Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 08.07.2026 nr DM-136697-6

Meie 30.07.2026 nr 9.3-4/26/5403-2

Väo VIII lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotlus

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) osaühing Eesti Killustik poolt 17.06.2026 esitatud

keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest.

Osaühing Eesti Killustik kaevandab Väo lubjakivimaardlas (registrikaart nr 0046) lubjakivi Väo

VIII lubjakivikarjääris keskkonnakaitseloa nr KL-514265 alusel alates 2022. aastast (loa

kehtivus kuni 25.01.2037). Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Rae

vallas Soodevahe külas ning hõlmab mitmeid (17) era- ja riigikinnistuid. Kaevandaja soovib läbi

uue keskkonnaloa taotluse laiendada oma tegevust Väo maardlas ning hõlmata lisaks praegusele

mäeeraldisele (plokid 42 ja 43 aT) ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk Väo

X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut (plokid 57 ja 58 aT).

Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks,

rohumaaks ning ärimaaks.

Taotletava tegevuse jaoks on läbitud ka keskkonnamõju hindamise protsess, mille tulemusena

on Keskkonnaamet 11.05.2026 kirjaga nr 6-3/26/1265-6 nõuetele vastavaks tunnistanud Väo

VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) aruande. Amet on varasemalt esitanud oma seisukohad Väo VIII lubjakivikarjääri KMH

programmi kohta 03.12.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/11227-2 ning KMH aruande kohta 29.12.2025

kirjaga nr 9.3-4/24/11227-6.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib lisaks järgmist:

1. Kuigi taotluse kohaselt ei paikne karjääri vahetus läheduses ulatuslikke müratundlikke

alasid, asuvad piirkonnas siiski eluhooned ning aktiivses kasutuses olevad majapidamised.

Seetõttu tuleb müra- ja vibratsioonimõju hindamisel arvestada ka lähimate olemasolevate

eluhoonete ning väljaveomarsruutide äärsete müratundlike objektidega. Ameti hinnangul ei

saa mõju puudumist põhjendada üksnes sellega, et tegevus toimub valdavalt tootmis- ja

transpordialadega ümbritsetud piirkonnas.

2. Amet märgib, et müra vähendamiseks kavandatud meetmed peaksid olema määratletud

piisava konkreetsusega. Taotluses toodud võimalus rakendada müratõkkevalle, paigutada

müraallikad süvendisse või kasutada muid leevendusmeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt

ning nende rakendamine on jäetud vajaduspõhiseks. Vajaduse korral tuleks keskkonnaloas

määrata selgemalt müra vähendamise meetmete rakendamise tingimused.

2(2)

3. Amet peab põhjendatuks, et keskkonnaloas nähakse ette võimalus hinnata tegelikke

müratasemeid juhul, kui tegevuse käigus ilmnevad põhjendatud mürakaebused, muutuvad

töötingimused või suureneb hüdrovasara kasutamise osakaal. Sellisel juhul võimaldaks

kontrollmõõtmiste tegemine hinnata prognoositud müratasemete vastavust tegelikule

olukorrale ning vajaduse korral rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.

4. Amet juhib tähelepanu, et Väo karjääri piirkonnas toimuva kaevandamistegevuse kohta on

ametile esitatud korduvalt pöördumisi seoses kaevandamistegevusest põhjustatud müra ja

vibratsiooniga. Ameti praktika näitab, et ka olukorras, kus tegevus vastab kehtestatud

normtasemetele, võib müra ja vibratsioon põhjustada elanikele olulist häiringut ning

mõjutada elukeskkonna kvaliteeti. Seetõttu peab amet oluliseks rakendada müra ja

vibratsiooni vähendavaid meetmeid võimalikult suures ulatuses juba tegevuse kavandamisel

ning kasutada parimat võimalikku praktikat häiringute ennetamiseks ja vähendamiseks.

5. Kuigi modelleerimisel on kasutatud müraallikate maksimaalseid helivõimsusi, ei nähtu

materjalidest, et oleks eraldi pööratud tähelepanu maksimaalsetele helirõhutasemetele.

Ameti varasemas arvamuses juhiti tähelepanu vajadusele hinnata ka maksimaalseid

helirõhutasemeid, kuid materjalidest ei selgu, et seda oleks tehtud.

Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud

normtasemeid.

6. Naabruses asuvate hooneteni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid.

7. Valgustuse kavandamisel tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida

nende põhjendamatut või ülemäärast valgustamist. Vajaduse korral tuleb kavandada

asjakohased leevendusmeetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]