1

Rahandusminister Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Teie 22.06.2026

Meie 31.07.2026

Eesti Krediidiandjate Liidu arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri

põhimäärus“ eelnõule

Lugupeetud Jürgen Ligi

Eesti Krediidiandjate Liit (EKAL) on võtnud aktiivselt osa krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu

ettevalmistamise protsessist alates 2024. aastast, esitades sealjuures eelnõuga puudutatud

krediidituru osalisi hõlmava katuseorganisatsioonina asjaomast tagasisidet ja seisukohti, mida

eelnõu väljatöötamisel ka arvesse võeti.

Meil on hea meel, et eelnõu sai juunis kauaoodatud Riigikogu heakskiidu ning nüüd saab

ministeerium edasi liikuda krediiditeaberegistri loomisega.

Täname, et saatsite ka meile arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „krediiditeabe-

registri põhimäärus“ eelnõu. Kasutame taas võimalust, et anda omapoolne tagasiside ning

esitame selle alljärgnevalt.

1. Põhimäärus peaks käsitlema ka tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate

nimekirja

Krediiditeaberegistri koosseisu kuulub ka krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) § 9 lõikes 1

sätestatud tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekiri. Leiame, et tegemist on

registri olulise alamregistriga, mille kasutamine muutub KJS järgi krediidiandjatele kohustuslikuks

ning seega tuleks see meie hinnangul eraldi ka krediiditeaberegistri põhimääruses

(põhimääruses) lahti kirjutada.

2. Registripidaja otsuste vaidlustamise kord vajab reguleerimist (põhimääruse § 5 p 8)

Põhimääruse § 5 punkt 8 annab registripidajale ulatuslikud volitused otsustada registriga

liidestamise ning juurdepääsuõiguste üle, kuid puudub regulatsioon selle kohta, kuidas

krediiditeabe andja saab selliseid otsuseid vaidlustada. EKAL teeb ettepaneku täiendada

põhimäärust registripidaja otsuste vaidlustamise korraga.

3. Põhimääruse § 6 võib väljuda seaduses antud volitusnormi piiridest

KJS § 6 lõige 5 volitab reguleerima vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesandeid ning need

volitused tuleks meie arvates täpsemalt üle vaadata, et tagada ka krediidiandjate volituste

olemasolu volitusnormide piirides kooskõlas KJS-iga. Registri kasutajatele ülesannete

2

(kohustuste) panemine ei ole korralduslik küsimus, vaid sisuline küsimus, mida oleks kohane

reguleerida seaduse tasandil.

4. § 7 lg 1 p 3 „käendusest tuleneva kohustuse suurus“ ei ole üheselt mõistetav

§ 7 lg 1 p 3 kohaselt kantakse registrisse ka käendusest tuleneva kohustuse suurus.

Põhimäärusest ega seletuskirjast (ka mitte KJS seletuskirjast) ei selgu, mida selle all mõeldakse.

Käendaja vastutab ka põhivõlgniku kohustuste rikkumise tagajärgede eest (viivised, leppetrahvid,

sissenõudmiskulud), mida ei ole andmete registrisse edastamisel võimalik ette teada. Selguse

huvides tuleks täpsustada, kas käendusest tuleneva kohustuse suuruse all mõeldakse käendaja

vastutuse maksimumsummat, mis on tarbijakäenduslepingu kohustuslikuks tingimuseks (VÕS §

143 lg 2), või mingit muud suurust (nt krediidi põhiosa).

5. § 7 lg 1 p 5 vs lg 4 vahel on ebakõla

Lõikes 1 punktis 5 on loetletud 7 krediidiliiki (sh krediitkaardilaen ja arvelduskrediit), aga lõige 4

viitab 2015. a määruse nr 50 lisa 3 punktile 4.1, mis piirdub vaid 5 kategooriaga (krediitkaardilaen

ja arvelduskrediit sealt puuduvad). See tähendab, et viidatud alusdokument tegelikult ei kata kõiki

määruses nimetatud liike. Vastuolu tuleks kõrvaldada, näiteks piirdudes lg 1 punktis 5 viitega

lõikes 4 nimetatud määrusele ning jätta konkreetsed krediidiliigid põhimääruses endas loetlemata.

6. § 7 lg 1 p 7 andmete („krediidijääk või nõudejääk“) esitamise kohustus vajab täpsus-

tamist

§ 7 lg 1 p 7 kohaselt kantakse registrisse krediidijääk või nõudejääk. Põhimäärusest ega KJS-ist

ei tulene, millisel juhul tuleks esitada andmed krediidijäägi kohta ning millal nõudejäägi kohta või

on tegemist andmeandjale jäetud valikuõigusega. Nii võib juhtuda, et erinevad andmeedastajad

tõlgendavad sätet erinevalt ning registriandmed ei ole sellisel juhul üheselt mõistetavad. Kuigi

eelnõu menetlusdokumentides on selgitatud, et nõudejäägi andmeid peaksid edastama

krediidiinkassod ning pärast lepingu ülesütlemist ka krediidiandjad, ei ole seadusest ega

põhimäärusest võimalik sellist andmete esitamise kohustuse spetsiifikat võimalik välja lugeda.

Põhimäärust oleks kohane selles osas täiendada.

7. Registri kasutamise lepingu regulatsioon (põhimääruse § 8 lg 2 ja lg 6) vajab

täpsustamist

§ 8 lg 2 näeb ette andmete väljastamise registrist ühekordse andmepäringuna taotluse alusel või

poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Põhimääruse seletuskirja kohaselt on lepingu alusel andmete

väljastamise võimalus vajalik eelkõige krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1

nimetatud isikute puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt krediidivõimelisuse hindamise

eesmärgil ning kelle tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt integreeritud

juurdepääsu registriandmetele. Seletuskirjas tuuakse välja, et lepingu sõlmimine võimaldab

täpsustada registri kasutamise tehnilisi, organisatsioonilisi ja turvalisusega seotud tingimusi,

sealhulgas kasutajaõigusi, autentimise viise, teenustasemeid, tehnilisi nõudeid ning poolte

vastutust registri kasutamisel.

3

Seega nähakse ette, et krediidiandjad peavad sõlmima registrist andmete saamiseks lepingu.

Jääb aga selgusetuks, kes otsustab lepingu sõlmimise ning kellega (vastutav töötleja või volitatud

töötleja või mõlemad) ja millise sisuga leping sõlmitakse. Arvestades, et registriandmete

kasutamine saab olema krediidiandmise protsessi kohustuslik osa, siis peab ka registri

kasutuslepingu sõlmimise võimalus olema krediidiandjate jaoks tagatud ning selle sõlmimise

protsess ja tingimused peavad olema läbipaistvad ja ettenähtavad, mitte sõltuma näiteks

registripidaja suvast. Hetkel jääb õhku risk, et lepingus nähakse andmetele juurdepääsu taotlejale

ette täiendavaid ulatuslikke kohustusi ja tingimusi, võrreldes KJS ja põhimääruses sätestatuga.

Kui lepingu tingimused jäävad registripidaja määratleda, siis on probleemiks ka see, et KJS ei näe

ette registripidaja kohustust lepingu tingimusi vastutava töötlejaga kooskõlastada (erinevalt

hinnakirjast, mille kooskõlastusprotsess sisaldub KJS § 14 ja § 15).

8. Registri andmete ajakohasus ja parandamine vajab täiendavat läbipaistvust

KJS § 8 näeb erinevatele andmeandjatele ette erinevad andmete uuendamise tähtajad ning ka

24-tunnise viivituse andmete sisestusel, mistõttu ei pruugi krediiditeaberegistris sisalduvad

andmed olla krediidiandja jaoks võrdselt ajakohased ega võimalda krediidiandjal hinnata andmete

tegelikku värskust.

EKALi hinnangul peaks krediiditeaberegistri eesmärk olema võimalikult reaalajas andmete

kajastamine. Kuni 24-tunnine viivitus võib praktikas kaasa tuua olukorra, kus tarbija võtab lühikese

aja jooksul järjest uusi krediidikohustusi erinevate krediidiandjate juures, mistõttu ei pruugi registri

üks peamisi eesmärke – ülelaenamise ennetamine ja vastutustundliku laenamise toetamine – olla

täidetav.

Juhul kui reaalajas andmevahetuse tagamine ei ole tehniliselt võimalik, teeb EKAL ettepaneku, et

registripäringu vastuses kuvatakse vähemalt iga registrikande viimase uuendamise aeg,

võimaldades krediidiandjal hinnata registris sisalduvate andmete ajakohasust krediidivõimelisuse

hindamisel.

Samuti soovime välja tuua, et põhimääruse § 10 lg-s 2 kasutatud mõisted „viivitamata“ uute

andmete esitamine ja „kohe pärast vea ilmnemist“ registripidaja veast teavitamine ei taga piisavat

õigusselgust. Vastutusriski vähendamiseks tuleks põhimääruses sätestada objektiivne ja üheselt

mõistetav tähtaeg, mille jooksul tuleb registris olevad ebaõiged andmed parandada või

registripidajat muudatustest teavitada.

9. Krediidiandja identiteedi kaitse (unikaalne number - põhimääruse § 7 lg 3)

Palume täiendavalt selgitada, millist praktilist eesmärki täidab krediidiandja identiteedi

asendamine unikaalse numbriga ning milliseid õigushüvesid selline lahendus kaitseb. Praktikas

sisaldavad krediidivõimelisuse hindamisel kasutatavad pangakonto väljavõtted juba täna teavet

selle kohta, milline krediidiandja on kliendile krediiti andnud. Seetõttu vajab täiendavat

põhjendamist, millist lisandväärtust loob unikaalse numbri kasutamine registris ning kas selle

kasutamine on eesmärgipärane. EKAL toetab läbipaistvat süsteemi ning ei pea vajalikuks

krediidiandja identiteedi asendamist unikaalse numbriga.

4

10. Registri töökindlus

EKALi hinnangul peaks registripidaja automaatselt logima kõik registri rikked ning tegema need

krediidiandjatele viivitamata kättesaadavaks. Samuti peaks põhimääruses olema selgelt

sätestatud, millistel tingimustel võib krediidiandja registri mittetoimimise korral krediidiotsuse teha

ning milline osapool vastutab registri töökindluse puudumisest tulenevate tagajärgede eest.

Juhime tähelepanu, et kehtiv seadus vabastab krediidiandja registri mittetoimimise ajal küll

andmete esitamise ja registripäringu tegemise kohustusest, kuid samaväärset regulatsiooni ei ole

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja kontrollimise kohustuse puhul.

Arvestades, et nimetatud kohustuse rikkumisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ning registri

mittetoimimise korral puudub alternatiivne usaldusväärne kontrollimehhanism, palume kaaluda

selle regulatsiooni täiendamist. EKALi liikmed leiavad, et registri mittetoimimisest tulenev õiguslik

ja majanduslik risk ei tohiks kanduda krediidiandjale olukorras, kus registri töökindlus ei sõltu

krediidiandjast.

11. Registriteenuste hinnastamise põhimõtted peaksid olema läbipaistvad

EKAL peab oluliseks, et registriteenuste hinnastamine oleks läbipaistev ning põhineks tegelikel

põhjendatud kuludel. Lisaks palume hinnakirja koostamisel arvestada krediidiliinil põhinevate

toodete eripäraga. Kuna krediidiliini puhul võidakse registripäringuid teha ka enne iga väljamakse

tegemist, võib päringupõhine hinnastamine mõjutada selliste toodete kulustruktuuri eba-

proportsionaalselt ning kulu võib kanduda lõpuks tarbija kuludesse.

Samuti on oluline, et registriteenuse hinnastamisel oleks arvestatud turul olemasolevate

alternatiivsete tehniliste lahenduste hinnataset tagamaks, et registri kasutamine ei kujuneks

krediidiandjatele ebaproportsionaalselt kulukamaks kui olemasolevad turulahendused.

Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning oleme valmis neid vajaduse korral

täiendavalt selgitama. Samuti oleme valmis osalema krediiditeaberegistri rakendamisega seotud

aruteludes ja töögruppides, et anda praktilist sisendit registri toimimise ning õigusraamistiku

edasiseks täiustamiseks.

Lugupidamisega

Siim Juks

Juhatuse liige

Eesti Krediidiandjate Liit