| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2648-1 |
| Registreeritud | 31.07.2026 |
| Sünkroonitud | 03.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus |
| Vastutaja | Kairi-Ly Einborn (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-0869 - Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määruse nr 63 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d05b1827-7b44-489e-8044-2c6319631af5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d05b1827-7b44-489e-8044-2c6319631af5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
1
MÄÄRUS
(kuupäev digiallkirjas) nr …..
Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määruse nr 63 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24
lõike 1 alusel.
Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määruses nr 63 „Perioodi 2023–2027
põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise
investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „kogu tegutseva“ tekstiosaga „füüsilisest
isikust ettevõtja (edaspidi FIE) kogu“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Toetust antakse lõike 1 punktis 3 nimetatud põllumajandusalal tegutseva äriühingu
osaluse või FIE põllumajandusettevõtte omandamiseks, kui see äriühing või FIE vastab kõigile
järgmistele tingimustele:
1) ettevõtja on vahetult enne omandamist tegutsenud vähemalt ühe 12 kuu pikkuse
majandusaasta;
2) ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu moodustas omandamisele
vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust;
3) ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli omandamisele vahetult
eelnenud majandusaastal üle 10 000 euro.“;
3) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 16, § 12 lõike 1 punkt 1 ning § 14 lõike 1 punkt 3 ja lõike 3
punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõnad „toetuse saaja“ sõnaga „taotleja“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „füüsilisest isikust ettevõtja
(edaspidi FIE)“ sõnaga „FIE“;
6) paragrahvi 5 lõike 8 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „FIE-le
kuulunud“ sõnaga „FIE“;
EELNÕU
27.07.2026
2
7) paragrahvi 5 lõike 8 punktides 1–3 asendatakse sõna „see“ sõnaga „ettevõtja“ vastavas
käändes;
8) paragrahvi 5 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tegemisest“ tekstiosaga „, kuid
hiljemalt 30. juunil 2029“;
9) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „otsust“ tekstiosaga „, välja arvatud
§ 5 lõikes 8 nimetatud taotleja puhul“;
10) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „„Väikeste
põllumajandusettevõtete arendamine““ tekstiosaga „või strateegiakava sekkumise 2.5
„Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine““;
11) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Infopäeval ei pea osalema, kui FIE-l või äriühingu puhul vähemalt ühel juhatuse liikmel
on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ta on enne taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe
aasta jooksul osalenud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel
täienduskoolitusel, mis sisaldas äriplaani koostamise õpet;
2) ta on omandanud kutseseaduse kohaselt kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni
5. taseme või kõrghariduse, mille õppekava sisaldas äriplaani koostamise õpet.“;
12) paragrahvi 8 lõike 1 punktidest 5 ja 6 jäetakse välja sõna „tegutseva“;
13) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) teave selle kohta, kas on läbitud § 6 lõike 2 punktis 3 sätestatud infopäev või lõike 3
punktis 1 sätestatud täienduskoolitus;“;
14) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 3
punktis 1“;
15) paragrahvi 8 lõike 2 punkte 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „ehitisse“ sõnadega „või seda
kasutatakse ehitises“;
16) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „dokumendid“ tekstiosaga „, mis
sisaldavad vähemalt pakkuja nime, äriregistri koodi ja kontaktandmeid, pakkumuse
väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning vajaduse korral
tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile“;
17) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul omandatud äriühingu osaluse või FIE
põllumajandusettevõtte kohta koostatud väärtuse arvutus ja hinnang või muu asjakohane
dokument, mis tõendab selle omandamise kulude mõistlikkust;“;
18) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „1.3 või 2.2“ tekstiosaga „1.3 täitmise
tõendamiseks töösuhet tõendav dokument või õppekava alusel praktika läbimist tõendav
dokument või hindamiskriteeriumi 2.2“;
19) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „tegemisest ning“ tekstiosaga „§ 13 lõike 4
punktis 1 sätestatud põllumajandusalast töökogemust, haridust või kutset tõendava dokumendi
ja“;
3
20) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Kõrgmaa
Kantsler Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid
1
Regionaal- ja põllumajandusministri 15.07.2025 määrus nr 63
„Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega
alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“
Lisa
(Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määruse nr XX sõnastuses)
TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID
Taotlusi hinnatakse vastavalt etteantud punktidele või skaalale.
A-osa
1. Taotleja põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning
äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks1
Hindamiskriteeriumi 1 alakriteeriumid Hindepunkt
1.1 Taotleja põllumajandusharidus2 1.1.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on põllumajandusalane kõrgharidus5
1.1.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on põllumajandusalane keskeri- või kutsekeskharidus3 4
1.1.3 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel puudub põllumajandusalane kõrg-, keskeri- või
kutsekeskharidus0
1.2 Taotleja kutsetase põllumajandustootmise valdkonnas4 1.2.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on kutseseaduse kohaselt kvalifikatsiooniraamistiku
kutsekvalifikatsiooni 5. tase põllumajandustootmise valdkonnas4
1.2.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel puudub kutseseaduse kohaselt kvalifikatsiooniraamistiku
kutsekvalifikatsiooni 5. tase põllumajandustootmise valdkonnas0
1.3 Taotleja põllumajandusalane töökogemus5
1 Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või
aktsionäridele ja juhatuse liikmele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatusel liikmete arvuga. 2 Kui taotleja vastab nii alakriteeriumile 1.1 kui ka 1.2, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid arvestatakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud
rohkem hindepunkte. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete põllumajandusharidust tõendav dokument. 3 Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav põllumajandusalane kutsekeskharidus. 4 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete põllumajandustootmise valdkonnas kutsetaset tõendav dokument. 5 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töösuhet tõendav dokument või selle väljavõte, millest nähtub
põllumajandusalal tegutsemise töökogemus, või õppekava alusel praktika läbimist tõendav dokument.
2
1.3.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt kolmeaastane põllumajandusalane
töökogemus3
1.3.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt kaheaastane põllumajandusalane
töökogemus2
1.3.3 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt üheaastane põllumajandusalane töökogemus 1
1.3.4 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on alla üheaastane põllumajandusalane töökogemus 0
HINDAMISKRITEERIUMI 1 HINDEPUNKTID KOKKU 8
2. Taotleja muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks6
Hindamiskriteeriumi 2 alakriteeriumid Hindepunkt
2.1 Taotleja majandus- või juhtimisharidus7 2.1.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või
kutsekeskharidus8
2
2.1.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel puudub majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või
kutsekeskharidus
0
2.2 Taotleja töökogemus muus (v.a põllumajandusalases) valdkonnas9 2.2.1 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on vähemalt üheaastane töökogemus muus valdkonnas 1
2.2.2 FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse liikmel on alla üheaastane töökogemus muus valdkonnas0
HINDAMISKRITEERIUMI 2 HINDEPUNKTID KOKKU 3
6 Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või
aktsionäridele ja juhatuse liikmetele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete arvuga. 7 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete majandus- või juhtimisharidust tõendav dokument. 8 Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav majandus- või juhtimisalane kutsekeskharidus. 9 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töösuhet tõendav dokument või selle väljavõte, millest nähtub muus
valdkonnas tegutsemise töökogemus.
3
B-osa
3. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse eesmärkidele Hindamiskriteeriumeid 3.1, 3.4 ja 3.5 hinnatakse skaalal 0‒5 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „5“).
„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;
„1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral;
„2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;
„3“ ‒ kriteerium on peamiselt täidetud, kuid esineb puudusi;
„4“ ‒ kriteerium on täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi;
„5“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.
Hindamiskriteeriumeid 3.2, 3.3 ja 3.6 hinnatakse skaalal 0‒3 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „3“).
„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;
„1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral;
„2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;
„3“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.
Hindamiskriteeriumi 3 alakriteeriumid Hindepunkt
3.1 Taotleja äriidee ja visioon10
Taotlejal on olemas äriidee ja visioon ning konkreetsed eesmärgid 0‒5
3.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus11
Taotleja on analüüsinud ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid0–3
3.3 Toodangumahu ja vara kasutuse kavandamine12
Taotleja on koostanud realistlikud toodangumahu ja vara kasutamise prognoosid ning kirjeldanud omatoodetud
põllumajanduslikku toodet ja selle tootmisprotsessi
0‒3
10 Hinnatakse, kas taotlejal on visioon ettevõtte arengust ja seatud konkreetsed pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks. Taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas
toetuse ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega ning äriplaani elluviimise etapid on üles ehitatud loogiliselt ja lähtudes taotleja arenguvõimalustest. 11 Hinnatakse, kas taotleja on analüüsinud, millised tegurid ning kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat äritegevust. 12 Hinnatakse, kas taotleja kavandatav toodangumaht on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja kavandatava varaga. Näiteks peab äriplaanis kirjeldatud kasutatava
põllumajandusmaa suurus võimaldama toota äriplaanis kavandatud mahus. Omatoodetud põllumajandusliku toote ja selle tootmisprotsessi kirjelduse puhul hinnatakse, kas ja
kuidas on taotleja kirjeldanud omatoodetud põllumajanduslikku toodet ja sellega seotud tootmisprotsessi selle algusest kuni toodangu kliendini jõudmiseni, sealhulgas
äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi ajamahtu ning tootmistegevuse käivitusperioodi pikkust, nagu näiteks ajakulu esmasest müügikäibe tekkimisest kuni
kavandatava toodangumahu saavutamiseni.
4
3.4 Turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs13
Taotleja on analüüsinud toodangu ja teenuse nõudlust ning kaardistanud peamised konkurendid ja turustuskanalid 0‒5
3.5 Ettevõtte finantsvõimekuse kavandamine14
Taotleja on analüüsinud kavandatavate tegevuste rahastamise allikaid ja koostanud realistliku rahavoogude prognoosi 0‒5
3.6 Üldine hinne ettevõtte jätkusuutlikkusele15
Taotleja vajadus kavandatavate tegevuste elluviimiseks on põhjendatud ning kavandatavate tegevuste mõju taotleja
üldisele konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele on analüüsitud
0‒3
HINDAMISKRITEERIUMI 3 HINDEPUNKTID KOKKU 24
C-osa
4. Põlvkondade vahetuse soodustamine
Hindamiskriteeriumi 4 alakriteeriumid Hindepunkt
4.1 Taotleja või tema osanik või aktsionär ja juhatuse liige on enne taotluse esitamist omandanud oma vanemale või
vanavanemale kuulunud põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või oma vanemast või vanavanemast FIE
kogu põllumajandusettevõtte
5
4.2 Taotleja või tema osanik või aktsionär ja juhatuse liige on enne taotluse esitamist omandanud põllumajandusalal
tegutseva äriühingu kogu osaluse või FIE kogu põllumajandusettevõtte
5
HINDAMISKRITEERIUMI 4 HINDEPUNKTID KOKKU 5
MAKSIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA 40
MINIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA (50% hindamiskriteeriumi 3 maksimaalsest hindepunktide
summast)
12
13 Hinnatakse, kas äriplaanis kavandatava toote ja teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja kavandatava varaga. Konkurendid ja
kavandatavad turustuskanalid on põhjalikult kaardistatud. 14 Hinnatakse taotleja rahaliste kohustuste katmise võimekust. Taotleja finantsolukord laenuvahendite kaasamisel ei halvene. Taotlejal on kavandatavate tegevuste rahastamiseks
olemas ka omavahendid ning kavandatavad kulutused on mõistlikud ja otstarbekad. Taotleja äriplaan ja rahavoogude prognoos on realistlikud. 15 Hinnatakse ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust.
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/523
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määruse
nr 63 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja
soodustamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Kõik muudatused tehakse parema
rakendatavuse ja õigusselguse tagamiseks, mis leevendavad ja täpsustavad taotlejatele esitatud
nõudeid, ülejäänud toetuse tingimused ei muutu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_noorte_toetus_muutmine_2026.pdf;
2. Lisa, Lisa_noorte_toetus_muutmine_2026.pdf;
3. Seletuskiri, SK_noorte_toetus_muutmine_2026.pdf.
Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Janeli Tikk
625 6299
1
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 15.
juuli 2025. a määruse nr 63 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava
noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli
2025. a määruse nr 63 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore
ettevõtja soodustamise investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24 lõike 1 alusel. Eelnõu
on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 75.
Eelnõuga muudetakse regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määrust nr 63
„Perioodi 2023–2027 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise
investeeringutoetus“ (edaspidi määrus), mis sätestab „Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava)
sekkumise liigi „Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse
alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus“ sekkumise 7.2
„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antava
põllumajandusliku tegevusega alustamiseks antava noore ettevõtja soodustamise
investeeringutoetuse (edaspidi ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning korra.
Täpsemalt on toetus maaelu arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondist (EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni
11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.
Strateegiakava sekkumiste, sealhulgas sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava
noore ettevõtja soodustamine“ näol on tegemist ajutiste perioodil 2023–2027 rakendatavate
toetusmeetmetega, mille puhul halduskoormuse tasakaalustamise meetmete ettenägemine ei ole
HÕNTE § 1 lõike 42 järgi kohustuslik, kuid siinkohal toome välja ka halduskoormuse
vähendamise, sest eelnõuga leevendatakse ja lihtsustatakse nõudeid taotlejatele mitmel moel:
kaotatakse standardkogutoodangu prognoosi nõue ja tegevusega alustamise nõue kuue kuu
jooksul, samuti kaotatakse investeeringu maksumuse esitamise kohustus aruandes ja
lihtsustatakse andmete esitamise kohustust maksetaotluses, taotleja muu hariduse ja
töökogemuse hindamine viiakse nõuandvalt hindamiskomisjonilt üle otse Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) pädevusse, mis kiirendab taotluste
menetlemist. Kõik muudatused tehakse parema rakendatavuse ja õigusselguse tagamiseks, mis
leevendavad ja täpsustavad taotlejatele esitatud nõudeid. Muudatused vähendavad
ebaselgustest tulenevat halduskoormust taotlejatele ja töökoormust PRIA-le ning toetavad
määruse sujuvat rakendamist.
Peamine muudatus tehakse tulenevalt sellest, et edaspidi hindab PRIA määruse lisas „Taotluse
hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel lisaks taotleja
põllumajandusalase hariduse ja põllumajandusalase töökogemuse olemasolule ka muu hariduse
ja töökogemuse olemasolu. Kui varem hindas taotleja muu hariduse ja töökogemuse olemasolu
hindamiskomisjon, siis muudatuse tulemusena hakkab seda hindama PRIA. Sellest tulenevalt
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)
rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186).
2
muudetakse määruse lisa ülesehitust ja mõne hindamiskriteeriumi asukohta, kuid
hindamiskriteeriumite sisu ning nende eest antavaid hindepunkte ei muudeta.
Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030“2 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise-
kui ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu programmi „Biomajanduse programm
2025–2028“3 tegevuse „Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine“ kaudu.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]).
Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (5678 2596,
[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (5685 3519,
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse õigusselguse huvides määruse § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud
toetatavat tegevust, täpsemalt FIE põllumajandusettevõtte omandamist. Selleks asendatakse
sõnad „kogu tegutseva“ tekstiosaga „füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) kogu“.
Täpsustus on vajalik, kuna kehtiva määruse sõnastusest ei selgu üheselt, millise
põllumajandusettevõtte omandamine on toetatav, see selgub praegu alles määruse § 5 lõikest 8.
Muudatusega loobutakse ühtlasi terminist „tegutsev põllumajandusettevõte“, kuna ettevõte on
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 tähenduses majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb
(mitte ettevõte). Määruse algsel koostamisel kasutati seda terminit eesmärgiga rõhutada, et
toetusega omandatakse toimiv majandusüksus, mitte üksnes vara kogum. Eelnõu punktiga 2
täiendatakse määrust § 3 lõikega 11, milles sätestatakse juba selgelt tingimused, millele FIE,
kelle põllumajandusettevõte omandatakse, peab vastama (vähemalt 12-kuuline tegutsemisaeg
ning nõuded müügitulule). Need tingimused tagavad, et tegemist peab olema toimiva
majandusüksusega.
Muudatuse tulemusel jääb toetatavaks tegevuseks endiselt FIE kogu põllumajandusettevõtte
omandamine ning FIE-le esitatavad sisulised tegutsemise nõuded tulevad edaspidi määruse § 3
lõikest 11.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse praktikas ilmnenud probleemi tõttu määruse § 3 lõikega 11
õigusselguse huvides, et oleks üheselt mõistetav, et kui toetust antakse määruse § 3 lõike 1
punktis 3 nimetatud põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või FIE kogu
põllumajandusettevõtte omandamise investeeringuks, siis millistele tingimustele peab see
omandatav äriühing või FIE vastama. Nimetatud äriühing, kelle osalus või FIE, kelle
põllumajandusettevõte omandatakse, peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
1) ettevõtja on vahetult enne omandamist tegutsenud vähemalt ühe 12 kuu pikkuse
majandusaasta;
2) ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu moodustas omandamisele
vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust;
2 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.
3
3) ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli omandamisele vahetult
eelnenud majandusaastal üle 10 000 euro.
Põllumajandusalal tegutseva äriühingu, kelle osaluse või FIE põllumajandusettevõtte
omandamist toetatakse eelkõige tulenevalt sellest, et vähendada noortel ettevõtjatel
märkimisväärselt alginvesteeringute vajadust ja ettevõtlusega alustamise riske, sest tegutseval
äriühingul või FIE põllumajandusettevõttes on juba olemas põhivara (näiteks maa, hooned,
masinad, loomad), klientuur, toimiv tootmisprotsess, turupositsioon, teadmised, millest
tulenevalt on võimalik kohene tulu teenimine. Eelnevast tulenevalt sätestatakse edaspidi
selgemalt tingimused omandatavale äriühingule ja FIE-le, kelle põllumajandusettevõte
omandatakse, tagamaks toimivate majandusüksuste ülevõtmine ja seeläbi põlvkondade
vahetus.
Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 4 punkt 16, § 12 lõike 1 punkt 1,
§ 14 lõike 1 punkt 3 ning § 14 lõike 3 punktid 1 ja 2, et vähendada taotlejate halduskoormust.
Määruse § 3 lõike 4 punkti 16 kohaselt pidid need taotlejad, kelle põhitegevusala on puuvilja-,
marja-, pähkli-, köögivilja-, viinamarja-, veise- või hobusekasvatus või mesindus, arvutama
taotluse esitamise aasta ja sellele vahetult järgneva nelja majandusaasta standardkogutoodangu
väärtuse prognoosi. Võttes arvesse, et kõik taotlejad esitavad äriplaanis ka taotluse esitamise
aasta ja sellele vahetult järgneva nelja majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete
müügitulu prognoosi, märkides iga toote või teenuse kohta müüa kavandatavate ühikute koguse
ja müügitulu summa, siis ei ole põhjendatud täiendavalt küsida osadelt taotlejatelt ka
standardkogutoodangu väärtuse prognoosi, sest mõlemad näitajad (müügitulu prognoos,
standardkogutoodangu väärtuse prognoos) annavad ülevaate taotleja prognoositavast
finantsseisust. Seega muudatuse tulemusena esitavad edaspidi äriplaanis kõik taotlejad
olenemata põhitegevusalast vaid müügitulu prognoosi.
Määruse § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimisega
alustama kuue kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Võttes aga arvesse,
et selle toetuse raames peab toetuse saaja äriplaanis kavandatud toetatavast tegevusest vähemalt
75%, sealhulgas määruse § 3 lõike 2 kohase investeeringu, ellu viima ühe aasta jooksul arvates
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, siis muudatuse tulemusena toetatava tegevuse
elluviimisega alustamist kuue kuu jooksul ei kontrollita, et vähendada toetuse saajate
halduskoormust, sest tegevusega alustamist pidi tõendama asjakohaste dokumentidega ning
nende samade dokumentidega tõendatakse üldjoontes ka äriplaanis kavandatud toetatava
tegevuse elluviimist 75% ulatuses. Ka varasemate taotlusvoorude statistika kohaselt alustavad
toetuse saajad toetatava tegevuse elluviimisega üldjoontes kohe pärast taotluse rahuldamise
otsuse saamist. Võttes ka arvesse, et seda toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel
kindlasummalise maksena, millest tulenevalt toetuse saaja ei esita tõendeid kulude kohta vaid
vaadatakse üksnes tulemuste saavutamist, siis ei ole põhjendatud ka täiendavate dokumentide
küsimine, millega tõendatakse tegevusega alustamist ehk kulude tegemist.
Eelnevat arvesse võttes tunnistatakse kehtetuks ka määruse § 14 lõike 1 punkt 3, mis tähendab,
et toetuse saaja ei pea tegevuste aruandes edaspidi esitama andmeid investeeringu maksumuse
kohta.
Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 3 punktid 1 ja 2, mille tulemusel esitab
toetuse saaja toetuse teise osa väljamaksmiseks maksetaotluses edaspidi üksnes taotletava
toetuse summa ning teabe taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tegevuse eesmärgi täitmise,
tulemuse saavutamise ja seda tõendavate dokumentide kohta. Muudatusega vähendatakse
maksetaotluses esitatavate andmete hulka, kuna toetuse saaja esitab ärinime, äriregistri koodi
4
ja taotluse viitenumbri juba elluviidud tegevuste aruandes. Samade andmete korduv küsimine
maksetaotluses ei ole põhjendatud.
Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 3 lõiget 5 (huvide konflikti vältimise nõue), milles
asendatakse sõnad „toetuse saaja“ sõnaga „taotleja“. Kuna kindel summa selgitatakse välja
taotlemise etapis, on oluline, et just taotleja peab äriplaanis kavandatud investeeringu (määruse
§ 3 lõige 2) kulu mõistlikkuse väljaselgitamisel hoiduma huvide konfliktist.
Huvide konflikt on olukord, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,
juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal on selle investeeringu tegemisega otseselt või
kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema
erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse vältida taotleja ja
müüja (määruse § 3 lõike 2 kohane investeering) omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppe
tehinguid ja sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda. Näiteks ei ole huvide konfliktist
hoidutud olukorras, kus taotleja soovib osta põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu
osaluse või kogu FIE põllumajandusettevõtte oma vanemalt või kasutatud masinat soovitakse
osta oma pereliikmelt. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui materiaalset vara (määruse
§ 3 lõike 2 kohane investeering) ostetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile
kuuluvatelt äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab
võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu
isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.
Eelnõu punktiga 5 asendatakse määruse 5 lõike 1 punktis 1 tekstiosa „füüsilisest isikust
ettevõtja (edaspidi FIE)“ sõnaga „FIE“. Muudatus on tehniline ja see on seotud eelnõu punktis
1 tehtava muudatusega.
Eelnõu punktidega 6 ja 7 asendatakse määruse § 5 lõike 8 sissejuhatavas lauseosas tekstiosa
„FIE-le kuulunud“ sõnaga „FIE“ ning punktides 1–3 asendatakse sõna „see“ sõnaga „ettevõtja“
vastavas käändes. Muudatused on seotud eelnõu punktides 1 ja 2 tehtavate muudatustega.
Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse määruse § 5 lõikes 5 taotlejale sätestatud nõuet ja
kehtestatakse lõpptähtpäev, mis ajaks hiljemalt peab ta olema omandanud põllumajandusalase
töökogemuse ja hariduse või kutse – selleks kuupäevaks on 2029. aasta 30. juuni. Nimetatud
muudatus toob kaasa nende taotlejate jaoks, kes kavatsevad taotleda seda toetust alates 2026.
aastast, olukorra, mille tõttu jääb neile aega omandada põllumajandusalane töökogemus ja
haridus või kutse vähem kui 36 kuu jooksul. Seega edaspidi peab määruse § 5 lõike 5 kohaselt
põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või kutse puudumise korral eelnimetatud taotleja
selle omandama toetuse saajana hiljemalt 2029. aasta 30. juuniks. Seega varasemalt toetuse
taotluse esitanud saavad töökogemuse ja hariduse või kutse omandada endiselt maksimaalselt
36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid edaspidi peab arvestama
lõpptähtpäevaga, mis ajaks hiljemalt peab olema töökogemus ja haridus või kutse omandatud
olenemata sellest, kas on möödunud 36 kuud – selleks kuupäevaks on 2029. aasta 30. juuni.
Nimetatud muudatus tehakse, sest käesolev programmiperiood lõppeb 2029. aasta 31.
detsembril ja kõik toetuse maksmise aluseks olevad kohustused peavad olema selleks ajaks
täidetud. Kuupäeva valikul on arvesse võetud seda, et PRIA jõuaks ajaliselt toetuse välja
maksta.
Muudatus tehakse juba praegu, et taotlejad saaksid sellega aegsasti arvestada ja oma tegevust
planeerida. Töökogemuse ja hariduse või kutse omandamise nõue on toetuskõlblikkuse oluline
tingimus, mis aitab tagada, et noored põllumajandustootjad omavad ettevõtluseks vajalikke
teadmisi ja oskusi.
Eelnõu punktiga 9 täpsustatakse määruse § 6 lõike 2 punkti 1 sõnastust, et toetust ei saa
taotleda äriühingust taotleja osanik või aktsionär või juhatuse liige või temaga seotud ettevõtja,
5
kelle kohta on varem tehtud käesoleva määruse või „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“
meetme 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või „Eesti maaelu arengukava
2014–2020“ meetme 6 tegevuse liigi 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“
raames taotluse rahuldamise otsus, välja arvatud juhul, kui neid toetusi saanud äriühing, kelle
osalus või FIE põllumajandusettevõte omandatakse määruse § 5 lõike 8 kohaselt. Võttes arvesse
toetuse andmise üht eesmärki, milleks on esmakordselt põllumajandusliku tegevusega
alustamisele kaasa aidata, siis on oluline, et kui määruses sätestatu kohaselt äriühingu osalus
või põllumajandusettevõte omandatakse, siis omandatava äriühingu osaluse või
põllumajandusettevõtte puhul ei võeta arvesse varasemat põllumajandusliku tegevusega
alustamiseks saadud toetusi.Toetuse saajaks on selles toetuses uus taotleja, mitte omandatav
äriühing või põllumajandusettevõte, mistõttu omandatava äriühingu või ettevõtte varasem
nimetatud noore toetuse saamine ei ole selle toetuse andmise välistav asjaolu.
Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 6 lõike 2 punkti 2 õigusselguse huvides, et oleks
üheselt mõistetav, et see toetus on ettenähtud üksnes esmakordselt põllumajandusliku
tegevusega alustavale noorele ettevõtjale. Kui taotleja kohta on strateegiakava sekkumise 2.5
„Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ raames tehtud taotluse rahuldamise otsus,
välja arvatud § 5 lõikes 8 nimetatud taotleja puhul, siis ei saa pidada sellist taotlejat esimest
korda põllumajandustootmisega alustavaks. Sekkumise 2.5 määruse kohaselt antakse toetust
äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule, kes:
1) tegeleb põllumajanduslike toodete tootmisega ja kelle omatoodetud põllumajanduslike
toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse
esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 10 000 eurot, kuid mitte rohkem
kui 250 000 eurot, või
2) alustab põllumajandusliku tegevusega, milleks on põllumajandustoodete kasvatamine või
tootmine, põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või
minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks
sobilikus seisukorras.
Sekkumise 2.5 raames toetuse saajat ei saa seega eeltoodu alusel pidada esimest korda
põllumajandustootmisega alustavaks.
Eelnõu punktiga 11 muudetakse praktikas ilmnenud probleemi tõttu määruse § 6 lõike 3
ülesehitust, tehes sätte punktideks selle sisu muutmata. Muudatuse eesmärk on tagada
õigusnormi sisu selgus ja üheselt mõistetavus, millistel juhtudel ei pea taotleja infopäeval
osalema.
Eelnõu punktiga 12 jäetakse määruse § 8 lõigetest 5 ja 6 välja sõna „tegutseva“. Muudatus on
tehniline ja see on seotud eelnõu punktis 1 tehtava muudatusega.
Eelnõu punktidega 13 ja 14 täpsustatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 8 ja lõike 2 punkti 2
viiteid, sätete sisu muutmata, et tagada õigusnormi sisu selgus ja üheselt mõistetavus.
Muudatused on seotud eelnõu punktiga 11, kus sätestatakse määruse § 6 lõike 3 punktid 1 ja 2.
Eelnõu punktiga 15 täpsustatakse määruse § 8 lõike 2 punkte 3 ja 4, et oleks üheselt mõistetav,
et kui toetusega soetatavat materiaalset vara ka kasutatakse ehitises, mis on taotleja valduses
võlaõiguslikul alusel, siis peab taotleja esitama samuti seda tõendava võlaõigusliku lepingu, või
kui ehitis on taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis peab ta esitama seda tõendava
asjaõiguslepingu, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust. Sellega tagatakse, et taotlejal
on õigus ja võimalus toetatavat tegevust viia ellu ning kasutada seda sihtotstarbeliselt vähemalt
sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
6
Eelnõu punktiga 16 täpsustatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 6 sõnastust praktikas ilmnenud
probleemi tõttu, et milliseid andmeid peavad toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse
või ostetava vara kulude mõistlikkust tõendavad asjakohased dokumendid vähemalt sisaldama.
Edaspidi peavad toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara kulude
mõistlikkust tõendavad asjakohased dokumendid sisaldama vähemalt pakkuja nime, äriregistri
koodi ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara
üksikasjalikku kirjeldust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab
tehnilisele spetsifikatsioonile. Kulude mõistlikkuse tõendamiseks on oluline, et andmed oleks
võrreldavad ning annaksid ülevaate, et tehtav kulu on sihtotstarbeline, mõistlik ja
majanduslikult soodsaim.
Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 8 lõiget 2 punktiga 61 õigusselguse huvides, et
oleks üheselt mõistetav, et kui toetatavaks tegevuseks on põllumajandusalal tegutseva äriühingu
kogu osaluse või FIE kogu põllumajandusettevõtte omandamine, siis peab taotleja samuti selle
kulu mõistlikkust tõendama. Põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või FIE kogu
põllumajandusettevõtte omandamise korral peab olema koostatud selle äriühingu või
põllumajandusettevõtte kohta väärtuse hindamine (arvutus koos hinnanguga) või koostatud
muu asjakohane dokument, et teada saada selle äriühingu või ettevõtte tegelikku turuväärtust.
Äriühingu või põllumajandusettevõtte turuväärtuse hindamine peab tuginema selle väärtuse
objektiivsele hindamise meetodile, sest erinevalt näiteks kinnisvara hindamisest, ei ole
äriühingu või ettevõtte väärtuse hindamisel ühest kindlat meetodit, mis paneb paika täpse hinna.
Väärtuse hindamiseks on järgmised meetodid: varadepõhine meetod, tulupõhine meetod,
turupõhine meetod, Earning Before Interest, Taxes, Depreciation, and Amortization ehk
EBITDA kordaja meetod. Väärtuse hinnang või kulu mõistlikkust tõendav muu asjakohane
dokument peab olema koostatud realistlikult ning tuginema tegelikele asjaoludele.
Eelnõu punktiga 18 täpsustatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 7 sõnastust, et oleks üheselt
mõistetav, et kui soovitakse saada lisas sätestatud hindamiskriteeriumi 1.3 „Taotleja
põllumajandusalane töökogemus“ alusel hindepunkte, siis peab esitama töösuhet tõendava
dokumendi või õppekava alusel praktika läbimist tõendava dokumendi. Põllumajandusalaseks
töökogemuseks loetakse põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist (sealhulgas
saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine) või
põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või
minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks
sobilikus seisukorras. See tähendab, et taotlejal peab olema praktiline ehk tegelik
põllumajandusalane töökogemus. Töökogemuse tõendamiseks tuleb esitada töösuhet tõendav
dokument või selle väljavõte, millest nähtub põllumajandusalal tegutsemise töökogemus.
Töökogemuse hulka loetakse ka pikaajalist põllumajandusala praktikat, mis on asjakohaste
dokumentidega tõendatud (kolmepoolselt allkirjastatud praktikaleping, praktikapäevik jne).
Küll aga lühiajalist praktikat, näiteks 1–2 päeva või ettevõtete külastust jms, töökogemuse
hulka ei loeta. Määruses ei sätestata konkreetset dokumentide loetelu, millega töökogemust
tõenda tuleb, sest põllumajandusalal võib tegutseda ka muudes lepingulistes vormides nagu
näiteks töövõtuleping, käsundusleping, juhatuse liikme leping jne. Kui praktikal on käidud või
töökogemus on omandatud erinevatel ametikohtadel või ettevõtetes, siis erinevate praktikate
või töökogemuste kestvused liidetakse.
Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse määruse § 16 lõiget 3, et oleks üheselt mõistetav, et toetuse
teine osa makstakse välja üksnes juhul, kui ka põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või
kutse puudumise korral on need omandatud. Seega toetuse teise osa väljamaksmise eelduseks
on äriplaanis kavandatud kõigi toetatavate tegevuste elluviimine ning põllumajandusalase
töökogemuse ja hariduse või kutse omandamine.
7
Ka strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.5.3 on sätestatud, et noor põllumajandustootja omab
vähemalt üheaastast põllumajanduslikku töökogemust ja põllumajandusalast haridust või on
omandanud kutsekvalifikatsiooni 4. taseme põllumajandustootmise valdkonnas. Küll aga on
määruse § 5 lõikes 5 sätestatud erand, mille kohaselt kui FIE või äriühingu kõik osanikud või
aktsionärid või juhatuse liikmed ei oma vastavat töökogemust või haridust või kutset (määruse
§ 5 lõige 4), siis peab taotleja need omandama 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise
otsuse tegemise päevast ja nimetatud tegevus peab kajastuma ka äriplaanis. Kui FIE või
äriühingu kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed ei omandanud 36 kuu jooksul
arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast määruse § 5 lõikes 4 sätestatud
põllumajandusalast töökogemust, haridust või kutset, siis loetakse, et taotlejal ei ole määruses
nimetatud nõuetekohast põllumajandusalast töökogemust, haridust või kutset kunagi olnud ja
toetus küsitakse 100% tagasi, kuna toetuskõlblikkuse tingimus on täitmata. Eelnevast tulenevalt
täpsustatakse, et toetuse teine osa makstakse välja üksnes siis, kui ka põllumajandusalase
töökogemuse ja hariduse või kutse puudumise korral on need omandatud.
Eelnõu punktiga 20 kehtestatakse määruse lisa „Taotluse hindamise kriteeriumid“ uues
sõnastuses. Lisas tehakse muudatused tulenevalt sellest, et kui varasemalt hindas PRIA lisas
sätestatud A-osa hindamiskriteeriumi 1 „Taotleja põllumajandusalane haridus, erialane
ettevalmistus ja töökogemus põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis
kavandatud tegevuste elluviimiseks“ alusel taotleja põllumajandushariduse ja
põllumajandusalase töökogemuse olemasolu, siis edaspidi hindab PRIA ka
hindamiskriteeriumi 2 „Taotleja muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks“ alusel
taotleja majandus- või juhtimishariduse ning töökogemuse muus (v.a põllumajandusalases)
valdkonnas olemasolu.
Muudatus tehakse seetõttu, et vähendada taotlejate halduskoormust ning tagada taotluste
ühtlasem hindamine. Varem hindas seda, kas taotlejal on omandatud majandus- või
juhtimisharidus ning töökogemus muus (v.a põllumajandusalases) valdkonnas
hindamiskomisjon.
Hindamiskomisjon on PRIA suhtes üksnes nõuandva õigusega ja teeb ettepaneku
paremusjärjestuse moodustamiseks, mistõttu on PRIA-l kohustus hinnata komisjoni poolt läbi
viidava hindamise õiguspärasust, sealhulgas hindamise erapooletust ning menetlus- ja
kaalumisreeglite järgimist, mis pikendab taotluse menetlemise aega. Seega on muudatuse
tulemusena edaspidi majandus- või juhtimishariduse ning töökogemus muus (v.a
põllumajandusalases) valdkonnas olemasolu hindamine üksnes PRIA pädevuses, mis vähendab
hindamiskomisjoni liikmete töökoormust ja aitab kaasa taotluste ühtlasemale hindamisele, sest
PRIA hindab juba praegu nagu nii põllumajandusalase hariduse ja põllumajandusalase
töökogemuse olemasolu.
Eelnevast tulenevalt on vajalik kehtestada uuesti määruse lisa, milles tehakse mõningad
muudatused ülesehituses ning mõne hindamiskriteeriumi asukohas. Samas
hindamiskriteeriumite sisu ning nende eest antavaid hindepunkte ei muudeta. Määruse lisa
koosneb kolmest osast: A-osa (1. Taotleja põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus
ja töökogemus põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud
tegevuste elluviimiseks), mida hindab PRIA, B-osa (2. Taotleja muu haridus ja töökogemus
ettevõtlusega tegelemiseks ning 3. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse
eesmärkidele), mida hindab hindamiskomisjon ning C-osa (4. Põlvkondade vahetuse
soodustamine), mida hindab samuti PRIA. Muudatuse tulemusena on edaspidi muu haridus ja
muu töökogemus (hindamiskriteerium 2) A-osas, mida hindab PRIA.
8
Seega muudatuse tulemusena ei hinda hindamiskomisjon enam majandus- või juhtimishariduse
ning töökogemuse muus (v.a põllumajandusalases) valdkonnas olemasolu ning neid
kriteeriume hindab edaspidi hindamiskomisjoni asemel PRIA. Hindamiskomisjonil väheneb
seega hindamiskriteeriumite arv, mille alusel nad peavad taotlusi hindama.
Muudatuse tulemusena väheneb nii hindamiskomisjoni liikme kui ka PRIA töökoormus ning
taotluste menetlemine muutub taotlejate jaoks läbipaistvamaks, ühtlasemaks ja kiiremaks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115,
millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist
(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,
06.12.2021, lk 1–186).
Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-
lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga tehtavad muudatused on taotlejatele positiivse mõjuga. Muudatused leevendavad
määruses kehtestatud nõudeid ning vähendavad nii taotlejate halduskoormust kui ka PRIA
töökoormust. Muudatused tagavad määruse rakendamisel parema õigusselguse ning loovad
noortele ettevõtjatele paremad ja selgemad tingimused toetuse taotlemiseks.
Eelnõuga tehtavaks olulisimaks muudatuseks on, et edaspidi hindab PRIA määruse lisas
„Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel lisaks taotleja
põllumajandusalase hariduse ja põllumajandusalase töökogemuse olemasolule ka muu hariduse
ja töökogemuse olemasolu. Selle muudatusega taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei
suurene, väheneb nii hindamiskomisjoni liikme kui ka PRIA töökoormus ning taotluste
menetlemine muutub taotlejate jaoks läbipaistvamaks, ühtlasemaks ja kiiremaks.
Arvestades, et muud toetuse saamiseks esitatavad nõuded ei muutu ning määruse
hindamiskriteeriumites tehtavad muudatused tagavad toetuse taotlejate võrdse kohtlemise ja
loovad suurema õigusselguse, ei ole tegemist olulise mõjuga.
Muudatustel on positiivne mõju regionaalarengule. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi
ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele Eesti piirkondadele, kuid võttes arvesse, et
põllumajandustootjad paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab see maapiirkondade
mahajäämuse vähendamisse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Sekkumise „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames
antavat toetust rahastatakse 60% ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest, mis
on planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.
Sekkumise „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eelarve on
25 000 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku.
9
Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse ning see ei too kaasa täiendavaid
kulutusi PRIA majandamiskuludele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.