Lisa 1. Tehniline kirjeldus

Õigusalane koolitus kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele 1. Üldandmed ja taust Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames viiakse ellu projekti „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“, mille eesmärk on tagada sotsiaalvaldkonna töötajatele kaasaegne ja vajadustele vastav väljaõpe kvaliteetsete sotsiaal- ja lastekaitseteenuste osutamiseks. Sotsiaalkindlustusamet osaleb projektis programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ elluviijana. Programmikomponendi eesmärk on toetada sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset arengut ning tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused töötajate teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamise kaudu. Käesoleva väikehanke eesmärk on leida koolitaja, kes valmistab ette ja viib läbi õigusalase koolituse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Koolitus peab toetama sotsiaaltöötajate võimekust rakendada õigusakte ning teha õiguspäraseid ja põhjendatud otsuseid sotsiaaltöö praktikas. Koolituse läbiviimist kaasrahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme "Sotsiaalse kaasatuse toetamine" programmikomponendi "Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine" tegevuse „Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest. 2. Eesmärk ja sihtrühm Koolituse eesmärk on arendada kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate õigusalaseid teadmisi ja praktilisi oskusi haldusmenetluse läbiviimisel, haldusaktide koostamisel ning õigusaktide rakendamisel sotsiaaltöö praktikas. Koolitus on suunatud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Koolitus viiakse läbi kahes grupis, millest üks grupp Tartus ja teine Tallinnas, kus mõlemas grupis osaleb maksimaalselt 20 inimest. 3. Keskkonnahoidlikud lahendused Täitja peab teenuse osutamisel võimalusel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi. Õppematerjalid esitatakse digitaalsel kujul ning välditakse põhjendamatut dokumentide väljatrükkimist. Tellijaga toimuvad ettevalmistavad kohtumised viiakse võimaluse korral läbi veebikeskkonnas. Tellijale üleantavad failid peavad olema optimaalse mahuga ning pärast lepingu täitmist tuleb kustutada säilitamist mittevajavad tööfailid. 4. Teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded Täitja koostab koostöös Tellijaga koolituse õppekava, täiendades esialgse õppekava projekti (lisa 2), ning valmistab ette koolitusmaterjalid, lähtudes käesolevas tehnilises kirjelduses kirjeldatud eesmärkidest, õpiväljunditest ja teemadest. Õppekava peab vastama täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõuetele. Koolituse ettevalmistamisel arvestab Täitja Tellija poolt kogutud sisendiga kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koolitusvajaduste kohta ning tugineb praktilistele näidetele. Koolitus viiakse läbi kontaktõppena mahus kuni 14 akadeemilist tundi kahel õppepäeval, kahes grupis, Tartus ja Tallinnas, eelistatuna ajavahemikus 1. november- 30. november 2026. Tellija organiseerib ise toitlustamise ja ruumid. Koolituse kogumaht on kuni 16 akadeemilist tundi, sisaldades endas kahte koolituspäeva kontaktõppena (ligikaudu nädalase vahega) ning kuni 2 akadeemilise tunni mahus iseseisvat kodutöö. Õppepäevade vahele on planeeritud iseseisev töö, mille eesmärk on kinnistada õpitut praktilise ülesande kaudu. Iseseisva tööna koostab õppija põhjendatud haldusakti või lahendab muu sotsiaaltöö praktikast lähtuva õigusalase juhtumi. Täitja koostab ülesande, eelistatult koolitatavate eelnevalt esitatud kaasuste põhjal. Koolitaja annab valminud töödele sisulist tagasisidet ning käsitleb järgmisel õppepäeval tööde käigus esile kerkinud küsimusi ja enamlevinud lahendusvõimalusi. Koolituse õppematerjalid peavad olema praktilise väärtusega ning sobima Tellijale ja osalejatele edaspidiseks kasutamiseks. Õppematerjalid valmistab ette Täitja ja esitab need Tellijale enne koolituse toimumist kooskõlastamiseks. Pärast koolituse läbiviimist annab Täitja Tellijale üle kõik

koolituse käigus kasutatud õppematerjalid elektroonilisel kujul. Esitlustehnika, kirjutusvahendid, paberid ja muud koolituse läbiviimiseks vajalikud vahendid tagab koolitusruumide pakkuja. 5. Nõuded metoodikale Koolitus peab olema praktilise suunitlusega ning toetama osalejate igapäevast tööd kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajana. Õppetöö peab põhinema täiskasvanute õppimise põhimõtetel ning võimaldama osalejatel siduda õpitut oma tööpraktikaga. Koolituse läbiviimisel tuleb eelistada praktilist õpet, mis võimaldab osalejatel analüüsida kaasuseid, arutleda erinevate lahendusvõimaluste üle ning rakendada õigusnorme realistlikes tööolukordades. Koolitusel käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

 haldusmenetluse põhimõtted ning haldusakti koostamine, sh kaalutlusõigus;  Motiveerimata haldusakti tagajärjed;  haldusakti ja halduslepingu eristamine;  sotsiaalseadustiku üldosa seaduse rakendamine sotsiaaltöös;  inimese tahtega arvestamine sotsiaalteenuste osutamisel ja sotsiaalhoolekande

seadusest tulenev abivajaduse hindamise kohustus;  andmekaitse põhimõtted sotsiaaltöös1

Õppemeetoditena kasutatakse loengut, kaasuste analüüse, grupiarutelusid ning praktilisi ülesandeid. Koolituse käigus tutvustatakse ajakohast kohtupraktikat ning enamlevinud probleeme haldusmenetluse läbiviimisel sotsiaaltöös ning nende mõju KOV sotsiaaltööle. 6. Oodatavad tulemused Teenuse tulemusena on välja töötatud ja Tellijaga kooskõlastatud õppekava ning õppematerjalid, läbi viidud õigusalane koolitus ja juhendatud iseseisev töö. Koolitus toetab kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate õigusalase pädevuse arengut ning praktiliste oskuste rakendamist igapäevases töös. Pärast koolituse lõppu antakse Tellijale üle kõik teenuse käigus valminud õppematerjalid elektroonilisel kujul. Koolituse läbimisel väljastab Täitja õppijale tunnistuse, kui koolitus on läbitud osaliselt, siis tõendi. Õppekava koostab Täitja tellijaga koostöös. 7. Tööde üleandmine ja aruandlus Õppekava ja koolitusmaterjalid esitab Täitja Tellijale enne koolituse toimumist kooskõlastamiseks. Pärast koolituse läbiviimist esitab Täitja Tellijale elektroonilisel kujul lõplikud õppematerjalid, täiendatuna koolituse käigus käsitletud teemade, näidete ja vajaduse korral osalejate küsimuste põhjal, et materjalid oleksid koolitatavatele ka edaspidi praktiliseks kasutamiseks. Koostatud õppematerjalide intellektuaalne omand jääb Tellijale, sh omades õigusi materjale kasutada vastavalt oma vajadustele. Koolitustel on kohustuslik pidada osalejate registreerimise arvestust. Selleks kasutatakse allkirjadega registreerimislehte. Registreerimislehe, päevakava ja muu koolituse korraldamiseks vajaliku dokumentatsiooni valmistab ette tellija. Igal koolitusel viibib tellija esindaja, kes vastutab koolituse korraldusliku poole eest. Koolituse tagasiside kogumise korraldab tellija. Tagasisidet kogutakse koolituse lõpus kohapeal QR-koodi kaudu ning vajaduse korral saadetakse osalejatele järgmisel päeval pärast koolitust ka elektrooniline tagasisideküsimustiku link. 8. Nõuded koolitajale Koolitajal peab olema täiskasvanute koolitamise kogemus ning põhjalikud teadmised haldusõigusest ja sotsiaalõigusest ning viieaastane praktiline töökogemus õigusalases valdkonnas. Lisaks peab koolitaja olema viimase viie aasta jooksul läbi viinud vähemalt kolm täienduskoolitust haldusõiguse, sotsiaalõiguse või muu käesoleva koolituse teemaga seotud valdkonnas. Eeliseks on varasem kogemus kohalike omavalitsuste või avaliku sektori töötajate koolitamisel ning praktiline kogemus haldusmenetluse ja haldusaktide koostamise valdkonnas.

1 Sisu puhul arvestatakse, et KOV sotsiaaltöötajad läbivad infoturbe koolitusi ja testi.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) täienduskoolituse õppekava projekt

Koostatud: .... .2026

Õppekava nimetus Õigusalane koolitus kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele

Õppekavarühm Õigus

Õppekava koostamise alus

Sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistik; Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“.

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk

Koolituse eesmärk on arendada kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate õigusalaseid teadmisi ja praktilisi oskusi haldusmenetluse läbiviimisel, haldusaktide koostamisel ja põhistamisel ning õigusaktide rakendamisel sotsiaaltöö praktikas. Koolituse tulemusena on õppijal teadmised ja oskused teha õiguspäraseid, põhjendatud ja läbipaistvaid haldusotsuseid ning lahendada õigusküsimusi oma igapäevases töös.

Sihtgrupp Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

Osalejate arv (min ja max) 2 gruppi, ühes grupis kuni 20 õppijat.

Osalemise eeldus Puudub.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht on kuni 16 akadeemilist tundi, sisaldades endas ka iseseisvat tööd. Koolitus toimub kahel kontaktõppepäeval. Kontaktõppepäevade vahele planeeritakse iseseisev töö, mille eesmärk on kinnistada kontaktõppes omandatud teadmisi ning rakendada neid praktilise tööülesande lahendamisel. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid õppe mahu või ülesehituse täpsustamiseks, kui see toetab õpiväljundite saavutamist.

Õpiväljundid

Koolituse läbimisel osaleja:

 tunneb haldusmenetluse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, õiguspärase haldusakti koostamise ja andmekaitse põhimõtteid;

 eristab haldusakti ja halduslepingut ning oskab valida sobiva õigusliku lahenduse;

Pakkuja esitab pakkumuses omapoolsed ettepanekud õpiväljundite täpsustamiseks või täiendamiseks nii, et õpiväljundid, koolitusel käsitletavad teemad, õppemeetodid ja hindamismeetodid moodustaksid tervikliku ja loogilise õppekava.

Sisukirjeldus

Koolitus koosneb kahest kontaktõppepäevast ning nende vahele planeeritud iseseisvast tööst. Pakkuja esitab pakkumuses omapoolse nägemuse koolituse sisulisest ülesehitusest, teemade järjestusest ning õppepäevade jaotusest.

Õpisündmuse teemad

Koolitus peab hõlmama vähemalt järgmisi teemasid. Teema 1. Haldusmenetluse alused Alateemad: haldusmenetluse põhimõtted; hea halduse tava; kaalutlusõigus; põhjendamiskohustus; haldusakti õiguspärasus. Teema 2. Haldusakt ja haldusleping Alateemad:

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) täienduskoolituse õppekava projekt

Koostatud: .... .2026

haldusakti koostamine (sh põhjendamine); haldusakti ja halduslepingu eristamine; kohtulahendite näitel enamlevinud kitsaskohad sotsiaalvaldkonna haldusotsuste tegemisel. Teema 3. Sotsiaalõigus ja sotsiaalkaitse menetlus sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse põhimõtted; inimese tahtega arvestamine sotsiaalteenuste osutamisel ja abivajaduse hindamine; kaalutlusotsused sotsiaaltöös; menetluslikud küsimused; kohtulahendite näitel enamlevinud vead sotsiaalvaldkonna haldusotsuste tegemisel. andmekaitse põhimõtted sotsiaaltöös Teemad peavad olema läbivalt toetatud asjakohaste kohtulahendite näidetega. Pakkuja esitab pakkumuses omapoolsed ettepanekud käsitletavate teemade kohta ning lisab detailse ajakava, milles on välja toodud igale teemale planeeritud ajamaht.

Õppemeetodid

Koolitus sisaldab vähemalt järgmisi õppemeetodeid:

 loeng;

 praktilised kaasuste analüüsid;

 grupiarutelud;

 praktilised ülesanded;

 iseseisev töö;

 tagasiside iseseisvale tööle.

Pakkuja kirjeldab pakkumuses õppemeetodeid ning põhjendab, kuidas need toetavad õpiväljundite saavutamist.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub kontaktõppena. Õppe läbiviimiseks peavad olema olemas esitlustehnika ning rühmatöö läbiviimiseks sobivad tingimused.

Iseseisev töö

Iseseisva töö käigus lahendab õppija praktilise õigusalase ülesande või koostab haldusakti. Iseseisva töö eesmärk on kinnistada kontaktõppes omandatud teadmisi ning harjutada nende rakendamist tööalastes olukordades.

Õppematerjalide loend Pakkuja kirjeldab pakkumuses õppematerjalide ülesehitust ning esitab ülevaate koolitusel kasutatavatest materjalidest.

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Õppe lõpetamise eelduseks on osalemine kontaktõppes ning iseseisva töö sooritamine. Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õppija on osalenud õppetöös ja sooritanud iseseisva töö vastavalt koolitaja poolt kehtestatud hindamiskriteeriumidele.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Koolituse läbimisel väljastatakse õppijale tõend.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Täiendatakse pärast eduka pakkuja väljavalimist.

Õppekava kinnitamise aeg Käskkirja kuupäev.

KOOLITUSPROGRAMMI KOOSTAMISE VORM

Koolitusprogrammi koostamisel peab lähtuma alljärgnevatest nõuetest:

 Koolitusprogrammi koostamisel peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest (Lisa 1) ja õppekava projektist (Lisa 2).

 Koolitusprogramm peab sisaldama iga õppepäeva detailset kirjeldust, kus tuleb välja tuua: o teemad ja alateemad, vajadusel moodulitena; o teemadele ja alateemadele kuluv aeg (akadeemilised tunnid); o iga teema/mooduli juures sellega seotud õppekava õpiväljund; o iga teema/mooduli juures valitud õppemeetodid (nt loengud, rühmatööd, arutelud) - iga meetodi valikut tuleb põhjendada; o iga õpiväljundi juures selle saavutamise hindamiseks valitud meetod(-id) ja hindamiskriteerium(-id); o iga teema/mooduli juures koolitaja(d). Kui moodulit viivad läbi erinevad koolitajad, peab olema selgelt näha, milliseid teemasid igaüks

käsitleb ja milliseid teemasid käsitlevad koolitajad ühiselt.

 Koolitusprogrammis peab olema kirjeldatud osalejate iseseisev kodune töö (selle olemasolul), selle hindamismeetod ja -kriteeriumid ning vastavus õppekava õpiväljundile(-tele).

 Koolitusprogrammis peab välja tooma teema/mooduli kohustuslikud õppematerjalid.

KOOLITUSPROGRAMMI VORM

Mooduli nimi (vajadusel)

Teema ja alateemad

Maht akadeemilistes tundides (sh alateemade maht)

Õppekava õpiväljund

Õppemeetodid (sh valiku põhjendus)

HindamismeetodHindamiskriteerium(-id)Koolitaja(d)

Hankeleping Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ..............................................., registrikood .................................., mida esindab .............................................. (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Õiguskoolitus sotsiaalvaldkonna töötajatele“. (viitenumber

..........) menetluse tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on koolitus, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Koolituste läbiviimise eeldatav tähtaega on 01.11.2026-31.11.2026. 1.8. Koolituse läbiviimist kaasrahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

"Sotsiaalse kaasatuse toetamine" programmikomponendi "Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine" tegevuse „Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele

nõuetele vastava koolituse läbiviimise eest tasu summas ______ eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus

nimetatud kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Käsundisaaja esitab käsundiandjale registreerimislehe pärast koolituse toimumist.2.5. Käsundisaaja esitab käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi

arve) ning märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.6. Käsundiandja tasub arve pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendi kinnitamist/allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamist minimaalselt 14 tööpäeva jooksul.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks,

peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke

alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud tähtajaks.

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt üle läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega

kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale tasu maksmise hetkest. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad,

annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja.

5.2. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

5.3. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

5.4. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.5. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Käsundiandja kontaktisik on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),

........................................ (e-posti aadress).7.5. Käsundisaaja kontaktisik on............................ (telefoninumber), ........................................

(e-posti aadress).7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lõppsätted8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni 3 kuu võrra, kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).

8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja SotsiaalkindlustusametNimi: Registrikood: 70001975Registrikood: Pank: SwedbankPank:IBAN: EE742200001120057958IBAN:Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 TallinnAsukoht:E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus ja maksumus „Õiguskoolitus sotsiaalvaldkonna töötajatele“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected] ja [email protected] Teenuse tellimist rahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus-ja tugisüsteemi arendamine“.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 14.08.2026 kell 23:59. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; Lisa 2 – Õppekava projekt Lisa 3 –Koolituskava vorm Lisa 4 –Pakkumuse maksumus

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus (sisaldab koolitusteemasid ja metoodikat)

2. Koolituskava 3. Pakkumuse maksumus 4. Koolitaja CV 5. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab

ärisaladust (vt p 2.7).

1.8 Vastavustingimused Vt Tehniline kirjeldus Koolitajal peab olema täiskasvanute koolitamise kogemus ning põhjalikud teadmised haldusõigusest ja sotsiaalõigusest ning viieaastane praktiline töökogemus õigusalases valdkonnas. Lisaks peab koolitaja olema viimase viie aasta jooksul läbi viinud vähemalt kolm täienduskoolitust haldusõiguse, sotsiaalõiguse või muu käesoleva koolituse teemaga seotud valdkonnas. Eeliseks on varasem kogemus kohalike omavalitsuste või avaliku sektori töötajate koolitamisel ning praktiline kogemus haldusmenetluse ja haldusaktide koostamise valdkonnas.

1.9 Eduka pakkuja valik Koolitusprogrammi sisu ja vastavus

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud

2

lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta

protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei

3

esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS §

95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui

see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui: 3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole

võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel. 3.8.1. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siin on hankijal

õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel

4

hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.