| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-5/2656-1 |
| Registreeritud | 31.07.2026 |
| Sünkroonitud | 03.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-5 Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 11-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Pirjo Turk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Võrdsuspoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie: 13.07.2026 nr 1.2-2/65-1
[email protected] Meie: 30.07.2026 nr 60
Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside strateegilist partnerlust reguleeriva määruse
muutmisele
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse
võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Täname seniste arutelude ja kaasamise eest. Leiame, et nii riigi- kui ka kolmanda sektori
töötajate ressursside kokkuhoidmiseks ja mõistlikuks kasutamiseks on teatud juhtudel
bürokraatiavabama otsetoetussüsteemi loomine positiivne muudatus. Ka senine
arvamusartiklite nõude asendamine meediakajastuste, sh nt intervjuude ja meediale
kommentaaride andmisega, laiendab vastava väljundnäitaja täitmise võimalusi.
Kuigi kaasatavate organisatsioonide miinimumtaset on hetkeseisuga plaanis oleva kärpe
valguses langetatud, on meie eesmärk leida võimalused, nagu ka eelneval aastal,
miinimumtasemest enamate organisatsioonide toetamiseks.
Nagu oleme ka varasemalt tagasisidestanud, siis me ei pea õigeks §341 lg 3 p 2 väljatoodut,
mille järgi on riigipoolse rahastuse puudumisel omastehooldusest.ee veebiplatvormi haldamine
EPIKoja kui strateegilise partneri kohustus. Oleme korduvalt öelnud, et ESF-i rahastusel alguse
saanud omastehoolduse veebipõhise infopunkti tööshoidmine peab olema rahastatud
täiendavate vahendite eest. Ei ole õige ega õiglane, et täiendav ülesanne nähakse ette niigi
2
mitmeid aastaid tõstmata eelarve sees, mis hetkeseisuga on 2027.aastast järgmiseks kolmeks
aastaks isegi vähenemas.
Selgitame, et veebilahenduse tööshoidmine on mahukas töö ning selleks, et selle
usaldusväärsus, aja- ja asjakohasus, külastatavus ja reaalselt tuge pakkuv funktsioon säiliks,
tuleb seda järjepidevalt ka rahastada. Oleme saanud omastehooldusega seotud teemade
tõstatamisele ja pildil hoidmisele väga palju positiivset tagasisidet, nii kodulehe kui ka
sotsiaalmeedialehe külastatavus ja jälgijate arv on pidevalt kasvanud. Oleme veendunud, et
tegemist on ka riigi vaatest väga vajaliku tegevusega. Palume omastehooldusest.ee
veebilahenduse tööshoidmiseks näha ette täiendavad vahendid ning tagada omastehooldajate
jätkusuutlik toetamine, jõustamine ja väärtustamine.
Kuigi määrus ei reguleeri partnerluste toetussummasid ega nende suurusjärke, soovime siiski
rõhutada, et erinevate valdkondade vabaühenduste, sh puudega inimeste ja kroonilise haigusega
inimeste huvikaitse, peab olema riigiline oluline valdkond, seda juba Põhiseaduse alusel.
Oluline on kõikide seotud ministeeriumite õigeaegne kaasasolek ja piisav panus.
Nagu Vabaühenduse Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo on Postimehes ilmunud
arvamusartiklis välja toonud, kui kärbime vabaühenduste rahastust, ei vähene ainult mõne
organisatsiooni tegevustoetus. Väheneb ka ühiskonna võime märgata, sekkuda, aidata, esindada
ja koos tegutseda. Vabakond ei ole kõrvaline ega pehme osa ühiskonnast. See on osa sellest,
kuidas Eesti päriselt toimib. Kuni kõik töötab, tundubki loomulik, et keegi korraldab, märkab,
aitab, esindab, päästab, nõustab, koondab kogukonda, seisab inimeste õiguste eest ja hoiab
keerulised teemad avalikus arutelus. Ent see «keegi» ei teki iseenesest. Selle taga on inimesed,
organisatsioonid, kogemused, suhted, teadmised ja usaldus. Need ei sünni üleöö ning neid ei
saa kriisi saabudes kiirkorras hankega tellida.
Mõistame, et riigi eelarveolukord on keeruline, kuid puudega inimeste hääl peab
poliitikakujunduses kuuldav olema ka kitsastes oludes.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadan EPIKoja tagasiside määruse muudatustele.
Lugupidamisega
|
|
Kristi Kähär
Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik| Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Teie: 13.07.2026 nr 1.2-2/65-1
[email protected] Meie: 30.07.2026 nr 60
Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside strateegilist partnerlust reguleeriva määruse
muutmisele
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse
võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Täname seniste arutelude ja kaasamise eest. Leiame, et nii riigi- kui ka kolmanda sektori
töötajate ressursside kokkuhoidmiseks ja mõistlikuks kasutamiseks on teatud juhtudel
bürokraatiavabama otsetoetussüsteemi loomine positiivne muudatus. Ka senine
arvamusartiklite nõude asendamine meediakajastuste, sh nt intervjuude ja meediale
kommentaaride andmisega, laiendab vastava väljundnäitaja täitmise võimalusi.
Kuigi kaasatavate organisatsioonide miinimumtaset on hetkeseisuga plaanis oleva kärpe
valguses langetatud, on meie eesmärk leida võimalused, nagu ka eelneval aastal,
miinimumtasemest enamate organisatsioonide toetamiseks.
Nagu oleme ka varasemalt tagasisidestanud, siis me ei pea õigeks §341 lg 3 p 2 väljatoodut,
mille järgi on riigipoolse rahastuse puudumisel omastehooldusest.ee veebiplatvormi haldamine
EPIKoja kui strateegilise partneri kohustus. Oleme korduvalt öelnud, et ESF-i rahastusel alguse
saanud omastehoolduse veebipõhise infopunkti tööshoidmine peab olema rahastatud
täiendavate vahendite eest. Ei ole õige ega õiglane, et täiendav ülesanne nähakse ette niigi
2
mitmeid aastaid tõstmata eelarve sees, mis hetkeseisuga on 2027.aastast järgmiseks kolmeks
aastaks isegi vähenemas.
Selgitame, et veebilahenduse tööshoidmine on mahukas töö ning selleks, et selle
usaldusväärsus, aja- ja asjakohasus, külastatavus ja reaalselt tuge pakkuv funktsioon säiliks,
tuleb seda järjepidevalt ka rahastada. Oleme saanud omastehooldusega seotud teemade
tõstatamisele ja pildil hoidmisele väga palju positiivset tagasisidet, nii kodulehe kui ka
sotsiaalmeedialehe külastatavus ja jälgijate arv on pidevalt kasvanud. Oleme veendunud, et
tegemist on ka riigi vaatest väga vajaliku tegevusega. Palume omastehooldusest.ee
veebilahenduse tööshoidmiseks näha ette täiendavad vahendid ning tagada omastehooldajate
jätkusuutlik toetamine, jõustamine ja väärtustamine.
Kuigi määrus ei reguleeri partnerluste toetussummasid ega nende suurusjärke, soovime siiski
rõhutada, et erinevate valdkondade vabaühenduste, sh puudega inimeste ja kroonilise haigusega
inimeste huvikaitse, peab olema riigiline oluline valdkond, seda juba Põhiseaduse alusel.
Oluline on kõikide seotud ministeeriumite õigeaegne kaasasolek ja piisav panus.
Nagu Vabaühenduse Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo on Postimehes ilmunud
arvamusartiklis välja toonud, kui kärbime vabaühenduste rahastust, ei vähene ainult mõne
organisatsiooni tegevustoetus. Väheneb ka ühiskonna võime märgata, sekkuda, aidata, esindada
ja koos tegutseda. Vabakond ei ole kõrvaline ega pehme osa ühiskonnast. See on osa sellest,
kuidas Eesti päriselt toimib. Kuni kõik töötab, tundubki loomulik, et keegi korraldab, märkab,
aitab, esindab, päästab, nõustab, koondab kogukonda, seisab inimeste õiguste eest ja hoiab
keerulised teemad avalikus arutelus. Ent see «keegi» ei teki iseenesest. Selle taga on inimesed,
organisatsioonid, kogemused, suhted, teadmised ja usaldus. Need ei sünni üleöö ning neid ei
saa kriisi saabudes kiirkorras hankega tellida.
Mõistame, et riigi eelarveolukord on keeruline, kuid puudega inimeste hääl peab
poliitikakujunduses kuuldav olema ka kitsastes oludes.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht