Tatari 39 / 15041 Tallinn / 627 7900 / [email protected] / www.epa.ee

Registrikood 70003164

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie: 07.07.2026 nr 10-4/5217-1

Meie: 31.07.2026 nr 1-9/26-305-2

Vastused kirjale "Arvamuse küsimine direktiivi (EL) 2024/2823 ülevõtmise valikute

kohta"

Esitasite Patendiametile küsimused arvamuse avaldamiseks direktiivi (EL) 2024/2823

ülevõtmise valikute kohta.

Patendiamet on esitatud dokumendiga tutvunud ning meie vastused küsimustele ning nende

põhjendused on toodud antud kirja Lisas 1.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cady Kaisa Rivera Intellektuaalomandiõiguse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes Märt Krimm 667 7902 [email protected]

2 (3)

Lisa 1

1. Kas peate vajalikuks artikkel 13 lõikes 2 ja 3 sätestatud valikuvõimaluste kasutamist ehk

vastavate registreerimisest keeldumiste aluste kehtestamisest ning sellest tulenevalt ka

artiklis 14 ettenähtud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist? Palun põhjendage oma

arvamust.

Leiame, et direktiivi artikli 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud keeldumise alused peaksid olema

artikli 14 kohaselt registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise alused. See tagaks

asjast huvitatud isikule või pädevale asutusele võimaluse oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Samas ei pea me põhjendatuks, et direktiivi artikli 13 lõikes 2 sätestatud keeldumise alus oleks

kohaldatav registreerimismenetluses. Artikli kohaldamine osutuks praktikas problemaatiliseks,

kuna puudub ka avalik andmebaas või register, mille alusel oleks võimalik kontrollida artiklis

märgitud sümboolika olemasolu. Seetõttu ei ole võimalik registreerimismenetluses

usaldusväärselt hinnata, kas artikli 13 lõikes 2 sätestatud keeldumise alus esineb. Sellest

tulenevalt leiame, et artikli 13 lõikes 2 sätestatud asjaolu võiks olla registreeritud

disainilahenduse kehtetuks tunnistamise alus, kuid mitte tööstusdisaini ekspertiisi käigus

hinnatav registreerimisest keeldumise alus. Analoogse sätte praktika, nimelt TDKS § 10 lõige 1

on juba näidanud kohaldamine võib põhjustada õigusselgusetust. Eestis puudub regulatsioon,

mis määraks pädeva asutuse riikliku sümboolika kasutamise loa väljastamiseks. Sellises

olukorras ei ole taotlejal võimalik ka loa saamiseks pädeva asutuse poole pöörduda.

Ka direktiivi artiklis 13 (3) nimetatud õigused ei ole täielikult kättesaadavad avalikest

andmebaasidest või registritest mistõttu on keeruline tagada, et tööstusdisainilahenduse

ekspertiisi käigus on võimalik kontrollida tööstusdisainilahendust kõikide art 13(3) nimetatud

õiguste osas. Säte ei ole üle võetud ka määrusesse (EL) 2024/2822.

2. Kas peate vajalikuks koondtaotluses lubatavate disainilahenduste arvu kehtestamist? Kui

jah, siis milline võiks teie hinnangul olla maksimaalne lubatud disainilahenduste arv ühes

taotluses? Palun põhjendage oma arvamust. Kui ei, siis palun põhjendage oma arvamust.

Meie hinnangul puudub otsene praktiline vajadus kehtestada ühes taotluses esitatavate

disainilahenduste arvule ülempiiri. Võrdluseks on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis

(EUIPO) ühe taotluse kohta kehtestatud kuni 50 disainilahenduse piir. Samuti on

disainilahenduse kujutise nõudeid ja kujutamise vahendeid käsitlevas ühisteatises soovitusliku

ülempiirina märgitud kuni 50 disainilahendust ühes taotluses. Haagi kokkuleppe kohaselt võib

ühes rahvusvahelises taotluses sisalduda kuni 100 disainilahendust. Kindla arvulise ülempiiri

kehtestamine riigisiseses menetluses võib kaasa tuua vajaduse jagada üks taotlus mitmeks eraldi

taotluseks. See tähendaks taotlejale täiendavaid menetlustoiminguid ning suurendaks

taotlemisega seotud halduskoormust ja kulusid taotlejale.

3. Kas peate vajalikuks artikkel 28 lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamist ehk regulatsiooni

kehtestamist, mille kohaselt sõltub taotluse esitamise kuupäeva määramine (riigi)lõivu

tasumisest? Palun põhjendage oma arvamust.

Pooldame seisukohta, et taotluse esitamise kuupäeva määramine ei peaks sõltuma riigilõivu

tasumisest. Paindlik riigilõivu tasumise kord soodustab disainilahenduste taotluste esitamist

3 (3)

ning on taotlejate huvides. Senine regulatsioon, mis võimaldab riigilõivu tasuda kahe kuu

jooksul pärast taotluse esitamist, ei ole praktikas probleeme põhjustanud ning on toiminud hästi.

4. Kas peate vajalikuks artikkel 30 lõikes 6 ettenähtud regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt

võib erandina artikkel 30 lõigetes 4 ja 5 kehtestatust keskamet (Patendiamet) avaldada

registreeritud disainilahenduse üksnes õiguse omaniku taotlusel?

-Kui jah, siis kas leiate, et sel juhul tuleks ette näha registreeritud disainilahenduse

avaldamislõivu tasumise kohustus?

-Kui peate avaldamislõivu kehtestamist vajalikuks, siis kas sel juhul tuleks luua regulatsioon,

mille kohaselt loetakse avaldamislõivu laekumine registreeritud disainilahenduse avaldamise

edasilükkamise taotluseks?

Artikli 30 lõikes 6 ette nähtud lahenduse kehtestamine looks taotlejale täiendava

menetluskoormuse, kuna lisaks avaldamise edasilükkamise taotluse esitamisele oleks taotleja

kohustatud hiljem täiendavalt eraldi taotluse esitama disainilahenduse avaldamiseks. Selline

täiendav menetlustoiming suurendab menetluse keerukust.

Leiame, et lahendus, mille kohaselt avaldatakse registreeritud disainilahendus pärast

avaldamise edasilükkamise tähtaja möödumist automaatselt või taotleja soovil ka enne

avaldamise edasilükkamise tähtaja möödumist, on taotleja jaoks lihtsam ja paindlikum.

5.Kas peate vajalikuks Eesti õiguses artikkel 32 lõike 1 teises lauses sätestatud regulatsiooni

kehtestamist, mille kohaselt loetakse pikendamislõivu tasumine disainilahenduse registreeringu

kehtivuse pikendamise taotluseks? Palun põhjendage oma arvamust.

Patendiametil puudub toimiv tehniline lahendus, mis võimaldaks registreeritud

disainilahenduse kehtivust automaatselt pikendada üksnes riigilõivu tasumise alusel. Riigilõivu

tasumise ning teiste pikendamiseks vajalike andmete kontrollimine toimub kehtiva menetluse

kohaselt avalduse alusel ning see süsteem on seni toiminud tõhusalt ja usaldusväärselt.

Automaatse pikendamise võimaldamine eeldaks uue tehnilise lahenduse väljatöötamist ning

menetlusprotsesside ümberkujundamist, mis omakorda nõuaks täiendavaid arendusressursse ja

rahalisi vahendeid.

6. Kas teie hinnangul tuleks kehtestada artiklis 33 sätestatud regulatsioon, et menetlusosalise

või tema esindaja ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas? Palun põhjendage oma

arvamust.

Jah, toetame ettepanekut, et menetlusosalise või tema esindaja ametlik aadress asuks Euroopa

Majanduspiirkonnas. Analoogne regulatsioon on ka kaubamärgiseaduses.