Saatsite Pärnu Linnavalitsusele tutvumiseks eelnõu MKM/26-0833 - "Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ .
Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakond, olles tutvunud eelnõuga, esitab järgmised märkused:
1. Planeerimisseaduse §128 sätestab, mis juhul jäetakse detailplaneering algatamata. Need juhud on järgmised:
(2) Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui:
1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga;
2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse
või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast;
3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus;
4) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive;
5) käesoleva seaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhul või
6) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
Seega peaksid olema kõik need punktid läbi mõeldud ja selged detailplaneeringu algatamise eelselt.
Määruse eelnõu käsitleb aga neid punkte osaliselt. Eelnõu kohaselt on KOV-l õigus nõuda DP algatamise taotluses teavet, kas kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Avaliku huvi ja kolmandate isikute huvide riive saab välja selgitada andmete "planeeringu koostamise eesmärk" (kohustuslik) ja "planeeringuga kavandatava ehitise kirjeldus" (KOV otsustada) kaudu.
Pärnu linna hinnangul on vajalik käsitleda DP algatamise taotluses PlanS §128 lg 1 p 2 ja 6 märgitud lepinguid. Pärnu linnas kehtival DP algatamise taotlemise blanketil on toodud väljad, mille märkimisel taotleja nõustub nimetatud lepingute sõlmimise vajadusega
ja kinnitab, et teda on teavitatud lepingute sõlmimise kohustusest.
Kui lepingute sõlmimise vajadus ja võimalikkus ning detailplaneeringu realiseeritavus on tehtud kindlaks ja kokku lepitud detailplaneeringu algatamise taotlemise faasis, siis on võimalik KOV-il otsustada detailplaneeringu algatamise üle vastavalt PlanS §128-le.
Kuna tegemist on seadusega, mis kehtib võrdselt kõigile omavalitsustele, siis peaks lepingute teema olema käsitletud määruse esimeses lõikes.
2. Üks detailplaneeringu olulisimaid osasid on planeeringuala kruntimine. Algatamise taotluses peaks olema lisaks planeeringuga kavandatava ehitise kirjeldusele kirjeldatud ka võimalik kruntimine.
3. Eelnõu lõikes 2 sätestatakse , et KOV-i on õigus nõuda detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemisel lisateavet, kui see on vajalik kaalutletud ja põhjendatud otsuse tegemiseks detailplaneeringu algatamise kohta. Eelnõust ei selgu, millal lisateavet
küsitakse, kas peale esialgse taotluse esitamist. PlanSi kohaselt Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates. Kõikide osapoolte soov on, et
otsus tehakse 3 aasta jooksul taotluse esitamisest, kuid kui KOVil on soov küsida lisateavet, siis see vähendab KOVil DP menetlemise aega. Eelnõuga tutvudes jääb mulje, et lisateabe küsimine on põhjendatud keerukamate DPde puhul. Ettepanek rakendada lisateabega
taotlust ÜPd muutvate DP taotluse puhul ning KeHJS prg 6 lg 2 kavandavate tegevuste puhul.
4. Eelnõu lõikes 4 on toodud kohustus olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamisel
esitada ruumianalüüs. Eelnõus ei ole toodud näitajaid, millele peab ruumianalüüs vastama ega teemavaldkondasid, mida ja mis määral peab ruumianalüüs sisaldama. Palun täpsustada ruumianalüüsi kohustuslikku sisu vastasel
juhul võivad KOVid hakata ruumianalüüsi sisustama erinevalt ning see loob sarnase olukorra tänaste algatamise taotlustega.
5. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku määruse eelnõu lõike 2 punktid võiks olla lisatud lõike 1 kooseisu, sest lõikes 2 toodud andmed on kõik tavapärase detailplaneeringu osad, mis ei peaks erinevates kohalikes omavalitsuses olema erinevad. Lõige 3 annab igale kohalikule
omavalitsusele võimaluse lisada taotlusele spetsiifilisi nõudeid.