Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 17.06.2026 nr 1-4/26/2387;

KLIM/26-0731/-1K

Meie 03.08.2026 nr 2-3/2191-2

Eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud taristuminister

Täname võimaluse eest anda tagasisidet tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustab eelnõu üldist eesmärki tugevdada

Eesti laevandusettevõtjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning eelnõu positiivset mõju

halduskoormusele. Samas soovime juhtida tähelepanu eelnõu ja selle seletuskirjaga seotud

asjaoludele, mis vajavad täiendavat analüüsi või põhjendamist, et kavandatavad muudatused ja

lahendused vastaksid seatud eesmärkidele ka praktikas, oleksid õigusselged ning tagaksid

tasakaalu konkurentsivõime suurendamise ja isikute sotsiaalse kaitse vahel, mistõttu

kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega.

1) Põhiseaduspärasuse analüüsi täiendamine

Eelnõu seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsis on toodud, et maksusoodustuse

kohaldamisala laiendamine avaldab vahetut mõju isikute sotsiaalsetele tagatistele –

maksusoodustuse kohaldamise tulemusel vähenevad laevapere liikme töötuskindlustushüvitis,

kindlustushüvitis koondamise korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja pension, võib

tekkida risk vanaduspensioni mittesaamiseks ning laevapere liikmed jäävad ilma riiklikust

ravikindlustusest ja ajutise töövõimetuse hüvitisest. Seetõttu kujutab maksusoodustuse

kohaldamisala laiendamine endast põhiõiguste riivet.

Palume kaaluda põhiseaduspärasuse analüüsi täiendamist eelkõige proportsionaalsuse kontrolli

osas. Kuigi analüüs järgib üldjoontes põhiõiguste riive hindamise metoodikat, ei selgu

seletuskirjast piisavalt selgelt, miks laevapere liikme töötuskindlustushüvitise,

kindlustushüvitise koondamise korral, hüvitise tööandja maksejõuetuse korral ja pensioni

vähenemine või vanaduspensioni mittesaamine ning ravikindlustuse ja ajutise töövõimetuse

hüvitise kaotamine on kavandatava eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Vajalikkuse analüüsi

juures on käsitletud alternatiivsete meetmete võimalikku suuremat kulu riigile, kuid vähem

põhiõigusi piiravate lahenduste võrdlus võiks olla põhjalikumalt avatud. Asjaolu, et

alternatiivne meede tooks riigile kaasa suuremad kulud või eeldaks täiendavaid

eelarvevahendeid, ei pruugi iseenesest võimalda järeldada, et vähem põhiõigusi piiravad

2

meetmed puuduvad. Lisaks võib seletuskirjas viidatud seisukohast, et meeskonnakulude

kokkuhoid on üks väheseid lipuriigi mõjutatavaid kulukomponente, järeldada, et kaalutud võiks

olla teisi võimalikke lahendusi. Seetõttu palume seletuskirjas põhjalikumalt käsitleda lipuriigi

võimalikke alternatiive, mis aitaks selgemalt hinnata proportsionaalsustesti vajalikkuse

kriteeriumi täidetust.

Samuti võiks mõõdukuse analüüsi täiendada põhjendustega, millele tugineb järeldus, et

töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral, hüvitise tööandja

maksejõuetuse korral ja pensioni vähenemine või vanaduspensioni mittesaamine ning

ravikindlustuse ja ajutise töövõimetuse hüvitise kaotamine kujutavad endast mõõduka mõjuga

piirangut, kuigi tegemist on olulise sotsiaalsete tagatiste vähenemise või osalise

äralangemisega. Kuigi laevapere liige ei jää täielikult töötuskindlustusest ilma, makstakse seda

arvestatuna kuni 750 eurolt, mille tulemusena vähenevad töötuskindlustushüvitis,

kindlustushüvitis koondamise korral ja hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Vanadus- ja

vabatahtliku pensioni sissemaksed toimuvad maksubaasilt, mis vähendab tulevase pensioni

suurust ja vanaduspensioni puhul esineb mõningane risk, et isik ei täida vanaduspensioni

saamiseks vajalikku pensionistaaži ning ta vanaduspensioni ei saa. Vabatahtliku ravikindlustuse

võimalus ei pruugi olla riikliku ravikindlustusega täielikult võrreldav ega asendada ajutise

töövõimetuse hüvitist, kuna ravikindlustuse lepingu sõlmimisega ei kaasne ajutise

töövõimetuse hüvitist. Seletuskirjas alternatiivina nimetatud eraõiguslikult kindlustusseltsilt

tervisekindlustuse soetamise puhul ei ole selgitatud, kuidas oleks see võrreldav riikliku

ravikindlustusega, arvestades, et sellistel kindlustuslepingutel võivad olla hüvitispiirid ning

kindlustusandja võib enne lepingu sõlmimist hinnata inimese terviseseisundit ning keelduda

lepingu sõlmimisest või kehtestada piiranguid. Lisaks viitab töötuskindlustuse rahvusvaheline

praktika sellele, et vabatahtliku kindlustuse võimaldamise korral võib kindlustatute osakaal

jääda väikeseks.

Lisaks võiks mõõdukuse analüüsi täiendada põhjendustega kõigi kavandatava regulatsiooniga

mõjutatavate sotsiaalsete tagatiste koosmõju kohta. Kavandatavad muudatused mõjutavad

samaaegselt mitut töötamisega seotud sotsiaalset tagatist, mille koostoime võib mõjutada isiku

sotsiaalse kaitse taset ulatuslikumalt kui üksikute muudatuste mõju eraldi hinnates. Seetõttu

võiks põhiseaduspärasuse analüüsist selgemalt nähtuda, kuidas on hinnatud riive intensiivsust

tervikuna. Teeme ettepaneku täiendada põhiseaduspärasuse analüüsi, sealhulgas meetme

vajalikkuse ja mõõdukuse põhjendusi.

2) Sotsiaalsete tagatiste vähenemise tasakaalustamise põhjendatus tulumaksusoodustuse

abil

Eelnõu seletuskirja on märgitud, et sotsiaalsete hüvede vähenemist tasakaalustab

tulumaksusoodustusest saadav lisatulu, mida laevapere liige saab kasutada enda sotsiaalseks

kindlustamiseks sobival viisil.

Kavandatava regulatsiooni kohaldamisel väheneb laevapere liikme töötuskindlustusmaksete

maksubaas, mis mõjutab töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja

hüvitise tööandja maksejõuetuse korral suurust. Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab ka

teisi sotsiaalseid tagatisi, sealhulgas riiklikku ravikindlustust, ajutise töövõimetuse hüvitist,

pensioni ning vanemahüvitist.

3

Seletuskirja kohaselt oli 2024. aastal maksusoodustust kasutanud ettevõtjate laevapere liikme

keskmine brutotasu 2058 eurot kuus ning sellelt töötasult saadav tulumaksusoodustus 298,76

eurot kuus. 2026. aastal on vabatahtlik ravikindlustuse kuumakse 257,5 eurot, mis moodustab

86% tulumaksusoodustusest saadavast lisatulust. Seletuskirjas on välja toodud ka võimalus, et

laevandusettevõtjad võivad maksusoodustust arvestada uute meretöölepingute töötasu

kujundamisel, mille tulemusena ei pruugi tulumaksusoodustusest tulenev lisatulu töötajateni

jõuda.

Seletuskirja võiks täiendada, sealhulgas põhiseaduspärasuse analüüsi osa, millisele analüüsile

või andmetele tugineb järeldus, et tulumaksusoodustusest saadav lisatulu on piisav

tasakaalustamaks töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral, hüvitise

tööandja maksejõuetuse korral ja teiste sotsiaalsete tagatiste võimalikku vähenemist.

3) Võrdse kohtlemise põhimõtte analüüs

Seletuskirjast ei nähtu, kas on analüüsitud kavandatava regulatsiooni vastavust Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele. Kavandatava regulatsiooni

kohaselt kujunevad sama töötasu saavatel töötajatel erinevad sotsiaaltagatised sõltuvalt sellest,

kas nad töötavad maksusoodustuse kohaldamisalasse kuuluval laeval või mitte. Seletuskirjast

ei nähtu, kas sellist erinevat kohtlemist on põhiseaduslikust aspektist hinnatud ning millised on

selle põhjendused. Palume täiendada eelnõu seletuskirja vastava analüüsiga.

4) Võimalik mõju tööjõu kättesaadavusele sektoris

Seletuskirjas on seaduse mõjude osas märgitud, et sotsiaaltagatiste vähenemise korral on

meremehel võimalik töökohta vahetada. Samas ei ole analüüsitud, millist mõju võib selline

käitumine avaldada tööjõu kättesaadavusele kavandatava regulatsiooni puudutavas

laevandussektoris. OSKA tööjõuvajaduse analüüs transpordi sektoris on toonud välja, et tööjõu

vajadus meretranspordi valdkonnas suureneb ning eriti suur puudus on laevamehaanikutest ja

laevaelektrikutest.1 Merenduse eriala väljaõpe on pikk ja väheatraktiivne noortele.

Sotsiaaltagatiste vähenemine võib muuta eriala vähem atraktiivseks võimalike alternatiivsete

erialavalikute kõrval. Kuivõrd tööturg meretranspordi valdkonnas on rahvusvaheline, peab

arvestama ka teistes riikides rakendatava maksusüsteemiga, et Eesti meretranspordi tööturg

püsiks konkurentsivõimeline ja atraktiivne potentsiaalsele tööjõule. Palume täiendada eelnõu

seletuskirja analüüsiga, kas ja kuidas võib kavandatav regulatsioon mõjutada tööjõu

kättesaadavust laevandussektoris ning kas see võib omakorda mõjutada eelnõuga taotletava

eesmärgi saavutamist.

5) Laevapere liikmete teadlikkus sotsiaaltagatiste muutumisest

Arvestades kavandatava regulatsiooni mõju laevapere sotsiaaltagatistele, võiks seletuskirjas

käsitelda ka seda, kuidas on kavandatud sihtrühma teavitada muudatuse mõjust nende

sotsiaaltagatistele. Palume täiendada seletuskirja vastava käsitlusega.

1 Lassur, S., Viia, A. (2024) Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: transport. SA Kutsekoda.

https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/transport

4

6) Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi analüüs

Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi kohaselt peab töötushüvitis vastama vähemalt koodeksi

artiklites 65 või 66 sätestatud miinimumtasemele, mis standardse kaitstava isiku puhul on

ligikaudu 45% varasemast töötasust. Eelnõu kohaselt makstakse töötuskindlustusmakseid

maksubaasilt kuni 750 eurot, mis mõjutab töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise

koondamise korral ja hüvitise tööandja maksejõuetuse korral suurust. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu, kas on analüüsitud kavandatava regulatsiooni kooskõla Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksiga ning seda, kas nimetatud hüvitised vastavad ka pärast

kavandatavate muudatuste jõustumist koodeksis sätestatud nõuetele. Palume täiendada

seletuskirja vastava analüüsiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Gloria Kiis +372 5354 4276

[email protected]