Järelevalve akt

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus

[email protected]

Kääpa keskus 4/1, Kääpa küla,

Mustvee vald, Jõgeva maakond,

49323

19.03.2024 nr 5.1-3/5253-11

JÄRELEVALVE AKT

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti mittetulundusühingus Kääpa Hooldekeskus, registrikood

80292488, aadress Kääpa keskus 4/1, Kääpa küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 49323)

väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja

sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning

majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MSÜS) § 30 lõikest 2.

1.3. Järelevalve teostamise kohtad:

1.3.1. esimene tegevuskoht: Hoole, Kääpa küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond;

1.3.2. teine tegevuskoht: Kääpa keskus 4/1, Kääpa küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond.

1.4. Paikvaatluse aeg: 15.02.2024.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna

järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Ülle Sihver, Tõnis Palgi ja Inna Tamm (järelevalve

juht).

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja

töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide

ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega.

1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus juhataja Sirje

Simmo ja juhatuse liige Raimo Kullamaa.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED

2

Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus

(Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:

2.1. SHS 22 lg 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja

abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.

Hooldekodu ei ole taganud, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Detailsemalt on

nimetatud rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3.

2.2. SHS § 22 lg 5, mille kohaselt ei tohi ÜHteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada ÜHeenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Päringud karistusregistrisse MTRi kantud töötajate K.K., E.K., M.K. kohta olid tegemata. Juhatuse

liige sooritas karistusregistri päringud järelevalve menetluse ajal ja saatis vastava e-kirja personali

töötamist takistavate piirangute puudumise kohta.

Mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus on järelevalve menetluse ajal (29.02.2024) rikkumise

kõrvaldanud.

2.3. SHS § 154 p 1, mis sätestab sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused ning punkti

1 kohaselt märgitakse tegevusloal maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust

osutada.

Järelevalve paikvaatlusel selgus, et 15.02.2024 viibis esimeses tegevuskohas ÜHteenusel 35

teenusesaajat, kuigi 15.02.2024 seisuga oli tegevusloal SÜH000008 lubatud tegevuskohas 1

osutada Ühteenust maksimaalselt 34le isikule. Seega osutati tegevuskohas ÜHteenust

rohkematele teenusesaajatele kui tegevusloal lubatud.

2.4. Määrus nr 36 § 2 lg 1, mille kohaselt teenuseosutaja tagab ÜHteenuse saajatele

hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on

määratud teenusesaaja hooldusplaanis.

Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad vajaminevaid

hooldustoiminguid, kuid dokumenteerivad neid osaliselt, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas

vajalikud toimingud ja teenused on teenusesaajale tagatud.

2.5. Määrus nr 36 § 2 lg 3, mille kohaselt teenuseosutaja tagab teenusesaajale privaatsuse,

tema tahte ja võimekuse arvestamise.

Hooldekodu ei ole taganud hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsust. Detailsemalt

on nimetatud rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3.

2.6. Määrus nr 36 § 2 lg 5 p 8, mille kohaselt teenusesaajat abistatakse ja juhendatakse

pesemisel, sealhulgas üle keha pesemisel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

nädalas.

Teenusesaajate üle keha pesemine on toimunud 10-päevase intervalliga.

2.7. MSÜS § 30 lg 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud

asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks

pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt

MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu

sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

3

Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal kõikide vahetult teenust osutavate töötajate andmed

kandnud MTRi ning töölt lahkunud inimeste andmed eemaldanud ja seeläbi rikkumise

kõrvaldanud.

Võttes arvesse, et mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus on kõrvaldanud või lähiajal

kõrvaldamas järelevalves tuvastatud rikkumisi, ei pea Sotsiaalkindlustusamet

otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll mittetulundusühing Kääpa

Hooldekeskuses toimub peale 31.05.2024.

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

3.1. Üldandmed

SKA algatas järelevalvemenetluse Hooldekodu üle 13.02.2023. Etteteatamata paikvaatlus toimus

Hooldekodus 15.02.2024.

Hooldekodule on antud 18.11.2019 tähtajatu tegevusluba SÜH000008 ÜHteenuse osutamiseks

kahes tegevuskohas maksimaalselt 72-le isikule. Teenust osutatakse 1. tegevuskohas 34le

isikule aadressil Hoole, Kääpa küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 49323 ja 2. tegevuskohas

38le isikule aadressil Kääpa keskus 4, Kääpa küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 49323.

Järelevalvetoimingute alustamise päeval oli MTRi kantud 1. tegevuskohas kaheksa

hooldustöötajat ja viis abihooldustöötajat, 2. tegevuskohas seitse hooldustöötajat ja kolm

abihooldustöötajat. MTRi andmetel on Päästeamet hinnanud 2019. aasta juunis hooneid

tuleohutusnõuetele vastavaks, Terviseameti 15.10.2019 hinnangu kohaselt vastavad ruumid

tervisekaitsenõuetele.

H-veebi andmetel osutas Hooldekodu 31.12.2022 seisuga ÜHteenust 72le teenusesaajale, neist

üheksa olid dementsuse diagnoosiga.

Esimene tegevuskoht paikneb renoveeritud endises Saare lasteaia ühekorruselises hoones

(peahoones), teine tegevuskoht on naabruses paiknev hooldekoduks kohandatut

kahekorruseline elumaja. Kahe tegevuskoha vahele on paigutatud konteiner, kuhu on sisustatud

juhataja kabinet. Kodulehelt saadava info põhjal osutatakse teenust ühe-, kahe- ja

kolmekohalistes tubades. Peahoones asub kaasaegne köök koos söögisaaliga. Hooldekodus on

oma pesumaja.

Hooldekodu mõlemas tegevuskohas on ligipääsetavus tagatud, peamajas on kaldtee, elumajas

kaldtee ja trepironija.

Juhataja sõnul võetakse ÜHteenusele erineva abivajadusega inimesi, teenusesaaja

hooldusvajaduse ulatus selgub siis, kui ta on ÜHteenusele saabunud. Teenusele ei võeta sondiga

toitmist vajavaid inimesi. Aktiivselt liikuvaid dementseid pigem ei võeta, kuna Hooldekodul puudub

aiaga piiratud jalutamisala.

Hooldekodu veebilehel (https://kaapahooldekeskus.ee) on avaldatud teenuseosutaja aadress,

kontaktandmed, elu-olu ja külastamisega seotud teave. Välja on toodud üldhooldusteenuse

kohatasu (1590 eurot) ja hoolduskomponendi (795 eurot) suurus. Kohatasu on kõigile

teenusesaajatele sõltumata hooldusvajadusest ja kohtade arvust toas sama.

3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine.

3.2.1. SHS § 20 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt on ÜHteenuse eesmärk turvalise keskkonna ja

toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või

elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt

4

iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutaja peab tagama ÜHteenuse saajale majutamise ja

toitlustamise, hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja

teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Hooldekodu tegutseb kahes hoones. Mõlema hoone üld- ja eluruumid on kohandatud liikumiseks

ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadusele, peamaja on ühekorruseline, sissepääs

varustatud kaldteega, kahekorruselises elumajas on korruste vaheliseks liikumiseks trepironija.

Elumajas raskendavad liikumist korruse erinevaid tsoone (varasemalt korterite) ühendavate

turvauste lävepakud. Mõlemas tegevuskohas on puhkeruumid, kus elanikud saavad võtta

lugemiseks raamatuid või pehmel mööblil istudes vaadata televiisorit. Paikvaatluse ajal toimus

koristamine, enamus ruume olid puhtad ja ebameeldiva lõhnata.

Hooldekodu mõlema maja koridorides, elu- ja hügieeniruumides on olemas vajaminevad liikumis-

ja hooldusabivahendid nii klientidele kui hoolduspersonalile (käetoed, rulaatorid, ratastoolid,

libilinad, pesemisraam ja -toolid jms) ja nende olemasolu peetakse piisavaks. Hooldajate sõnul

vajaksid nad lihtsamat abivahendit (tõstukit) raskete teenusesaajate tõstmiseks, juhataja sõnul

abivahendit küll katsetati, kuid töötajad ei võtnud seda omaks, juhatuse liikme sõnul on abivahend

olemas.

Vestlustest juhataja ja teenusesaaja lähedastega selgus, et ÜHteenusele saabumisele kodust

eelneb tutvumine ÜHteenuse sisu ja tingimustega telefonitsi või kohapeal, haiglast saabudes on

olulisem ÜHteenuskoht leida ja tingimustega tutvumine toimub pigem telefonitsi. Lähedased

kinnitasid vestlustes, et juhataja on andnud arusaadavalt infot ÜHteenuse kohta nii enne

teenusele saabumist kui teenusel viibimise perioodil.

Tubadesse paigutamisel ja ümberpaigutamisel lähtutakse teenusesaaja hooldusvajadusest ja

eripäradest. Voodikesksed on paigutatud peamajja ja elumaja esimesele korrusele. Nii on

neljasesse tuppa paigutatud toitmist vajavad teenusesaajad, inimesi abistatakse kordamööda, et

söömistoimingule kuluks optimaalne aeg. Võimalusel arvestatakse teenusesaaja soovide ja

omavahelise sobivusega, liikuvad inimesed paigutatakse elumaja teisele korrusele, kuid juhataja

sõnul ei hakata liikuvuse halvenemisel tuba vahetama, kui inimene seda ei soovi.

Paikvaatluse päeval 15.02.2024 oli teenusel 73 inimest, mis oli ühe võrra suurem tegevusloaga

lubatust. Kaks inimest viibis haiglaravil, nende kohad olid täidetud ajutiselt teenusel viibivate

inimestega. Juhataja sõnul on suure ÜHteenuse nõudluse tõttu peamajja tema endisesse

kabinetti sisustatud täiendav koht. Vastav taotlus kohtade arvu suurendamiseks on tegemata,

sellega alustatakse. Nii on täitmata SHS § 154 p-s 1 sätestatu.

3.2.2. Hooldusplaan

Määruse nr 36 § 2 lõike 1 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale

hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks kliendi

hooldusplaanis.

Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis vastavad SHS § 21 lõike 4

nõuetele. Hooldusplaanid koostab juhataja, kes kogub selleks vajalikku infot ise hooldajana

asendusi tehes, hooldusjuhilt, teenusesaajate lähedastelt, hooldajatelt. Terviseseisundiga seotud

osa on meditsiinitöötaja vastutusel. Juhataja peab ka järge, et hooldusplaanid kaks korda aastas

üle vaadatakse. Kontrollitud hooldusplaanid olid tähtaegselt üle vaadatud.

Juhuvalimi alusel vaadeldud kümne teenusesaaja hooldusplaanid on koostatud 30 päeva jooksul,

plaanidel oli märge „kooskõlastatud digitaalselt“. Vestlustes nelja teenusesaaja lähedasega kolm

kinnitasid mingi dokumendi koostamist või kinnitamist, osades toimikutes olid lähedaste

elektroonilised kinnituskirjad. Kaks neljast küsitletud KOVist (kelle elanikud on hooldekodus

5

ÜHteenusel) kinnitas SKAle, et ei ole olnud kaasatud teenusesaajate hooldusplaanide

koostamisse. Kahe KOVi esindaja sõnul on vajadus hooldusplaanide koostamisel osaleda

tekkinud probleemide või eestkoste küsimuste korral ning lisasid, et hooldekodu on alati KOV

esindaja sisendeid arvestanud, vajadusel võtnud ühendust telefoni teel ja täpsustanud, andnud

tagasisidet, kuidas ÜHteenusel viibival inimesel läheb ja teinud ettepanekuid täiendava abi

korraldamiseks.

Juhatajaga läbiviidud vestlusest jäi kõlama mure, et teenusele tulevad järjest suurema

hooldusvajadusega inimesed, mistõttu on plaanide ülevaatamisel uusi ajakohaseid eesmärke

keeruline püstitada ja tegevusi kavandada, mistõttu on plaanidele tihti märgitud „jätkame samade

eesmärkide ja tegevustega“.

Vestlustest hooldustöötajatega ja meditsiiniõega selgus, et hooldusplaanid asuvad meditsiiniõe

toas, hooldajad hooldusplaanide koostamises ei osale, kuigi juhataja sõnul annavad hooldajad

sisendi. Hooldusplaani seost hooldaja igapäevatöö alusdokumendina ei nähta.

3.2.3. Hooldus- ja abihooldustöötajate töö aeg

Hooldekodus on mõlemas majas tööl üks 24-tunnise vahetustega hooldustöötaja, 8 tundi töötav

hooldustöötaja, kes täidab hooldusjuhi rolli ja 9 tundi töötav abihooldaja, kes täidab ka

tegevusjuhendaja rolli, töötades mõlemas majas ja kaks töötajat (abihooldaja või hooldaja) kes

teevad 8-11 tunniseid graafikujärgseid vahetusi. Juhataja 19.02.2023 esitatud töögraafikutest

(detsember, jaanuar, veebruar) nähtub, et kuupäevadel 03.12.23; 11.12.2023; 15.12.2023;

23.12.2023; 27.12.2023; 30.12.2023; 04.01.2024; 08.01.2024; 12.01.2024; 16.01.2024,

20.01.2024, 28.01.2024, 01.02.2024, 05.02.202, kui teeb 24- tunnist vahetust abihooldustöötaja

N.V., jääb peamajas öösel vahemik, kus abihooldustöötaja töötab ilma kvalifitseeritud

hooldustöötaja juhendamiseta, seega on täitmata SHS § 22 lõikes 3 sätestatu.

3.2.4. Teenusesaaja privaatsus

Määruse nr 36 § 2 lõige 3 sätestab, et teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajale privaatsus,

tema tahte ja võimekuse arvestamine ning hooldustoimingute sisu selgitamine.

Paikvaatlusel selgus, et sirmid on küll olemas, kuid hügieenitoimingute teostamisel kasutavad

hooldustöötajad sirme vaid nende teenusesaajate juures, kes selleks soovi avaldavad. Juhataja

sõnul paljud teenusesaajad ei märkagi hügieenitoimingute tegemisel ümbrust, kuid nimetatud

lähenemine normaliseerib privaatsuse puudumist. Inimese privaatsust rikutakse, kui

isikuhooldustoiminguid (mähkmete vahetus, intiimpiirkonna pesemine, voodi kõrval asuva

potitooli kasutamine jms) tehakse toanaabrite nägemisulatuses, samuti võib toanaabri hooldus-

ja intiimtoimingute nägemine häirida teisi teenusesaajaid.

Hooldustöötaja algatusel kasutatakse sirme peamiselt surnu eraldamiseks teistest

teenusesaajatest matuseauto saabumiseni, eraldi ruumi lahkunu eraldamiseks ei ole.

Hooldekodu elanikud saavad külalistega häirimatult vestelda oma toas juhul, kui toakaaslasel on

võimalik ruumist lahkuda. Juhataja sõnul saavad teenusesaajad lähedastega kohtuda

puhkeruumides või suvisel ajal õues, kus on mitmeid istepinke ja varjualune.

3.2.5. Suhtlemine teenusesaajate lähedastega

Kõik töötajad märkisid vestlustes, et peamine suhtleja teenusesaajate lähedastega on juhataja.

Vajaliku tervisega seotud teabe kogub juhataja eelnevalt meditsiiniõdedelt. Paremaks info

edastamiseks kasutab juhataja praktikat, et koos igakuise arvega saadetakse ka väike

6

elektrooniline kokkuvõte möödunud kuu elust-olust. Juhataja poolset info edastamist kinnitasid

ka intervjueeritud lähedased. Juhataja eemaloleku ajal annavad infot hooldustöötajad,

abihooldustöötajad lähedastele infot ei anna.

Hooldekodus on nähtavalt kohal päevakava ja sisekorraeeskiri, samuti ettepanekute ja kaebuste

lahendamise kord, selliselt on lähedasel võimalik saada infot Hooldekodu töö kohta ka kohapeal

viibides.

Teenusesaajatel, kellel lähedased puuduvad, täidab suhtlemise rolli KOV. KOVi esindajatelt

saadud vastuste (pöördumine tehti neljale KOVile, kelle elanike on teenusel üle 10e) põhjal

hinnati kolme KOVi poolt senist koostööd heaks või väga heaks, ühel juhul oli hinnang madalam

ja oodati sisulisemat koostööd. Teenusesaajate ja nende lähedaste senine tagasiside KOVile

ÜHteenuse osutamise kohta Hooldekodus on olnud positiivne. Eraldi rahulolu uuringut

Hooldekodu teinud ei ole.

3.2.6. Isikuhooldustoimingud

Hooldusteenuse raames majutatakse teenusesaajaid ühe- kuni neljakohalistes tubades. Toit

valmistatakse hooldekodu köögis, vajadusel toit püreestatakse (paikvaatluse päeval 16-

inimesele) toitu pakutakse kell 8.00, 12.00, 16.00, lisaks ~ 19.00 morss ja saiake, diabeetikule

kas lõunast üle jäänud toit või muu sobiv pala (võileib). Nädala menüü on leitav mõlema maja

infotahvlil. Lähtudes teenusesaaja abivajadusest abistatakse söömisel ja joomisel.

Isikuhooldustoimingutest dokumenteeritakse pesemist ja kõhu korrasolekut. Ülejäänud

hooldustoimingute süsteemseks tagamiseks teeb juhataja pistelisi kontrolle, kuid taasesitataval

kujul toiminguid dokumenteeritud ei ole, nii ei ole võimalik kontrollida, kas SoMm nr 36 § 2 lõikes

1 toodud toimingud ja teenused on teenusesaajale tagatud.

Paikvaatluse käigus intervjueeritud hooldustöötajate sõnul on veepudelid teenusesaajate juures

ja vee joomise võimalust pakutakse ringkäikude käigus, vedeliku tarbimist taasesitataval kujul ei

fikseerita. Üle poole teenusesaajatest on voodikesksed, neil on kasutusel lamatiste vastased

õhkmadratsid, päevased hooldustöötajad teevad lamatiste vältimiseks ja kehaasendi muutmiseks

6-7 hooldusringi, keeramisi kontrollib hooldusjuht, kuid kehaasendi muutmisi taasesitataval kujul

ei fikseerita. Suuhügieeni harjumus on teenusesaajatel pigem kadumas, juhataja sõnul on

peamajas vaid kolm iseseisvalt suuhügieeni eest hoolitsevat teenusesaajat.

Mähkmevahetusel lähtutakse teenusesaaja abivajadusest, mähkmevahetuse ja

hügieenitoimingutega alustatakse ~ kella viie ajal hommikul, mähkmeid vahetatakse üldjuhul kaks

korda päevas, vajadusel sagedamini. Teenusesaajatega vestlusest selgub, et potitooli kasutamist

püütakse viimse võimaluseni edasi lükata ja kasutada WC-d. On esinenud juhtumeid, kus

teenusesaajat on kaasatud teise teenusesaaja intiimtoimingute tegemisel, mähkmete

vahetamisel ja tõstmisel. SHS 22 lõike 3 kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult

hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, teiste hoolealuste kaasamist intiimtoimingute sooritamiseks

SHS ette ei näe.

Hooldekodu toad olid sisustatud erinevalt, oli haigla palatit meenutavaid tube, oli kodusemalt

sisustatud tube, kus elanikud saavad enda juures hoida isiklikke asju (tugitooli, diivanilauda või

öökappi) ja kaasa rääkida ruumi paigutamisel. Vastavalt teenusesaaja hooldusvajadusele on

kasutusel tava- või funktsionaalvoodid. Tubades on kutsunginupud, kutsungisüsteemi ekraanid

paiknevad mõlema maja personaliruumis ja juhataja kabinetis. Kutsungi puhul on ekraanil näha

toa number ja abi vajava inimese nimi. Teenusesaajad, kellega vesteldi, olid võimalusest

kutsunginupuga abi kutsuda teadlikud, kuid ise kasutasid seda võimalust harva, abi kutsumiseks

kasutatakse ka hõikumist. Lisaks toimuvad abi vajamist ennetavad öised ringkäigud.

7

Teenusesaajate kohta käiv oluline info kirjutatakse hooldustöötajate sõnul kalendermärkmikku.

Sissekanded on informatiivsed ja detailsed.

Hooldekodu juhataja sõnul pakutakse teenusesaajatele ülekehapesu 7-8-päevase intervalliga,

kuid dokumenteeritud pesugraafikute kohaselt on ka 10- päevaseid intervalle, mis on harvem kui

sätestab määruse § 2 lg 5 p 8.

3.2.7. Terviseseisundiga seotud toimingud

Määruse § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.

Juhatajalt saadud info põhjal osutavad tervishoiuteenuseid Flegato Õenduskeskuse

meditsiiniõed K.K. (eraldi kabinet peamajas, töötab T, N 8.00-18.00) ja T.Ž. (kabinet elumajas,

töötab E, K, R). Vajadusel abistatakse kõiki Hooldekodu teenusesaajaid. Meditsiiniõde suhtleb

perearstiga (enamik teenusesaajatest on kohaliku perearsti nimistus), tellib ja jaotab ravimid,

annab hooldajatele juhised terviseseisundiga seotud toimingute teostamiseks. Koostöö

hooldustöötajatega on hea. Meditsiiniõe sõnul oskavad hooldustöötajad hinnata eluohtlikke

olukordi, hooldustöötajatel on olemas teadmine, millistel juhtudel kutsuda kiirabi, küsimuste korral

konsulteerivad hooldustöötajad meditsiiniõega. Hooldustöötajad oskavad ennetada lamatiste

teket, kontrollides hoolealuste naha seisundit regulaarselt, tähelepanekutest informeeritakse

meditsiiniõde. Lamatiste ennetamiseks on kasutusel kompressoriga õhkmadratsid.

Hooldustöötaja väljastab meditsiiniõe poolt valmispandud ravimid, mida hoitakse õdede ruumis,

väidetavalt ruumi lukustatakse. Vastavalt vajadusele mõõdavad hooldustöötajad teenusesaaja

vererõhu, veresuhkrut ja kehatemperatuuri. Tulemus märgitakse isikuandmete lehele.

Perearsti vastuvõtt asub paarsaja meetri kaugusel, vajadusel kaasatakse ka tema

Hooldekodu elaniku terviseseisundi muutumine ja terviseprobleemid dokumenteeritakse

meditsiiniõe poolt vastava programmiga elektrooniliselt.

Transpordi eriarstile korraldab kas lähedane või Hooldekodu. Transpordi eest esitatakse eraldi

arve.

3.2.8. Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud

Hooldekodus paikvaatluse ajal toimunud vestlustest (nii teenusesaajate kui töötajatega) selgus,

et tegevusjuhendajast ei teata, regulaarselt mõtestatud ja jõukohastest aktiveerivatest

tegevustest toodi välja arendavaid mänge ja kudumist. Hooldekodus töötab kord nädalas

hingehoidja, juhataja eestvedamisel toimub tähtpäevade tähistamine, kuid peamiseks aja

veetmise võimaluseks on raadio kuulamine või televiisori vaatamine, soovi korral lugemine.

Inimestele on tellitud lähedaste poolt Hooldekodusse ajalehed. Liikuvate teenusesaajate

meelepärasteks tegevuseks on ilusa ilma korral õues jalutamine, ka poes käimine, nimetati ka

muuseumi külastamise võimalust.

Lähedastega suhtlemist toetatakse ning aidatakse vajadusel telefonikõnesid teha. Küsitletud

teenusesaajate lähedaste hinnangul võiks aktiviseerivaid tegevusi olla rohkem.

3.2.9. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,

isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),

maksumuse ühe teenusesaaja kohta.

Hooldekodu kodulehel on olemas vastav info. Hooldekodu tõstis alates 01.01.2024 kohatasu ja

on 1590 eurot, millest hoolduskomponent 795 eurot. Hooldekodu kohatasu ei sõltu

hoolduskohtade arvust toas.

8

Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel

(2024 a.) peaks Hooldekodu hoolduspersonali kulu 15.03.2024 MTR andmetel olema ühe

teenusesaaja kohta kuus 702 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena

arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.

3.3. Majandustegevusnõuete täitmine

MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat

(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude

muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja

peab teavitama SKAd muudatustest vahetu ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või

abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKAl peab olema võimalus

kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema

kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes

kõik on kajastatud tegevusloal.

Järelevalve algatamise päeval (13.02.2024) kontrolliti Hooldekodu töötajate andmeid

majandustegevuse registris ning võrreldi neid töötamise registrisse (TÖR) sisestatud andmetega.

Töötajate nimekirjas oli töötaja (H.M., K.K.), kelle töösuhe TÖR andmetel oli lõppenud 30.12.2023

ja 15.01.2024. Hooldekodu eemaldas andmed MTRist.

Töötaja (N.V.) töösuhe TÖRi järgi algas 11.10.2023, kuid MTRi oli ta lisatud alles 13.12.2023, st

muudatus on MTRis on algatatud hiljem kui MSÜS § 30 lõike 2 sätestatud.

Hooldekodu 15.02.2024 esitatud töötajate nimekirjas oleva nelja abihooldustöötaja andmed

MTRis puudusid (K. K. töötab Hooldekodus alates 02.01.2024, M.M. töötab alates 09.01.2024

E.K. alates 19.01.2024 ja T.H. alates 01.10.2023) ning kelle vastavust SHSis kehtestatud

nõuetele ei olnud võimalik kontrollida. Hooldekodu lisas 16.02.2024 andmed MTRi.

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

4.1. Lähtuda ÜHteenuse osutamisel väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

kvaliteedijuhisest.

4.2. Kontrollida regulaarselt (nt kord aastas) vahetult ÜHteenust osutatavatel töötajatel töötamise

piirangute puudumist karistusregistrist.

4.3. Võtta kasutusele sobiv abivahend raskete teenusesaajate tõstmiseks, hooldustöötajatel ja

abihooldustöötajatel läbida eelnevalt vastav koolitus abivahendi kasutamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm järelevalve peaspetsialist