldada, kasutada varjunimesid ning jälgida kõiki tehinguid ühise töölaua kaudu (artikli 5a

lõiked 4 ja 14). Võrreldes kehtivate e-identimise vahenditega suureneb seega inimese

teadlikkus ja kontroll selle üle, milliseid tema andmeid, kellele ja millal edastatakse – see on

selgelt positiivne mõju eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Ka

Euroopa Komisjon toob digikukru peamise kasuna kodanikele esile lihtsama juurdepääsu

avalikele ja erasektori teenustele, asjaajamisele kuluva aja ja halduskoormuse vähenemise ning

andmete valikulise avaldamise, mis vähendab oluliselt profileerimise võimalust; teatavates

olukordades võimaldab kukkur identifitseerida end täiesti anonüümselt.21

Eelnõuga tehtav oluline riigisisene kaalutlusotsus on isikukoodi kandmine kukrusse. Kuigi

eelnõuga korraldatakse otsekohalduva Euroopa Liidu määruse rakendamist Eestis, on siiski

valikukohti, mida Euroopa Liidu määrus ette ei kirjuta. Eelnõus nähakse ette, et lisaks

sektori tuginevate isikute poolt). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-

analuus.pdf 18

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 19

Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 20

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 21

Benefits. EU Digital Identity Wallet. Euroopa Komisjoni veebileht, 23.10.2025. https://ec.europa.eu/digital-

building-blocks/sites/spaces/EUDIGITALIDENTITYWALLET/pages/694487811/Benefits

15

kohustuslikele isikutuvastusandmetele lisatakse Eestis väljaantavate Euroopa

digiidentiteedikukrute isikutuvastusandmete hulka ka Eesti isikukood, mis rakendusmääruse

(EL) 2024/2977 kohaselt ei ole kohustuslik, vaid valikuline parameeter. Isikukoodi lisamine

annab Eesti inimestele võimaluse kasutada harjumuspäraseid e-teenuseid ka Euroopa

digiidentiteedikukru abil. Vastasel juhul oleks Euroopa digiidentiteedikukru laialdane

kasutuselevõtt Eestis raskendatud ning selle kasutamine jääks piiratud ulatusega, peamiselt

piiriüleste teenuste kasutamisega seotud juhtudesse. See otsus puudutab kogu Eesti

elanikkonda, kuid otsuse enda mõju tähtsus on mõõdukas, kuna e-teenuste kasutamiseks on

inimestel ka alternatiivid. Isikukoodi kukrusse kandmine on vajalik, sest Eesti e-teenuste

isikutuvastus põhineb valdavalt isikukoodil ning ilma selleta ei oleks kukkur Eesti teenustes

seniste riiklike e-identimise vahenditega samaväärselt kasutatav. Meede on proportsionaalne:

isikukood on avalik-õiguslikult reguleeritud ja laialdaselt kasutatav identifikaator, mille

töötlemine kukrus piirdub isikutuvastusandmete koosseisuga ega too kaasa uue andmekogu

loomist. Kaalutud alternatiiv – kukru väljaandmine ilma isikukoodita – jätaks kukru kasutusala

peamiselt piiriüleseks ega täidaks eesmärki. Andmekaitseriske, sealhulgas isikukoodi

ülemäärase avaldamise riski, maandavad eIDAS-määruse nõuded andmete valikulise

avaldamise kohta: kasutaja otsustab, milliseid andmeid ta tuginevale isikule avaldab, ning

tuginev isik võib küsida üksnes oma registreeringus märgitud andmeid.

Digikukru kasutamine on vabatahtlik: määruse artikli 5a lõike 15 kohaselt ei tohi kukrut

mittekasutavate isikute juurdepääsu avalikele ja erasektori teenustele ega tööturule mingil moel

piirata ning juurdepääs peab jääma võimalikuks ka muude identimis- ja autentimisvahenditega.

See maandab digilõhe riski: inimesed, kes nutitelefoni ei kasuta või uut lahendust ei soovi, ei

jää teenustest ilma. Rakendamisel tuleb siiski jälgida, et digikukru kasutamine ei muutuks

praktikas kohustuslikuks alternatiivide puudumise tõttu. E-identimise vahendid ja nende

kasutajaliidesed peavad ühtlasi vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/88222 ligipääsetavusnõuetele, mis toob kasu eakatele ja piiratud funktsionaalse

võimekusega inimestele. Kasutaja privaatsust kaitseb ka see, et määrus keelab kasutajate

jälgimise ja profiilianalüüsi eri teenuste vahel ning kukru kasutamise kohta tohib koguda üksnes

teenuse osutamiseks vajalikke andmeid (artikli 5a lõiked 14 ja 16).23

Positiivne sotsiaalne mõju avaldub ka alaealiste kaitsele: kuigi eIDAS 2 määrus alaealisi eraldi

ei reguleeri, on digikukkur kavandatud toimima muu hulgas vanuse kontrollimise vahendina

(nt digiteenuste määruse kohaste vanusepiirangute täitmisel), võimaldades tõendada vanust

ilma muid isikuandmeid avaldamata; see eeldab kukru kättesaadavust ka alaealistele.24

Negatiivse mõju riskina tuleb arvestada uute võimalike pettuseskeemide (nt õngitsus- ja QR-

koodiründed) levikuga kukru kasutuselevõtu algusfaasis. Seda riski aitavad maandada määruse

ja rakendusaktide turvanõuded, kukru sertifitseerimine ning kasutajate teavitamise tegevused.25

Mõju olulisus: mõju ulatus on keskmine (teenuste kasutamise viis muutub, kuid sihtrühma

käitumisega ei kaasne kohanemisraskusi, sest kasutamine on vabatahtlik ja senised vahendid

22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70). 23

Cybernetica AS. Digikukru II etapi analüüs (Digiidentiteedikukru ökosüsteem). Versioon 1.1, 02.07.2025.

Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet. Lisa 9 (Digikukrute monitoorimise aspektid).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 24

Vt viide 23, lisa 8 (Nõuded alaealistele kukruteenuse pakkumiseks).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 25

Vt viide 17, ptk 7 (QR-kood ründesaidi ründekaitse). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf

16

säilivad), avaldumise sagedus on suur (e-identimine on igapäevatoiming), sihtrühm on suur

(potentsiaalselt kogu elanikkond) ning ebasoovitavate mõjude risk on väike kuni keskmine

(pettuseriskid, digilõhe). Kuna vähemalt üks kriteerium on hinnatud suureks, on sotsiaalne

mõju oluline. Demograafiline mõju puudub: eelnõu ei mõjuta rahvastiku koosseisu ega -

protsesse.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Digiidentiteedi taristu on Eesti e-riigi toimimise kriitiline osa, mistõttu mõjutab eelnõu kaudselt

riigi sisejulgeolekut ja küberturvalisust. eIDAS 2 määrus nõuab digikukru pakkumist kõrge

usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi alusel, lõimitud turvet ning kukru

sertifitseerimist artikli 5c kohaselt; kukru rakendustarkvara komponentide lähtekood on

üldjuhul avatud (artikli 5a lõiked 3, 11 ja 12). Need nõuded tõstavad e-identimise ökosüsteemi

turvalisuse taset tervikuna. Eelnõus valitud suund, mille kohaselt Euroopa

digiidentiteedikukkur sisaldab isikut tuvastavate andmete seas ka Eesti isikukoodi, muudab

kukru isikutuvastuse poolest samaväärseks Eesti seniste riiklike elektroonsete

identimisvahenditega. Tänu sellele on Eesti inimestel võimalus kasutada kahte eri riiklikku

elektroonset identimisvahendit ning kahe riikliku alternatiivi olemasolu annab võimaluse

tagada teenuste toimivus ka ühe süsteemi tõrke korral, mis suurendab e-riigi kerksust. Samal

ajal suureneb ründepind: digikukkur koondab isiku tuvastusandmed ja elektroonilised tõendid

mobiilseadmesse, mistõttu on kukru ja selle tugisüsteemide turvaintsidentidel potentsiaalselt lai

mõju. Identiteedivarguse riski maandamiseks tuleb muu hulgas tagada, et inimest teavitatakse

alati, kui tema nimele on digikukkur väljastatud – see kaitseb ka neid, kes ise kukrut ei kasuta.26

Kvalifitseeritud e-allkirja usaldusväärsuse seisukohalt on oluline, et allkirja kaugloomise korral

oleks tagatud allkirjastaja ainukontroll, selgesõnaline tahteavaldus iga allkirjastamistoimingu

suhtes ning võimalus allkirjastatavaid dokumente enne ja pärast allkirjastamist loodud tulemit

kontrollida, vastasel juhul on allkirja õiguslik kehtivus ohus.27 Määruse artikkel 5e näeb

turvarikkumise korral ette kukru kättesaadavuse peatamise ja kasutajate teavitamise kohustuse.

Välissuhete vaates tugevdab üleliiduline koostalitlusvõime Eesti positsiooni Euroopa Liidu

digitaalsel siseturul: Eesti elanikud saavad kasutada digikukrut teiste liikmesriikide teenustes

ja vastupidi. Kohustuste tähtaegne täitmine on ühtlasi oluline rikkumismenetluse riski

vältimiseks – kui Eesti ei tee digikukrut tähtajaks kättesaadavaks või ei kehtesta nõutavaid

rakendusmeetmeid, võib Euroopa Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse. Mõju

olulisus: ulatus keskmine, sagedus väike, sihtrühm väike, ebasoovitavate mõjude risk

keskmine. Mõju ei ületa olulisuse künnist, kuid küberturvalisuse riske tuleb rakendamisel

järjepidevalt juhtida.

6.3. Mõju majandusele

Ettevõtjatele avaldub mõju kolmes rollis. Esiteks peavad erasektoris digikukrule tuginevad

isikud, kellelt õigusakti või lepingu alusel nõutakse veebis kasutaja tugevat autentimist (muu hulgas pangad, sideettevõtjad, tervishoiu- ja transpordisektori teenuseosutajad), hiljemalt

2027. aasta lõpust kasutaja vabatahtliku taotluse korral aktsepteerima digikukrut (artikli 5f lõige

2). See toob kaasa ühekordsed liidestamis- ja arenduskulud ning autentimisvoogude

kohandamise kulud. Mikro- ja väikeettevõtjad on sellest kohustusest vabastatud, mis piirab

26

Cybernetica AS. Digikukru I etapi analüüs. Versioon 1.0.1, 21.12.2023. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet.

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Digikukru-I-etapi-analuus.pdf 27

Vt viide 17, ptk 5 (Massallkirjastamise piirangud ja tingimused).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf

17

halduskoormuse kasvu väiksemate ettevõtjate jaoks. Väga suurte digiplatvormide

aktsepteerimiskohustus tuleneb vahetult määruse artikli 5f lõikest 3 ega puuduta Eesti

ettevõtjaid otseselt. Aktsepteerimiskohustus hõlmab kõiki eIDAS 2 määruse kohaselt

pakutavaid kukruid, mistõttu peavad Eesti teenusepakkujad olema valmis aktsepteerima ka

teiste liikmesriikide kukruid. Peame arvestama, et osa liikmesriike võib oma kukrud kasutusele

võtta juba 2026. aasta lõpuks.28

Teiseks peavad kõik digikukrule tugineda soovivad ettevõtjad end registreerima kukrule

tuginevate isikute riiklikus registris (määruse artikkel 5b, komisjoni rakendusmäärus (EL)

2025/84829). Registreerimisprotsess peab olema kulutõhus ja riski suhtes proportsionaalne:

rakendusmäärus nõuab veebipõhist ja võimaluse korral automaatset registreerimist ning

taotluste menetlemist põhjendamatu viivituseta, samuti on registreerimisel esitatavate andmete

maht piiratud (asukohaliikmesriik, nimi ja registrikood, kontaktandmed, kukru kavandatud

kasutus ja taotletavad andmed), mistõttu on ühe ettevõtja halduskoormus registreerimisel väike.

Ettevõtja ettevalmistavad tegevused hõlmavad kohustuse hindamist, protsesside analüüsi,

registreerimist, pääsusertifikaatide taotlemist ja süsteemide integreerimist. Registri

esmaversioon koos juhenditega on kavandatud valmima 2026. aasta lõpus või 2027. aasta

alguses ning registreerimine algab pärast selle valmimist.30 Eelnõuga ei kehtestata tuginevate

isikute registreerimise ega pääsusertifikaatide väljastamise eest riigilõivu: riigilõiv nähakse

riigilõivuseaduse §-s 116² ette üksnes Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loa taotluse

läbivaatamise eest. See hoiab ettevõtjate turule sisenemise barjääri madalal ja toetab Eesti

konkurentsipositsiooni teiste liikmesriikide suhtes. Registreerimise võimaliku tasustamise

mõju turule sisenemisele on käsitletud ka Eesti analüüsides31 ning digikukru kasutuse

majandusmudeli selgitamise vajadus tõstatati juba 2021. aasta kaasamisel.32

Kolmandaks mõjutab eelnõu usaldusteenuse osutajaid. Eelnõuga täpsustatakse ja

ajakohastatakse loamenetlust ning riigipõhiseid nõudeid usaldusteenuse osutaja jaoks ja

kirjeldatakse vastavat menetlust ja nõudeid ka Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja jaoks.

Selgelt sõnastatud nõuded aitavad teenuseosutajatel loamenetlust läbida ning loovad

õigusselgust nõuetele vastavuse suhtes; see mõju puudutab väikest ringi ettevõtjaid, kuid nende

jaoks on mõju suur. eIDAS 2 määrus loob uued usaldusteenuse liigid, muu hulgas atribuutide

elektroonilise tõendamise (elektroonilised tõendid) ja e-allkirja kaugloomise vahendite

haldamise, mis avavad Eesti usaldusteenuse osutajatele uued turuvõimalused kogu Euroopa

Liidus.33 Elektrooniliste tõendite potentsiaalseid kasutusjuhte on Eestis analüüsitud juba alates

2022. aastast – näiteks töötajakaardi, kalastuslubade, perekaardi ja mobiilse juhiloa

digiteerimine –, mis võimaldaks asendada paberil ja plastkaartidel põhinevad tõendid

masinloetavate elektrooniliste tõenditega ning vähendada nii ettevõtjate kui ka riigi

asjaajamiskulusid.34 Samal ajal karmistuvad vastavusnõuded: kvalifitseeritud usaldusteenuse

osutajaid auditeeritakse vähemalt iga 24 kuu järel (artikli 20 lõige 1) ning liikmesriigid peavad

28

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 29

Vt viide 6. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj 30

Vt viide 16. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/digikukkur-eudi-wallet 31

Vt viide 17, ptk 9 (RP-dega seotud õiguslik ja menetluslik raamistik).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf 32

Vt viide 29. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj 33

Vt viide 23, ptk 2 (Digiidentiteedikukru ökosüsteem). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 34

A. Pankova, P. Laud, A. Kalu, R. Lillemets, M. Toomsalu, M. J. Liba, A. Kamenik. Tõend kui platvorm. Riigi

Infosüsteemi Amet: 2022. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Toend-kui-platvorm-

12.05.2022.pdf

18

tagama, et määruse rikkumise eest saab usaldusteenuse osutajale määrata haldustrahvi, mille

maksimummäär on vähemalt 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul 1% üleilmsest aastasest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem (artikkel 16). Eelnõuga e-identimise ja e-

tehingute usaldusteenuste seaduses kehtestatavad karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 41 ja 42)

ning karistusseadustiku § 350 täiendamine (eelnõu § 3) suurendavad seega usaldusteenuse

osutajate vastutusriski, kuid ühtlustavad selle teiste liikmesriikidega.

Euroopa Liidu tasandi mõjuhinnang toob esile, et ühtse digiidentiteedi lahenduse kasutuselevõtt

vähendab oluliselt ettevõtjate kliendituvastuse kulusid ja identiteedipettustest tulenevaid

kahjusid: komisjoni hinnangul on tegevuskulude sääst olenevalt kasutuselevõtu ulatusest

finantsteenuste sektoris liidus tervikuna 0,68–1,36 miljardit eurot aastas (kliendi tuvastamise ja

hoolsusmeetmete kulud) ja tervishoiusektoris 1,26–2,51 miljardit eurot aastas ning

identiteedipettuste kahjud vähenevad finantsteenuste sektoris 0,85–1,4 miljardi euro võrra

aastas.35 Komisjon rõhutab ühtlasi, et sertifitseeritud ja kogu liidus toimiv autentimislahendus

vähendab iga üksiktehingu kulu, võimaldab viia tundlikumaid tehinguid täielikult digitaalseks

ning pakub ettevõtjatele neutraalse avaliku sektori autentimislahenduse alternatiivina

eraõiguslikele lahendustele, mis võivad kasutada kasutajaandmeid profileerimiseks.36 Need on

liidu koondhinnangud; Eesti-spetsiifiline kvantitatiivne hinnang koostatakse eelnõu menetluse

käigus (vt punkt 6.6).

Eesti kaalutlusotsustest mõjutab ettevõtjaid ka kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja

vastutuskindlustuse aastase koondsumma suurendamine ühelt miljonilt kahe miljoni euroni: see

suurendab mõõdukalt kindlustusmakset, kuid tagab kannatanutele tegeliku kahju hüvitamise

võimaluse ja vastab summa kehtestamisest möödunud aja jooksul muutunud hinnatasemele; iga

üksiku kindlustusjuhtumi kohta nõutav kate ei muutu. Avatud lähtekoodi nõudest erandi

tegemise võimalus (eelnõu § 1 punkt 13) annab riigile paindlikkuse juhuks, kui kukru üksikute

komponentide lähtekoodi avalikustamine ohustaks turvalisust; erandi kasutamata jätmise korral

kehtib määruse üldreegel, mistõttu on selle otsuse vahetu mõju ettevõtjatele ja kasutajatele

väike ning avaldub eelkõige riigi enda arendus- ja hankevalikutes.

Tarbijate jaoks väheneb asjaajamiskoormus: digikukkur võimaldab tõendada isikut ja atribuute

(nt vanust, kvalifikatsiooni, lube) ühe vahendiga nii Eestis kui ka üleliiduliselt, vähendades

paberdokumentide ja korduva andmete esitamise vajadust. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt

väheneks kodanike halduskoormus isikuandmete üleliidulise kasutamise korral liidus tervikuna

hinnanguliselt 350–400 miljoni euro võrra aastas.37 Mõju olulisus: ulatus keskmine (kohustatud

ettevõtjad peavad autentimislahendusi kohandama, kuid tegemist on ühekordse kohanemisega),

sagedus keskmine, sihtrühm keskmine (aktsepteerimiskohustus puudutab piiratud, kuid

majanduslikult olulisi sektoreid; mikro- ja väikeettevõtjad on vabastatud), ebasoovitavate

mõjude risk väike. Kuna kaks kriteeriumi on hinnatud keskmiseks, on mõju majandusele

oluline.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Puudub. Eelnõu reguleerib digitaalset identiteeditaristut ega mõjuta keskkonnakvaliteeti,

loodusvarasid ega ehitatud keskkonda. Kaudse vähese positiivse mõjuna võib digikukru ja

35

Vt viide 14, 3. lisa (joonis 18) ja 5. lisa (joonised 34 ja 35). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 36

Vt viide 21. https://ec.europa.eu/digital-building-

blocks/sites/spaces/EUDIGITALIDENTITYWALLET/pages/694487811/Benefits 37

Vt viide 14, 3. lisa (joonis 18). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124

19

elektrooniliste tõendite kasutuselevõtt vähendada paber- ja plastdokumentide kasutust, kuid see

mõju ei ole mõõdetav ega antud kontekstis oluline.

6.5. Mõju regionaalarengule

Otsene mõju puudub, sest eelnõu kohaldub kogu riigis ühetaoliselt. Kaudne vähene positiivne

mõju avaldub selles, et digikukkur parandab avalike ja erasektori e-teenuste kättesaadavust

olenemata asukohast, mis toetab teenuste tarbimist ka piirkondades, kus füüsiline teenusvõrk

on hõredam. Mõju ei ületa olulisuse künnist.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõuga ei jagata ümber kohustusi keskvalitsuse struktuuris ega looda uusi struktuuriüksusi;

lisanduvad ülesanded on jagatud asutuste vahel, kelle põhiülesanded juba hõlmavad sarnaseid

funktsioone. Suurim koormus langeb RIA-le, kelle ülesanneteks on eelnõu kohaselt pädeva

asutuse ülesanded, sealhulgas digikukru pakkumise korraldamine riigi nimel (sh võimalus

pakkumine ja selleks vajalikud tegevused allhankida), kukrule tuginevate isikute riikliku

registri asutamine ja pidamine koos pääsusertifikaatide väljastamise korraldamisega, Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja loamenetlus, e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme

samaväärsuse hindamine e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse38 § 21¹ kohases

menetluses ning riiklik ja haldusjärelevalve koos väärtegude kohtuvälise menetleja rolliga.

Kuna eIDAS 2 määrus loob uued usaldusteenuse liigid, laieneb ka usaldusteenuste järelevalve

ulatus ning lisandub Euroopa digiidentiteedikukru raamistiku järelevalveasutuse roll (määruse

artikkel 46a).39 Need ülesanded eeldavad püsivat lisaressurssi nii infosüsteemide arenduseks ja

halduseks kui ka menetluste läbiviimiseks; kulud ja rahastamisallikad on esitatud seletuskirja

7. peatükis. Euroopa Liidu tasandil hinnati komisjoni mõjuhinnangus, et digikukru ühe

lahenduse arendus- ja halduskulud on esimese kolme aasta jooksul kokku ligikaudu 10,5

miljonit eurot ja käitamine eeldab 25–30 töötajaga püsimeeskonda, ning e-identimise süsteemi

teavitamisega seotud vastavushindamisaruande kulu on suurusjärgus 80 000 – 100 000 eurot.

Kuna Eesti kasutab eID-vahendite turvasertifitseerimist juba praegu, ei tohiks

sertifitseerimisnõuetest endist tuleneda märkimisväärseid lisakulusid.40 Andmekaitse

Inspektsiooni töökoormus suureneb digikukru ja sellega seotud töötlemistoimingute

andmekaitsealase järelevalve võrra, sealhulgas kasutajate teadete menetlemisega, mida saab

esitada otse kukru ühise töölaua kaudu (artikli 5a lõike 4 punkt d).

Digikukru ökosüsteemi käivitamine eeldab lisaks mitme muu asutuse panust. Riiklik

sertifitseerimiskava tuleb igal liikmesriigil kehtestada oma kukrulahenduse ja selle aluseks

oleva e-identimise süsteemi arhitektuuri kohta ning määrata kava omanik. Eelnõu kohaselt on

kavade koostamine, ajakohasena hoidmine ja avaldamine valdkonna eest vastutava

ministeeriumi ülesanne (eelnõu § 1 punkt 31). Kukru vastavushindamisasutuse akrediteerimine

on riikliku akrediteerimisasutuse (Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) uus

akrediteerimisteenus, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.41 Digikukkur kavandatakse

eraldiseisva mobiilirakendusena. Kui digikukkur kavandataksekombineerituna mõne muu

mobiilirakendusega (nt riigiäpiga), muutub kukru sertifitseerimine keerukamaks ja EUDI-

38

Vt viide 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025016 39

Vt viide 23, ptk 2. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 40

Vt viide 14, 5. lisa. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0124 41

Vt viide 23, lisa 1 (Liikmesriigi riiklik sertifitseerimiskava) ja lisa 3 (Euroopa Komisjonile tehtavad teavitused).

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf

20

nõuded võivad laieneda rakenduse muudele funktsioonidele; seetõttu tuleb arhitektuurivalikul

eraldi hinnata turvaperimeetrit, sertifitseerimise ulatust ja lisamoodulite mõju

hindamisobjektile.42 Digikukru kui kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahendi

väljaandmine eeldab isikutuvastusandmete väljastamisel koostööd Rahvastikuregistri ja Isikut

tõendavate dokumentide andmekogu pidajaga.43 Riiklike andmekogude pidajatele, kelle

andmekogu kvalifitseerub autentseks allikaks, tekib kohustus võimaldada elektrooniliste

tõendite kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel kasutaja taotlusel kontrollida vähemalt

määruse VI lisas loetletud atribuute (nt aadress, vanus, kvalifikatsioonid, esindusõigused)

elektrooniliselt hiljemalt 24 kuu möödumisel rakendusaktide jõustumisest (artikkel 45e). See

eeldab andmekogude liideste ja andmekvaliteedi ettevalmistamist ning kohustus on suunatud

ka üleliidulisele kasutusele.44

Kõik avaliku sektori asutused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksused, peavad artikli 5f

lõike 1 kohaselt aktsepteerima digikukrut nendes internetipõhistes teenustes, mille

kasutamiseks nõutakse e-identimist ja e-autentimist. Asutuste individuaalset

kohandamiskoormust vähendab oluliselt see, et valdavas osas avaliku sektori teenustes

kasutatakse autentimiseks riigi keskset autentimisteenust (TARA): digikukru tugi lisatakse

kesksesse teenusesse, misjärel jõuab see asutusteni ilma iga asutuse eraldi arendusteta. Samas

tuleb keskse autentimisteenuse vahendajarolli kujundamisel arvestada määruse piiranguga,

mille kohaselt tuginevate isikute nimel tegutsevad vahendajad ei tohi salvestada andmeid

tehingu sisu kohta (artikli 5b lõige 10).45 Rakendamisel tuleb ühtlasi tagada, et digikukru

andmevahetusloogika sobituks Eesti X-tee, ühendatud andmekogude ja ühekordse küsimise

(once-only) põhimõttega ega tekitaks paralleelset, kasutaja käsitsi hallatavat tõendite

vahendamise kanalit seal, kus automatiseeritud andmevahetus on otstarbekam; sellele riskile

juhiti tähelepanu juba 2021. aasta kaasamisel.46 Asutused, kes keskset autentimisteenust ei

kasuta, peavad oma autentimislahendused ise kohandama. Kohaliku omavalitsuse üksustele ei

panda eelnõuga uusi iseseisvaid ülesandeid ega rahastamiskohustusi; nende koormus piirdub

keskse autentimisteenuse kaudu lisanduvate võimaluste kasutuselevõtuga.

Mõju olulisus: ulatus on RIA jaoks suur (lisanduvad uued püsiülesanded ja infosüsteemid),

teiste asutuste jaoks väike kuni keskmine; sagedus keskmine; sihtrühm keskmine;

ebasoovitavate mõjude risk suur (tähtaegse valmimise risk). Mõju on oluline.

Järelhindamine

Järelhindamise alus on suures osas määruses endas ette nähtud. eIDAS 2 määruse artikli 48a

kohaselt kogub liikmesriik statistikat digikukru ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise

kohta – sealhulgas kehtiva kukru kasutajate arv, kukrut aktsepteerivate teenuste liik ja arv,

kasutajate kaebused ning turvaintsidendid ja nende mõju – ning esitab statistilise aruande

42

Vt viide 17, ptk 2 (Superäpp). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-III-etapi-

analuus.pdf 43

Vt viited 23 ja 26. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf ja

https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Digikukru-I-etapi-analuus.pdf 44

Vt viide 23, ptk 2 ja lisa 2 (Autentne allikas). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 45

Vt viide 17, ptk 11 (TARA kui digikukru liides). https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-

05/Digikukru-III-etapi-analuus.pdf 46

Vt viide 29. http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/848/oj

21

Euroopa Komisjonile igal aastal 31. märtsiks avatud ja masinloetavas vormingus.47 Euroopa

Komisjon hindab omakorda määruse artikli 5f lõike 5 kohaselt 24 kuu jooksul digikukrute

kasutuselevõtust nende nõudlust, kättesaadavust ja kasutatavust. Riigisiseselt seiravad Justiits-

ja Digiministeerium ja RIA digikukru kasutuselevõttu jooksvalt vähemalt eelnimetatud artikli

48a näitajate alusel, millele lisanduvad registreeritud kukrule tuginevate isikute arv ning

digikukruga tehtud autentimiste ja allkirjastamiste maht. Seaduse rakendumise järelhindamise

käigus hinnatakse muu hulgas karistusnormide ja riigilõivude asjakohasust ning

halduskoormuse tegelikku muutust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigieelarvele jagunevad rakendamise kuludeks

(Euroopa digiidentiteedi kukru taristu loomine ja haldamine ning teenuste liidestamine) ja

järelevalve tugevdamise kuludeks. Kulusid kannavad Riigi Infosüsteemi Amet, Justiits- ja

Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ning digikukruga liidestuvad ministeeriumid.

Kohaliku omavalitsuse üksustele lisakulusid ega uusi ülesandeid ei kaasne. Kulud kajastavad

riigieelarve lisavajadust perioodil 2027–2030 ja on arvestatud asutuste eelarvestuste alusel48:

infotehnoloogiliste arenduste maksumus keskmise turuhinna ja eeldatava töömahu alusel,

tööjõukulud tööperede palgatasemete alusel. Samas tuleb arvestada, et projekt jätkub ja sellega

kaasnevad kulud ka pärast 2030. aastat.

7.1. Riigi Infosüsteemi Ameti kulud

RIA kannab rakendamise kulusid kokku 15 933 500 eurot ja järelevalve tugevdamise püsikulu

300 000 eurot (75 000 eurot aastas), seega kokku 16 233 500 eurot. Rakendamise kuludest

moodustavad ühekordsed investeeringud 2 990 000 eurot ning majandamis- ja tööjõukulud

vastavalt 10 182 500 ja 2 761 000 eurot. Rakendustegevused on: – digikukru teenusepakkuja

hankimine, sealhulgas hanke ja lepingu kulud, valdkonna kommunikatsioon ning analüüsid ja

uuringud (sh üleliidulise koostalitlusvõime tagamiseks vajalikel kohtumistel osalemine); –

tuginevate isikute registri loomine ja haldamine; – tõendite vahendamise lüüsi loomine ja

haldamine; – olemasolevate e-identimise baasteenuste TARA API, DigiDoc ja SiGa

kohandamine digikukru vajadustele. Järelevalve hõlmab EUDI raamistiku järelevalvet,

sealhulgas tegevuslubade väljastamist, teenuseosutajate üle arvestuse pidamist ning aruandlust

Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile (ENISA). Rakendustegevuste

kulud aastate lõikes on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. RIA rakendustegevused ja kulud aastatel 2027–2030 (eurodes)

Rakendustegevus 2027 2028 2029 2030 Kokku

1. Digikukru teenusepakkuja

hankimine 2 896 833 3 729 800 2 641 400 2 305 800 11 573 833

2. Tuginevate isikute register 562 000 386 100 394 800 405 600 1 748 500

3. Tõendite vahendamise

lüüs 524 667 386 100 394 800 405 600 1 711 167

4. TARA API kohandamine 150 000 100 000 0 0 250 000

47

Vt viide 23, lisa 9. https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Digikukru-II-etapi-analuus.pdf 48

Kulude arvestuse aluseks on asutuste koostatud eelarvestused.

22

Rakendustegevus 2027 2028 2029 2030 Kokku

5. DigiDoc’i kohandamine 150 000 150 000 0 0 300 000

6. SiGa kohandamine 200 000 150 000 0 0 350 000

Kokku 4 483 500 4 902 000 3 431 000 3 117 000 15 933 500

Allikas: Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvestus.

7.2. Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja liidestuvate

ministeeriumide kulud

Justiits- ja Digiministeeriumi lisavajadus on kokku 2 410 000 eurot (2027. ja 2028. aastal

685 000 aastas, 2029. aastal 570 000 ja 2030. aastal 470 000 eurot). Kulud on seotud riikliku

sertifitseerimisskeemi väljatöötamise ja kinnitamisega.

Andmekaitse Inspektsiooni lisavajadus on kokku 302 088 eurot (75 522 eurot aastas49), sellest

tööjõukulu 68 206 ja majandamiskulu 7316 eurot aastas, mis on vajalik eIDAS-määrusest

tulenevate järelevalvekohustuste täitmiseks, sealhulgas menetlemaks andmesubjektide teateid

kahtlaste või ebaseaduslike andmepäringute kohta.

Digikukruga liidestuvate ministeeriumide (haldusalade) kulud on kokku 2 000 000 eurot (2029.

ja 2030. aastal 1 000 000 eurot aastas). RIA ning Justiits- ja Digiministeerium loovad eIDAS-

määrusele vastavad üldkomponendid ja -funktsioonid, kuid teenuste liidestamine digikukruga

ja tõendite koostalitlusvõime tagamine on iga haldusala ülesanne.

7.3. Kulude koondülevaade

Kulud asutuste ja aastate lõikes on esitatud tabelis 2. Rakendamise ja järelevalve lisavajadus on

perioodil 2027–2030 kokku 20 945 588 eurot.

Tabel 2. Kulud asutuste ja aastate lõikes aastatel 2027–2030 (eurodes)

Asutus 2027 2028 2029 2030 Kokku

Riigi Infosüsteemi Amet

(rakendamine ja järelevalve) 4 558 500 4 977 000 3 506 000 3 192 000 16 233 500

Justiits- ja Digiministeerium 685 000 685 000 570 000 470 000 2 410 000

Andmekaitse Inspektsioon 75 522 75 522 75 522 75 522 302 088

Liidestuvad ministeeriumid 0 0 1 000 000 1 000 000 2 000 000

Kokku 5 319 022 5 737 522 5 151 522 4 737 522 20 945 588

Allikas: asutuste koostatud eelarvestused.

7.4. Mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele

Kohaliku omavalitsuse üksustele ei panda eelnõuga uusi iseseisvaid ülesandeid ega

rahastamiskohustusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne neile lisakulusid; nende koormus

piirdub keskse autentimisteenuse kaudu lisanduvate võimaluste kasutuselevõtuga. Digikukru

49

Andmekaitse Inspektsiooni eelarvestuse tekstiline selgitus esitab aastase lisavajaduse 75 519 eurot (palgakulu

68 203 ja majandamiskulu 7316 eurot); erinevus eelarveridade summast (75 522 eurot) tuleneb ümardamisest.

23

tugi lisatakse riigi kesksesse autentimisteenusesse (TARA) riigieelarve vahenditest, misjärel

jõuab see kohaliku omavalitsuse üksusteni ilma nende eraldi arenduste, töökoormuse või

kuluta.

7.5. Tulud ja rahastamise allikas

Eelnõuga muudetakse ka riigilõivuseadust. Laekuva riigilõivu maht sõltub taotluste arvust,

mida ei ole avalike allikate põhjal võimalik usaldusväärselt prognoosida; muid tulusid eelnõu

rakendamisega ei kaasne.

Kulud kaetakse riigieelarvest ning vastavad eelarvetaotlused esitatakse riigieelarve protsessis.

Praegu nendeks ülesanneteks eelarves katet ei ole. Lisaressursi tagamine on rakendamise

eeldus: ilma selleta ei ole võimalik täita määrusest (EL) 2024/1183 (eIDAS2) tulenevaid

ülesandeid, millega kaasneb Euroopa Liidu õiguse rikkumise menetluse ja rahaliste

sanktsioonide risk.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga antakse üks uus volitusnorm: e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse §

3¹ lõigete 5 ja 6 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tuginevate isikute

registri põhimääruse, milles sätestatakse andmekogu pidamise korraldus, täpne andmekoosseis,

andmete esitamise ja registreeringu menetlemise kord ning vajaduse korral muud andmekogu

pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Volitusnorm on vajalik, sest komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2025/848 jätab registri pidamise tehnilise ja korraldusliku täpsustamise

liikmesriigile; seaduse tasandil sätestatakse andmekogu asutamine, eesmärk, vastutav töötleja,

andmete koosseisu põhialused, avalikkus ja säilitustähtaeg ning määruse tasandile jääb üksnes

rakenduslik täpsustus. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.Rakendusakt tuleb

kehtestada hiljemalt 24. detsembriks 2026, sest sellest kuupäevast kohaldub komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2025/848 ja registreerimine peab olema võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse § 12 lõige 2, mille tagajärjel muutub kehtetuks selle alusel antud Vabariigi Valitsuse

määrus „Usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse vastavushindamise kord“.50

Euroopa digiidentiteedikukru sertifitseerimise kava, mille koostamise kohustus pannakse

eelnõuga valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (eelnõu § 1 punkt 31), ei ole õigustloov

akt ega rakendusakt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja tähenduses, vaid haldusesisene

dokument, mis avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Samuti ei eelda eelnõu muud

rakendusakti: registreerimistaotluste esitamise tehniline kord tehakse kättesaadavaks

tuginevate isikute registri kaudu põhimääruses sätestatud korras.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ehk põhiseaduse § 108 kohaselt kümnendal päeval pärast Riigi

Teatajas avaldamist. Eraldi jõustumissätet eelnõu ei sisalda. Üldkorras jõustumine on

põhjendatud, sest sihtrühmade sisulised kohustused tulenevad valdavalt vahetult eIDAS 2

määrusest ja selle rakendusmäärustest, mille kohaldamise tähtajad on sätestatud Euroopa Liidu

õiguses, ning eelnõu riigisisesed rakendusmeetmed (pädeva asutuse määramine, loamenetlus,

register, karistusnormid) ei nõua sihtrühmadelt sellist kohanemisaega, mis eeldaks pikemat

jõustumistähtaega. Vastupidi, riigisiseste rollide ja menetluste võimalikult varane jõustumine

50

Usaldusteenuse osutaja ja usaldusteenuse vastavushindamise kord (RT I, 28.10.2016, 17).

24

on vajalik, et tuginevate isikute registreerimine oleks võimalik hiljemalt 24. detsembrist 2026,

mil kohaldub komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/848.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse

Inspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Maa- ja

Ruumiametile, Rahvusarhiivile, Politsei- ja Piirivalveametile, Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskusele ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.

EIS-i kaudu toimuv kooskõlastamine on ühtlasi avalik konsultatsioon, sest eelnõu materjalid

on infosüsteemis avalikult kättesaadavad ja igaühel on võimalik esitada eelnõu kohta arvamus.

Huvirühmi on sisuliselt kaasatud juba enne eelnõu koostamist, ja seda kahel tasandil. Euroopa

Liidu tasandil korraldas Euroopa Komisjon eIDAS-määruse läbivaatamiseks avaliku

konsultatsiooni 24. juulist kuni 2. oktoobrini 2020, et koguda tagasisidet e-identimise ja

usaldusteenuste arengu ning kasutuselevõtu takistuste kohta51; konsultatsioonile laekus 318

vastust ning selle tulemusi on kajastatud komisjoni mõjuhinnangut toetavas uuringus.52 Lisaks

avalikule konsultatsioonile sai komisjon kirjalikku tagasisidet esialgse mõjuhinnangu kohta

(23. juulist 3. septembrini 2020), korraldas sihitatud sidusrühmauuringu (106 vastust) ning

küsitles liikmesriikide esindajaid eIDAS-i koostöövõrgustikus. Avaliku konsultatsiooni

tulemuste kohaselt toetas 60% vastanutest ühtse ja üldtunnustatud Euroopa digiidentiteedi

süsteemi loomist riiklike e-identimise vahendite kõrvale; peamiste eelistena nimetati

universaalset aktsepteeritavust (47% vastanutest), kasutusmugavust (43%) ja riigi tagatud

usaldusväärsust (37%), peamise väljakutsena aga ühtse süsteemi ülesehituse ja juhtimise

keerukust (52%); 49% vastanutest pidas kehtiva raamistiku peamiseks parandusmeetmeks selle

laiendamist erasektorile.53 Eesti seisukohtade kujundamisse komisjoni ettepaneku COM(2021)

281 (final) kohta kaasati asjaomased ministeeriumid, asutused ja huvirühmad; seisukohad kiitis

heaks Vabariigi Valitsus ja neid arutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.54 2021. aasta

kaasamise tabelist nähtub muu hulgas, et Siseministeerium toetas eelnõu eesmärke, huvirühmad

tõstatasid küsimusi digikukru seosest olemasoleva eID-ökosüsteemi ja X-tee

andmevahetusloogikaga, riigisisestest kuludest, majandusmudelist, erasektori vastutusest ja

rakendamise tähtajast ning Eesti tegi ettepaneku näha kukru kasutuselevõtuks ette 24 kuud

tehniliste nõuete jõustumisest – tähtaeg, mis kajastub ka määruse lõplikus tekstis (artikli 5a

lõige 1).55 Kaalutlusruumi kasutamise analüüs tehti Eesti seisukohtade kujundamise käigus,

mistõttu ei koostatud eelnõu kohta väljatöötamiskavatsust (hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punkt 2; vt ka seletuskirja punkt 2). Lisaks osales Eesti Euroopa Komisjoni

kaasrahastatud suuremahulises pilootprojektis POTENTIAL, milles 19 liikmesriiki ja Ukraina

51

Digital identity and trust: Commission launches public consultation on the eIDAS Regulation. Euroopa

Komisjoni veebileht, 24.07.2020. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/digital-identity-and-trust-

commission-launches-public-consultation-eidas-regulation 52

Vt viide 15. 53

Vt viide 14, 2. lisa. 54

Vt viide 13. 55

Vt viide 29.

25

katsetasid aastatel 2023–2025 digikukru kuut kasutusjuhtu; Eesti panustas RIA eestvedamisel

digitaalse juhiloa tehnilise kontseptsioonilahenduse väljatöötamisse ning projekti tulemused

andsid sisendi Euroopa digiidentiteedikukru arhitektuuriraamistiku (ARF) väljatöötamisse.56

Määruse rakendusaktide eelnõude kohta on huvirühmadel olnud võimalik esitada tagasisidet

Euroopa Komisjoni tagasisidekorje kaudu.

Eestis on kaasamine ja ettevalmistus toimunud järjepidevalt alates 2022. aastast. RIA on

tellinud sõltumatud analüüsid digikukru ja elektrooniliste tõendite ökosüsteemi kohta – „Tõend

kui platvorm“ (2022), digikukru I etapi analüüs (2023), II etapi analüüs (2025) ja III etapi

analüüs (2026) – ning avalikustanud need oma kodulehel, kus on avaldatud ka teave digikukru

ökosüsteemi, ettevõtjate kohustuste, tuginevate isikute registri ajakava ja korduma kippuvate

küsimuste kohta.57 2025. aasta mais kutsus RIA turuosalisi avalikult varakult kaasa mõtlema

Euroopa Liidu digikukru järgmiste sammude üle.58 Tuginevate isikute registreerimise juhendid

avaldatakse pärast registri esmaversiooni valmimist samuti RIA kodulehel, mis tagab

ettevõtjatele jooksva teabe kohustuste täitmiseks.59

Pärast EIS-i kooskõlastusringi uut kaasamisringi ei kavandata. EIS-i kaudu toimuv

kooskõlastusring täidab ühtlasi Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta kaasamisplaanis

kavandatud avaliku konsultatsiooni eesmärki.60 See on põhjendatud, sest eIDAS 2 määrus on

vahetult kohaldatav ja eelnõu riigisisene otsustusruum on piiratud rakendusmeetmetega, mille

sisulised valikud on läbi arutatud Euroopa Liidu tasandi õigusloomes, pilootprojektides ja

Eestis toimunud ettevalmistava kaasamise käigus; sihtrühmadel on võimalik esitada arvamusi

kooskõlastusringi jooksul EIS-i kaudu ning eelnõu menetlemisel Riigikogus. Kaasamisel ja

ettevalmistavates analüüsides esile kerkinud põhiküsimused – sobitumine X-tee ja ühekordse

küsimise põhimõttega, digikukru kasutuse majandusmudel, erasektori vastutusraamistik,

tuginevate isikute register, järelevalve ja karistused, sertifitseerimise ulatus – on käsitletud

seletuskirja 6. peatükis ja eelnõu sisu peatükis (seletuskirja 3. peatükk).

Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise tulemused ning saadud märkuste arvestamise ülevaade

esitatakse seletuskirja lisas märkuste tabelina, milles kajastatakse iga märkuse sisu, esitaja ning

arvestamine või arvestamata jätmine koos põhjendusega (hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 50 lõiked 2 ja 3). [Täidetakse menetluse käigus.]

Seletuskirja lisad

Lisa 1. Rakendusakti kavand (tuginevate isikute registri põhimäärus).

Lisa 2. Vastavustabel (eIDAS 2 määruse ja eelnõu sätete seosed).

Lisa 3. Märkuste tabel. [Täidetakse menetluse käigus.]

56

Pilootprojekt POTENTIAL (digitaalne juhiluba). Riigi Infosüsteemi Ameti koduleht, 19.05.2026.

https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektroonilise-identiteedi-teenused/pilootprojekt-potential 57

Vt viited 35, 26, 23 ja 17. Analüüsid on avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehel (vt viide 16). 58

EL digikukru järgmised sammud: kutsume turuosalisi varakult kaasa mõtlema. Riigi Infosüsteemi Ameti blogi,

30.05.2025. https://www.ria.ee/blogi/el-digikukru-jargmised-sammud-kutsume-turuosalisi-varakult-kaasa-

motlema 59

Vt viide 16. 60

Vt viide 12.

26

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2026

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Seletuskirja lisa 2

Euroopa Liidu õiguse rakendamise vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 (mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1183) on tervikuna ja vahetult kohaldatav. Käesolev tabel kajastab

üksnes neid määruse ja selle rakendusmääruste sätteid, mille rakendamiseks on vajalik riigisisene meede. Kasutatud lühendid: EUTS – e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seadus; RLS – riigilõivuseadus; KarS – karistusseadustik.

Euroopa Liidu õigusakti säte

Riigisisese

meetme

vajadus

Rakendav riigisisene säte Kommentaar

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 5a

(Euroopa digiidentiteedikukru pakkumine ja

liikmesriigi ülesanded)

Jah EUTS § 2 lõiked 1 ja 2 Pädeva asutuse (Riigi Infosüsteemi Amet) määramine ning

ülesannete lepinguline üleandmine teenuse osutajale.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5a lõike 4

punkti d alapunkt iii ja lõike 5 punkti a

alapunkt x (riiklik andmekaitseasutus)

Jah EUTS § 2 lõige 3 ja § 22 lõige 2 Andmekaitse Inspektsiooni rolli ja järelevalvepädevuse

määramine.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 5b ja

rakendusmäärus (EL) 2025/848 (kukrule

tuginevate isikute registreerimine)

Jah EUTS § 3¹ ja tuginevate isikute

registri põhimäärus

Tuginevate isikute registri asutamine ja pidamine.

Rakendusakti kavand esitatakse seletuskirja lisas 1.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõige 1

(Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimine)

Jah EUTS § 6 lõige 4 ja § 8 punkt 2¹ Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja loakohustus ja kehtiva

sertifitseeringu nõue.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 5c lõiked 3

ja 7 ning artikli 45f lõige 3

Jah EUTS § 2 lõige 4 Nimetatud ülesannete täitmine antakse valdkonna eest

vastutavale ministeeriumile.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 7 punkt f

ning artiklid 9, 12, 46a, 46b ja 48a

(liikmesriigi ülesanded)

Jah EUTS § 2 lõige 1 Nimetatud liikmesriigi ülesandeid täidab pädeva asutusena

Riigi Infosüsteemi Amet.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõiked 1

ja 2 (vastutus ja kahju hüvitamine)

Jah EUTS § 5 lõige 2 Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vastutuskindlustuse

nõue.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 16

(karistused)

Jah EUTS §-d 23¹, 23² ja 23³ ning

KarS § 350

Sunniraha ülemmäär, väärteovastutus ja kohtuväline menetleja

ning tähtsa isikliku dokumendi mõiste laiendamine Euroopa

digiidentiteedikukrule.

2

Euroopa Liidu õigusakti säte

Riigisisese

meetme

vajadus

Rakendav riigisisene säte Kommentaar

Määrus (EL) nr 910/2014 artikli 46a lõike 3

punkt a (kukru pakkuja järelevalve)

Jah EUTS § 6 lõige 4 Ex ante ja ex post järelevalve tagatakse loakohustuse kaudu.

Määrus (EL) nr 910/2014 artikkel 48a

(statistika kogumine ja aruandlus)

Jah EUTS § 23⁴ (3². peatükk) Teabevahetuse ja aruandluse kohustus (eelnõu § 1 punkt 43).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2977

(isikutuvastusandmed ja isikuandmete

atribuudid)

Jah EUTS § 5 lõige 11 Euroopa digiidentiteedikukru kasutaja isikukoodi kandmine

kukrusse.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2981

(Euroopa digiidentiteedikukru

sertifitseerimine)

Jah EUTS § 7 lõike 3 punkt 5 Euroopa digiidentiteedikukru kirjelduse ja sertifitseerimise

hindamise aruande esitamine.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2162

(usaldusteenuste vastavushindamine)

Jah EUTS § 7 lõike 3 punkt 1 Vastavushindamise aruande sisu ja vormi nõuded.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/848

(kukrule tuginevate isikute register)

Jah EUTS § 3¹ ja tuginevate isikute

registri põhimäärus

Registri sisu ja pidamine, sealhulgas I lisa teabe avalikustamine

(artikli 3 lõige 4), säilitustähtaeg (artikkel 10) ning

registreeringu peatamine ja tühistamine (artikkel 9).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/847

(turvaintsidentidest teavitamine)

Jah EUTS § 4 Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja

kohustus teavitada pädevat asutust turvaintsidentidest.

Riigisisene lõivumeede (Euroopa

digiidentiteedikukru pakkuja loataotlus)

Jah RLS § 116² Riigilõivu määr Euroopa digiidentiteedikukru pakkuja

loataotluse ja korduva taotluse läbivaatamise eest.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 30.07.2026 nr 8-1/5650-1

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning teistele arvamuse avaldamiseks E-identimise ja

e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse

eelnõu.

Palume saata kooskõlastuskirjad ja arvamused viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Rakendusakti kavand 4. Vastavustabel

Cyrsten Rohumaa 58864212 [email protected] Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet

Andmekaitse Inspektsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Statistikaamet Maa- ja Ruumiamet Rahvusarhiiv Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Regionaal- ja Põllumajandus­ministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus