Õppekava RUUMI LOOMINE MUUTUSEKS
Noortega tegeleva spetsialisti arenguprogramm
1. Õppe eesmärk
Arenguprogrammi eesmärk on kujundada noortega töötavatel spetsialistidel sellised teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toetada noorte heaolu ja arengut süsteemselt, tõenduspõhiselt ning noore autonoomiat, tugevusi ja lähivõrgustikku väärtustaval viisil. Õppe käigus täiustuvad osalejate praktilised oskused luua usalduslikke koostöösuhteid, hinnata noore olukorda terviklikult, kavandada ja juhtida muutusprotsessi, teha tulemuslikku võrgustikutööd ning hoida oma professionaalset arengut ja tööalast heaolu.
2. Sihtgrupp
Õppekava on suunatud noortega töötavatele spetsialistidele, kelle töö eesmärk on toetada noorte toimetulekut, arengut ja ühiskonnas osalemist. Sihtgruppi kuuluvad näiteks kohalike omavalitsuste noorte heaolu spetsialistid, juhtumikorraldajad ning teised spetsialistid, kelle töö eeldab erinevate teenuste, võrgustike ja koostööpartnerite koordineerimist noore toetamisel.
3. Õppe maht ja ülesehitus
Õppe kogumaht on 119 akadeemilist tundi:
• Kontaktõpe – 84 akadeemilist tundi (12 koolituspäeva × 7 ak/h)
• Kovisioon – 15 akadeemilist tundi
• Iseseisev töö – 20 akadeemilist tundi
Programmi kestus on 8–12 kuud.
Õpe koosneb kuuest omavahel seotud moodulist, mille vahel toimub õpitu rakendamine töös, iseseisev töö ning regulaarne kovisioon.
4. Arenguprogrammi õpiväljundid
Arenguprogrammi läbinu:
• loob noorega usaldusliku koostöösuhte ning kasutab suhtlemisel autonoomiat, osalust ja tugevusi toetavaid tööviise;
• hindab noore olukorda süsteemselt, märkab tema ressursse, riski- ja kaitsetegureid ning kavandab koostöös noorega eesmärgipärase tegevusplaani;
• kasutab motiveeriva intervjueerimise, coachiva lähenemise ja teiste tõenduspõhiste meetodite põhimõtteid noore muutusprotsessi toetamisel;
• toetab noore enesejuhtimisoskuste, motivatsiooni, toimetuleku ja heaolu arengut, lähtudes noore individuaalsetest vajadustest ja tugevustest;
• kavandab, juhib ja arendab koostööd noore lähivõrgustiku ning erinevate koostööpartneritega, rakendades süsteemset mõtteviisi ja võrgustikutöö põhimõtteid;
• kasutab oma töös refleksiooni, enesehindamist ja tagasisidet nii noore arengu kui ka enda professionaalse arengu toetamiseks;
• rakendab oma töös eetilisi põhimõtteid, väärtustab noore autonoomiat ning tegutseb teadlikult keerukates ja muutuvates olukordades;
• kasutab enesejuhtimise ja enesehoiu võtteid ning osaleb teadlikult professionaalset arengut toetavas koostöös, sealhulgas kovisioonis.
5. Õppe põhimõtted
• Õppimine toimub kogemuse, refleksiooni ja praktilise rakendamise kaudu.
• Programm toetub konstruktivistikule õpikäsitusele, andragoogilisele lähenemisele ja kogemusõppele.
• Õppimine toimub koostöös ning vastastikuse kogemuste jagamise kaudu.
• Õppimine seob kontaktõppe, iseseisva töö ja praktilise töö noortega.
• Olulisel kohal on süsteemne, tugevustekeskne ja taastav lähenemine.
• Noore autonoomia, osalus ja lähivõrgustik on muutuse keskmes.
• Kovisioon toetab õpitu kinnistamist ja professionaalset arengut.
• Programm toetab spetsialisti professionaalse identiteedi kujunemist ja enesehoidu.
6. Programmi moodulid
I Suhte loomine ja muutuse käivitamine – kuidas luua usalduslik suhe?
II Noore olukorra mõistmine ja juhtumikorraldus – kuidas mõista olukorda?
III Noore jõustamine ja muutuste toetamine – kuidas toetada muutust?
IV Võrgustikukoostöö juhtimine – kuidas kaasata teisi muutuse toetamiseks?
V Hindamine ja arengu toetamine – kuidas märgata ja suunata arengut?
VI Professionaalne areng ja enesehoid – kuidas areneda spetsialistina ja hoida oma töövõimet?
I moodul. Suhte loomine ja muutuse käivitamine
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• analüüsib noorte heaolu spetsialisti rolli, vastutust ja professionaalset identiteeti noore muutuse toetamisel;
• loob noorega usaldusliku ja koostööd soodustava suhte, arvestades noore autonoomiat, tugevusi ja arenguvajadusi;
• märkab ja analüüsib oma väärtuste, uskumuste ja suhtlemisviisi mõju koostööle noorega;
• kasutab suhtlemisel enesemääramise teooria põhimõtteid ning toetab noore autonoomset motivatsiooni;
• rakendab motiveeriva intervjueerimise põhivõtteid noore kaasamisel ja muutuse käivitamisel;
• eristab muutuse erinevaid tasandeid ning kavandab oma tegevust vastavalt noore valmisolekule ja vajadustele;
• kasutab refleksiooni ja supervisiooni oma professionaalse arengu ning töö kvaliteedi toetamiseks.
Põhiteemad
• Noorte heaolu spetsialisti roll, vastutus ja professionaalne identiteet
• Muutuse olemus ja muutuse tasandid noore toetamisel
• Usaldusliku koostöösuhte loomine ja hoidmine
• Enesemääramise teooria ning autonoomset motivatsiooni toetav tööviis
• Motiveeriva intervjueerimise põhimõtted ja põhioskused
• Väärtuste, uskumuste ja hoiakute mõju spetsialisti tööle
• Refleksiooni ja supervisiooni tähendus professionaalses arengus
• Isikliku professionaalse arengu eesmärkide sõnastamine
Õppemeetodid
Lühiloengud, arutelud, juhtumianalüüsid, praktilised harjutused, rollimängud, paaris- ja rühmatööd, refleksiooniharjutused, kogemuslugude analüüs.
Iseseisev töö
Rakendab moodulis õpitut oma tööpraktikas vähemalt ühe noore näitel, analüüsib saadud kogemusi refleksioonipäevikus, sõnastab oma professionaalse arengu eesmärgid ning valmistub nende põhjal kovisiooniks ja järgmiseks koolitusmooduliks.
II moodul. Noore olukorra mõistmine ja juhtumikorraldus
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• hindab noore olukorda terviklikult, lähtudes tema tugevustest, vajadustest ning riski- ja kaitseteguritest;
• kasutab erinevaid hindamisraamistikke ja töövahendeid noore olukorra analüüsimisel ning toetustegevuste kavandamisel;
• kaasab noore aktiivselt oma olukorra hindamisse ning eesmärkide ja tegevuste kavandamisse;
• eristab juhtumikorralduse ja vahetu toetustöö rolle ning rakendab neid eesmärgipäraselt;
• tegutseb eetiliselt, arvestades konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja noore õigustega;
• märkab erinevate sihtrühmade eripärasid ning kohandab oma tööviisi vastavalt noore vajadustele;
• kasutab refleksiooni ja supervisiooni keerukate juhtumite analüüsimisel ning oma professionaalsete otsuste hindamisel.
Põhiteemad
• Noore olukorra terviklik hindamine ja juhtumikorralduse põhimõtted
• Noore tugevuste, vajaduste ning riski- ja kaitsetegurite kaardistamine
• Lapse heaolu kolmnurga ja teiste hindamisraamistike kasutamine
• Tugevustekeskne lähenemine ja positiivse kavatsuse põhimõte
• Noore kaasamine hindamisprotsessi ja eesmärkide seadmisel
• Juhtumikorralduse etapid ning koostöö erinevate osapooltega
• Konfidentsiaalsus, andmekaitse ja eetilised dilemmad noortega töötamisel
• Erinevate sihtrühmade eripärad ja vajadustega arvestamine
• Keerukate juhtumite analüüsimine refleksiooni ja supervisiooni kaudu
Õppemeetodid
Lühiloengud, arutelud, juhtumianalüüsid, praktilised harjutused, paaris- ja rühmatööd, refleksiooniharjutused, hindamisvahendite kasutamise harjutamine.
Iseseisev töö
Rakendab moodulis käsitletud hindamisraamistikke ja töövõtteid oma tööpraktikas vähemalt ühe noore või juhtumi näitel. Analüüsib noore tugevusi, vajadusi ning riski- ja kaitsetegureid, reflekteerib tehtud valikuid ning valmistub kogemuste jagamiseks kovisioonis.
III moodul. Noore jõustamine ja muutuste toetamine
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• toetab noort realistlike ja motiveerivate eesmärkide seadmisel ning nende poole liikumise kavandamisel;
• kasutab coachivat lähenemist ja GROW-mudelit noore enesejuhtimise ning probleemilahendusoskuste arendamisel;
• aitab noorel märgata ja kasutada oma tugevusi, ressursse ning olemasolevaid toimetulekuviise;
• toetab noore sisemise motivatsiooni, enesetõhususe ja vastutuse kujunemist;
• kavandab noorega koostöös tegevusi, mis toetavad tema vaimset heaolu, sotsiaalset toimetulekut ja iseseisvust;
• märkab vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ja suitsiidiriskiga seotud ohumärke ning teab oma rolli ja tegutsemisvõimalusi nende ilmnemisel;
• analüüsib oma nõustamis- ja koostööoskusi ning kasutab refleksiooni nende teadlikuks arendamiseks.
Põhiteemad
• Muutuse eesmärgistamine ja realistlike eesmärkide sõnastamine
• Coachiv lähenemine ja GROW-mudeli rakendamine noore toetamisel
• Noore tugevuste, ressursside ja olemasolevate toimetulekuviiside teadvustamine
• Isemääramise teooria rakendamine muutuse toetamisel
• Salutogeneetiline lähenemine ning kaitsetegurite tugevdamine
• Noore vaimse heaolu, enesejuhtimise ja vastutustunde toetamine
• Sõltuvuskäitumise ja vaimse tervise probleemide varajane märkamine
• Suitsiidiriski märkamine, esmased sekkumispõhimõtted ja koostöö teiste spetsialistidega
• Huvialade, tähenduslike tegevuste ja sotsiaalse osaluse toetamine
• Muutuse toetamise praktikate reflekteerimine ja supervisioon
Õppemeetodid
Lühiloengud, arutelud, juhtumianalüüsid, praktilised harjutused, coachingu- ja motiveeriva intervjueerimise tehnikate harjutamine, rollimängud, paaris- ja rühmatööd, refleksiooniharjutused ning supervisioon.
Iseseisev töö
Rakendab moodulis õpitud meetodeid oma tööpraktikas vähemalt ühe noorega. Koostab koos noorega eesmärgi ja tegevusplaani, katsetab coachivaid töövõtteid ning analüüsib muutuse toetamise protsessi refleksioonis ja kovisioonis.
IV moodul. Võrgustikukoostöö juhtimine
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• analüüsib noore olukorda süsteemsest vaatenurgast ning arvestab noort mõjutavate inimeste, keskkondade ja süsteemide vastastikuseid seoseid;
• kaardistab noore lähivõrgustiku, märkab selle tugevusi ja arenguvajadusi ning kavandab tegevusi võrgustiku toetamiseks;
• kavandab ja juhib võrgustikukoostööd noore, tema lähedaste ning erinevate spetsialistide vahel, lähtudes noore vajadustest ja eesmärkidest;
• valib võrgustikukoostöö kujundamiseks sobivaid lähenemisviise, arvestades olukorra keerukust, osapoolte valmisolekut ja vastutust;
• kasutab süsteemse mõtlemise ja Cynefini raamistiku põhimõtteid keerukate olukordade mõtestamisel ning võrgustikukoostöö kavandamisel;
• toetab noore lähivõrgustiku kaasamist ja vastutuse järkjärgulist suurenemist noore toetamisel;
• analüüsib oma rolli võrgustikukoostöö juhina ning kasutab refleksiooni ja supervisiooni oma professionaalse tegutsemise arendamiseks.
Põhiteemad
• Süsteemne mõtlemine noore toetamisel
• Bronfenbrenneri ökoloogiline käsitlus ja noort mõjutavad süsteemid
• Noore lähivõrgustiku kaardistamine ja analüüsimine
• Lähivõrgustiku tugevuste märkamine ning toetavate ressursside mobiliseerimine
• Võrgustikukoostöö kavandamine ja juhtimine
• Noore, pere ja erinevate spetsialistide kaasamine võrgustikukoostöösse
• Cynefini raamistik keerukate olukordade mõistmisel ja sobivate sekkumisviiside valikul
• Rollid, vastutus ja otsustusprotsessid võrgustikukoostöös
• Koostöö takistuste, pingete ja konfliktide märkamine ning konstruktiivne käsitlemine
• Võrgustikukoostöö reflekteerimine ja professionaalsete koostööoskuste arendamine
Õppemeetodid
Lühiloengud, arutelud, juhtumianalüüsid, praktilised harjutused, võrgustikukaartide koostamine, koostööprotsesside analüüsimine, rollimängud, paaris- ja rühmatööd, refleksiooniharjutused.
Iseseisev töö
Kaardistab vähemalt ühe noore lähivõrgustiku, analüüsib selle tugevusi, arenguvajadusi ja koostöövõimalusi ning kavandab tegevused võrgustikukoostöö tõhustamiseks. Reflekteerib oma rolli võrgustikukoostöö juhtimisel ning valmistub kogemuste jagamiseks kovisioonis.
V moodul. Hindamine ja arengu toetamine
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• kavandab hindamist eesmärgipäraselt, lähtudes noore arenguvajadustest ning toetatava muutuse eesmärkidest;
• kasutab erinevaid hindamise, enesehindamise ja tagasiside andmise meetodeid noore arengu toetamisel;
• kaasab noore hindamisprotsessi ning toetab tema eneseanalüüsi ja vastutuse kujunemist;
• annab arendavat ja tugevustele toetuvat tagasisidet, mis suurendab noore motivatsiooni ja enesetõhusust;
• kogub, analüüsib ja tõlgendab hindamistulemusi ning kasutab neid edasiste tegevuste kavandamisel;
• rakendab hindamisel eetilisi põhimõtteid ning väärtustab noore autonoomiat ja osalust;
• analüüsib oma professionaalset tegutsemist ning kasutab refleksiooni ja supervisiooni oma töö arendamiseks.
Põhiteemad
• Hindamise eesmärgid ja põhimõtted noore arengu toetamisel
• Noore kaasamine hindamisse ja enesehindamise kujundamine
• Arendava ja tugevustele toetuva tagasiside andmine
• Noore edusammude ja muutuse märkamise viisid
• Õppimise ja arengu toetamine refleksiooni kaudu
• Optimistliku seletusstiili arendamine ning tugevustele keskenduv mõtteviis
• Hindamistulemuste analüüsimine ja kasutamine edasiste tegevuste kavandamisel
• Eetilised põhimõtted hindamisel ning noore autonoomia toetamine
• Õpimapi kasutamine professionaalse arengu ja õpitulemuste reflekteerimisel
Õppemeetodid
Lühiloengud, arutelud, juhtumianalüüsid, praktilised harjutused, hindamis- ja tagasisidevõtete harjutamine, paaris- ja rühmatööd, refleksiooniharjutused, kogemuslugude analüüsimine.
Iseseisev töö
Rakendab erinevaid hindamise ja tagasiside meetodeid oma tööpraktikas vähemalt ühe noore näitel, analüüsib muutuse toetamisel kogutud tähelepanekuid ning reflekteerib nende põhjal noore arengut ja oma professionaalset tegutsemist. Koostab ja täiendab oma õpimappi ning valmistub kogemuste jagamiseks kovisioonis.
VI moodul. Professionaalne areng ja enesehoid
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• analüüsib oma professionaalset arengut ning sõnastab edasised arengueesmärgid;
• teadvustab oma väärtuste, hoiakute ja tööviisi mõju noorte toetamisele ning kujundab teadlikult oma professionaalset identiteeti;
• kasutab enesejuhtimise, enesehoiu ja läbipõlemise ennetamise strateegiaid oma töövõime säilitamiseks;
• rakendab refleksiooni, supervisiooni ja kovisiooni oma professionaalse arengu toetamisel;
• kasutab koostöövõrgustikke ja erialast kogukonda professionaalse õppimise ning töö kvaliteedi arendamiseks;
• lõimib arenguprogrammis omandatud teadmised ja oskused oma igapäevasesse tööpraktikasse;
• koostab isikliku professionaalse arengu tegevuskava programmi lõpetamise järgseks perioodiks.
Põhiteemad
• Professionaalse identiteedi kujunemine ja teadlik arendamine
• Väärtuste, hoiakute ja professionaalsete piiride teadvustamine
• Enesejuhtimine ja enesehoid toetavas töös
• Läbipõlemise ennetamine ning taastumise ja tasakaalu hoidmise võimalused
• Refleksioon, supervisioon ja kovisioon professionaalse õppimise toetajana
• Professionaalne õppimine, koostöö ja erialased kogukonnad
• Arenguprogrammi õpikogemuse lõimimine igapäevasesse tööpraktikasse
• Isikliku professionaalse arengu tegevuskava koostamine
Õppemeetodid
Lühiloengud, arutelud, refleksiooniharjutused, juhtumianalüüsid, paaris- ja rühmatööd, supervisioon, kovisioon, õpiportfoolio esitlemine ning isikliku arenguplaani koostamine.
Iseseisev töö
Koostab õpiportfoolio lõppversiooni, analüüsib oma professionaalset arengut kogu arenguprogrammi jooksul ning koostab isikliku professionaalse arengu tegevuskava. Valmistab ette portfoolio ja õpikogemuste esitlemise programmi lõpus.
7. Õpiväljundite hindamine
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kogu arenguprogrammi vältel lõimituna õppetegevustega. Hindamise eesmärk on toetada õppija professionaalset arengut ning anda tagasisidet õpiväljundite saavutamise kohta.
Õpiväljundite hindamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
• osalemine praktilistes harjutustes ja aruteludes;
• juhtumite analüüsimine ja lahendamine;
• õpitud meetodite rakendamine oma tööpraktikas;
• refleksioonid ja eneseanalüüs;
• kogemuste jagamine supervisioonis ja kovisioonis;
• iseseisvate tööde sooritamine;
• õpimapi koostamine ja esitamine.
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud / mittearvestatud).
8. Õppematerjalid
Igale õppijale väljastatakse personaalne A4-formaadis trükitud õppematerjalide komplekt, mis sisaldab teemade teoreetilisi käsitlusi, meetodite kirjeldusi, töölehti, refleksiooniülesandeid ning muid praktilisi õppematerjale. Elektroonilises õpikeskkonnas on kättesaadavad täiendavad õppematerjalid, artiklid, videod ja muud programmi toetavad materjalid.
Õppematerjale täiendatakse ja ajakohastatakse vastavalt programmi arengule ning uuematele erialateadmistele.
9. Lõpetamise tingimused
Arenguprogrammi läbimise eelduseks on:
• osalemine vähemalt 80% kontaktõppest;
• kõigi iseseisvate tööde sooritamine;
• aktiivne osalemine supervisioonides ja kovisioonides;
• õpimapi koostamine ja esitamine;
• õppekava õpiväljundite saavutamine.
Õppekava nõuetekohaselt läbinule väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Nõuete osalisel täitmisel väljastatakse tõend läbitud õppe mahu kohta.
Õppekava koostas:
Koidu Tani-Jürisoo,
Avatud Meele Instituut
[email protected]
mai 2026