1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Siseministeerium

20.07.2026 nr 1-7/203-2

Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu järgmiste

märkustega. Siseministeerium teeb ettepaneku täiendada

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine“ eelnõu § 1 „Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a

määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse

ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja

neist väljumise kord“ muutmine“ järgmiselt:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu

„millisesse sadamasse laev suundub,“ sõnadega „laeva sadamasse

saabumise ja sadamast lahkumise täpne aeg,“;

2) paragrahvi 1 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Laevaagent

või laeva kapten teavitab viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit

käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktis 1 esitatud andmete

muudatusest.“;

3) paragrahvi 2 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „või“

sõnaga „ja“;

4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 lõikes 22 asendatakse sõnad „laevaomaniku

agent“ sõnaga „laevaagent“;

6) paragrahvi 4 lõiget 22 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises

sõnastuses: „3) vähemalt kaks tundi enne kaubalaeva sadamast

Arvestatud.

2

väljumist; 4) vahetult peale merematket ja reisijatevedu

korraldava laeva laadimistööde ja reisijate pardalemineku

lõppu.“;

7) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sadamast

väljumisel esitatakse dokumendid vähemalt üks tund enne

väljasõitu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“;

8) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sadamast“

sõnadega „kolmandasse riiki“.

Ettepanekud Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194

„Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning

piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist

väljumise kord“ täiendavaks muutmiseks on vajalikud määruse

rakendamisel tekkinud segaduste vältimiseks ning õigusselguse

tagamiseks.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 loetelusse on vaja lisada laeva

sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise täpne aeg. Politsei-

ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) vajab andmeid piirikontrolli

teostamise planeerimiseks. Üldjuhul laevaagent või laeva kapten

edastab juba praegu laeva sadamasse saabumise ja lahkumise

(eeldatava ja täpse) aja elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

Üksikutel juhtudel ei ole saabumise või lahkumise täpset aega

süsteemi märgitud või on märgitud üksnes eeldatav saabumise ja

lahkumise aeg, mille erinevus võib olla 30 minutit või üle paari

tunni. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/399,

mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju

(Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1– 52), lisa

VI p 3.1.4 sätestab võimaluse erandina laeva pardal olevate

isikute kontrollimiseks. Laevaagendi või laeva kapteni

õigeaegselt esitatud andmete alusel on PPA-l võimalik kontrollida

andmeid ning anda elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu luba

3

riiki sisenemiseks ning füüsiliselt ei ole vaja piirikontrolli

teostada ehk sadamasse sõita, kuna politseiametnikud ei viibi

püsivalt sadamates. Laeva läbiotsimist ja pardal viibivate isikute

kontrolli teostavad piirivalveametnikud üksnes õigustatud

juhtudel sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud

riskide hinnangu alusel. Juhul, kui PPA ei tea sadamasse

saabumise ja sadamast väljumise täpset aega, ei ole võimalik

planeerida sadamas ametnike kohalolu ja see võib tekitada

olukorra, kus politseiametnikud on eelinfo alusel sadamas paar

tundi varem ja peavad ootama laeva. Kuid võib tekkida ka

vastupidine olukord, et politseiametnikud jõuavad sadamasse

paari tunnise hilinemisega, kuna täidavad teisi ülesandeid,

mistõttu laevameeskond ei tohi laevalt lahkuda, kuna

kohustuslikku piirikontrolli ei ole teostatud. Muudatus reguleerib

juba praegu kokkuleppelist olukorda ning ei too kaasa lisa

halduskoormust. Üksnes laevaagendid, kes ei teavita praegu PPA

palvel täpset saabumise ja lahkumise aega on muudatusest

mõjutatud. Muudatuse tulemusel on võimalik laevaperel

kiiremini laevalt lahkuda, aga samuti planeerida politseiametnike

tööülesandeid ressursisäästlikumalt. Paragrahvi 1 lõige 21

muudatused on vajalikud, kuna lisaks laevapere liikmete või

reisijate koosseisu ja arvu muudatustest on määruse § 1 lõike 2

punktis 1 teisigi olulisi andmeid, mille muutmisest on vajalik

PPA-l teavet. Kehtiva määruse § 41 kohaselt peab kõik andmed ja

dokumendid, sh muudatused sisestama elektroonilisse

mereinfosüsteemi. Elektroonilisse mereinfosüsteemi eesmärgiks

on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni

edastamist, kogumist ja säilitamist. Paragrahvi 2 lõike 2 esimeses

lauses on vaja asendada sõna „või“ sõnaga „ja“, kuna praktikas on

tekkinud olukordi, kus on mõistetud, et sadamast väljumisest ei

4

pea teavitama, kui sisenemisest on teavitatud. Lause esimene pool

viitab selgelt, et mõlemal puhul on vajalik Kaitseväe ning PPA

teavitamine. Muudatus on vajalik, et vältida segadusi normi

tõlgendamisel. Paragrahvi 4 lõikes 22 asendada sõnad

„laevaomaniku agent“ sõnaga „laevaagent“. Meresõiduohutuse

seadus § 2 p 17 sätestab laevaagendi mõiste. Mõiste

„laevaomaniku agent“ nimetatud sättes on eksitav ning see on

määruse tekstis juba tervikuna muudetud. Seetõttu tuleb ka

muutmata jäänud sättes mõistekasutus ühtlustada. Paragrahvi 4

lõike 22 punktid 3 ja 4 täpsustavad, millal peab merematket,

kaubavedu või reisijatevedu korraldava laeva kapten või agent

edastama PPA-le laevapere liikmete ja reisijate nimekirja laeva

sadamast väljumisel. Kehtiva määruse § 4 lõige 6 reguleerib, et

sadamast 3 (3) väljumisel esitatakse dokumendid vähemalt üks

tund enne väljasõitu. Praktikas esitatakse PPAle dokumendid

kaootiliselt. Selge regulatsiooni puudumine jätab võimaluse

andmete edastajal otsustada, millal andmed edastatakse.

Kaubalaeva sadamast väljumisel on vaja edastada PPA-le

dokumendid vähemalt kaks tundi enne, et PPA jõuaks

dokumendid üle vaadata ning vastu võtta vastu otsus, kas teostada

piirikontrolli või mitte. Füüsilise piirikontrolli teostamiseks on

patrullil vaja lisaks ka sadamasse sõita ning teha kohapealseid

toiminguid. Kui dokumendid edastatakse hiljem, võib laeva

sadamast väljumine edasi lükkuda. Tervikliku reisijate nimekirja

esitamine enne reisijate pardaleminekut merematket või

reisijatevedu korraldava laeva puhul ei ole realistlik ja võimalik,

kuna isikud võivad osta pileteid ka viimasel hetkel. Seetõttu on

vaja sätestada erisus, et merematket või reisijatevedu korraldava

laeva laevapere liikmete ja reisijate nimekiri edastatakse PPA-le

vahetult peale merematket ja reisijatevedu korraldava laeva

5

laadimistööde ja reisijate pardalemineku lõppu. Dokumentide

esitamine vahetult peale reisijate pardaleminekut või

laadimistööde lõppemist on eelkõige vajalik, et sihtkoha riik

saaks vajaduse korral reageerida ja planeerida laeva läbiotsimist

ning pardal viibivate isikute kontrolli sisejulgeoleku ja

ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.

Paragrahvi 5 lõikega 1 täpsustatakse, et väikelaeva juht on

kohustatud teavitama PPA-d ja sadamakaptenit väikelaeva

sadamast suundumisest üksnes kolmandasse riiki, sarnaselt

saabumisega. Väikelaeva sadamast lahkumisest teavitamine on

vajalik juhtudel, kui lahkutakse väljapoole Schengeni ala.

Tulenevalt Schengeni piirieeskirjadest ei teostata üldjuhul

väikelaevade puhul piirikontrolli liikmesriigi sadamast saabuvate

või väljuvatele lõbusõidulaevadele ja nendel viibivatele isikutele.

Muudatuse järgselt ei pea väikelaeva juhid enam, nt Soome või

Lätti sõitmisel PPA-d ja sadamakaptenit teavitama. Teavitus on

jätkuvalt kohustuslik, nt Vene Föderatsiooni suundumisel. Lisaks

juhime tähelepanu ka võimalikule muudatusvajadusele määruse

paragrahvi 3 lõikes 2. Nimelt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks

Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade

ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude

Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“

§ 3 lõige 1 punkt 4. Eelnevast tulenevalt määruse § 3 lõikes 2

sätestatud Maksu- ja Tolliameti teavitamine ei pruugi olla enam

eelnõu muudatuse tõttu vajalik. Samas puudub § 3 lõikes 2

Kaitseväe teavitamise kohustus. Leiame, et eelkõige inimelude

päästmise eesmärgil on oluline jätkuvalt PPA teavitamine, kuid

peame tõenäoliseks, et teistel juhtudel peab info jõudma

Kaitseväele. Palume võimalusel arvestada Siseministeeriumi

ettepanekutega Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse

6

nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning

piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist

väljumise kord“ täiendavaks muutmiseks, et lähiajal ei oleks

vajadust määrust taas muuta.

Kliimaministeerium

09.07.2026 nr 1-5/26/2533-2

Kliimaministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruste

muutmise eelnõu märkusega arvestamisel. Eelnõu §-ga 3

tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a

määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud

politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise nõuded“. Eelnõu seletuskirja

leheküljel kolm on toodud, et määruse kohaldamisalasse jääb vaid

kaks laeva ning nende suhtes on vajadus kehtestada erandeid ära

langenud. Seletuskirjas puudub selgitus, millised nõuded

hakkavad edaspidi kehtima neile kahele laevale ning kas on

vajalik nende laevade ümbervarustamine, mis võib riigile tekitada

täiendavaid kulusid. Palume seletuskirja selles osas täiendada.

Antud selgitus – eelnõu § 3 on eelnõust välja jäetud. 19.07.2026. a.

jõustus seadusemuudatus, millega meresõiduohutuse seaduse § 19

lõige 7 tunnistati kehtetuks ja seoses sellega muutus kehtetuks ka

volitusnormi alusel antud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus

nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva

side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise

nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/111072026060).

Seega on eelnõust välja jäetud EIS-i esimeses kooskõlastusringis

esitatud eelnõu § 3, millega nimetatud määrus kehtetuks tunnistada.

EELNÕU

29.07.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 141 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade

sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja

neist väljumise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruses nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,

sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „suundub,“ tekstiosaga „laeva

sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise täpne aeg,“;

2) paragrahvi 1 lõikes 21 asendatakse sõnad „mis tahes muudatusest laevapere liikmete või

reisijate koosseisus ja arvus“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktis 1 esitatud

andmete muudatusest“;

3) paragrahvi 2 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „või“ sõnaga „ja“;

4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „laevaomaniku agent“

sõnaga „laevaagent“;

6) paragrahvi 4 lõiget 22 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) vähemalt kaks tundi enne kaubalaeva sadamast väljumist;

4) vahetult peale merematket ja reisijatevedu korraldava laeva laadimistööde ja reisijate

pardalemineku lõppu.“;

7) paragrahvi 4 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „väljasõitu“ sõnadega „kui käesolevas

määruses ei ole sätestatud teisiti“;

8) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ning sadamast“ sõnadega „kolmandasse

riiki“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa

taotlemise ja andmise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise

ja andmise kord“ § 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi laevale võib anda

loa mitmekordseks sisenemiseks sisemerre ranniku- ja piirivalve ülesande täitmiseks või

jäämurdetööde teostamiseks kehtivusajaga kuni üks aasta, kohustusega teavitada kavandatavast

sisenemisest Kaitseväge vähemalt kaks tööpäeva ette.“.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Käesoleva eelnõuga muudetakse kahte Vabariigi Valitsuse määrust, mis on seotud Riigikogus

17. juunil 2026 vastu võetud ja 19. juulil 2026 jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse

muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (898 SE) eelnõus tehtavate

muudatustega (edaspidi seaduseelnõu). Muudetavad Vabariigi Valitsuse määrused on

järgmised:

• Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määrus nr 194 „Laevade ja väikelaevade

sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja

neist väljumise kord“;

• Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määrus nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa

taotlemise ja andmise kord“.

Seaduseelnõuga riigipiiriseaduse (RIPS) § 14 lõike 1 punkti 6 kehtetuks tunnistamise tõttu on

vaja teha asjakohane muudatus ka Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194

„Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse

vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ (edaspidi määrus 194) § 3 lõikes 1, jättes nende

erandite loetelust, millal välisriigi tsiviillaev võib sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt

väljuda, välja punkerdamise. See tähendab, et alates eelnõu jõustumisest ei või välisriigi

tsiviillaev sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks ilma Kaitseväe

nõusolekuta. Lisaks on täiendavad muudatused vajalikud määruse rakendamisel tekkinud

segaduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks.

Seaduseelnõus teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele mitmekordse loa andmise võimaluse

andmise tõttu on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta

määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades

mitmekordse loa saajate hulka seaduseelnõus nimetatud riigilaevad. Mitmekordse laevaloa

taotlemist lihtsustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ettevõtjate halduskoormust, kuigi

punkerdamise eesmärgil sisemerre sisenemiseks tuleb saada Kaitseväe luba. Loa saamise nõue

on juba kehtivas õiguses sätestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51

„Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu

ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“ § 6 lõikes 3, mille kohaselt

on vaja käitlemiseks (sealhulgas punkerdamiseks) Kaitseväe luba.

Välisriigi tsiviillaeva sisemere läbimiseks, sisenemiseks või väljumiseks punkerdamise

eesmärgil loa küsimise kohustus annab parema ülevaate sellest, millised laevad meie rannikule

lähenevad, ning ühtlasi pakub see võimalust julgeolekuhinnangust lähtuvalt loobuda selle loa

andmisest ning tagada seeläbi parem riigi julgeolek.

Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka

riigiasutuste töökoormust, sest menetletavate lubade hulk väheneb.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala ametnikud ja

normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Luisa Keelelahendustes

(Nele Nikopensius ([email protected])).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194

„Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse

vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 1lõike 2 punkti 1 ning sinna lisatakse laeva

sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise täpne aeg. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi

PPA) vajab andmeid piirikontrolli planeerimiseks. Üldjuhul edastab laevaagent või -kapten

juba praegu elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva sadamasse saabumise ja lahkumise

(eeldatava ja täpse) aja. Üksikutel juhtudel ei ole saabumise või lahkumise täpset aega süsteemi

märgitud või on märgitud üksnes eeldatav saabumise ja lahkumise aeg, mille erinevus võib olla

30 minutit või üle paari tunni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–

52), lisa VI p 3.1.4 sätestab võimaluse erandina laeva pardal olevate isikute kontrollimiseks.

Laevaagendi või -kapteni õigel ajal esitatud andmete alusel on PPA-l võimalik kontrollida

andmeid ning anda elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu luba riiki sisenemiseks ning

füüsiliselt ei ole vaja piirikontrolli teha ehk sadamasse sõita, kuna politseiametnikud ei viibi

püsivalt sadamates. Laeva otsivad läbi ja pardal viibivaid isikuid kontrollivad

piirivalveametnikud üksnes õigustatud juhtudel sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega

seotud riskide hinnangu alusel. Juhul kui PPA ei tea sadamasse saabumise ja sadamast

väljumise täpset aega, ei ole võimalik planeerida sadamas ametnike kohalolu ja see võib

tekitada olukorra, kus politseiametnikud on eelinfo alusel sadamas paar tundi varem ja peavad

laeva ootama. Tekkida võib aga ka vastupidine olukord, et politseiametnikud jõuavad

sadamasse paaritunnise hilinemisega, kuna täidavad teisi ülesandeid, mistõttu laevameeskond

ei tohi laevalt lahkuda, kuna kohustuslikku piirikontrolli ei ole tehtud. Muudatus reguleerib juba

praegu kokkuleppelist olukorda ega too kaasa täiendavat halduskoormust. Üksnes

laevaagendid, kes ei teavita praegu PPA palvel täpset saabumise ja lahkumise aega, on

muudatusest mõjutatud. Muudatuse tulemusel on võimalik laevaperel kiiremini laevalt lahkuda,

aga samuti planeerida politseiametnike tööülesandeid ressursisäästlikumalt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse 194 § 1 lõiget 21. Muudatused on vajalikud, kuna

lisaks laevapere liikmete või reisijate koosseisu ja arvu muudatustele on määruse § 1 lõike 2

punktis 1 teisigi olulisi andmeid, mille muutmise kohta on PPA-l teavet vaja. Kehtiva määruse

§ 41 kohaselt peab kõik andmed ja dokumendid (sh muudatused) sisestama elektroonilisse

mereinfosüsteemi. Elektroonilise mereinfosüsteemi eesmärk on hõlbustada meretranspordiga

seonduva teabe edastamist, kogumist ja säilitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse 194 § 2 lõiget 2, mille esimeses lauses on vaja

asendada sõna „või“ sõnaga „ja“, kuna praktikas on tekkinud olukordi, kus on mõistetud, et

sadamast väljumisest ei pea teavitama, kui sisenemisest on teavitatud. Lause esimene pool

viitab selgelt, et mõlemal puhul on vajalik Kaitseväe ning PPA teavitamine. Muudatus on

vajalik, et vältida segadusi normi tõlgendamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse 194 § 3 lõike 1 punkt 4. Määruse 194

muudatus on seotud RiPS § 14 lõike 1 punkti 6 muudatusega, milles oli sätestatud, et välisriigi

tsiviillaev võib sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks; ning sama

paragrahvi lõikes 11 oli sätestatud, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev

sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et enne

seaduseelnõu muudatuse jõustumist kehtiva seaduse sõnastuse järgi ei pidanud laev küsima

nõusolekut sisemerre sisenemiseks punkerdamise eesmärgil. Samas aga Vabariigi Valitsuse

25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike

ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina

vedada“ § 6 lõike 3 kohaselt peab Kaitseväelt punkerdamiseks loa küsima – need erinevad

normid tekitasid õigusselgusetust, justkui võiks välisriigi laev siseneda sisemerre

punkerdamiseks ilma vastava loata.

Kuna selleks tegevuseks on nagunii kehtiva õiguse kohaselt vaja Kaitseväe luba, siis võetakse

punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama

Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse määruse 194 § 4 lõikes 22 sõnad „laevaomaniku agent“

sõnaga „laevaagent“. Meresõiduohutuse seaduse § 2 p 17 sätestab laevaagendi mõiste. Mõiste

„laevaomaniku agent“ nimetatud sättes on eksitav ning see on määruse tekstis juba tervikuna

muudetud. Seetõttu tuleb ka muutmata jäänud sättes mõistekasutus ühtlustada.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse 194 § 4 lõiget 22 punktidega 3 ja 4. Lisapunktid

täpsustavad, millal peab merematket, kaubavedu või reisijatevedu korraldava laeva kapten või

agent edastama PPA-le laevapere liikmete ja reisijate nimekirja laeva sadamast väljumisel.

Kehtiva määruse § 4 lõige 6 reguleerib, et sadamast väljumisel esitatakse dokumendid vähemalt

üks tund enne väljasõitu. Praktikas esitatakse PPA-le dokumendid kaootiliselt. Selge

regulatsiooni puudumine jätab võimaluse andmete edastajal otsustada, millal andmed

edastatakse.

Kaubalaeva sadamast väljumisel on vaja edastada PPA-le dokumendid vähemalt kaks tundi

enne, et PPA jõuaks dokumendid üle vaadata ning võtta vastu otsus, kas teha piirikontrolli või

mitte. Füüsilise piirikontrolli jaoks on patrullil vaja lisaks ka sadamasse sõita ning kohapealseid

toiminguid teha. Kui dokumendid edastatakse hiljem, võib laeva sadamast väljumine edasi

lükkuda.

Tervikliku reisijate nimekirja esitamine enne reisijate pardaleminekut merematket või

reisijatevedu korraldava laeva puhul ei ole realistlik ja võimalik, kuna isikud võivad osta

pileteid ka viimasel hetkel. Seetõttu on vaja sätestada erisus, et merematket või reisijatevedu

korraldava laeva laevapere liikmete ja reisijate nimekiri edastatakse PPA-le vahetult pärast

merematket ning reisijatevedu korraldava laeva laadimistööde ja reisijate pardalemineku lõppu.

Dokumentide esitamine vahetult pärast reisijate pardaleminekut või laadimistööde lõppemist

on eelkõige vajalik, et sihtkoha riik saaks vajaduse korral reageerida ja planeerida laeva

läbiotsimist ning pardal viibivate isikute kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega

seotud riskide hinnangu alusel.

Eelnõu § 1 punkti 8 muudatusega täiendatakse määruse 194 § 5 lõiget 1 ning täpsustatakse, et

väikelaeva juht on kohustatud teavitama PPA-d ja sadamakaptenit väikelaeva sadamast

suundumisest üksnes kolmandasse riiki. Väikelaeva sadamast lahkumisest teavitamine on

vajalik juhtudel, kui lahkutakse väljapoole Schengeni ala. Tulenevalt Schengeni

piirieeskirjadest ei tehta üldjuhul väikelaevade puhul piirikontrolli liikmesriigi sadamast

saabuvatele või väljuvatele lõbusõidulaevadele ja nendel viibivatele isikutele. Muudatuse järgi

ei pea väikelaevajuhid enam näiteks Soome või Lätti sõitmisel PPA-d ja sadamakaptenit

teavitama. Teavitus on jätkuvalt kohustuslik näiteks Vene Föderatsiooni suundumisel.

Eelnõu § 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale

laevaloa taotlemise ja andmise kord“ muutmise tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine

Eestiga koostööd tegevate Euroopa Liidu liikmesriikidele (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna

(EMP) lepinguriikidele kuuluvate laevade jaoks (näiteks Norra piirivalvelaevad või

jäämurdetöid tegevad Soome ja Norra laevad). Nimelt tekib võimalus anda EL-i liikmesriigi

ning EMP lepinguriigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb

jäämurdetöid, mitmekordne laevaluba. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik

väljastada mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue

laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib EL liikmesriik või EMP lepinguriik taotleda

nendele laevadele niinimetatud aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi,

EL-i liikmesriigi ja EMP lepinguriigi töökoormust, samuti selliste asutuste töökoormust, mis

loataotlusi kooskõlastavad, nagu Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi.

RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda uus laevaluba iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad.

Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk

üsna suur, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka

sadamasse tulla, et valmistuda võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid

riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele

niinimetatud aastaseid lubasid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

• Eelnõu § 1 kehtestamise tulemusel peab välisriigi tsiviillaev sisemere läbimiseks,

sisenemiseks või sealt väljumiseks punkerdamise eesmärgil luba küsima. Kuna juba

kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 kohaselt küsitakse punkerdamiseks luba, siis

see ei avalda märkimisväärset mõju ettevõtjate halduskoormusele ja asutuste

töökoormusele. PPA-le lisaandmete esitamise ja nende muutmisest tulenevate andmete

esitamise muudatuse mõju ulatus on väike. Muudatus mõjutab üksnes laevaagenti või -

kaptenit, kes seni ei ole esitanud PPA-le laeva sadamasse saabumise ja sadamast

lahkumise täpset aega. PPA andmetel ei ole seni andmeid esitanud vähem kui viis

laevaagenti või -kaptenit. Muudatus reguleerib juba praegu kokkuleppelist olukorda ega

too kaasa täiendavat halduskoormust. Muudatus mõjutab üksnes neid laevaagente, kes

ei teavita praegu PPA palvel täpset saabumise ja lahkumise aega ega sisesta andmete

muudatusi elektroonilisse mereinfosüsteemi. Muudatus on laevaperele pigem

positiivne, kuna muudatuse tulemusel on võimalik laevaperel kiiremini laevalt lahkuda.

Samuti on võimalik planeerida politseiametnike tööülesandeid ressursisäästlikumalt.

Muudatused, mis on seotud sõnastuse selgemaks muutmisega, ei too kaasa

halduskoormust ettevõtjatele, kuid toob kaasa väikese positiivne mõju nii ettevõtjatele

kui ka asutustele, kuna ennetab vaidlusi. Täpsustused, millal peab merematket,

kaubavedu või reisijatevedu korraldava laeva kapten või agent edastama PPA-le

laevapere liikmete ja reisijate nimekirja laeva sadamast väljumisel, ei too kaasa

ettevõtjatele kaasa täiendavat halduskoormust, kuna ka praegu on neil see kohustus.

Muudatusel on väike positiivne mõju ettevõtetele ja PPA-le. Kui andmed esitatakse

õigel ajal, siis väheneb takistus laeva õigeaegseks väljumiseks – PPA jõuab teha

vajalikud toimingud. Väikelaevajuhi kohustus teavitada PPA-d ja sadamakaptenit

väikelaeva sadamast suundumisest üksnes kolmandasse riiki vähendab ettevõtjate ja

füüsiliste isikute, kes suunduvad EL liikmesriikide sadamatesse, halduskoormust, kuna

neil ei ole enam kohustust esitada teavitus sadamast lahkumisest. Samuti on muudatusel

positiivne mõju PPA-le ja sadamakaptenile, kellele edastatakse vähem ebavajalikku

teavet ning kellel ei ole vaja selles osas enam andmeid käidelda.

• Eelnõu § 1 rakendamise mõju keskkonnale on eeldatavasti pigem positiivne, sest

muudatuse tulemusel on tagatud parem mereolukorrateadlikkus. Punkerdamine on

tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse tõttu võib

põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks

punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine olla tegevused, mida võib lubada

laevadel ilma sellekohase kontrollita teha – loa küsimisega tagatakse parem

mereolukorrateadlikkus. Ülejäänud muudatused ei mõjuta keskkonda.

• Eelnõu § 1 rakendamisel on väike positiivne mõju riigi julgeolekule tulenevalt sellest,

et tekib parem ülevaade nendest laevadest, mis soovivad sisemerre siseneda. Teisalt on

võimalus keelata nendel laevadel sisemerre sisenemine, mida julgeolekukaalutluste

tõttu Eesti sisemerre lubada ei saa. PPA-le lisaandmete esitamise ja nende muutmisest

tulenevate andmete esitamise muudatusel on väike positiivne mõju riigi julgeolekule,

kuna PPA-l on võimalik kiiremini saabuda sadamasse riiki sisenenud ja sealt väljunud

laevu ja takistada võimalikke ebaseaduslikke piiriületusi. Ülejäänud muudatustel ei ole

otsest mõju riigi julgeolekule, kuid võimaldavad PPA-l tõhusamalt tööd planeerida.

• Eelnõu §-s 2 kehtestatav mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab

vähendada nii halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust. Muudatuse tulemusena

lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja EMP

lepinguriikidele kuuluvatele laevadele (näiteks Norra piirivalvelaevadele või juhul kui

jäämurdetööd tellitakse välisriigist, näiteks Soomest või Norrast). Kuna mitme loa

asemel on vaja taotleda aastas üks, väheneb töökoormus Välisministeeriumis, PPA-s

ning Kaitseväes.

• Eelnõu § 2 rakendamise mõju välissuhetele on pigem marginaalne ent positiivne, sest

mitmeaastaste laevalubade andmisega väheneb lube taotlevate riikide (eelkõige näiteks

Norra ja Soome) halduskoormus seoses laevaloa taotlemise menetlusega.

• Määruse rakendamisel ei ole otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Määrusel puudub mõju regionaalarengule

ja sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid, kulusid ega tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Riigikantseleile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Kaitseväele, PPA-le ning Välisluureametile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aa745adb-44ef-415c-847a-36854be69083).

Rahandusministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Kliimaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid märkustega ning kooskõlastustabel on

esitatud seletuskirja lisas.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 31.07.2026 nr 5-3/26/5-3

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu arvata Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2026 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine" eelnõu

Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine" eelnõu seletuskiri Seletuskirja lisa