MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 03.08.2026 nr 107

Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum

põhikirja muutmine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 12 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:

1.1. lisada põhikirja punkt 1.7 järgmises sõnastuses:

„1.7. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul

viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.“;

1.2. täiendada põhikirja punkti 2.1.5 pärast sõna „tugevdamine“ lauseosaga „ning

keskkonnaalaste teadmiste edendamine“;

1.3. muuta põhikirja punkti 2.2.13 ja sõnastada see järgmiselt:

„2.2.13. korraldab ja viib läbi sihtasutuse eesmärkidest tulenevat kultuuri- ja

keskkonnaharidust toetavat õpet ning pakub füüsilist ja vaimset tervist edendavat keskkonda

ja tegevusi kogu elukaare ulatuses;“;

1.4. jätta põhikirja punktist 5.2 välja lauseosa „kellest ühe määrab asutaja rahandusministri

ettepanekul“;

1.5. muuta põhikirja punkte 5.8.5 ja 5.8.6 ning sõnastada need järgmiselt:

„5.8.5. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas

vormis kooskõlastatud.

5.8.6. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vajalik eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas

vormis antud nõusolek.“;

1.6. muuta põhikirja punkte 5.9.5 ja 5.9.6 ning sõnastada need järgmiselt:

„5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest, välja arvatud juhul, kui põhikirja kohaselt peavad otsuse vastuvõtmiseks

oma poolthääle andma kõik nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu

liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas

või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.“;

1.7. muuta põhikirja punkti 5.9.9.1 ja sõnastada see järgmiselt:

„5.9.9.1. nõukogu koosoleku protokolli koopia ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;“;

1.8. jätta põhikirja punktis 5.9.9.2 välja lauseosa „samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu

liikmetele“;

1.9. lisada põhikirja punktid 6.51 ja 6.52 järgmises sõnastuses:

„6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,

määrab nõukogu sihtasutuse asutaja nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku

konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse

liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise

kord nähakse ette nõukogu töökorras.“;

1.10. muuta põhikirja punkti 6.8 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Juhatusel on õigus

esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud pädevusele.“;

1.11. täiendada põhikirja punkti 6.10 viimast lauset pärast sõna „kuutasu“ lauseosaga „mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“;

1.12. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.“;

1.13. asendada põhikirja punktis 9.1 sõna „moodustab“ sõnaga „moodustavad“;

1.14. asendada põhikirja punktis 9.1.7 sõna „tehingud“ sõnadega „tulu tehingutest“;

1.15. muuta põhikirja punkti 9.1.8 ja sõnastada see järgmiselt:

„9.1.8. tulu meenete müügist;“;

1.16. muuta põhikirja punkte 9.6 ja 9.7 ning sõnastada need järgmiselt:

„9.6. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama

riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud

netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse

tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.

9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.“;

1.17. muuta põhikirja punkte 10.3 ja 10.4 ning sõnastada need järgmiselt:

„10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab

enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja

esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

10.4. Majandusaasta aruandega samal ajal kinnitatakse ja esitatakse sihtasutuse asutajale

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud,

juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis

6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.18. lisada põhikirja punkt 10.5.3 järgmises sõnastuses:

„10.5.3. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.“;

1.19. muuta põhikirja punkte 10.6.1 ja 10.6.2 ning sõnastada need järgmiselt:

„10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus on

kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot

või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib

nõukogu esimees.

10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee

moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud sihtasutuse asutajaga

ning asutajaõiguste teostaja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda

juhitava asutuse siseauditi üksust.“;

1.20. lisada põhikirja punkt 10.7 järgmises sõnastuses:

„10.7. Juhul, kui sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud

tingimustele, rakendab sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse

põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.“.

2. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Eesti

Vabaõhumuuseum põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

SIHTASUTUSE EESTI VABAÕHUMUUSEUM

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse

sihtasutuse nõukogu poolt.

1.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot

krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

1.7. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul

viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja

vahendada kultuuripärandit, s.h:

2.1.1. Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine;

2.1.2. kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile

kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse

tegevusvaldkonnas;

2.1.3. Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine;

2.1.4. ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine,

hindamine, konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud

valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning

laiapõhjaliste teenuste osutaja – kompetentsuskeskus;

2.1.5. Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine ning

keskkonnaalaste teadmiste edendamine.

2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab

välja ja pakub nende kaudu eesmärkidele vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab

selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja

restaureerimise;

2.2.3. uurib ja tutvustab arhitektuuri ja maastikke ning argikultuuri;

2.2.4. korraldab sihtasutuse territooriumil Eesti arhitektuuri tutvustava alalise

ekspositsiooni, lähtudes ajastukohasest elutegevusest: toitlustamine, põllundus,

aiandus, karjandus, kalandus, merendus, transport, käsitöö, tehnika, kaubandus,

metsandus, koolitus, seltsitegevus jms;

2.2.5. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid,

muinsuskaitse eritingimusi ning konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb

uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib ning teostab muinsuskaitselist

järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

2

2.2.6. arendab ja testib digitaalse säilitamise ja dokumenteerimise lahendusi, digiteerib ning

kindlustab digiteeritud materjali ja loodud dokumentatsiooni pikaajalise säilitamise;

2.2.7. valmistab objektidest koopiaid ja reprosid;

2.2.8. teeb teaduslikku uurimistööd ja arendab koostööd teiste asutustega Eestis ja

välismaal, korraldades museaalide, näituste, väljaannete ja teadusliku informatsiooni

vahetamist;

2.2.9. kirjastab ja avaldab artikleid, kogumikke, katalooge, monograafiaid, juhendeid ja

õppematerjale ning muid sihtasutuse eesmärkidele vastavaid väljaandeid;

2.2.10. korraldab erialaseid teabepäevi, konverentse, osaleb kodumaistes ja rahvusvahelistes

erialastes koostöövõrgustikes, sh konserveerimise hariduse ja museoloogia töös,

korraldab ekskursioone, õppereise, loenguid, kursusi, seminare jms ning arendab

välja asjakohaseid teenuseid;

2.2.11. korraldab tuluüritusi, näitusi, kontserte, tähtpäevade tähistamisi, festivale ning muid

sündmusi;

2.2.12. nõustab era- ja juriidilisi isikuid, korraldab väljaõpet ja on vajadusel eriala

praktikabaasiks;

2.2.13. korraldab ja viib läbi sihtasutuse eesmärkidest tulenevat kultuuri- ja

keskkonnaharidust toetavat õpet ning pakub füüsilist ja vaimset tervist edendavat

keskkonda ja tegevusi kogu elukaare ulatuses;

2.2.14. korraldab toitlustamist ja kaupade jaemüüki;

2.2.15. korraldab majutust;

2.2.16. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.17. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja

füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada

nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingu ja välis- ning rahvusvaheliste

organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks

vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise

algatusi;

3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis-,

renoveerimis-, konserveerimis-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi-

ning turismiteenuseid;

3.1.7. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.8. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutaja otsusel

Vabariigi Valitsuse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele;

3.1.9. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks

vajalikke toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

3

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,

kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt

jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse

sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu

kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud

liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, kinnitab arengukava, korraldab juhtimist ja

teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel

lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii,

et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse

kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Asutaja määrab nõukogu liikmed neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme

tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega.

5.5. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.6. Nõukogu pädevuses on:

5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt

majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes

puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide

elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on

võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.6.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui

juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.6.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

4

5.6.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.6.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele 5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt,

mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse

kontserni kuuluva äriühinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja

või tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine 5.8.1. Sihtasutusenõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata

täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi

komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel

arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.8.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.9. nimetatud

kohustusi, võib asutaja otsustada peatada tasu maksmine nõukogu esimehele või

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei

täidetud.

5.8.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.8.5. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kooskõlastatud.

5.8.6. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vajalik eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult

taasesitavas vormis antud nõusolek.

5.9. Nõukogu töökorraldus 5.9.1. Nõukoguliikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab

nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem

kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu

liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette

5

seaduses näidatud korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse

kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või

elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse

kalendripäeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud

koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest, välja arvatud juhul, kui põhikirja kohaselt peavad

otsuse vastuvõtmiseks oma poolthääle andma kõik nõukogu liikmed. Igal nõukogu

liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või

erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil

nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning

selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.9.8. Asutajal on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda

nõukogu koosoleku protokolliga.

5.9.9. Nõukogu esimees peab asutajale ja rahandusministrile esitama:

5.9.9.1. nõukogu koosoleku protokolli koopia ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

5.9.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast

hääletamist.

5.9.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse

liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul,

kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi

korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutaja nõusolekul juhatuse liikme kuni

üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse

liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.

6

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse

majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või

muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on

nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud

juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise

tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures

tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha

ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute

tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.6.13 ning kehtestatud vara

valdamise ja kasutamise korras.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse

liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne)

esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline

kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid

sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab

sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel

majandusaastal makstud täiendavat tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise

ajal kehtinud kuutasust.

7. STRUKTUUR

7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

7

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle

muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajale.

9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE

9.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

9.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

9.1.2. antav toetus riigieelarvest vastavalt iga-aastase riigieelarve seaduse võimalustele;

9.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

9.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

9.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

9.1.6. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa;

9.1.7. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

9.1.8. tulu meenete müügist;

9.1.9. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

9.1.1 Sihtasutusele asutaja poolt üleantav vara moodustab sihtkapitali.

9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi-

või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise

õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara

antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või

tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti

Vabariigi seadustega lubatud piirides.

9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei

või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

9.6. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama

riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud

netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles

põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu

kinnitatud finantsplaanis.

9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.

10. ARUANDLUS JA KONTROLL

10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

8

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks.

Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama

raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub

kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates.

10.4. Majandusaasta aruandega samal ajal kinnitatakse ja esitatakse sihtasutuse asutajale

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

10.5. Audiitor

10.5.1. Sihtasutuseaudiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra

ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

10.5.3. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

10.6. Siseaudiitor 10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus on

kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui 15 miljonit

eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Lepingu

siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud

auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud

sihtasutuse asutajaga ning asutajaõiguste teostaja võimaldab nõukogul kasutada

siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.

10.7. Juhul, kui sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud

tingimustele, rakendab sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku

tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.

11. PÕHIKIRJA MUUTMINE

11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

12.1. Ühinemine ja jagunemine 12.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes asutaja otsuse alusel vastavalt

riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul, kui

teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse

ette.

12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks asutaja otsuse alusel vastavalt

riigivaraseadusele ning osaleda sihtasutuste jagunemisel juhul, kui jagunemises

osaleva sihtasutuse põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.

9

12.2. Lõpetamine 12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja või kohtuotsusega.

12.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:

12.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata

nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta

jooksul korduv;

12.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole

reaalne;

12.2.2.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

12.2.3. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.