ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 26.06.2026

Kehtib kuni: 26.06.2031

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga

rahulolu uuring 2026

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja Turu-

uuringute AS.

Volitatud töötleja

andmekaitsespetsialist on

Tõnis Stamberg (e-post:

[email protected],

tel. +372 566 000 49)

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei.

Vastavalt kehtiva IKS §6

lg 51 : Kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, ei

kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 4

sätestatud eetikakomitee

kontrolli kohustust lõikes

5 nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse

poliitika kujundamise

eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

konsulteerida teadus- ja

arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse

seaduse §-s 26 nimetatud

eetikakomiteega, kui

Andmekaitse

Inspektsiooni hinnangul

vajab poliitika

kujundamiseks tehtav

uuring või analüüs

eetilisuse hindamist.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah. Inimeste valimisse

kaasamiseks nõusolekuid

ei küsita, kuid küsitluses

osalemiseks küsitakse

vastaja nõusolekut.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

70000734, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,

625 6101, [email protected].

Kontakt: Karl Annus, [email protected], 5850

4847

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium antud

uuringu raames isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Turu-Uuringute AS

Registrikood: 10220984

Aadress: Pärnu mnt 102 Tallinn 11312

Kontakt: Vaike Vainu

E-post: [email protected]

Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

X

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 kohaselt on

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas regionaalpoliitika ja -arengu,

kohaliku omavalitsuse poliitika ning kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

kavandamine ja elluviimine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi

tegevuse eesmärk aidata kaasa kohalike

omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida

kohalikku elu. Põhimääruse § 13 lõike 2 punkti

5 kohaselt on kohalike omavalitsuste osakonna

üks põhiülesanne töötada välja kohaliku

omavalitsuse, regionaalhalduse ja kohanimede

korraldamise poliitika ning kohalike

omavalitsuste finantseerimise ja finants-

juhtimise põhimõtted ja poliitika; nõustada

kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes

küsimustes, korraldada haldus- ja asustus-

üksuse piiride muutmist ning kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise põhimõtete

rakendamist; osaleda regionaalpoliitika ning

eelarvepoliitika kavandamisel ja välja-

töötamisel ning analüüsida kohalike

omavalitsuste teenuseid.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

§ 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitsemis-

alale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

selle finantseerimise korraldamine.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus

teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon

kontrollib enne nimetatud isikuandmete

töötlemise algust käesolevas paragrahvis

sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium4 on koostöös partneritega välja töötanud metoodika

andmaks hinnanguid omavalitsuste teenustele ja arendanud veebilehe tulemuste kuvamiseks

(minuomavalitsus.ee), mille eesmärk on aidata kaasa kohalike teenuste arendamisele üle Eesti.

Selleks antakse veebilehel sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaade kohalike

omavalitsuste teenuste olukorrast kohalike omavalitsuste põhiselt. Andmed omavalitsuste kohta

4 kuni juuli 2023 Rahandusministeerium

pärinevad eelkõige riiklikest andmebaasidest, omavalitsuste küsitlustest ja elanike rahulolu

uuringutest. Info aktuaalsena hoidmiseks uuendatakse andmebaasidest ja KOV küsitlusest

andmeid iga-aastaselt. Elanike rahulolu uuringu andmeid uuendatakse üle aasta. Viimane elanike

rahulolu uuring toimus 2024. a sügisel (andmed avalikustati 2025 I pa). Rahulolu küsitluse

tulemused on avaldatud Minuomavalitsuse veebilehel konkreetsete mõõdikutena ja ka

eraldiseisval töölaual: Elanike rahulolu 2024 | Minuomavalitsus.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on 2026. aasta sügisel läbi viia uus küsitlus, et oleks võimalik

hinnata ja analüüsida KOV teenuste ning elukeskkonna arenemist ja muudatusi ajas, kasutades

selleks elanike rahulolu-hinnanguid.

Uuringu tulemusel saadakse detailne ülevaade elanike rahulolust kohalike avalike teenuste ja

elukeskkonnaga kõigi KOVide ning Tallinna linnaosade põhiselt. Elanikkonna suhtes esinduslik

uuring eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda usaldusväärseima tulemuse saamiseks

isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga

Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise

ja uuringukutsete saatmise (vajadusel ka telefoni-kontaktivõttude) eesmärgil.

Uuringu läbiviimine toimub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Turu-uuringute AS-i

vahel 18. juunil 2026 sõlmitud töövõtulepingu nr. 3.1-8/153 alusel (allpool kirjeldatud metoodika

on kooskõlas töövõtulepingu tingimustega).

Kuna küsitluse tulemused peavad näitama elanike rahulolu elukeskkonna ja KOV teenustega iga

KOV põhiselt, on vajalik saavutada esinduslik (piisavalt suur ning üldjoontes proportsionaalne)

valim kõigis omavalitsustes. Esinduslikuks loetakse siinkohal lõppvalimi suurust, mille puhul

tulemuste üldistamisel veapiir 90%-lisel usaldusnivool ei ületa 7% piiri. Tallinna linna puhul

tuleb tagada esinduslik valim igast linnaosast. Selleks, et küsitluse tulemused võimaldaksid teha

omavalitsuste põhiselt täpsemaid järeldusi, on 2026. aasta uuringus valimit suurendatud, st

eesmärgiks seatav minimaalne vastajate arv igas KOVis ning Tallinna linnaosas on suurem kui

2024. aastal. Enamiku omavalitsuste puhul seatakse eesmärgiks küsitleda vähemalt 130-140

vastajat. Suurtes omavalitsustes on valimi minimaalseks planeeritud suuruseks 1% vähemalt 16-

aastaste elanike arvust (kuid mitte enam kui 500 vastajat). Erinevalt 2024. aasta uuringust

kaasatakse seekord valimisse ka Ruhnu, Vormsi ja Kihnu valla elanikud. Nimetatud kolme

väiksesaare puhul moodustatakse valim kõikse valimina (st valimisse kaasatakse kõik

väiksesaarte elanikud) ning püüeldakse vähemalt 15%-lise vastamismäära poole.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 2), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on veebis ca 10-15 minutit ning telefonis ca 18 minutit. Küsitlusuuring on plaanis läbi viia

veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, milleks on omakorda vajalik isikupõhine

valim. Kuna omavalitsused on elanike arvult väga erinevad, oleks esindusliku valimi saavutamine

kõigis KOV-ides ilma isikupõhise valimita keeruline (ajaliselt ja rahaliselt kulukas), kuna nt

juhuslikult valitud telefoninumbreid läbi helistades satub väikeste omavalitsuste elanikke

valimisse suuremate omavalitsustega võrreldes oluliselt vähem. Samuti puuduvad

uuringufirmadel sellise valimi saavutamiseks piisavalt suured veebipaneelid. Ilma kontaktibaasi

omamata oleks soovitud parameetritele vastava valimi saavutamine mõeldav ainult ukselt-uksele

tehtava küsitlusega, kuid see tähendaks oluliselt suuremat aja- ja rahakulu kui praegu planeeritav

veebi- ja telefoniküsitlus. Samuti tuleb arvestada, et inimeste eelistused küsitlusetele vastamise

osas on ajas muutunud, ning veebis vastamine on enamiku inimeste jaoks kiirem ja mugavam

variant kui ankeedi täitmine kodukülastuse käigus. Nendest kaalutlustest lähtuvalt peame kõige

otstarbekamaks kasutada valimi moodustamiseks Rahvastikuregistri elanikkonnaandmeid.

Küsitlusuuringu valim moodustatakse Rahvastikuregistrist stratifitseeritud juhuvalikuga

(omavalitsuste ja Tallinna linnaosade põhjal moodustatud kihtidest) vähemalt 16-aastaste Eesti

elanike andmetest. Eesmärgiks on küsitleda vähemalt 14 772 vastajat. Arvestades seda, et

mõnedes omavalitsustes ning elanikkonna rühmades võib vastamisaktiivsus olla madal, ning ka

rahvastikuregistri elanikkonnaandmed on kohati vigased, võetakse algvalimisse kontakte

(valimiisikuid) suuremal arvul. Senisele kogemusele tuginedes soovime pärida valimi 10-kordses

mahus, st kokku kuni 147 720 inimese kontaktandmed. Kuivõrd uuringus on oluline jälgida

valimi proportsionaalsust sotsiaal-demograafiliste taustatunnuste lõikes (sugu, vanuserühm, keel)

ka iga omavalitsuse sees, on suurem väljavõtt oluline, tagamaks piisavat vastajate hulka kõigis, sh

madalama vastamisaktiivsusega sihtrühmades. Kogemus näitab, et üldine trend on vastamismäära

languse suunas, seda eriti veebiuuringutes. Antud uuringus on eesmärk jõuda veebiuuringuga

valdava enamuseni vastajatest ning rakendada telefoniküsitlust juhul, kui mõnes sihtrühmas

veebiküsitlusega soovitud vastuste arvuni ei jõuta. Sama metoodika kasutamine võimalikult

suurel osal valimist minimeerib metoodiliste erisuste mõju tulemustele.

Küsitavate kontaktide arvu optimeerimiseks päritakse eeldatavalt kõrgema vastamismääraga

regioonide ning sihtrühmade jaoks kontakte väiksema varuga ning eeldatavalt madalama

vastamisaktiivsusega regioonide ja sihtrühmade jaoks suurema varuga.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on KOVide ja Tallinna linnaosade

siseselt üdjoontes proportsionaalne elanikkonna jagunemisele soo, vanuserühma ning emakeele

lõikes (v.a väikesaared, mille osas KOVi sees proportsionaalset valimit ei taotleta). Selleks, et

koostada valimi mudel, mis oleks aluseks valimi proportsionaalsuse jälgimisel ning hilisemal

andmete kaalumisel, teostatakse andmepäring Statistikaametisse, et pärida üldkogumit

kirjeldavad statistilised andmed. Vastavad andmed annavad ülevaate vähemalt 16-aastase

elanikkonna jagunemisest järgnevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste: omavalitsused ja Tallinna

linnaosad, sugu, vanuserühm, emakeel ja haridus lõikes. Antud valimipäringu vajaduse tingib

asjaolu, et Statistikaameti avalikus veebiandmebaasis kättesaadavad andmed pole planeeritava

mudeli vaates piisava detailsusega.

Küsitlustöö käigus saadetakse valimisse võetud inimestele esmalt uuringukutse e-mailiga.

Uuringukutse sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse

kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile. Vastava

lingi kaudu on valimiisikuil võimalik täita küsitlusankeet veebis. Juhul, kui valimisse võetud

inimene küsitlusele ei vasta ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks

meeldetuletuskirja. Peale teise meeldetuletuskirja saatmist kontakteerutakse madalama

vastamisaktiivsusega rühmadega telefoni teel, et meelde tuletada ankeedi täitmist veebis ning

pakkuda välja võimalust vastata küsitlusele telefoni teel. Telefoni-intervjuu vältel loeb küsitleja

vastajale ankeedi küsimused ja vastusevariandid ette ning täidab vastaja ütluste alusel ankeedi.

Ankeedi täimise eelduseks on vastaja poolt antud kinnitus, et ta nõustub oma isikuandmete

töötlemisega ning soovib küsitluses osaleda. Vastav küsimus, kus vastaja oma nõusoleku märkida

saab, kuvatakse ankeedi alguses. Juhul, kui vastaja antud küsimuses nõusolekut ei anna,

suunatakse ta küsitlusankeedilt maha (st ta ei osale küsitluses). Veebiküsitluse puhul märgib

vastava nõusoleku ankeeti vastaja ise, telefoniküsitluse puhul loeb küsitleja nõusoleku vormil

oleva teksti vastajale ette ning märgib tema nõusoleku ankeeti.

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga, s.t andmed on

pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist

valimisse sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks

olev fail (koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümiseeritud

andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid. Uuringu läbiviija

kustutab andmefailist enne selle tellijale üle andmist ka need tunnused, mis võimaldavad vastaja

kaudset tuvastamist (nt haridus ja leibkonnaliikmete arv esitatakse agregeeritud tunnusena, vabad

vastused kontrollitakse ning eemaldatakse vastajate otsest tuvastamist võimaldavad tekstiosad).

Küsitluseandmete failis sisalduvad vastaja esitatud andmed enda elukoha omavalitsuse, soo ja

vanuserühma kohta. Rahvastikuregistrist saadud taustaandmeid küsitlusandmete faili ei seota.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmed on vajalikud küsitluse läbiviimiseks: igas KOV-is ja Tallinna linnaosas esinduslikult

suure, ning KOVide siseselt soo, vanuserühma ja suhtluskeele lõikes proportsionaalse lõppvalimi

saavutamiseks. Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses

lõppvalimini (14 772 vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga

väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim

või ukselt-uksele küsitlus) tõstaks küsitlustööde maksumust ebamõistlikult palju.

Valimiisikute kontaktandmeid (nimi, e-maili aadress, telefon) kasutatakse valimiisikute poole

pöördumiseks (uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni

teel).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Lisaks punktis 4 välja toodud Minuomavalitsuse portaalis andmete uuendamisele ja

arengu/muutuste analüüsimisele on elukeskkonna ja KOV teenustega rahulolu seatud ka

arengustrateegia Eesti 2035 mõõdikuteks, andmaks hinnanguid arengutele ja piirkondlikele

erisustele.

Samuti on uuringu andmeid võimalik kasutada mitmetel ministeeriumitel poliitika

kujundamiseks. Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring võimaldab:

 saada ülevaade elanike teenustega rahulolust ja arenguvõimalustest kõigis omavalitsustes,

et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;

 võrrelda kohalike teenustega rahulolu tasemeid Eesti omavalitsustes, mis aitab kaasa

kogemuste jagamisele;

 suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike

informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide osas kaasa rääkimisel;

 kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikaid, arvestades

piirkondlike erisustega;

 hinnata rakendatud poliitikate mõju elanike rahulolule (hinnangutele).

Uuringu tulemused on sisendiks ka omavalitsustele kohaliku elu ja teenuste arendamisel. Kuigi

KOVid viivad ka ise läbi rahuloluküsitlusi (nii teenuste kui ka elukeskkonnaga rahulolu), on need

tehtud erinevatel metoodilistel alustel, ei võimalda KOVide omavahelist võrdlust ning ei toeta

seetõttu ei riigi ega KOV tasandil võrdlevat analüüsi poliitikate kujundamise alusena.

Tegemist on kordusuuringuga 2022. a ja 2024.a küsitlusest, mistõttu on tagatud ka võrreldavus ja

muutuste analüüsi võimalus. 2026. a küsitluse ankeedis on tehtud kohendusi lähtuvalt

aktuaalsetest teemadest ning eelmise (2024. a) küsitluse käigus selgunud muudatusvajadustest.

Mõningad teemad on ka välja jäetud, mille kaardistamise sagedus võib olla harvem (enam kui

kaks aastat) või mille osas puudub kordusküsitluse vajadus.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on umbisikustatud, st küsitlusele

vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud

vastustega.

Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks. Küsitluse tulemuste

üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on vastused muudetud

täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et

vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused

(nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks

esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on

ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema

isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei

küsita ankeedis täisarvu, vaid vahemikuna), haridus (1. liidetakse kategooriad „Algharidus“ ja

„Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus või kesk-eriharidus)“ ja

“Magistri ja/või doktorikraad“) ning leibkonnaliikmete arv (5 ja enama liikmega leibkonnad

liigitatakse andmetöötluse käigus ühte kategooriasse). Avalikustatavast andmefailist eemaldatakse

Tartu ja Kohtla-Järve linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema elanike arvudega

KOVide andmeid veelgi.

Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse

andmekoosseisu kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada

hanketingimustele vastava lõppvalimi. Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Valimisse sattunud isikutele saadetakse rahvastikuregistris esitatud e-maili

aadressile uuringut tutvustav kiri, mis selgitab isiku sattumist küsitlusvalimisse ja uuringu

eesmärke (sh andmete kasutust ja seda, et umbisikustatud küsitlusandmed edastatakse teistele

osapooltele) ning sisaldab personaalset linki küsitlusankeedile. Kutsekirjas on toodud välja ka

see, et küsitluses osalemine on vabatahtlik, samuti on seal olemas keeldumise link, millele

vajutades saab valimiisik anda märku oma soovimatusest küsitluses osaleda, ning uuringu

läbiviijate kontaktid (telefon/e-mail), mille kaudu saab valimiisik küsida uuringu kohta

täpsustavat infot või oma keeldumisest teada anda. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita

uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle teatud aja

möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja. Selle järel võtab uuringu läbiviija madalama

vastamisaktiivsusega rühmadesse kuuluvate valimiisikutega kontakti, et meenutada ankeedi

täitmist (veebis) ning pakkuda võimalust täita ankeet telefoni teel. Soovi korral on valimiisikul

võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö

perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet

küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist pole vastajate tuvastamine

küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik.

Peale küsitlustöö lõppemist ning andmete kvaliteedikontrolli teostamist isikuandmeid sisaldavad

failid (rahvastikuregistrist saadud valimid ning personaalsete küsitluslinkide kaudu kogutud IP-

aadressid) kustutatakse ning uuringu läbiviija kinnitab andmete kustutamist vastava akti

allkirjastamisega. Rahvastikuregistrist päritud statistilised andmed, mida kasutatakse valimi

mudeli koostamiseks, kustutatakse hiljemalt 2027. a I kvartali lõpuks.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu väljundiks on anonümiseeritud

küsitlusandmete fail, milles puuduvad valimiisikute tuvastamist võimaldavad tunnused.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete allikaks küsitlusvalimi moodustamisel on rahvastikuregister.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on läbi viinud uuringu hankemenetluse (riigihange

„Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2026 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile”, viitenumber 307427) ja sõlminud töövõtulepingu eduka

pakkujaga. Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete volitatud töötlejaks on Turu-Uuringute AS.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium uuringu tellijana isikuandmeid ei töötle ega oma.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu

andmete kaitseks ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks.

Lepingute projektid on leitavad hankedokumentidena: Riigihangete register 7.0.4

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium volitab Turu-Uuringud AS-i esitama taotlust

rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/).

Valim moodustatakse isikuvalimi disaini reeglite alusel (ca 147 720 isiku andmeid hõlmav

valim). Saadud andmeid kasutab Turu-Uuringud AS ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega

kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks. Kontaktivõtuks vajalikke

isikuandmeid sisaldava valimi edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le e-postiga

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul Turu-uuringute AS-i lokaalses võrgus. Kogu

süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates

tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul

ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Toimub ka

regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse

etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel

(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste

isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Elektroonilised

isikuandmed kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli

teostamist. Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium andmete hävitamist kinnitava akti.

Statistikaametist päritud statistiliste andmete edastamisel, hoiustamisel ja töötlemisel järgitakse

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

sarnaseid põhimõtteid ja turvameetmeid, mida kasutatakse isikustatud valimiandmete puhul.

Statistikaametist päritud statistilised andmed kustutatakse peale uuringu tulemuste üleandmist

tellijale (peale vastava akti allkirjastamist, hiljemalt 2027. a I kvartalis).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Küsitlus viiakse läbi 78 omavalitsuses vähemalt 16-aastaste elanike seas.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 14 772. Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud

küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellise suurusega proportsionaalse lõppvalimi

saavutamiseks vajalik Rahvastikuregistrist tellida valimibaas mahus 147 720 inimest.

Statistikaametist päritakse üldkogumi (vähemalt 16-aastased Eesti elanikud) jagunemist

kirjeldavad statistilised andmed (andmed isikute gruppide, mitte üksikisikute kohta).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring rahvastikuregistrist tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Statistikaameti andmepäring teostatakse seisuga 01.01.2026.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2026. aasta septembrist novembrini.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmed rahvastikuregistrist:

andmed kasutusviis

elukoha andmed KOV

täpsusega (Tallinna puhul

linnaosa täpsusega)

moodustamaks KOV- ja Tallinna linnaosade-põhist valimit

isikunimi (ees- ja

perekonnanimi)

on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma

taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle

meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise

inimese kontaktiks antud. Lisaks suurendab nimeline

pöördumine vastamisaktiivsust.

sugu saavutamaks proportsionaalset valimit KOV siseselt

kontaktandmed (e-post,

telefon)

e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitlus-

lingi ning meeldetuletuste saatmiseks, telefoninumber küsitluse

läbiviimiseks kui veebiküsitluses ei laeku KOV vms

sihtrühmade põhiselt piisavalt vastuseid

vanus vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või

jooksva seisuga, saavutamaks proportsionaalset valimit KOV

siseselt

emakeel saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest

emakeele põhiselt

haridus saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest

hariduse põhiselt

Statistikaametist üksikisikute tuvastamist võimaldavaid andmeid ei pärita. Päritakse üldkogumit

iseloomustavad statistilised andmed (andmed isikute gruppide, mitte üksikisikute kohta).

Üldkogumit kirjeldavad statistilised andmed päritakse järgnevates lõigetes:

KOV-ide ja Tallinna linnaosade siseselt:

 Sugu / vanuserühm (16–26; 27–44; 45–64; 65 ja vanem)

 Emakeel

 Haridus (madalam kui keskharidus; kesk- või kutseharidus; kõrgharidus)

Vastavate andmete põhjal moodustatakse üldkogumi mudel, mida ksutatakse küsitlustöö vältel

lõppvalimi proportsionaalsuse jälgimiseks ja suunamiseks ning peale küsitlustöö lõppu

küsitlusandmete kaalumiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Rahvastikuregister

 Statistikaamet (päritakse üldkogumit kirjeldavad statistilised andmed; isiku tuvastamist

võimaldavaid andmeid ei pärita)

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Tegemist on 2022. a ja 2024.a kordusuuringuga, mil kasutati samuti rahvastikuregistri andmeid.

2026. a osas täiendavalt ei ole suhelnud.

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

Statistikaametit pole käesolevast andmepäringust teavitatud, kuid sarnasteks päringuteks vajalike

protseduurireeglite osas on nendega suheldud 2025. aasta sügisel.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise

etapis. Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). Tellijale esitatavas andmefailis on ainult

kirjed vastustega küsimustikule, kuid mitte vastaja nime ega kontaktandmetega.

Küsitluse tulemuste üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on

vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt

tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule

viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse

tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena

(väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on

sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab

järgnevaid tunnuseid: vanus (ei küsita ankeedis täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1.

liidetakse kategooriad „Algharidus“ ja „Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus

(bakalaureus või kesk-eriharidus)“ ja “Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast

andmefailist eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve linnaosade tunnused ning koondatakse 5 ja

enama liikmega leibkonnad ühte kategooriasse. Vajadusel agregeeritakse väiksema elanike

arvudega KOVide andmeid veelgi. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu

analüütiku poolt eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed,

ebasünnis keelekasutus, vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui

seal peaks olema spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmetes sisaldub valimiisiku unikaalne ID-number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning ankeedi täitmise algus- ja

lõpuaeg. Enne küsitlusandmete üleandmist tellijale agregeeritakse vastajate kaudset tuvastamist

võimaldavad tunnused (nt leibkonnaliikmete arv) ning kustutatakse vabatekstiväljadelt vastajate

otset tuvastamist võimaldavad kirjed.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga (UID),

s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute

AS) kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Peale seda

eeldatavasti (kuupäeval 10.11.2026) kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev

fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail ning küsitlusandmeid säilitatakse

anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni. Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine kuni küsitlustööde

lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad

oma nõusoleku tagasi peale ankeedi täitmist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete koodivõtme

säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks

(juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud

inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti

10.11.2026).

Statistikaametist päritud statistilised andmed kustutatakse peale uuringu tulemuste üleandmist

tellijale (peale vastava akti allkirjastamist, hiljemalt 2027. a I kvartalis).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Kõik e-posti aadressi omavad valimiisikud

kaasatakse veebiküsitlusse ja neile saadetakse

küsimustiku kutse, kus neid teavitatakse

küsitluse läbiviimisel andmete päritolust,

vastamise vabatahtlikkusest ning edasises

uuringuandmete analüüsis anonüümitud

andmete kasutamisest, uuringu tellijast ning

andmete edastamisest teistele osapooltele.

Juhul, kui valimisse võetud isikul e-posti

aadress puudub ning ta kuulub rühma, kus

vastamisaktiivsus veebiküsitluse etapis oli

madal, pöördutakse tema poole

telefoniküsitluse etapis ning antakse vastav info

edasi telefoni teel.

Isikupõhise valimi moodustamisel rahvastiku-

registri andmetest andmesubjekte sellest ei

teavitata. Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6

lõike 3 loetletud tingimused on käesoleva

uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6

lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti

nõusolekuta tema kohta käivate andmete

töötlemine andmesubjekti tuvastamist

võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui

on täidetud järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete

eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad või neid oleks

ebamõistlikult raske saavutada;

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku

statistika tegija hinnangul on selleks

ülekaalukas avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei

muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti

õigusi.

Nimetatud tingimused on täidetud ning alus

töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Sigrid Soomlais (allkirjastatud digitaalselt,

Regionaalarengu asekantsler kantsleri ülesanneteskuupäev digiallkirjas)

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1: Hankeleping ja tehniline kirjeldus

Lisa 2: Küsimustiku kavand

Lisa 3: Küsimustiku kutsekiri

Lisa 4: Telefonipöördumise tekst

Lisa 5: Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses

Lisa 6: Uuringut tutvustav info Turu-uuringute AS-i veebilehele

Lisa 7: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 8: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/47-3

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist (tiimijuht) Agnes Järvela

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Sigrid Soomlais

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga

rahulolu uuring 2026" 01.07.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või

kinnituskiri algandmete kustutamise kohta taotluse punkti 10.3. kohaselt hiljemalt

vastavalt 30.11.2026 või 31.03.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

2 (2)

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 01.07.2026inspektsioonile esitatud taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Järvela

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel

Anu Suviste

[email protected]

Lisa:

1. AKI taotlus_Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu

uuring